3-5 ¤ Mõisted : dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. majanduslik liberalism- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. maffia- organiseeritud kuritegevus, mis tekkis seaduste rakendamise tulemusena millest arenesid kuritegelikud rühmitused ja rühmituste ühendused. propaganda- uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. ¤ Teemad : * demokraatliku ühiskonna kirjeldus: tuleneb kreekakeelsetest sõnadest Demos ehk rahvas ja Kratos ehk võim, seega rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda kirjeldavad: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduse olemasolu ja kodanikuõiguste olemasolu. Valima lubati 21. eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Naised said valimisõigused, kuid vanusepiiriks oli 30...
a parlamendivalimistel ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse. Rahvarinde valitsus alustas riigis ümberkorralduste tegemisega. 1936. a suve jooksul võttis parlament vastu rohkem kui sada uut seadust. Rahvarinne püsis koos 1938. a sügiseni. Rahvarinde tegevusel oli suur tähtsus majanduskriisi ületamisel. Diktatuurioht suudeti kõrvaldada, kuid 1930. a lõpus tekkis suur välisoht, see oli Hitleri Saksamaa. USA sisepoliitika 1920.aastatel. USAs toimis kaheparteisüsteem, valitses vabariik, seadusi võttis vastu kongress ja riigipeaks oli president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik partei. Mõlemad parteid pooldasid vabaturumajandust, seega oli tegemist paremerakondadega. Maailmasõja ajal valitsesid riigis demokraadid, peale sõja lõppu aga võtsid riigiohjad enda kätte vabariiklased. Nende poliitikat nimetatakse majanduslikuks liberalismiks ning sõjajärgsel aastakümnel tõi see ka edu...
rajati Lübecki linn Liivimaa piiskopid: Meinhard (11861196) rahulik, sõbralik, ehitas 1184. aastal Ükskülasse Liivi alade esimese kiriku, liivlased hakkasid Meinhardi ristimise ning rahva Rooma kirikule allutamisplaanidele vastu. Meinhardil ei õnnestu põikpäiseid liivlasi ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas...
o Iirlane katoliiklane (vähemus) o Inglismaa protestant Vähemus tahab Põhja-Iirimaaga ühineda · Rassilised probleemid - Sisseränne kolooniatest Välispoliitika · Kolooniate iseseisvumine Inglased kaotavad oma positsiooni, mõjuvõimu vähenemine. Kolooniate iseseisvumine läheb valutulult. · Suessi kriis Kanalit üritati enda valduses hoida. · Ühinemine Euroopa Liiduga alles 1973 aastal Prantsusmaa: Valitsemine ja sisepoliitika : · Riigikord parlamentaarne vabariik (4 vabariiki, kuni 1958 aastani) o 1958 Presidentaalne vabariik (5-es.) Alzeeria sõda viis presidentaalse vabariigini. o Prantsusmaa püüdis oma kolooniaid hoida iseseisvumast. Olukord oli prantslastele psühholoogiliselt keeruline. · De Gaulle sai presidendiks 1959. Positiivne samm oli poolte lepitamine (Lepib Saksamaa ja NSV-liiduga) Ta oli president 1969 aastani...
Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president president W...
EESTI Vabariik (1920 – 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 – lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda – majanduslik tõus...
SAJANDI II POOLEL AMEERIKA ÜHENDRIIGID: 1. Mis linnad said 19. sajandi lõpus miljonilinnadeks Ameerikas? 19. sajandi lõpuks olid miljonilinnadeks saanud juba New York, Chicago ja Philadelphia. 2. Mille vastu oli Abraham Lincoln? Abraham Lincoln oli orjuse vastu. 3. Mis aastal lõplikult kaotati orjus Ameerika Ühendriikide territooriumil? Ameerika Ühendriikide territooriumil kaotati orjus lõplikult 1865. aasta lõpul. 4. Mis oli 19. sajandi lõpus alganud reformiliikumise eesmärk? Reformiliikumise eesmärgiks oli ohjeldada järjest kasvavat monopolide võimu ning korruptsiooni ühiskonnas. 5. Keda kasutati odava tööjõuna 19. sajandi Ameerikas? Ameerikas 19.sajandil kasutati odava tööjõuna naisi ja lapsi, kes pidid vabrikutes töötama väga väikese palga eest. VENEMAA: 1. Mis iseloomustas Aleksander III sisepoliitikat ? Aleksander III sisepoliitikat iseloomustas äärmuslik venestamine impeeriumi äärealadel. Va...
Selleks natsionaliseeriti peale sõda palju ettevõtteid (osa transpordist; kaevandused), loodi tervisekindlustussüsteem ja finantseeriti riiklikult odavate korterite ja elamute ehitamist. Konservatiivid soosisid vaba turumajandust ja pidurdasid sotsiaalprogramme. 1970-ndatel aastatel tabas Suurbritanniat majanduskriis. Selle põhjused olid: • majanduse madal kasvutempo e. “Inglise haigus” (keskmiselt 2,8 % aastas); • Suurbritannia liitumisel Euroopa Majandusühendusega (Euroopa Liiduga) selgus Inglise kaupade konkurentsivõimetus Euroopa turul; • koloniaalne minevik ei sundinud tehnoloogiat uuendama ja tootlikust suurendama; • sotsiaalprogrammide ülepaisututus; • kahjumiga töötavate riigiettevõtete doteerimine; • Araabiamaade naftaembargo, mis p...
USA majanduse areng Teise maailmasõja lõpp tõi USA majanduses ajutiselt kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks Samas: sõja järel kasvas USA tähtsus maailmamajanduses, andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust. sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit. riigi tööstuspotensiaal säilis Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa. Kuni 1970. aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970ndate algul tabas USA-d majanduskriis. Põhjused: suured sõjalised (võidurelvastumine...
I BREŽNEV L.I BREŽNEV 1906-1982 NLKP peasekretär, riigijuht KUIDAS TEDA MEELDE JÄTTA? ★Kulmud LAPSEPÕLV ★19.detsember 1906 ★Ukraina, Dnipropetrovski oblast ★õnn ja edu rinnapiimaga ★1913 kihelkonna kool(2a) ★1915-1923 raske elu gümnaasiumis KARJÄÄRI ALGUS ★Sverdlovski ringkonna Bisertski rajoonis rahvasaadik ★1931-1935 Metallurgiainstituut, direktor BREŽNEV VÕIMUL ★1964-1982 NLKP PS ★Kindlustas võimu sõpradega ★Rahulikud ajad ehk stagnatsioon “Kuidas on võimalik, et niisugusel ajajärgul meie maa ajaloos sattus riiki juhtima kõige nõrgem inimene…” “Punased bojaarid” pt. “Punaste bojaarite kasvupinnas” KIINDUMUS KIITUSTE VASTU ★114 ordenit ja medalit ★Sünnipäevaks NSVL kangelase aunimetused (1966,1976,1978,1981) ★1976, “Tähelepanu! Marssal tuleb!” SÜNNIPÄEVAKS AUNIMETUS "Väljapaistvate teenete eest Kommunistliku Partei ja Nõukogude riigi ees kommunismi ehitamisel, riigi kaitsevõime kindlustamisel ja suurte teenete eest v...
02.2017 Aastakümneid kehtinud enesestmõistetavused ei pruugi olla absoluutsed. Otto von Bismarck : ,,Sisepoliitika alal pole ükski kaotus igavene. Aga välispoliitikas esineb aegu ja võimalusi, mis kunagi tagasi ei tule." Väikeriigi jaoks paremat ellujäämisõpetust polegi. 25 aastaga oleme loonud oma unistuste Eesti. Nüüd peame looma oma laste ja lastelaste unistuste Eesti. Keel ja kunstid loovad kultuuriruumi. Lisades harjumused ja tavad, saame meile omase komberuumi. Eestlane saab olla igaüks, kui ta tunnustab meie keelt, kombeid ja väärtusi. Mitte kõike seda, mida me oma komberuumis ei soovi näha, ei saa me ära keelata. Ka sellega hävitaksime lõpuks omaenda vabaduse. Keelt ei kaitse käskude ja keeldudega. Keel on kaitstud vaid siis, kui seda edukalt õpetatakse siinviibivatele keelt mitte oskavatele inimestele....
Vabariik 1949 Separaatrahu salajane rahu, mis sõlmiti liitlastest eraldi Separatism liikumine, mis soovib eralduda emamaast Sionism juutide riigi rajamise poliitika SLV Saksamaa Liit Vabariik 1949 Sotsiaalne turumaj. SLV sisepoliitika pärast II ms Sotsialism kord, mis pooldab riigi või tööliste kontrolli tootmise ja turustamise üle kogu riigi huvies Spekuleerimine odavalt ostmise ja kallimalt müümise kaudu vaheltkasu teen. SRÜ Sõltumatute Riikide Ühendus SS Hitleri ihukaitse Sõjakommunism Nõukogude Venemaa majandus poliitika kodusõja ajal...
Berliini müür -Jagas kaheks ida- ja lääne Berliini 1961 Põhjamaad -Rootsi, Taani, Norra + Soome, Skandinaavia, Island Trumani doktriin -USA annab sõjalist abi riikidele keda ähvardab kommunismi oht 1937 Berliini blokaad -NSVL plokeerib lääne berliini muust maailmast 1947-49 Pidurduspoliitika -USA välispoliitika suund kommunismi pidurd. 1950-ndad Uus idapoliitika -SLV poliitika 60-ndad, koostöö NSVL ja SDV Sotsiaalne turumaj. -SLV sisepoliitika pärast II ms Vaba-Euroopa -raadiojaam, mis edastas tõtt NL inimestele 1945-praeguseni Maailmapank -rahvusvaheline rahandus org. (annab laene, IMF) pärast II ms Makartism -1950-ndad Pingelõdvestus -sõmitakse võidurelvastumist vähendavaid kokkuleppeid 60, 80-ndad Põhjamaade Nõuk. -Põhjamaade parlamente ja valitsusi ühendav org. 1950-ndad Külm sõda -Vastasseis USA ja NSVL vahel, lubatud on kõik 1947-......
a. jäi Suurbritannia majanduse üldpilt varasemaga üldiselt samaks: valitses väikeettevõtlus, kus kasutati vananenud tehnikat. Hakati ehitama moodsaid elekrijaamu, mis kutsus esile kriisi söetööstuses. Söetöösturid soovisid raskuste ületamiseks vähendada palku ning kaevandusi sulgeda, kuid see põhjustas kevurite streike. Oli väga suur tööpuudus, kuid see hakkas paranema 1920.a. Prantsusmaa sisepoliitika 1930. aastal. Prantsusmaal ei kehtestatud karmikäelist võimu kuna demokraatlikud traditsioonid olid seal piisavalt juurdunud ning diktatuuri pooldajatel polnud nii palju toetajaid. 1938.a. rahvarinne lagunes, sest kommunist tahtsid reformide jätkumist, lootes tööklassi võimu kehtestada, sotsialistid aga keeldusid, kuna majanduskriis oli möödas. Prantsusmaa koalitsioonivalitsusi moodustasid enamasti paremerakonnad...
Poliitilise sovetiseerimisega kaasnes ka majanduslik sovetiseerimine. NL eesmärk oli arendada majanduse harusid, mis täiendaksid NL majandust. Eelisarendati rasketööstust. Tüüpiline oli ka suurte ühisettevõtete loomine. Harud ei saanud iseseisvalt eksisteerida. 1949. moodustati VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, mille eesmärk oli tegelikult idabloki riikide tihedalt Nõukogude Liiduga majanduslikult sidumine. Kõigi nende riikide sisepoliitika ühesugune: 1. ühe partei valitsus ja selle varjus ühe isiku võim, kelleks oli pea- või esimene sekretär. 2. kommunistlik partei kontrollis kõike ja parteid kontrollisid julgeolekuorganid. Ka kultuur oli kommunistliku partei ideoloogilise ja riikliku kontrolli all. 3. kogu majandus riigistatud (mõnedes riikides säilis maa eraomand). Enamasti plaanimajandus ja juhtimise tsentraliseeritus. 4. Keskmiselt suurem sõjaväestatus kui mujal maailmas....
Pidurdamiskotseptsioon. See seisnes Nliidu ekspansionistlikke taotluste pikajalises kannatlikus, kuid kindlas tagasitõrjumises. 1948 - Kongress võttis vastu resolutsiooni tänu millele toimus ajalooline pööre USA välispoliitikas, loobuti isolatsionismist. Resolutsioon lubas USAl astuda liitu Euroopa riikidega. 1949 Loodi NATO Trumani aja sisepoliitika Kuna kommunism oli edukas (NLs valmis A-pomm,'49 Hiinas võimule kommunistid, '50 algas Korea sõda) pingestus USA siseolukord. Moodustati komisjon riigiametnike lojaalsuse kontrolliks (põhisüüdistused - antiamerikanism, kommunism). Asja juhtis vabariiklane McCarthy - makartism 49 - 50. Kui algul süüdistati kommuniste siis hiljem laienesid süüdistused ka pahempoolsetele ja liberaalidele. 1948 - presidendivalimistel kandideerivad dem. Truman ja vab. Dewey...
Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid....
Pärast 1945. aastat ohustasid Stalini positsiooni need samad jõud, mi solid sõja võitnud. Nõna pidi ta sõja ajal lõdvenenud kontrolli 30-ndate stiilis karmistama. Kuid selle avaldus pigem ebakindlus, mitteküps diktatuur. Nõukogude ekspansioonis Euroopasse oli teatud annus hulljulgust. Mõneti oli see reaktsioon asjaoludele, mõneti sisepoliitilisi otsuseid õigustav abinõu, 1930. aastate algupoole välis ja sisepoliitika vahekordade taaskordne läbimängimine. Nagu alati, ei kaasnenud julmusega tingimata effektiivsus; sageli oli julmus isereaktsioon ebaefektiivsusele. Süsteemina kaldus Stalinistlik totalitarism rohkem ära tarvitama kui juurde looma. Kas Stalin oli vajalik ? Kõige viimase aja otsus Stalini kohta on põhilises süüdimõistev. Aga mitte alati pole nii arvatud. Kõige tulisem Stalini kaitsja lane autorite seas on Ian Grey, kes on vabatahtlikult...
a.) *valitsus *täidesaatev Valitsus *Riigikogu, organ *Riigikogu, ühekojaline *seadusandlik kahekojaline: seadusandlik organ alamkoda ja *20. aastat. ülemkoda. *valimis *22. aastat. vanus Sotsialismi tunnused Majandus Sisepoliitika Kultuur *natsionaliseerimine *Eesti Kommunistlik *tsensuur omanikud saadeti Partei ainu partei, (ajakirjanduses) ära. K.Säre. *kooli programmi *Maal tekkisid *Kõrgem muutmine vene kolhoosid ja seadusandlik organ keel, NSV Liidu sovhoosid = ENSV Ülemnõukogu ajalugu. Kollektiviseerimine, J. Vares-Barbarus. *juhikultus....
riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. I põhiseadus ja riigikorraldus selle alusel: Millal võeti vastu? 15.juuni 1920 Riigipea --- Asutav Kogu PS'e koostamisel, Järgiti lääne suurriikide Parlament 100liikmeline; 1- kellest võeti eeskuju? saavutusi ja tradistioone kojaline, valimised 3a tagant Riigikord Demokraatlik parlam- Rahva võimalus Kõrgema võimu kandja; Entaarne vabariik osaleda poliitikas Rahva hääletused, -algatused Täitevvõim Riigikogu poolt Kõrgem 1-kojaline Riigikogu moodustatud...