Sisendi kontroll · Programm peab edukalt toime tulema igasuguse sisendiga, mida talle võidakse anda, ka vigasega · Aktsepteeritav sisend peab vastama soovitud mustrile · Aktsepteeritav sisend peab vastama soovitud mahupiirangutele · Sisendiks pole ainult sisseloetavad andmed -- ka süsteemist saadu · Kontrollida protsessoriaja, mälu, I/O, võrgu kasutust (DoS oht!) · Testida ka valede läbilaskmiste ja valede filtreerimiste vastu (mitte ainult oodatud tulemuste kohta!) · Sisendit kontrollida iga mooduli liidese juures, mitte ainult kasutajaliideses · Lubatud mustrid vs keelatud mustrid? Sisendi valideerimine · Programmi argumendid (käsurida) · Keskkonnamuutujad · Failipidemed · Failide sisu · Veebis: URLi kodeering (+UNICODE!!!) · Veebis: küpsised (cookies) · Veebi puhul ei piisa kliendipoolsest andmete valideerimisest (JavaScript, ...) · Signaalid · umask · Jooksev kataloog · ... Väljund, ründekindlus · Konfidentsiaalset infot mitte väljastada
***Kvaliteedijuhtimine tähendab praktikas toodete kvaliteedi suunamist. Edukuse aluseks on inimestevaheline hea koostöö, mis eeldab ülevaadet kogu organisatsiooni tegevusest. Kvaliteedipoliitika osa selles on ühtse nägemuse kujundamine, millele peaks järgnema kõiki kvaliteeti mõjutavaid tegevusi hõlmava süsteemi ülesehitamine, selle pidev hindamine, ajakohastamine ja täiustamine. Kvaliteedijuhtimine on rohkem seotud vältivate tegevustega, ehk sellega, kuidas juhtida sisendit, et saada soovitud väljund. 43. Kvaliteedi juhtimise ja kvaliteedi kontrolli kontseptsioonide sisuline võrdlus Kvaliteedijuhtimine (ka kvaliteedihaldamine) on protsess organisatsioonis, millega soovitakse saavutada kliendi või üldisemalt huvipoole rahulolu organisatsiooni poolt pakutava väärtusega. Millegi kvaliteet kvaliteedijuhtimise tähenduses - millegi oluliste karakteristikute vastavus ootustele, nõuetele, kokkulepetele
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid, tasuvust ning põhimõtete ja korra tundmist ja rakendamist. Tar...
juhtimissüsteemis, sest erinevaid suurusi mida saab ja tuleb mõõta on mitmeid. Mõõteaparatuuri kasutatakse juhtimissüsteemi parameetrite kohta informatsiooni saamiseks. Mõõtmisele kuuluvad kõik parameetrid, mis on vajalikud edukaks juhtimiseks. Näiteks mootori kiiruse juhtimiseks piisab kui mõõta ainult kiirust ja sisendpinget, aga juhtimisetulemus on parem kui mõõdetakse ka mootori voolu ja reguleeritakse ka seda. Alati ei ole aga sisendit vaja mõõta, nt. kui see on konstantne või muutub ettemääratud seaduspärasuse järgi [3]. 2.3. Tagasiside Tagasiside (feedback) on mälu olemasoluks ja mingi tegevuse juhtimiseks vajalik põhimõte. Tänu tagasisidele saab juhtiv organ (kas inimese aju, arvuti) informatsiooni juhitava süsteemi oleku kohta ning suudab koordineerida juhitavaid täiturmehhanisme soovitud või sisseprogrammeeritud tulemuse saavutamiseks. Tänapäeval pole tagasisideta mõeldav enam
eesmärgiga süsteemidest filmide andmeid pärida. Mittefunktsionaalsed vajadused: andmevahetus selles süsteemi osas võib kujuneda suuremamahulisemaks kui selle allsüsteemi poolt hallatavates ülejäänud protsessides. Samuti on kasutajate arv suurem, kuna filmide infot päritakse nii mängukavade koostamise, müügi kui aruandluse juures. On oluline, et filmide infot saaks küsida võimalikult erinevat sisendit nõudvad süsteemid. Filmide redigeerimise süsteem peaks olema sarnane eelmainitud veebis turvaliselt vahendavate andmeid andvormide kogumik. Küll aga peaks allsüsteem olema võimeline pakkuma infot välja mitmes erinevas vormis. 1.1.1.56 Objektid Et täita allsüsteemile pandud eesmärke, viia ellu vastutusi manipuleerib hangete funktsionaalne allsüsteem järgmiste infosüsteemis kajastuvate objektidega: · film funktsionaalse allsüsteemi põhiobjekt
Nii on igal ajahetkel süsteem vaid ühes funktsionaalses seisundis. Putnam: “valu või valuseisund on organismi kui terviku funktsionaalne seisund.” Hiljem on funktsionalistid lähtunud pigem individuaalsetest siseseisunditest, mida kirjeldatakse funktsionaalselt (sisendi, väljundi ning üksteise kaudu). Nii saab igal ajahetkel olla süsteemil palju funktsionaalseid seisundeid. Funktsionaalseid seisundeid käsitletakse seisunditena, mis vahendavad organismi sisendit ja väljundit ja neid seisundeid mõistetakse kui sümbolilisi esitusi, millega toimuvad arvutusprotsessid. 2.Psühhofunktsionalism. Lähtub kognitiivsest psühholoogiast, mis käsitleb käitumist psühholoogiliste seisundite kompleksi tulemusena. Psühhofunktsionalism käsitleb vaimuseisundeid kui mistahes seisundeid, mida määratleb nende roll kognitiivpsühholoogilises teoorias. Need on seisundid, mille olemasolu ja omadused postuleerib parim teaduslik teooria
Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub; b) muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; c) muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täie...
Õigesti valitud funktsioon kirjeldab täpselt ringjoone kuju ning funktsiooni argument tähistab siis intuitiivselt lihtsalt meie asupaika ringjoo- nel. Ringjoone kirjeldamiseks peame kasutama funktsioone siinus ja koosinus, mil- lest on juttu ka trigonomeetria peatükis [lk 230]. Ringjoone kõiki punkte kirjeldava parameetrilise võrrandi saame, kui muu- dame funktsiooni sisendit nullist kuni -ni ning arvutame -i ja -i järgnevalt: 98 Nõnda saadud kirjeldust nimetatakse parameetriliseks võrrandiks. Kõik ülaltoodud viis ringjoone definitsiooni on matemaatiliselt võrdväärsed. Seega ja e pole vist sugugi liig öelda, et ringjoon on üks mitmekülgne ja ilus matemaatiline objekt. Ringjoon loob seoseid matemaatikas ja on kesksel kohal kogu looduse kir-
ja vajab. · Võimaldab kiiremini ära tunda turu arengutrende. · Võimaldab paremini ära kasutada materjale, mida ettevõtted koguvad oma igapäevase äritegevuse käigus. Näiteks, müügid toodete, klientide ja regioonide lõikes. · Võimaldab testida alternatiivseid strateegiaid või plaane, kasutades selleks simulatsioonimudeleid, mis on võimelised muutma ühte või mitut sisendit, eesmärgiga näha erinevaid tulemusi. S.t. turundusjuhil avaneb võimalus esitada küsimus ,,Mis juhtub, kui ...?" · Ennetab informatsiooni summutamist ettevõttes ükskõik kelle poolt. Seetõttu on võimalik palju adekvaatsemalt vastu võtta raskeid otsuseid, nagu kas ja millal tuleks toode turult kõrvaldada. · Loob täpsemad alused turunduse sisendeite (inputs) sidumiseks turunduse tulemustega, mistõttu
(Thornton, Brunton 2007, 14, 69). Reggio Emilias on eesmärk olnud luua õpikeskkondi, kus lapsed saavad väljendada oma potentsiaali; näha end projektide ülesehitajana ning kogu kooli ettevõtmise osalistena; arendada oma võimeid ja huvi; suhelda teistega, teada, et nende privaatsust ja identiteeti hinnatakse. (Rinaldi 2006, 87, 171). 21 2. EMPIIRILINE UURIMUS 2.1. Uurimuse meetod Et saada taustaandmeid ning sisendit kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse õpetamiseks Eestis, viidi bakalaureusetöö raames esmalt läbi empiiriline uurimus I. Selle raames uuriti kolme Euroopa ökoküla lasteaeda ning kolme Eesti organisatsiooni või lasteaeda, mis teevad vanematega teadlikku koostööd ja juhivad erilist tähelepanu jätkusuutliku eluviisi õpetamisele. (Vt lisa 5, valimi tutvustus). Kõikjal viidi läbi vaatlused eelnevalt väljatöötatud vaatluslehtede põhjal ning struktureerimata intervjuud
palju informatsiooni jagavaid ja kindla seisukohaga vastajaid. Kuna eeltoodud Heli Müristaja tehtud kvantitatiivse uuringu käigus on kogutud juba piisavalt informatsiooni linnakodanike turismi suhtumise ja hinnangute kohta, siis on magistritöö jaoks seda infot vaja kvalitatiivse meetodiga ainult kontrollida ning peamiselt kuurordikontsept- siooni ettepanekuid koguda. Uue ajamahuka kvantitatiivuuringu läbiviimine ei annaks kuurordikontseptsioonile vajalikku sisendit. Pärnu linnaelanikud hindasid Pärnu kuurordi hetkeolukorda suhteliselt masendavaks. Peamiselt leiti, et Pärnu turismiedendajad ei peaks omapead tegutsema, vaid võimalus tuleks anda ka eramute omanikele. Seda näiteks turismiklastri (turismiettevõtjad ja 40 avalik sektor) elamuskuurordi kontseptsiooni sidumisel kohalike elanike väikeettevõt- luse soodustamisega. Põhimõtteliselt arvati, et linnavalitsus peab lubama nõukogude
Info hankimiseks, töötlemiseks, säilitamiseks ja asjaosalistele edastamiseks tuleb teha kulutusi, mille peab korvama info kasutamisest tulenev majandamise tulemuslikkuse tõus. Samas, infol on majanduses siiski täita ainult tugifunktsioon, st info täidab majanduse põhifunktsioonide ehk tootmise, jaotamise ja tarbimise teenindaja rolli. Otsustuse ettevalmistamise seisukohalt tuleb infost rääkides eristada sisendit ja väljundit ehk alginfot ja otsustusinfot. - Alginfo ülesandeks on vaatlusaluste nähtuste ja protsesside adekvaatne peegeldamine. Alginfo kujutab endast üldiselt raamatupidamise või statistika andmeid ja see on infotöötluse sisendiks. Alginfo sihtotstarbelise töötlemise teel saadakse otsustusinfo. - Otsustusinfo on otsuste ettevalmistamise formaalne alus, millele otsustaja lisab teadmised
näidatud joonisel 1.22 c, talitleb kahesuunalise ja kahepolaarse lülitina. Mõlemasuunaline vool on siin sõltumatult juhitav. Antud maatriksmuunduris osutub vajalikuks ainult üks juhtimissüsteem iga vastublokeeriva IGBT-transistori kohta ning üks juhtimissüsteem kõigi seadmete toiteallikate tarbeks, mis on ühendatud emitteri sama sisendi või väljundiga. Erinevalt sama funktsiooniga vahetutest maatriksmuunduritest (joonis 1.22, d) kasutatakse neis eraldatud sisendit ja väljundit ühendatuna alalisvoolulüliga ilma energiasalvestiteta. Selline lülitus sisaldab neljakvadrandilist vaheldit vooluallikana ja pingevaheldit. Sisendsektsioon koosneb kahesuunalistest ja kahepolaarsetest lülititest ning väljundis on tavalise vooluvaheldina tuntud sildlülitus. Kolmefaasilises süsteemis töötamisel nimipingel on muunduris tavaliselt kolm kahe IGBT-transistoriga faasi õlga koos vastulülitatud vabavooludioodidega igas õlas.
Selleks aga toome ühe hea näite. Näiteks uuringud on näidanud seda, et inimese aju otsmikusagara keskused koordineerivad ( visuaalse ) tähelepanu korral sünkronisatsiooni abil visuaalse korteksi aktiivsust. Otsmikusagara ja visuaalse korteksi piirkondade vahel tekib funktsionaalne omavaheline seos just läbi sünkroonsuse. Otsmikusagara ja visuaalse korteksi neuronid on omavahel seega sünkroonis. Tänu sellele võetakse paremini vastu sisendit. Kuid töödeldud informatsioon võib siirduda ka visuaalsest ajupiirkonnast otsmikusagarasse. Seda võimaldab just sünkronisatsioon, mis esineb erinevate ajupiirkondade vahel. Sünkronisatsioon võimaldab informatsiooni ajus kiiresti ja tõhusalt edastada. Neuronipopulatsioonide aktiveerimisest on efektiivsem just sisend, mis on sünkroniseeritud. Aju kasutab sünkronisatsiooni, sest siis ei pea palju energiat kulutama rohkete
Selleks aga toome ühe hea näite. Näiteks uuringud on näidanud seda, et inimese aju otsmikusagara keskused koordineerivad ( visuaalse ) tähelepanu korral sünkronisatsiooni abil visuaalse korteksi aktiivsust. Otsmikusagara ja visuaalse korteksi piirkondade vahel tekib funktsionaalne omavaheline seos just läbi sünkroonsuse. Otsmikusagara ja visuaalse korteksi neuronid on omavahel seega sünkroonis. Tänu sellele võetakse paremini vastu sisendit. Kuid töödeldud informatsioon võib siirduda ka visuaalsest ajupiirkonnast otsmikusagarasse. Seda võimaldab just sünkronisatsioon, mis esineb erinevate ajupiirkondade vahel. Sünkronisatsioon võimaldab informatsiooni ajus kiiresti ja tõhusalt edastada. Neuronipopulatsioonide aktiveerimisest on efektiivsem just sisend, mis on sünkroniseeritud. Aju kasutab sünkronisatsiooni, sest siis ei pea palju energiat kulutama rohkete
määramispiirkonnaks ning funktsiooni võimalike väärtuste hulka nimetatakse funktsiooni 2 muutumispiirkonnaks. Funktsiooni määramispiirkond on samas ka funktsiooni lähtehulk ning funktsiooni muutumispiirkond kuulub funktsiooni sihthulka. On küllaltki tavaline, et sihthulgas on elemente, mis ei kuulu funktsiooni muutumispiirkonda (nt ei saa naturaalarvulise ruutfunktsiooni väärtusteks olla naturaalarv 7.) Funktsioonil võib olla mitu sisendit, nt liitmisfunktsioonil on kaks sisendit, funktsiooni väärtuse saamiseks peame sisestama kaks argumendi väärtust. Öeldakse, et funktsiooni sisendite arv määrab funktsiooni aarsuse (arity). Kui funktsioonil on üks sisend, on see ühe muutuja funktsioon ehk ühekohaline funktsioon ehk unaarne funktsioon (nt ruutfunktsioon). Liitmisfunktsioon oli näide kahe muutuja funktsioonist ehk kahekohalisest funktsioonist ehk binaarsest funktsioonist. Kolme muutuja ehk ternaarse funktsiooni näiteks
2 muutumispiirkonnaks. Funktsiooni määramispiirkond on samas ka funktsiooni lähtehulk ning funktsiooni muutumispiirkond kuulub funktsiooni sihthulka. On küllaltki tavaline, et sihthulgas on elemente, mis ei kuulu funktsiooni muutumispiirkonda (nt ei saa naturaalarvulise ruutfunktsiooni väärtusteks olla naturaalarv 7.) Funktsioonil võib olla mitu sisendit, nt liitmisfunktsioonil on kaks sisendit, funktsiooni väärtuse saamiseks peame sisestama kaks argumendi väärtust. Öeldakse, et funktsiooni sisendite arv määrab funktsiooni aarsuse (arity). Kui funktsioonil on üks sisend, on see ühe muutuja funktsioon ehk ühekohaline funktsioon ehk unaarne funktsioon (nt ruutfunktsioon). Liitmisfunktsioon oli näide kahe muutuja funktsioonist ehk kahekohalisest funktsioonist ehk binaarsest funktsioonist. Kolme muutuja ehk ternaarse funktsiooni näiteks
andsid Eesti linnade liidu, Eesti maaomavalitsuste liidu, siseministeeriumi ja selle haldusala, justiitsministeeriumi, sotsiaalministeeriumi erinevate osakondade, õiguskantsleri kantselei, tervise arengu instituudi, lastekaitse liidu, MTÜ Oma Pere, inimõiguste instituudi, Eesti õpilasesinduste liidu, Eesti sotsiaalpedagoogide ühenduse, Harju maavalitsuse ning Viimsi, Tartu, Nõo ja Paikuse valla lastekaitsetöö tegijad. Ekspertidelt koguti sisendit standardiseeritud tagasiside vormi abil. Tagasiside vorm kooskõlastati enne ekspertidele saatmist tellija esindajatega. LKS eelnõu mõjude hindamise esimeses etapis paluti ekspertidel hinnata LKS eelnõu 27.08.2013 versiooni mõjusid ja riske etteantud kolme standardtabeli vormis. Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Metoodika
ja bakteri füsioloogia peab väga kiiresti reageerima keskkonnamuutustele. Sest toitainete kättesaadavus võib väga kiiresti muutuda. Regulatoorne võrgustik, mis kontrollib raku metabolismi koosneb: metaboliitide interaktsioonidest, ensüümidest ja regulaatoritest. Kuigi metabolismi keerukus on hämmastav, on siiski võimalik metabolismi võrgustikku vaadelda moodulitena, mis moodustavad peamised aine- ja energiavood. Mooduli regulatsiooni uurimiseks on vaja väga hästi mõista sisendit, regulatsioonis osalevaid faktoreid ning nende abil kontrollida püstitatud hüpoteesi. Mõõtes substraadi tarbimist, (vahe)produkti kuhjumist ja transkriptsiooni on võimalik analüüsida metabolismi mooduleid. Näiteks kaheetapiline katabolism sõltub substraadi hulgast, mis mõjutab reaktsiooni kiirust ning regulatsiooni. Katabolismi regulatsioon võib toimuda vaheprodukti kuhjumisega, mis reguleerib ensüümide
Selleks aga toome ühe hea näite. Näiteks uuringud on näidanud seda, et inimese aju otsmikusagara keskused koordineerivad ( visuaalse ) tähelepanu korral sünkronisatsiooni abil visuaalse korteksi aktiivsust. Otsmikusagara ja visuaalse korteksi piirkondade vahel tekib funktsionaalne omavaheline seos just läbi sünkroonsuse. Otsmikusagara ja visuaalse korteksi neuronid on omavahel seega sünkroonis. Tänu sellele võetakse paremini vastu sisendit. Kuid töödeldud informatsioon võib siirduda ka visuaalsest ajupiirkonnast otsmikusagarasse. Seda võimaldab just sünkronisatsioon, mis esineb erinevate ajupiirkondade vahel. Sünkronisatsioon võimaldab informatsiooni ajus kiiresti ja tõhusalt edastada. Neuronipopulatsioonide aktiveerimisest on efektiivsem just sisend, mis on sünkroniseeritud. Aju kasutab sünkronisatsiooni, sest siis ei pea palju energiat kulutama rohkete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
