Välisseinte vundamendid on keskelt soojustustatud 100 mm soojustusega 600 mm kõrguselt allapoole maapinda Põrandad, vahelagi Olemasoleva pinnas kooritakse ning asendatakse see tihendatud killustu ja liivakihiga (kusjuures tihendatava kihi paksus ei tohiks olla suurem kui 100 mm). Siseruumide põrandad soojustatakse 100 mm soojustusega. Välisperimeetril, 1,2 m laiuses, on soojustuskihi paksus 200 mm. Garaazi alla valatakse põrandad pinnasele kõrgusele -0.200 m Siseruumid hüdroisoleeritakse pinnasest ja valatakse aluspõrand kandvast raudbetoonist 100 mm . Raudbetoonpõrandad toetatakse vundamendile ning põranda ja vundamendi armatuurid seotakse omavahel. Vahelagi rajatakse liimpuittaladele ristlõikega LPT 250 x 100 mm, sammuga 800 mm, ning pannakse talade vahele 150 mm soojustust. Talade vahele kinnitatakse prussid ja Visa-kasevineerplaadid. 2-korruse põrandad rajatakse ,,ujuvana", st taladele pannakse ISOVER FLO 30 mm ning seejärel põrandalauad
Filosoofias jaotatakse ruumi mõiste kaheks, ehk siis abstraktseks ja tajutavaks. Tajutav sõltub inimese varasematest kogemustest elus ning kultuuriruumist kus ta parasjagu elab. Muidu pole inimene võimeline ruumi täpselt tajuma, kuna see sõltub paljudest eri teguritest nagu ruumielementide omadused ning nende omavahelistest suhetest. Ei tasuks ruumi tajumisel ära unustada ka selle neljandat mõõdet, milleks on aeg. Ruume jaotakse kaheks: sise- ja väliruumiks, ehk siis siseruumid on need mis jäävad hoonete sisse ning väliruumid need, mis siis vastavalt hoonetest välja poole jäävad. Arhitektuuri defineeritakse kui ruumikunsti, mille ülesandeks on sise- ja välisruumide kujundamine ning üleüldse loomine. Kujundamise puhul on tähtis kujundada nii, et see oleks inimeste erinevate vajadustega kooskõlas. Nii uskumatu kui see ka esmapilgul ei tundu, siis isegi loodusmaastikel võib tajuda arhitektuuri, kus loodus ise on olnud arhitektiks. Need on
Ajalugu : Kreeka KREETA-MÜKEENE KULTUUR Jaguneb Minoiliseks ja Mükeene kultuuriks Minoiline Kreetal : Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tähtsaim ja tuntuim on nimega Knossos. Sellest ajast on pärinenud Euroopa vanimad linnad. Nende eetiline päritolu on teadmata. Teada on, et neil olid tihedad sidemed Idamaa kõrgkultuuridega. Samuti pärineb sellest kultuurist Euroopa vanim kiri : lineaarkiri. Kirja märgid on küll tänapäeval loetavad, kuid siiski jääb arusaamatuks, kuna ei tunta keelt, mida kreetalased rääkisid. Lossides valitsesid preester-kuningad . Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis võib arvata, et sõjategevusel ei olnud suurt rolli. Kunsti iseloomustab rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Tol ajal midagi eriti üles ei kirjutatud – tehti vaid majapidamisaruandeid. Seega pole teada ka palju valitsejatest ning kirjast Kunstis kujutati naisi rohkem Mükeene kultuur : 1500 a. eKr vallutasid kreeklase...
jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul. Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Eriti hästi kohanes pseudogootika Inglismaal. Kõige väljapaistvam ja kaunim pseudogooti ehitis on Parlamendihoone Londonis, mille autoriks on Charles Barry. Tihti kujunes välja omamoodi tööjaotus - arhitekt joonistas fassaadi, aga sellesse jäetud avade taha pidid insenerid sobitama siseruumid. Hoone mahulisest otstarbest polnud keegi huvitatud. Peamine rõhk asus fassaadide toredusel. 19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma eklektika s.o. erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone, esialgu küll tööstusarhitektuuris või sildade ja jaamade ehitamisel. Varsti aga selgus, et metallkonstruktsioonid ja raudbetoon võimaldavad ehitada hooneid sajanditeks
nende silmaringi. Õuesõppe pedagoogika ühendab tundeid, tegevuse ja mõttetöö; maastik on areeniks, füüsiline tegelikkus muutub õpikeskkonnaks. Õpetajad ja õpilased kasutavad õueruumi süstemaatiliselt nii töövahendi kui ka õppimise kohana. Õuekeskkond saab õppimisviisiks, õppeobjektiks ning osaks õppeprotsessist. See tähendab õppeprotsessi keskendumist nii osale kui ka tervikule, toimumispaigaks on nii õu kui ka siseruumid. Õuetegevusi on vaja õpetada juba koolitundides, et lastel oleksid algoskused. Õues õppimine peaks suurendama meie motivatsiooni ja ümbritseva maailma mõistmist. Õppimise koht on loodus, kus tekivad tundmused, areneb mõtlemine ja ilumeel. Seal arendatakse värvi-, vormi- ja helitaju, mängitakse valguse- ja varjumänge, jälgitakse looduse rütmi, mis annab lapsele ainet mõtlemiseks ja võimaluse eneseväljenduseks. Õues õppides,
1960. aastail hakkas suunda andma Kenzo Tange juhitav metabolistide rühm (Kiyonori Kikutake, s. 1928; Kisho Kurokawa). Metabolism avaldus eriti Osaka EXPO-70 näituse ehitistes; projekteeriti ka tulevikulinnu kui hiidstruktuure, mille väikseim üksus on elukapsel. 1970.- 80. aastate peamisi hilismodernistliku arhitektuuri tuntud nimesid on Kazuo Shinohara (s. 1925) ja Arata Isozaki (s. 1934). Ehituskunsti on suuresti mõjutanud maa nappus ja maavärinaoht. Jaapani siseruumid on mööblist peaaegu tühjad, kuid mugavad ja elegantsed. Peen värvivalik ja üksikute detailide ja elemente kaalutletud paigutus näitab, et elamise ilu on jaapanlastele väga tähtis. Skulptuur Skulptuure tehti tavaliselt puust või metallist. Eelkõige on skulptuurportreedes kujutatud juhte, preestreid või patriarhe. Olulised on läbi sajandite olnud skulptuurid jumalatest ja nende meeleoludest. Nende läbi on tahetud näidata jumalate kurjust ja headust. Pärast
REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 tee...
1839, hiljem järgnesid Lepsius, Maspero jt. Teti püramiid oli algselt 52,5 meetri kõrgune ja allserva pikkus oli 78,5. Ehitusviis sarnaneb suuresti Unase püramiidi omaga, säilinud on ka osa peenest lubjakivist pealiskattest. Sissekäiku pidi kaitsma kolm graniitplokki, samuti nagu Unase püramiidis. Koridor suundub eesruumi, millest lääne pool asub kolme niiga ruum, (võimalik, et mõeldud vaarao kujude hoidmise jaoks) ja ida pool hauakamber. Siseruumid on vooderdatud lubjakivikihiga ja seintel leidub püramiiditekste, mis on kahjuks küll palju halvemas seisus kui Unase püramiidist leitud tekstid. Hauakambrist leiti basaldist sarkofaag, mis esimesena ajaloos oli graveeritud (see oli ilmselt esimene sargatekstide esinemisjuhus) ja põrandalt muumia käsivars ja õlg. Hauaröövlid olid lõhkunud sarkofaagi kaane ja kadunud oli ka kanoopiline anum, mis oleks pidanud asuma spetsiaalses süvendis
· Lossi juurest kolm sirget teed, keskmine Pariisi suunas, · Keskosa ja eenduvate tiibade vahel Marmorõu Versailles' park · Lossi teisel küljel oli park, lossiruumi jätkuna (peod, rituaalid jne) · Reeglipärane ja sümmeetriale allutatud (põõsad, lillepeenrad, basseinid, teed jne) · Marmorfiguurid · Peamine kujundaja ANDRE LE NOTRE Tema kujutatud on ka Vaux-le-Vicomte'i lossi park Versailles' lossi siseruumid · Hoone keskuseks kuninga magamistuba · Korrapärane ülesehitus · Suurim ja kauneim ruum on Peegligalerii, kus aknad on pargi poole ja vastas suured peeglid · Galerii otstes kaks vastuvõturuumi, kuningal Sõja salong, kuningannal Rahu salong · Ballisaal Louis XIV lasi ehitada ka sõjaveteranidele vanadekodu 4000 kohaga Selle kõrvale ka kullatud kupliga Invaliidide kiriku Baroklik realism kujutavas kunstis GEORGES DE LA TOUR · Olestikupildid usulise vihjega
Louis XIV stiili sisearhitektuuri ja dekoori väljakujundamisel juhtiv meister. Oli maalija, kuid andis joonistusi ka sisekujunduse, skulptuuri, mööbli ja üldse kõigi kunstkäsitööalade jaoks. Le Bruni loodud dekoratiivstiili printsiibid on laenatud itaalia barokist, Pietro da Cortonalt. Kuid Le Brun käsitleb neid ehtsa prantsusepärase püüdega reeglipärasuse, selguse ja ülevaatlikkuse poole. Selle stiili paremaid näiteid on Versailles`lossi siseruumid eesotsas Peegligaleriiga ja kuulus Apolloni galerii Louvre`i muuseumis. Louis XIV sisedekoratsiooni stiil on äärmiselt pompöösne ja tore. Charles Le Brun. Apolloni galerii ● Andrè Le Notre (1613-1700) Prantsuse aiakunsti looja. Tema loodud on Vaux-le-Vicomte`i ja Versailles` lossi park. Juhtmõte oli aiakujunduse abil suurendada hoone monumentaalsust ja mõjukust. Lossi fassaadist lähtub peaallee, mis läbib kogu pargi; see võib
Vaade kesklöövi. 5.saj Sammastele toetuv talastik on sirge ning ruumi katab kassettlagi. Mosaiigid asuvad kesklöövi akende all. Aabraham ja Melkiseedek. Mosaiik Santa Maria Maggiore kirikus Roomas. 5.saj. Basiilika sisekujundus Kiriku siseruumid kaunistati seinamaalidega ja mosaiikidega. Nende ülesane oli pühakirja selgitada. Mosaiike valmistati väikestest erksavärvilistest klaaskuubikutest(heleroheline, kuld, külm helesinine, lillakas ooker(värviline muld)), mis peegeldasid valgust. Apsiidivõlvil kohal on tavaliselt troonil istuva Kristuse mosaiik. Naised Kristuse haua juures
korruselised · peahoone keskel on omapärane keerdtrepp, kus ülesmineja ei kohtu allatulijatega · linnus ümartorne meenutavad vormid ja kõrge katus · palazzo lossil pole sõjalist välimust fassaadil akende read ja dekoratiivdetailid · Fontainebleau loss · seal kujuned arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond sh ka itaalia maneriste · siseruumid on rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega · ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead poosides näha gooti traditsioonide püsimist · Louvre'i loss Pariisis · linnus lammutati ja sinna ehitati loss alusmüürid on praegu keldrikorrusel näha · ehitatud mitme sajandi jooksul 16. sajandist on säilinud vaid mõned osad · selle tähtsaim arhitekt oli PIERRE LESCOT kavandas osa läänetiiva
kellest üle poole olid seotud reisijate teenindamisega. Nii suurearvulises meeskonnas oli vaid 23 naist. Meeskonna jaotus: 1. Tekil 66 inimest ( 7,5% ) 2. Masinaruumis 325 inimest ( 36, 1% ) 3. Teeninduses ja toitlustuses 494 inimest ( 56 , 4%) Kuna vettelaskmisel ahter ees ei tohi olla laev liiga raske, tuli laev lõpuni ehitada alles sadamas. ,,Titanicu" vettelaskmisest kuni esimese reisini oli kavandatud 305 päeva. Selle ajaga oli vaja ehitada mastid, korstnad ja siseruumid, ning lisada peamasinad ja päästepaadid. 2. aprillil 1912, kolm aastat ja 31 päeva pärast laevale kiilupanekut, oli laev lõpuks valmis. Ühe päeva jooksul oli korraldatud ,,Titanicule" proovisõite. See aga oli tehtud ülepeakaela, sest nii lühikese ajaga ei saa nii suurest laevast täielikku ülevaadet. Üldist paadihäiret ega tulekustutust ei harjutatud, ammugi siis meeskonna tegutsemist avariikorras. Terve meeskond isegi ei viibinud proovisõidu ajal laevas!
17. Saj teine pool said kuningad absoluutse võimu. Siis hakati mõtlema kuningavõimu ülistamisele ja hakati paraadlikke losse ehitama. Peamiseks mõjutajaks lossiarhitektuuris oli prantsusmaa arhitektuur. Tuntumaid kunstnikke on Nicodemus Tessin. Ta ehitas Drottningholmi suvelossi ja eeskujuks oli Versailles loss. Tema pojale usaldati uue kuningalossi ehitamine Stockholmis, sest eelmine oli maha põlenud. Loss valmis 1754. Stiililt oli rokokoolik klassitsism. Siseruumid olid rokokoo stiilis. Kujutavas kunstis oli pidurdavaks efektiks põhjasõda kuid 18 sai keskpaigas algas õitsenguperiood. Paljud kunstnikud said rahvusvahelist tunnustust. Üks selline oli Alexander Roslin. Ta oli kuulus portreemaalija ja tegi paraadportreesid. Seal töötas ka palju välismaa kunstnikke. 17-18. sajand Venemaal 17.saj lõpul jõuavad barokkstiili mõjud ka venemaale, kuid see piirdub vaid paari Moskva kirikuga. Enne seda oli venemaa täiesti suletud. 18
neogootikaks ehk pseudogootikaks). Kui ühes hoones on jäljendatud mitut stiili, saab sellist hoonet klassifitseerida erinevalt ning sageli on seda ka tehtud.[19] Olulisteks uuendusteks oli raudkonstruktsioonide kasutuselevõtt eelkõige sildade ja , raudteejaamade ehituses. Tihti oli vastuolu fassaadi ja siseruumide vahel arhitekt kujundas fassaadi aga siseruumide sobitamisega tegelesid insenerid. Selles tulenevalt fassadid tulid uhked, kuid siseruumid hämarad. [25] 1.5 Kolu mõis Kolu mõisast (vt joonis 1.5) on andmeid alates 1639. aastast kui selle omanikuks oli Peter Grotenhielm. 17. sajandi lõpul mõis riigistati, kuid 1730. aastatest peale oli see jälle von Grotenhielmide käes. 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses oli mõisal vaheldumisi mitmeid valdajaid, kuni selle 1875. aastal ostis Eduard von Middendorff. Kolu mõisa viimaseks omanikuks jäi tema tütar Elisabeth von Schilling. Pärast mõisa võõrandamist 1919
nelinurksete tornidega, mõlemal pool väravat seisid tiivulised härjad. Katused olid seedrist, kaetud pinnase tampsaviga. Palee keskseks vertikaalseks aktsendiks kujunes ca 40 m kõrgune tsikuraat. kogu see suurepäraselt heakorrastatud ja keerulise kanalisatsiooni - süsteemiga kompleks olevat valmis ehitatud 4 aastaga ( niisugune ehitustempo annab tunnistust sellest et Assüüria linnad ehitati enne ehitamist koostatud kompaksete ja korralike põhiplaanide järgi ). Assüüria paleede siseruumid olid kaunistatud arvukate reljeefidega, millel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu ( Assurnasirpal II palee Kahlus, 9. saj. eKr.; Sargon II palee Dur - Sarrukinis, 8. saj. eKr.; Assurbanipali palee Ninives, 7. saj. eKr. ). Kaunistamiseks kasutati ka glasuurkeraamikat, millest moodustati nii välis - kui siseseintele mitmesuguseid figuure ja ornamente. Põhiliseks ehitusmaterjaliks oli ka Assüürias savi, enamik ehitisi oli tehtud juba põletatud
Alumine korrus oli mõeldud kõrgklassile, siis tulid ratsanikud, rooma kodanikud ning ülemine korrus oli vabakslastuile. Amfiteatril oli 80 sissepääsu, mille kaudu sai rahvas 10 minutiga oma kohtadele. Areen oli veega täidetav. Varikatus. Pant(h)eon - ehitati aastatel 115-125. See tempel oli pühendatud kõigile jumalatele. Panteon on vanim säilinud Rooma-aegne ehitis. Samuti on see vanim antiikaegne kuppelehitis. Kõrgust on hoonel 43m. Kupli tipus on suur ava, mille kaudu saavad siseruumid valgust. Ava diameeter on 8,9 m. Kupli diameeter on 43,5 m. Seesmine alumine korrus on pilastrite ja korintose stiilis sammastega jaotatud kuueks kõrgeks nisiks. Seitsmes niss on sissepääsu vastas. Nendes asuvad skulptuurid. Ehitisel on kassettlagi. Alates aastast 609 on see ristiusu kirik. Silindriline osa on tambuur. Templi seina paksus on 6,2 m, kuid seest on need tühjad. Nissides seisid erinevad rooma jumalad. Templis asub maailmakuulsa kunstniku Raffaeli haud
ühendades egiptuse kunsti motiividega (greifid, sfinksid, obeliskid). Levis 1800-30 peaaegu kõigis Lääne- Euroopa maades. Tunnused: rikkalikkus, paraadlikkus, raskepärasus, esinduslikkus, suursugusus, ranged ja sirgjoonelised vormid, lihtsus, lagedad pinnad, kasutati palju pilastreid ja sambaid, kaunistustes jäljendati Rooma keisririigi aegu, lisanud ka Egiptuse motiivistik. Sisekujundus Tihti ehitati siseruumid monumentaalsed ja suursugused, kuid siiski valgusvaesed, sest suurt seinapinda rõhutades tuli ohvriks tuua aknad. Esindusruumid on tavaliselt avarad ja sammastega liigendatud. Seinapind on sageli ühevärviline ning selle ülemist osa kaunistab ornament. Värvikombinatsioonidest armastati kuldornamente valgel, tumepunasel või tumesinisel seinal. Kasutati ka seinamaale ja nissidesse paigutatud skulptuure. Lihtsamates ruumides ja linnakodanike kodudes hakati seinu katma paberist tapeediga.
kultuuri- ja halduskomplekse. Aalto isikupärase arhitektuuristiili kujunemist mõjutasid Gunnar Asplundi neoklassitsism ja Euroopa avangardism[2]. Aaltole iseloomulk stiil sai alguse 1927. aastast, kui ta projekteerisViiburi linnaraamatukogu (ehitati 19301935), millel olid valged seinad. Ta ütles lahti Euroopa funktsionalismist, mis rõhutas sirgjoonelist korrapärasust, ning projekteeris ebakorrapärase ning keeruka liigendusega siseruumid, kasutades puitu. Tundlik puidukasutus ongi talle tüüpiline. Soome maastikust inspiratsiooni saades integreeris Aalto vormid ja materjalid looduskeskkonnaga, pidades hoolikalt silmas inimlikke väärtusi ning nähes ette, kuidas inimesed tema hoonetes elama ja töötama hakkavad. Ta kasutas loomulikku valgust. 1930. aastate lõpus sai Aalto maailmakuulsaks Soome paviljonidega Pariisi ja 1939. aasta New Yorgi maailmanäitusel.
registrisse nr. 13866 (Jõhvi kirik vallikraaviga 14.-16. sajand ning arvele võetud 13.01.1988 aadressil Ida-Virumaa, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Rakvere mnt. 6b). Linnuse asukohta ümbritseb muinsuskaitse piiranguvöönd. Härrastemaja Mõisa härrastemaja pärineb 18. sajandi teisest poolest, ümbehitatuna 19. sajandi teisel poolel hoonealune pind 655,6 m2. Hoone on ühekorruseline murdkelpkatusega kiviehitis, mille fassaadipindu ilmestavad kaaraknad ning nendevahelised liseenid. Hoone siseruumid on täielikult ümberehitatud ja kõik ajastupärased sisearhitektuuri elemendid hävinud. Algse ruumilahenduse välja selgitamine eeldab vastava ahitektuuriajaloolise uuringu teostamist koos selleks vajalike seina- ja vundamendisondaaidega. Hoone põhjapoolse osa all on soklikorrus ning hoone keskosa ja põhjatiiva all keldriruumid. Ait-kuivati Tallinn-Narva maantee poolt vaadatuna on Edise mõisakompleksi dominandiks (vähemalt selle tänases olukorras) 19. sajandit pärinev ait-kuivati.
Lossides palju väikseid ruume, paiknesid korrapäratult ümber siseõue. Keerukas põhiplaan on teikitanud müüdi labürindist. Eritasapinnal asuvaid ruume ühendasid trepid, osa tuume sai valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudes, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Samad olid ka puust, mis allapoole peenenesid. Sambaid värviti punase, musta ja kollasega. Kreeta lossidel polnud paraadilikke sissekäike, aga välisilme oli toretsev. Siseruumid olid krohviga kaetud ja sinna peale maalitud. Kreeta kujutavas kunsti püüti vabalt kujutada hetkelisi muljeid. Seinamaalidel ja reljeefidel hoiduti stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Domineerib mänglev, elav, maaliline laad. Populaarne oon viljakust kehastav sõnn. Kreeta hiilgavaim osa on keraamika. Selle arengus on mitu etappi ja igalühele on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on looduslähedane. Kujutatakse nt. Mereloomi.
Tekstiili kasutamine oli varaklassitsistlikus ruumis pigem tagasihoidlik kui rikkalik. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku,. mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab esinduslikkuse ja suursugususe taotlus. See pidulik, majesteetlik, sõjalis-triumfaalne stiil jäljendas Rooma impeeriumi suursugusust ja uhkust. Interjööri disainis kasutati rikkalikult sõjaembleemide motiive. Vormid olid massiivsed ja lihtsustatud, rõhutati monumentaalsust. Tihti olid siseruumid küll monumentaalsed ja suursugused, kuid valgusvaesed, sest suurt seinapinda rõhutades tuli ohvriks tuua aknad. Esindusruumid olid tavaliselt avarad ja sammastega liigendatud. Seinapind oli sageli ühevärviline ning selle ülemist osa kaunistas stukkornament. Ampiirstiil minetas varaklassitsistliku vaoshoituse ning ületas oma toreduselt kõik eelnenu. Luksuslikkus saavutati range sümmeetria järgimisega, mida täiendati raskepärase mööbli ja intensiivsete värvitoonidega
Mosaiigid 1.Milline usukuulutaja lõi ristikoguduse Rooma linnas? Milline oli tema saatus? Legendi järgi tuli Peetrus Roomal linna ja rajas seal ristikoguduse. Ta suri märtsisurma 64.-67.a paiku keiser Nero ajal (ta löödi pea alaspidi risti). 2.Miks ei sobinud antiikaegne tempel ristiusu kirikuks? Antiikaegne tempel ei sobinud ristiusu kirikuks juba usulistel kaalutlustel, kuid ka praktiliselt polnud ta sobiv. Antiiktempel oli eelkõige monument ja jumalakuju asupaik, tema siseruumid olid kitsad ja hämarad ning kunstiline väljendusjõud koondus hoone välisilmesse. Kristlased vajasid aga ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks ja hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil. 3.Milline ehitusetüüp võeti kasutusele kirikuna? Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, basiilika. 4.Kes oli esimene Rooma piiskop ja paavst? Rooma esimene paavst oli Peetrus. 5
EESTI MEREAKADEEMIA MEREKOOL Madruse meresõidupraktika aruanne Juhendaja: Martin Sukk Koostas:Rainer-Dangar Ibrus Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Laeva andmed ja tekid 4 1.1. Laeva andmed 4 1.2. Tekid 5 2. Tüüp ja ehituslik kirjeldus 6 3. Ametikoht laevas ja ülesanded munsterolli järgi 7 3.1. Madruse ametijuhend 8 3.2. Emergency muster list 9 3.3. Isiklik häirekaart 10 ...
VÄHK JA VÄHIKASVATUS Vähikasvatuse seminari Jäneda, 15.-16. märts 2001 õppematerjal Koostanud Ari Mannonen ja Tiit Paaver Koostatud toetudes Soome ja Eesti õppekirjandusele Käesoleva õppematerjali koostamiseks on kasutatud kirjandust: Kirjavainen J. 1996 Hämeen Ravunviljelyopas. Kala- ja riistahallinnon julkaisuja 23. 117 lk. Järvenpää T., Tulonen J., Erkamo E., Savolainen R., Setälä J. 1996. Ravunviljely menetelmät ja kannattavuus. Riistan ja Kalantutkimus, 111 lk. Koostajad tänavad nende autoreid. Ari Mannonen Tiit Paaver 2 SISUKORD Eessõna 1. Vähi bioloogia........................................................................ 5 1.1. Vähid ja nende kehaehitus....................................................... 5 1.2. Vähi elutsükkel...............................................................
Mükeene tsivilisatsioon Umbes 1500 aastat eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare. Kreeklased võtsid kiiresti omaks minoilise kultuuri ja kohandasid kreetalaste lineaarkirja oma keelele. Kreekas kerkisid esile kindlustatud lossid. Nende seast kuulsaim, Mükeene, on tuntud massiivsetest kiviplokkidest, nn kükloopiliste müüride ja kindlustatud väravatega. Nagu Kreetalgi, paiknesid losside juures laoruumid ja töökojad. Lossi siseruumid olid kaunistatud kreetapäraste seinamaalingutega. Kuid Kreetast erinevalt polnud ümber losside suuremaid linnu. Tõenäoliselt oli iga suurem loss omaette riigi keskus. Nagu Kreetal, nii puudutasid ka Kreeka losside lineaarkirjatahvlid peamiselt majapidamist. Siiski võib nende põhjal järeldada, et losside eesotsas seisis kaks võimukandjat: kuningas ja sõjapealik. Neile allusid sõjalised kaaskondlased, kes arvatavasti moodustasid eliitkaarikuväe. Nagu Kreetalgi, oli loss
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
