Kas vastus on õige või vale: a) kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud õige toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; vale b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; õige c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige väljendab fakti, et pika perioodi keskmise d) kahanevate tulude seadus kulu kõver on U-kujuline; e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed õige nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast fir...
LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlemise kõige...
Samas, infol on majanduses siiski täita ainult tugifunktsioon, st info täidab majanduse põhifunktsioonide ehk tootmise, jaotamise ja tarbimise teenindaja rolli. Otsustuse ettevalmistamise seisukohalt tuleb infost rääkides eristada sisendit ja väljundit ehk alginfot ja otsustusinfot. - Alginfo ülesandeks on vaatlusaluste nähtuste ja protsesside adekvaatne peegeldamine. Alginfo kujutab endast üldiselt raamatupidamise või statistika andmeid ja see on infotöötluse sisendiks. Alginfo sihtotstarbelise töötlemise teel saadakse otsustusinfo. - Otsustusinfo on otsuste ettevalmistamise formaalne alus, millele otsustaja lisab teadmised...
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
2 U1 H 1 0 1 sisse,min UH U0välja,max U0sisse,max 4. Väljundis hargnemistegur ehk koormatavus n. see näitab mitu sama tüübilist skeemi võib üheaegselt ühendada antud lülituse väljundiga, et garanteerida nende ümber lülitumine. n=4…50 5. Sisendi koondumistegur m. see näitab mitu sisendit on lubatud ilma, et muutuks loogika elemendi väljund signaal. m=2..30 Pt P t P t 6. Keskmine võimsus tarve. PK 1 1 2 2 3 3 T P1 - on tarbitav võimsus, suletud olekus P2 - tarbitav võimsus avatud olekus P3 - tarbitav võimsus lülituse üleminekul t1 , t2 , t3 - vastavate režiimide ajalised kestused T t1 t2 t3 7...
Väljundile edastatakse aadresskoodi 00 puhul niisiis ainult sisendi X0 loogiline väärtus. Kõigi teiste NING lülide väljunditel on 0 väärtus ning signaalide X1-X3 väärtustest ei olene sel hetkel midagi. Demultiplexer teeb sama asja tagurpidi, ehk ühest sideliinist mitu väljundit. Liinisised X on ühendatud nelja NING lüli esimeste sisenditega . Igal NING on kokku kolm sisendit ja kaks neist on ühendatud aadressisiinidega. NING lüli väljundid Y0- Y3 kopeerivad nüüd üksteise järel vastavalt aadresside muutumisele sünkroonselt liini teises otsas oleva multiplexeri X0 – X3 loogilisi nivoosid. 7. Loogilise 0-i ja 1-e reaalsed elektrilised väärtused tänapäevastes CMOS tehnoloogial digitaalseadmetes. 0 – 0-1,5 V 1 – 3,5-5 V 8. Milliseid probleeme kohtame vana TTL ja CMOS ühendamisel (sisend- ja väljundpinged ning voolutarve)?...
Maatriksi suurus on m x r, kus m on sisendite arv (ridade arv sisendmaatriksis) ja r on väljundite arv (ridade arv väljund-maatriksis). Realiseeritavus ja hilistumine pidevaja süsteemides- on nähtus, mis avaldub selles, et süsteemi väljund teatud hetkel sõltub ainuüksi sisendi vähemalt T (hilistumisaeg) võrra varasematest hetkväärtustest. Lihtsaim hilistuv süsteem kordab väljundis täpselt sisendit konstantse hilistumisajaga T. Reaalses (põhjuslikkusele alluvas) süsteemis saab esineda vaid väljundsignaali hilistumine. Pidevaja süsteemide realiseeritavuse eelduseks on see, et m <= n (m-UKF lugeja järk, n-UKF nimetaja järk). Siirdeprotsesside arvutus- tekivad teatava sisendsignaali rakendamisel süsteemi sisendis. Nendes arvutustes kasutatakse põhilise valemina Y(S) = H(S) U(S). Hüppe- ja impulsskajad- vt 3 teema alt....
Plasmaekraani iga kujutisepunkti kohta kolm pikslit punane, roheline ja sinine annavad enneolematu võimaluse värvimänguks. 1. DEKOODER Loogikaskeem, mis muundab etteantud sisendkoodi sellele vastavaks väljundkoodiks. Dekooder võtab sisse kahendsõnumi, desifreerib selle ning annab konkreetsele sõnumile vastavasse väljundisse (kõrge) signaali. Tüüpilisel dekoodril on n sisendit ja max 2n väljundit võimalik jätta mõni kasutamata. Kahendkoodi saab muuta koodiks, millega aktiveerida mälupesa, juhtida segmendiindikaatorit jne. Sageli kasutatakse suvapöördusmäludes, tõlkimaks siinilt saadud aadress lahti kujule, mille järgi leida mäluväli, mille pool pöörduti. Kasutatakse ka protsessori sisemuses, kus dekodeerivad käsuregistrist saabunud käsukoode ning edastavad neid juhtautomaadile....
Flip flop'il on kaks väljundit, mida joonisel märgitakse Q tähega. Ühel väljundil on Q tähe kohal aga kriips, mis tähendab, et väljundid on oma vahel alati erinevad (ingl. k. complementary) (viide 2). Näiteks: Klemm 1 ja 2 on väljundid ja kui klemm 1 on ,,kõrge", siis klemm 2 on alati ,,madal" ning vice versa. Ühel D-tüüpi flip flopil on neli sisendit : Data, Clock, Set ja Reset. Clock ehk kella sisendi juures on märgitud kolmnurk (vt Joonis 3). See tähendab, et sisend on äärele reageeriv (ingl. k. edge triggered) ehk see reageerib ainult kiiretele pinge muutustele. CMOS 4013 puhul on tegemist tõusvale äärele reageeriv (ingl. k. rising-edge triggered) flip flop'iga, sest see reageerib ainult järsule muutusele ,,madalast" olekust ,,kõrgesse" (vt Joonis 4). Ülejäänud...
Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil. Vanasti EP ja Komisjoni side oli üsna nõrk. Asjaolud muutusid Amsterdami lepingu pärast. Pärast seda EP määrab ametisse EK presidendi (keda nomineerib Euroopa Nõukogu) ning kinnitab kogu kolleegiumi (kogu...
Regulatsioon : Suprakiasmaatiline tuum (SCN), Nn. ajavalke kodeerivad geenid, melatoniini tase. SUPRAKIASMAATILINE TUUM – mõned tuhanded tihedalt pakitud parvotsellulaarsed neuronid, bilateraalselt; 3. ajuvatsakesest külgmisemal, optilise kiasmi kohal. SCN kõhtmised neuronid saavad glutamaatergilist sisendit otse reetinast läbi reetinohüpotalaamilise trakti (RHT); neuropeptiid Y (NPY) kasutav sisend lateraalsest põlvkehatuumast (LGN); serotonergiline sisend Raphe tuumadest. SCN selgmine osa saab sisendit korteksist, basaalsest eesajult ja hüpotaalamuselt. Peamised väljundid : paraventrikulaarne ja dorsaalne mediaalne hüpotaalamus. SNC reguleerib une ajastust ning elektriliselt aktiivne päeva ajal, aktsioonipotentsiaale kõige enam päeva keskel (6- 10 Hz)....
Nad soovisid teada, kõõluste venitusetseptorid , t, jne. need annavad impulsi kuidas me teame kus ja kuidas me parajasti oleme seljaajusse osaliselt erineva kiirusega. Nahas kehalises situatsioonis. Hüpoteesiks oli, et me tajume retseptoreid pole. Selleks on vaja NS-i et seda kõike oma keha sünteesides erinevate meeleorganite sisendit . kokku panna. Liikumiskontuuri me eristame teise Uuritaval on ees prillid, läbi mille ta näeb seda, mida mehanismiga. näitab uurija peas olev kaamera. See tekitab taju, et * Meil on retseptorid nii kehavälise kui keha-sisese uuritav ongi 20 cm pikkune. Ruumitaju muutub keskkonna kogemiseks. Ilma viimasteta saaksime kohe ootuspäraselt. Ehk siis me võtame endale jummala filmi "Kuues meel" surnu rollis osalema; surnut...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks...
Hea küberuurija oskab järgida juhtnööre/jälgi, analüütiliselt mõelda ja on põhjalik. Tunneb informatsiooni tehnoloogiat ja omab ülevaadet kuidas toimuvad andmete kogumine, hoidmine ja kuidas taastada peidetud või kustutatud faile. Peab oskama mõelda nagu pettur. Oskus kasutada erinevaid häkkimise vahendeid ja meetodeid. 1.3 Küberpettuste liigitus Sisestus pettus (input fraud) On üks lihtsamaid mooduseid, mille jaoks on vaja muuta või võltsida arvuti sisendit . Selle jaoks ei pea omama palju arvutialaseid oskusi, piisab kui teada kuidas süsteem toimib, et peita oma tegevuse jälgi. Selliste pettuste alla kuuluvad krediitkaardi pettused, võltsitud ostuarvete esitamine, erinevate blankettide võltsimine jne. Töötleja pettus (processor fraud) Pettuse toime panemiseks kasutatakse süsteemi, mille kasutamiseks ei ole tegelikult volitust/õigust. Siia kuuluvad ka arvuti aja ja teenuste vargused....
· Sünergia-organisatsioon on terviksüsteem, mis koosneb omavahel seotud osadest; · Allsüsteemide seos süsteemiga:muutus ühes lülis mõjutab tervet süsteemi; · Süsteeb aitab juhtidel mõista, et igal teol on tagajärjed organisatsiooni sees või väljaspool seda; · Avatud süsteem on seotus väliskeskkonnaga. Suletud süsteem - on seotus sisekeskkonnas. Entroopia- Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendit , siis lõppeb töö iseenesest 11. Milliseid omadusi eeldab situatsioonikoolkond juhtidelt? Et juht oleks paindlik, peab ta : 1. Valdama erinevaid juhtimistehnikaid ja meetodeid. 2. Teadma juhtimismeetodite plusse ja miinuseid 3. Hindama nii organisatsiooni sisemist seisundit kui ka väliskeskkonda saab selge ettekujutluse keskkonnas ja selle nõudmistest. 4. Valima keskkonna hinnangute alusel sobiva juhtimismeetodi. 12...
Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutav mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Dekoodril on nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt NING loogika elementidest. Tegemist on loogika elemendiga, mis muudab rööpkoodi unitaarkoodiks, millel on ainult 1 bitt "1", ülejaanud on "0". Multiplekser on kommutaator, millel on mitu sisendit ja 1 väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi...
Esita kahe argumendiga XOR funktsioon kasutades ainult NOT, AND ja OR loogikavärateid. 18. Esitatud on loogikaväratitest koosneb skeem. Esita selle tõeväärtustabel, aegdiagramm ja lihtsustamata funktsioon. 19. Lihtsusta Boole algebrat kasutades funktsioon (valemid 13a, 14a, 15a, 16a ja 17a on esitatud – seega valemeid 1-12 peab teadma peast ning näiteks 15b peab oskama ise tuletada valemist 15a). Funktsioon võib olla esitatud ka tekstina, näiteks: • Süsteemil on 3 sisendit x1, x2 ja x3. Süsteem peab arvestama kolme tingimust: i. Tingimus A on tõene, kui x3 on tõene ja kas x1 on tõene või x2 on väär. ii. Tingimus B on tõene, kui x1 on tõene ja kas x2 või x3 on väär. iii. Tingimus C on tõene, kui x2 on tõene ja kas x1 on tõene või x3 on väär. Süsteemi väljund peab olema 1, kui vähemalt 2 tingimusest A, B ja C on tõesed. Tõene = 1 ja väär = 0. 20. Esita kuni kolme argumendiga funktsioon kasutades Venn’i diagrammi. 21...
- Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliin...
EFEKTIIVSUSTEOORIA 2.2 Efektiivsuse seadused Ressursside kasutamise efektiivsuse hindamiseks on vaja tunda efektiivsuse kujunemise seaduspärasusi. Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda kolm erijuhtu: püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus, st tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Väheneva tootlikkuse seadus (1768) – kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest väiksemaks. Suhted tegur-toodang pole püsivad, vaid muutuvad. Muutuvate suhete seadus (1900) – iseloomustab ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumist. Uuritakse kolme liiki suhteid: 1) TEGUR – TOODANG (muudetakse sisendeid teguris ja uuritakse, kuidas muutub toodang)...
ülemineku faas (Transitional phase), milles toimub peamiselt protsessiinnovatsioon, mis saab sisendi suurenevast nõudlusest ja varustajatest. Tootearendus ning protsessiinnovatsioon ühilduvad ning on tihedas seoses. Tootmine on muutunud automatiseeritumaks. Spetsialiseerumise faas (Specific phase), milles on innovatsiooni läbiviimine kõige keerulisem ning kulukam. Sisendit innovatsiooniks annab pakkuja. Tootmine on täielikult automatiseeritud ning keskendunud masstootmisele. Oligopoolne turg, domineerivate ettevõtetega turul. Tootearendus ning protsessiinnovatsioon on väga tihedas seoses. Uuringud on näidanud, et spetsialiseerumise faasist on siiski võimalik väljuda. Üheks selle näiteks on Jaapani autotööstus, mille tootmine on kohandatud just tarbija vajaduste järgi ja ’just in time’...