Ajalooliselt käis VÕI elemendiga. 16.Kahesuunaline MOP-võti. 17.Loogikalülituste väljundite ühendamine sõltuvalt väljundite iseloomust. 18.Mis on kombinatsioonloogika? Kombinatsioonloogika on loogikaskeemi koostamise meetod, mille puhul väljund sõltub sisendite kombinatsioonist. y=f {x1,x2,...,xn} 19.Kombinatsioonloogika lülituste triviaalne realiseerimine tabelina esitatud loogikafunktsiooni alusel. 20.Multiplekser. Element millel on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks. Ülesandeks on vastavalt juhtnoodile ühendada üks mitmest sisendist ainsa väljundiga. 21.Demultiplekser. Multiplekseri vastand. 22.Dekooder. Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud antud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära 2nd arvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines 'Infosüsteemide projekteerimine': Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon Teostajad: Indrek Kempi (001546) Pärtel Lias (010617) Eero Ringmäe (010636) Õpperühmad: LAP51 ja LAP 52 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2003 Autorideklaratsioon:...
Low TTL) - kasutatakse Soti Suvalise mooduliga e. kümnendsüsteemi arvuks jne. liigitatakse sõltuvalt sellest, kas dioodi. Pannakse transistori ette naaberkoodid on koodid, mis Üldjuhul on dekoodril nii mitu need programmeeritakse tehases diood, et transistor ei küllastuks, erinevad teineteisest ainult ühe sisendit n, kui mitu kohta on mälukiibi valmistaja poolt või kuna küllastunud transistori kahendjärgu poolest. Gray koodi sisendisse antaval kahendarvul. programmeerib neid kiibi sulgemine võtab kauem aega. puhul lülitub korraga ümber Maksimaalne väljundite arv kasutaja. TTL- st kiirem. ECL- (Emitter ainult 1 triger...
Sisendsignaalideks on närvi impulsid väga nõrgad elektrilised voolud. Neuron võtab vastu signaalid ja teisendab neid kui nad on piisava tugevusega. Akson on neuroni väljund. Ühel neuronil võib olla mitu sisendit ja ainult üks väljund. Peamised informatsiooni teisendused toimuvad neuroni kehas, mida nimetatakse soma-ks. Kõik seal toimuvad protsessid on keemilised. Need protsessid genereerivad väljund signaali, mille tugevus...
Maatriksi suurus on m x r, kus m on sisendite arv (ridade arv sisendmaatriksis) ja r on väljundite arv (ridade arv väljund-maatriksis). Süsteemi hilistumine on nähtus, mis avaldub selles, et süsteemi väljund teatud hetkel sõltub ainuüksi sisendi vähemalt T (hilistumisaeg) võrra varasematest hetkväärtustest. Lihtsaim hilistuv süsteem kordab väljundis täpselt sisendit konstantse hilistumisajaga T. Reaalses (põhjuslikkusele alluvas) süsteemis saab esineda vaid väljundsignaali hilistumine. Pidevaja süsteemide realiseeritavuse eelduseks on see, et m <= n (m-UKF lugeja järk, n-UKF nimetaja järk). Siirdeprotsessid süsteemis tekivad teatava sisendsignaali rakendamisel süsteemi sisendis. Nendes arvutustes kasutatakse põhilise valemina Y(S) = H(S) U(S). 5. Stabiilsus ja süsteemide käitumine. Vabaliikumine. Sundliikumine. Tasakaaluolek...
Kui integreeritud helikaart toetab 5.1 (6.1) heli, siis on lisaks veel 2 pistikupesa tagumiste ja keskkõlari jaoks. Eriti keerukate helikaartide korral leiame sealt ka SP/DIF optilise väljundi (või ka sisendi). Kui plaat on integreeritud graafikakiviga, leiame tagaküljelt ka standardse 15 nõelalise DSUB VGA pistikupesa monitori jaoks. Üksikutel kallitel emaplaatidel on ka integreeritud FireWire IEEE1394, mille 12 sisendit samuti plaadil paiknevad. Samas on juba modernseid emaplaate, mis nn vanamoodsaid (legacy) liideseid enam ei kasutagi. Näiteks Abiti AT7MAX emaplaadil puuduvad nii jada, rööp kui ka PS/2 liidesed. Seeeest on aga plaadil palju USB 2.0 ja IEEE1394 pistikupesi, mis korvavad oma suuremate kiirustega kao. Kasutusmugavust silmas pidades on mitmedki moodsad arvutikorpused varustatud esipaneelile toodud USB, heli ja FireWire pistikupesadega, seetõttu...
Helivõimendite korral on võimalik vältida väljundtrafot, kuna standartseks valjuhääldi takistuseks on 8. Selle lähedane on ka transistori väljundtakistus. Ilma väljund trafota vastatab lülituste realiseerimiseks on kaks võimalust. Kas kasutatada kahte toiteallikat, või suuremahtuvuslist kondensaatorit. OPvõimendiks nim. Tavaliselt intergraal lülitusena teostavat universaalset võimenduselementi, millel on kaks sisendit , üks väljund ja mida toidetakse sümeetrilise alalispingega. Plussiga tähistatud sisendid nim. mitte inverteerivateks sisenditeks ja sinna antud signaal põhjustab väljundis samafaasilise väljundpinge, st. võimendise protsessis signaali faas ei muutu. Inverteerimis võimendit nim....
Üldiselt on funktsioonide arvule tuginemine adekvaatsem projekti algusfaasis, koodiridadele tuginemine aga projekti edasistes faasides. Eritüübiliste mudelite vahelise ülemineku hõlbustamiseks on erinevate keelte jaoks leitud keskmised arvestuslikud koodiridade arvud, mis on vajalik ühe funktsiooni realiseerimiseks (funktsioonidena vaadeldakse kasutaja sisendit , väljundit, väliseid andmeliideseid, päringuid jne): assembler 320, C 128, C++ 56, Java 55, Visual Basic 35 jne. · Kulude mudelid aitavad kaasa riskide analüüsile ning võimaldavad ligikaudselt kavandada projekti, kui selle maksumus on ette antud (muutes vastavaid parameetreid, kuni kulud etteantud piiridesse mahub). · Kulude hinnang saab tugineda eelkõige senise praktika kompetentsele analüüsile,...
Kontrollerites on ajafunktsioonid ehk taimerid integreeritud protsessoriplokki. Kasutamisel antakse programmiga ette ajaintervallid, taimerid ja käivitustingimused. Programmeerimisel saab kasutada viit erinevat ajafunktsiooni: impulss-, pikendatud impulss-, viivitusega sisselülitus-, salvestavat viivitusega sisselülitus-, viivitusega väljalülitusfunktsiooni. Kõik mainitud ajafunktsioonid ehk taimerid omavad kolme sisendit ja kolme väljundit, millede otstarve on järgmine: · S sisendimpulsi tõusva või langeva (sõltuvalt taimeri tüübist) frondiga algab ajaintervalli loendamine. · TW sisendisse antakse ajaintervalli väärtus kas konstandina S5T#aeg vahemikus S5T#0ms...S5T#2h46m30s, sisendsõnana EW, väljundsõnana AW, mälusõnana MW või andmesõnana DW. · R sisendimpulsi tõusva frondiga lõpetatakse ajaintervalli loendamine ning väljund Q läheb olekusse "0"....
Tabelit) USA/Inglise näide 13.05 05/13/01 14:28:15 a, b, c rol Panel / Regional Options Funktsioonid Arvavaldised Tekstavaldised Valemid ja avaldised Valem on korraldus Excelile leida (tuletada) mingi väärtus ja salvestada see antud lahtris. See esitatakse kujul: =avaldis Võrdusmärk ( = ) on Excelile tunnuseks, et tegemist on valemiga. Suvalist sisendit , mis algab võrdusmärgiga, käsitleb Excel valemina. avaldis - määrab, millised tehted peab täitma andmetega vajaliku väärtuse leidmiseks. Üldjuhul ta koosneb: operandidest, tehtemärgidest ja ümarsulgudest. Operandideks võivad olla: konstandid: 12 25,73 "N" "Kasemets" "01.01.2000" viited lahtritele ja lahtriplokkidele (muutujad): - aadressid: B5, H13, C5:H28, $B$5, H$13, ..., Sheet2!B5, ... - nimed: a, x, x_1, c_, pikkus, palk, ... , Sheet2!palk, ......
Invertor teostab loogikamuutuja inversioonitehet ehk eitust: Kuna inversioon on ainus unaarne loogikatehe, siis invertor on ainus ühe sisendiga loogikaelement. Ülejäänud loogikaelemendid omavad 2 või enam sisendit . 2. JA-element teeb sisendite loogilist korrutamist ehk konjunktsiooni. (AND) 3. VÕI-element teeb oma sisendite loogilist liitmist ehk disjunktsiooni. (OR) _______ 7. Ekvivalents realiseeritakse asendusseose x 1 x 2 = x 1 x 2 kaudu: 4...
6. SUMMAATORID. Summaatoriks nim.arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavatele järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Seega on ühejärgulisel summaatoril kolm sisendit ning 2 väljundit. · Poolsummaator- ei arvesta liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet. Kasutades kahte poolsummaatorit, on alati saadav üks täissummaator. · Täissummaator- arvestab liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet · Jada ülekandega e. järjestikülekandega summaatoris moodustatakse väljundsignaal arvukohtade järjestikku summeerimisega, alates kõige nooremast (parempoolsest) kuni kõige vanema ehk vasakpoolsemani välja...
Automaatika süsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kõrvaldab inimese osavõtu selles protsessis ja võimaldab teostada selliseid protsesse mis on inimesele kahjulikud. Automaatika süsteemi kuuluvad automaat kontrollimine ja automaat reguleerimine. Esimene neist teostab mõõtmisi ja teine teostab reguleerimist e. parameetri hoidmist kindlal tasemel või parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi...
dekodeerime konvolutsioonkoodi valides koodipuul tee (trakti), mille korral kodeeritud järjestus erineb vastuvõetud järjestusest kõige vähem Koodipuu saame asendada koodi esitusega võrena, kusjuures eeliseks on asjaolu, et sisendjärjestuse suurenedes võre sõlmede (olekute) hulk ei suurene Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 34 Viterbi algoritm Võre graafiliselt kujutiselt teame, et võre iga sõlme võimalike sisendite arv on 2 Need kaks sisendit on samaväärsed Minimaalse distantsi dekooder peab langetama otsuse, milline neist kahest sisendist alles jätta ilma toimimiskaota Selliste otsustuste jada on see, mida Viterbi algoritm teel mööda võre teeb Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 35 Viterbi algoritm Algoritm toimib arvutades erinevuste suuruse (kaalu) iga võimaliku tee kohta mööda võret Konkreetse tee kaal on sellele vastava kodeeritud järjestuse ja vastuvõetud järjestuse Hammingi vahemaa...
- Töö vajab oma sisendiks ühe või mitme eelneva töö väljundit - Töö tulemust on vaja ühe või mitme järgneva töö tegemiseks - Töö ei saa alata enne, kui kõik tööks vajalikud sisendid on töö tegijal käes - Töö ei ole lõpetatud enne, kui töötulemused on järgmistele tegijatele viidud 9. Kirjelda juhtumeid, millal on vajalik projekti töö jagada osadeks (projekti juhtimise mõttes). Tööde osadeks jagamise põhjuseid (projekti juhtimise mõttes). - Kui mõnd sisendit on vaja peale seda, kui töö on alanud, aga enne, kui see töö lõpeb, siis jaga see töö kaheks/ osadeks - Kui mõnd väljundit nõutakse sellelt töölt varem, ja kõik töö lõpetamise tingimused ei ole selleks ajaks täidetud, siis jaga töö kaheks/ osadeks - Vajadusel, kui kompetents on koormatud või puudu, jaga töö vastavateks osadeks 10. Mida peab sisaldama projekti töö (task'i) kirjeldus? Koosta näide. Töö kirjeldus (tööülesande spetsifikatsioon)peab sisaldama...
Väljundis hargnemistegur ehk koormatavus n. see näitab mitu sama tüübilist skeemi võib üheaegselt ühendada antud lülituse väljundiga, et garanteerida nende ümber lülitumine. n=4...50 5. Sisendi koondumistegur m. see näitab mitu sisendit on lubatud ilma, et muutuks loogika elemendi väljund signaal. m=2..30 Pt + P t + P t 6. Keskmine võimsus tarve. PK = 1 1 2 2 3 3 T P1 - on tarbitav võimsus, suletud olekus P2 - tarbitav võimsus avatud olekus P3 - tarbitav võimsus lülituse üleminekul t1 , t2 , t3 - vastavate reziimide ajalised kestused T = t1 + t2 + t3 7. Hilistus ehk signaali levimise keskmine viide sisendist väljundisse...
2 OPERATSIOONISÜSTEEMID .........................................................................................2 C.2.1 PÕHIMÕTTED .........................................................................................................................2 C2.1.1 Protsessihaldus ..............................................................................................................3 C2.1.2 Mäluhaldus ................................................................................................................... 4 C2.1.3 Failihaldus.......................................................................................................................5 C2.1.4 Sisend- ja väljundseadmete haldus .................................................................................5 C2.1.5 Arvutivõrgu tugi...
Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käeso...
24 FPGA-de programmeerimise tehnoloogiad (EPROM ja EEPROM) Tehnoloogiat kasutavad Altera Corp ja Plus Logic. Tehnoloogija on sama, mis EPROM mälude juures. Kasutatakse kui "pull down" seadet loogikaplokkide sisendites . Niikaua, kui transistor pole programmeeritud OFF positsiooni, hoiab ta loogilise ploki sisendit loogilise nulli tasemel. Puuduseks on see, et pull-up takisti tarbib voolu. Eeeliseks on, et on ümberprogrammeeritav kuid samas ei nõua välist andmehoidjat (ROM vm.) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 49 instituut. FPGA-de programmeerimise tehnoloogiad (EPROM ja EEPROM) EPROM pole elektriliselt ümberprogrammeeritav EEPROM on elektriliselt ümberprogrammeeritav. EEPROM võtab võrreldes EPROM-ga 2 korda enam...
Kõik oleneb sellest, mis meid konkreetsel juhul huvitab ja millist prognoosi me soovime. · 5. [1 p.] Mis on süsteem? · 6. [1 p.] Mis on avasüsteem? · 7. [1 p.] Mis on küberneetiline süsteem? · 5. Süsteem on osade või sündmuste kogum, mida võib vaadelda kui tervikut, sest need osad või sündmused on omavahel seotud. · 6. Avasüsteem käitleb sisendit ning produtseerib väljundit, kusjuures väljund on otseselt seotud sisendiga ja sõltub selle hulgast. Selleks, et toimida vajab avasüsteem pidevalt sisendit. · 7. Küberneetilistes süsteemides kasutatakse tagasisidet süsteemi seisundi kontrolliks. Tagasiside on osa väljundist, mida kasutatakse sisendi reguleerimiseks. Küberneetilisel süsteemil on tavaliselt nn. "ideaalne seisund" ehk lähteseisund, millises süsteem püüab ennast hoida. 8. [4 p.] Nimeta joonisel tähtetega...