TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut MIKROPROTSESSORTEHNIKA - PRAKTIKUM Laboratoorne töö Mikrokontrollerite programmeerimine Assembleris Juhendaja: Üliõpilased: Ülesanne: 1) Süüdata esimene valgusdiood nupplüliti 1. vajutusega ning kustutada nupplüliti 2. vajutusega. 2) Juhul kui hoida nupplülitit 1. all, siis peavad hakkama LED lambid reas üksteise järgi süttima ja kustuma “jooksev tuli”. LED 1. süttib, põleb pool sekundit ja kustub, LED 2. süttib, põleb pool sekundit ja kustub ja niimoodi kõik 8 LED-i. 1) Algoritm Portide/registrite määramine mainloop PORTA,2 ...
EI Kas nupp on all? Kustutada kõik valgusdioodid JAH Lülitada kõik valgusdioodid sisse Käesolevale aruandele on lisatud tööfailid. Antud ülesande juurde käib tööfail switch_all_on.asm, mis on etteantud näidisprogrammi2 täiendatud versioon. Ülesande lahendamisel on registri PORTA bitid seatud sisenditeks ja PORTD bitid, mis on ühendatud valgusdioodidega, väljunditeks. See tähendab, et ühe valgusdioodi sisselülitamiseks tuleb vastav bitt registris PORTD sisse lülitada. Kõigi valgusdioodide sisselülitamiseks tuleb kõik bitid registris PORTD sisse lülitada. Programm kontrollib esialgu, kas nupp on alla vajutatud. Kui nupp on alla vajutatud, laeb registrisse PORTD kahendarvu 1111 1111, mis lülitab sisse kõik bitid ja sellega ka valgusdioodid
kasutakse protsesside sünkroniseerimist. Ressurss, mis korraga võib teenindada vaid üht protsessi nimetakse kriitiliseks ning temale vastavalt protsessi ülesande lahendamise käigus kriitiliseks lõiguks. Veel op süsteemi protsessidest rääkida siis mis need on? Need on kõik, mis peale värsket Windowsi installi sul ees: kell, start menüüd, heli muutmise nupuke, ikoonid, lisavidinad Gadgets jne. Varjatud näiteks arvuti seisu jälgimine, valmisolek erinevateks sisenditeks, paned USB pulga sisse Windows kohe reageerib, konkreetne protsess oli ootel ja valmis. Protsessor aga täidab programmide käske. Protsessoril võib üks kuni mitu lõime olla, need on teistest programmiosadest sõltumatut täidetavat programmiosa võivad töötada koos kui eraldi oleneb vajadustest, mida aga protsessid ei tee. Igal programmil on vähemalt üks lõim, mitme lõime puhul võib lasta neil paralleelselt töötada, näiteks teksti trükkimine üheaegselt taustal
- Käsudekooder - Aadressimälu Mälu - Programmimälu - Andmemälu (RAM) - EEPROM mälu Sisend/väljundplokk Lisaseadmed Mis on register? Milleks kasutatakse Microchip PIC mikrokontrollerite registreid PORTx ja TRISx ? Register on andmebaas .Mikrokontrolleri sisendeid ja väljundeid saab seadistada TRIS ja PORT registritega.TRIS registri iga bitt on seotud vastava järjekorra numbriga viiguga. Samamoodi on võimalik viikusid ka sisenditeks defineerida, kirjutades TRIS registrisse vastavate bittide väärtuseks 1. Sisendiolekut näitavad vastava PORT registri bitid. Mis on põhiprogramm ja milleks kasutatakse almprogramme? Põhiprogramm koosneb hulgast funktsioonidest, mis üksteist vajaduse korral väljakutsuvad. Iga programm omab aga üht funktsiooni, mis aktiveeritakse ainult programmi algul ja mida teised funktsioonid välja ei kutsu, ja nimelt: int main(int argc, char argv[]), see on põhiprogrammi algus.
et klorofüll otsib uut elektroni ning saab selle H2O molekuli lõhkumisel 7) selles ülalmainitud protsessis eraldub O2 8) toimub NADPH süntees (NADP + H+ NADPH) : klorofüllilt alguses eraldunud elektronid liituvad NADP'ga, tulemiks on NADPH 9) toimub ATP süntees H+gradiendi arvelt (toimumise `köögipoolelt' on sarnane rakuhingamisahela protsessidele) süntees toimub, nagu enne juba märgitud, lamellide membraanides seega: - valgusstaadiumi sisenditeks on ja H2O - reaktsioonide toimumiseks on vaja NAD, ATP ja fosfaate - valgusstaadiumite väljunditeks on : NADPH, ATP ja O2 pimedusstaadiumist pikemalt - pimedusstaadiumi reaktsioone kutsutakse ka Calvini tsükliks - reaktsioonid toimuvad stroomas - kokkuvõtlikult toimub pimedusstaadiumis see, et õhust pärinev CO2 seotakse orgaanilistesse molekulidesse - reaktsioonid on tsüklilised (sarnaselt hingamisahela reaktsioonidele)
kus keskendutakse tulemuste asemel järjepidevusele. · Lihtne, näitab ära iga kuluartikli hinna, sobib organisatsiooni madalamatele tasemetele. · Ajalooliselt leidnud laialdaselt kasutust, kuid puudusi palju (olulisim ehk tulemus- aruandluse võimaluse puudumine). Tulemuspõhine eelarvestamine · Eelarvestamise meetod, mis seob ressursside eraldamise mõõdetavate tulemustega. · Sisenditeks on mitmeaastane eelarvestrateegia ja eelmise eelarveperioodi tulemused. · Süsteemi edukuse eelduseks on kolme riigijuhtimise ahela (juhtimis-, aruandlus- ja auditeerimisahel) toimimine. Tekkepõhine eelarvestamine · Uusim meetod, on välja arenenud tulemuspõhisest eelarvestamisest. · Eelarve kulud ja tulud (nii plaan kui täitmine) tekivad siis kui tehin toimub. · Eelised: o Tegevuste täielik ja täpne maksumuse arvestamine
4. Lugupidamise: enesest lugupidamine, tunnustamine. 5.Eneseteostuse: areng. 9.Herzberg. Hooldavad tegurid: töötasu, tööturvalisus, töökultuur, suhted. Motiveerivad tegurid: vastutuse usaldamine, tunnustus, huvipakkuv töö. Rahulolu vastandiks on rahulolu puudumine ja rahulolematuse vastandiks on rahulolematuse puudumine. Hooldavate tegurite abil võib leevendada rahulolematust ja motiveerivate tegurite abil saab suurendada rahulolu. 10.J. Stacey (ebaõiglus hüvitamisel) Sisenditeks on tööalased panused: haridus, kvalifikatsioon, töökogemused. Väljunditeks on hüved: töötasu, preemia, lisasoodustused. Töötajad analüüsivad oma sisendi-väljundi suhte õiglust ja võrdlevad seda teiste töötajatega. Kui töötaja tunneb ebaõiglust hüvitamisel, siis võib ta tootlikkus langeda, ta võib tingida hüvituse suhtes või töölt lahkuda. 11.Motivatsioon. V.Vroom Inimene on motiveeritud siis, kui teeb endale meeldivat tööd meeldivas keskkonnas
Ajakonstant τ määrab ära stabiliseerumise kiiruse, mida väiksem on see väärtus, seda kiiremini läheneb funktsiooni väärtus nivoole k. 1.3 Võnkelüli Ülesanne on simuleerida Simulinkis järgnevate parameetritega võnkeprotsesse: a) k=1; T1=2,5; T2=0,15 b) k=1; T1=0,7;T2=3 c) k=3; T1=2,5; T2=0,15 d) k=5; T1=0,7;T2=3 Ülesande lahendamiseks on koostatud järgnev mudel. Ühikhüppe signaal antakse nelja ülekandefunktsiooni sisenditeks. Igal ülekandefunktsioonil on ülesandes antud parameetrid. k W ( p) T1T2 p T2 p 1 2 T 22 −4 ∙ T 1 ∙T 2 ≥0 T2 ≥ 4 ∙ T1 5
Selle funktsiooni graafikut nim. Turunõudluskõveraks. Turunõudlus on kõigi selle hüvise tarbijate poolt nõutavhüvise kogus mingi hinnataseme korral. Tarbija hinnavaru ehk tarbija ülejääk- lisanduva kasulikkuse ja makstava hinnavahe. Ettevõte- on väikseim majandusüksus, millel on ühine eesmärk ja mis toodab ühise plaani kohaselt hüvesid ning pakub neid müügiks teistele majandussubjektidele. Hüviste tootmiseks vajatakse tootmistegureid, mis on tootmisprotsessi sisenditeks: vara, hoone, materjalid. Ettevõtte tegevuse eesmärk inimvajadusi rahuldavate hüviste tootmine. Eristatakse lühiperioodi otsuseid, mis puudutavad ainult vaatlusalust perioogi ja pika perioodi otsuseid, mis on suunatud tulevikku. Konkreetset kombinatsiooni mitmesugustest saadaolevatest tootmisteguritest nimetatakse sisendi komplektiks ehk tegurikomplektiks. Kõik võimalikud tegurikomplektid, mis moodustavad tootmisruumi on siis kujutatavad kahemõõtmelises teljestikus
Number 0x05 on registri PORTB nimi mikrokontrolleris. Selleks, et saata andmeid registrile PORTB, tuleb saata andmed aadressile 0x05. Väljundregistrisse saadetud andmed jõuavad väljundisse loomulikult ainult siis kui antud väljaviik on määratud väljundiks. DDRB B pordi suunaregister. Selle registriga määratakse ära milline väljaviik on sisend ja milline väljund. Need väljaviigud mille kohapeal on DDRB registris ,,0", on määratud sisenditeks ja need väljaviigud mille kohapeal on DDRB registris ,,1", on määratud väljunditeks. Kui DDRB registris on antud väljaviigu kohapeal ,,1", siis määrab selle väljaviigu oleku PORTB register. Kui DDRB registris on antud väljaviigu kohapeal ,,0", siis määrab väljaviigu oleku sisendseade, mis on ühendatud antud väljaviiguga. DDRB register ise väljaviigu olekut ei määra, ta määrab ainult andmete liikumise suuna.
Süsteem – omavahel seotud elementide hulk, mida vaadeldakse ühtse tervikuna. Alamsüsteem – süsteemi S kuuluv süsteem(nt süsteem S1). Ülemsüsteem – süsteem Z kuhu kuulub süsteem S. Väliskeskkond – süsteemi S väliskeskkonnaks on kõik see, mis ei kuulu süsteemi S. Avatud süsteem – süsteem, mis on seotud väliskeskkonnaga. Väliskeskkond mõjutab süsteemi ja vastupidi. Suletud süsteem – süsteem millel ei ole seoseid väliskeskkonnaga. Süsteemi sisenditeks (sisendelementideks) on need süsteemi elemendid, milliseid vaadeldakse kui algressursse, algmaterjale, lähtesuurusi, algandmeid või -põhjuseid. Sisendid on süsteemi sõltumatud muutujad. Sisendid võivad olla mittejuhitavad või juhitavad. Süsteemi väljunditeks (väljundelementideks) on need elemendid, milliseid vaadeldakse kui tegevuse tulemusi või tagajärgi. Väljundid on süsteemi sõltuvad muutujad.
Ettevõtte konkurentsivõime: kiirus - lühikesed tarneajad; kulu - madal hind, kõrge tulu või mõlemad; kindlad tarned - õigeaegne tarne; kvaliteet - tooted ja teenused vastavad spetsifikatsioonile; paindlikkus - võime muutuda, tihti uued tooted ja teenused, suur nomenklatuur, koguste ja variatsioonide muutused 5. Toote- ja teenuse arendamine Toote- ja teenuse arendamine on protsess, mis on mõõdetud (kvaliteet, kiirus, kindlus, paindlikkus, kulu) Protsessi sisenditeks on muudetavad ressurssid (tehniline info, turu info, aja info) ja muundavad ressurssid (testi ja arenduse töövahendid, personal), protsessi väljundiks on täelikult defineeritud tooted ja teenused. Tootearenduse etapid näide: kontseptsioonide arendamine>kontseptsioonide analüüs>eeldisain>hindamine ja parendamine>prototüübi ehitamine ja lõppdisain 6. Protsesside arendamine ja analüüs (meetodid) Miks on protsesside arendamine oluline
AT1 MÕISTED 1. Organisatsioonikäitumine (organizational behavior) - uurib inimkäitumist organisatsiooni kontekstis, keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. Sel põhjusel hõlmab OK ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas kontekstis ja huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele. 2. Organisatsioon (organization) - on kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel. 3. Indiviid (individual) - on isend, üksikolend. 4. Isiksus (personality) - moodustavad üksikisikule ainuomased tunnusjooned, mis on teistele kas nähtavad või peidetud ning mis määravad üksikisiku käitumise sarnasused või erinevused võrreldes organisatsiooni käitumisega. 5. Taju (perception) - on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, mislä...
elemendi väljund on ühendatud teise sisendiga. Tagab kaks stabiilset olekut nii. Inversiooniga asünkroone Seisundite tabel: Selle kombinatsiooni korral trigeri olek ei muutu. Jääb kas 1 või 0 Kui S=1, siis A lüli sisendites on 0 ning B lüli sisendites on 1. Säilib ka siis, kui S muutub nulliks. Triger on asetatud 1. R=1 siis Q=0 A lüli sisenditeks on ühed, Q=0. B lüli sisendites on nullid ning Q(kriips)=1. Säilib ka siis, kui R muuta nulliks. Triger on nullitud. Mõlemad väljundid lähevad nulli. Ei ole püsiv sest pärast sisendsignaalide mahavõtmist pole teada, mis jääb väljundite olekuks. Selline kombinatsioon on RS trigeri sisenditel keelatud. Leidub ka inversioonisisenditega RS trigereid. Vastupidiselt eelmisele on aktiivne sisendnivoo 0 ja passiivne nivoo on 1. Siis on olekutabel
Tootmise planeerimi ne Loengukonspekt õpperühm XX Õppejõud: XX TOOTMISE PLANEERIMINE (TU10) 2 Tallinn 2013 TOOTMISE PLANEERIMINE (TU10) 3 SISSEJUHATUS OPERATSIOONIJUHTIMISSE 1. OPERATSIOONIJUHTIMISE OLEMUS Toodete tootmine ja teenuste osutamine kui tegevus koosneb operatsioonidest. Sooritatavate operatsioonide arv võib olla väga erinev: see oleneb tegevuse keerukusest ja mahust. Operatsioonide ülesandeks on muuta protsessi sisendid tarbijale vajalikeks väljunditeks, suurendades nende väärtust. Operatsioonide juhtimist (operations management) võib defineerida kui tegevust, mis on seotud tootmis- ja teenindussüsteemide väljatöötamise, kasutamise ja täiustamisega. Operatsioonijuhtimise protsessi kaudu toimub piiritletud süsteemis ressursivoogude kombineerimine ja muundamine kontrollitaval viisil, tekitades lisaväärtust. See tegevus haakub selliste ...
Iga vajaliku kuid puuduva komponendi või pooltoote puhul tee kindlaks, millal töö peab algama, et see komponent või pooltoode jõuaks õigeks ajaks Genereeri vastavad töö- ja ostutellimused Korda protsessi materjalide spetsifikatsiooni (BOM-i) järgmise tasandi jaoks. Peamine tootmisplaan (MPS) Määratleb, mida ja millal valmistatakse Peab olema vastavuses tootmise koondplaaniga Sisenditeks on finantsplaan, kliendi nõudlus, tehnoloogia, tarnijate töökvaliteet Protsessi liikumisel planeerimisest teostuseni iga etapp peab olema testitud teostatavuse üle Peamine tootmisplaan (MPS) on tootmise planeerimise protsessi tulemus Ettevõtte ressursside planeerimine (ERP) MRP süsteemi edasiarendus, millisesse on kaasatud kliendid ja tarnijad Võimaldab paljude äriprotsesside automatiseerimist ja integreerimist
protsessides opereerivad: elus (klient, töötaja) elutu (toode, vahend) dokumendipõhine (tellimus, saateleht, arve, pakkumine, töökäsk) abstraktne (projekt, probleem, eesmärk) Äriobjektide (toimimisobjektide, mõistete – kontseptide) modelleerimise eesmärgid on: määratleda mõisted, mida organisatsioonis kasutatakse (sõnavara) anda arusaamine “asjadest”, mis on organisatsiooni protsesside sisenditeks ja väljunditeks ja mida on vaja juhtida anda alus andmehoidlate, eelkõige andmebaaside sisu - andmeobjektide (andmetabelite) määratlemiseks 39. Kontseptuaalse andmemudeli koostamise tehnikad Kontseptide kategooriate kasutus Äriobjektide määratlemisel saab kasutada kontseptide liigitust/kategooriaid Lausendite meetod Nii nagu tegevusdiagrammi joonistamisel saab ka kontseptuaalmudeli joonistamisel kasutada lausendite meetodit.
näitab objektide sõnumivahetust, mis täidavad oma ülesandeid nii, et süsteem saaks vastata tegutseja nõudele ajaliselt jadamisi toimuvat objektide omavahelist koostoimet väljendab jadadiagramm - sequence diagram sellel näidatakse, millised objektid osalevad kasutusloo täitmisel läbi nende "elujoonte" ja milliseid sõnumeid nad vahetavad 63. Mõistete (objektide) modelleerimine Eesmärgid anda arusaam objektidest, mis on organisatsiooni protsesside sisenditeks ja väljunditeks määratleda mõisted, mida organisatsioonis kasutatakse (sõnavara) anda alus andmehoidlates säilitatavate andmeobjektide määratlemiseks Tulemused Mõisted kordamiseks 14 Sissejuhatus infosüsteemidesse IDU3530 © Karin Rava toimimissüsteemi mõisteid kajastav kontseptuaalmudel mõistete kirjeldus-seletus 64. Definitsioone
Andmevaate koostamisel eristatakse 3 taset (iga järgmine tase lisab täpsustavat informatsiooni) · kontseptuaalne · loogiline · füüsiline Äriobjektid ja nende modelleerimise eesmärgid Äriobjektide (toimimisobjektide, mõistete kontseptide) modelleerimise eesmärgid on: · määratleda mõisted, mida organisatsioonis kasutatakse (sõnavara) · anda arusaamine "asjadest", mis on organisatsiooni protsesside sisenditeks ja väljunditeks ja mida on vaja juhtida · anda alus andmehoidlate, eelkõige andmebaaside sisu - andmeobjektide (andmetabelite) määratlemiseks Äriobjekti seisundid ja nende modelleerimise/määratlemise eesmärgid Äriobjektide seisundite modelleerimise eesmärk on analüüsida ja esitada analüüsitavas ettevõttes ja/või selle mingis tööprotsessis ,,oma elu elavate" äriobjektide elutsüklit läbi nende võimalike seisundite ja
EKE0011 Keskkonnapoliitika ja –juhtimissüsteemid Kordamisküsimused eksamiks 1.Keskkonnapoliitika sisendid ja väljundid. Igal olelusringi etapil on sisendid ja väljundid. Sisenditeks on toore ja energia ning väljunditeks tavaliselt jäätmed ning mitmesugused heitmed õhku, vette või pinnasesse. Igal sisendil ning väljundil on keskkonnamõju või –mõjud. Näiteks fossiilsete kütuste baasil toodetud energia kasutamine vähendab taastumatute loodusressursside varu, õhuheitmed aga põhjustavad globaalset ilmastiku muutumist, hapestumist ning mitmeid terviseprobleeme. Olelusringi hindamine ongi toote keskkonnamõju hindamise protsess läbi erinevate olelusringi etappide
AntiFuse tech programmeeritavad maatriksid, milles saab erinevaid programme luua, põletades programmaatoriga maatriksi sõlmedest 'fuse' ühendusi. metall-amorfne_räni-metall ühendused. EPROM tech ErasableProgrammableReadOnlyMemory EPROM transistorid, millel npn-ühenduse paisu ning pooljuhi vahel on veel teine, nn ujuvpais, mis ei lase laengul transistorist hajuda, kuid võimaldab andmeid UV-kiirgusega kustutada. (näiteks segmentindikaatori juhtimine püsimäluga --> sisenditeks on aadressid 1..2..3 etc) Programmeritavad maatriksid: PLA Programmable Logic Array Enamasti ei lähe vaja mitme muutuja Boole'i funktsiooni muutujate kõigi kombinatsioonide kasutamist seega sisaldavad dekoodrid jms elemendid ülearuseid transistoreid. Konjunktsioone realiseeriv maatriks + disjunktsioone realiseeriv maatriks. AND-OR-NOT f.-nide süsteemi jaoks. PLA põhimõte tehakse maatriks, mille veergudeks sisendelemendid ja nende inversioonid, ridadeks pingestatud ühendused
Avalik haldus Põhiseadus: • Riigiõiguslikud normid sisalduvad eelkõige põhiseaduses. Põhiseadus on riigiõiguse põhiline allikas • Põhiseadus on riigikorra kõige olulisem akt, asetsedes õigusaktide hierarhias kõige kõrgemal kohal, mis tähendab, et kõik teised riigi õigusaktid peavad sellega kooskõlas olema • Põhiseadus ei ole siiski pelgalt õiguslik dokument, vaid sellel on ka laiem poliitiline tähendus. Põhiseadusesse on koondatud riigi olulisemad poliitilised põhimõtted • Põhiseadus on lihtsustatud demokraatia piirang, mis aitab vältida teatud otsuste langetamist valitseva poliitilise jõu poolt Põhiseaduse järelvalve: • Põhiseaduslikkuse järelevalve kõige laiemas tähenduses on kõikide riiklike meetmete põhiseaduslikkuse kontroll. Kitsamalt mõistetakse selle all õigusnormide kontrolli. • Normikontrolli teostavad institutsioonid: – Riigikogu ...
inimest motiveerida ja motiveerivad tegurid mõjuda teisele hoolena, mudel näib piirmeetodina kna Herzberg uuris ainult äärmuslikke arvamusi. 10.Millised on võimalikud käitumised, kui töötaja tunneb ebaõiglust hüvitamisel? (S. Adamsi õigluse teooria) Teooria järgi püüavad alluvad otsustada hüvitussüsteemide õigluse üle nende poolt sisestatud energia tulemusena saadavat väljundit teiste omaga. Sisenditeks: tööalased panused, haridus, staazh, eelenv töökogemus, lojaalsus. Väljunditeks: hüved, mida tuntakse olevat saadud läbi oma töö ja ülemuselt, preemiad, lisasoodustused, sotsiaalsed ja psühholoogilised hüvitused. Alahüvituse korral tekib sisepinge, mille tulemusena areneb motivatsioon, et vähendada ebaõiglust: 1.Sisemise füüsilise reageeringuna langeb tootlikkus 2.Sisemise psühholoogilise reageeringuna suurendatakse hüvituse tähtsust 3
AntiFuse tech programmeeritavad maatriksid, milles saab erinevaid programme luua, põletades programmaatoriga maatriksi sõlmedest 'fuse' ühendusi. metall-amorfne_räni-metall ühendused. EPROM tech ErasableProgrammableReadOnlyMemory EPROM transistorid, millel npn-ühenduse paisu ning pooljuhi vahel on veel teine, nn ujuvpais, mis ei lase laengul transistorist hajuda, kuid võimaldab andmeid UV-kiirgusega kustutada. (näiteks segmentindikaatori juhtimine püsimäluga --> sisenditeks on aadressid 1..2..3 etc) Programmeritavad maatriksid: PLA Programmable Logic Array Enamasti ei lähe vaja mitme muutuja Boole'i funktsiooni muutujate kõigi kombinatsioonide kasutamist seega sisaldavad dekoodrid jms elemendid ülearuseid transistoreid. Konjunktsioone realiseeriv maatriks + disjunktsioone realiseeriv maatriks. AND-OR-NOT f.-nide süsteemi jaoks. PLA põhimõte tehakse maatriks, mille veergudeks sisendelemendid ja nende inversioonid, ridadeks pingestatud ühendused
Firmateooria põhimõisted Firmateooria tegeleb hüviste pakkumise kujunemise teoreetiliste aluste käsitlemisega. Ettevõte (firma) on väikseim majandusüksus, mis toodab eesmärgipäraselt hüviseid ning pakub neid müügiks (vahetuseks) teistele majandussubjektidele. Firma on samastatav tootmistehnoloogiaga, mis muundab mingi kindla reegli alusel tootmissisendeid väljunditeks. Ettevõtte tegevuse eesmärk on kasumi (perioodi kogutulu ja kogukulu vahe) maksimeerimine. Tootmisprotsessi sisenditeks on majapidamistelt ostetavad ressursid. Lihtsustatud mudelis vaadeldakse sisendi kahte liiki: töö ja kapital. Lühiperioodi otsustused puudutavad ainult vaatlusalust perioodi, lühiperiood on ajavahemik, mil ettevõtte tootmistehnoloogia ja tootmisvõimsus (kapitalipanus) ei muutu Pikal perioodil võivad kõigi sisendite panused vabalt muutuda. Ettevõte toodab vaid ühte produkti, perioodi jooksul toodetav ja realiseeritav kogus on võrdne.
· Vastavalt materiaalse väärtuse lisamisele võib logistika jaotada kolmeks osaks: hankelogistika, materjalilogistika ja jaotuslogistika. · Logistika ülesandeks on optimeerida aega ja kulusid. Logistikakulude osakaal · Hankelogistika kulud moodustavad 1,5-9% kauba müügihinnast. · Jaotuslogistika 3-24% · Kogu logistikakulud mooduatavad 7-20% toote möögihinnast (RedPrairie 2006) Logistika komponendid ja eesmärgid · Ettevõtte logistikaprotsessi sisenditeks on: materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. · Logistika juhtmistegevused hõlmavad tavaliselt siseneva ja väljuva transpordi haldamist, ladustamist, autopargi korrashoiu, materjalikäsitlust, tellimuste täitmist, varude haldamine, tarnete ja nõudluse planeerimine ning koostöö partneritega · Logistika puhul on oluliseks järgnevad komponendid. Ettevõtte ja ladude asukoha
AntiFuse tech programmeeritavad maatriksid, milles saab erinevaid programme luua, põletades programmaatoriga maatriksi sõlmedest 'fuse' ühendusi. metallamorfne ränimetall ühendused. EPROM tech Erasable Programmable Read Only Memory EPROM transistorid, millel npn ühenduse paisu ning pooljuhi vahel on veel teine, nn ujuvpais, mis ei lase laengul transistorist hajuda, kuid võimaldab andmeid UVkiirgusega kustutada. (näiteks segmentindikaatori juhtimine püsimäluga > sisenditeks on aadressid 1..2..3 etc) Programmeritavad maatriksid: PLA Programmable Logic Array Enamasti ei lähe vaja mitme muutuja Boole'i funktsiooni muutujate kõigi kombinatsioonide kasutamist seega sisaldavad dekoodrid jms elemendid ülearuseid transistoreid. Konjunktsioone realiseeriv maatriks + disjunktsioone realiseeriv maatriks. ANDORNOT f. nide süsteemi jaoks. PLA põhimõte tehakse maatriks, mille veergudeks sisendelemendid ja
Logistika eksamiks 2019 Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Terminit Logistika on äritegevuses kasutatud traditsiooniliselt materjalivoogude juhtimise kohta. Tõhus logistika pöörleb ümber viie põhiala – toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon. Logistikaprotsessi sisenditeks on materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. Logistika nõuab arvukate logistikategevuste juhtimist: plaanimist, teostamist ja kontrolli. Interdistsiplinaarsus- Logistika seondub erinevate erialadega - turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega. Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused,
siis põhjustab see: muutuvkulude (AVC) kõvera allapoole nihkumise Firmateoorias nimetatakse piirkuluks: Kogukulule lisanduvat kulu, kui toodangu maht suureneb ühe ühiku võrra Mastaabisääst võimaldab selgitada: Miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline Ettevõtte kogukuluks nimetatakse: Püsikulu ja muutuvkulu summat Lühiperiood on ajavahemik: Mille vältel vähemalt üks tootmissisenditest ei ole muudetav. Sellisteks sisenditeks on tavaliselt mitmed põhikapitali elemendid (hooned, rajatised, seadmed jne.), kuid selleks võivad olla ka maa, kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud jm. tootmissisendid. Lühiperiood ei ole mingi kindel arv kuid või aastaid. Ta erineb majandusharuti ja muutub oluliselt ajas. Mis alljärgnevast on õige? piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis Vastavalt kahanevate tulude seadusele: Piirprodukt alates teatud punktist väheneb
Neid nimetatakse järgivateks süsteemideks). Kui 0 muutub aja vältel kindla programmi järgi, siis süsteem peab täitma seda. Neid nimetatakse programmeeritavateks süsteemideks. ARS skeem võib olla järgmine: 1. Mõõteseade (koosneb andurist ja muundurist) 2. Juhtseade (võtab vastu mõõteseadmest tuleva signaali, võrdleb seda ülesandega. Võimendab vahesignaali ja formeerib käsku, mis läheb edasi täiturmehhanismi. Tavaliselt kasutatakse igasuguseid võimendeid mille sisenditeks on võrdluselement, mis formeerib vahesignaali). 3. Täiturmehhanism (täidab tuleva käsu ja muundab seda signaali reguleerimisseadeldise ümberpaigutamiseks. Täiturmehhanismid võivad olla igasugused mootorid elektrilised, pneumaatilised, hüdraulilised, relee jne...). 4. Reguleerimisseadeldis (klapid, siibrid, reostaadid) 5. Objekt Reguleerimissüsteeme võib jaotada järgmiste tunnuste järgi: 1) Lisatoite järgi a) Otsetoimega, mis ei kasuta lisa toiteallikat
Neid nimetatakse järgivateks süsteemideks). Kui 0 muutub aja vältel kindla programmi järgi, siis süsteem peab täitma seda. Neid nimetatakse programmeeritavateks süsteemideks. ARS skeem võib olla järgmine: 1. Mõõteseade (koosneb andurist ja muundurist) 2. Juhtseade (võtab vastu mõõteseadmest tuleva signaali, võrdleb seda ülesandega. Võimendab vahesignaali ja formeerib käsku, mis läheb edasi täiturmehhanismi. Tavaliselt kasutatakse igasuguseid võimendeid mille sisenditeks on võrdluselement, mis formeerib vahesignaali). 3. Täiturmehhanism (täidab tuleva käsu ja muundab seda signaali reguleerimisseadeldise ümberpaigutamiseks. Täiturmehhanismid võivad olla igasugused mootorid elektrilised, pneumaatilised, hüdraulilised, relee jne...). 4. Reguleerimisseadeldis (klapid, siibrid, reostaadid) 5. Objekt Reguleerimissüsteeme võib jaotada järgmiste tunnuste järgi: 1) Lisatoite järgi a) Otsetoimega, mis ei kasuta lisa toiteallikat
AntiFuse tech – programmeeritavad maatriksid, milles saab erinevaid programme luua, põletades programmaatoriga maatriksi sõlmedest 'fuse' ühendusi. metall-amorfne_räni-metall ühendused. EPROM tech – Erasable Programmable Read Only Memory – EPROM transistorid, millel npn-ühenduse paisu ning pooljuhi vahel on veel teine, nn ujuvpais, mis ei lase laengul transistorist hajuda, kuid võimaldab andmeid UV- kiirgusega kustutada. (näiteks segmentindikaatori juhtimine püsimäluga --> sisenditeks on aadressid 1..2..3 etc) Programmeritavad maatriksid: PLA – Programmable Logic Array Enamasti ei lähe vaja mitme muutuja Boole'i funktsiooni muutujate kõigi kombinatsioonide kasutamist – seega sisaldavad dekoodrid jms elemendid ülearuseid transistoreid. Konjunktsioone realiseeriv maatriks + disjunktsioone realiseeriv maatriks. AND-OR-NOT – f.-nide süsteemi jaoks. PLA põhimõte – tehakse maatriks, mille veergudeks sisendelemendid ja nende inversioonid,
-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;. y1 -; arvutuslik söödakulu (eelnevalt tähistatud Ks ) x1 - põrsa ostumass (M p ) x 2 - realiseerimismass ( Mr ) x3 -; jõusööda maksumus (eelnevalt tähistatud kj) Järgnevalt on vaja leida ruutfunktsiooni parameetrid bi. Selleks anname x1, x2, x3 -le erinevad väärtused. Usaldusväärsemate tulemuste saamise eesmärgil on algandmete genereerimisel lähtutud katsete planeerimise meetoditest. Antud juhul on sisenditeks põrsaste ostumass x1, nuumikute realiseerimismass x2 ja jõusööda maksumus x3. Lähtudes eelpool toodud katseplaanist ja sõltumatute muutujate võimalikest tasmetest on leitud tegurite algandmete maatriks. Saadakse regressioonivõrrand. Farmikulude arvutamiseks on vaja teada järgmisi näitajaid: a) arvutuslik aeg vajaliku juurdekasvu saamiseks pi päevades, b) arvutuslik söötmispäevade arv kogu muunaperioodi kestel P- päeva, c) farmikulud päevas kf kroonides
Muutuvkulu on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. Mida rohkem ettevõte toodab, seda rohkem kasutab ta muutuvsisendeid ning seda suuremad on kogu muutuvkulud. Kampsunikuduja kogukulusid ning nende jagunemist püsikuludeks ning muutuvkuludeks iseloomustab joonis 6.1. Joonise all oleva tabeli kaks esimest tulpa iseloomustavad tootmisfunktsiooni. Kampsunikuduja fikseeritud sisenditeks on kudumismasinad ning tootmishooned. Oletame, et fikseeritud sisenditega seotud kulu ehk püsikulu ühes päevas on 25 krooni. Ühele töölisele tuleb päevas kulutada samuti 25 krooni. Tööliste hulga suurenemine toob endaga kaasa muutuvkulude suurenemise. Kogukulu on kogu püsikulu ja kogu muutuvkulu summa. Seega tooks kolme töölise palkamine endaga kaasa kogu muutuvkulu 75 krooni ning kogu püsikulu 25 krooni. Kogukulu oleks sellisel juhul 100 krooni.
kaheks:testispetsiifilised ja üldised artefaktid. Testispetsiifilised artefaktid tekivad testimise protsessi tegevuste tulemusel ning nende sisu ja loomise põhimõtteid kirjeldatakse käesolevas dokumendis ka pikemalt. Detailsemat lisainfot on võimalik vaadata standardist IEEE std 829 Standard for Software Test Documentation [829] ning näiteid artefaktide struktuuri ja sisu kohta leiab ka RUPi dokumentatasioonist [RUP]. Üldised artefaktid on testiprotsessile põhilisteks sisenditeks ning neid kirjeldatakse vaid ülevaatlikult. Täpsemat infot struktuuri ja sisu kohta leiab RUPi dokumentatsioonist [RUP]. 6.3.1 Üldised artefaktid Visioon defineerib huvitatud osapoolte arusaama ja põhinõudmised (ning nende aluseks olevad vajadused) arendatavale objektile. Visioon on aluseks edasisele detailsemale analüüsile, kuid annab üldülevaate arendatava objekti eesmärkidest. Süsteemi funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõudmised kõik süsteemile
Arvutid I eksamiküsmused ja vastused Eksamikonspekt 2011 IABB22 1. Loendurid[4] 2. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris[4] 3. Trigerid[3] 4. Dekooder[3] 5. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid[3] 6. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne[3] 7. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne[3] 8. Registrid[2] 9.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad[2] 10. Konveier protsessoris ja mälus[2] 11. Suvapöördusmälud[2] 12. Adresseerimise viisid[2] 13. Kuvarid[2] 14. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid[2] 15. Multipleksor, demultipleksor[2] 16. Spetsiaalse riistvara realiseerimine[2] 17. Alamprogrammide poole pöördumine[2] 18. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevas...
10. Millised on võimalikud käitumised, kui töötaja tunneb ebaõiglust hüvitamisel ? (S. Adamsi õigluse teooria). Õigluse teooria J. Stacey Adamsi poolt arendatud õigluse teooria väidab, et töötajad tajuvad seda, mida nad saavad töösituatsioonist (väljundid) seoses sellega, mida nad selle jaoks andsid (sisendid) ja seejärel võrdlevad oma sisendit-väljundit teiste sisendi-väljundiga. Joonis. Õigluse teooria Sisenditeks on kõik tööalased panused: haridus, kvalifikatsioon, staaž, töökogemused, lojaalsus, kulutatud aeg ja energia jms. Väljunditeks on kõik hüved, mida saadakse töö tulemusena või juhilt: töötasu, preemia, lisasoodustused, sotsiaalsed ja psühholoogilised hüvitused. Töötajad analüüsivad oma sisendi-väljundi suhte õiglust ja võrdlevad seda analoogset tööd tegevate oma või teiste ettevõtete töötajate sisendi-väljundi suhtega. Hüvede õigluse üle
AntiFuse tech programmeeritavad maatriksid, milles saab erinevaid programme luua, põletades programmaatoriga maatriksi sõlmedest 'fuse' ühendusi. metall-amorfne_räni-metall ühendused. EPROM tech Erasable Programmable Read Only Memory EPROM transistorid, millel npn-ühenduse paisu ning pooljuhi vahel on veel teine, nn ujuvpais, mis ei lase laengul transistorist hajuda, kuid võimaldab andmeid UV-kiirgusega kustutada. (näiteks segmentindikaatori juhtimine püsimäluga --> sisenditeks on aadressid 1..2..3 etc) Programmeritavad maatriksid: PLA Programmable Logic Array Enamasti ei lähe vaja mitme muutuja Boole'i funktsiooni muutujate kõigi kombinatsioonide kasutamist seega sisaldavad dekoodrid jms elemendid ülearuseid transistoreid. Konjunktsioone realiseeriv maatriks + disjunktsioone realiseeriv maatriks. AND-OR-NOT f.-nide süsteemi jaoks. PLA põhimõte tehakse maatriks, mille veergudeks sisendelemendid ja nende inversioonid, ridadeks pingestatud ühendused
AntiFuse tech programmeeritavad maatriksid, milles saab erinevaid programme luua, põletades programmaatoriga maatriksi sõlmedest 'fuse' ühendusi. metall-amorfne_räni-metall ühendused. EPROM tech Erasable Programmable Read Only Memory EPROM transistorid, millel npn-ühenduse paisu ning pooljuhi vahel on veel teine, nn ujuvpais, mis ei lase laengul transistorist hajuda, kuid võimaldab andmeid UV-kiirgusega kustutada. (näiteks segmentindikaatori juhtimine püsimäluga --> sisenditeks on aadressid 1..2..3 etc) Programmeritavad maatriksid: PLA Programmable Logic Array Enamasti ei lähe vaja mitme muutuja Boole'i funktsiooni muutujate kõigi kombinatsioonide kasutamist seega sisaldavad dekoodrid jms elemendid ülearuseid transistoreid. Konjunktsioone realiseeriv maatriks + disjunktsioone realiseeriv maatriks. AND-OR-NOT f.-nide süsteemi jaoks. PLA põhimõte tehakse maatriks, mille veergudeks sisendelemendid ja nende inversioonid, ridadeks pingestatud ühendused
võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel FIRMATEOORIA. TOOTMISFUNKTSIOON JA KULUD Ettevõte käitub ratsionaalselt, kui teenib maksimaalselt kasumit. Ettevõte toodab hüviseid, kasutades selleks tootmissisendeid. Ostab tootmisvahendeid konkurentsoga turult, toodab, müüb-püüab seda kasumilikult teha konkureerival turul. Samatootejoonel asuvad erinevad tootmiskomplektid (sisendid) EI maksa samapalju. Hüviste tootmiseks vajatakse tootmistegureid, mis on tootmisprotsessi sisenditeks: inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine ja materjalid, teenused, keskkond, teadmised. Mikro jagab nad kahte: kapital ja töö. Ettevõtte huvi on toota kasumit - ehk mingi perioodi kogutulu ja kogukulu vahe maksimeerimine. Eritatakse lühi- ja pikaperioodi otsuseid: Lühiperiood- ajavahemik, mille jooksul ei muutu ettevõtte tootmisvõimsus (firmasse paigutatud reaalkapitali maht). Püsikulud ei muutu. Saab muuta
nimetatakse kahekihiliseks. Joonisel 1.10 toodud pertseptroni näide on kolmekihiline pertseptron. Iga neuroni sisend korrutatakse läbi vastava kaalukoefitsiendiga wijl , kus i on selle neuroni sisendi number, j - neuroni järjekorra number vaadeldavas kihis ja l on kihi number. Kaalutud neuroni sisendid summeeritakse ja lisandatakse neuroni nihe jl . Nendest summadest arvutatakse vaadeldava kihi kõikide neuronite väljundid. Need väljundid on järgmise kihi neuronite sisenditeks. Ja nii edasi kuni väljundkihi neuronite väljundväärtused moodustavad närvivõrgu väljundvektori. Pertseptronis on iga neuroni sisendite arv võrdub eelmise kihi neuronite arvuga. Reeglina, ühes kihis on kõikidel neuronitel ühesugused aktiveerimisfunktsioonid. 9 Vaatleme kahekihilise pertseptroni, millel on n sisendit, m väljundit ja k neuronit ühel peidetud kihil. x1
Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summaator on kombinatsioonskeem, mis on ette nähtud kahendarvude aritmeetiliseks summeerimiseks. Kahendarvud on jagatud järkudeks ning kahendarvude liitmisel saadakse tulemus, mis koosneb sammuti järkudest. Summatori loogikaskeemi saamiseks tuleb vaatada vaid ühte järku. Kui teha loogikaskeem ühe järgu jaoks, siis saab ühejärgulisi skeeme kokku ühendades teha n-järgulise summaatori. Summaatori sisenditeks on liidetavad a i ja bi ning ülekanne nooremast järgust ci-1. Väljunditeks on resultandi i-järks Si ja üleminek vanemasse järku Ci. S = a ⊕ b ⊕ c C = ab | ac |bc Järjestiksummaator Paralleelülekandega summaator. Suure järgulisuse korral võib järjestiksummaatori probleemiks olla kiirus, sest ülekanne levib läbi kõigi summaatorite. Kõigis summaatorites akumuleeruv viide võib muuta töö liialt aeglaseks ning piirata arvuti taktsagedust
nimetatakse kahekihiliseks. Joonisel 1.10 toodud pertseptroni näide on kolmekihiline pertseptron. Iga neuroni sisend korrutatakse läbi vastava kaalukoefitsiendiga wijl , kus i on selle neuroni sisendi number, j - neuroni järjekorra number vaadeldavas kihis ja l on kihi number. Kaalutud neuroni sisendid summeeritakse ja lisandatakse neuroni nihe jl . Nendest summadest arvutatakse vaadeldava kihi kõikide neuronite väljundid. Need väljundid on järgmise kihi neuronite sisenditeks. Ja nii edasi kuni väljundkihi neuronite väljundväärtused moodustavad närvivõrgu väljundvektori. Pertseptronis on iga neuroni sisendite arv võrdub eelmise kihi neuronite arvuga. Reeglina, ühes kihis on kõikidel neuronitel ühesugused aktiveerimisfunktsioonid. 9 Vaatleme kahekihilise pertseptroni, millel on n sisendit, m väljundit ja k neuronit ühel peidetud kihil. x1
töötajad protsessides opereerivad: elus (klient, töötaja) elutu (toode, vahend) dokumendipõhine (tellimus, saateleht, arve, pakkumine, töökäsk) abstraktne (projekt, probleem, eesmärk, protsess) Äriobjektide (toimimisobjektide, mõistete kontseptide) modelleerimise eesmärgid on: määratleda mõisted, mida organisatsioonis kasutatakse (sõnavara) anda arusaamine "asjadest", mis on organisatsiooni protsesside sisenditeks ja väljunditeks ja mida on vaja juhtida anda alus andmehoidlate, eelkõige andmebaaside sisu - andmeobjektide (andmetabelite) määratlemiseks Kontseptide modelleerimise tulemuseks on ettevõttes kasutatavaid mõisteid kajastav kontseptuaalne andmemudel ehk lühendatud kontseptuaalmudel. Kontseptuaalmudeli asemel kasutatakse ka mõisteid ,,valdkonna ehk domeenimudel" või ,,valdkonna ojektimudel". Äriobjekte esitav kontseptuaalmudel on alljärgneval joonisel:
Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. Mida rohkem ettevõte toodab, seda rohkem kasutab ta muutuvsisendeid ning seda suuremad on kogu muutuvkulud. Kampsunikuduja kogukulusid ning nende jagunemist püsikuludeks ning muutuvkuludeks iseloomustab joonis 6.4. Joonise all oleva tabeli kaks esimest tulpa iseloomustavad eelpoolkäsitletud (vt. joonis 6.1) tootmisfunktsiooni. Kampsunikuduja fikseeritud sisenditeks on kudumismasinad ning tootmishooned. Oletame, et fikseeritud sisenditega seotud kulu ehk püsikulu ühes päevas on 25 krooni. Ühele töölisele tuleb päevas kulutada samuti 25 krooni. Tööliste hulga suurenemine toob endaga kaasa muutuvkulude suurenemise. Kogukulu on kogu püsikulu ja kogu muutuvkulu summa. Seega tooks kolme töölise palkamine endaga kaasa kogu muutuvkulu 75 krooni ning kogu püsikulu 25 krooni. Kogukulu oleks sellisel juhul 100 krooni.
elutsükli esitamist seisundidiagrammina · kasutuslugude modelleerimine on tarkvarasüsteemi funktsionaalsete nõudmiste kirjeldamise tehnika · infosüsteemi analüüsimisel on vaja kätte saada tööprotsessides infotöötegevustena määratletavad kasutuslood Toimimisobjektide (mõistete kontseptide) modelleerimine ( eesmärgid, tulemused) Toimimisobjektide modelleerimise eesmärgid: · anda arusaam "asjadest", mis on organisatsiooni protsesside sisenditeks ja väljunditeks ja mida on vaja juhtida · määratleda mõisted, mida organisatsioonis kasutatakse (sõnavara) · anda alus andmehoidlate, eelkõige andmebaaside sisu - andmeobjektide määratlemiseks · Toimimisobjektide modelleerimise tulemused: · toimimissüsteemi mõisteid ja nende omavahelisi seoseid kajastav kontseptuaalmudel · mõistete kirjeldus-seletus Kasutatavaid definitsioone:
Ilma väljund trafota vastatab lülituste realiseerimiseks on kaks võimalust. Kas kasutatada kahte toiteallikat, või suuremahtuvuslist kondensaatorit. OPvõimendiks nim. Tavaliselt intergraal lülitusena teostavat universaalset võimenduselementi, millel on kaks sisendit, üks väljund ja mida toidetakse sümeetrilise alalispingega. Plussiga tähistatud sisendid nim. mitte inverteerivateks sisenditeks ja sinna antud signaal põhjustab väljundis samafaasilise väljundpinge, st. võimendise protsessis signaali faas ei muutu. Inverteerimis võimendit nim. inverteerivaks sisendiks, ning sinna antud signaal põhjustab väljundis vastasfaasilised signaalid.
Logisid on vaja veasituatsioonide lahendamiseks, et saada aru, mis süsteemis toimub mingil ajahetkel. Tsentraalne logide haldamine – logid koondatakse kokku samasse faili või andmebaasi ja sealt saab luua korrelatsioone. 2) Probleemihaldus /ITIL/ Problem Management, PM Eesmärk: Minimeerida IT vigadest põhjustatud juhtumite ja probleemide negatiivset mõju ärile Hoida ära nendest põhjustatud juhtumite taasesinemist ehk selgitada välja juurpõhjused sisendid : Protsessi sisenditeks on * juhtumihaldusest juhtumid või nende alternatiivsed ajutised lahendused; * konfiguratsioonihalduse andmebaasist konfiguratsiooni detailid; * muudatusehalduse detailid; * teenusetasemehalduse SLA (teenusetaseme kokkulepe) nõuded; * mahuhalduse jõudluse analüüsi info * käideldavushalduse info Protsess: 1. Probleemide juhtimine (root cause identifitseerimine) 2. Tuntud vigade juhtimine 3. Proaktiivsus 4. Info tootmine 5. Ülevaated olulistest probleemidest Väljundid:
AntiFuse tech – programmeeritavad maatriksid, milles saab erinevaid programme luua, põletades programmaatoriga maatriksi sõlmedest 'fuse' ühendusi. metall-amorfne_räni-metall ühendused. EPROM tech – Erasable Programmable Read Only Memory – EPROM transistorid, millel npn-ühenduse paisu ning pooljuhi vahel on veel teine, nn ujuvpais, mis ei lase laengul transistorist hajuda, kuid võimaldab andmeid UV-kiirgusega kustutada. (näiteks segmentindikaatori juhtimine püsimäluga --> sisenditeks on aadressid 1..2..3 etc) Programmeritavad maatriksid: PLA – Programmable Logic Array Enamasti ei lähe vaja mitme muutuja Boole'i funktsiooni muutujate kõigi kombinatsioonide kasutamist – seega sisaldavad dekoodrid jms elemendid ülearuseid transistoreid. Konjunktsioone realiseeriv maatriks + disjunktsioone realiseeriv maatriks. AND-OR-NOT – f.-nide süsteemi jaoks. PLA põhimõte – tehakse maatriks,
- Mõned meetmed on iseloomult poliitikad/põhimõtted, neid ei pea tegevuskavas ilmtingimata ära tooma. Tegevuskava ning finantsaruanded ja -prognoosid Tegevuskava ja projekti turunduseelarve Turundusplaani eesmärk ei ole pelgalt kavatsuste kirjeldamine ideed tuleb ka ellu viia. Koos plaaniga tuleb koostada realistlik tegevuskava. Tegevusjuhised - Tegevuskava tuleb koostada kaheks-kolmeks aastaks. Sisenditeks on strateegilised ja aastaeesmärgid nii turunduses kui teistes funktsionaalsetes valdkondades, turundusmeetmed, SWOT-analüüsi tulemusena leitud tegevused, müügieesmärgid. - Tegevuskava koostamisel tuleb juhinduda järgmistest küsimustest (vt EASi juhend): millised on tegevused, mis ajal, kes teostab ja kes vastutab, missugust välistoetust oskusteabe osas vajatakse lisaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
