Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"sisepoliitika" - 453 õppematerjali

sisepoliitika – ainupartei, vastaste arreteerimine, salapolitsei (SA, SS), välispoliitika oli sõjakas – saklaste eluruumi lainedamine, taasrelvastumine 16. Võrdle totalitaarseid diktatuure (NSV Liit, Itaalia ja Saksamaa) 2 maailmasõja vahelisel ajal, tuues näiteid erinevatest valdkondadest.
thumbnail
5
doc

Nõukogude Liit 1928-1939

NSV Liit 1. NSV Liit ja Suur Depressioon. Kommenteerige! (F lk 137 ) NSV Liit oli üks väheseid riike, keda ülemaailmne majanduskriis otseselt ei mõjutanud. Enne kriisi puhkemist võeti vastu otsus põllumajanduse kiirendatud üldkollektiviseerimise ning industrialiseerimise kohta ehk esimene viisaastakuplaan, mida Nõukogude ajaloos nimetati suureks murranguks. Nn suur murrang tähendas naasmist sõjakommunismi juurde.Talupojad ühendati kolhoosidesse ehk ühismajandeisse.Talupoegade maa ja tööloomad/tööriistad muutusid kolhoosi omandiks. Kolhoosnikud pidid eelkõige täitma riigi leivatarnimisplaani ning jätma endale vaid ülejäägi(Varem oli vastupidi).Kes kollektiviseerimisele vastu osutasid, arvati kulakuteks või kulakute käsilasteks. Sellistelt talupoegadelt võeti ära vara ning saadeti vangilaagritesse.Seati sisse jagajate ning kaar...

Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti 1934. aastal

Esimesed kriisiilmingud1930- hindade langus - põllumajandustootjaid tabab esimesena (Euroopa ei suuda enam osta, piiratakse sissevedu, Eestis tekivad ülajäägid, hinnad langevad ka siin) - sama protsessi kordumine tööstuses - siseturu kokkukuivamine - rahanduses tekkis segadus seoses paljude riikide loobumisega kullastandardist - tööpuuduse kasv - elukalliduse tõus rahulolematus kõigis ühiskonnakihtides= otsitakse süüdlast Põhiseaduslik ja poliitiline kriis: - Väideti, et hädade põhjus on erakondade paljusus. - Ettepanekud muuta põhiseadust (Põllumeeste Kogud juba 1920a. keskp.) - Võeti Riigikogu menetlusse põhiseaduse muutmise ettepanek(hakkas venima sotside vastuseisu tõttu) - Vapside esilekerkimine (moodustus organisatsioonina1929, vabadussõja veteran...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
3
odt

I ja II MS

II MSI MSPõhjused: ·Versailles'i rahulepingust tulenev ebaõiglus Saksamaa suhtes, mis viis natsionalismi kasvule ja tegi võimalikuks Hitleri võimuletuleku, kes tahtis realiseerida sakslaste revansitaotlused. ·NSVL-i soov laiendada oma valdusi ja levitada maailmarevolutsiooni ·Lääne (SB ja Pr) järelandmispoliitika Saksamaa suhtes, mis ärgitas Saksamaa (Hitleri) agressiivsust. ·Julgeolekusüsteemide (Rahvasteliit, desarmeerimiskonverentsid) suutmatus ohjeldada agressiivseid riike. ·Peale I MS olid võitjad kaotajate ülekohtused , see külvaski uue sõjaPõhjused: ·Jõupoliitilised vastuolud. Saksamaa- Suurbritannia; Saksamaa- Pransusmaa ·Suurriikide võidurelvastumine ·Kolooniate ümberjagamine ·natsionalism Pransusmaa ja Saksamaal ·Ühiskonnasiseste pingete ja vastuolude lahendamine sõja abil- suunata kogunenud raev võõraste vastu ·Saksa- Briti majanduslik rivaliteet ·sõda sündis EU riikide vahelisest vaenust ja vastuolust ·28. juuni...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

8. klassi ajaloo KT

klass 1. Mida tähendab ,,uus ajastu Preisimaal"? Wilhelm I sai kaasvalitsejaks, loodi Saksa rahvusliit. 2. Kuidas ühendati Saksamaa? Purustati Taani. Kaotati Saksa liit. Alistati Prantsusmaa. 3. Kes olid: Wilhelm I, Wilhelm II, O.von Bismarck. Wilhelm I - Preisi kuningas ja saksa keisririigi keiser. Ühendas Saksamaa Bismarcki abiga. WII = Viimane Preisi kuningas & Saksa keiser. Soovis ainuvalitseda. Bismarck = Preisi valitsusjuht WI ajal. Ühendas Saksamaa. Vägivaldne. 4. Miks oli O.von Bismarck kantslerina raudne? Ta pooldas vägivalda, ei kuulanud Maapäeva. 5. Mis toimus 1871.aastal? Kuulutati välja Saksa keisririik 6. Mida kujutas endast Wilhelm II ,,uus kurss"? Väliskaubandus, naised 11h, lastetöö keelatud, puhkepäev. 7. Iseloomusta Saksamaa koloniaalpoliitikat? Julmem, kogemused puudusid, vägivald. 8. Kuidas sai võimule Napoleon III? Ta korraldas riigipöörde ja koondas võim...

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
17
odt

Eesti ajalugu 1920-1940

Kultuuripoliitika..................................................................................12 ­ 13 lk 5.Vabadussõjalased.........................................................................................14 lk 6.Konstantin Päts....................................................................................15 ­ 16 lk 7.Kasutatud kirjandus.....................................................................................17 lk Sisepoliitika Eesti parteisid ei saa iga kord käsitleda kui mingi sotsiaalse kihi aktiivsema osa organisatsioone kindlakujulise poliitilise programmi elluviimiseks. Pigem oli tegemist mõttekaaslaste liitudega, mida ühendasid teatud majanduslikud või sotsiaalpoliitilised seisukohad. Sageli olid erakondade programmilised dokumendid ebamäärased, lubamata teha kindlamaid järeldusi erakondade poliitiliste vaadete kohta....

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
5
doc

I Eesti Vabariik

aprill 1919 Asutav Kogu, astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15.06.1920. (koostati Soome ps eeskujul) · Laialdased kodanikuõigused · Kõrgeim võimu kandja rahvas- valimised, rahvahääletus, rahvaalgatus (esitada uusi seaduseelnõusid või ettepanekuid seaduse muutmiseks) · Seadusandlik võim Riigikogul (100liikmeline, ühekojaline parlament) · Täitesaatevvõim Valitsus- ametisse nimetas Riigikogu, vastutas Riigikogu ees, Riigikogu võis avaldada umbusaldust · Valitsuse tegevust juhtis riigivanem- täitis peaministri kohustustele lisaks riigipea esindusülesandeid Seadus ei hakanud tegelikult täielikult tööle, eriti rahvaalgatuse ja ­hääletuse koha pealt. Teiseks vajakajäämiseks oli riigipea puudumine- SA hakkab domineerima TS üle, riig...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eesti 20. sajandil

Saime abi Soomelt ja tuli rohkem vabatahtlikke. · Johan Laidoner ­ sõjavägede ülemjuhataja. Korraldati umber vägede juhtimine. · 1919. Esimestel päevadel enamlaste pealetund peatati. · 1. Veebruaril 1919 oli Eesti pind vaenuvägedest puhas. · Landeswehr'I sõda, Võnnu lahing, eestlaste võit. 23. Juuni võidupüha. · 2. Veebruar 1920 Tartu rahuleping. EESTI 1920-1930. SISEPOLIITIKA , MAJANDUS, KULTUUR. · 1920, Asutav Kogu, esimene põhiseadus. Riigikogu, valitsus ja riigivanem Jaan Tõnisson. Palju erakondi, pidevad uued valitsused(koaltisioonivalitsused). · 1930 algus majanduse ja ühiskonna kriis. Inimesed süüdistasid valitsust. Taheti riigipead. · Eesti Vabadussõjalaste Keskliit nõudis põhiseaduse muutmist, riigipead ja tema laialdasi õigusi. · 1934 ­ 1940 Autoritaarne Eesti. Pätsi ja Laidoneri riigipööre 12. Märts...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Eesti Vabariik

Nõo Reaalgümnaasium Eesti Vabariik 1920 -1940 Uurimustöö Koostaja Maris Eglit Juhendaja Ege Lepa Nõo 2011 1. SISUKORD 2 2. SISEPOLIITKA Eesti Vabariik sündis revolutsioonide ja sõdade keerises. Rahvusliikluse mõtet saatsid ja tugevdasid 1917. a. revolutsioonide demokraatlikud ideed. Revolutsioonilist radikalismi oli tunda ka vabariigi siseelu korraldamisel peale Vabadussõja lõppu. Pärast pikemat ja üsnagi rasket eeltööd võttis Asutav Kogu 1920. a. 15.juunil vastu põhiseaduse, mis hakkas kehtima sama aasta 21.detsembril. Põhiseadus järgis kodanliku demokraatia parimaid traditsioone. Selles tunnistati riigi kõrgeimaks seaduslikuks võimuks 100-liikmeline parlament ­ Riigikogu. Täidesaatev võim oli parlamendi poolt moodustatud valitsusel. See k...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti Vabariigi iseseisvumine - Ajaloo Kontrolltöö 23.01.2012

01.2012 Eesti Vabariigi iseseisvumine 1. Mõisted Landeswehr ­ Baltisaksa vabatahtlikest koosnev maakaitsevägi, mille algne eesmärk oli kukutada Eesti ja Läti raahvuslik valitsus. Riigikogu ­ Eesti Vabariigi nõukogu, kes võttis vastu seaduseid. Riigivanem ­ Eesti Vabariigi valitsusjuht, kes täitis ka mõningaid riigipea ülesandeid. Koalitsioonivalitsus ­ erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus. Asundustalud ­ Talud, mis jagati kõigepealt vabadussõdalastele, seejärel teistele, kes soovisid. Vabadussõjalased ­ Vabadussõja veteranide liit, mis sekkus poliitikasse suure majanduskriisi ajal. Vaikiv ajastu ­ Ajajärk, mil riigikogu kokku ei kutsutud, erakonnad keelati, ajakirjanduses valitses tsensuur. Balti liit ­ 5 riigi vaheline tugev majanduslik ja poliitiline koostöö, mis jäi aga loomata erimeelsuste tõttu. (Soon me, Eesti, Läti, Leedu, Poola) 2. Aastaarvud 30.03.191...

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Eesti sisepoliitiline areng 1920.aastatel

aastatel Silver Siivard Poliitilised erakonnad Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Kristlik Rahvaerakond Eesti Tööerakond Asunike Koondis Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP) Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Esimene põhiseadus 15. juunil 1920.a konstitutsiooni vastuvõtmine Kodanike täielik võrdsus seaduste eest, vaatamata rahvusele, soole, usule, jne Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Riigikogus 100 liiget. Kuidas valitseti Eestit? Oma esindatust suurendas Põllumeeste Kogud ja tsentrisse kuuluvad rühmitused Erakondade paljusus näitas, et üksik partei polnud üksinda suuteline looma tugevat valitsust Kümnendil tegutses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks elueaks kujunes 11kuud. Võitlus riigivastastega Põhilised vastased: Vene...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Eesti teel iseseisvusele. I Eesti Vabariik.

koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) Landeswehr´i sõda. Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr. Toimumiskoht: Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Tulemus: Landeswehri vägede pealetungi tõkestamine ja Läti iseseisvuse saavutamise soodustamine Sisepoliitika 1924. a. 1.dets riigipöördekatse. 1. detsembril 1924. aastal toimus Eestis ebaõnnestunud kommunistide riigipöördekatse. Umbes 200 mässajast sai tulevahetustes 13 surma ning hiljem vahistati üle 500 inimese. Mässu käigus hävitati mitmeid sildu ja kaaperdati 2 lennukit. Lisaks hukkus tulevahetuses 26 valitsusele ustavat sõjaväelats ja tsiviilisikut. Riigipöörde plaani koostajateks olid Jaan Anvelt (kes oli ka riigipöörde poliitiline juht) ja Vene kodusõja veteran Karl Rimm...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Liivimaa kiriklik korraldus

LIIVIMAA KIRIKLIK KORRALDUS Alluvussuhted - Põhja-eestis allus Lundi oeapiiskopkonnale (taani vaödus), aga piiskopid osalevad siiski riia piiskopkonna tegemistes - Riia peapiiskopkonnale alluvad Saare-Lääne piiskopkond ja tartu piiskopkond - Piiskopkondade keskus on toomkirik, mis asusid Tallinnas, Tartus, Haapsalus ja Riias. Piiskopkondade valitsemine - Toomkirikutes teenivad kõrgemad vaimulikud- toomhärrad. Nemad osalevad ka piiskopkondade valitsemises ja moodustavad toomkapliitli. - Toomkapiitel on autonoomne, omab iseseisvat vara ja kassat. - Piiskopkonnad jagunevad kirikukihelkindadeks. Teenivad kogudusepreestrid. Sisepoliitika mõju usuelule - Pidevad tülid ordu ja piiskoppide vahel. - Selline ebastabiilsus sunnib piiskoppe sageli välismaal redutama ja usuline tegevus jääb unarusse. - 15.saj. alates hakatakse Riia kirikukogu soovitab alustama emakeelse jutlusega, et...

ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ajaloo kordamine

Kas Helsingi kokkulepped olid NSV Liidule võit või kaotus? Põhjenda. Võit- tunnustus läänest, Lääs tunnustas peale II MS jagunenud piire 7. Kirjelda Eesti ühiskonnaelu valdkondi nõukogude okupatsiooni ajal ühe iseloomuliku joone või näite kaudu. a) majandus ­ plaanimajandus- kogu majanduse aluseks ei olnud Eesti huvid vaid keskvalitsuse huvid b) sisepoliitika ­ c) kultuur ­ eestimeelsus keelatud, ülistada tuli NSVL juhte 8.Nimeta kolm olulisemat sündmust, mis tõestasid, et Baltikum ei loobunud iseseisvuspüüetest. Põhjenda valikut. a) 1972. Aastal kallas 19-aastane Romas Kalates end Kaunases bensiiniga üle ja süütas põlema, protesteerides sel moel NSVL okupatsiooni vastu. TÜ õppejõud Jüri Kukk alustas protestiks vägivalla vastu näljastreiki ja suri selle tagajärjel vangistuses....

Ajalugu
235 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Eesti Vabariik aastatel 1918-1940

Mässukatse tõttu hakati viitama põhiseaduslikele puudustele. Rahvas oli tüdinud korruptsioonist ning võimumängust ja seetõttu pani Jaan Tõnissoni Eesti Rahvaerakond ette, muuta põhiseadust nii,et tugevneks valitsuse võim. Ka 1929. aastal Eesti Vabadussõjalaste Liit oli Tõnissoniga üksmeelel. Nende surve tõttu asuti kavandama põhiseaduse muutmist. Sisepoliitika Eesti muutus aina keerulisemaks. Uue põhiseaduse kaks eelnõud olid rahva poolt tagasi lükatud ning riiki tabas pikaajaline valitsuskriis. Majanduskriisi tõttu sõneleti ka krooni devalveerimise üle, mis siiski 1933 sai teoks. Sama aasta oktoobris korraldati uue põhiseaduse vastu võtmiseks kolmas referendum, mis seekord, vapside meeleheaks, läks läbi. Uus põhiseadus lõi ka riigivanema ametikoha, kelle valmine pidi toimuma 1934 aasta aprillis...

Eesti ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
1
docx

VENEMAA AASTAIL 1991-2015

aastal rahva suurte lootuste keskele võimule esimene demokraatlikult valitud president Boriss Jeltsin. Radikaalsete majandusreformide tõttu jäi ta aga esialgsest populaarsusest ilma, kuna see jättis inimesed vaesusesse. Eriti halvasti mõjusid reformid neile, kes olid Nõukogude Liidu ajal riigi toetustest ja hoolekandest sõltuvad. Positiivsest küljest aga ületati toidukriis ja finantspoliitika saadi kontrolli alla. Aasta pärast 1992. aastal tekkinud konflikti parlamendi ja presidendi vahel, surus Jeltsin maha riigipöörde katse ning pärast nende vahelist tule avamist oli demokraatial lõpp. Hiljem võeti vastu uus põhiseadus, mis andis presidendile suured volitused. 1996. aastal sai ta teistkordselt presidendiks, kuid seekord mitte tänu rahvale, vaid oligarhidele. Halva tervise tõttu hakkas ta uut järeltulijat otsima ning 1999. aastal teataski ta otseetri...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eetsi iseseisvumine

Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria) ja Antanti (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa jt.) vahel I Maailmasõja mõju Eestile Venemaa paigutas Eestisse jälle oma väeosad, see tekitas suurendas veelgi Eestis valitsevat korterikriisi. Tekkis tööjõu puudus, sest 100 000 eestlast mobiliseeriti. Algasid majandusraskused: tootmise langus nii põllumajanduses kui ka tööstuses -põllumajanduses vähenes külvipind (põhjuseks hobuste rekvireerimine sõjaväele), valitses toorainepuudus, kuna traditsioonilised transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud (N: Inglise kivisüsi ei jõua kohale; raskused Vene söe transpordiga), tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit; sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine, inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile, hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse langus). Muudatused Veebruari...

Ajalugu
337 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti vabariik 1920 - 1940

veebruaril 1920.a sõlmiti hoones Vanemuise t 35 Eesti ja Venemaa vahel Tartu rahu, mis lõpetas kahe riigi vahelise sõjaseisukorra ning millega Eesti sai Venemaalt esimese rahvusvahelise tunnustuse de jure. Tartu rahulepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti riigi iseseisvust ja sõltumatust, loobudes kõigist seni Eesti maa ja rahva kohta kehtinud suveräänõigustest. Tartu rahu kujunes Eesti riigi alusmüüriks, Eesti muutus rahvusvahelise õiguse subjektiks ja seda kinnitasid peagi teiste riikide ametlikud tunnustused ning Eesti vastuvõtmine Rahvasteliidu liikmeks 21.09.1921. Meeldetuletuseks eelnevast 28. novembril 1917 kuulutas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused. Enamlased saatsid Maapäeva jõuga laiali. 1918.a. 24 veebruaril võtavad pealetungivate sakslaste ja põgenevate enamlaste vahel Tallinnas võimu eestlased. Avalikustati Iseseisvusmanifest, moo...

Ajalugu
186 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Keskaeg

Rännu põhjuseks oli kliima jahenemine ja elanikkonna suurenemine. Lääne-Rooma languse ja Ida-Rooma püsimise põhjused ) Ida-Rooma - 1) Soodsamad geograafilised tingimused 2) Rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid Tänu neile oli Konstatinoopolil võimalik oma riigi oiire kindlustada ja ründajatel vastu lööki anda, mida Lääne-Rooma ei saanud tänu nende puudustele. Ida-Rooma välis- ja sisepoliitika iseloomulikud jooned ) Välispoliitika: 1) Eesmärk taastada Rooma keisririik endistes piirides 2) Tugev tsentraliseeritus Sisepoliitika: 1) Vabad kogukondlased 2) Kasutati orjatööjõudu 13. sajandini 3) Mindi kaitsestrateegias üle uuele süsteemile Frangi riigi kujunemine Frangi riik oli esimene suurim riiklik moodustis, mis tekkis lagunenud Lääne-Rooma alale. Frangi riigis eristatakse 4 etappi 1) Iseseisev keltide gallia riik ( 1 saj eKr - Caesari vallutusteni)...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kas pärast ll maailmasõda oli NSVL totaliaarne riik?

Riik algas tsaaririigina, järgnesid keisririik ning vabariik. NSVL'i kuulsaimad diktaatorid on olnud Stalin kuni 1953.aastani, Hrustsov ,1956-1964, ning Breznev ,1964-1982. Iga diktaatori valitsemisviisis oli midagi sarnast ja riigi olukord käib iga mehe puhul üles-alla. Stalini valitsemisajal olid tunda sõjamõjud, majandustase oli langenud, kuid sõja- ning rasketööstus oli alati elujõuline ka Hrustsovi ning Breznevi ajal. Stalini aja lõpuks oli sõjaeelne tase taastatud, kuid aeg oli siiski raske, oli kaardisüsteem, kuna toitu ning esmatarbeid oli vähe. Hrustsovi ajal oli majandus tõusuteel ning liiguvabariikidel oli rohkem iseseisvust. Tema ajal olid ka teaduses edasiminekud ­ 1957. Aastal oli esimene Maa tehiskaaslane, 1961 oli Gagarini väljalend. Diktaator tegi kampaaniaid ning haris uud...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Paragraaf 36-37 kokkuvõte, ajalugu

Põhja-ameerika edukas iseseisvussõda Iseseisvussõda Hispaania Ameerika-asumaade iseseisvussõja alguseks loetakse 19. aprillil 1810.a puhkenud ülestõusu, millega kukutati hispaanlaste võim Caracases. See kestis kuni 1826. aastani. Iseseisvussõja tulemusene likvideeriti koloniaalreziim peaaegu kogu Ladina-Ameerikas ja moodustati sõltumatud riigid. Peaaegu kõigis riikides kehtestati vabariiklik parlamentaarne riigikord ja võeti vastu võhiseadused. Rahvastik, majandus, sisepoliitika ja sõjad 19. sajandil Ladina-Ameerikas: 19. sajandil kasvas kiires tempos Ladina-Ameerika rahvastik ja muutus selle koosseis, rahvuse kujunemist mõjutas otseselt immigratsioon Euroopast. Mitmed Ladina-Ameerika riigid jäid endiselt peamiselt indiaani elanikkonnaga maaks. Hariduse vallas saavutasid suuremaid edusamme majanduslikult paremini arenenud ja rohkem linnastunud, euroopaliku elulaadiga riigid. Riigid spetsialiseerusid teatud kultuuri või tooraine tootmisele...

Ajalugu
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun