tõttu) Sotsiaalne tasuvusanalüüs identifitseerib tagajärjed kogu ühiskonnale. Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine. Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad. Erasektori tasuvusanalüüs – otsustada, kas projekt või investeering tasub end ära, s.t. kas tulud on kuludest suuremad? Tuvastada tagajärjed: investeering, sisendid ja väljundid. Omistada igale sisendile ja väljundile väärtus. Tulud ja kulud hinnatakse igal aastal . Arvutatakse iga aasta kasum, s.t. puhastulu Rt. Puhastulu ajaldatakse. Saadud summade väärtus liidetakse: NPV=PDV= R0 + R1/(1+r)+R2/(1+r)2 + …+ RN/(1+r)N. Kui NPV > 0 tasub projekt ennast ära. Sotsiaalne tasuvusanalüüs e avaliku sektori tasuvusanalüüs – jaotatakse kolme etappi: mõjude identifitseerimine – tuvastada tagajärjed kogu ühiskonnale mõjude kvantifitseerimine
95. Loetle regulaatorite tüübid. Joonista skeemid. 1)Ehitusobjektide juhtimise allsüsteem. 2)Ehitusfirma 1)reguleerimise otsesidemete (häirete) alusel 2)reguleerimine ressursside juhtimise allsüsteemid. 3)Tootmismajanduslikku tagasisidemete (kõrvalekallete) alusel 3)kombeneeritud tegevust kui pikaajaline kasumi saamisele suunatud protsessi reguleerimine 4)reguleerimine aktiivse mõjutusega sisendile kindlustavad allsüsteemid. 5)täielik reguleerimine. 107.Loetle ettevõtte edukuse hindamise näitajad. Näited: hoone kütmise süsteem, koolituse süsteem, Ettevõte edukuse hindamise näitajad on ehitusettevõtte juhtimise süsteem. jäärgmised:1)Rentaablus väljendab kasumi (müügihinna ja 96. Loetle võrkgraafiku elemendid
eelmisel taktil Qn +1 = D n D triger viivitab tema sisendisse saabuvat informatsiooni ühe sünkroniseerimistakti võrra Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 93 instituut. Digitaalarvuti komponendid T Trigerid T triger on loendur, omab ühte nn. loendussisendit T triger saadakse JK trigerist kui signaal anda C sisendisse ning kokkuühendatud J- ja K sisendile rakendada 1 signaal 1 Q T Q T triger lülitub ümber, kui sisendisse satub impulss Q n+1 = Q n Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 94 instituut. 47
laialtlevinud uskumusi, mis tegelikult on valed. 6. Tutvusta Eastoni poliitilise süsteemi mudeli struktuuri ja toimemehhanisme. Eastoni poliitikamudel koosneb sisendist, mustast kastist ja väljundist. Sisendisse kuuluvad kõik ootused, nõudmised ja toetused, mida ühiskond esitab, mustas kastis toimub kaalumine, otsustamine ja konversioon ning väljund on reaktsioonid, nõudmiste/ootuste täitmine ning tekkivad vaidlused, väljund omakorda annab tagasisidet sisendile ning ring hakkab uuesti peale. 7. Missugune tegevus on Eastoni poliitilise süsteemi mudeli sisuks? Iseloomusta selle tunnuseid lähemalt. Poliitilise süsteemi sisuks on väärtuste autoriteetne jagamine ühiskonna heaks (üldistes huvides). 8. Tutvusta sotsialiseerumise mõistet ja järke, samuti poliitilise sotsialiseerumise mõistet ja tähendust. Sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri ning kujuneb tema isiksus
vahet, nagu ka siin. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 17 3.4.2. Bipolaartransistoride kolm ühendusviisi: ÜB, ÜE, ÜK Et transistoril on kolm väljastust (väljaviiku), siis töötades võimendina, millel on neli klemmi (2 sisend- ja 2 väljundklemmi), toiteklemme arvestamata, peab üks väljastus olema ühine nii sisendile kui väljundile. Sõltuvalt sellest, milline on see ühine väljastus, on kasutusel ühise baasiga (ÜB, ingl. k. CB - Common Base), ühise emitteriga (ÜE, ingl.k. CE - Common Emitter) ja ühise kollektoriga (ÜK, ingl.k. CC - Common Collector) lülitused. Kuna ühine juhe kannab sageli maandatud juhtme nimetust (sõltumata sellest kas see füüsiliselt on maandusega ühendatud e. maandatud), siis nimetatakse neid mõnikord ka
Järelikult, see on autoassotsiatiivsene närvivõrk. Sisendkihis ei toimu informatsiooni töötlust, ta ainult jaotab sisendsignaalid esimese peidetud kihi neuronite vahel. Seepärast seda kihti ei arvestata kihtide kokkulugemisel. See tähendab, et ertseptroni, mis koosneb ühest sisendkihist, ühest peidetud kihist ja ühest väljundkihist nimetatakse kahekihiliseks. Õpialgoritmid- 1. Katseandmete kogumine: Identifitseeritava objekti sisendile antakse sisendväärtused (reeglina, need väärtused on juhuslikud). Objekti väljundis mõõdetakse nendele vastavaid väljundväärtusi. Identifitseerimine toimub sisendi ja väljundi etalonväärtuste alusel. Õpetamisprotsessi käigus õpib närvivõrk anda õigeid väljundväärtuseid teatud etalonväärtuste hulgas. Tänu oma üldistusvõimele, annab närvivõrk õiged väärtused ka uute (õpetamisel kasutamata) sisendväärtuste hulgas. 2. Närvivõrku
saavutamist. Paindlik ja effektiivne. Puudub mälu. 6)Kollektiivse tippjuhi printsiip Skeem ei loobu ainuvastutusest, kuid püüab otsuseid kooskõlastada. 7) Nõukogud ja komisjoonid probleemide lahendamiseks, mis väljuvad regulaarsete üksuste kompetentsist. 95. Loetle regulaatorite tüübid. Joonista skeemid. 1)reguleerimise otsesidemete (häirete) alusel 2)reguleerimine tagasisidemete (kõrvalekallete) alusel 3)kombeneeritud reguleerimine 4)reguleerimine aktiivse mõjutusega sisendile 5)täielik reguleerimine. Näited: hoone kütmise süsteem, koolituse süsteem, ehitusettevõtte juhtimise süsteem. 96. Loetle võrkgraafiku elemendid. 1) Töö (toiming): mida tähistab graafikul pideva joonega nool, peegeldab tootmisprotsessi, mis vajab aega (tööl on kestus) ja resursse (töölisi, masinad, materjale). Noole pikkus ei peegelda töö kestust. Töö lõpeb alati mingi tulemusega (sündmus). Noole alla ja peale võib kirjutada töö parameetrid.
O O O O O 1) 2) 3) 4) 5) JOONIS. 6.3. REGULAATORITE TÜÜBID 66 1) REGULEERIMINE OTSESIDEME (HÄIRETE) ALUSEL 2) REGULEERIMINE TAGASISIDEME (KÕRVALEKALLETE) ALUSEL 3) KOMBINEERITUD REGULEERIMINE 4) REGULEERIMINE AKTIIVSE MÕJUTUSEGA SISENDILE 5) TÄIELIK REGULEEERIMINE NÄITED : HOONE KÜTMISE SÜSTEEM, KOOLITUSE SÜSTEEM, EHITUSETTVÕTTE JUHTIMISE SÜSTEEM TAGASISIDE ANNAB VÕIMALUSE SÜSTEEMIDE ISEREGULEERIMISEKS, ISEÕPPIMISEKS HOMEOSTAAZ SÜSTEEMI VÕIME PÖÖRDUDA TASAKAALUSEISUNDISSE PÄRAST KÕIKVÕIMALIKKE MÕJUTUSI, s.h. KA PÄRAST SELLISEID MIDA EI NÄINUD ETTE SÜSTEEMI VÄLJATÖÖTAJA NÄITED: INIMORGANISM, MAJANDUSSÜSTEEM EI OLE REGULAATORI ASI KUI EDUKALT ON MÄÄRATUD VÄLJUNDI SOOVITUD VÄÄRTUS
Samas on bipolaartransistoriga aste suuteline andma suurt pingevõimendust. Kumbagi liiki transistore nn hübriidlülitustes omavahel kombineerides on võimalik ühendada mõlema transistori eelised: - kombinatsiooni ÜL-ÜE iseloomustab suur pingevõimendus; - kombinatsiooni ÜN-ÜE iseloomustavad võrdlemisi suur pingevõimendus, kiiretoimelisus ja stabiilsus; - kombinatsioonil ÜL-ÜB e. nn kaskoodlülitusel on madal müratase ning puudub väljundi tagasimõju sisendile (on tagatud signaali ühesuunalisus). Joonis 6.9. Välja- ja bipolaartransistoride hübriidskeemid [3]. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 30 6.5 Tagasiside võimendites 6.5.1 Tagasiside liigid ja nende toime võimendi omadustele Enamikus võimendites rakendatakse soovitavate parameetrite saamiseks tagasisidet. Tagasisideks (ingl. k
sündmuste (varasema kogemuse) põhjalt. Laiendav induktsioon: tuletis terviku vaadeldavalt osalt selle mittevaadeldavale osale, või vaadeldavalt osalt tervikule, või vaadeldava(te) osa(de) omaduste klassilt või jaotuselt terviku (mittevaadeldavale) üldomadusele (nt Universumi kosmoloogilise ühetaolisuse printsiip). Retroduktsioon: tuletis vaadeldud tagajärjelt, lõppseisundilt, väljundilt või tulemuselt mittevaadeldavale põhjusele, algseisundile, sisendile või tööfunktsioonile; põhineb põhjuslikel seostel või füüsikalis-matemaatilistel või funktsionaalsetel korrelatsioonidel. Aprioorne ja empiiriline analoogia: tuletis vaadeldavalt üksikult nähtuselt sarnasele (mittevaadeldavale) üksikule nähtusele. Subsumptsioon – õigusnormi pälviva konkreetse juhtumi (asjaolu) määramine õigusnormi abstraktses koosseisus kirjeldatud sündmuste, tegude või tagajärgede klassi. Subsumptsiooni
Projektide juhtimine 14 Kursuse konspekt IT Kolledž A.Y.Goldratt Baltic OÜ Töö tegemiseks kõik vajalikud sisendid (aruanded, juhendid, programmikoodid, töötavad versioonid, keskkonnad jne.) o Peab olema teda, millised on nõuded sisendile o Peab olema teada, millise eelneva töö väljund see sisend on Töö mõõdetav tulemus e. väljund o Peavad olema teada väljundi kriteeriumid o Peab olema teada millise järgneva töö sisend see väljund on Planeerimise abivahend /sisenevad tööd/ /töö nr/ /järgnevad tööd/
Kui adopteeriti enne 6ndat elukuud, siis parem. • Kahjuks palju väärkoheldud lapsi bioloogilistes peredes… Sekkumised töötavad paremini enne 3. eluaastat. Sünnipäeva efekt • Vanemad/küpsemad lapsed on eelisolukorras nii klassi kontekstis kui spordigruppides. Vanusevahe pea aasta samas grupis ja nooremad jäävad maha, langevad välja. Loeng 14 tunneb närvisüsteemi plastilisuse erinevaid aspekte ja mehhanisme Närvivõrgustiku tasandil – võrgustiku muutused vastavalt sisendile. Sünapsite tasandil – keerukamaid ülesandeid täitvatel neuronitel on rohkem dendriite. Füsioloogilisel tasandil – neuronite kõrgenenud reageerimisvalmidus lähtuvalt varasemast stimulatsioonist, pikaajaline potenseerimine. Molekulaarsel tasandil – geenide üle- või alaekspresseerimine. Plastilisus säilib kogu eluea jooksul. Representatsioonid on muudetavad treeninguga, aktiivsem kasutamine tugevdab ühendusi.
väärtus on tavaliselt 1 kuni 10mA. Suure väljundvoolu võimenditel aga märksa rohkem, sest tarbitav vool sõltub koormustakistusest. 3. Suurim lubatav sisendpinge (Input Voltage U1max) so. suurim lubatav sisendpinge väärtus, mida antud OPvõimendi talub. Üldreeglina võrdub ta Rakenduselektroonika 11 toitepingega, kuid mitte alati. See on sisendpinge, mida võib anda üksikule sisendile, või ka sisendite vahelise pingena. 4. Nihkepinge (Input offset voltage UIO) nagu juba mainitud ei ole OPvõimendid ideaalsed ja üks ideaalist kaldumine ilmneb väljundpinges st. väljundis pole sisendpinge puudumise mittepinge null, nagu see peaks olema, vaid see erineb nullist (maa suhtes) mingi väärtuse võrra. Vanematüübiliste OPvõimenditel lisatakse väljastpoold potentsiomeeter, mille abil
võimendatakse seda sagedust enam ning tulemusena tekibki väljundis selle sagedusega signaal. Võnkesagedus sõltub RC ahela elementide väärtusest f0=1/2biiRC6; R1=R2=R3=R; C1=C2=C3 Joonis 3.2.2 skeem On ka teine RC generaatori lülitus mida nimetatase viini sillaga ühenduseks. Selektiivne tagasiside tekitatakse siin ahelaga R1 C1 R2 C2. Taolisele lülitusele on iseloomulik see, et teatud sagedusel on selle ahela faasinihe 0 ja kui anda see signaal mitte inventeerivale sisendile siis tekib positivne tagasiside. Lültiuses on ka teine tagasiside ahel milline on negatiivne ja milline on mittelineaarne tagasiside. See toimib inventeerivas sisendis ja tema ülesandeks on stabiliseerida genereeritavaid võnkumisi. Stabiliseerivaks elemendiks on taksitusena R4 lülitatud posistor milline peab olema valitud selliselt, et ta kuumeneb sobivalt teda läbiva voolu toimel. Kui mingil põhjusel väljund signaal suureneb siis suureneb tagasiside ahelas R3 R4 vool.
Sensitiivsusanalüüs - korraga muudame üht sisendinäitajat Stsenaariumanalüüs - saab vaadelda rohkem kui üht sisendmuutuja muutust. 31. Milles seisneb Monte Carlo simulatsioon? Monte Carlo simulatsioon ● Samm edasi stsenaariumanalüüsist, sest saab suurendada katsetatavate stsenaariumite arvu. ● Pannakse kokku esialgne projekti analüüsi põhi, kus on paika pandud kõik projekti olulisemad sisendnäitajad. ● Seejärel määratakse igale sisendile miinimum ja maksimumväärtused ning väärtuste jaotus nende vahel (ühtlane jaotus, normaaljaotus vms). ● Mudelit jooksutatakse erinevate sisendnäitajatega umbes 1000 korda. ● Genereeritakse tulemuste tõenäosusjaotus. ● Arvutatakse välja NPV standardhälve ja keskmine. Keskmine näitab NPV puhul projekti suhtelist oodatavat kasulikkust ning standardhälve projekti riski (mida suurem, seda suurem risk).
Töötervishoid 198. Mis ülesandeid lahendab tarbijale antava maksusoodustuse kulu-tulu analüüs? Analüüs peab välja selgitama soodustuse põhjendatuse ja intsidentsi (jaotumise soodustuse saaja ja hüvise pakkuja vahel). 199. Selgitage eraettevõtte investeerimisprojekti kulu-tulu analüüsi etappide sisu? 1. Tuvastada võimalikud projektid, mida analüüsida. 2. Tuvastada täies mahus kõik projektide rakendamise tagajärjed. 3. Omistada kõigi projektide igale sisendile ja väljundile konkreetne väärtus, st kajastada täpselt kõigi projektidega seotud kulud ja tulud. 4. Summeerida kulud ja tulud nende ajaldatud väärtuses (Present Discounted Value -- PDV), et välja tuua projektide võrreldavad kasumite mahud. Jagades kasumite ja kulude mahud, saadakse projektide võrreldav suhteline kasumlikkus (rentaablus). Vaatluse alla jäävad ainult positiivse rentaablusega projektid, millest valitakse suurima rentaablusega projekt. 5
tugipinge sisendiks ja sinna antakse see pinge mille suhtes teist pinget võrreldakse. Teine sisend on võrdluspinge sisend kuhu antakse see muutuv pinge mida me soovime etteantud tugipingega võrrelda. Pingete võrdsuse saavutamisel tekib väljundpinges hüpe või formeeritakse väljundvõimsus. Andes tugipinge mitteinverteerivasse sisendisse läheb opvõimendi väljund positiivsesse küllastusse kus väljundpinge on lähedane positiivse toitepingega, andes nüüd sisendpinge ka teisele sisendile ei muutu opvõimendi olekus esialgu midagi, seni kuni sisendpinge saavutab tugipinge. Niipea kui sisendpinge ületab tugipinge kasvõi mõne millivoldi võrra saab maksvusele inverteeriva sisendi toime ja võimendi väljund läheb negatiivisesse küllastusse. Asendimuutus toimub mõningase hilinemisega ja see on sisuliselt seotud väljundtransistoride küllastusest väljumisega, täpsemalt sõltub nimetatud hilistamine kasutatava opvõimendi sagedus omadustest. On
Maksimaalne jõud / moment (Peak force / torque) – täituri poolt suurim arendatav jõud / moment. Soojuse hajutamine (Heat dissipation) – suurim soojuse hajutamise võimsus püsirežiimil. Kiiruse karakteristik (Speed characteristics) – Jõu / momendi ja kiiruse tunnusjoon. Tühijooksukiirus (No load speed) – töökiirus koormusvabas olekus. Sagedusvahemik (Frequency response) – Sageduse vahemik, milles väljund reageerib sisendile korralikult. Kasutatav sirgjooneliselt liikuvatel täituritel. Toide (Supply) – toite tüüp (elektrivool, suruõhk jm), faaside arv, pinge, vool, sagedus. Aga lisaks mainitud kriteeriumidele on määrava tähtsusega ülekandemehhanismi valik. Näiteks kui valitakse ülekandemehhanismiks hammasrattaülekanne, võib lõtku tekkimine mõjutada täituri täpsust. Sama kehtib näiteks ka rihmülekande puhul, kui rihm peaks hakkama libisema.
Siirdekarakteristikute katseline leidmine toimub sama skeemi järgi ja tingimustel (häiringutest vaba olukord), mis staatiliste karakteristikutegi leidmine. Nominaalses püsireziimis oleva objekti sisendsignaali muudetakse hüppeliselt, mõõdetakse selle hüppe A poolt esilekutsutud väljundsignaali muutumist ajas. Katsel saadud väljundsuuruse siirdekõver teisendatakse hiljem siirdekarakteristikuks, korrutades katselise kõvera ordinaate teguriga 1/A, kus A on sisendile antud hüppesignaali väärtus. Praktikas ei ole võimalik tekitada silmapilkset sisendsignaali hüpet. Kuid kui sisendsignaali muutumise aeg on objekti väljundsignaali stabiliseerumiseks kuluva ajaga tunduvalt väiksem, siis pole viga suur. (kolmnurksete pindade võrdsus). Sisendsignaal ei tohi olla liiga suur ega liiga väike. Väikese signaali efekti on raske mõõta, suure puhul võivad tekkida ebalineaarsused. Sisendsignaali sobiv väärtus
number of times a particular event or process has occurred often in relationship to a clock. In practice, there are two types of counters: *up counters which increase (increment) in value *down counters which decrease (decrement) in value. kahend, kümnend, suvalise mooduliga, sünkroonne, asünkroonne, jne. Nim impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitust. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul suureneb ühe võrra. Summeerivad-loendavad päripidi, Lahutavad-loendavad tagurpidi (reverssiivne), sõltuvalt info ülekandmise viisist jaot. nad jada- ja rööpülekandega loendureiks. Kahendloendur - kahepositsiooniliste trigeritega. Lihtsaim loendustriger moodustab kahendloenduri järgu. Loendustegur=2n (n-loendurikohtade arv). Kümnendloendur - loendab järjest 2nd koodi 0...9. Sünkroonne - ehk rööpülekandega, toimub
p-n-p tüüpi transistori võimendav toime on põhimõtteliselt sama kui n-p-n transistoril. Erinevuseks on vaid see, et emitterist baasi liikuvateks laengukandjateks on elektronide asemel augud, p-n-p transistoriga lülitus on toodud joonisel 6.4. JOONIS 6.4. 6.3. Transistori kolm lülitust. Kuna transistoril on kolm elektroodi, siis töötades võimendina, millel on neli klemmi (2 sisend- ja 2 väljundklemmi), toiteklemme arvestamata, peab üks elektrood olema ühine sisendile ja väljundile. Sõltuvalt sellest, milline on ühine elektrood, on olemas ühise baasiga (CB - Common Base), ühise emitteriga (CE - Common Emitter) ja ühise kollektoriga (CC - Common Colkctor) lülitused.. Kuna enamasti ühine elektrood maandatakse, siis nimetatakse neid lülitusi mõnikord ka maandatud baasiga, maandatud emitteriga ja maandatud kollektoriga lülitusteks. Tingituna sellest, et erinevate lülituste omadused on erinevad, vaatleme neid eraldi täpsemalt
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...
selle nimetus. (TRANSfer resISTOR). P-N-P tüüpi transistori võimendav toime on põhimõtteliselt sama kui N-P-N transistoril. Erinevuseks on vaid see, et emitterist baasi liikuvateks laengukandjateks on elektronide asemel augud ja pingeallikate polaarsused peavad olema vastupidised. 4.4. Transistori kolm lülitust. Kuna transistoril on kolm elektroodi, siis töötades võimendina, millel on neli klemmi (2 sisend- ja 2 väljundklemmi), toiteklemme arvestamata, peab üks elektrood olema ühine sisendile ja väljundile. Sõltuvalt sellest, milline on ühine elektrood, on olemas ühise baasiga (CB - Common Base), ühise emitteriga (CE - Common Emitter) ja ühise kollektoriga (CC - Common Colkctor) lülitused,. Kuna enamasti ühine elektrood maandatakse, siis nimetatakse neid lülitusi mõnikord ka maandatud baasiga, maandatud emitteriga ja maandatud kollektoriga lülitusteks. Tingituna sellest, et erinevate lülituste omadused on erinevad. Vaatleme neid eraldi täpsemalt
Projektide puhul alustatakse tavaliselt kvalitatiivse analüüsiga, kuid sellest võib jääda otsuste vastuvõtmiseks väheseks. Põhiküsimus: kas projektidest tulenev kasu ületab kulusid? ERAFIRMA JA TASUVUSANALAÜÜS Kas investeeringuid teha või mitte? Otsustusprotsess koosneb 4 etapist: 1. Projektide määratlemine, identifitseerimine. 2. Tuvastatakse iga loetletud alternatiivi tagajärjed: sisendid ja väljundid. 3. Igale sisendile ja väljundile omistatakse rahaline väärtus 4. Kulud ja tulud summeeritakse, hinnatakse projekti üldine tasuvus AJALDATUD VÄÄRTUS Projektide kulud ja tulud võivad tekkida pikema aja jooksul. Ettevõttel pole ükskõik, kas ta saab krooni täna või 15 aasta pärast. Kuidas eri aegadel tekkivaid kulusid ja tulusid omavahel võrrelda? Võrdluse eelduseks on väide: tänane kroon on homsest väärtuslikum DISKONTEERIMINE tulevase väärtuse teisendamine nüüdisväärtuseks
pakette saata vastavasse väljundisse, mis tabeli järgi on ette nähtud. Marsruuteri protsessor korraldab algoritmi täitmist. Ruuteri sisendi pool Kuna ruuter töötab võrgukihil, siis ta teeb marsruutimisotsuseid lähtudes IP-aadressidest ja ruuteris on realiseeritud ka kanalikiht ja füüsiline kiht. Alguses saadakse pakett kätte kui signaalide jada. Kanalikihi tasemel vaadeldakse paketti ja võetakse ta vastu, et ta on vastava ruuteri sisendile mõeldud ja harutatakse sealt lahti võrgukihi paketi päise osa. See läheb võrgukihi tasemele ja jõuab ruuterini ja ruuter saab kätte paketi päises IP-aadressi ja selle järgi hakkab tegutsema. Vastavalt IP-aadressile vaadatakse marsruutimistabelist järgi, mis selle paketiga teha ja toimetatakse läbi kommutatioonisõlme vastavasse väljundisse. Kui pakette tuleb sisse rohkem, kui kommutatsioonisõlmest läbi läheb, hakkavad tekkima järjekorrad. Järjekorrad võivad tekkida puhvrites.
Vaheajaline talitlusviis põhjustab pooljuhtseadistes täiendavaid võimsuskadusid. Sagedased kiirendused ja elektrilised pidurdused põhjustavad pooljuhtseadiste korduvat temperatuuri tõusu. Pooljuhtseadiste tööiga on sageli määratud maksimaalse kuumenemis-jahtumistsüklite arvuga. Elektrilised nõuded. Elektrilised nõuded määravad võimsuse liigi ja toitevõrgu elektrilised parameetrid. Seoses sellega on eriti tähtsad sisendile ja väljundile esitatavad nõuded. Elektriajameid projekteeritakse väga laiale toitepingete vahemikule, alates madalatest pingetest (187...264 V) kuni kõrgemate pingeteni (342...633 V) ning võrgusagedustele 47...63 Hz. Paljudes toitevõrkudes need suurused muutuvad, näiteks pikkade toiteliinide lõpus, kui võimsad tarbijad asuvad liinide alguses. Kohalike toitevõrkudega tööstusel on aga elektrienergia 59
Funktsioonide esitamise viise Funktsioonide esitamiseks on väga palju erinevaid viise ning olenevalt olukorrast on mugavam kasutada ühte või teist või kolmandat, mõnikord mitut korraga. Tabeli või nimekirjana Üks lihtsamaid võimalusi on funktsioone esitada nimekirja või tabelina: anname lihtsalt igale sisendile vastava väljundi. See on üsna kompaktne viis, kui funktsiooni määramispiirkond on tilluke ja samas pole väärtustel suurt struktuuri. Näitena sobib sissejuhatuses toodud joonis või näiteks ka sagedustabel, kuhu kirjutame, kui mitu päeva selle aasta ilusas juunis olid päikselised, vihmased või vahepealsed. Ilm Päevade arv
Ja seetõttu on võimalik neid paremini töödelda just aju rütmilises mooduses. Kuid võnkumised ehk ostsillatsioonid eksisteerivad ka ajukoores. Näiteks neuronite gammasageduslik aktiivsus esineb kogu ajukoores ehk korteksis. Seda võimaldavad kindlat liiki vaheneuronid, mis on pidurdava toimega. Kui esineb puhkeseisund, siis võnguvad korteksi neuronite aktiivsused väikeste sagedustega. Nad impulsseerivad umbes iga 10 sekundi tagant. Neuronite võnkesagedused, mis vastavad aga sisendile, suurenevad. See aga panebki tööle pidurdavad vaheneuronid, kuid need neuronid omakorda püüavad pidurdada neid sisendile vastavaid neuroneid, mis hakkasid pärast sisendit suure võnkesagedusega laenglema. Kuid nüüd need neuronid muutuvad vähem aktiivsemateks, mille tagajärjel ka pidurdavad vaheneuronid muutuvad vähem aktiivsemateks. Kuid see omakorda võimaldab aga sisendi neuronitel uuesti tugevasti aktiveerida, sest nad võtavad vastu sisendit
Ja seetõttu on võimalik neid paremini töödelda just aju rütmilises mooduses. Kuid võnkumised ehk ostsillatsioonid eksisteerivad ka ajukoores. Näiteks neuronite gammasageduslik aktiivsus esineb kogu ajukoores ehk korteksis. Seda võimaldavad kindlat liiki vaheneuronid, mis on pidurdava toimega. Kui esineb puhkeseisund, siis võnguvad korteksi neuronite aktiivsused väikeste sagedustega. Nad impulsseerivad umbes iga 10 sekundi tagant. Neuronite võnkesagedused, mis vastavad aga sisendile, suurenevad. See aga panebki tööle pidurdavad vaheneuronid, kuid need neuronid omakorda püüavad pidurdada neid sisendile vastavaid neuroneid, mis hakkasid pärast sisendit suure võnkesagedusega laenglema. Kuid nüüd need neuronid muutuvad vähem aktiivsemateks, mille tagajärjel ka pidurdavad vaheneuronid muutuvad vähem aktiivsemateks. Kuid see omakorda võimaldab aga sisendi neuronitel uuesti tugevasti aktiveerida, sest nad võtavad vastu sisendit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
