mis koormab signaali allikat. On ilmne, et on soovitav, et võimendi sisendtakistus oleks võimalikult suur sest sellisel juhul on signaal allika koormus väike ja ei teki signaali kadu. Sisendtakistuse väärtus sõltub kasutatavadest võimendus elemenditest. Transistor võimendi on ta mõne kilooomi ringis, lamp ja väljatransistor võimendidel aga megaoomides. 2. Väljundtakistus see on kujuldetava väljundpinge generaatori sisetakistus. On soovitav, et väljund takistus oleks võimalikult väike sest siis on väike ka tema klemmidel tekkiv signaali kadu. 3. Nimisisendsignaal see on sisend signaali amplituud väärtus, millele võimendi on arvestatud. Ta sõltub kasutatavast sisend signaali allikast nii näiteks mikrofoni korral on nimisisendsignaal 1-3mV, magnetofoni helipea korral umbes 50mV jne. 4
temperatuurist ja kontsentratsioonidest. Standardpotentsiaalide kasvu järjekorras paigutatud metallelektroodid moodustavad metallide pingerea. Keemilised vooluallikad on praktilises kasutuses olevad galvaanielemendid, mida kasutatakse elektrivoolu saamiseks. Head vooluallikat iseloomustab: - suur erimahtuvus (toodetava energiahulga ja massi või ruumala suhe) - elektromotoorjõu (klemmipinge) konstantsus vooluallika tühjenemisel - madal sisetakistus (võimaldab saada tugevat voolu) - hea säilivus Keemilised vooluallikad _ Kui tegemist on akuga (korduvat laadimist ja tühjendamist võimaldava galvaanielemendiga), siis on olulised veel: - maksimaalne laadimis- ja tühjendamiskordade arv - väike isetühjenemine Pikka aega jäid akude erimahtuvused ühekordse kasutusega elementide omadele alla. Viimastel aastatel on aga akude erimahtuvused üha kasvanud ja sageli ületavad sama suurusega akude mahtuvused tavaliste ,,patareide" oma.
Korrosioon on metallide soovimatu oksüdeerumine. Kaitseks: kate aktiivsema metalli kihiga (Zn) – galvaaniline katmine; ohveranoodi lisamisega (Mg); katmine oksiidikihiga (passiveerimine); õhu ja vee ligipääsu piiramine (värvimine); inhibiitori lisamine keskkonda 11. & 12. PEATÜKK AKUD, LAHUSTUVKORRUTIS Head vooluallikat iseloomustab: suur erimahtuvus (toodeetava energiahulga ja massi või ruumala suhe); nullvoolupotentsiaali (klemmipinge) konstantsus vooluallika tühjenemisel; madal sisetakistus (võimaldab saada tugevat voolu); hea säilivus. Kui tegemist akuga siis olulised veel: maksimaalne laadimis- ja tühjendamiskordade arv; väike isetühjenemine. Lahustuvuskorrutis – ioonilise tahkise ja tema lahustunud ioonide vahelise tasakaalu tasakaalukonstant, tähis: KL. Molaarne lahustuvus e molaarlahustuvus – näitab kui suur on antud aine küllastunud lahuse molaarne kontsentratsioon. Tähistame s’iga.
kasutatakse? 3. Lihtsaima generaatori ehitus, kuidas ta töötab? 4. Kuidas saadakse välisesse vooluahelasse ühesuunalist alalisvoolu? 5. Mida nimetatakse kommutaatoriks? 6. Kuidas saadakse välisesse vooluahelasse vahelduvvoolu? 7. Mis põhimõttel töötab valdav enamus elektrienergia generaatoreid? 8. Mida nimetatakse generaatori elektromotoorseks jõuks? Kuidas generaatori elektromotoorset jõudu mõõdetakse? 9. Kuidas arvutada generaatori sisetakistus? Kirjutada valem. 10.Miks tuleb generaatori ekspluateerimisel kinni pidada lubatavast voolust? 11.Mida nimetatakse elektriliseks kasuteguriks, mis tähega tähistatakse? 12.Milline on tänapäeva generaatorite kasutegur? 33.Elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks. 1. Millal toimub elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks? 2. Milleks muundub toteallikast saadav elektrienergia vooluga juhtme liikumisel magnetväljas? 3. Milline on juhtmele mõjuv jõud
Aukude liikumise suund on sellele vastupidine. Joonis 3.12. Laengukandjate kulg pingestatud npn-transistoris [3]. Transistori kasutamisel elektrisignaali võimendamiseks võib võimendamisele kuuluva nõrga sisendsignaali anda kas baasile või emitterile. Võimendatud signaal (väljundsignaal) võetakse enamasti kollektoriahelasse ühendatud koormustakistilt RL. Vastupingestatud kollektorsiire toimib vooluallikana, mille sisetakistus on kümnetes kilo- oomides (kui transistor ei ole küllastuses). Täpsemalt võttes moodustub kollektorivool kahest komponendist - emitterist injekteeruvatest laengukandjatest tulenev vool ja kollektori vastupingest põhjustatud väga väike kollektor-baasi vastuvool IKB0 (ka: ICB0 või IK0 või IC0), mis ei ole tüüritav, sõltudes üksnes temperatuurist. Sellel joonisel on näidatud emitteri- ja
ehk läheb lahusesse b) Vask sadestub elektroodi pinnale: Cu2+ + 2e- Cu Elektronid liiguvad anoodilt katoodile Elektrivool ongi elektronide suunatud liikumine 1. Galvaanielemendi elektromotoorjõu leidmine (osata arvutada standardpotentsiaalidest). 2. Keemilised vooluallikad: kuivelement (tavaline, leelis ja Hg patareid), Pb aku, kütuseelement (H- O) Kuivelement - elektrokeemilised alalistoiteallikad, mille elektromotoorjõud (emj) on tavaliselt 1,5 V ja sisetakistus suurusjärgus 1 oom. Patareid on tavaliselt jadamisi ühendatud kuivelementide või akumulaatorite kogumid Mn-Zn element - · anoodiks tsink · katoodiks süsinikvarras ja MnO2 · elektrolüüdiks NH4Cl, ZnCl2 ja MnO2 segu tärklisekliistris · anood: Zn - 2e- = Zn2+ · katood: 2NH4 + + 2MnO2 +2e- = Mn2O3 + 2NH3 + H2O Hg-pataerei kasutatakse kellades, kalkulaatorites, väike patarei
reaktsiooni kulgu või ioonide kontsentratsioone lahustes. 57. Keemilised vooluallikad. Keemilised vooluallikad on praktilises kasutuses olevad galvaanielemendid, mida kasutatakse elektrivoolu saamiseks. Head vooluallikat iseloomustab: suur erimahtuvus (toodetava energiahulga ja massi või ruumala suhe) elektromotoorjõu (klemmipinge) konstantsus vooluallika tühjenemisel madal sisetakistus (võimaldab saada tugevat voolu) hea säilivus Kui tegemist on akuga (korduvat laadimist ja tühjendamist võimaldava galvaanielemendiga), siis on olulised veel: maksimaalne laadimis- ja tühjendamiskordade arv väike isetühjenemine Pikka aega jäid akude erimahtuvused ühekordse kasutusega elementide omadele alla. Viimastel aastatel on aga akude erimahtuvused üha kasvanud ja sageli ületavad sama suurusega akude mahtuvused tavaliste ,,patareide" oma.
vooluallikaid. I1 R1 1 r1 2 r2 I 2 R2 A B 3 r3 I3 R3 Olgu i-ndas harus sisalduvate vooluallikate summaarne elektromotoorjõud i ja summaarne sisetakistus ri , tarbijate summaarne sisetakistus selles harus Ri . Voolutugevus i- ndas harus olgu I i . Kuna nii voolu I i väärtus kui suund sõltuvad elektromotoorjõudude ja takistuste väärtustest kõigis harudes, pole võimalik seda üldjuhu jaoks määrata. Oletame, et ülemises ja keskmises harus liigub vool vasakult paremale, alumises paremalt vasakule. Tähistame veel vasakpoolse sõlme potentsiaali A ja parempoolse sõlme potentsiaali B .
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile el...
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse o...
Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasol...
Seadus seob välja ja voolu iseloomustavad suurused juhi ühes punktis. Mida väiksem eritakistus, seda parem. Ohmi seadus ei kehti plasma puhul ning paar muud veel (ei tea, ei kirjutanud rohkem üles). R=ρ)*E = E/ρ*L/εS kus L on juhtme pikkus ja S juhtme ristlõike pindala. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Vooluringis on voolutugevus I võrdeline elektromotoorjõudude ε summaga ja pöördvõrdeline kogutakistusega. Valem: I = ε /ε (R+r); R- välistakistus, r – sisetakistus, ε – elektromotoorjõudude summa 20. Ohmi seaduse üldkuju. Valem: U12 = I*R12, kus U12 = φ1 - φ2 + ε12 (emj suund algpunktist lõpp-punktini) φ1 - φ2 + ε12= I*R12 elektromotoorjõu tugevus märgiga suunas φ1 -> φ2 (alguspunktist lõpp-punkti, suuna otsustame meie ise - kui miinus klemmilt pluss klemmile, siis on emj positiivne, vastasel juhul on emj negatiivne, kuid abs. väärtus peab tulema sama).
Stabiilsuse tõstmiseks tuleb rakendada tagasisidet Oletame: IKp IEp UEp (kuna UEp = IEp·RE) UBEp (kuna UBEp = UBp UEp) IBp IKp -------------------------------------------------------------------- 72 5.3. Võimendusastmed VT baasil n tüüpi kanaliga väljatransistorid: In = f(Upl) neelu-paisu karakteristikud. Upl 0 sulgepinge. S neelu-paisu karakteristiku tõus.S = dIn/dUpl | Unl = const. ri transistori sisetakistus väljundkarakteristikute kallak. Väljatransistori aseskeemid: Kõrgetel sagedustel Madalatel sagedustel 73 n-kanaline VT: Reziimi valik: Unlp > Uväljm + Unl ; Inp > Inm Seos Inp ja Unlp vahel: Unlp = En Inp(Rn + Rl): - määratakse pingega Uplp, vastavalt punktile P. Seda tüüpi transistoril võib olla: Uplp = 0; Uplp < 0; Uplp > 0 74
(NB! kummalegi eraldi) leida järgmisest valemist (täpsetes arvutustes asendatakse kontsentratsioonid aktiivsustega): Keemilised vooluallikad Keemilised vooluallikad on praktilises kasutuses olevad galvaanielemendid, mida kasutatakse elektrivoolu saamiseks. Head vooluallikat iseloomustab: · suur erimahtuvus (toodetava energiahulga ja massi või ruumala suhe) · elektromotoorjõu (klemmipinge) konstantsus vooluallika tühjenemisel · madal sisetakistus (võimaldab saada tugevat voolu) · hea säilivus Kui tegemist on akuga (korduvat laadimist ja tühjenemist võimaldava galvaanielemendiga), siis on olulised veel: · maksimaalne laadimis- ja tühjenemiskordade arv · väike isetühjenemine Pikka aega jäid akude erimahtuvused ühekordse kasutusega elementide omadele alla. Viimastel aastatel on aga akude erimahtuvused üha kasvanud ja sageli ületavad sama suurusega akude mahtuvused tavaliste ,,patareide" oma.
Voolutugevus sõltub laengukandjate arvust ja kiirusest. Kiiruse määrab laengutele mõjuv jõud (seega elektrivälja tugevus), laengukandjate arvu peamiselt juhi mõõtmed. Viimasest vabanemiseks kautatakse voolutiheduse mõistet. Voolutihedus on juhi ühikulist ristlõiget läbiv voolutugevus: Elektrivoolu iseloomustavateks suurusteks on voolutugevus ja pinge (täpsemalt: pingelang). Vooluallikat iseloomustavateks suurusteks on elektromotoorjõud ja sisetakistus Kui laengukandjate ruumtihedus on ja liikumiskiirus võime voolutiheduse avaldada vektorina Pingeks e. pingelanguks vooluga juthtme kahe punkti vahel nimetatakse tööd, mida tuleb teha ühikulise (1 C) laengu viimiseks ühest punktist teise. Pingelang võrdub elektrivälja potentsiaalide vahega juhtmelõigu otste vahel. 66
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil C# Tallinn 2011 C# Mõnigi võib ohata, et jälle üks uus programmeerimiskeel siia ilma välja mõeldud. Teine jälle rõõmustab, et midagi uut ja huvitavat sünnib. Kolmas aga hakkas äsja veebilahendusi kirjutama ja sai mõnegi ilusa näite lihtsasti kokku. Oma soovide arvutile selgemaks tegemise juures läheb varsti vaja teada, "mis karul kõhus on", et oleks võimalik täpsemalt öelda, mida ja kuidas masin tegema peaks. Loodetavasti on järgnevatel lehekülgedel kõigile siia sattunute jaoks midagi sobivat. Mis liialt lihtne ja igav tundub, sellest saab kiiresti üle lapata. Mis esimesel pilgul paistab arusaamatu, kuid siiski vajalik, seda tasub teist korda lugeda. Ning polegi loota, et kõik kohe lennult külge jääks!? Selle jaoks on teksti sees koodinäited, mida saab kopeerida ja arvutis tööle panna....
Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik ...
Ud s Ud k = . 1- q Muutes suhtelist lülituskestust q vahemikus 0 < q < 1, muutub väljundpinge vahemikus Ud s < Ud k < . Praktikas piirab juhtimistunnusjoone ülemist osa parasiittakistus R R = R1 + R2 + R3 + R4, kus R1 on toiteallika sisetakistus, R2 drosseli aktiivtakistus, R3 lülitustransistori takistus (avatud olekus) ja R4 dioodi päritakistus. Seetõttu R qmax = 1 - < 0,8...0,9 , R kus R on koormuse aktiivtakistus. Juhtimistunnusjoon joonisel on 1.31, b, mis näitab transistori talitlust, kus koormuse pingele Ud k ja voolule Id k on omased pulsatsioonid Ur ja Ir.
public abstract double LeiaTakistus(); public abstract double LeiaMaksimumVool(); public double LeiaVoolVastavaltPingele(double Pinge) { return Pinge / LeiaTakistus(); } public bool KasLubatudPinge(double Pinge) { return LeiaVoolVastavaltPingele(Pinge) < LeiaMaksimumVool(); } } } Takisti ise näeb pärast seda juba suhteliselt lihtne välja. Poest ostetud vidinale omased sisetakistus ja maksimumvõimsus tuleb ikka meelde jätta. TakistusKomponent kohustab üle katma käsklused LeiaTakistus ja LeiaMaksimumVool. Esimese saab kätte otse muutujast. Teise leidmise jaoks tuleb üleval tuletatud valemit rakendada. using System; namespace TakistusKomponendid { class Takisti:TakistusKomponent { protected double R, MaxN; public Takisti(double Takistus, double MaksimumV6imsus) { this.R = Takistus; this
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
