Operatsioonisüsteem võib kindlustada programmmi laadimist mällu välistelt andmekandjatelt. Seda selliselt, et eelmise programmi täitmise lõpetamist ära ei oodata. Nii saab ära hoida protsessori tühijooksu. Programmi tekst sisestati perfolindile või perfokaartidele. Magnetlint kompilaatoriga paigutati seadmesse ning seade ühendati. Kaardi(perfolindi)lugeja luges kaardid (perfolindi), mille sisu väljastati magnetlindile. Kompilaator käivitati Draiverid Järgmiseks etapiks olid sisendit ja väljundit teostavad programmid, mis sisestasid ja väljastasid infot ajal, kui cpu töötas. Sisend-väljundoperatsiooni lõppemisel edastasid nad katkestuse. Katkestuse saamisel salvestas arvuti vajalikud andmed ja juhtimine suundus vastavalt katkestuse iseloomule. Kastkestuse töötlemiseks luuakse igale seadmetüübile vastav programm, seadme draiver, mis kuulub monitori koosseisu. Struktuurprogrammeerimine
sisendiühiku kasutamine MP = TP : L TP, AP ja MP kohta kehtivad järgmised seaduspärasused: kui MP > AP, siis AP suureneb; kui MP < AP, siis AP väheneb; seega, MP = AP, kui AP on maksimaalne; seni, kuni MP on positiivne, TP kasvab; kui MP on negatiivne, TP väheneb; kui MP = 0, siis TP on maksimaalne. Kahaneva piirtootlikkuse seadus - Kui mõnda sisendit suurendatakse tingimustes, kus tehnoloogia tase ja teiste sisendite hulk jääb samaks, siis teatud punktist alates hakkab muutuvsisendi piirprodukt vähenema; tegemist on lühiperioodi seadusega. Alternatiivkulu - Kuna ühiskonna ressursid on piiratud ja neid võib alternatiivselt kasutada, on teatud ressursside antud hüvise tootmiseks kasutamise majanduslik kulu sisuliselt alternatiivkulu; ta on antud ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist
Juhuslik sündmus on midagi, mis mingi katse tulemusel võib toimuda. Katse on mingi tingimuste kompleksi realiseerumine. Elementaarsündmused on mingid üksteist välistavad sündmused, millest iga katse korral üks tingimata toimub. Juhuslikud sündmused: *vastastikku välistuvad sündmused- ei sisalda samu elementaarsündmusi *vastastikku mittevälistuvad sündmused- sisaldavad samu elementaarsündmusi *sündmuste sisalduvus- kui toimub A, toimub ka B *vastansündmus- kõik elementaarsündmused, mis ei sisaldu sündmuses Tõenäosus iseloomustab sündmuse esinemissagedust katsetes. Tõenäousese määramisviisid: klassikalised(kombinatoorne, geomeetriline, statistiline), mtteklassikalised(subjektiivne,intersubjektiivne) Juhuslikuks suuruseks nim suurust, mis järjekordse katse tulemusel omandab mingi mittennustatava väärtuse mingist võimalikust väärtuste hulgast. Diskreetne juhuslik suurus: võimalike väärtuste hulk on lõplik Pidev juhuslik suur...
Palju sõltub kultuurist, õigusruumist, traditsioonidest, pühendumusest, järjepidevusest. Süsteemi ülesehitamine ei ole protsess, mida tasub teha kiirustades, uurida tuleks teiste riikide praktikat, leida taustsüsteemilt võimalikud lähedased riigid, analüüsida nende avalikku teenistust, õppida nende vigadest. Seada tuleks paika ka eesmärgid, miks ja milleks avaliku teenistuse süsteemi üles ehitatakse, otstarbekas oleks kasutada ka alt üles sisendit, sest ametnikud o need, kes süsteemis igapäevaselt toimima peavad. Vaadates Eesti avaliku teenistuse süsteemi ülesehitamist alates taasiseseisvumisest, tuleb tõdeda, et hoolimata kiirustamisele ning mitmetele seaduseelnõudele oleme suutnud tänaseks üles ehitada avaliku teenistuse süsteemi, mis suletud avalikust teenistusest, kus ametnikke nimetati ametikohtadele on teinud läbi uuenduskuuri ning saanud avatud süsteemiks, kus
kateedris. On organisatsiooni täiustamise meetod, mille põhisisuks on protseduurireeglite koostamine, täiustamine ja ellurakendamine. On töökorralduslik dokument, mis näitab, kuidas on töö organiseeritud. Organisatsiooni tegevus on protsess. Sõltuvalt organisatsioonust on kuni 90 % tegevustest korduva iseloomuga, mida on mõistlik alati täita samal viisil. Sisend-Protsess-Väljund. Juhtimine toimub tagasiside kaudu (kuidas muuta sisendit nii, et saada soovitavat väljundit). Allsüsteemid võivad olla järjestikulised (väljund A = sisend B, B täitmine on võimalik siis, kui A on täidetud ) või paralleelsed (A ja B on sõltumatud, neid võib täita eri aegadel , eri töötajate poolt jne). Tööstusettevõtte tegevus kui süsteem Sisend- Tööstusettevõtte tegevus- Väljund Sisend- strateegia/ eesmärgid/ ressursid (inimesed, masinad, materjalid, finantsid, energia, informatsioon); väliskeskkonna mõju!
Aja tegur tootmise mastaabis o aja tegurit seostatakse tootmisega, kuid sellel on ka tähtis osa o ettevõtetel on vaja selle aja vähendamine, kui tootlikud jõud seisavad kasutult Efektiivsuse seadused • Ainelises suhetes tegur-toodang esineb 3 erijuhtu: püsiv, kasvav, vähenev tootlikkus • Tootlikkuse seadust kasutame ainult siis kui on tegemist ainelise toodanguga • Väheneva tootlikkuse seadus o ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini o iseloomulik, et toodangu juurdekasv jääb järjest vähemaks Muutuvate suhete seadus (ressursside kasutamise põhjuslik- tagajärgsete seoste muutumine) o suhe tegur-toodang- muudetakse sisendeid teguris, siis uuritakse kuidas muutub toodang
lihtsaid geomeetrilisi kujundeid (ruudud, ristkülikud, ringid, rombid jms.), millede vastastikust seost näidatakse joonte, noolte ja lühikirjete abil. Talitlusskeemil selgitatakse tootes toimuvaid protsesse ning püütakse leida vastust, et kuidas struktuuriskeemiga määratletud ülesannet lahendada. Talitlusskeeme kasutatakse toote tööpõhimõtte tundmaõppimiseks, samuti selle häälestamisel, reguleerimisel, kontrollimisel ja remontimisel ning sellel esitatakse kõik toote sisendit ja väljundit ühendava energia või info ülekandeahela kõik iseseisvat informatsiooni omavad lülid. Talitlusskeemi näide: kinemaatikaskeem. 4. Skeemielement on skeemi koostisosa, millega kujutatakse toote struktuuris ja talitlusahelas üht kindlat ülesannet omavat osist, mida pole võimalik ega otstarbekas lahutada iseseisvat funktsiooni täitvateks allosadeks, nt. mootor, sidur, pidur, amortisaator, reduktor, küttekeha jne.
· Sünergia-organisatsioon on terviksüsteem, mis koosneb omavahel seotud osadest; · Allsüsteemide seos süsteemiga:muutus ühes lülis mõjutab tervet süsteemi; · Süsteeb aitab juhtidel mõista, et igal teol on tagajärjed organisatsiooni sees või väljaspool seda; · Avatud süsteem on seotus väliskeskkonnaga. Suletud süsteem - on seotus sisekeskkonnas. Entroopia- Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendit, siis lõppeb töö iseenesest 11. Milliseid omadusi eeldab situatsioonikoolkond juhtidelt? Et juht oleks paindlik, peab ta : 1. Valdama erinevaid juhtimistehnikaid ja meetodeid. 2. Teadma juhtimismeetodite plusse ja miinuseid 3. Hindama nii organisatsiooni sisemist seisundit kui ka väliskeskkonda saab selge ettekujutluse keskkonnas ja selle nõudmistest. 4. Valima keskkonna hinnangute alusel sobiva juhtimismeetodi. 12
Aju struktuurid – nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. Korteksi peamised osad: otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar Ajutüvi: (ülalt alla) taalamus, keskaju, sild, piklikaju, seljaaju Limbiline süsteem: Mis asjad on ajukoore projektsioonialad. piirkonnad, milles ajukude näib sensoorse info põhjal „kaardi" koostavat 1. Primaarsed projektsioonialad (tumedaimad) saavad sensoorset sisendit või saadavad käske motoorsesse süsteemi. 2. Sekundaarsed alad tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi. 3. Assotsiatsioonialad (värvimata, sekundaarsete vahel) moduleerivad ja seovad infot. Üldised printsiibid aju funktsionaalse hierarhia kohta – et madalamal asuvad eluks olulisemad funktsioonid ja kõrgemal läheb asi keerulisemaks. 1. neurotransmitterite süntees ja ladustamine vesiikulites 2. neurotransmitterite vabenemine sünaptilisse pilusse 3
· Mooraline trohheus silbikaalu arvestav, dominantne silp vasakul (´LL ehk ´H; ´. ehk ´) L = kerge silp H = raske silp 7. SPE reeglite iseloomustus · Keelespetsiifilised. Igal keelel on erinevad reeglid, aga struktuur on universaalne. · Rakendatakse üksteisele järgnevalt (= seriaalsus). Ühe sisend on teise väljund. · Iga reeglit rakendatakse maksimaalselt 1 korra. Reegel kirjeldab sisendit. · Reeglid on kindla struktuuriga. On kindel põhistruktuur. · Reeglid kirjutatakse tunnuste või foneemide abil. Tunnustest on vaja üles kirjutada vaid minimaalne hulk. · Oluline on reeglite rakendamise järjekord. Fonoloogia ülesanded 1) Foneemide ja allofoonide eristamine 2) SPE reeglite sõnastamine, kui on antud reegli formaalne esitus 3) SPE reeglite rakendamine (derivatsioonide väljakirjutamine) 4) Süvavormi leidmine
protsess võib koosneda mitmest alamprotsessist ühte tegevust teeb ainult üks tegutseja tegevus peab lõppema mingi visuaalselt nähtava või „käega katsutava“ tulemusega (seisundi või objektiga), mida oleks võimalik kontrollida tegevus peab olema teostusviisist sõltumatu, st tegevus peab vastama küsimusele „mida tehakse“, mitte „kuidas tehakse“ tegevus peab vajama mingit sisendit (andmeid ja/või materiaalset objekti) tegevuse juures on vaja kontrollida, mis tegevus(ed) peab/peavad olema eelnevalt tehtud (millist/milliseid sisendeid tegevus eelmis(t)e tegevus(t)e tulemus(t)ena vajab) 24. Äriobjekti seisundid ja nende modelleerimise/määratlemise eesmärgid: Äriobjekti seisundid esitatakse seisundidiagrammiga esitades äriobjekti kõiki võimalikke seisundeid süsteemis (või kitsamalt 1 protsessi raames, kuna äriobjekti eluea jooksul võib
rahasumma eest muretseda (osta). Need on sirgjooned ja isokvandid on kumerad 0-punkti suhtes. (joonis 7.5 õp. lk. 157) Isokosti tõusu absoluutväärtus võrdub sisndite hinnasuhtega: (TC2 / r) / (TC2 / w) = w / r r kapitali hind, w tööjõu hind 5. Kulukõverad majandusanalüüsis ja sisendite hindade muutumine õp. lk. 160-162 Arengutee saadakse isokostide ja isokvandite ühendamisel On tavaliselt positiivse tõusuga, sest toodangu suurendamiseks firma kasutab rohkem mõlemat sisendit. On seotus firma pika perioodi kulukõveratega. · Pikal per kogukulu- kõik kulud on muutuvad · LAC ja MC saab tultada TC-st · LAC-U- kujuline, mastaabiefekt, kasvav tekib suurema tootmiskoguse , lac väheneb (ja vastupidi) · Iga tootoühik vajab vähem sisendeid kasvav mastaabisääst(ja vastupid) 7.5 Kulukõverad majandusanalüüs · Minimaalne kogus suurtootmisel (qmin)-seal LACmin. · KUI FIRMA LAC on kõrgem, kui tootmisharus on keskmine hind, siis see firma ei
Uurimuse tulemusel antakse organisatsioonile X soovitused, kuidas ja millistel alustel kujundada edaspidi mentorluspaare. Hüpotees 1: Mitteametlikes mentorlussuhetes olevad osapooled hindavad omavahelist koostööd efektiivsemaks. Menges (2016) leidis oma uurimuses, et menteed saavad kõige suuremat karjäärituge nendelt mentoritelt, kelle nad ise on välja valinud. See avastus tõestab kui oluline on saada menteedelt sisendit neile mentorite leidmisel. Hüpotees 2: Mitteametlikes mentorlussuhetes olevates mentorluspaarides esineb vähem isikutevahelisi erimeelsusi. Eby, McManus, Simon ja Russell (2000) uurisid organisatsioonide ametlikus mentorlusprogrammis esinevaid suhteprobleeme ja leidsid, et ebasobivused isikupäras, väärtustes ja tööstiilis olid enim levinud mentorluse probleemid nii menteedele kui ka mentoritele. Sellised probleemid vähendavad mentorluse kasu.
3 2 U1 H 1 0 1 sisse,min UH U0välja,max U0sisse,max 4. Väljundis hargnemistegur ehk koormatavus n. see näitab mitu sama tüübilist skeemi võib üheaegselt ühendada antud lülituse väljundiga, et garanteerida nende ümber lülitumine. n=4...50 5. Sisendi koondumistegur m. see näitab mitu sisendit on lubatud ilma, et muutuks loogika elemendi väljund signaal. m=2..30 Pt + P t + P t 6. Keskmine võimsus tarve. PK = 1 1 2 2 3 3 T P1 - on tarbitav võimsus, suletud olekus P2 - tarbitav võimsus avatud olekus P3 - tarbitav võimsus lülituse üleminekul t1 , t2 , t3 - vastavate reziimide ajalised kestused T = t1 + t2 + t3 7. Hilistus ehk signaali levimise keskmine viide sisendist väljundisse
2 U1 H 1 0 1 sisse,min UH U0välja,max U0sisse,max 4. Väljundis hargnemistegur ehk koormatavus n. see näitab mitu sama tüübilist skeemi võib üheaegselt ühendada antud lülituse väljundiga, et garanteerida nende ümber lülitumine. n=4…50 5. Sisendi koondumistegur m. see näitab mitu sisendit on lubatud ilma, et muutuks loogika elemendi väljund signaal. m=2..30 Pt P t P t 6. Keskmine võimsus tarve. PK 1 1 2 2 3 3 T P1 - on tarbitav võimsus, suletud olekus P2 - tarbitav võimsus avatud olekus P3 - tarbitav võimsus lülituse üleminekul t1 , t2 , t3 - vastavate režiimide ajalised kestused T t1 t2 t3 7
kaartidevaheline andmejada peatada, juhtides andmed ka läbi protsessori, mis siis omakorda suunab need kõvakettale. Kui olete proovinud videot salvestada TV kaardiga vanemas arvutis nagu P133, siis teate, et kaadrite kadu tekib praktiliselt hetkega, sest vanem protsessor/mälu/kõvaketas ei suuda nii kiiresti kaasa töötada. Õnneks on probleem tasapisi ise lahenenud, sest praegused protsessorid on jõudluselt ju kordi paremad. Tänapäeval on telekaartidel loomulikult mitu sisendit, tavali selt näiteks koaksiaalsisend, Composite, Svideo ning FM raadio. Seega saab kaardile järele ühendada praktiliselt kõiki seadmeid, alates vanast toaantennist kuni PlayStation 2 või muude mängukonsoolideni: modernse TVkaardi seisukohast pole oluline, kas standardne signaal saabub telekaablist või kusagilt mujalt. Kuigi need ei ole professionaalsed videosalvestamise vahendid, soodustatakse ja toetatakse seda tootjate poolt siiski, enamik paneb kaasa isegi mõne lihtsama
võrreldav Herzbergi hügieeniteguritega Y: inimesed tahavad töötada, soovivad vastutust, tööalaselt ambitsioonikad, motiveerivad sisemised motivaatorid (eneseteostus, huvi töö vastu, tunnustus, head inimestevahelised suhted), mis on võrreldavad Herzbergi motivatsiooniteguritega. Võrdsusteooria Võrreldakse oma eelnevate kogemustega antud org-is, oma eelnevate kogemustega teistes org- ides, ennast teiste org-i liikmetega, teistega teistest org-idest. Otsused: muuta sisendit )pingutus, töö kvaliteet, lisatunnid), muuta väljundit (suurem palk? Paremad töötingimused, tunnustus jm), muuta arvamust enesest või teistest, muuta võrreldavaid, lahkuda töölt. Motivatsiooniindeks Taju vead Infot pole piisavalt, oletatakse, et infot on piisavalt, ei kogeta õiget infot või oletati, et koguti õiget, nähakse, mida tahetakse, ootused ebarealistlikud. (Taju valivus, stereotüübid, haloefekt, loogiline järeldamine, analoogiate kasutamine)
paarisvaatlustest. Vastav lineaarne seosemudel x ja y vahel on esitatav kujul: yi=b0+b1xi+ei, kus e tähistab juhuslikku müra i'ndas katses. Suurus x on sõltumatu muutuja, y sõltuv muutuja. Eeldatakse, et: mudeli parameetrite väärtused on mingid fikseeritud arvud, mida tuleb hinnata häiringu,müra väärtused eri katsetes on sõltumatud juhuslikud suurused, mille keskväärtus on 0 sisendit x mõõdetakse ilma veata. Lineaarset mudelit yi=b0+b1xi+ei nimetame edaspidi regressioonimudeliks. Regressioonimudel tähendab statistilises mõttes väljundi keskväärtuse sõltuvust sisendist x mingi seosena. Mudeli parameetrite hindamine Mudeli parameetrte leidmisel on sobivaimaks meetodiks vähimruutude meetod, mille kohaselt parameetrite hinnanguks tuleb valida sellised arvud, mille korral erinevused tegelike katsetulemuste ja
SIMO(SingelInput / MultiOutput), MISO (Multilnput / SingelOutput), MIMO (Multilnput / MultiOutput) süsteemi korral. Maatriksi suurus on m x r, kus m on sisendite arv (ridade arv sisendmaatriksis) ja r on väljundite arv (ridade arv väljund-maatriksis). Süsteemi hilistumine on nähtus, mis avaldub selles, et süsteemi väljund teatud hetkel sõltub ainuüksi sisendi vähemalt T (hilistumisaeg) võrra varasematest hetkväärtustest. Lihtsaim hilistuv süsteem kordab väljundis täpselt sisendit konstantse hilistumisajaga T. Reaalses (põhjuslikkusele alluvas) süsteemis saab esineda vaid väljundsignaali hilistumine. Pidevaja süsteemide realiseeritavuse eelduseks on see, et m <= n (m-UKF lugeja järk, n-UKF nimetaja järk). Siirdeprotsessid süsteemis tekivad teatava sisendsignaali rakendamisel süsteemi sisendis. Nendes arvutustes kasutatakse põhilise valemina Y(S) = H(S) U(S). 5. Stabiilsus ja süsteemide käitumine. Vabaliikumine. Sundliikumine. Tasakaaluolek
vahetult kokku ja ühise takisti R kaudu ühendatakse toiteallikaga. ,,Ning" tehe! 3) Kui pole HiZ, ega lahtist kollektorit (suuet) tuleb kasutada VÕI elementi, nagu MUX`i skeemis. 161 6.5.3. Dekooder (Desifraator) n Omab n sisendit ja 2 väljundit. Väljundsignaal (antaval skeemil ,,1") ilmub ainult sellele väljundile, mille järjekorra number on määratud sisendbittide kombinatsiooniga. Kasutakse kõige rohkem aadressi dekodeerimiseks. n Oli valitud n = 2; Väljundeid on 2 = 22 = 4 Y0 = 1, kui X0 = 0, X1 = 0
Räsifunktioonid on plokk- ja jada sifrite kõrval üks tähtsamaid krüptograafilisi vahendei. Nad on mõeldud pikast sõnumist püsipikkusega lühikese bitijada tekitamiseks, nii et pika sõnumi ükskõik millised muutused põhjustavad muudatuse ka vastavas sõnumilühendis. Rräsifunktsioon rahuldab järgmisi nõudeid: Iga sisendi X korral on H(X) leidmine lihtne. Funktsiooni H väljund on fikseeritud pikkusega ja lühike (nt l=160 bitti). Tõenäolsus leida kaks sisendit X ei võrdu X´ aga H(X) = HX´) on väga väike. R'sifunktsiooni üks peamisi kasutusalasid on digitaalallkirja moodustamine. Tavaliselt moodustatakse enne allkirjastamist sõnumist X sõnumilühend H(X), mis seejärel allkirjastatakse. Seetõttu omistatakse räsifunktsioonide turvanõuetele suurt tähtsust. Räsifunktsioonid jagunevad kahte suurde klassi: Võtmeta räsifunktsioonid, mille väljund sõltub ainult esialgsest pikast sõnumist.
· protsess võib koosneda mitmest alamprotsessist · ühte tegevust teeb ainult üks tegutseja · tegevus peab lõppema mingi visuaalselt nähtava või ,,käega katsutava" tulemusega (seisundi või objektiga), mida · oleks võimalik kontrollida · tegevus peab olema teostusviisist sõltumatu, st tegevus peab vastama küsimusele ,,mida tehakse", mitte ,,kuidas tehakse" · tegevus peab vajama mingit sisendit (andmeid ja/või materiaalset objekti) · tegevuse juures on vaja kontrollida, mis tegevus(ed) peab/peavad olema eelnevalt tehtud (millist/milliseid sisendeid tegevus eelmis(t)e tegevus(t)e tulemus(t)ena vajab) Protsessianalüüs infosüsteemi muutmise kontekstis Infosüsteemi muutmise kontekstis seisneb protsessianalüüs tegevuste automatiseerimisvõimaluste määratlemises - eesmärk on analüüsida ja modelleerida vaid need protsessid ja tegevused, millele IT-alane tugi
Toitumissuhted ja produktiivsus Inimese energiatarve Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Eesmärgid: Määratleda energiaallikad Maal Selgitada tuleva ja peegelduva päikesekiirguse lainepikkuse tähtsust Kirjeldada fotosünteesi Kirjeldada energia ülekannet toiduahelas Defineerida toiduahel ja toitumisvõrk Termodünaamika I seadus Termodünaamika II seadus Maa kui avasüsteem Elu eksisteerimiseks on vaja pidevat energia sisendit Päikeselt ning soojusenergia väljundit Maailmaruumi. Elu Maal on võimalik ainult tänu lakkamatule energiavoole Päikeselt. Samal ajal eraldub Maalt tohutu hulk soojusenergiat maailmaruumi. Maa ökosüsteemi stabiilsus on tagatud pideva saabuva ja pideva lahkuva energiavooga. Suhteliselt ühtlane temperatuur Maa pinnal ja selle läheduses on katkematu energiavahetuse tulemus. Päike Päikese läbimõõt on Maa läbimõõdust 109 korda, mass 333000 korda suurem.
maksimumi ja miinimumi seadus) . Tootmistegurite järjestikulisel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Ainelises suhtes tegur- toodang võib erineda kolm erijuhtu püsiv, kasvav ja vähenev tootlikus. Tootlikkuse seadust kasutatakse siis , kui on tegemist ainelise toodanguga . Raha vahenduse, kui toodangu ära müüme saame rääkida tulukuse seadusest. Väheneva tootlikkuse seadus kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest vähemaks. Muutuvate suhete seadust iseloomustab - ressursside kasutamise põhjuslik- tagajärgsete seoste muutumist. 3 erinevat liiki suhted. 1. Suhted tegur- toodang (faktor produkt ). Kui muudetakse sisend teguris, siis uuritakse, kuidas muutub toodang sel juhul 2
infosüsteemid). Hea küberuurija oskab järgida juhtnööre/jälgi, analüütiliselt mõelda ja on põhjalik. Tunneb informatsiooni tehnoloogiat ja omab ülevaadet kuidas toimuvad andmete kogumine, hoidmine ja kuidas taastada peidetud või kustutatud faile. Peab oskama mõelda nagu pettur. Oskus kasutada erinevaid häkkimise vahendeid ja meetodeid. 1.3 Küberpettuste liigitus Sisestus pettus (input fraud) On üks lihtsamaid mooduseid, mille jaoks on vaja muuta või võltsida arvuti sisendit. Selle jaoks ei pea omama palju arvutialaseid oskusi, piisab kui teada kuidas süsteem toimib, et peita oma tegevuse jälgi. Selliste pettuste alla kuuluvad krediitkaardi pettused, võltsitud ostuarvete esitamine, erinevate blankettide võltsimine jne. Töötleja pettus (processor fraud) Pettuse toime panemiseks kasutatakse süsteemi, mille kasutamiseks ei ole tegelikult volitust/õigust. Siia kuuluvad ka arvuti aja ja teenuste vargused.
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliin...
4. BT lubab suuremat koormusvoolu. Loll viga: kui S suletud(transs avatud), siis max vool- >läheb takistusel soojuseks P=U2/R=5V2/R, selle vea parandab CMOS=KMOP: R asemel ka transs(S2)-toitest +5V voolu maha ei lasta, sest üks lüliti alati kinni, S1=nMOP, S2=pMOP trans. Suurtel sagedustel efektiivsus kaob. transi baar. Tarbib vähem võimsust. NAND nende baasil. Transside paar (ühel inv baas või siis npn ja pnp paar) 5. ühendab ühe sisendi(2n) väljundiga, n aadressi sisendit. Komb.Sk. Vaja ühe siini peal saata. Kommutaator, ümberlüliti. Pilet 3. 1. türistori volt-amper karakteristik 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? 3. T-triger 4. demutlipleksor 5. inverteeriv võimendaja (skeem, pingevõimendustegur) 1. Neljakihiline struktuur, kolm siiret, (nagu 2 transsi pnp ja npn, kus pnp kollektor =npn baas ja npn kol=pnp baas), sisemine pos tagasiside, neg pinge puhul blokeerub. K-|p|n|p|n|-A. Vahend voolu sisse-välja lülitamiseks, kasut jõuelektroonikas
konseptrsioonid Paketttöötlus · Paketttöötluse jaoks on vajalik täidetavate programmide järjekord, · Operatsioonisüsteem võib kindlustada programmi laadimist mällu välistelt andmekandjatelt · Põhimõtted o Programmi tekst sisestati perfolindile või perfokaartidele o Magnetlint kompilaatoriga paigutati seadmesse ning seade ühendati Draiverid · Järgmiseks etapiks olid sisendit ja väljundit teostavad programmid, mis sisestaisd ja väljastasid infot ajal kui CPU töötas. · Sisend- Spooling Batch Systems Multiprogramming systems Multiprogrammeerimine see arvutusprotsessi organiseerimise meetod, kus ühe protsessori peal kordamööda täidetakse mitut programmi Kui üks programm täidab sisend-väljund operatsiooni siis protsessor ei oota see oli õheprogrammilises reziimis vaid täidab teist programmi
Räsifunktioonid on plokk- ja jada sifrite kõrval üks tähtsamaid krüptograafilisi vahendei. Nad on mõeldud pikast sõnumist püsipikkusega lühikese bitijada tekitamiseks, nii et pika sõnumi ükskõik millised muutused põhjustavad muudatuse ka vastavas sõnumilühendis. Rräsifunktsioon rahuldab järgmisi nõudeid: Iga sisendi X korral on H(X) leidmine lihtne. Funktsiooni H väljund on fikseeritud pikkusega ja lühike (nt l=160 bitti). Tõenäolsus leida kaks sisendit X ei võrdu X´ aga H(X) = HX´) on väga väike. R'sifunktsiooni üks peamisi kasutusalasid on digitaalallkirja moodustamine. Tavaliselt moodustatakse enne allkirjastamist sõnumist X sõnumilühend H(X), mis seejärel allkirjastatakse. Seetõttu omistatakse räsifunktsioonide turvanõuetele suurt tähtsust. Räsifunktsioonid jagunevad kahte suurde klassi: Võtmeta räsifunktsioonid, mille väljund sõltub ainult esialgsest pikast sõnumist.
Keeleinspektsioon), lisaks riigiõppeasutused ja teadus- ja arendusasutused. Ministeerium ei juhi haldusala asutusi mitte vahetult, vaid strateegiliselt – töötab välja nende arengusuunad, määratleb eesmärgid ja analüüsib tulemusi, tagab eelarve, teeb järelevalvet jms. Inspekteerib seega ka erakoole nt. Audentese erakool. o Avalik valitsemine- Erinevad sidusrühmad annavad poliitikate kujundamiseks sisendit. Nt. Eesti Üliõpilaste Liit kõrgharidus reformiga seoses jne. Samuti nt. Eesti noortepoliitika võimalikult heaks elluviimiseks, hangitakse täpsemat infot noorte eluolude kohta, konsulteeritakse noorte ja neid esindavate organisatsioonidega. Toetatakse kaasamispraktikat eesmärkide saavutamisel. Et keegi pärast ei takistaks nende tööd ka. 2.Mis on avalikud teenused? Miks on neid raske selgepiiriliselt eristada erasektori kommertsteenustest? Tooge
maksimumi ja miinimumi seadus) . Tootmistegurite järjestikulisel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Ainelises suhtes tegur- toodang võib erineda kolm erijuhtu püsiv, kasvav ja vähenev tootlikus. Tootlikkuse seadust kasutatakse siis , kui on tegemist ainelise toodanguga . Raha vahenduse, kui toodangu ära müüme saame rääkida tulukuse seadusest. Väheneva tootlikkuse seadus kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest vähemaks. Muutuvate suhete seadust iseloomustab - ressursside kasutamise põhjuslik- tagajärgsete seoste muutumist. 3 erinevat liiki suhted. 1. Suhted tegur- toodang (faktor produkt ). Kui muudetakse sisend teguris, siis uuritakse, kuidas muutub toodang sel juhul 2
Lühiajaline on see ajaperiood, mille jooksul mõnede tootmistegurite hulk ei saa muutuda. Pikaajaline on see periood, mis on piisavalt pikk selleks, et kõigi tegurite hulk võiks muutuda. Tootmistegurite koguste muutumist nimetatakse tootmismastaabi muutuseks. 8. Efektiivsuse seadused (väheneva tootlikkuse seadus, muutuvate suhete seadus, maksimumi ja miinimumi seadus) Väheneva tootlikkuse seadus: kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest vähemaks. See väheneva tootlikkuse seadus on muutuvate suhete seaduse üks esinemisvorm. Muutuvate suhete seadus: ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumist iseloomustav seadus. Eristatakse kolme erinevat liiki suhteid: 1) Suhted tegur-toodang (faktor-produkt)
Harjutus 4-6 Ettevõtteteooria, täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad 1. Kas vastus on õige või vale: a) kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud õige toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; vale b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; õige c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige väljendab fakti, et pika perioodi keskmise d) kahanevate tulude seadus kulu kõver on U-kujuline; e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed õige nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast fir...
Info edastaja, töötleja ja vastuvõtja peavad suutma eraldama infokandja teatud kindlaid väärtusi. Kasutatakse diskreetset aega. Tänu millele infokandja väärtusi vaadeldakse fikseeritud momentidel. 1.3. Analoog-digitaalmuundurid ADC koodimuundur peab muutma sisendis oleva ajas muutuva pinge kahendkoodiks, mis on võrdeline sisendpinge väärtusega. Näiteks otsese muundamise meetodi puhul, mis põhineb ADC analoogvõrdlusskeemil, on kaks sisendit: muunduv analoogsisend ja konstantse fikseeritud pingega sisend (Vref), mida kasut võrdluses etalonina. Kui alumise sisendi pinge (+) väärtus on võrdne või suurem kui ülemise sisendi (-) pinge väärtus, siis võrdlusskeemi väljund on kõrgel nivool (1). Kui alumise sisendi pinge väärtus on väiksem kui ülemise sisendi pinge väärtus, siis võrdluskeemi väljund on madalal nivool (0). 1.4. Digitaal-analoogmuundurid
H1 (s) · tagasisidestatud, kus Y ( s ) = U ( s) 1 - H 2 ( s) H1 (s ) Kasutades neid kolme ühendamisviisi, saame komponeerida küllaltki keerulisi süsteeme, mille ühised ülekandefunktsioonid leiame nende valemite kaudu. Näidisülesanne N 3.1 Kolm süsteemi on ühendatud järgmise skeemi järgi. On teada nende ülekandefunktsioonid H1(s), H2(s), H3(s) ja kaks sisendit u(t), n(t). Leida süsteemide kompositsiooni väljund y(t). n(t) + u(t) H1(s) + H2(s) y(t) + H3(s)
Loodud on isegi vastav ühendus (The International Function Point User Group). Üldiselt on funktsioonide arvule tuginemine adekvaatsem projekti algusfaasis, koodiridadele tuginemine aga projekti edasistes faasides. Eritüübiliste mudelite vahelise ülemineku hõlbustamiseks on erinevate keelte jaoks leitud keskmised arvestuslikud koodiridade arvud, mis on vajalik ühe funktsiooni realiseerimiseks (funktsioonidena vaadeldakse kasutaja sisendit, väljundit, väliseid andmeliideseid, päringuid jne): assembler 320, C 128, C++ 56, Java 55, Visual Basic 35 jne. · Kulude mudelid aitavad kaasa riskide analüüsile ning võimaldavad ligikaudselt kavandada projekti, kui selle maksumus on ette antud (muutes vastavaid parameetreid, kuni kulud etteantud piiridesse mahub). · Kulude hinnang saab tugineda eelkõige senise praktika kompetentsele analüüsile,
Vee erikulu arvestatakse selle järgi, kui palju vett läheb vaja 1 kg toote soojendamiseks. Kui see tõuseb üle 4, oleks otstarbekam kasutada agensina auru. 74. Nimetada vähemalt 3 veemajanduse ahela olulist lüli. Täpsemalt selgitada, miks soovitatakse vee jaotusvõrk planeerida ringtrassina (vähemalt 2 põhjust). Puurkaev, veereservuaar, vee puhasti, pump, jaotusvõrk. Seega on tagatud vee pidev vahetus süsteemis, kuna trassil on mitu sisendit, siis rikke/remondi korral ei teki vee katkestust. 75. Millega põhjendada agensikulu graafikute koostamise vajadust / tähtsust? Sest see võimaldab saada informatsiooni selle kohta, kuidas kõige efektiivsemalt, ökonoomsemalt soojusenergiat toota, transportida ja jaotada erinevate tarbijate vahel. Optimeerida veemajandust ettevõttes. 76. Millised on soojusvahetite valiku olulisemad kriteeriumid? Nimetada vähemalt 4 koos selgitustega.
või noolekujuliste suunatähistega ( ^ , > , v , < ). Kui maailma põrand laius ja kõrgus on paaritu arv ruute, siis tuleb põranda keskelt värvida täpselt üks ruut. Kui mõlemad mõõtmed on paarisarvud, siis tuleb värvida 4 keskmist ruutu. Kui üks mõõde on paaritu ja teine paaris, siis tuleb värvida 2 ruutu (nii, et värvitud osa jääks täpselt põranda keskele). Kasutaja käest küsitud sisendit tuleb kontrollida. Programm ei tohi kokku joosta, kui kasutaja sisestab midagi valesti (näiteks sisestab suvalise teksti seal, kus oodatakse täisarvu või sisestab Pykkari algseks positsiooniks sellise, mis ei jää põranda piiridesse). Ebasobiva sisendi korral tuleb küsimist korrata niikaua, kuni sisend sobib. import pykkar import math #Algseaded. kontrollitud = False maxLaius = 50 #Üle selle pole mõtet, kuna programmi aken läheb liiga palju
EU õiguse eksam Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerimA. EU puhul need jõustuvad iseenesest, ratifitseerima ei pea. Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. EU-ga liitumise tingimused.: Demokraatia, toimiv vabaturumajandus, acquis communautaire ülevõtmine. Assotsatsioonileping. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte Institutsioonid 1. Euroopa Komisjon-täidesaatev Volinik igast liikmesriigist(28). (president:Jean- Claude Juncker). Nimetatakse ametisse 5 aastaks Eestist.Ansip-digivolinik Esindab tervikuna EL-tu ÜL: Esitab seaduseelnõusid EU parlamendile, haldab eelarvet; valvab õigusaktide täitmise üle;esindab EL rahvusvaheliselt Komisjoni president valitakse Euroopa Ülemkogu ...
Taani, Norra ja Iirimaa. Samuti otsustati sellel kohtumisel laiendada eurointegratsiooni pannes aluse ühisele välispoliitikale ning majandus- ja rahaliidule. Selgema kuju võtsid tippkohtumised aastatel 1974-1988. Detsembris 1974 Pariisis toimunud tippkohtumisel jõuti Prantsusmaa presidendi Valery Giscard d´Estaing´i algatusel kokkuleppele, et Euroopa juhtimis- ja majanduskriisi lahendamiseks on vaja rohkem poliitilist sisendit tipptasandil ja regulaarseid kohtumisi. Lepiti kokku, et valitsusjuhid ( või riigipead) hakkavad kohtuma kolm korda aastas. Esimene uute põhimõtete järgi peetud tippkohtumine toimus Dublinis 10.-11. märtsini 1975, kui Iirimaa oli Euroopa Majandusühenduse Nõukogu eesistuja. 1987. aastal mainiti tippkohtumist esimest korda ametlikus lepingus( Ühtne Euroopa Aktis), ametliku staatuse sai see 1992. aastal Maastrichti lepingus. Aastatel 1975-1995 peeti keskmiselt kolm kohutumist aastas,
ka maandumisfaasis on jalalaba toetatud konstanse väärtuse kontrolli poolt. Patsiendi kavatsuste faaside sünkroniseerimine toimub raja kontrollimsel ja koosliikumise toetumisel. Kontroll koosneb PD kontrollist kasutades terve inimese käimise tugimustreid. Joonisel 19 on blokk diagramm juhtimise kontrollimiseks ja faaside sünkrosatsiooniks. joonisel 19 olev inimese kavatse ennustaja HIE (human intention estimator) omab ennustus algoritmi jaoks FRF (floor reaction forces) sisendit. HIE all olevad kolm blokki on arhiivid, mis sisaldavad kiikumis faaside mustreid ja maandumise, toetumise faaside tugiväärtusi. HIE lokaliseerib käimise ajal need väärtused kahele jalale. HIEst paremal on kuus PD kontroll blokki. Joonis 19. Blokk diagramm juhtimis kontrollimiseks ja faaside sünkrosatsiooniks. 16 4. Berkeley Lower Extremity Exoskeleton (BLEEX)-i mehhaaniline disain. [14] A
süsteemide uurimiseks), süsteemide süntees (meetodid süsteemide loomiseks). Süsteem võib olla avatud (süsteem, mis suhtleb ümbritseva keskkonnaga või teiste süsteemidega, saab neilt mõjutusi), suletud (toimetab ise), hägus (ei ole juhuslik, aga sisaldab määramatust, suvalised väärtused mingist hulgast. Vajalik kirjeldamaks täpseid piire mitteomavate nähtuste ja mõistete süsteemis ilmnevaid suheid ja seoseid), orienteeritud (eristatakse sisendit ja väljundit, sisend mõjutab väljundit, väljundi tagasimõju sisendile aga puudub). Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed jne. Süsteemimudel: Süsteemimudel on süsteemi käitumine ja/või struktuuri idealiseeritud kirjeldus. Mudeli koostamine algab vajalike muutujate valikust ning seoste kirjeldamise detailsusastme määramisest, Süsteemimudelit võib kirjeldada verbaalselt, formaalselt, matemaatiliselt võrrandina
- Töö vajab oma sisendiks ühe või mitme eelneva töö väljundit - Töö tulemust on vaja ühe või mitme järgneva töö tegemiseks - Töö ei saa alata enne, kui kõik tööks vajalikud sisendid on töö tegijal käes - Töö ei ole lõpetatud enne, kui töötulemused on järgmistele tegijatele viidud 9. Kirjelda juhtumeid, millal on vajalik projekti töö jagada osadeks (projekti juhtimise mõttes). Tööde osadeks jagamise põhjuseid (projekti juhtimise mõttes). - Kui mõnd sisendit on vaja peale seda, kui töö on alanud, aga enne, kui see töö lõpeb, siis jaga see töö kaheks/ osadeks - Kui mõnd väljundit nõutakse sellelt töölt varem, ja kõik töö lõpetamise tingimused ei ole selleks ajaks täidetud, siis jaga töö kaheks/ osadeks - Vajadusel, kui kompetents on koormatud või puudu, jaga töö vastavateks osadeks 10. Mida peab sisaldama projekti töö (task'i) kirjeldus? Koosta näide. Töö kirjeldus (tööülesande spetsifikatsioon)peab sisaldama
A) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; B) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine (Ettevõtja Infovärav). 14 Ühendusesisese käibe puhul on käibe tekkimise aja määramine mõnevõrra erinev. Sisendkäibemaksu arvestuses ei ole mahaarvamise nõutav eeltingimus, et teenus või kaup oleks eelnevalt kätte saadud. Sisendit võib maha arvata ka ettemaksu tegemisel ettemakstud summa ulatuses, kui selle kohta on arve saadud (Ettevõtja Infovärav). Kaupade käivet, mis toimub Euroopa Liidu riikides ning mida varem käsitleti ekspordi ja impordina, nimetatakse 1. maist kauba ühendusesiseseks käibeks või soetamiseks. Kaupade ühendusesisene käive (intra-Community supply) tekib, kui Eesti käibemaksukohustuslane võõrandab kauba teise liikmesriigi käibemaksukohustuslasele.
vedelik, mille pikad sigarikujulised molekulid on orienteeritavad NAND nende baasil. Transside paar (ühel inv baas või siis npn ja pnp *elektriväljaga *pinna töötlusega. Väikesed voolud uA, väikesed paar) pinged <1,5V; 1-50C, külma käes aeglane reaktsioon. Algselt reag 5. JOONIS3 ühendab ühe sisendi(2 n) väljundiga, n aadressi sisendit. kiirus 100ms, nüüd 4ms. RGB süsteem-värviline. Kui valgustada Komb.Sk. Vaja ühe siini peal saata. Kommutaator, ümberlüliti. LEDidega, siis igavene, sest enne ütleb üles luminofoorvalgustus. Ühendatava sisendi järjekorranumber on määratud aadressibittide 3. JOONIS2 stabiilse voolu generaator. =mitteinv Rts=Rt, It=Usis/R. kombinatsiooniga
montaazi,turunduse ja jaemüügi koondamine ühe ettevõtte kontrolli all.selge ja eristatud osakonnad, näiteks ostu ja tootmise ja turundusosakond.Multidivisiooniline-luuake osakonnad mis vastutavad ühe toote iga etapi eest alates materjali ostmisest ja tootmiset kuni müügini..keskendub pigem ettevõtte väljundile st tähendab et struktuur on ehitatud põhiliste toodete ümber,mitte arvestades sisendit , t ressursse ja teadmisi , mida nende loomiseks tarvis.)autod,majapidamistarbed.Maatrikstruktuur- .ühel töötajal mitu ülemust,kui inemene peab end kahe töövahel jagama siis see hea struktuur.aitabn teha parimat koostööd ühe valdkonna seal.võrgustikstruktuur- multifunk,multidiv täiustamiseks .võrgustik põhineb meeskonna ja pksiisikute vahelisel suhetel, seetõttu tekib vajadusteke vökusirg,kaasara võüi mitte:töökorraldus maksimaalselt paindlik
tegevus-käive, omahind, kasum- keskjuhid) ja operatiivne(toorme, toote või teenuse kogus ja kvaliteet-alamastmejuhid) kontroll. Kasutussageduse järgi võib kontroll olla: pidev(protseduuride, reeglite järgimine, rühma- enesekontroll), perioodiline(eelarves püsimine, audited, tehniline korrasolek) ja juhuslik ehk valikuline(inventuurid, tegutsemise jälgimine). Vastavalt kontrolli objektile: eelnev kontroll- kontrollitakse sisendit, et ennetada probleeme. Jooksev ehk rääpkontroll- toimub samaaegselt tööprotsessiga, et korrigeerida probleemid nende tekkimisel, sageli on see alluvate otsene järelvalve. Järelkontroll- tagasiside toimunust, kontrollib väljundit, selleks et kõrvaldada probleemid pärast nende asetleidmist. 31. Muutused. Muutusele vastuseisu põhjused. Vastuseisu vähendamise võtted.154 Muutused võivad olla planeerimata (riikli reguleerimine) või planeeritavad
Sinu vastus on õige. Õige vastus on: 8 Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Baidi diapasoon Valige üks: a. 0 - 16 b. 0 - 220 c. 0-8 d. 0 - 255 Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: 0 - 255 Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Diskreetseadmel on 3 sisendit. Mitu võimalikku sisendsignaalide kombinatsiooni on ? Valige üks: a. 8 b. 3 c. 12 d. 6 Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: 8 Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millised siin loetletud nimed ei kuulu IEC 61499 hierarhia tasemesse? Valige üks: a. Rakendus b. Funktsioon c. Süsteem d. Seade e. Funktsiooniplokk f. Ressurss
· Kui mp> 0, siis Tp kasvab
· Kui Mp=0, siis tp max
· Kui mp<0 siis tp väheneb
· Kui mp< ap siis ap väheneb
· Kui mp=ap siis ap on max
Kui minul on juurdetulev hinne suurem kui juurdetulevate hinnete keskmine siis ta hakkab seda
tõstma kusagil on nad võrdsed, kui juurdetulev on väiksem kui keskmine siis a hakkab neid
allaviima
3. Kahaneva piirtootlikkuse seadus- lühiperioodi seadus
· Kahaneva piirtootlikkuse seadus kehtib tingimustes kus mõnda sisendit suurendatakse,
tehnoloogia ei muutu ja mõned sisendid ei muutu ( vähemalt 1 fikseeritud)
· Teatud punktis hakkab koguprodukti juurdekasv vähenema ja mp võib minna
negatiivseks.
Ap ja mp 3 staadiumi
· I staadium ap on
Tagasiside olemus. Transistorvõimendites ja operatsioonivõimendites rakendatakse tagasisidet vajalike parameetrite saamiseks. Selleks juhitakse osa väljundsignaalist tagasi sisendisse. Kui tagasisidesignaal võimendust vähendab, on tegemist negatiivse tagasisidega. Võimendamise korral on tegemist positiivse tagasisidega. 54. Operatsioonivõimendi. Reaalse operatsioonivõimendi tunnussuurused. Operatsioonivõimendi on suure pingevõimendusteguriga universaalne võimendi. Sellel on kaks sisendit ja üks väljund. Sisenditest üks on inverteeriv ja teine mitteinverteeriv. Reaalne operatsioonivõimendi 1) Võimendustegur 105– 1010 ; 2) Sisendtakistus on megaoomidest kuni 100 teraoomini ja väljundtakistus 0,1 oomist kuni 100 oomini; 3) Sagedusvahemik 1Hz…10MHz 4) Võimendus sõltub sagedusest; 55. Operatsioonivõimendite kasutamine. Inverteeriv võimendi Mitteinverteeriv võimendi Pingejärgur. Väike sisendvool, suur väljundvool. Kasutatakse puhvrina.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
