! Mitte üle 45 täheruumi Pealkiri sisaldab alust ja öeldist Pealkiri ei tohi eksitada, aga köidab lugeja tähelepanu Hinda pealkirju! Eesti toit jääb Venemaa piiri taha ka euroliidus kas eestlased on näljas, kuna nende toit on piiri taga kinni, või ei pääse Eestis toodetud toiduained Vene turule? Rollingud pääsesid Kaukaasia vangistusest Rolling Stones või Rolling Estonians? Puškin või Kaukaasia sisepoliitika? KOKKUVÕTTEKS Uudis on ümberpööratud püramiid: kõige kaalukam osa on alguses, materjal esitatakse kahanevas järjekorras Juhtlõik Oluline lisainfo Muud faktid Taust
Poola-Leedu 14.sajandi lõpus ühtne riik, 1410.-Grünvaldi lahing Skandinaaviamaad Rootsi, Taani, Norra Kalmari unioon(1397). Tugevad naabrid tekivad samal ajal. Plettenberg 1502-1503 lõpetab kodusõjad, sõjaretk venemaa vastu pihkvasse(1502- 1504). Ei olnud otseselt võitu, kuid vaherahu oli sõlmitud 30.aastaks. 1558-1561a. Liivisõda 5. Maapäev 1420 ordu, kirik, vasallid, linnad käisid koos. Valga, Volmar. käidi koos. Arutati kõiki küsimusi: sisepoliitika, välispoliitika. Otsused ei olnud kohustuslikud. Maapäevad kestavad kuni 1918.aastani. 6. Mõisad ja põllumajandus Mõisasid rajati kõige rohkem: Võrtsjärve alusesse piirkonda(Lõuna-Eesti); Siis Tallinna lähistele(Põhja-Eesti); ja Saaremaale (Lääne-Eestisse). Mõis väljaspool külakogukonna võimupiire asuv, ülikule kuulunud talu; maaisandate ja vasallide majapidamised, kuhu koguti andmeid, kust valiteti ümberkaudseid maid.
Ladina-Ameerika 19.sajandil ja 20.sajandi algul. Haiti vabanemine Iseseisvumine Ladina-Ameerikas sai alguse Haiti saarel 1791. aastal, kus toimus Francois Dominique Toussaint L'Ouverture juhtimisel neegerorjade ülestõus. Uue ülestõusuga aeti prantslased minema ja 1804. aastal kuulutati välja Haiti iseseisev riik, mis oli esimene sõltumatu riik Ladina-Ameerikas. Ladina-Ameerika Iseseisvussõja põhjused Ladina-Ameerika Iseseisvussõja puhkemist soodustasid mitmed asjaolud: asumaade majandusliku arengu pidurdamine ja väliskaubanduse piiramine suur maksukoorem vastuseis inkvisitsioonile Francois Dominique Toussaint L ´Ouverture Ülestõusnute armeed juhtinud endine ori, kes oli astunud Prantsusmaa teenistusse ja saanud kindraliks. Ta ühendas kogu saare ja kuulutas end eluagseks valitsejaks, kuid pidi alistuma saarele saabunud Napoleon I vägedele. Iseseisvussõda Algas 19. aprill 1810.a. Ülestõus, mi...
on palju partnereid nii NATOs kui ka Euroopa Liidus. Kuigi terve maailm alles toibub suurest majanduskriisist, siis erinevalt paljudest Euroopa riikidest Eestis majandus kasvab. President tunnistas, et mõistab, et need, kellele teeb muret igapäevane majandamine ei saagi rõõmustada makromajanduslike näitajate üle. Samuti ütles ta ausalt, et ei tea kiiret lahendust antud olukorrale, kuid tõdes, et peame koos leidma leevendavaid asjaolusid. Kolmandaks toob ta vaatluse alla Eesti sisepoliitika ning tõdeb, et praegune valitsus ei ole asendamatu ning poliitiliste otsuste tegemise poliitika õige, kuid me peame aru saama, et mõne ministri vahetamine ei muuda koheselt kõike paremaks. Ta tõdeb, et kõik võib muutuda, kui rahvas seda tahab, selles seisnebki demokraatia võlu. President tunnustab möödunud aasta lõpul moodustatud Rahvakogu tegemisi. See on koht, kus kodanikud saavad teha ettepanekuid, millest võivad saada seadused. Rahva valitud saadikud peavad võtma vastutuse
karistusaluse, pehmendati vägivallapoliitikat. 1953. Aasta juunis Beria arreteeriti, ning mõisteti partei- ja riigivastases tegevuses süüdi, tema kaela veeretati kõik Stalini-aja kuriteod. Hukati 1953. Aasta detsembris. Siis sai võimule Hrustsov Nikita. Jätkas pehmendamist, tema valitsusaega nimetatakse sulaajaks. Pidas Stalini kuiritegusid paljastava ettekande. 1964 aasta oktoobris kõrvaldati ta võimult. 7. Võrdle Hrustsovi ja Breznevi valitsusaega (majandus, sisepoliitika, välispoliitika) Hrustsov tegi palju kampaaniaid, pehmendas vägivallapoliitikat, ostis vilja sisse, oli ideederikas(näiteks suur maisikasvatus, kartulipõllud ruudustikkudeks jne.). Hrustsovi valitsusaega tuntakse, kui ,,kuldseid kuuekümnendaid", sest siis läks kõik hästi, hoolimata isegi sellest, et iga NSVL kodaniku tootlikkus oli väga väike, võrreldes nt. USA kodanikuga. Breznev hakkas uuesti karmistama tsensuuri ja muud. Hakkas käima välisvisiitidel
USA puhul nimetatakse reaganoomikaks): alandati makse (kuni 25%) tarbimise soodustamiseks inflatsiooni pidurdamiseks raha juurdetrükk lõpetati vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi riigieelarved koostati defitsiidiga (e. kulud ületasid tulud) ja suurendati riigivõlga · Reaganoomika kasutamise tulemusena vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde ~13 miljonit uut töökohta. 1.2. USA sisepoliitika: · USA presidendid II maailmasõja järgsel perioonil: Peep Reimer Harry Truman Demokraatlik Partei 1945-1953 Dwight Eisenhower Vabariiklik Partei 1953-1961 John Fitzgerald Demokraatlik Partei 1961-1963 Kennedy Lyndon Johnson Demokraatlik Partei 1963-1969 Richard Nixon Vabariiklik Partei 1969-1974
Konspekt 12.klass NSV Liidu ja Idabloki lagunemine NSV Liidus surid üksteise järel riigijuhid: L. Breznev 1982, J. Andropov 1984, K. Tsernenko 1985.a. 1985. aastaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajalikkust hakkas mõistma isegi tagurlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, haritud, omas isiklikku sarmi. Gorbatsovil oli 2 kõrgharidust, ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna, hiljem omandas kõrghariduse põllumajandusalal. Tegi komsomoli- ja parteikarjääri. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika - see on sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine, eesti keeles uutmine. Esialgu käis jutt vaid majanduslikest ümberkorraldustest. NB! Tuleb silmas pid...
võetud tagasi rahvaste perre. 1992 anti Jaapani relvajõududele õigus osaleda ÜRO rahuvalveoperatsioonides (nt Kambodžas) ning 2004 saatis Jaapan oma sõdurid Iraaki (peamiselt inseneriväeosad, mis osalesid ülesehitustöödel). Jaapani tõsisemaks välispoliitiliseks probleemiks on viimastel aastatel olnud Senkaku saarte kuuluvuse küsimus ja Teise maailmasõja ajal toime pandud sõjakuritegude pärast vabandamine Hiina Rahvavabariigi ees. 4. Sisepoliitika Alates 1945 olid erakonnad ja massiorganisatsioonid Jaapanis taas lubatud. Kui esimestel sõjajärgsetel aastatel olid poliitilises elus tooniandvateks poliitilisteks jõududeks sotsiaaldemokraadid ning kommunistid, siis kümnendi lõpuks tõusid esiplaanile parempoolsed jõud. Paremtiiva hulgas domineerisid Liberaalne Partei (1948-1954 oli peaministriks liberaal S.Yoshida) ja Demokraatlik Partei. 1955 liberaalid ja demokraadid
1. Majanduskriisi põhjused, iseloomulikud jooned, lahendused ja tagajärjed; Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Põhjused: Esimeseks põhjuseks toodi välja ületootmine. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta Teiseks toodi vale majandamine. Riigi toetusel võeti liiga palju laenu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ja inimesed ei suutnud seda tagasi maksta sellepärast varises pangandus ja rahanuds. Kolmandaks toodi välja valitsuse vead kriisi ajal. Tehti liiga suured tollimaksud ja sellega muudeti kriis ülemaailmseks. Lahendused: 1933 valjus ameerika majanduslangusest, kuna President F.D.Roosevelti poolt loodud uus kurss ja sellega kaasnevad seadused tõid majanduskriisi lahendamisel edu. Suurbritannis jäi poliitiline olukord enamvahem stabiilseks, loobuti naela seotusest kullaga, sisseveotollid, neil aitas kriisi leevendada kolooniate olemasolu. Sõjajärgne majanduskriis Põhjused: Sõja nõudmistele vastanud majandus ei s...
AJALOO KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS Nõukogude Liidu ja idabloki lagunemine. 1. PERESTROIKA ( vene k. 'ümberkorraldamine') on NSVLi majandusliku ja poliitilise korra ümberkorraldamine, säilitades sotsialism. GLASNOST ( vene k. 'avalikustamine') Salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine. 2. Muudatused, mis toimusid perestroika ajal : Valdkond Muudatus 1. Perestroika läbiviimine. Ühiskonnaelu 2. Glasnosti läbi viimine. 3. Suhete parandamine muu maailmaga. 4. Tsensuuri leevendamine. 1. NLKP mõjuvõimu vähendamine. Sisepoliitika 2. Kõrgeim riigiorgan : NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. 3. Loodi presidentaalne valitsemiskord. ( Gorbatsov) 4. Poliitilise liikumise elavnemine. 1. NõukogudeHiina suhete paranemine. Välispoliitika 2. USA Nõukogude Liidu ...
Riikide sisepoliitiline ja majanduslik areng 20. sajandi alguses 20. sajandi alguses toimus maailmas palju muutusi: arenes nii sisepoliitika kui ka majandus. Tekkis keskklass, kes moodustas leiboristliku partei ning hakati nõudma erinevaid õigusi. Ülemaailmne kaubandusvõrk arenes seoses raudteevõrgustiku suurenemisega. 20.sajandil arenes üle maailma nii vee- kui ka maismaateede võrgustik. Üleilmastumise seisukohast väärivad erilist tähelepanu kaks Euroopast lähtuvat raudteeliini. Üks neist on BerliinBagdadi raudtee, mis ühendas Berliini Pärsia lahega, ning kavandati nii poliitilistel kui
USA 1950.-1970. aastatel · Hea majanduslik seis · Tagas paljudes Lääne-Euroopa riikides majandusliku õitsengu · Võeti vastu palju seadusi sotsiaalse turvalisuse tagamiseks · Tõsiseks vastaseks NSVL · 1970. toimus pööre konservatiivse majanduspoliitika poole Mustanahaliste olukord · Lõunaosariikides jätkus mustanahliste diskrimineerimine · Ei lubatud võtta vastu seadusi, mis tagaksid neegritele valgetega võrdsed õigused · Koolid olid eraldi · 1960. murrang paranes · Kooliteedele seati armeeüksused, et turvaliselt kooli saaks Kommunismi leviku pidurdamine · Osales Korea ja Vietnami sõjas · NSVL-iga võidurelvastumine Reaganoomika · Ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamine · Ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamine · Maksude alandamine · Vabaturumajandus · USA üliriigiks Saksamaa lõhenemise põhjused: · Berliini ja Saksamaa territooriumi jagamine okupatsioonideks · NSVL-i poolt k...
vabariigiks? Seleta. Sest Weimari linnas Saksa Rahvuskogu töötas välja põhiseaduse mille tagajärjel kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks ___________________________________________________________________________ _ 6. Leia paariline. Nõukogude Venemaa-Kommunistid Saksamaa-natsionaalsotsialistid Itaalia - Fašistid Autoritaarne diktatuur nn vaikiv ajastu-Eesti 7. Koosta 4-5 lauselised kokkuvõtted USA ühiskonna kohta 1920. aastatel. USA sisepoliitika (erakonnad, kongress, president) ja vaba turu võidukäik Ameerikas oli kaks võitlevat parteid: Demokraadid ja liberaalid. Valitsemiskorraldus on Ameerikas demokraatlik. Riigi tööd juhtis president, keda valiti enamasti kordamööda liberaalide ja demokraatide hulgast.1920. aastail oli USA-s vaba turg kus riik saavutas vapustaid tulemusi uue tehnika kasutusevõtmisel mis võimaldas tarbekaupade hulgitoomist
2. Pikkuskasvu ja kehamassi hindamine. 3. Lihaskonna arengu hindamine. 4. Rasvkoe hulga hindamine. 5. Sugulise küpsemise hindamine. 6. Rühi hindamine. 7. Jalgade patoloogiad. 8. Nägemishäired. 9. Vaimse tervise probleemid. 10. Meelemürkide tarbimine sh. suitsetamine. 11. Seksuaalne käitumine. 12. Koolitraumatism. KOOLITERVISE MUDEL (USA Haiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskus) 1. Riiklik õppekava 2. Elukeskkond 3. Tervishoiuteenused 4. Partnerlus 5. Kooli sisepoliitika 6. Õpetajaskonna pidev koolitamine ja arendamine Terviklik koolitervise mudel Eestis Eesti kooliõpilaste tervis 1 · alates 1990. aastate keskpaigast on noorukite tervisekäitumine märkimisväärselt halvenenud. · pidevalt on suurenenud suitsetavate, alkoholi ja narkootilisi aineid tarvitavate noorte osakaal ning vigastuste tase noorte seas on endiselt kõrge. Eesti kooliõpilaste tervis 2 · on vähenenud noorukite kehaline aktiivsus ja
Kõigest 69 päeva pärast ametliku ametiaja algust langes Reagan peaaegu atentaadi ohvriks, kui John Hinckley presidenti tulistas ning raskelt haavas. Reagan aga taastus kuulihaavast kiiresti ning jätkas pärast haiglast väljasaamist presidentuuri. Esimese ametiaja jooksul laiendas Reagan Ühendriikide sõjaväge ning suurendas kaitsekulutusi, et riiki sõjaliselt kindlustada. Presidendina uskus Reagan indiviidide vabadusse ning viis läbi poliitikat, mis taaselustas USA majandust, muutis sisepoliitika suundi ning panustas Külma sõja lõppemisse. Reagan nimetati teistkordselt ametisse 20. jaanuaril 1985. aastal. Teisel ametiajal keskendus Reagan enamasti narkootikumivastasele poliitikale ning püüdis rangemate seaduste ja avalikkuse teadvustamisega võidelda narkootikumidevabade koolide ja töökohtade eest. Reagani valitsusaja suurim skandaal toimus seoses Iraani-vastase sõjaga. Rahvusvaheline
o Väga kiiresti kasvavad ka töötajate palgad, millega kaasneb rikastumine. Poliitika · MAJANDUS: Valitsev majanduslik ideoloogia on majanduslik liberalism. Selle negatiivsed ilmingud: o Suureneb tarbimine laenud arvelt. o Suur osa rahast liigub börsile, väärtpaberitesse. o Tavainimesed hakkavad kogu oma raha börsile paigutama, tekib mull. Nii suurele kasvule järgneb alati kriis. · SISEPOLIITIKA enne kriisi: Sõja ajal oli president Wilson (demokraat). USA ei ratifitseerinud Versailles lepet. Wilsonit tabas seetõttu tugev kriitika. USA tõmbub eemale kogu euroopa poliitikast. Wilson ise saab infarkti, haigestub. Uueks presidendiks valitakse vabariiklane. Vabriiklased jäävad võimule kuni suure majanduskriisini. Vabariiklased toetavad majanuslikku liberalismi ja isolatsionismi. 1929
2010/2011 SISUKORD 1 Tiitelleht 2 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Geograafilised andmed 4.1 Asukoht 4.2 Kliima 4.3 Loodus 4.4 Maavarad 5 Kõrbestumine 5 Riigist üldiselt 5.1 Rahvastik 6 Majandus 6.1 Energiamajandus 6.2 Põllumajandus 7 Metsandus 8 Poliitiline olukord 8.1 Sisepoliitika 8.2 Välissuhted 9 Drfri konflikt 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Sudaan on riik Aafrika kesk- ja kirdeosas. Sudaan on pindalalt suurim riik Aafrikas. Sudaan on väga kuiv ja väga palav riik. Sudaanis on väga palju kodusõdasid olnud ja koguaeg aeg on pinged kahe suurema usu gruppi vahel. Riigil on väga rikkalikud maavarad, energiat toodetakse enamasti nafta ja hürdoelektrijaamade abil.
jaanuar 1938 *Asutav kogu *välja töötaja *Rahvuskogu *riigivanem *Riigi juht *President (6.a.) *valitsus *täidesaatev Valitsus *Riigikogu, organ *Riigikogu, ühekojaline *seadusandlik kahekojaline: seadusandlik organ alamkoda ja *20. aastat. ülemkoda. *valimis *22. aastat. vanus Sotsialismi tunnused Majandus Sisepoliitika Kultuur *natsionaliseerimine *Eesti Kommunistlik *tsensuur omanikud saadeti Partei ainu partei, (ajakirjanduses) ära. K.Säre. *kooli programmi *Maal tekkisid *Kõrgem muutmine vene kolhoosid ja seadusandlik organ keel, NSV Liidu sovhoosid = ENSV Ülemnõukogu ajalugu. Kollektiviseerimine, J. Vares-Barbarus. *juhikultus.
2. Ristiusk katoliiklikul kujul kui religioon ja ideoloogia. 3. Seisuslik ühiskond Need tunnused hakkasid kujunema läänemere idakaldal ( ka Eestis) 2 aastatuhande algul Liivimaa ristisõja ajal. 3. Frangi riik, tähtsamate valitsejate kaudu, mõisted: majordoomus, karolingide renessanss. · 486.a Frangi riigi rajamine Clodovechi poolt. · 751.a Majordoomus Pippin Lühikese kroonimine. · 843.a Frangi keisririigi ladunemine. Valitseja Sisepoliitika Välispoliitika Clodovegh 486.a frangid vallutasid suure osa Galliast. (481-511) 495 võttis vastu ristiusu. Sõdis ariaanlastest Muutis kuningavõimu naaberrahvaste vastu päritavaks. (lurgundid & läänegootid) Tegi pealinnaks Pariisi.
SUURRIIGID 20.SAJANDI ALGUL PRANTSUSMAA Prantsuse Koloniaalimpeerium koosnes maa-aladest, mis kuulusid Prantsusmaa valitsuse alla, alates 17. sajandist kuni 1960. aastateni. 19. ja 20. sajanditel oli Prantsuse Koloniaalimpeerium pärast Briti Koloniaalimpeeriumi maailmas suuruselt teine. Impeerium hõlmas üle 12 347 000 km² maad oma kõrgajal 1920. ja 1930. aastatel. Kui sisse arvata ka Prantsuse metropol, ulatus Prantsusmaa suurus suveräänse riigina 13 018 575 km²-ni, sel ajal moodustasid Prantsuse valdused kuni 1/10 maismaa pindalast. Sellega kaasnesid mõjutused, mis muutsid prantsuse keele üheks kõige enam kõneldavaks keeleks kolooniates koos inglise, hispaania ja portugali keelega. Pariisi rahukonverents 1919-1920 Tehti kokkuvõte esimese maailmasõja tulemustest, samuti määrati kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Osalejad ja domineerivad riigid olid Suurbritannia, Prantsusmaa...
Ida Rooma riigi territoorium hõlmas Balkani poolsaart (kuni Doonauni), Krimmi lõunaosa, VäikeAasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, egiptust, Kürenaikat PõhjaAafrikas ning Vahemere idaosa saari. 2. Kogu võimutäius (kõrgem sõjaline, administratiivne, kohtuvõim) kuulus keisrile ehk basileusele. Mõnevõrra piirasid tema võimu riiginõukogu, senat (sünkliit) ja linnakodanike organisatsioonid nn tsirkuseparteid ehk deemosed. 3. Sisepoliitika: *Justianus arendas välja tugeva sõjalisbürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva ,,Tsiviilseaduste kogu. *Iseloomulik tugev tsentraliseeritus. *Vabade kogukondlaste suur osa elanikkonnas. *Orjatööjõu kasutamine.*7. saj moodustati uued piirkonnad ehk teemad, mille eesotsas seisid asehaldurid ehk strateegid, nende kasutuses oli 5000liimeline talupoegade ehk stariootide maakaitsevägi
kõik inimesed nii majanduslikult kui sotsiaalselt võrdseteks. Sellisest arusaamast lähtudes ajasidki Venamaa diktataatorid Lenin ja Stalin oma poliitikat. Seevastu Saksamaal levinud natsionaalsotsialistlik liikumine tähtsustas klassivõitluse asemel rahvuse ühtsust, oma vaenlaseks lugesid nad rahvuse reetureid, teisi rahvaid ning komuniste. Hoolimata ideloogiate erinevusest oli mõlema riigi diktaatorite eesmärk aga üks- suurendada oma riigi mõjuvõimu maailmas. Sisepoliitika Diktatuurile omaselt oli mõlemas riigis võim mõlemas koondunud 1 isiku kätte, kelleks Saksamaal oli Adolf Hitler ja Venemaal Jossif Stalin. Kehtestatud oli üheparteisüsteem, Saksamaa oli ainuparteiks NSDAP , Venemaal sesis riigivõimu eesotsas Nõukogude Liidu Kommunistlik Parte i(NLKP). Selleks, et võimule pääseda kasutasid äärmuslased erinevaid võtteid. Kommunistid tulid võimule tänu 1917a. toimunud riigipöördele.
1) Läänemere maad pärast I MS 2) koostöökatsed 1920. aastail 3) Balti riikide ja Poola koostöö 1930. aastail Tööülesanded: lk 47-50, TV ptk 9 ja kordamine (ptk 5-9). Kordamine kontrolltööks § 5-9 10. Eesti Vabariigi loomine 1917-1920 1) autonoomne Eesti 2) enamlased võimul 3) iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda Kontrolltöö § 5-9 Tööülesanded: lk 51-55, TV ptk 10, mõisted: repressioon, manifest, Landeswehr, kommuun. 11. Eesti Vabariik 1920. aastail 1) sisepoliitika 2) majandus 3) välispoliitika Tööülesanded: lk 56-59, TV ptk 11, mõisted: kultuurautonoomia, asundustalud. 12. Eesti Vabariik 1930. aastatel 1) Suur kriis 2) sõjaväeline riigipööre 3) "Vaikiv ajastu" 4) majandusolud 5) välispoliitika Tööülesanded: lk 60-63, TV ptk 12. Kordamine kontrolltööks § 10-12 13. Läti ja Leedu 1918-1940 1) Esimene maailmasõda 2) Läti iseseisvumine 3) Vabadussõda 4) demokraatia ajajärk 5) autoritaarne kord 6) majanduslik areng
ESIMENE EESTI RIIK I MS ja Eesti (Eesti alad olid Venemaa koosseisus, Antanti liige) 1) Eestist võeti nekrutiks üle 100 00 mehe 2) Meeste töökohad asendati naiste tööjõuga 3) Maal jäid paljud põllud sööti tööjõupuuduse tõttu 4) Toiduainete puudus 5) Inflatsioon 6) Sõdurite paigutamine garnisondides 7) Raudteetrantsport häiritud 8) Saksa armee purustused Lääne-Eestis 1918 9) Sõjapõgenike ja haavatute majutamine 1917 - Sõjatüdimus ja väsimus (I MS) - Majanduslik mahajäämus - Tsaar Nikolai II isik - Vähemusrahvuste rõhumine - Haridus- ja kultuuritase madal I Veebruarirevolutsiooni tulemus- Kehtestati tsaarivõim ja kaksikvõim II Oktoobrirevolutsiooni tulemus- Võimule said kommunistid esotsas Leninga (Lenini dekreet ''Vähemusravuste enesemääramise õigusest'' 1916 aastal hakati Eestis rääkima autonoomiast(mittetäielik iseseisvus) 19...
Itaalia linnades suurenes tööpuudus, mis tekitas rahutusi ning tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis väike rühmitus nimetusega Võitlusliit, mille liikmeid hakati kutsuma fasistideks. Nad kogusid palju toetajaid. MILLISED MUUTUSED TOIMUSID SAKSAMAA, NSVL-i JA ITAALIA MAJANDUSES, SISEPOLIITIKAS, VÄLISPOLIITIKAS PÄRAST DIKTATUURI KEHTESTAMIST MAJANDUS SISEPOLIITIKA VÄLISPOLIITIKA SAKSAMAA Majanduse riiklik Füürer- Hitler, Saksamaa reguleerimine, kehtestati üheparteisüsteem- suurendamine teiste plaanimajandus, rajati Natsionaalsotsialistli riikide arvelt tehaseid ja vabrikuid k Töölispartei, sõjatehnika tootmiseks, Gestapo ja SS ehitati kiirteid-need
• Suurbritannias säilis kaheparteisüsteem: konservatiivid ja leiboristid. 1945.a. võitsid leiboristid, kes asusid teostama vasakpoolseid reforme. 1951.a. tulid taas võimule konservatiivid, kes ajasid mõnevõrra parempoolsemat poliitikat ning üritasid SB rahvusvahelisi positsioone taastada. Prantsusmaa • Majanduse areng: riiklik rekonstruktsiooniprogramm 1945/46 • Prantsusmaa on koos Saksamaaga Euroopa integratsiooni eestvedaja. • Sisepoliitika: IV vabariik 1946-1958 V vabariik 1958 Sõjajärgne Prantsuse riik kasvas välja vastupanuliikumisest, mille eesotsas oli seisnud kindral Charles de Gaulle,kes moodustas maa vabastamise järel 1944.a. Ajutise Valitsuse. Valitsesid pahempoolsed meeleolud, kommunistidel oli üsna suur mõju. 1946.a. koostati ja referendumil kiideti heaks IV vabariigi põhiseadus, mille kohaselt sai Prantsusmaast parlamentaarne vabariik. Selle järgi juhiti Prantsusmaad kuni 1958
Alzeeria iseseisvust. C. de Gaulle püüdis taastada Prantsusmaa suurriigiseisust ning luua Prantsusmaa juhtimisel ühinenud Lääne-Euroopast USA ja sotsiaal. riikide kõrvale niinimetatud kolmandat jõudu. Selleks lõi Prantsusmaa oma tuumarelva , sõlmis 1963 sõpruslepingu Saksamaa Liitvabariigiga , tunnustas Hiina Rahvavabariiki, astus välja NATO sõjalisest organisatsioonist ning arendas koostööd sotsialistlieke riikidega. C. de Gaulle´i mõõdukalt konservatiivne sisepoliitika põhjustas 1968. a. kevadel üldstreigi ja üliõpilasrahutusi. Pärast referendumil lüüasaamist C. de Gaulle läks erru ja 1970 ta suri. Kommunistide osatähtsus riigis vähenes. President G. Pompidou jätkas põhijoontes C. de Gaulle´i poliitikat, kuid tõhustas ka Prantsusmaa ja Euroopa Majandusühenduse koostööd. 1970. a-te lõpus ja 1980. a-il (presidendid V. Giscard d´Estaing ja F. Mitterrand) on Prantsusmaa poliitikat ja majandust kaasajastanud. Prantsusmaa
Sotsialismisüsteemi ja Nõukogude Liidu lagunemine. Õpik lk 116-143 1. Nõukogude Liidu nõrgenemise ja lagunemise põhjused: sisemised ja välised põhjused. Sisepoliitilised: tegeliku võimu koondumine armee ja julgeolekuaparaadi kätte, kes kontrollisid üha enam korrumpeeruvat parteiaparaati; nomenklatuuri lõplik väljakujunemine, st. kujunesid välja nomenklatuursed ametikohad, millel oldi kogu elu NSV Liidus võimul Leonid Breznev (1964-1982). Välispoliitika: välispoliitiliselt üritati saavutada pingelõdvendust sõlmides lepingud lääneriikidega; samas sekkuti sõjaliselt teiste riikide siseasjadesse: Tsehhoslovakkia 1968, 1979.a. dets. lõpul tungisid Nõukogude väeüksused Afganistani. Lääneriigid reageerisid NSV Liidu sissetungile Afganistani järsult: boikoteeriti 1980.a. Moskva olümpiamänge. Afganistanis algas sissisõda, mille võitmine käis NSV Liidule üle. Sisepoliitika: tegeliku...
ka Suureks Depressiooniks. USAs võimule saanud Roosevelt esitas rahvale kava, millega kriisist väljuda, seda nimetatakse uueks kursiks (New Deal). See põhines John M. Keynesi õpetusel. Riik hakkas sekkuma majandusellu, korraldama ühiskondlikke töid, regulerima tööhõivet, andma riiklike tellimusi, andma riigipoolset sotsiaalabi. Erandkorras võisid riigi kulud tulusid ületada. SB, Pr ja USA kahe ms vahelisel ajal Sisepoliitika Majandus Välispoliitika Suurbrirtannia Riik hakkas sekkuma Kaotas majandusliku Tahtsid hoida majandusellu. ülemvõimu maailmas. tasakaalu Euroopas, Valimisõigus anti Söe kaevandamine seepärast olid suhted kõigile meestele 21+ ja vavadel meetoditel oli Saksamaaga üpris
tulevik. Põhilised probleemid olid New Deal'i tulevik ja Ameerika majanduse taasülesehitamine sõjajärgses ühiskonnas. Vaatamata Trumani pingutustele, tõusid hinnad ja tekkis osade kaupade defitsiit. Sõja lõpuga seisis Trumani ees ülesanne, kuidas edasi minna New Deal'iga kas seda reformida, edasi arendada või kõrvale jätta. Sõja ajal oli seda majanduspoliitikat kasutatud riigitööstuse suunamiseks, täitmaks sõja aja nõudeid. Trumani sisepoliitika nägi ette töötuse vähendamist, kõrgemat miinimumpalka ja suuremat sotsiaal- ja tervisekindlustussüsteemi. Truman viis läbi sõjaväe kiire demobilisatsiooni. Trumani plaan sai Kongressis tugeva vastuseisu osaliseks. Kuigi ta sai suurema osa enda seaduseelnõusid Kongressist läbi suruda, ei omanud ükski neist tugevat hilisemat mõju. Ka rahvas oli kahestunud, järgnesid streigilained tehase-, söe-, auto- ja raudteetööstustes, destabileerides tähtsaid USA majandussektoreid
Pärast NSV Liidu lagunemist, kui riik vaagus majanduslikus mõttes hinge, tuli 1991. aastal rahva suurte lootuste keskele võimule esimene demokraatlikult valitud president Boriss Jeltsin. Radikaalsete majandusreformide tõttu jäi ta aga esialgsest populaarsusest ilma, kuna see jättis inimesed vaesusesse. Eriti halvasti mõjusid reformid neile, kes olid Nõukogude Liidu ajal riigi toetustest ja hoolekandest sõltuvad. Positiivsest küljest aga ületati toidukriis ja finantspoliitika saadi kontrolli alla. Aasta pärast 1992. aastal tekkinud konflikti parlamendi ja presidendi vahel, surus Jeltsin maha riigipöörde katse ning pärast nende vahelist tule avamist oli demokraatial lõpp. Hiljem võeti vastu uus põhiseadus, mis andis presidendile suured volitused. 1996. aastal sai ta teistkordselt presidendiks, kuid seekord mitte tänu rahvale, vaid oligarhidele. Halva tervise tõttu hakkas ta uut järeltulijat otsima ning 1999. aastal teataski ta otseetri...
Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. 1860. aastail algas Eesti alal...
Eesti Vabariik (1920-1939) 1.Sisepoliitika 1920-1934 demokraatlik Eesti Eesti valitsemine toimus Asutava Kogu poolt vastuvõetud põhiseaduse alusel. (1920). Seadusandlik võim kuulus ühekojalisele parlamendile Riigikogule. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus. Riigikogu kinnitas ametisse valitsuse. Valitsust juhtis Riigivanem. (Valitsusjuht ja president). Eesti poliitika kujundamisel osales palju erakondi. Riigikogus oli esindatud 6 suurt parteid. Palju parteisid tingis koalitsioonivalitsuste moodustamise. · Põllumeeste Kogud (P) K.Päts, J.Laidoner · Eesti Rahvaerakond (L) J.Tõnisson, J.Poska, J.Vestholm · Kristlik Rahvaerakond J.Kõpp · Eesti Tööerakond (T) O.Strandmann, A.Piip Keskel (tsentrum) · Asunike Koondis (T) O.Tief!!!! · Eesti Sotsialistik Tööliste Partei (V) A.Rei!!! vasakpoolsed · Pisiparteid- Vene Rahvuslik Lii...
neile mingi asi ei meeldi. Kahepalgelisus on seal tavaline. Vestlustes on nad lärmakad ja temperamentsed, kuid väga hea väljendusoskusega. Nad ei jäta kunagi oma lauseid pooleli, ei alusta oma lauset pidevalt uuesti ega mhm-hmh-ita lausete vahel, nagu põhjamaalastel kombeks on. Sobivateks jututeemadeks on- toit, kliima, jalgpall, mood, kunst, muusika, arhitektuur, naised jne. Vältida tuleks teemasid nagu- seksuaalvähemused, religioon ja sisepoliitika kritiseerimine. Võõras seltskonnas nad südant ei puista ega räägi eraelulistest asjadest. Samuti tuleks meelde jätta, et itaallastele ei saa ega tohi peale käia, sest kui midagi on võimalik saada, siis saadakse see kohe. Itaallaste suhtluskultuuri ei kuulu teise inimese tüütamine ning talle asjatult peale käimine. Esmakordsel kohtumisel nad ulatavad terekäe, kuid kui inimesed on lähedasemad, siis suudeldakse põsele. Kui vastu ei suudle, loetakse seda ebaviisakuseks
Kordamine 1. EV 1920-1940 sisepoliitika ? Demokraatlik Eesti 1918 1934 : - Seaduslik võim : Riigikogu - Valitsuse tegevust juhtis Riigivanem ( president + peaminister ) - Koalitsioonivalitused - Mitmeparteisüsteem - 12.märts 1934 teostasid Päts ja Laidoner sõjaväelise riigipöörde Autoritaarne Eesti 1935 1940 : - Riigikogu saadeti laiali - Erakondade tegevus lõpetati ja loodi riiklik ainupartei Isamaaliit - Ajakirjandus allutati järelvalvele
Eesti kahe maailmasõja vahel SISEPOLIITIKA - 1920-1934, 1934-1940 - 10.10.1919 maaseadus - mõisamaade riigistamine - asundustalud (maad said vabadussõja veteranid, nende hukkunute pered, saunikud) - 15.06.1920 põhiseadus 1920 1992 Üldine erinevus 20. aastane hääleõiguslik 18. aastane hääleõiguslik Rahvavõim Rahvahääletamine, Rahvahääletamine, riigikogu valimine, riigikogu valimine rahvaalgatamine Riigikogu 100 liiget 101 liiget Riigipea Riigivanem President - Parteide rohkus – koalitsioonivalitsused - Valitsuskriisid (valimiskümnis puudus) - 1921-1931 11 valitsust - Eesti sisepoliitilised vastased - vene emigrandid, kommunistid, baltisakslased, EKP - 01.12.1924 ...
karistusaluse, pehmendati vägivallapoliitikat. 1953. Aasta juunis Beria arreteeriti, ning mõisteti partei- ja riigivastases tegevuses süüdi, tema kaela veeretati kõik Stalini-aja kuriteod. Hukati 1953. Aasta detsembris. Siis sai võimule Hrustsov Nikita. Jätkas pehmendamist, tema valitsusaega nimetatakse sulaajaks. Pidas Stalini kuiritegusid paljastava ettekande. 1964 aasta oktoobris kõrvaldati ta võimult. 7. Võrdle Hrustsovi ja Breznevi valitsusaega (majandus, sisepoliitika, välispoliitika) Hrustsov tegi palju kampaaniaid, pehmendas vägivallapoliitikat, ostis vilja sisse, oli ideederikas(näiteks suur maisikasvatus, kartulipõllud ruudustikkudeks jne.). Hrustsovi valitsusaega tuntakse, kui ,,kuldseid kuuekümnendaid", sest siis läks kõik hästi, hoolimata isegi sellest, et iga NSVL kodaniku tootlikkus oli väga väike, võrreldes nt. USA kodanikuga. Breznev hakkas uuesti karmistama tsensuuri ja muud. Hakkas käima välisvisiitidel
majanduskriisist väljumiseks? – Oli võimul 1932-1945. Tegi uue reformikava New Deal ehk uus kurss, mis pidi kiirendama kriisist välja tulemist. Uus kurss, tarbimise kasv, elanike sissetulekute suurendamine. Riik kontrollis panku, põllumajandusele pandi tootmispiirangud, töötutele maksti abiraha, pensioneid ja vaestele toetusi, kehtestati miinimum töötasu ning isolatsioonipoliitika. 9) Võrdle Inglismaad ja Prantsusmaad kahe maailmasõja vahel (majandus, sisepoliitika, välispoliitika) – Mõlemad väljusid sõjast võitjatena. Inglismaa tähtsus maailmamajanduses vähenes, Prantsusmaa tõusis tugevalt. Inglismaal oli aeglane kaasaminek uutele tehnoloogitatele ja tööstusharudele, Prantsusmaast sai tööstusriik. Briti Rahvaste Ühendus. 10) Mille poolest erinevad autoritaarne ja totalitaarne riik? – Autoritaarses on ei vägivallale, totalitaarses hirmuvalitsus. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa. Nõukogude Liit.
1. Millal toimusid ja miks olid olulised Eesti taasiseseisvumisprotsessis: Fosforiidikampaania 1987- Rahvas ei olnud nõus kaevanduste rajamisega ja hakkasid mõskvale vastu Suveräänsusdeklaratsioon 1988- kuulutati, et Eesti seadus on vene omast tähtsam Eestimaa laul 1988- toimus Tallinna lauluväljakul. Üritusele kogunes väidetavalt 300 000 inimest üle kogu Eesti , tuldi esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule. Balti kett 1989- eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi- Ribbentropi paktile. Iseseisvuse taastamine 1991- Siis võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik: 2. Milles avaldus perestroika: Majandus- Ettevõtted said suurem iseseisvus ja arendati erasektorit Avalikustamine- sõnavabaduse suurendamine ja hakati rääkima inimestele asju mis olid vare...
Eesti vabariik 1920-1940 Majandus-Eesti majanduse kiire areng oli seotud kriisi ületamisega ja majandusliku tõusuga kogu maailmas. 1) Uueks nähtuseks on riigi aktiivne sekkumine majandusse: * riiklikud aktsiaseltsid andsid 25% kogu tööstustoodangust * loodi riiklikud komisjonid ja nõukogud loodusvarade uurimiseks ja tootmise moderniseerimiseks * riik reguleeris maksu-, hinna- ja laenupoliitikat 2) peamiseks majandusharuks kujunes tööstus: kiiresti suurenes ettevõtete rajamine ja tööliste arv. 1930´aastate lõpuks likvideeriti tööpuudus. 3) põllumajanduse jätkus hoogsalt ühistegevuslik liikumine ja eesrindlike uuenduste (väetised, sordi-ja tõuaretus, maaparandus) juurutamine 4) väliskaubanduses suurt midagi ei muutunud. Eesti tähtsamateks kaubanduspartneriteks olid Inglismaa ja Saksamaa ning eksporditi endiselt peamiselt põllumajandussaaduseid. Importkaupadest domineerisid tööstusseadmed, keemiakaubad ja tooraine (raud, kivisüsi, naf...
1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Konverentsi tähtsaim dokument oli Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass-Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu, kusjuures kitsendavad piirangud kehtisid ka muu sõjalaevastiku ja laevade osas; 4) Saksamaa sõjavägi ei tohtinud suurem olla kui sada tuhat meest; 5) Saksamaa pidi tasuma ränki reparatsioonimakse. Üldiselt olid Pariisi rahukonverentsi otsused kaotajate suhtes ebaõi...
Lühiuurimus Argentiina Koostasid: Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................lk.1 2. Iseseisva riigi rajamine.....................................lk.2 3. Lühiajalugu.......................................................lk.3 4. Haridus..............................................................lk.4 5. Sisepoliitika ja majanduse areng 19. sajandil...lk.5 6. Majandus...........................................................lk.6 7. Välispoliitika.....................................................lk.7 8. Argentiina sõjad................................................lk.8 9. Kokkuvõte.........................................................lk.9 Sissejuhatus Argentiina on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel
qcPAMRM:&tbnh=79&tbnw=124&prev=/images%3Fq%3Dvaikiv%2Bajastu%26um%3D1%26hl %3Det%26lr%3D%26sa%3DG · http://et.wikipedia.org/wiki/Vapsid · http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti#Eesti_Vabariik_.281918.E2.80.931940.29 · http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts · http://www.miksike.ee/ · http://www.annaabi.com/materjal-4643-Eesti-Vabariik-1920-1940 · Rahvusarhiiv Tartu ülikool Raamat Eesti Vabariigi sisepoliitika lk 32, 49, 56, 65, 74, 77, 103, 137, 452-457 · Martti Turtola President Konstantin Päts , · http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.info-regenten.de/regent/regent- d/pictures/estonia-strandman.jpg&imgrefurl=http://www.info-regenten.de/regent/regent- d/estonia.htm&usg=__RFbwfDRBxu43Pfo4bFGNZhY- Vy4=&h=118&w=94&sz=4&hl=en&start=2&tbnid=0H57baqkS2RL0M:&tbnh=88&tbnw=70&prev=/i mages%3Fq%3DSTRANDMANN%2BOTTO%26hl%3Den · Eesti vabariik-80
Valdkond Iseloomustus Tööstus Sõjahüvitiste maksmine NSVLile tööstuskaupadega Soome turg orienteerus ümber Ida turule kiire linnastumine Pärast NSVLi kokkuvarisemist orienteeruti Lääne turule Sisepoliitika Demokraatlik kord Presidendi suurvõim Seadusandlik võim parlament ehk Eduskund Mitmeparteilisus Välispoliitika Head suhted NSVLiga, välispoliitiline sõltuvus Organisatsioonidesse kuulumine: ÜRO, Põhjamaade Nõukogu, EL 12. Mõisted:
DIKTATUURID Iseseisev töö 9 klass Töö sisu 1) Selgita diktatuuri mõiste ja jagunemine (2) Diktatuur on autokraatlik valitsemiskord, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. Diktatuuril puuduvad seadused, mis piiravad diktaatori tegutsemis ala. Diktatuurid jagunevad kaheks: autoritaarne ja totalitaarne. 1.2) Autoritaarses riigis on koondunud kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätte, seaduseid muudavad valitsejad oma tahtmise järgi ning rahval ei ole sõnaõigust ning nad ei saa osaleda riigi juhtimises. 1.3) Totalitaarset riigi iseloomustavad lisakas võimu koodnumisel ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega rikuti aga ka inimeste õigusi ning neid hoiti pideva hirmu all. See saavutati näiteks küüditamisega, surmalaagritesse saatmisega jne. 2) Too välja põhjused, miks Euroopas paljudes riikide...
Riigikogu oli saadetud ,,vaikivasse olekusse", riiki valitseti riigivanema dekreetide alusel. Pätsil/Laidoneril puudus oma poliitika elluviimisel rahva mandaat, kuna valimisi polnud ju toimunud. Ka 1938 põhiseadus polnud demokraatlik kahekojaline parlament võis ju olemas olla, aga opositsioonile tehti takistusi Riigikogusse kandideerimisel ning parlamendi ülemkoda moodustati Pätsi suvast lähtuvalt. Lisaks sellele hakkasid parlamendi otsused kehtima ainult presidendi nõusolekul. Sisepoliitika demokraatlikul kui ka autoritaarsel perioodil oli üsna keeruline. 1920. aastatel tekitas Riigikogus ebastabiilsust näiteks parteide paljusus. Iga partei soovis oma programmi ellu viia ja parlamendis toimus tihti vaidlemine ainult vaidlemise pärast (nn. ,,poliitiline lehmakauplemine"). Koalitsioonivalitsused ei kestnud väga pikalt, kui arvestada, et viies esimeses Riigikogu koosseisus oli 17 erinevat valitsust, kusjuures valimistevahe oli kolm aastat. 1930. aastate algul toimus Eestis
oluline!) · Riigid käituvad ratsionaalselt · Riikide suhted on ,,nullsumma mäng" (keegi võidab keegi kaotab) · Maailmas valitseb anarhia ja iga riik vastutab enda eest ise · Sõda on normaalne (sõda ei tohiks karta ja see on tavaline rahvusvaheline diplomaatia vorm) · Eesmärk: sõjajõud, domineerimine, muu pole oluline Realismi kriitika: Ajad on muutuvad, RV organisatsioonid juhivad maailma. Ei seleta põhjuseid. Sisepoliitika tegelikult mõjutab välispoliitikat. Riigid ei ole ühtsed mängurid. Kriitika alusel on üles ehitatud idealim ja liberalism. Realism tänapäeval · Mõned riigid jätkuval kasutavad seda (Hiina, USA, Venemaa) Idealism enne (puuduvad reaalsed õnnestunud näited) · Eksisteerinud ammu Kahe sõja vahel tõusis juhtivaks ideoloogiaks · Briand-Kellogg · Rahvasteliit · Inimloomus hea, kasutame seda · Saab ilma sõjata!
Publica Liit. Aastatel 2014-2015 oli Urmas Reinsalu XII Riigikogu liige. Aastatel 2012-2014 oli ta Eesti Vabariigi kaitseminister. Aastatel 2007-2013 kuulus Reinsalu X, XI ja XII Riigikogu koosseisu. Aastatel 2002-2003 oli ta Sisekaitseakadeemia lektor. Aastatel 2001-2002 töötas Reinsalu Res Publica poliitilise sekretärina. Aastatel 1998-2001 töötas Urmas Reinsalu Vabariigi Presidendi Kantselei direktorina ning enne seda alates 1997. aastast Vabariigi Presidendi sisepoliitika nõunikuna JUSTIITSMINISTER URMAS REINSALU Indrek Saar on Eesti Vabariigi kultuuriminister alates 9. aprillist 2015. Ta kuulub Sotsiaaldemokraatlikku erakonda KULTUURIMINISTER INDREK SAAR Sven Sester on Eesti Vabariigi rahandusminister alates 9. aprillist 2015. Ta kuulub Erakonda Isamaa ja Res Publica Liit. RAHANDUSMINISTER SVEN SESTER Margus Tsahkna on Eesti Vabariigi sotsiaalkaitseminister alates 9. aprillist 2015. Margus Tsahkna on Isamaa ja Res Publica Liidu esimees alates 6
PRESIDENDI AMETIAJAD v26. märtsil 2000 valiti Vladimir Putin Venemaa presidendiks v14. märtsil 2004 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi v v 2. märtsil 2008 toimunud presidendivalimistel Vladimir Putin ei kandideerinud, sest Venemaa põhiseadus piirab presidendi järjestikust võimulolekut kahe ametiajaga v Alates 7. maist 2012 Venemaa president SISEPOLIITIKA vÜhtne Venemaa on saavutanud parlamendis enamuse, mis võimaldab Putinil Riigiduumat kontrollida vKontroll meedia üle vSuur korruptsioon vProbleemid seoses inimõiguste ja demokraatiaga v v VÄLISPOLIITIKA vPutini välispoliitika on olnud jäigem ja pragmaatilisem kui Jeltsini oma vToetas 2001. aasta Afganistani sõda vPutin püüab suurendada Venemaa mõju maailma maagaasi- ja naftaturule vInvasioon Gruusiasse 2008. aastal vUkraina-Venemaa konflikt vKrimmi annekteerimine v
Sisepoliitikas saavutati eestlaste suur poolehoid eduka maareformiga 1920. aastate alguses. Sellega riigistati mõisate ümbruses olevad põllumaad ja müüdi need pikaajaliste laenutähtaegadega või anti Vabadussõjas osalenutele. Mõisasüda jäeti enamasti endistele omanikele. Eestlastele tundus maareform kui lõplik vabanemine sakslaste võimu alt, sest kaotati seisused, mis tähendas balti rüütelkondade lõppu Eestis. Sisepoliitika kitsaskohaks võib nimetada erakondadevahelist võimuvõitlust, tänu millele vahetus valitsus Eestis sel perioodil tihti. Peeti kõige olulisemaks saada võimu juurde ja riigi üldise hüvangu nimel tegutsemine läks selle käigus meelest. Seda enam, et tuli võidelda ka erakonna tipus püsimise eest. Kuna enne iseseisvumist oli Eesti majandus allutatud Venemaa huvidele, vajas majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Pärast Vabadussõda algas ülikiire
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
