Kui aga ülekandefunktsioonil on nulle ja poolusi võrdselt, siis tekib impulsskaja koostises väljundis 8-impulsiga proportsionaalne komponent. Piirväärtusest tuleneb ka, et aja piiramatul kasvamisel saab impulsskaja jääda nullist erinevaks ainuüksi siis, kui ülekandefunktsioon omab poolust s=0. Impulsskaja kasutatakse lineaarse süsteemi dünaamiliste omaduste iseloomustajana (nn ülekande-karakteristikuna). Impulsskaja on küllalt lühikese impulsi kasutamisel sisendis eksperimentaalselt piisavalt täpselt mõõdetav. Näiteks piljardikuulide põrkel antakse hetkeliselt edasi jõuimpulss, mille reaktsioonina teise kuuli veeremine kestab kaua, kuid juba ilma kontaktita (impulsskaja). Hüppekaja on orienteeritud süsteemi reaktsioon (väljundsignaal) sisendisse nullajahetkel antud ühikhüppesignaalile l(t) muutujate nullistel algtingimustel. Hüppekaja kasutatakse lineaarse süsteemi dünaamiliste omaduste iseloomustamiseks ühena nn ülekandekarakteristikutest
väljundite järgi, Siia kuuluvad tagasisidemega süsteemid kus reguleeritakse regulaatori tervikuna),omadustele ka sisendsignaalist(sellest kuidas see muutub), väljundi või häiringu järgi.Moodsas juhtimismeetodid-Põhinevad süsteemi siis tuleb kasutada uurimisel standartset sisendsignaali muutust.Näitab olekuruumil ja olekumuutujatel.Neid meetodeid rakendatakse,kui tegemist on väljundsuuruse muutumist ajas,kui sisendis toimus ühikhüppe keerukate mitme sisendi ja väljundiga mitmelisidusate mittelineaarsete Tüüplülid?- Proportsionaalne-Väljund muutub võrdeliselt sisendiga. y=kx. süsteemidega.keeruliste obiektide korral kus on palju väljundeid ja Näiteks pingejagur,op võimendi. Aperioodiline lüli-Erineb proportsionaalsest sisendeid.Obiekti kujutatakse viibivina,oleku ruumis,mille igat punkti selle poolest,et inertsi ei saa arvesse võtmata jätta
tegelevaid inimesi vigastuste, kahjustuste ja õnnetuste eest. See kehtib eelkõige ohtlike kaupade kohta. Pakendite kasutatavuse funktsioon on seotud peamiselt sellega, kuidas pakendid mõjutavad tootlikkust ja logistiliste operatsioonide teostarnise efektiivsust. Materjalivoogude käsitsemise efektiivsus on suuremal või vähemal määral sõltuv pakenditest ja pakkimisest. Tootlikkus = Pakendite arv väljundis / logistilise ressurssi määr sisendis Pakendite liigid Pakendi liigid 1) müügipakend ehk esmane pakend- lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks määratud müügiühiku osa. 2) rühmapakend ehk teisene pakend- mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas rühmapakend müüakse koos kaubaga lõppkasutajale või tarbijale või kasutatakse seda vaid kauba käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitsmiseks või esitlemiseks,
5. PNEUMOJAOTITE VOOLUVÄÄRTUSED 5.1. Rõhukadu ja voolukiirus pneumojaotis Rõhukadu ning õhu voolukiirus on kasutaja jaoks tähtsad näitad. Pneumojaoti valik sõltub: 1) silindri mahust ja kiirusest, 2) nõutavast lülitussagedusest, 3) lubatavast rõhulangusest. Pneumojaotitel on määratud nominaalne voolukiirus. Vooluväärtuste arvutamisel tuleb arvestada mitmete teguritega: 1) pl rõhk jaoti sisendis (kPA või bar), 2) p2 rõhk jaoti väljundis (kPa või bar), 3) p diferentsiaalrõhk ehk rõhkude vahe (p1-p2) (kPa või bar), 4) T1 temperatuur (K), 5) qn nominaalne voolukiirus (1/min). Mõõtmise ajal liigub õhk ühesuunaliselt läbi pneumojaoti. Mõõdetakse sisend- ja väljundrõhku ning voolukiirust. 6. PNEUMOJAOTITE PAIGALDUS 13 6.1
omadusi nt: puistu keskmist kõrgust, võra alguskõrgust, puistu tüvemahu tuletamist, katvust ja lehepinnaindeksi hindamist. Hoolimata tänapäevase kaugseire mitmesugustest võimalustest saada metsade takseerkirjeldusi nii tabelitena kui ka kaartidena, ei tähenda see, et vajadus metsataksaatorite järele kaob. Pigem vastupidi: kuigi kosmosepilte või 3D-punktiparvi saab lihtsasti teisendada metsade takseerkirjeldusteks, siis on alati vajalik protseduuri sisendis kasutada kvaliteetseid metsa struktuuriandmeid mudelite koostamiseks või algoritmide õpetamiseks. 10 Kasutatud kirjandus Heritage, G.L., Large, A.R.G. 2009. Principles of 3D Laser Scanning – Laser Scanning for the Environmental Sciences, 21-34. Holmgren, J., Persson, A. 2004. Identifying species of individual trees using airborne laser scanner - Remote Sensing of the Environment 90, 415–423. Korhonen, L., Korpela, I., Heiskanen, J
teatud osa mõõdetava suuruse energiast mõõteseadme funktsioneerimiseks. Seetõttu on ideaalne mõõtmine teoreetiliselt võimatu. Et eri seadmete poolt avaldatav mõju ehk koormus on erisugune, siis nende võrdlemiseks kasutatakse mõistet sisendnäivtakistus (ingl input impedance). Nagu selgub lähemal vaatlusel, on energia ja informatsiooni üheaegse edastamise kirjeldamiseks vaja kahte muutuvat suurust [16]. Mõõteseadme iga osa sisendis eksisteerib muutuja qs1, mille põhiomadused võimaldavad kasutada seda informatsiooni edastajana. Samaaegselt eksisteerib samas sisendis ka teine muutuja qs2, mis on seotud informatiivse muutujaga sellisel viisil, et nende korrutis qs1qs2 kujutab endast süsteemi eelnevast elemendist tarbitava energia hetkväärtust ehk võimsust. Sellisel juhul on üldist sisendnäivtakistust võimalik kirjeldada kui Näeme, et võimsuse tarbe minimeerimiseks on vaja kasutada võimalikult suurt
kui poolusi. Kui aga ülekandefunktsioonil on nulle ja poolusi võrdselt, siis tekib impulsskaja koostises väljundis 8-impulsiga proportsionaalne komponent. Piirväärtusest tuleneb ka, et aja piiramatul kasvamisel saab impulsskaja jääda nullist erinevaks ainuüksi siis, kui ülekandefunktsioon omab poolust s=0. Impulsskaja kasutatakse lineaarse süsteemi dünaamiliste omaduste iseloomustajana (nn ülekande-karakteristikuna). Impulsskaja on küllalt lühikese impulsi kasutamisel sisendis eksperimentaalselt piisavalt täpselt mõõdetav. Näiteks piljardikuulide põrkel antakse hetkeliselt edasi jõuimpulss, mille reaktsioonina teise kuuli veeremine kestab kaua, kuid juba ilma kontaktita (impulsskaja). Hüppekaja on orienteeritud süsteemi reaktsioon (väljundsignaal) sisendisse nullajahetkel antud ühikhüppesignaalile l(t) muutujate nullistel algtingimustel. Hüppekaja kasutatakse lineaarse süsteemi dünaamiliste omaduste iseloomustamiseks ühena nn ülekandekarakteristikutest
Eelduseks on ülekandefunktsiooni tundmine. Antud sisendsignaalile u(t) leitakse kujutis u(s) Laplace'i teisenduste tabeli alusel 3.5 Impulss- ja hüppekaja- Impulskaja h(t) u(t)=(t)=> y(t)=h(t)-Orienteeritud süsteemi reaktsioon väljundsignaalina, kui sisendisse nullajahetkel antakse delta-impulss (t). Impulsskaja kasutatakse lineaarse süsteemi dünaamiliste omaduste iseloomustajana (nn. ülekandekarakteristikuna). On küllalt lühikese impulsi kasutamisel sisendis piisavalt täpselt eksperimentaalselt mõõdetav. Hüppekaja g(t) -u(t)=l(t) => y(t)=g(t) Orienteeritud süsteemi reaktsioon (väljundsignaal) sisendisse nullajahetkel antud ühikhüppesignaalile 1(t) muutujate nullistel algtingimustel. Kasutatakse lineaarse süsteemi dünaamiliste omaduste iseloomustamiseks ühena nn. ülekandekarakteristikutest. On küllalt täpselt määratav eksperimendi abil. 3.6 hilistumine pidevaja süsteemides- Hilistumine on
UGS G E Usis Joon.1.20 I-MOS transistoridel (indutseerkanaliga väljatransistoridel), mille võimalik tööreziim on ainult rikastusreziimis, on vaja anda paisule sobiva suurusega positiivne eelpinge ja selleks on kõige lihtsam kasutada sisendis pingejagurit (joon.1.21). I D +E R1 RD A VT R2 +2V U
0x04. PinB B pordi sisendregister. PinB register ,,kuulab" pidevalt millises olekus (,,0" või ,,1") on mikrokontrolleri väljaviigud ja jälgides PinB registri sisu saab teada millises olekus väljaviik on. Kui väljaviik on määratud väljundiks ja väljaviigu oleku määrab PORTB register, siis pole PinB registri oleku jälgimisel mõtet, sest PORTB määrab väljaviikude oleku ja PinB järgib seda. Kui väljaviik on määratud sisendiks ja väljaviigu oleku määrab sisendis olev seade, siis saab PinB registrilt teada, millises olekus väljaviik parajasti on. Selleks, et porte konfigureerida on vaja teada, et registri vanem järk on PB7 ja noorem järk PB0. Seega tuleb porti B vaadata: PB7, PB6, PB5, PB4, PB3, PB2, PB1, PB0. SPI SPI (ingl serial peripheral interface) on jada välisliidese ja välisseadmete vaheline andmevahetuse standard. SPI töötab täisdupleksi reziimis (saatmise ajal toimub ka vastuvõtt).
värviline kujund: kolm elektronkahurit: RGB. Kõik on erineva nurga all. Ekraani ette on pandud augukestega 'mask', et eri kahurite vood üksteist segama ei hakkaks. Iga augukese kohta antakse igale kahurile sõltumatu heledus moodustuvad segunenud värvid. plasmakuvar: pilt tekitatakse ioniseeritud keskkonna (plasma) elektrilise mõjutamisega elektroluminesentskuvar: pilt genereeritakse gaaslahendust kasutades Dekooder Dekooder on loogikalülitus, mis teeb kindlaks, milline kood sisendis on, milline sisend on aktiivne. Dekooder tunneb ära vastava kahendkoodi & aktiveerib sellele vastava väljundi. Sisendis n-järguline kood, väljundis 2 astmel n-järguline kood. Dekoodriga saab kahendkoodi muundada koodiks, millega aktiveerida mälupesa, juhtida segmentindikaatorit, konverteerida bin<-->dec, jne. Koosneb AND elementidest. Kaskaadlülitus... kõrgema taseme dekooder aktiveerib madalama taseme dekoodrid, need omakorda väljundid, etc.
r(t)=s(t) c(;t)+n(t)= (-x,x)(c(;t)s(t - )d+n(t)), kus zero inverted, bipolaarne AMI, pseudoternaarne, manchesteri , 5. Digitaalinfo kodeerimine : c(;t)- kanali reaktsioon ajahetkel t impulsile kanali sisendis kood, differents.Manchesteri kood, B8ZS, HDB3. - hetkel t-. Impulsskaja - c(;)=(k=1,L)(ak(t)(-k)), . kus L-leviteed, ak(t) sign.sumbuvus k-ndal leviteel, k- k-ndal - - kiire hilistumine (viide)
lahendusi. Üks probleem DTL-I lülitustega oli, et integraallülituste kiibil võtab dioodi konstruktsioon sama palju ruumi kui transistori oma. Seetõttu oli eesmärgiks leida moodus, kuidas vältida vajadust suure hulga sisenddioodide järgi, leida midagi, mis asendaks korraga palju dioode. Kui kõik sisenddioodid asendati transistoridega, siis muutus integraallülituste füüsikaline konstruktsioon märksa efektiivsemaks. Erinevuseks DTL-ist on see, et sisendis kasutatakse mitme emitterilist transistori. 12.n-MOP-loogika. 13.CMOS (KMOP)-loogika. Paljud rakendused, eriti transporditavad, patareitoitega, vajavad, et energiavajadus oleks võimalikult minimeeritud. Et seda saavutada, selleks arendati välja KMOP (komplementaarne metalloksiid pooljuht) tehnoloogia. KMOP loogika kasutab kõrgendatud reziimis MOSFET-e transistoridena ja on niimoodi disainitud, et ei vaja peaaegu üldse elektrivoolu. Samas on nad limiteeritud oma opereerimiskiirusega
Jalatald peab moodustama säärega mõttelise nurga vähemalt 90° Mõtteline joon, mis ühendab kahte õlga, peab olema paralleelne pealaetasandiga 17 Joonis 8. Vaatenurk kuvarile. 18 11 Lisafunktsioonid 11.1 Energiasäästmine Enamik monitore lülitab ennast energia säästmise režiimi, kui monitori video sisendis ei ole signaali. Selline funktsioon võimaldab uuematel operatsioonisüsteemidel monitori välja lülitada pärast teatud aega arvuti mittekasutamist. Peale selle pikendab antud funktsioon ka monitori eluiga. Mõned monitorid lülitavad ennast ise pärast mõnda aega mittekasutust stand- by režiimi. Uuemate sülearvutite puhul on see funktsioon eriti tähtis, kuna see vähendab ekraani ja aku kulumist ning pikendab aku režiimis kasutatavuse kestvust. 11.2 Integreeritud tarvikud
Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 2 Lairibavõimendite alaliigid on videovõimendid (kasutatakse telerites, ostsillograafides) ning impulsivõimendid mitmesuguse kuju ja sagedusega perioodiliste impulsside võimendamiseks. Lairibavõimenditeks võib lugeda ka alalisvooluvõimendeid, sest neil on suhe fü / fa lõpmata suur Alalispingevõimendit, mille sisendis on diferentsaste (diferentsiaalaste) nimetatakse diferentsvõimendiks (diferentsiaalvõimendiks). Diferentsastme nagu ka diferentsvõimendi väljundsignaal on võrdeline tema kahel sisendil valitsevate potentsiaalide erinevusega (diferentspingega). Operatsioonvõimenditeks nimetatakse kõrgekvaliteedilisi alalispingevõimendeid, milliseid algselt konstrueeriti analoogarvutite ja automaatjuhtimissüsteemide jaoks,
täielikult, tuleb arvestada vastuvõtja enda sisendi ja esimeste astmete mürapingega. 11 Raadiovastuvõtjad Need ei sõltu enam kasutatavast sagedusalast vaid muude võrdsete tingimuste juures suurenevad koos vooluringide aktiivtakistustega ja ülekantava sagedusriba laiusega. Vastuvõtja piirtundlikkuseks nimetatakse sellist signaali suurust sisendis, mille juures kasuliku signaalipinge ja mürapinge suhe väljundis võrdub ühega. Signaali ja müra minimaalne suurus sõltub vastuvõetava signaali liigist ja modulatsioonitüübist. Müra suhtes on kõige vähem kaitstud AM signaalid ja nende signaalide rahuldavaks vastuvõtuks peab elektromotoorsete jõudude suhe olema ES vähemalt 5...15( kordasuure m,14...24 dB ) . EM Sagedus- ja impulssmoduleeritud signaalid on häire- ja müravastase kaitse
Termotuumaenergia tootmiseks mõeldud reaktorite ehitamisel on peamiseks takistuseks just sünteesiks vajalik ülikõrge temperatuur, mida ükski maapealne materjal ei talu. Katsereaktorite seas on tuntuimaks nn. Tokamak tüüpi termotuumareaktorid, kus plasmat hoitakse sulustatuna tugevas magnetväljas (magnetic confinement). 1993. a. detsembris andis Princetoni katsereaktor kontrollitava termotuumareaktsiooni tulemusena 5.6 MW energiat. Seda loeti oluliseks progressiks, ehkki reaktori sisendis kulutatud energia oli suurem kui väljundis saadu. Teist tüüpi termotuumareaktorites toimub nn. "inertsiaalne sulustamine". Näiteks: Shiva reaktoris (Lawrence Livermore Laboratories, USA) fokuseeritakse 20 võimsa neodüünlaseri kiired reaktsioonikambrile, et kutsuda esile termotuumasüntees deuteerium- triitiumi gaasiseguga täidetud mikroballoonides. 2005 a. leppisid suurriigid kokku ehitada tootmisotstarbeline Prantsusmaale fusioonreaktor, projekti koodnimetus ITER.
Niikaua kui C=0, säilitab triger oma väärtust. Kui C=1, siis antakse trigerile D väärtus, kas 0 või 1, oleneb D väärtusest. Seega säilitab D triger oma väärtust seni kuni tuleb uuesti clock sisendisse1. Ehk kui C=1, Q=D ja C läheb nulliks(C=0), nüüd on trigeri väärtus Q=D kuni aja t pärast tuleb uuesti sisend C=1 ja siis saab Q väärtuseks jälle D väärtus. Potentsiaaliga sünkroniseeritav D-triger D-trigeri väljund võtab sisendis oleva väärtuse , kui sünkrosisend seda lubab. Frondiga sünkroniseeritav D-triger Frongida sünkroniseeritav triger lülitub ümber, kui C-sisendi väärtus muutub 0–st 1–ks või 1-st 0-ks. Lülitumine toimub AINULT frondi ajal. JK-TRIGER (Jump Key) Potentsiaaliga sünkroniseeritav JK Sarnaneb oma käitumiselt SR-trigeriga. Erinevus on kombinatsiooni J=K=1 juures. Triger võtab eelmise olekuga vastupidine olek. Frondiga sünkroniseeritav JK-triger Realiseerub D-trigeri baasil.
Master ja Slave, mida juhitakse erinevate sünkrosignaalidega läbi EI- elemendi. Korraga saab avatud olla ainult üks pool trigerist. Kahetaktilisel trigeril on C = 1 puhul avatud ainult Master pool ja C = 0 puhul lülitub Slave peale. See väldib Master trigeris muutust ehk ei toimu mitmekordset ümberlülitumist. 3) D-Triger (Delay) Potensiaaliga sünkroniseeritav D-Triger (D Latch) D- trigeri väljund võtab sisendis oleva väärtuse, kui sünkrosisend seda lubab. Säilitab seni eelmise väärtuse kuni antakse sisse uus väärtus. Frondiga sünkroniseeritav D-triger triger lülitub ümber, kui C-sisendi väärtus muutub 0-st 1-ks või 1-st 0-ks. 4) JK-Triger (Jump Key) Käitub sarnaselt SR-trigeriga, kuid kombinatsiooni J=K=1 juures, kus SR-il oli see keelatud väärtus, on JK-l on see lubatud väärtus ja võtab eelmise olekuga vastupidise oleku: J K Qt
.0,8V-ni ja püsti üles vool. Triood-türistor=trinistor:väljaviik teise trans baasist. tähis: diood, mille kriipsul krõnks otsas. saab juhtida sisselülitamise pinget. 2. OV Kuna võimendustegur lõpmatu, siis võib väike ebasümmeetria esimeses astmes kasvada suureks signaaliks väljundis (kui sisend ühendatud maaga) Saab vältida nullnihkepinge U0. U0-differentspinge, mis tuleb anda OV sisendite vahele, et väljundis oleks 0. Kui sisendis 0 U0=3..30mV 3. loendustriger, impulss lülitab ümber JK->T: J=K=1; JK->D:K=-J 4. 1 sisend 2n väljundit n aadressi 5. neg parall TS pinge järgi. Oletame, et Rsis D==>Isis=Its, Usis-u0/R1=-Uvalj-u0/Rts. Juhul kui Ku->, siis u0=Uvalj/Ku->0 Kui=-Rts/R1 u0-ple nullnihkepinge vadi u. Sisendite vahel ei tohi olla üle 0,4..0,5V. Kui Rts=R1=>Kui=-1, kui uo->0, siis skeemi sisendtak Rsis=R1. Pilet 4. 1. filtriga võimu ehitamine 2. mahtuvuslik filter alaldis 3. väljatransistor 4
2 2 C1 Taolisi kaskaade (lülisid) võib ühendada järjestikku ja nii võib saada rohkemakordset kordistamist (järjestikkordisti). 3.3. Silufiltrid Silufiltrite ülesandeks on vähendada alaldist saadava pinge pulsatsiooni ehk lainelisust tarbija iseloomuga määratud tasemeni. Filtrite toimet iseloomustavaks parameetriks on silumistegur kus p on pulsatsioon filtri sisendis ja p pulsatsioon filtri väljundis. Seega näitab sis välj silumistegur, mitu korda väheneb pulsatsioon filtri toimel. Peale silumisteguri on filtritele tähtsaks parameetriks veel nimivool, sest kasutades filtrit nimivoolust erinevatel vooludel ei pruugi siluv toime olla enam samal tasemel. Eriti kehtib see filtrite kasutamisel nimivoolust suurematel vooludel, kus lisaks silumisteguri vähenemisele võib tekkida ka
avaneb diood VD2 ning kondensaator C2 laetakse pingeni U2+UC1. Taolisi kaskaade (lülisid) võib ühendada järjestikku ja nii võib saada rohkemakordset kordistamist (järjestikkordisti). 3.3. Silufiltrid Silufiltrite ülesandeks on vähendada alaldist saadava pinge pulsatsiooni ehk lainelisust tarbija iseloomuga määratud tasemeni. Filtrite toimet iseloomustavaks parameetriks on silumistegur p q = sis pvälj kus psis on pulsatsioon filtri sisendis ja pvälj pulsatsioon filtri väljundis. Seega näitab silumistegur, mitu korda väheneb pulsatsioon filtri toimel. Peale silumisteguri on filtritele tähtsaks parameetriks veel nimivool, sest kasutades filtrit nimivoolust erinevatel vooludel ei pruugi siluv toime olla enam samal tasemel. Eriti kehtib see filtrite kasutamisel nimivoolust suurematel vooludel, kus lisaks silumisteguri vähenemisele võib tekkida ka filtri elementide soojuslik ülekoormamine. Silufiltrid
muutub, potentsiaaliga sünkroniseeritav sünkrosisend C määrab, millal väärtus muutub. Kui C pole aktiivne siis säilitub vana olek. MS-triger: Võib tekkida olukord, kus sisendi väärtused sõltuvad välisest kombinatsiooniskeemist. Tekib mitmekordse ümberlülituse probleem. Siinkohal aitab MS-triger, mis koosneb kahest osast master ja slave, mis ei saa olla samal ajal aktiivsed. D-triger: potentsiaaliga sünkroniseeritav sisendis olev väärtus, kui sünkrosisend lubab seda, frondiga sünkroniseeritav lülitub ümber, kui C sisend muutub 0 1 (esifront) ja kui 1-0 (tagafront). Muude väärtuste korral jääb samaks. JK-triger: potentsiaaliga sünkroniseeritav mõlemad väärtused võivad olla aktiivsed, frondiga sünkroniseeritav lisatakse D-trigeri ette loogikaskeem, mis paneb käituma nagu JK-triger. T-triger e. loendustriger: kasutatakse sageduse jagamisel ja loendurites. XOR kaudu.
signaal 1, kui x2 y signaal 1 on tema y = x1 ∧ x 2 ∧ x 3 x3 y 1. ning 2. ning 3. ning jne sisendis 2. VÕI Lüli väljundis on y y = x1 + x 2 + x 3 x1 signaal 1, kui x1 x2 1 y signaal 1 on tema x2 y = x1 ∨ x 2 ∨ x 3 x3 1. või 2. või 3. x3 või jne sisendis y 3. EI Lüli väljundis on
MS-triger(Master Slave) Kahetaktiline triger koosneb kahest identsest trigerist, mida juhitakse erinevate sünkrosignaalidega läbi EI-elemendi. Korraga saab avatud olla vaid üks pool trigerist, lahendab mitmekordsete ümberlülitumiste probleemi. D-triger(Delay) Potentsiaaliga : saab realiseerida potentsiaaliga SR-trigeri baasil. S- ja R- ühendatakse kokku EI-elemendi kaudu. ,,Väljund võtab sisendis oleva väärtuse, kui sünkrosisend lubab." Frondiga : triger lülitub ümber, kui C väärtus muutub 0-st 1-ks või 1-st 0-ks, muul ajal säilitab triger oma väärtuse, olenemata D sisendi väärtusest. T-triger(Toggle) Loendustriger, kasutatakse sageduse jagamisel ja loendurides. Funktsioon väljendub XOR kaudu. Väljundi uus väärtus sõltub alati eelmise väljundi väärtusest. Registrid on hulk ühise juhtimisega trigereid
impulsi tugevust. W = [w1 K wn ] on tehis Joonis 1.4 Tehisneuroni elemendid neuroni kaalukoefitsientide vektor (joonis 1.4). 5 Kaalutud summatori sisendis iga sisend korrutatakse läbi vastava kaalukoefitsiendiga. Summatori väljund NET on nende korrutiste summa. Järelikult summatori funktsiooni võib kirjutada järgnevalt: x1 NET = W X = [w1 K wn ] M = w1 x1 + K + wn x n . (1.1) x n Mittelineaarse elemendi funktsiooni nimetatakse aktiveerimisfunktsiooniks (activation function, )
Integreerimiskonstant. Integraatori sagedustunnusjoon. Teatavasti ideaalne integraator annab väljundis signaali, milline on võrdeline sisendsignaali integraalile aja järgi. Väljundsignaal avaldub sisendsignaalialuse osa pindalaga. Tänu inverteeriva sisendi virtuaalsele maale on vool takistil R1 määratud suhtega: Usis R1 See vool peab läbima mahtuvuse C, mis kindlustabki väljundsignaali. Reaalses integraatoris peab arvestama integraatori sisendis olevat eelpinget (alaliskomponenti), mis viib ideaalse integraatori väljundpinge pidevale kasvule kuni väljundi küllastumiseni. Alalispinge reziimi stabiilsuse tagamiseks tuleb kondensaator sillata takistiga Sellega on piiratud madalsagedusliku-, kaasaarvatud ka alalissignaali võimendus, olles nüüd piiratud suhtega: R2 R1 // All olev jutt on raamatust // Kui puudub takisti R2, siis tagasiside ahelas olev kondensaator laadub vooluga iC, mis ei sõltu kondensaatori pingest
impulsi tugevust. W = [w1 K wn ] on tehis Joonis 1.4 Tehisneuroni elemendid neuroni kaalukoefitsientide vektor (joonis 1.4). 5 Kaalutud summatori sisendis iga sisend korrutatakse läbi vastava kaalukoefitsiendiga. Summatori väljund NET on nende korrutiste summa. Järelikult summatori funktsiooni võib kirjutada järgnevalt: x1 NET = W X = [w1 K wn ] M = w1 x1 + K + wn x n . (1.1) x n Mittelineaarse elemendi funktsiooni nimetatakse aktiveerimisfunktsiooniks (activation function, )
U0- *Suurimad väljundpinged U+valjmax U-valjmax *Suurimad differents- jaühissignaali pinged Udmaxk Usfmax *nomin differentspinge, mis tuleb anda OV sisendite vahele, et väljundis oleks 0. koormustak 2k,10k Kui sisendis 0 U0=3..30mV *toitepinged(nomin, min, 3. JOONIS456(paremal) max) *ühikvõimend sagedus loendustriger, impulss lülitab f1-sagedus, mille korral ümber JK->T: J=K=1; JK-
Madalsagedustel (alla 15 ... 20kHz) kasutatakse enamasti RC-generaatoreid. Põhimõtteliselt võib võnkeringi asendada RC-ribafiltriga või nn Wieni-Robinsoni sillaga. faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu külge mitteinv-va skeemiga. Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku 3->Rts/Ro2. 4. TTL-Schottky loogika elemendid TTL – nii lülituse sisendis kui väljundis on transistorid. TTL-Schottky barjääriga transistorides on baasi ja kollektori vahel Schottky barjäär, mis vähendab siirde avamise lävipinget (0,7 voldilt 0,2...0,3 voldini) hoider ära transistori küllastumise. Seetõttu tõuseb loogikaelemendi töösagedus ja suureneb pingelang emittersiirdel, mille tõttu väheneb kollektorivool püsitalitluses. 5. RS-triger Igal trigeril on 2 olekut. Triger on primitiivsem jadaloogika lülitus. Ehituse aluseks on
1. Kuna skeemitehnika võimaldab saada induktiivse iseloomuga ülekandefunktsiooni, siis saab poolide asemel kasutada takisteid. 2. Operatsioonvõimendi suur sisend- ja väike väljundtakistus tagab filtrile sisendi ja väljundi vahelise hea isoleerituse. 3. Kuna aktiivkomponendid võimaldavad signaali võimendamist, siis aktiivfiltrid võimendavad signaali. 19. Milleks kasutatakse impulsstoiteseadmete sisendites filtreid. Mis filtritega on tegemist? Impulsstoiteseadmete sisendis ja väljundis kasutatakse LC filtreid. 20. Mida tähendab filtri järk? Filtri järk väljendab sumbuvust filtri tõkkealas. Mida suurem järk seda suurem sumbuvus. Joonisel tähedab seda et seda kiiremini pääsualast läheb üle keelualale. 21. Võnkering ja selle resonantsisagedus. Võnkering on kondensaatorist ja induktiivpoolist koosnev elektriahel. 22. Passiivelementide ja aktiivelementide olemus.
integreerivad voolu ruudu le aja. Need on ruutampertunni arvestid. Juhtivuskadude mtmiseks kasutatakse ruutvolttunni arvesteid, mis integreerivad pinge ruudu le aja. Tavaliselt arvutuste lihtsuse tttu neid ei kasutata. Ruutvolttunni arvestid paigaldatakse uuritava seadme ette, ruutampertunni arvestid uuritava seadme taha. 2.9. Pinge kaod Elektrivarustusssteemi elemendi elektriline koormus kutsub temas esile pingekao: U = U - U 1 2 U1 - pinge sisendis U2 - pinge vljundis U arvutus on vajalik pinge kikumise mramiseks vrreldes nimipingega Pingekadu suhtelistes hikutes See peab olema 5% piires. Pingekao leidmine aseskeemi jrgi suhtelistes hikutes Upk - pingekao pikikomponent Urk - pingekao ristikomponent Tavaliselt on ristikomponent nii vike, et selle vib jtta arvestamata. Sellisel juhul: Upk I2R Urk jI2X U
1. TRIGERID Mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Olek vastab väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Tavaliselt 2 väljundit: otsene O ja invertne Õ. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse: Seadesisenditega ehk SR-trigerid Loendussisenditega ehk T-trigerid Andmesisenditega ehk D-trigerid Universaalsisenditega ehk JK-trigerid SÜNKROONNE TRIGER (flip-flop) oleku reguleerimine sisendite baasil toimub vaid taktiimpulsi mõjul. ASÜNKROONNE TRIGER (latch) info salvestatakse vahetult sisenditesse antud signaalide põhjal. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest liigitatakse ühe- või kahe-taktilisteks. Ühetaktiline: puuduseks, et ei võimalda samaaegselt infot vastu võtta ja edastada. Kahetaktiline: master-slave, kokku ühendatud kaks trigerit, et sünkroonimisel nulli haarami...
kujundamises on võimalik inimesel alustada petitsioone, demonstratsioone või teha avaldusi. Poliitika väljundtasandil saab inimene aga luua kontakti ametniku või saadikuga ja rakendada poliitilist tarbijakäitumist. Isiklikul tasandil usun, et poliitiline osalus on äärmiselt oluline, et ühiskond toimiks jätkusuutlikult ning ilma suuremate konfliktideta, kuna üldjuhul tekib rahulolematus selles ühiskonnagrupis, kes ei osale mitte ühelgi moel poliitika sisendis, kujundamises ega ka väljundis. Seega olen arvamusel, et poliitilise osaluse taset tuleks tõsta ning tõsta üldist teadlikkust, miks on oluline olla ühiskonna liige ning osaleda selles tehtavates otsustes ning protsessides. PEATÜKK 10 Sotsiaalne liikumine on lühidalt ühiskonnaliikmete poolt loodud liikumine, mis võimaldab püüda kergelt erinevate kanalite tähelepanu, et tuua ühiskonda sisse muudatusi. Sotsiaalse liikumise üks eeldus on sotsiaalne protest ehk
11.27. Laotoimingute mõõtmine Ladu kujutab endast keerukat süsteemi, kus on korraga kasutusel mitmeid ressursse. Nendest peamised on inimtööjõud, laotehnika, riiulisüsteemid, lao ruumid ja lao põrandapind. Ressursse kasutades tehakse laos erinevaid tegevusi, nagu kaupade vastuvõtt, väljastussaadetiste komplek- teerimine, pakkimine jne ülesandega ettevõtte klientide tootmist teenindada. Tegevuste sisendis on ressursid ja väljundis täidetud vastuvõtu ja väljastustellimused. Et lao töö oleks tulemuslik, tuleb laoressursside kasutamist jälgida, registreerida ja mõõta. Tulemused talletatakse andmetabelites, mille põhjal on võimalik teha analüüsi lao toimingute mah- tude, tootlikkuse, efektiivsuse jms kohta. Andmete analüüsimisel võib selguda, et tööde korralduses on teatud ebakohad ja töö pole piisavalt tootlik
kombinatsioonskeemi. Toimub pidev ümberlülitamine (vajalik ühekordne). Probleem lahendatakse kahetaktiliste trigeritega. Koosneb kahest identsest trigerist (master ja slave), mida juhitakse erinevate sünkrosignaalidega läbi ei-elemendi. Väljundi muutus ei saa enam muuta esimese trigeri olekut. - D-triger – võtab sisendis oleva väärtuse, kui sünkrosisend seda lubab. Kui C = 0, siis säilitab triger eelmise väärtuse. Kui C = 1, võtab triger sisendi väärtuse. Võib olla ka madalaktiivne. Potentsiaaliga sünkroniseeritava D-trigeri saab realiseerida potentsiaaliga sünkroniseeritava SR-trigeri baasil. Sisend D jaguneb kaheks, otseväärtus läheb S- sisendisse ja inversioon R-sisendisse. Väljundiks SR-trigeri tõeväärtustabel.
kaks väljundklemmi. Teades ja kirjeldades matemaatiliselt sisend- ja väljundsuuruste vahelisi seoseid saame otsustada neliklemmi omaduste üle ilma, et tema sisemine lülitus meid üldse huvitaks. Neliklemmid jagunevad passiivseteks ja aktiivseteks neli-klemmideks. Passiivsel neliklemmil on alati võimsus väljundis väiksem kui sisendis, s.t. temas ei leidu pinge- ega voolugeneraatoreid. Aktiivsel neliklemmil on aga väljundis võimsus suurem kui sisendis, st. ta sisaldab kas voolu- või pingegeneraatoreid, mille abil tuuakse energiat juurde. Just sellise aktiivse ELEKTROONIK.4KOMPO.YENDID lk. 43 Neliklemmi skeem koos kokkuleppeliste voolude ja pingete suundadega on toodud joonisel 6.18. JOONIS 6.18. On ilmne, et nimetatud joonisel kujutatud neliklemmi väljundpinge U2 sõltub sisendvoolust I1 ja väljundvoolust (koormusest) I2. Samuti sõltub sisendpinge
Järeldusalgoritm, millele sisend-väljundseose arvutamise protsessis eelneb sisendite hägustamine ja järgneb häguärastamine väljundis, on ise neljaetapiline protseduur, mille etapid on 1.6 Järeldusalgoritm üldkujul. 13 koos igale etapile vastavate lingvistiliste operaatoritega näidatud joonisel 5. Sisendite hägustamine osutub vajalikuks juhul, kui meil on vaja modelleerida määramatust või ebatäpsust süsteemi sisendis. Hägustamise käigus asendatakse reaalsuses süsteemi sisendisse antavad konkreetsed arvud hägusate numbritega. Tegelikkuses jäetakse see samm siiski tihti ära kuna too lisab järeldusmehhanismile lihtsalt ebavajalikku keerukust ja samas pole ka eriti palju näiteid, kus sisendite hägustamine ennast õigustaks. Järeldusalgoritmi esimeses etapis leitakse reeglite tingimuspoole eelduste täidetus, mida iseloomustab liikmesfunktsiooni µir väärtus kohal x
ka võimsuse võimendus. Väljundtakistus on väike suurusjärgus mõnikümmend oomi. Tema vähenemine on seletuv sellega, kollektor on konstantse pinge all ja kõik väljundpinge muutused toimivad emitter- siirdele tuues kaasa tugevaid väljundvoolu muutusi. Nagu selgus on ühise kollektoriga lülituses väljundpinge sisendpingega faasis (faasinihe 0º). Ühise emitteriga lülitusel on, aga sisend ja väljundpinge vastasfaasis, sest, kui sisendis on positiivne poolperriood, siis suureneb sisendvool ja ka väljundvool. Väljundvoolu suurenemine, aga omakorda suurendab pingelangu koormustakistusel ja kollektoripinge väheneb. See tähendab väljundis tekib negatiivne poolperiood. Ühise baasiga lülitusel annab alalispingeallikas negatiivse pinge, kui signaaliallikal on positiivne poolperiood, siis pingete liitumise tulemusena emitteri ja baasi vaheline pinge
· Veeauru ja lenduvate ühendite eemaldamise Virdekeedu katlad on tavaliselt sümmeetrilised, roostevabast terasest, sfäärilise, aurusärgiga varustatud põhjaga, silindrilised mahutid, mis on kaetud sfäärilise (sageli vasest) kupli ja sellest väljuva korstnaga. välise ja sisemise keetjaga katlad Sisemise keetjaga · Vertikaalne torude pakett · Loomulik tsirkulatsioon · Efektiivne soojusülekanne Probleemid: · Pulseerimine kui temperatuur sisendis on madal · "külmad tsoonid" katlas · Kõrbemine keetjas · Kõrge aurustumis protsent 23. Millest sõltub lisatava humala kogus? Lisatavad humala kogused olenevad valmistatavast õllest: · heledale õllele lisatakse tavaliselt rohkem humalat kui tumedale; · kangele õllele lisatakse rohkem humalat kui lahjale. Humalat lisatakse virdele lähtudes -happe sisaldusest humalas.
Arvutid I eksamiküsmused ja vastused Eksamikonspekt 2011 IABB22 1. Loendurid[4] 2. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris[4] 3. Trigerid[3] 4. Dekooder[3] 5. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid[3] 6. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne[3] 7. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne[3] 8. Registrid[2] 9.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad[2] 10. Konveier protsessoris ja mälus[2] 11. Suvapöördusmälud[2] 12. Adresseerimise viisid[2] 13. Kuvarid[2] 14. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid[2] 15. Multipleksor, demultipleksor[2] 16. Spetsiaalse riistvara realiseerimine[2] 17. Alamprogrammide poole pöördumine[2] 18. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevas...
Infokandja ei või võtta suvalist väärtust oma rajaväärtuste vahel. Näiteks olgu lubatud pinge nivood 0, +3 ja +5V. Info töötlemine lihtsam. Info edastaja, töötleja ja vastuvõtja peavad suutma eraldama infokandja teatud kindlaid väärtusi. Kasutatakse diskreetset aega. Tänu millele infokandja väärtusi vaadeldakse fikseeritud momentidel. 1.3. Analoog-digitaalmuundurid ADC koodimuundur peab muutma sisendis oleva ajas muutuva pinge kahendkoodiks, mis on võrdeline sisendpinge väärtusega. Näiteks otsese muundamise meetodi puhul, mis põhineb ADC analoogvõrdlusskeemil, on kaks sisendit: muunduv analoogsisend ja konstantse fikseeritud pingega sisend (Vref), mida kasut võrdluses etalonina. Kui alumise sisendi pinge (+) väärtus on võrdne või suurem kui ülemise sisendi (-) pinge väärtus, siis võrdlusskeemi väljund on kõrgel nivool (1). Kui alumise sisendi pinge väärtus on
ületäitumine, mis paljudel juhtudel vastab CO-le, nulltulem, negatiivne tulem, väljanihkunud biti väärtus C jt. Tunnuste salvestamiseks rakendatakse trigereid, mille olekuid kasutab nii ALU ise kui ka tema juhtplokk. Kirjeldatud tunnusbitte nimetatakse sageli lippudeks (flag) ja nad kuuluvad funktsionaalselt ALU juurde. 3 · dekooder (Decoder) võimaldab identifitseerida sisendis olevat kahendkoodi. N-sisendilisel dekoodril on nn. täieliku dekoodri korral kuni 2n väljundit. Dekooder on lihtsasti koostatav ja- elementidest. Sõltuvalt sisendkoodist on ainult ühel väljunditest signaal 1, ülejäänutel signaal 0. · koodimuundur (Code Converter) Teisendab näiteks 2nd koodi 10nd koodiks. B3B2B1B0 > D1D0 1101 > 0001 0011 Enamkasutatavaid järjestikskeeme · trigerid (Flip/flop, latch) triger on elementaarne salvestuselement, millel on kaks stabiilset olekut
mis ajaliselt tekivad sisendimpulsi esi- ja tagakülje Diferentseeriva lüli väljundpinge UV sõltub sisendpinge US muutumise kiirusest. Mida kiiremini muutub US , seda suuremaks kujuneb UV, kuid mitte suuremaks kui US-i amplituud (kui skeemis pole induktiivsusi). Ristkülikimpulssidel on esi- ja tagaküljed max-lt järsud ja dif. lüli annab väljundis sisendimpulsi esi- ja tagafrondi ajal max amplituudiga väljundimpulsi. Impulsi hor. osa ajal on pinge sisendis muutumatu (pinge muutumise kiirus on 0) ja seetõttu ka UV = 0. Dif. lülisid kasutatakse ajaliselt lühikeste impulsside formeerimiseks pikematest järsu esi- ja tagafrondiga sisendimpulssidest. Dif. lülised koos operatsioonvõimenditega saab kasutada matemaatiliseks diferentseerimiseks analoogarvutis. Dif. lülina võib kasutada ka takistit ja induktiivsusest koosnevat LR-lüli, kust UV võetakse: R
Ajas kiiresti muutuvate signaalide vaatamiseks kasutatakse ostsilloskoope. 15.1. Analoogostsilloskoop Analoogiliselt teleriga suunatakse ka analoogostsilloskoobis (joonis 34) elektronkiir luminofooriga kaetud ekraanile, mis hakkab selle tulemusena helenduma. Kiire juhtimiseks kasutatakse vertikaalseid ja horisontaalseid kallutusplaate (joonis 35), millede vahel tekitatakse elektriväli. Vertikaalsete plaatide vaheline elektriväli on võrdeline pingega ostsilloskoobi sisendis. Horisontaalsetele plaatidele antakse võrdeliselt ajaga muutuv pinge. Nii hakkab elektronkiire jälg liikuma ekraanil vasakult paremale. Püsiva kujutise saamiseks peab sama ostsillogrammi joonistama ekraanile vähemalt 10 korda sekundis. Seega saab analoogostsilloskoobiga vaadelda ainult perioodilisi signaale. Joonis 34. Analoogostsilloskoop GOS-680. Joonis 35. Elektronkiiretoru põhimõtteskeem. 49
sümboli väärtuse kohta Kui on tegemist binaarse edastusega (M = 2), siis nimetatakse sellist ekslikku otsust bitiveaks Digitaalse edastuse kvaliteedi näitajana kasutatakse bitivigade suhte nimelist suurust: BER (Bit Error Rate) BER näitab kui suur osa edastatud n bitist võeti vastu vigaselt: BER = ne/n (ne = vigaselt vastu võetud bittide arv) Bitivigade suhe on pöörvõrdeline signaal-müra suhtega vastuvõtja sisendis. Ehk mida tugevam on signaal võrreldes müradega, seda harvemini tehakse ekslike otsuseid 36. Veatuvastus kontrollsumma abil, paarsuskontroll Kõige lihtsam meetod vigade tuvastamiseks on kontrollsumma kasutamine. Kontrollsumma, nagu nimigi ütleb, arvutatakse edastatavate andmete liitmise teel. (Väiksemate andmehulkade korral liidetakse andmed kokku bitthaaval mooduliga kaks, suuremate korral tehakse liitmist tavaliselt ühe või mitme baidi kaupa,
Sissejuhatus. Automaatika süsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kõrvaldab inimese osavõtu selles protsessis ja võimaldab teostada selliseid protsesse mis on inimesele kahjulikud. Automaatika süsteemi kuuluvad automaat kontrollimine ja automaat reguleerimine. Esimene neist teostab mõõtmisi ja teine teostab reguleerimist e. parameetri hoidmist kindlal tasemel või parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi ...
Kõige lihtsam: Võib kasutada tavalist generaatorit masinvõimendina, mida juhitakse ergutusmähise poolt. Kui muuta juhtvoolu Ij siis muutub magnetvälja tugevus Øj ja sellest kohe muutub koormusvool UK ja IK . Sellist kasutatakse harva Kp=80...100. Praktikas kasutatakse kaheastmelisi masinvõimendeid. Siin on kaks astet, esimese astme sisend on juhtmähis ja väljundharjad 1 ; 1` . Teise astme sisendis on harjad 1 ; 1` ja väljundis 2 ; 2 ` . Kui juhtmähisele anda juhtvoolu siis tekib magnetjuhtvool Øj ja sellest harjades 1 ; 1` indutseeritakse väike pinge kuna Øj on väike. Kuna harjad 1 ; 1`on lühistatud siis ankrumähist hakkab läbima suur vool ja see kutsub esile suure põiki magnetvoo ØP .
neuronile. Lahknevad- nt mingi taseme rakk võib olla seotud paljude rakkudega kõrgemal tasemel, millele ta saadab hulga impulsse harunevaid kiude pidi, olles seega divergentse mõju kandjaks. Selline NS ehitus tagab NS-i paindlikkuse, plastilisuse, suure infotöötluse mahu ja võime täita ühe ja sama suursüsteemi vahendusel paljusid erinevaid ülesandeid. NS-i üheks peamiseks funktsiooniks on pidev valik süsteemi sisendis (afarentsetes allsüsteemides) ja väljundis (eferentsetes lülides). Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid. Kuklaosas esmane nägemiskeskus; laubaküljel kõnekeskus; meelekohas kuulmiskeskus jne. Laiapiirilisemad keskused sisaldavad kitsamate ülesannetega alapiirkondi. Kaasaegne elektroentsefalograafia (EEG)- aju bioelektriliste protsesside registreerimine ja mõõtmine
Kui te leiate vea siis osutage sellele kommentaariga (“Insert” ->”Comment” või märgi osa sellel parem klõps ning “Comment”). Küsimuste järel on vastamise koht. Vastamisel lisage kindlasti küsimus ja järjekorra number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
