Nimeta pildil olevaid rakke ja nende ülesandeid Missugustest rakkudest moodustub pildil kujutatud elund? Kuidas nim. membraanitranspordi protsessi, mille abil sisenevad rakkudesse kapillaaridest suured molekulid? Iseloomusta joonisel olevat kudet (rakud, vaheaine, ülesanne) Näita noolega ja nimeta missugused biomolekulid on pildil oleva organelli koostises. Nmeta ka, mida pildil on kujutatud. Kas pildil on organell või inklusioon? Nimeta! Kirjelda tema talitlust. (kõigi kolme pildi kohta: ribosoom, lüsosoom, tsentriool) Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud Nimeta joonisel olevad struktuurid koed ja rakud
3. Tooge näiteid rakkudest, kus anaeroobse glükolüüsi lõpp-produktiks on piimahape või etanool. Lihastes on tulemuseks piimhape ja pärmseenerakkudes on etanool. 4. Millised tingimused on vajalikud alkoholkäärimiseks? Alkohol käärimiseks on vaja piisavalt glükoosi ja pärmseeni ja vaja peatada hapniku juurde pääs. 5. Kust pärineb hingamisel eralduv süsihappegaas? Tsitraaditsüklist pärineb hingamisel tekkiv CO2. 6. Mis ained sisenevad tsitraaditsüklisse ja mis ained sellest väljuvad? Tsitraaditsüklisse sisenevad 2 püroviinamarihapet ja väljub 6CO2 ja 10NADH2 (20 vesiniku aatomit, mille seob enda külge univeraalne molekul NAD). 7. Kirjeldage hingamisahela summaarset võrrandit. 12NADH2 molekuli reageerib 6O2 molekuliga ja selle tulemusena eraldub 12NAD molekuli, 12H2O molekuli ja 36ATP molekuli. 8. Võrrelge glükolüüsil, tsitraaditsüklis ja hingamisahelas moodustuvaid ATP koguseid.
Dots H. Tapfer, anatoomia 2014 Juhteteed Ülenevate e tunde (somatosensoorsed) ja alanevate e motoorsete (somatomotoorsed) juhteteede funktsionaalanatoomia Juhteteed koosnevad: perifeersest osast: spinaal‐ või kraniaalnärvist ja tsentraalsest osast: traktist. Tundeimpulss refleksikaare põhimõttel juhitakse spinaal‐ või kraniaalnärvi kaudu ajju, sealt edasi ülenevate tundetraktide kaudu vastavasse refleksi tsentrisse suuraju koorde (gyrus postcentralis), kus toimub ümberlülitus motoorsele neuronile ‒ (gyrus precentralis), sealt algavad alanevad, motoorsed traktid, mille kaudu suunatakse närviimpulss tagasi perifeersete närvide koosseisu. Refleksi tsenter võib asuda ka subkortikaalsetes või segmentaarsetes tuumades. ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED Üldtundlikkuse teed, seotud spinaalnärvidega ...
HIV Punetised CMV Herpesviirus Tuulerõuged B-hepatiit Bakteriaalsed inf.(süüfilis) Allergiline diatees Allergia -on immunoloogiliste mehhanismide poolt põhjustatud ülitundlikkus Atoopia- pärilik eelsoodumus väliskeskonnas esinevate allergeenide vastaste ainete IgE antikehade tekkeks Allergeenide jaotus Toiduallergeenid Inhalatsiooni teel sisenevad allergeenid Naha kaudu sisenevad allergeenid Toiduallergeen e. obligatoorsed allergeenid Jaotatakse:*taimsed *loomsed allergeenid Muna, lehmapiim, kaunviljad, apelsin, maasikas, liha, punased- oranžid juurviljad(tomat, porgand, punapeet), teraviljad Allergeen *naha kaudu sisenevad allergeenid (loomade karv-nahk, sünteetilised riided, olmekemikaalid, putukate hammustused, nahale
Tesla Örsted Gauss 8. Magnetjõud võivad olla Ainult tõmbejõud Ainult tõukejõud nii tõmbe- kui tõukejõud. 9. Milliste objektide ümber on magnetväli? a. Liikuvad laetud kehad b. Vooluga juht c. Liikuva vooluga juht d. Laetud kehad 10. Magnetvälja jõujooned Algavad ja lõppevad magnetlaengutel Algavad ja lõpevad magnetpoolustel on kinnised kõverad. 11. Magnetvälja jõujooned Väljuvad lõunapooluselt ja sisenevad põhjapoolusele väljuvad põhjapooluselt ja sisenevad lõunapoolusele. 12. Kaks paralleelset voolu mõjutavad teineteist jõuga, mis on a. pöördvõrdeline juhtmete kaugusega b. võrdeline mõlema juhtme ristlõikepindalaga c. võrdeline juhtmelõikude pikkusega d. võrdeline mõlema voolu tugevusega e. võrdeline juhtmete kaugusega F=K(I1I2*/d)*l K=2*10-7 N/A2 13
SEAKATKU EESTI FARMIDESSE JÕUDMISE PÕHJUSED ON LÕPUKS TEADA Eesti Maaülikooli teadlaste hinnangul on viiruse ülekandumise peamised riskiallikad: ladustamisel, jahvatamisel või segamisel saastunud sööt; otseselt saastunud haljassööt ja allapanu; jalanõud, rõivad või laudainventar; farmi territooriumile ja/või lauta sisenevad veokid; teised loomad (muud põllumajandusloomad väikemajapidamises, lemmikloomad). 2015. aasta suvel ja sügisel läbiviidud uuring näitas, et 18 seakatku puhangust Eesti koduseafarmides 11 olid tõenäoliselt tingitud eksimustest bioohutusreeglite täitmisel, 6 haigustekitajaga saastunud allapanu või sööda kasutamisest ning ühel juhul võib haiguspuhangut seostada saastunud haljassööda kasutamisega. KASUTATUD ALLIKAD http://maaelu.postimees.ee/3562941/seakatku
TÖÖKESKKONNA KEEMILISED OHUTEGURID Kemikaal- aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. (aine- üks keemiline element,valmistis-kahe või enama aine segu) Keemilised ohutegurid võivad esineda Gaasina Auruna Vedelikuna Aerosoolina Suitsuna Tolmuna Tahkena Kõige sagedamini sisenevad kemikaalid kehasse hingamisteede, naha ja seedekulgla kaudu, ning sealt edasi liiguvad mööda organismi laiali. (suitsetamine ka passiivne suitsetamine) Organismi sattunud keemiline aine imendub verre ja sealt edasi kudedesse ja maksa. Mõningatel juhtudel võib aine keemiline struktuur organismis muutuda ja mõni aine on organismis püsiv näiteks plii. Kemikaalid võivad olla Ärritavad Söövitavad jne Osad kemikaalid mõjuvad näiteks südamele, neerudele, maksale..
Halley komeet on seni ainus sabatäht, mida on lähedalt pildistatud. Saba koosneb ülihõredast gaasist. Pildil on komeet. 5 Hetkest, mil kivist või rauast meteoorkeha kukub maapinnale, nimetatakse teda meteoriidiks. Meteoorid on vaadeldavad vaid siis, kui nad suure kiirusega sisenevad Maa atmosfääri ja jätavad taevasse helendava jälje. Kõik väiksemad meteoorkehad põlevad ära juba Maa atmosfääri ülakihtides, sest nad sisenevad õhku suure kiirusega. Pildil on meteoriit. 3. Päike Meie lähim täht on Päike, mille3 mass on Maa massist 330 000 korda suurem. See koosneb looduse kõige kergemast
- linnud hävitavad kahjureid Herbitsiid ehk umbrohumürk on agrokemikaal, mida kasutatakse umbrohu ja soovimatute taimede hävitamiseks. Herbitsiidid võib jaotada laias laastus kolmeks: kontaktsed herbitsiidid hävitavad vaid neid taimeosi, millega nad vahetult kokku puutuvad. Kuna juurte kaudu toimivad taimemürgid võivad kergesti sattuda põhjavette ja selle reostada, üritatakse nende kasutamist võimalikult piirata. süsteemsed ehk taimesisesed herbitsiidid sisenevad taime lehtede või juurte kaudu ning liiguvad koos taimemahlaga taime teistesse osadesse, põhjustade taimes talitlushäireid. Peetakse reeglina ohutumateks kui kontaktseid herbitsiide. valiva toimega herbitsiidid hävitavad teatud kindlaid taimeperekondi või sugukondi. Valiva toimega herbitsiide kasutatakse näiteks kaheiduleheliste umbrohtude hävitamiseks teravilja hulgast.
peremehe genoomis. Kapsiid NH ümbritsev valguline kate. iseloomulik on, et viiruse kromosoom koosneb valdavalt nukleiinhappest ja ei ole seotud valkudega näiteks faagil MS2 on genoomiks üks RNA molekul, milles 3569 nukleotiidi ja 4 geen.i faag T2 DNA järjestuses on 150 geeni 3. Joonista skeem retroviiruse genoomist. Milliseid põhilisi valke kodeerib retroviiruse genoom (3)? - Retroviiruse genoomi ehitus. Faagid jaotatakse virulentseteks ja mõõdukateks vastavalt sellele, kas nad sisenevad kohe peale bakteri nakatamist lüütilisse tsüklisse või võivad lülituda profaagina bakteri genoomi ja hiljem lüütilisse faasi. Retroviiruste genoomiks on ssRNA molekul. Pärast raku nakatamist retroviirusega sünteesitakse rakus viiruse RNA-le komplementaarse dsDNA. DNA sünteesi viib läbi pöördtranskriptaas e. revertaas, mis on viiruse poolt kodeeritud ja on valmiskujul olemas juba viiruspartiklites. dsDNA integreerub raku genoomi viiruse poolt kodeeritud integraasi abil.
· Saksamaal tuleb võimule Natsionaalsotsialistlik Tööliste Partei · Saksamaa lahkub Rahvateliidust · Jaapan lahkub Rahvateliidust 1934 · Nõukogude Liit võetakse Rahvateliitu · Riigipööre Eestis Pätsi ja Laidoneri poolt, Eestis "Vaikiv olek" 1935 · Wehrmachti moodustamine · Saksa- Inglise mereväekokkulepe · Itaalia tungib Etioopiasse ja lahkub Rahvasteliidust 1936 · Saksa väed sisenevad Reini tsooni · Saksa- Itaalia sõjalis- poliitiline liit · Saksa- Jaapani antikomiterni pakt · Hispaania kodusõja algus · Berliini olümpiamängud (Kristjan Palusalu, 2 kulda maadluses) 1938 · Austria Ansluss · Müncheni konverents 1939 · Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt · Saksamaa nõuab Poolalt maid · Leedu loovutab Klaipeda · 23. august MRP Saksamaa ja NL vahel · 3. sept
Südamepõhimik on suunatud taha üles ja paremale, südametipp alla-ette ja vasakule, ulatudes 5. Ja 6. roide vahekohale. 107. Südame välisehitus. Südamel eristatakse tagumist-alumist vahelihasmist pinda ja eesmist-ülemist rinnakroidmist pinda. Südamel on tipp, põhimik, parem ja vasak vatsake, parem ja vasak kojakõrv, aordikaar, kopsutüvi... · Joonis lk 151 + anatoomia joonised joonis 4 108. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned. Süda koosneb neljast kambrist: 2-kojast (parem ja vasak koda) ja 2-vatsakesest (parem ja vasak vatsake). Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil. · Südame paremasse kotta sisenevad 3 suurt veeni (ülemine õõnesveen ja alumine õõnesveen, pärgurge), mis toovad siia kogu keha venoosse vere
nakatunud karantiini ja hävitada. Kuid haigus võib ka tulla esile varasemalt terves karjas. Viisi, kuidas haigus levib, pole täielikult veel mõistetud, kuid hiljutised uuringud näitavad, et prioonid võivad levida uriiniga ja püsida keskkonnas aastakümneid. Kraapimistõvi avaldub tavaliselt 3-5 aastaselt. Ilme on võimalus, et haigus on edasi kandunud platsenta kaudu. Pole leitud tõendeid, et see haigus on inimesele nakkav. Prioonide mõju Prioonid sisenevad alguses läbi soolestiku nahka. Nad põhjustavad normaalsete valkude muutumist valedeks kujudeks. Need valgud tasapisi kogunevad kehasse, eriti närvirakkudesse, mis hiljem surevad. Kui prioonid imenduvad läbi soolte, ilmenevad esmalt lümfisõlmed. Sümptomid Muutused on alguses väikesed. Tekivad kerged käitumis muutused ja liigsed mälumisliigutused. Loom ei suuda enam hoida tempot ka karjaga. Mõned loomad hakkavad ennast liiga intensiivselt sügama ja kaotavad villa mõnest kohast
Organismi kui terviku talitluses avalduvad nõrgad rütmilised potentsiaalimuutused organismi pinnal Kasutatakse elektrokardiograafiat, elektroentsefalograafiat Elusrakkudes ja –kudedes tekkivaid potentsiaale mõõdetakse mikroelektroodidega Tekkimine Mitokondrite membraanidel redoksreaktsioonide tagajärjel tekkiv elektriline potentsiaal loob mitokondris tingimused ATP sünteesiks. Ühe ATP molekuli hüdrolüüsil väljuvad rakust 3 naatriumiooni ja sisenevad rakku 2 kaaliumiooni. Nende ioonide ning kaltsiumioonide ja valkude mittetasakaalulisus poolläbilaskval membraanil kutsub esile puhkepotentsiaali tekke. Rakumembraani depolariseerumine ja naatriumiooni läbilaskvuse suurenemine kutsub esile mõne millisekundi kestva toimepotentsiaali impulsi amplituudiga 100-120mV. Toimepotentsiaal liigub edasi kuni 100m/s. Pärast impulssi puhkepotentsiaal taastub. Kasutatud allikad http://en.wikipedia
poolt toetatud marksistliku rahvaliikumise Angola Vabastamise eest (MPLA) 1976 - MPLA põrkab kokku rivaalitseva FNLA-ga (Rahvuslik Angola Vabastusarmee) ning lööb tagasi Lõuna-Aafrika poolt toetatud UNITA (Angola Täieliku Vabanemise Rahvuslik Ühenduse. 1979 MPLA juht Agostinho Neto sureb, tema asemele tuleb Nõukogude Liidus väljaõppe saanud Jose Eduardo dos Santos. 1987 Lõuna-Aafrika väed sisenevad Kagu-Angolasse, et tõkestada MPLA ja Kuuba rünnakud Jonas Savimbi UNITA vastu. Järgmisel aastal tõmbuvad nad tagasi. 1989 - Dos Santos ja Savimbi lepivad kokku relvarahus, aga see kukub 2 kuu pärast läbi 1991 - Dos Santos, Savimbi kirjutavad Lissabonis alla rahulepingu. 1992 ÜRO vaatelejad jälgivad mitmeparteilisi presidendi ja rahvusliku assamblee valimisi. UNITA süüdistab valitsust pettuses pärast seda kui MPLA võidab mõlematel valimistel. Võitlus läheb taas lahti.
atmosfääris Pinnal õhuke, mõne millimeetrine tume sulamiskoorik Kooriku lohukesed regmaglüptid Mustad, pruunikad (sinakas, valkjas) Hiidmeteoriidid Mikrometeoriidid Kivimeteoriidid Raudmeteoriidid Kiviraudmeteoriidid ehk segameteoriidid Suure massiga Tekitavad endast kordades suuremad kraatrid Sajandi kohta langeb vähem kui üks Kiiremad meteoriidid sulavad täielikult ja jahtumisel moodustavad kerakesed Sisenevad atmosfääri kiirusel 70m/s Nt: Antarktikas 10t jääst saadi ~2000 mikrometeoriiti Ehk aeroliidid Kõige levinumad ( ~ 93% langemistest) Tumedad; kaetud hallikas või punakasmusta koorikuga Põhimassis tumedad, hõbedased kondrid (kosmilise aine tombukesed) Kondriteta meteoriite nim. akondriitideks Ehk sideriidid Raud (7694%), nikkel (523)%, koobalt ~1% Iseloomulik omapärane kristalliline struktuur (ilmneb
aatomitest ja ioonidest. Termosfäär kaitseb Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest nagu nt: meteoorid. Seal esinevad ka virmalised, sõidavad kosmoselaevad ja sateliidid. Mesopaus - eraldab mesosfääri termosfäärist. See asub 80–90 km kõrgusel. Õhutemperatuur on selles kihis –225 °C . Seal esinevad helkivad ööpilved. Mesosfäär - Mesosfäär asub stratopausi kohal ja ulatub 80–85 km kõrguseni geoidi pinnast. Siin kihis põleb enamik meteoore ära, mis atmosfääri sisenevad. Mida kõrgemale mesosfääris tõusta, seda madalamaks õhutemperatuur muutub. Mesosfääri ülemist piiri märgib mesopaus, mis on ühtlasi ka kõige külmem koht Maal. Stratopaus - stratosfääri ja mesosfääri vahel kõrgusel 45–55 km. Stratosfääris õhutemperatuur kõrgusega kasvab. Stratosfäär - stratosfäär ulatub tropopausist kuni 51 km kõrguseni. Õhuemperatuur kõrguse suurenedes tõuseb, sest stratosfääris paiknev osoonikiht neelab ehk absorbeerib UV-kiirgust
käitumiskeskkonna muutusteks (ja tajuprotsessid (perception) tõlgendavad sensoorsete protsesside vahendatut.) Meeled on AINUKE võimalus keskkonnast individuaalseid kogemusi omandada!!! Nägemine Nägemine on protsess, mille käigus valguslaine mõju muundatakse närviimpulssideks. Frontaal- sagar Parietaal sagar Temporaal sagar Oktsipitaal sagar Frontaal sagar Temporaal sagar Ajutüvi Väikeaju Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked, mis ühendavad kesknärvi-süsteemi ülejäänud kehaga. Peaaju sees on hulk neuronite kogumeid, tuumi (nucleus), muuhulgas nendest algavad või neisse sisenevad kraniaalnärvid + dexter = parem + sinister = vasak Silma ehitus: Iiris: pupilli suurust kohandav kude sarvkesta taga; Pupill: Ava iirise keskel, mille kaudu valgus siseneb silma; Lääts: läbipaistev struktuur iirise taga, koondab valguse reetinale
Vaatlusobjektid: Inimesed Tallinna bussides. Hüpotees: Enamus inimesi on viisakad ja mõtlevad teiste peale. Vaatluskoht: Tallinna bussid nr: 60, 54, 5, 63 Vaatlusaeg: 9. september- 14 september 2015 Vaatluse kirjeldus: Jälgisin reisijate käitumist bussides ning panin tähele, et igas bussis on 4- 6 inimest, kes istuvad välimisele istmele. Ja seega takistavad teistel inimestel endast möödumast ja akna alla istumast. Enamus inimesi, kes bussi sisenevad ja märkavad, et akna alla pole võimalik istuda kas jäävad seisma või siis otsivad koha, kus nad ei pea kellegi käest mööda minema. Vaatlustulemuste analüüs: Ma leidsin, et neid inimesi on suhteliselt vähe, kes võtavad Tallinna bussides välimise koha aga neid ikkagi on. Ma küll kõike Tallinna busse ei vaadelnud aga võin kindel olla, et igas bussis on vähemalt üks reisija, kes takistab teistel inimestel akna alla istumast. Muidugi see sõltub sellest, mis ajal bussis sõita
Nagu kõik väljad, levib ka magnetväli lõpmatuseni kaotades jõudu distantsi pikenedes. Veel ka kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusele kosmosesse jäävat välja osa kutsume me magnetosfääriks. Seal kaitseb väli meid päikesetuule (päikeses toimuvate protsesside tagajärjel laengu omandanud osakeste, mis mõjuksid elusorganismidele radioaktiivse kiiritusena) eest suunates osakesi maa pooluste suunas, kus nad siis atmosfääri sisenevad täites taeva virmalistega. Kuid magnetosfäär võib tekitada ka probleeme. Neljal päeval igas kuus läbib Kuu Maa magnetvälja ning kuupind saab staatilise elektri laengu. Kord kuus möödub Maa kaaslane oma orbiidil läbi magnetvälja saba, mis on suunatud päikesest eemale ning selle saba keskel on laetud osakeste voog. Osakesed tekitavadki kuupinnal staatilise elektri, mida on kinnitanud ka jälgimistulemused NASA Lunar Prospectori nimeliselt kosmosejaamalt aastal 1998.
võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Inimese väikseimad luud Kuulmetõri Keskkõrv ühenduses välisõhuga kuulmetõri abil, mis avaneb neelu. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrv Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. tasakaaluelund kuulmiselund Kuulmine Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained panevad trummikile võnkuma kuulmeluukesed võtavad võnked vastu võimendavad need ning annavad edasi teole teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid need omakorda kuulmisrakkude kiud helivõnked muutuvad närviimpulssideks kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Helilained Häälekõrgus ehk helilainete võnkesagedus mõõdetakse hertsides (Hz) 1 Hz = 1 võnge / s
· Taimerakkudele iseloomulikud organellid on plastiidid: kloro-, kromo-, ja leukoplastid. · Taimerakkudele on iseloomulikud suured vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid. Taime- ja loomarakk Rakkude suurus · Suurim rakk jaanalinnu munarakk (rebu): läbimõõt 5 cm, kaal 500 g Väikseim rakk mükoplasma (ainurakne bakter 0.1- 0.3 mikromeetrit). Miks on rakud väikesed? · Iga rakuosa vajab elutegevuseks toitaineid, mis sisenevad rakku selle välismembraani kaudu. · Mida suuremad on rakud, seda kaugemal välimembraanist nende sisestruktuurid asuvad. · Seetõttu jääb nende varustamine toitainete ja infoga ümbritsevast keskkonnast kehvemaks või koguni puudulikuks. · Väiksed rakud talitlevad paremini, sest vahemaad toidu- ja jääkainete transpordiks on väiksemad. Rakkude paljunemine · Rakud paljunevad jagunemise teel. Jagunemise tähtsus · Rakkude paljunemine tagab ainuraksete
· Taimerakkudele iseloomulikud organellid on plastiidid: kloro-, kromo-, ja leukoplastid. · Taimerakkudele on iseloomulikud suured vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid. Taime- ja loomarakk Rakkude suurus · Suurim rakk jaanalinnu munarakk (rebu): läbimõõt 5 cm, kaal 500 g Väikseim rakk mükoplasma (ainurakne bakter 0.1- 0.3 mikromeetrit). Miks on rakud väikesed? · Iga rakuosa vajab elutegevuseks toitaineid, mis sisenevad rakku selle välismembraani kaudu. · Mida suuremad on rakud, seda kaugemal välimembraanist nende sisestruktuurid asuvad. · Seetõttu jääb nende varustamine toitainete ja infoga ümbritsevast keskkonnast kehvemaks või koguni puudulikuks. · Väiksed rakud talitlevad paremini, sest vahemaad toidu- ja jääkainete transpordiks on väiksemad. Rakkude paljunemine · Rakud paljunevad jagunemise teel. Jagunemise tähtsus · Rakkude paljunemine tagab ainuraksete
* Müokard ehk lihaskest, mis moodustab kõige paksema kihi ning koosneb südame (vööt)lihaskoest. * Epikard ehk väliskest, mis koosneb õhukestest sidekoest. 7. Mis on perikard ? Südamepaun 8. Südame vasakus pooles voolab a. arteriaalne veri b. venoosne veri Südame paremas pooles voolab a. arteriaalne veri b. venoosne veri 9. Nimetage südame kambrid, lisage sisenevad / väljuvad veresooned * Parem koda siseneb ülemine ja alumine õõnesveen * Parem vatsake väljub kopsutüvi * Vasak koda 4 kopsuveeni siseneb * Vasak vatsake väljub aort Joonistage lihtsustatud skeem südamest ja tähistage sellel * südame kambrid * sisenevad ja väljuvad veresooned * klapid
10. Transistori 3 tööreziimi on-avatud,suletud ja küllastusreziim 11.Mitu siiret on transistoril-2 12.Suurima võimsusvõimenduse annab-ühise emitteriga lülitus 13.NPN tüüpi transistori kollektor ühendatakse toiteallika-vastu pinges 14. PNP tüüpi transistori baas on emitteri suhtes pingestatud-Vastupidise polaarsusega pingeallika suhtes kui NPN tüüpi transistoril. 15.väljatransistori elektrood, mille kaudu laengukandjad sisenevad on-Läte 16.Isoleeritud paisuga väljatransistori eripäraks on-Paisu ja kanali vahel on õhuke isoleerkiht 17. väljatransistori põhiline erinevus bipolaarsest transistorist on-see et see on pingega tüüritav element 18.Türistoride tööreziimiks on-sulg-ja küllastusreziim. 19.Mis on türistor-neljakihiline diood 20. Mis on DIAC-sümmeetriline dioodtüristor 21. Türistore ei kasutata-Kasutatakse lülititena (reguleeritavad alaldid, pingeregulaatorid ja invertorid) 22
Haigusetekitajad SALMONELLA Põhjustab salmonelloosi, kõhutüüfus. Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes. Salmonellaenteriidi puhul tekib 8-48
homosfääriks. Termosfääri ülemine piir on eksosfääri algus ehk eksobaas, mille kõrgus oleneb päikese aktiivsusest ning jääb 350–800 km vahele. • Mesosfäär asub stratopausi kohal ja ulatub 80–85 km kõrguseni geoidi pinnast. Siin kihis põlevad enamik meteoriidid, mis atmosfääri sisenevad. Mida kõrgemale mesosfääris liikuda, seda madalamaks temperatuur muutub. Mesosfääri ülemist piiri märgib mesopaus, mis on ühtlasi ka kõige külmem koht Maal (keskmine temperatuur −85 °C). Madalate temperatuuride tõttu mesosfääri ülaosas veeaur külmub ning tekivad moodustised, mida meie teame helkivate ööpilvede nime all.
kuulmiskeskusesse, hoiab tasakaalu. 5. Milline on helilainete liikumise teekond kõrvas? Kõrvalest kooondab helid kuulmekäiku- jõuavad trummikileni. Trummikile paneb võnkuma kuulmeluukesed, mis annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Sisekõrva jõudnud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked tekitavad närviimpulsse, mis liiguvad piki kuulmisnärvi peaaju kuulmiskeskusesse. 6. Kuidas tekib lõhnaaisting? Nimeta 3 etappi Sissehingamisel sisenevad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad need impulsid peaaju vastavasse keskusesse, kus lõhn kindlaks tehakse. 7. Kuidas tekib maitseaisting? Nimeta 3 etappi Süljes lahustunud aineosakesed satuvad maitsmispunga sisse. Aineosakesed puutuvad kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsse.
Hallollus koosneb rakukehadest, dendriitidest ja müeliniseerimata aksonitest *Müeliin on valge - valgeollus koosnebki müeliniseeritud aksonitest Närviimpulsi edasikandumine: K/Na pump, raku sees rohkem K võrreldes Na-ga ja laeng Cl ioonidest; erutuslävi; neurotransmissiooni põhimõtted sünaptilises pilus. Pidevalt töötav K/Na pump: raku sees on rohkem K+ ja väljas Na+ Erutuse puhul lähevad ioonkanalid lahti ja Na+ tungib massiliselt sisse Erutuslävi -55 mV Närviimpulss Ca+ sisenevad rakku, mille peale sünaptilistes vesiikulites ladustatud neurotransmitterid sünaptilisse pilusse vabastatakse . Seal ,,haakuvad" nad postsünaptilise neuroni retseptoritega, mille tulemusel avanevad ioonkanalid ja Na+ tungib läbi kanali postsünaptilisse rakku , tekitades seal uue närviimpulsi. Olulisemad neurotransmitterid ja nende süsteemid, ning põgusalt, et mida nad teevad (slaididel 46- 49 piisavalt infot)
http://www.ocutech.com/low-vision-guide/optic-nerve-disorders.aspx NÄGEMISKORTEKS · Primaarne nägemiskorteks asub kuklasagara kannusvao piirkonnas · Nägemismeele tsentraalse osa kahjustusel tekib kas tsentraalne (täielik) pimedus · või nägemisagnoosia e psüühiline pimedus: inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära SILMA REFLEKTSIOONI ANOMAALIAD · Emmetroopia e normaalnägevus Silma normaalne optiline süsteem · Müoopia e lühinägevus Silma sisenevad kiired moodustavad kujutise võrkkesta ees, sest sarvkest on liiga kumer või silm liiga pikk · Hüperoopia e kaugelenägevus Silma sisenevad kiired moodustavad kujutise võrkkesta taga, sest sarvkest on liiga lame või silm liiga lühike · Presbüoopia e vanaeanägevus - ebaterav lähedale nägemine MÜOOPIA Normaalne silm Lühinägelik
Biotroofid toituvad teiste organismide elusatest rakkudest saadavast orgaanilisest ainest Parasiidid elavad ja toituvad elusatel organismidel ning põhjustavad neil haigusi Sümbiondid moodustavad koos vetikarakkudega samblikke ja osa moodustab kõrgemate taimedega mükoriisat · Seened omastavad toitaineid kogu raku pinnaga. · Toitained sisenevad rakku adsorptsiooniga. Selleks on seentel õhuke rakukest ja membraan, mis lasevad läbi teatud toitaineid. · Seened eritavad mulda aktiivseid aineid ensüüme, mis lagundavad keerukamad molekulid väiksemateks ja need saavad imenduda. · Parasiitidel on imijätked e haustorid(muundunud hüüfid). · Hüüfid kasvavad pidevalt sinnapoole, kus on rohkem toitaineid. Seenet evolutsioon: - eristusid u 500 milj a tagasi
Viiruse genoom võib endaga kaasa võtta peremeesraku geene ning viia neid teise organismi rakkudesse- transduktsioon. Viiruse genoom on väga sageli muutuv ja seetõttu viiruste vastu võitlemine on keeruline. Viiruste hävitamisega tegelevad kõrgematel loomadel antikehad, mis hävitavad viiruste valke. Inimene tõhustab organismis antikehade hulka vaktsineerimisega. Viirushaigused 1. Herpesviirused- DNA viirused, sisenevad epiteel- ehk kattekoerakkudesse. Ohatised, tuulerõuged, marutaud, suu limaskesta põletik (Epstein-Barri viirus). 2. Papilloomviirused- onkogeensed (kasvajaid tekitavad viirused), enamik haigusi on healoomulised- konnasilm, soolatüügas; emakakaela kasvaja. 3. Hingamisteede kahjustused- gripiviirus, adenoviirus, rinoviirused (nina ja kurgu piirkond), paragripiviirus, enteroviirused (seedekanaliviirused). 4
küla lähedale paigale jääda ning lahinguks valmistuda(pos.i mäeharjal tugevdatakse reduutidega, kus paiknevad ka suurtükipatareid) Borodino lahing Mõlemad juhid hoidusid ise lahinguväljast eemale Eesmärkide nurjumine 8. Septembril kell 18 tõmbavad venelased oma rindejoone kilomeetri võrra tagasi ja peagi selgub, et sissetungija on lahingu võitnud Suundutakse Moskva poole väikse lootusega seal siiski rahu sõlmida ,,Moskva! Moskva!!!!'' Prantslased sisenevad Moskvasse sooviga keisriga rahu sõlmida, kuid juba tund pärast linna sisenemist on järsku kõik leekides Märkamatult on Vene väeosad linnast väljunud, enamiku ehitisi süüdanud ja suunduvad juba lääde jäetud prantslaste kolonnide poole Alles 18. Oktoobril tõdeb Napoleon tõsiasja, et tsaarilt pole rahupakkumisi oodata ning venelased on otsustanud sõda jätkata Järgmisel päeval hakkavad väeosad aeglaselt linnast lahkuma... Hiljaks jäänud taganemine- SURM VÕI SURMAOHT
,,Te ei mõista" (Klassiruum, keset lava on pink, pingil istub umbes kaheteist aastane nukra olemisega tumedasse riietatud ja needistatud poiss Marten ja sorib koolikotis.) Klassi sisenevad 2 üleslöödud vanemat ülbe olekuga tüdrukut Laura ja Liis, istuvad poisi kõrvale ja hakkavad Martenit norima... Liis(poisile): Suitsu on sul vä? (poiss ei vasta.) Laura: Kuuled vä, kas emopoisid siis ei suitsetagi? (irooniliselt.) Marten: Jätke mind rahule, ma ei ole emo... (närviliselt.) Liis: Ah, et ei ole, kas mõnel mitteemol on nägu metalli täis ja randmed lõigutud? (Marten kakub varem üles keeratud käised kiiresti alla, et kriimustatud käsi varjata.)
TALLINNA TEENINDUSKOOL Regina Peterson O11PK BAKTERID JA HALLITUSSEENED Juhendaja: Heikki Eskusson TALLINN2010 Bakterid Salmonella Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes, levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke.
glükosüsoomides. 2. TCA tsükkel on aeroobne reaktsiooniahel, mis toimub raku mitokondri maatriksis ja mille ülesandeks on süsivesikute, lipiidide ja valkude degradatsiooniproduktide oksüdeerimine CO 2-ks (tsükli intermediaadid on biosünteesi lähteained). 4. Anaeroobse glükolüüsi reaktsiooniahela tinglikuks lõpp-produktiks on -ketohape püruvaat (3C ühend), kuid TCA-sse sisenevad KoA-ga aktiveeritud atsetüül-radikaalid (2C ühikud). Selgitage, a) kus - raku tsütoplasmas või mitokondri maatriksis, emb-kumb????? b) milliste protsesside tulemusena - c) millise ensüüm-kompleksi toimel püruvaat transformeerub atsetaadiks - püruvaadi dehüdrogenaasne kompleks. 5. TCA tsükkel hõlmab 8 üksikreaktsiooni. Selgitage, a) millist reaktsiooni loetakse tsükli esimeseks - tsitraadi süntetaasi (atsetüül-CoA kondensatsioon
pooljuhist voolu juhtiva kanali juhtivust mõjutab elektriväli ja sellest tulenevalt on ta erinevalt bipolaartransistorist pingega tüüritav element. Väljatransistori nimetatakse ka unipolaartransistoriks, sest tema väljundvool kujuneb ainult ühenimeliste laengukandjate (kas elektronide või aukude) liikumisena. Konstruktsioon Väljatransistoril on tavaliselt kolm või neli elektroodi. Üht, voolu juhtiva kanali otsas asuvat elektroodi, kust laengukandjad sisenevad kanalisse nimetatakse lätteks (source), teist, kust laengukandjad väljuvad, neeluks (drain) ja kanali küljel asuvat tüürelektroodi paisuks (gate). Bipolaartransistoridel vastavad neile emitter, baas ja kollektor. Neljas elektrood on alus (body, base; puudub pn-siirdega väljatransistoridel), mis enamasti lätte külge ühendatakse. Konstruktsioon Konstruktsioonilt jagunevad väljatransistorid pn-siirdega
Sammupinge: Mida rohkem on inimese üks jalg, seda suurem potentsiaalide erinevus(pinge) tekib kahe jala vahel. Piksevarras: Välk tahab lüüa teraviku pihta ja seepätast suutema tõenäosusega lööb ta piksevarda pihta kui maja pihta. 4. Juht elektriväljas. Juhi sattumisel elektrivälja hakkavad vabad laengukandjad juhis liikuma, kuna väli mõjutab neid jõuga. Pos laengukandjad liiguvad elektrivälja suunas ja neg vastassuunas. Seal, kus välja jõujoonued juhti sisenevad, tekib neg laeng. Pinnale, millest jõujooned väljuvad, ilmub pos laeng. Elektriväli kutsub juhis esile laengukandjate ümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise. Seda nim elektrilise induktsiooni nähtuseks. Tekkivaid laenguid nim indutseeritud laenguteks. 5. Dielektrik elektriväljas. Erinevalt juhist ei saa laengukandjad dielektrikus vabalt liikida. Nad võivad vaid veidi nihkuda asnedist, milles nad olid elektrivälja puudumisel. Dielektrik laiemad tähenduses mittejuht e
tõttu võibki öelda, et inimene on saladus. Saladus definitsioonina on see millegi salajas hoidmine ehk millegi varjamine üldsuse eest. Kas see on hea, et iga inimene on saladus? Kas see seab ühiskonna ohtu? Fjodor Dostojevski romaanis "Kuritöö ja karistus" kujunes salatsemine kahjulikuks. Peategelane Roskolnikov oli mõrvanud võlausaldaja Aljona Ivanova ja see järel läks kaks korrust alla poole peitu, samas sisenevad kaks klienti keda hiljem peetakse mõrva kahtlusalusteks. Raskolnikov alguses varjab mõrva sooritamist, kuid see põhjustab temale stressi ja meeltesegadust. Kui Raskolnikov kutsutakse järgmine päev politseisse, siis arvab ta et teised juba teavad tema kohutavast teost, ta minestab ning paljud peavad seda tõestuseks et tema on mõrvar, kuid siiski ei suudeta seda täielikult tõestada. Siiski lõpuks tunnistab Raskolnikov oma teo üles, kuna ei suuda
( glütserool + 3 rasvhapet, ühendatud estersidemetega fosfolipiididena; glükolipiididena ; kolesterooli estritena (kolesterool ise on alkohol). · rakumembraanide struktuurielemendid, · rasvadepood naha all, lihaste vahel, siseorganite ümbruses; olulised energia ja soojusallikana, · soojusisolaatorina ja kaitsena löökide ja põrutuste vastu, · energiallikana on rasvad 2x energiarikkamad kui süsivesikud ja valgud, · toidurasvaga sisenevad organismi A, D, E, K vitamiin või provitamiinid ning teatud organismile vajalikud küllastumata rasvhapped. Toidurasvad on tähtsad kui sapi väljutajad: kui toidurasva on vähe, eritub ka sappi vähe, sapp peetub sapiteedes ja väljasadestuvad soolad võivad tekitada sapikive. Lipiidide oksüdatsioonil tekib palju metaboolset vett 1 kg neutraalrasvade täielikul oksüdatsioonil 1,1 kg vett. · Neutraalrasva sünteesi (lipogeneesi) kohaks
72. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 13) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru välispinna ehk ümbritsevad kihnud moodustavad: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme hoiab neerusid paigal. 73. Neeru siseehitus: (joonis 13) neeru koor, neeru sambad, neeru säsipüramiidid, neeruvaagen. Neerust väljub kusejuha. Neeru sisenevad neeru arter ja neeru veen. 74. Nefroni ehitus, talitlus, arv: (joonis 13) nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik. Kummaski neerus on ~1 miljon nefronit (korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine. Nefronid moodustavadki neeru. 75. Esmase ja lõpliku uriini teke: (joonis 13) Esmane uriin: esmasuriin tekib vere vedela osa filtreerumisel verekapillaaride päsmakese kihnu
etanool. Piimhappekäärimine toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes. Lihastesse kuhjuv piimhape ei ole hapniku puudumisel lihasrakkude poolt enam kasutatav ja põhjustab lihaste väsimust, valu või krampe. 4. Milliseid tingimused on vajalikud alkoholikäärimiseks? Pärmseened ja mõned bakterid teostavad anaeroobsetes tingimustes etanoolkäärimist. 5. Kust pärineb hingamisel eralduv süsihappegaas? Tsitraaditsükli reaktsioonidest. 6. Mis ained sisenevad tsitraaditsüklisse ja mis ained sellest väljuvad ? Sisenevad püroviinamarihape, H2O, Väljuvad CO2, 20H aatomit, 10NADH2 7. Kirjeldage hingamisahela summaarset võrrandit. NADH2 energia arvel saab täiendavalt sünteesida ATP molekule. Glükolüüsil moodustub 2 NADH2 ja tsitraaditsüklis veel 10NADH2 , ühe molekuli glükoosi kohta tekib 12NADH2. NADH2 molekulid vabanevad H aatomitest. Moodustunud NAD on
veel 48 riiki. 1931 Jaapan rndab Hiinat 30.01.1933Hitleri vimuletulek 18.juuni 1935 Inglise-Saksa mereveleping-thistas seni saksa laevastikku piiranud piirangud, lepinguga andis Inglismaa nus- oleku, et SM vib ehitada laevastiku, mille tonaa oleks 35% Inglismaa laevastiku kogutonnaaist. Lnemeri antakse Saksa mjutsooni 1936 Komiterni vastane pakt-SM ja Jaapani vahel Nukogude liidu vastu, hiljem hines Itaalia ja teisigi riike 7.mrts 1936 Reini tsooni likvideerimine-Saksa ved sisenevad demilitariseeritud Reini tsooni 17.juuli 1936Hispaania kodusja algus 25. okt 1936-Berliini-Rooma telg- SM ja Itaalia vahel, sjalis- poliitiline liit, kokkulepe on sjas liitlased ja toetavad ksteist 13.mrts 1938 Austria ansluss(Austria liitmine SM-ga) 29. sept 1938 Mncheni sobing/konverents-SRB,SM,PM ja Itaalia nudsid, et Tehhoslovakkia loovutaks SM-le Sudeedimaa. Nii lootsid liitlased ra hoida sja puhkemise 16.mrts 1939 Tehhoslovakkia annekteerimine 23.mrts 1939 Klaipeda annekteerimine 23
Atmosfäär Autor: Nikita Gushtshin Atmosfäär Atmosfäär (inglise keeles atmosphere) ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Maakera. Panoraam. Atmosfäär Atmosfäär neelab UV-kiirgust ning tekitab kasvuhooneefekti, vähendades sellega ööpäevaseid temperatuuri ekstreemumeid. Atmosfäär Atmosfääri tunnused Pidev, katkematu maad ümbritsev sfäär Gaaside segu Gaasiline, hõre keskond Kihiline ehitus Ulatus u. 1000 km Leidub kõigis Maa sfäärides (mullas, eluslooduses) Hüppe stratosfäärist Koostis Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Ülejäänud gaasideks on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämm- astikoksiid ja osoon. Filtreerimata õhust võib leida ka mitmeid loodu...
Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Keskkõrv- õhuga täidetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Keskkõrv ühenduses välisõhuga kuulmetõri abil, mis avaneb neelu. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrva ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Kuidas heli meieni jõuab: Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained Panevad trummikile võnkuma Kuulmeluukesed võtavad võnked vastu Võimendavad need ning annavad edasi teole Teo sisemuses oleva vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse Kuulmisnärvi vahendusel liiguvad närviimpulsid aju kuulmiskeskusesse Kuulmislangust põhjustavad: kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viiruse- ja bakterhaigused, tugev müra, osa ravimeid
järgi, puukoide lennuaugud on ümmargused ja majasikkudel elliptilised. Putukasöödikuist tabatud puitmaterjali pole lubatud kasutada ilma selle eelneva keemilise töötlemiseta. Siit tulenevalt ei tohi ehitamisel kasutada juba hea ehitustava kohaselt koorimata või halvasti kooritud puitu. Koorimata puit soodustab puidukahjurite teket ja arenemist. Teisalt ostes koorega puitu ei ole garanteeritud putukkahjurite puudumine ja ostja võtab sellega riskida. Suurem osa bioloogilisi kahjureid, mis sisenevad ja kahjustavad katmata puitu, nõuavad oma eluks ja arenguks nelja põhitingimust: · Puidu niiskusesisaldust üle küllastuspunkti; · Vaba hapnikku; · Temperatuuri 10 32 0C; · Toitu, milleks on põhiliselt puit. Mädanikseened vajavad eoste idanemiseks, kasvamise algamiseks ja niidistiku levimiseks suuremat niiskusesisaldust kui hallitusseened. Seened toituvad mõnest puidu osast: · tselluloosist · ligniinist · rakkude sisust · jne
suutnud pere juurest lahkuda. Nüüd aga lahkus Tiina päris tükiks ajaks. Sellest lahkumisest oli möödunud juba 5 aastat. Selle ajaga olid Margus ja Mari end paari pannud. Jällegi on hiline talveõhtu. Margus saabus äsja koju, ta tuli kõrtsist. Neil tekib Mariga väike sõnelus. Nad ei saa enam väga hästi läbi. Kuid peagi on kuulda huntide ulgumist. Margus võtab püssi ning laseb ühe lasu, et hunte hirmutada. Kuid tekkis hääl, mis polnud looma oma. Seejärel sisenevad Margus ja Jaanus tuppa, kätel lebab Tiina. Ehmatuseks, aga keset sonimist ta tänab Margust et ta just tema tapja on. Tiina avaldab veel viimaste sõnadega Margusele igavest armastust ning tõmbab viimase hingetõmbe.
NÄRVIKUDE- suudavad vastuvõtta ärritusi, neid töödelda, ärritust edasi kanda ja salvestada. 5. Elundkondade talitlus ja selle regulatsioon Inimesel on 9 elundkonda: KATTEELUNDKOND-(nahk, juuksed, küüned) TUGIELUNDKOND- (kõõlused, luud, liigesed, lihased) SEEDEELUNDKOND-(maks, kõhunääre, suuava, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärak) HINGAMISELUNDKOND-( ninaava, kurk, kõri, hingetoru, kopsutoru, kopsud) gaasivahetus toimub kopsudes. Gaasid sisenevad O2 , CO2 lahustunud kujul vereringesse. Väljahingavas õhus on muutunud O2 ja CO2 konserdatsioon hapnik on vähenenud ja süsihape suurenenud. Rakuhingamine on keemiline protsess rakus klükoos oksudeerub O2 toimel tekib energia. RINGEELUNDKOND- (süda, veresooned) O2 ja CO2 trantsport. Organismi varustamine toiduainetega, hormoonidega ja antikehadega. Jääkainete trantsport neerudesse ja organismi soojus regulatsioon.
ANAEROOBSEL GLÜKOLÜÜSIL? AEROOBNE GLÜKOLÜÜS LÕPEB PÜROVIINAMARIHAPPE MOLEKULI JA VESINIKU AATOMI MOODUSTUMISEGA NING TOIMUB HAPNIKU OLEMASOLUL, ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS E. KÄÄRIMINE LÕPEB KAS PIIMHAPPE VÕI ETANOOLI MOODUSTUMISEGA NING TOIMUB HAPNIKU PUUDUSEL. MILLISED TINGIMUSED ON VAJALIKUD ALKOHOLKÄÄRIMISEKS? ANAEROOBSETES TINGIMUSTES (HAPNIKU PUUDUMINE). KUST PÄRINEB HINGAMISEL ERALDUV SÜSIHAPPEGAAS? TSITRAADITSÜKLI REAKTSIOONIDEST. MIS AINED SISENEVAD TSITRAADITSÜKLISSE JA MIS AINED SELLEST VÄLJUVAD? SISENEB AKTIVEERITUD ÄÄDIKHAPE, VÄLJUB 10NADH2 MOLEKULI (VESINIKUKANDJAT). KIRJELDAGE HINGAMISAHELA SUMMAARSET VÕRRANDIT. 12NADH2 + 6O2 12NAD + 12H2O (GLÜKOLÜÜSIL MOODUSTUB 2 MOLEKULI NADH2 JA TSITRAADITSÜKLIS 10 NADH2, ÜHE MOLEKULI GLÜKOOSI KOHTA TEKIB KOKKU 12 NADH2 MOLEKULI NADH2 MOLEKULID VABANEVAD H AATOMITEST ERALDUNUD VESINIK SEOTAKSE HAPNIKUGA JA MOODUSTUB VESI). NB
Luude süsteem moodustab organismi jaoks tugisüsteemi ja omab kaitsefunktsiooni (kolju kaitseb peaaju, vaagen ja rindkere siseelundeid, lülisambad seljaaju). Luud koosnevad luukoest (sidekoe alaliik) kõhrekude, mille osa on suurem kasvueas ja puhas luukude, kus kõhrerakkudesse on ladestunud ka soolad, mis muudavad luu kompaktseks, tugevaks. Epifüüs toruluu ots Diafüüs toruluu keskmine osa Luuümbris luud ümritsev osa, mille kaudu sisenevad luusse veresooned ja närvid Luukoes on kahesugused rakud, need, mis produtseerivad luukudet juurde osteoblastid, ja need, mis luukude lammutavad osteoklastid (võimaldavad Ca-d viia verre), mis asuvad kõhre- ja luurakkude piiril Looteeas koosneb algul skelett ainult kõhrkoest, 7.-8. Nädalal ilmuvad luustunud punktid. Vastsündinul on toruluude diafüüsid luustunud, pärast sündi luustumisprotsess jätkub ja eri luudel eri kiirusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
