Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"sisendpinge" - 75 õppematerjali

thumbnail
42
doc

Raadiovastuvõtuseadmed

sisaldava väljundpinge efektiivväärtuse suhet VV sellisesse väljundvõimsuse 12 Raadiovastuvõtjad efektiivväärtusse, mis tekib väljundis moduleerimata raadiosageduspinge juures. Siin ei ole arvestatud võrgumüra, mis tekib alaldatud toitepinge puuduliku filtreerimise tagajärjel. Välis- ja varrasantenniga vastuvõtul väljendatakse sisendpinge suurust mV V , magnetantenniga vastuvõtul aga elektrivälja tugevust . m Eristatakse reaalset ja maksimaalset tundlikkust. Reaalne on standartse väljundvõimsuse korral, kui signaali ja müra suhe väljundis on AM signaali puhul 20dB ja FM signaali puhul 26dB...

Raadiovastuvõtuseadmed
48 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Test 2. kokkuvõte (lubatud spikker)

reguleerimine AVR detektori asukohast tagapool asetsevates astmetes; Tavaliselt kasutatakse viivitusega AVR-I, kus siis võimenduse reguleerimine hakkab toimima alles pärast teatud AVR tüürsignaali läve saavutamist. AVR digitaallahendustes (D- AVR) tänu numbrilise integraatori (reversiivloenduri) kasutamisele väljundpinge amplituud ei sõltu enam sisendpinge amplituudist. Seega: ebaefektiivsuse tegur on neis võrdne nulliga; reguleerimistegur võrdub signaali amplituudimuutuse dünaamilise diapasooniga, alates D-AVR rakenduslävest; Seejuures on ka siin tegemist viitega võimenduse reguleerimisena, kus siis AVR rakenduslävi pannakse paika vajaliku sisendsignaali nivoo järgi. ·Detektori väljundsignaal kvanteeritakse binaarselt: Kui...

Kõrgsageduslik...
39 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Elektroonika Alused

[vaata | 4. Kahest takistist koosnev pingejagaja. muuda] Takistitest koosneva pingejagaja ülekandeteguri avaldise tuletamine. Takistusliku pingejagaja, ülekandeteguri sõltuvus sagedusest. U1 on sisendpinge U2 on väljundpinge U1 I= R1 + R 2 U1 *R2 U2 = I * R2 = R1 +R2 kui R2 -> 0, siis U2 -> 0 kui R1 = 0, siis U2 = U1 U2 R2 Ülekandetegur K = = U1 R1 + R 2 5. Kirchoffi seadused. [vaata | muuda]...

Elektroonika alused
148 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Multimeeter

Sisendpinget Usis integreeritakse teatud kindla aja Ti vältel. Ti lõppedes integraatori sisendisse lülitatakse vastupidise polaarsusega tugipingeallikas Ut. Tugipingeallika pinget integreeritakse seni, kuni integraatori väljundpinge jõuab tagasi nulli. Erinevatele sisendpinge väärtustele vastavad erinevad ajamomendid. Ajavahemikud on proportsionaalsed sisendpingele. Ajavahemikud on täidetud impulssidega ja nende loendamisel saamegi integreeriva digitaalvoltmeetri sisendpinge suuruse. b) Kuidas oleneb voltmeetri integreerimisaeg valitud lahutusvõimest (kümnendkohtade arvust)? Voltmeetri integreerimisaeg suureneb lahutusvõime suurendamisega. c) Millistel vahelduvhäire sagedustel on häire mõju integreerivale seadmele täielikult maha surutud?...

Telekommunikatsiooni...
40 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Elektroonika eksamiks

Sagedustel, mis ple fo, TS=100%, muidu kokku ja ühise takisti R kaudu ühendatakse toiteallikaga. ,,Ning" tehe! 3) Kui pole HiZ, ega lahtist 0. Sild peab töötama tühijooksul e koormamata->elemendid Ko=1+Rts/R'-NTS-st maasse. ASK kollektorit (suuet) _ tuleb kasutada VÕI elementi, nagu MUX`i _ amplituudi sag.karak. ­ Süsteemi väljund sisendpinge amplituudide suhte sõltuvus sagedusest f skeemis. (nurksagedusest oomega). FSK _ faasi 4. NTS-vähendab võimendustegurit, toob stabiilsust. NTS sag.karak. ­ Süsteemi väljund ja sisendpinge suurendab Rsists=Rsis*K/Kts, vähendab Rvaljts=Rvalj*Kts/K. faasinihke sõltuvus sagedusest (f või...

Elektroonika
512 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Automaatjuhtimissüsteemid

Õppejõud: Tallinn 2008 Tähistuste selgitused X(t) ­ antenni nurk [rad] X2 ­ antenni nurga muutumise kiirus [rad/s] X2max ­ maksimaalne lubatud antenni nurga muutumise kiirus [rad/s] J ­ kõikide keerlevate osade inertsmoment [kg*m2] Bs ­ igasuguste sumbumiste summaarne koefitsient [kg*m2/s2] M ­ mootori poolt arendatav moment [kg*m2/s], M=k*U(t) Md=Xh ­ tuule häiringu moment [kg*m2/s] ehk olekuhäiring U(t) ­ mootori sisendpinge [V]. Umax ­ maksimaalne lubatud mootori sisendpinge [V] J = 20 Bs =36 A = 0 1.0000 B=0 G= 0 C= 1 0 D= 0 -1.8000 0.3890 0.0500 0 1 Algolek X(0)= [0.800 ; 0] näitab antenni nurka enne katse algust Xs=[0; 0] seadesuurus Piirangud: Kiirus peab olema väiksem või võrdne X2 max- a ja staatiline viga ning ülereguleerimine peavad jääma +-0.05rad piiresse. Diskreetimise sammu valime td=0...

Automaatjuhtimine
209 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Elektriajamid

astme baasile eelmise astme kolektor pinge, mis on tavaliselt küllalt kõrge, see võib viia teise asme küllastunud ja tulemusena lõpetab võimendi töötamast. Joonis 4 Kirjeldatud nähtuse kasutatakse esimeses astmes tavalisest kõrgemat tööpunkti, mis küll suurendab tarbitavat voolu, kuid vähendav kolektori ja emitteri vahelist pinget, nii et kao järgneva astme küllastamise oht. Küllalt sageli kasutatakse teise astme alalise sisendpinge vähendamiseks diood sidestust Joonis 5. Joonis 6. Tingituna pärisuuna tunnusjoone kujust on tema alalisvoolu pingelang märksa suurem alalisvoolu lang on 0,7-0,8 V vahelduvpingelang 0,1-0,2V ühendades toodud viisil 2 dioodi (võib ka rohkem) väheneb kolektori ja baasile tulev pinge aga vahelduv signaalis kaotame kusagil 0,2 V. Lõppvõimendid Lõppvõimendites kasutatakse sageli trafosidestust sest trafo ülekande teguri valikuga on...

Rakenduselektroonika
81 allalaadimist
thumbnail
114
doc

Elektroonika alused

1%, eelvõimendi toiteks aga vähem kui 0,01% 4) Väljundpinge stabiilsus. See on väljundpinge muutus kas protsentides või voltides sisendpinge muutumisel riikliku standardiga lubatud määral või koormuse muutumisel etteantud piirides. Sisendpoole parameetritest antakse: 1) Sisendpinge koos lubatud kõikumistega, millel antud toiteseade on arvestatud. 2) Tarbitav võimsus nimiväljundpinge korral 3.2. Alalduslülitused Alalduslülitus kujutab endast dioodide komplekti, mille ühenduste skeem sõltub alaldatava pinge faaside arvust ja kasutatavast lülitusest. Kõiki alalduslülitusi iseloomustatakse järgmiste parameetritega: 1) Alaldustegur , see on alaldatud pinge keskväärtuse U ja alaldatava pinge...

Elektriahelad ja elektroonika...
143 allalaadimist
thumbnail
57
doc

Digitaaltehnika

Ülemine transistor töötab takistina mille takistus sõltub paisule antavast pingest. Kui sisendis X on loogiline üks, siis on alumises transistoris kanal, mis tõttu tema takistus on väike ja väljundis on loogiline null. Kui sisendis on null, siis alumises transistoris kanal puudub, tema takistus on lõpmata suur ja väljundis on loogiline üks. 4.6 Komplementaarne MOP loogika Joonisel on inverter. Üks ja sama sisendpinge mõjub erineva kanaliga transistoridele erinevalt. Kui anda sisendisse loogiline üks, siis alumises transistoris tekib kanal, ülemises transistoris kanal puudub ja väljundis saadakse loogiline null. Kui sisendis on loogiline null, siis alumises transistoris kanal puudub, ülemises transistoris tekib kanal ja väljundis saadakse loogiline üks. Mõlemas väljakujunenud reziimis on üks transistoridest suletud ja inverter ei tarbi voolu. Voolu tarbimine toimub ainult siis, kui...

Digitaaltehnika
83 allalaadimist
thumbnail
5
doc

ALALIS- JA VAHELDUVPINGE MÕÕTMINE

Töö eesmärk: Õppida kasutama numbrilist multimeetrit alalis- ja vahelduvpinge mõõtmiseks. Kasutatavad seadmed: 1.) multimeeter HP34401A 2.) alalispinge allikas 5-45 3.) signaaligeneraator 6-37 4.) ühendusjuhtmed Töö käik: 1. Vastused kontrollküsimustele. a) Selgitada integreeriva digitaalvoltmeetri tööpõhimõtet. - Integreerimisaja Ti jooksul antakse integraatori sisendisse sisendpinge Ux. Seejärel ühendatakse integraatori sisendisse vastupidise märgiga tugipinge allikas U0. Sel hetkel pannakse käima impulsigeneraator ja impulsside arvu loendatakse. Loendamine kestab kuni integraator saavutab null taseme, selleks kulub aeg T2. Mõõdetud impulsside arv on vastavuses mõõdetud pinge efektiivväärtusega. b) Kuidas oleneb voltmeetri integreerimisaeg Ti valitud lahutusvõimest (kümnendkohtade arvust)?...

Telekommunikatsiooni...
20 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Skeemitehnika konspekt

5 Skeemitehnika. SS-98. Diferentseeriv lüli – lüli, mille sisendisse antud ristkülikulistest impulssidest formeeruvad väljundis 2 lühikest erineva polaarsusega impulssi, mis ajaliselt tekivad sisendimpulsi esi- ja tagakülje Diferentseeriva lüli väljundpinge UV sõltub sisendpinge US muutumise kiirusest. Mida kiiremini muutub US , seda suuremaks kujuneb UV, kuid mitte suuremaks kui US-i amplituud (kui skeemis pole induktiivsusi). Ristkülikimpulssidel on esi- ja tagaküljed max-lt järsud ja dif. lüli annab väljundis sisendimpulsi esi- ja tagafrondi ajal max amplituudiga väljundimpulsi. Impulsi hor. osa ajal on pinge sisendis muutumatu (pinge muutumise kiirus on 0) ja seetõttu ka UV = 0. Dif...

Telekommunikatsionni alused
45 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused

Milliseid eeliseid annab elektrotehnika tundmine insenerile? See annab oskusi muundada looduslikku energiat ning oskusi saada ja edastada elektrilist informatsiooni. Elektrotehnilised seadmed annavad võimaluse tootmist kompleksselt automatiseerida ning võtta kasutusele tehnoloogiaid, mille rakendamine näiteks kõrge temperatuuri, rõhu või ohtliku kiirguse tõttu oleks muidu võimatu. Elektronarvutite abil saab töödelda ning salvestada informatsiooni. Elekter on meie igapäevaelu vältimatu osa. 2. Milliseid eeliseid annab elektroonika tundmine insenerile? Elektroonika tundmine annab oskuse käsitleda keskmise ning suure võimsusega seadmeid, mille ülesandeks on ühe vooluliigi muundamine teiseks. Neid muundussüsteeme kasutatakse värviliste metallide elektrolüüsil, elektertranspordis, tõstemasinates, elektriajamites ning energia alalisvoolu ülekandel suurtele kaugustele. 3. Kes peaks olema õppimi...

Elektrotehnika
313 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Teema 5, Elektro- ja süsteemtehnika põhimõisted I.osa

punktide a ja b vahel, siis võime teatud mööndustega lugeda sellist lõiku lineaarseks, ning võtta Ohm'i seaduse taas kasutusele, sedapuhku pinge ja voolu muutuste jaoks: DU r= DI Suurus r kannab siin nimetust diferentsiaaltakistus. Lineaarset ahelat võib defineerida ka kui niisugust ahelat, kus siinuseline sisendpinge sagedusega f tekitab selle ahela väljundil samuti siinuselise pinge sagedusega f. Samuti on siinuseline pinge selle ahela mistahes punktide vahel, aga ka vool, mis läbib selle ahela mistahes elementi. Lineaarset ahelat võib defineerida veel kui ahelat mis allub superpositsiooni printsiibile. Viimane tähendab, et juhul kui sisendile on rakendatud üheaegselt signaalid x1(t) ja x2(t), on nende signaalide poolt tekitatud väljund F1+2(t) võrdne...

Elektroonika alused
61 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Diferentsvõimendi aruanne

Mõõdetud: Usis=10 mV Uv1=1,115V Uv2=1,124V Ku1=Uv1/Usis=111,5 Ku2=Uv2/Usis=112,4 Arvutatud: Ku1=Ku2=Rk/(0,05/Ik0) =20,4Arvutatud ja teoreetiline ku erinesid üksteisest nii palju seetõttu, et teoreetiline võimendus sai arvutatud eeldusel, et toitepinge on +/- 5V, aga tegelik oli +/-12V. Võimendi väljundsignaalide vaheline faasinihe() on 180°, mida on ka graafikutelt näha. Diferentsvõimendi puhul sobib antud faasinihe teooriaga, kuna andes sisendpinge sisendisse on väljundpinge esimeses väljundis sisendpingega vastasfaasis ning teises väljundis sisendpingega samas faasis. Joonis 2. Diferentsvõimendi väljundsignaalide graafikud ühes teljestikus 4. Diferentsiaalne pingevõimendustegur Mõõdetud: Uv(k.dif) = 2,26V Kdif = Uv(k.dif)/Usis Kdif = 226 Joonis 3. Diferentsvõimendi mõõdetud diferentspinge amplituud. Teoreetiline diferentsiaalne pingevõimendustegur on kahekordne pingevõimendustegur ehk...

Raadiosageduslik skeemitehnika
21 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Raadiotrakti parameetrid

Võimsuse sõltuvus sagedusest vastuvõtja sisendis 3. Sweep signaaliga leitud ASK Joonis 3. Võimsuse sõltuvus sagedusest vastuvõtja sisendis kasutades sweep funktsiooni. 4. Punkthaaval mõõdetud amplituudkarakteristik nii tabeli kui graafikuna Tabel 2. Sisendpinge sõltuvus generaatori väljundpingest. Generaator i väljundping Vastuvõtja sisendi pinge e Uef(mV) Upp (mV) 100 29 ±0,3 200 54,5 ±0,3 300 73,5 ±0,2 400 85,7 ±0,3 500 89,8 ±0,3 600 90,8 ±0,2 700 91,8 ±0,3 800 92,4 ±0,1 900 92,5 ±0,1 1000 92,7 ±0,3 Joonis 4...

Infoedastusseadmed
15 allalaadimist
thumbnail
59
pdf

Analoogelektroonika lülitused

Iga võimendirühma kohta on kujutatud sellele rühmale tüüpiline amplituudi- sageduskarakteristiku KU = f (f) kuju, kus KU on võimendi pingevõimendustegur KU = Uvälj / Usis. Võimendatava signaali sageduse järgi eristatakse alalispingevõimendeid, mis on suutelised võimendama kuitahes aeglasi sisendpinge või ­voolu muutusi (sagedusala ulatub alumisest piirsagedusest fa = 0 kuni mingi ülemise piirsageduseni fü), ja vahelduvpingevõimendeid, millel fa > 0. Vahelduvpingevõimendid jagunevad madalsagedusvõimenditeks (talitlussagedusala u. 10 Hz kuni 100 kHz) ja kõrgsagedusvõimenditeks (fü > 100 kHz). Võimendid võivad olla kas lairibavõimendid, millel suhe fü / fa võib ulatuda tuhandeni ja fü mitmekümne megahertsini, või kitsasriba- e...

Elektroonika alused
76 allalaadimist
thumbnail
74
pdf

Arvutid 1 eksam

1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................................................................................... 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid ............................................................. 5 AN...

Arvutid i
586 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Elektroonika alused Konspekt

· Madala stabiilsusega stabilisaator · Keskmise stabiilsusea stabilisaatorid · Kõrge stabiilsusega stabilisaatorid · Täppisstabilisaatorid Liigutus tööpõhimõtte järgi · Parameetrilised stabilisaatorid · Kompensatsioonsabilisaatorid Pingestabilisaatorid. Üldist. Põhiparameetrid. Vt.joonist pingestabilisaatorid. Parameetrid · Pinge stabiliseerimistegur ­ tingimusel, et koormusvool on muutumatu e. konstantne · Sisetakistus e. väljundtakistus ­ sisendpinge peab olema muutumatu · Silutegur ­ iseloomustab muutusi kiiretele muutustele. · Stabiliseerimistegur ­ iseloomustab stabilisaatori reaktsiooni aeglastele muutustele Parameetriline pinge stabilisaator Vt. joonis parameetriline pinge stabilisaator. 1. Kasutatud on stablitroni (Zeneri diood) omadusi p-n siirde läbilöögi piirkonnas st vastupingestatult. 2. Nominaalne stabiliseerimispinge on vahemikus 2,4 ­ 200/400 V +/- 20% 3...

Elektroonika alused
53 allalaadimist
thumbnail
54
pdf

Elektrimõõtmiste konspekt

parandatud ja täiendatud trükk LOENGU KONSPEKT Koostas: Toomas Plank TARTU 2005 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 5 MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid...

Elektrimõõtmised
65 allalaadimist
thumbnail
47
rtf

Automaatika alused

Automaatika süsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kõrvaldab inimese osavõtu selles protsessis ja võimaldab teostada selliseid protsesse mis on inimesele kahjulikud. Automaatika süsteemi kuuluvad automaat kontrollimine ja automaat reguleerimine. Esimene neist teostab mõõtmisi ja teine teostab reguleerimist e. parameetri hoidmist kindlal tasemel või parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi mis on oma vahel seotud. Kompleks automatiseerimine on sel juhul, kui automatiseeritakse juhtimisprotsessid. Seadmete sõlmede kogum mis võimaldab teostada automatiseerimist nimetatakse automaatika süsteemiks. Nad võimaldavad mehhanismide ja seadmete automaa...

Automaatika alused
101 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun