· Bug midagi, mis on sattunud programmi arusaamatul viisil (`putukas') · Error (defect) viga nõudmistes, disainis või koodis · Fault viga (tõrge), mis ilmneb tarkvarasüsteemi töötamisel · Failure tõrge, mis põhjustab süsteemi `riknemise' (töökõlbmatuse), nõuetele mittevastavuse töö ajal 77. Mis on tarkvara musta kastina testimine (black-box testing)? Black-Box testing sisendid ja väljundid vaatluse all, kuidas väljund saadakse ei uurita. Eeltingimuseks selge (korrektne) interfeisi defineerimine (määratus) · Exhaustive testing (põhjalik) kõigi võimalike sisendkombinatsioonidega testimine (5 sisendit, 16- bitised täisarvud 280 võimalust ) · Boundary-value testing piirväärtuste testimine (min, max, keskmine) · Random test generation juhuslike väärtustega testimine (statistiline käitumine,sarnane
mõõtmistest toimuda siiski järjestus- ja intervallskaala tasemel. Seda on tarvis silmas pidada mõõtmistest järelduste tegemisel. Skaala tüüp määrab, milliseid otsustusi me võime mõõtmisest teha; teiste uurijate tööde hindamisel peaksime kindlaks tegema, millistel mõõtmisskaaladel uurija järeldused põhinevad. 3.3. Mõõtmisprotseduurid (üldine jaotus) Psühhofüüsikaline skaleerimine - kasut. selliste konstruktide mõõmiseks, millel on hästidefineeritud sisendid ja väljundid (e.g. heledus; valjus). Sisendtingimusi manipuleeritakse eksperimentaatori (Exp) poolt ja registreeritakse seda, kuidas muutub väljund (KI reaktsioon, vastus). Psühhomeetriline skaleerimine - kasut. selliste konstruktide puhul, mida saab küll mõõta, kuid sisendid (ja vahel ka väljundid) ei ole väga selged (üheselt määretletud) (e.g. depressioon; vaimne võimekus). Tavaliselt psühhomeetriliselt mõõdetud konstrukte ainult hinnatakse, mitte aga ei kutsuta esile. 3.4
õigustaks. Järeldusalgoritmi esimeses etapis leitakse reeglite tingimuspoole eelduste täidetus, mida iseloomustab liikmesfunktsiooni µir väärtus kohal x ir = hgt ( µ i' µ ir ) , kus µ i' on i-nda sisend hägus väärtus. Kui aga hägustamist ei toimu, taandub operatsioon kujule ir = µ ir ( xi ) , (i = 1, ..., N; r = 1, ..., R) (21) Järeldusalgoritmi teises etapis arvutatakse mil määral jooksvad sisendid aktiveerivad kogu reegli (ehk reegli tabatusmäär r). Operaator JA, mis seob tingimuspoole eeldusi vastab hägusas loogikas t-normile, seega N (22) r = I ir , (r = 1, ..., R) i =1 Järeldusalgoritmi järgmiseks sammuks on iga üksiku reegli (hägusa) väljundi Fr(y) arvutamine e. implikatsioon, mida esindab lingvistiline operaator SIIS
Mitmekiheline pertseptron on kõige levinum otsesuunatud võrk. Neuronid paiknevad kihiti. Närvivõrk võib koosneda suvalisest arvust neuroneist ja närvivõrgu kihtidest. Iga kihi iga neuroni väljund on seotud järgmise kihi iga neuroni ühe sisendiga. ("igaüks igaühega" printsiibi järgi). Mitmekihilises pertseptronis on alati üks sisendkiht, üks väljundkiht, ülejäänud kihid kannavad peidetud kihtide nimetust. Peidetud kihtide sisendid ja väljundid ei ole otseselt seotud väliskeskkonnaga. Selle kihi neuronid saavad informatsiooni eelmise kihi neuronite väljunditest, teisendavad seda ja annavad edasi järgmise kihi neuronite sisenditele. Väljundkihi neuronite ülesanne on arvutada võrgu väljundid. Neuronite arv väljundkihil ongi närvivõrgu väljundite arv. Mitmekihilisel pertseptronil võib olla suvaline arv sisendeid ja väljundeid. Järelikult, see on auto- assotsiatiivsene närvivõrk
Kui palju on potentsiaalseid sisenejaid ja milliseid ressursse nad käsutavad Kui ahvatlevad on kasvu ja kasumiväljavaated sisenejate jaoks Kui suured on sisenemisbarjäärid Milline on olemasolevate ettevõtete reaktsioon o Sisendite hankijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel Tarnijate positsioon tygevam Haru ette võtete ümberlülitumiskulud alternatiivsetele hankijatele on kõrged või sobivaid asenduskaupu pole. Tarnijate pakutavad sisendid on diferentseeritud ning mõjutavad haru ettevõtete toodete kvaliteeti või mängivad olulist rolli nende tootmisprotsessis Spetsiifilise sisendi tarnijaid on vähe (väike konkurents) Mõned tarnijad ähvardavad ettepoole suunatud integratsiooniga (nt hakkab ise müüma lõpptarbijale) Haru ettevõtetel puudub võimalus tahapoole suunatud integratsiooniks Ostja ei moodusta märkimisväärset osa käibest Tarnijate positsioon nõrgam
Avalik sektor: Laenuintressimäär ei pea ühtima erasektori intressimääraga (lühinägelikkuse ja ebakindluse tõttu) Sotsiaalne tasuvusanalüüs identifitseerib tagajärjed kogu ühiskonnale. Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine. Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad. Erasektori tasuvusanalüüs – otsustada, kas projekt või investeering tasub end ära, s.t. kas tulud on kuludest suuremad? Tuvastada tagajärjed: investeering, sisendid ja väljundid. Omistada igale sisendile ja väljundile väärtus. Tulud ja kulud hinnatakse igal aastal . Arvutatakse iga aasta kasum, s.t. puhastulu Rt. Puhastulu ajaldatakse. Saadud summade väärtus liidetakse: NPV=PDV= R0 + R1/(1+r)+R2/(1+r)2 + …+ RN/(1+r)N. Kui NPV > 0 tasub projekt ennast ära. Sotsiaalne tasuvusanalüüs e avaliku sektori tasuvusanalüüs – jaotatakse kolme etappi:
Uurimaks, kuidas ettevõtte tehnoloogiapiirang mõjutab tootmist, vaadeldakse eraldi nii lühiajalist kui pikaajalist perioodi. Lühiajaliselt vaadeldakse sellist perioodi, kus osa sisendeid on fikseeritud ning teisi on võimalik muuta. Pikaajaliselt käsitleme sellist perioodi, kus kõigi sisendite hulka on võimalik muuta. Tootmissisendeid mida on võimalik muuta lühiajaliselt nimetatakse muutuvsisenditeks. Fikseeritud sisendid on need, mille kogust ei ole võimalik muuta lühiajaliselt. 6.1 Kulud lühiajaliselt Kogukulu (TC) on kõigi ettevõtte kulude summa. Kogukulu jaguneb kaheks: kogu fikseeritud ehk püsikuluks (TFC) ja kogu muutuvkuluks (TVC). Püsikulu on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. Muutuvkulu on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik
1. Alalisvooluringide omadused.- Vooluring koosneb 3: toiteallikas, tarbija e koormus ja ühendusjuhtmed. Vooluringi graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluringi osa, kus vool on ühe ja sama väärtusega nim haruks (3 või enam haru). Kalbaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui vooluringis oleva elemendi pinge ja vooluline sõltuvus on lineaarne, siis nim selliseid elemente sisaldavaid vooluringe lin vooluringideks. Kui sõltuvus ei ole lineaarne, siis on tegemist mittelin vooluringiga. Kui vooluringivool ei muutu aja jooksul suuruselt ega suunalt nim seda vooluringi alalisvooluringiks. Suletud vooluringis eks vool, kui eks potensiaalide vahe ehk pingeallika klemm. Vool kulgeb vooluringis kõrgemalt madalamale potensiaalile 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. OHMi seadus: I = U/R (vool juhtmes võrdeline pingega tema otstel ja pöördvõrdeline juhtme takistusega). Kirchho...
1.Mõiste ,,Kalandus" sisu antud õppeaine kontekstis ( L1-1,5) Kalmaarid, krevetid,molluskid, peajalgsed(kaheksajalad). Vaalapüük (Norra ja Jaapan). Lõhi ettekasvatamine kalamajandites.Kalapüügi toimel tekib kalasaak. Kalasaaki kasutatakse kolmel otstarbel (töötlemine tehnoloogilistel eesmärkidel,töötlemine inimtoiduks,töötlemine loomasöödaks). 2.Kala-jt .veeorganismide aastasakid muutumine maailmas alates 1950-ndast aastast, põhjused ja tagajärjed(L 1-1,6-7,9-12) Hiina kalakasvatus on väga intensiivne. Kalasaagid pole tegelikult suurenendud, vaid kalakasvatuste arvelt. Kalakasvatus on 1/3 kogu kala saagist. Kalakasvatus on just arenenud Aasias ,Vietnam ,Tai ,Indias. Euroopas on peamiselt lõhi kasvatamine. Kalapüügiga on hõivatud peaaegu kogu maailmameri. Inimeste arv pidevalt tõuseb ja seetõttu püütavast kalast nimeste vajadusi i ei rahuldata. Võimalus kasvatama hakata meres .Või õpitakse tegema midagi zooplanktonist. Põhjus: maai...
Kui palju on potentsiaalseid sisenejaid ja milliseid ressursse nad käsutavad Kui ahvatlevad on kasvu ja kasumiväljavaated sisenejate jaoks Kui suured on sisenemisbarjäärid Milline on olemasolevate ettevõtete reaktsioon o Sisendite hankijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel Tarnijate positsioon tygevam Haru ette võtete ümberlülitumiskulud alternatiivsetele hankijatele on kõrged või sobivaid asenduskaupu pole. Tarnijate pakutavad sisendid on diferentseeritud ning mõjutavad haru ettevõtete toodete kvaliteeti või mängivad olulist rolli nende tootmisprotsessis Spetsiifilise sisendi tarnijaid on vähe (väike konkurents) Mõned tarnijad ähvardavad ettepoole suunatud integratsiooniga (nt hakkab ise müüma lõpptarbijale) Haru ettevõtetel puudub võimalus tahapoole suunatud integratsiooniks Ostja ei moodusta märkimisväärset osa käibest Tarnijate positsioon nõrgam
4. Väljundid (süsteem peab pakkuma aruandeid, mis toetavad planeerimist ja otsustamissüsteemi efektiivselt). 5. Andmebaasid (süsteem peab pakkuma ja säilitama efektiivselt andmebaasides infot, et anda väljundeid, mida vajatakse). 6. Arvutusreeglid (andmebaasides säilitatava info arvutusreeglid peavad olema seda laadi, et nad on arusaadavad ja aktsepteeritavad otsustajate poolt). 7. Infosüsteemi sisendid (arvutusreegliteks vajalik info peab olema efektiivselt juhtimisarvestussüsteemi ette antud). 8. Infosüsteemi kogumine (info, mis on ette antud sisendina infosüsteemi, peab olema kogutud nii efektiivselt kui võimalik). 9. Põhisündmused (põhisündmused peavad olema jälgitavad piisava täpsusega ja aja jooksul, mis on piisavalt lühike, et jõuda reageerida). * (1. + 2. + 3.) = planeerimise ja otsustamise süsteem * (4. + 5. + 6. + 7. + 8. + 9.) = jälgimise süsteem
andmeregistritesse ning sealt jälle tagasi mällu). Samuti on arvuti suvapöördusmälu jämetates joontes lihtsalt üks väga suur registrite massiiv. 9. Mikroskeemide valmsitamise tehnoloogiad[2] *Bipolaarsed tehnoloogiad vanemad tehnoloogiad, mida niivõrd palju enam ei kasutata. Kasutab küll vähe pinda, ent bipolaarsete tehnoloogiatega kaasnevad nivoode korrektsiooni- probleemid. Näiteid: DTL-(Diood transistor loogika)- Sisendid tulevad sisse dioodloogikast koosnevasse skeemi, edasi lähevad väljundid nivoosid taastavasse elementi. TTL- (Transistor-transistor loogika)- Revolutsioonile tehnoloogia, sellest alates hakati massiliselt kasutama mikroskeeme. STTL- (Shotky transistor-transistor loogika) muutis elemendid kiiremaks, kuna lisatud oli Shotky diood, ei lasknud enam liigset voolu juhti. Veel eksisteerib näiteks ECL,IIL; *Pooljuhtide tehnoloogia(Metal Oxide Semiconductor) valitsev tehnoloogia, mida
EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooni mõistet on defineeritud mitmeti. Lihtsaima käsitluse põhjal on organisatsioon mingi erilise eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Kui üks inimene ei tule oma ettevõtmisega enam toime, kaasab ta teisi inimesi, et saavutada oma eesmärki ühiste jõupingutuste tulemusena. Nii kujuneb välja organisatsioon. Organisatsioon võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte, samuti valitsus, kool, ühing jne. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste ja rühmade käitumisest organisatsioonis, milles püütakse määratleda efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsioonilise käitumise eesmärgid on 1) kirjeldada, ...
mõju. Suletud kontuuriga süsteemides juhitakse protsessi juba kontrollides, tulemuse vastavust etteantud kriteeriumitele ehk süsteemis toimub tagasiside tulemuste kohta. Protsessi juhitakse vea järgi ehk sõltuvalt erinevusest protsessi tegeliku ja soovitud tulemuse vahel. Juhitavat protsessi või seadet nimetatakse üldiselt juhtimisobjektiks ja selle tulemust väljundiks y. Seade, mis moodustab juhttoime u nimetatakse kas juhtseadmeks või ka regulaatoriks. Süsteemile avaldavad mõju sisendid, mis pärinevad väljast poolt süsteemi. Nendeks sisenditeks on seadesuurus s, mis määratleb mida süsteemilt soovitakse ning häiringud nx, mis segavad süsteemi talitlust. Seega alustades kirjeldamist juhtimisobjektist ehk seadmest või protsessist, mida juhtida soovitakse, siis nagu nimigi ütleb on üks komponentidest juhitav seade, näiteks elektrimootor. Sellele seadmele mõjuvad nii juhttoimed kui ka häiringud, mille tulemusena muutub juhtimisobjekti väljund ehk protsessi tulemus
Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Logistika olemus Logistikal ei ole kindlat definitsiooni. Logistika sisu määratlemine sõltub sellest, kas rõhk asetatakse tootmisele, äritegevusele, üksikfirmale, mingile majandusharule või globaalsele optimeerimisele. Logistika kui teadusharu hõlmab järgmisi tegevusvaldkondi: 1)laotegevus 2)laovarud 3)veondus 4)info, tellimisprotsess, administreerimine 5)pakkimine 6)tagastused Logistika on : 1)mõttelaad, kompetentsus ja tegutsemisviis konkurentsivõime tõstmiseks 2)strateegia parema koha saavutamiseks turul 3)eelmainitud tegevusvaldkondade ühteliitmine 4)protsess, mis seob tarneketi osalised integreeritud tegevuseks Logistika osategevused 1) Nõudluse prognoosimine 2) Hankimine/ostmine – ettevõtte jaoks saab sissetulev kaubavoog alguse tellimusega ...
tulumäär, millega konverteeritakse rahaühiku tulevane väärtus nüüdisväärtusesse. Diskonteeritud rahavoog – nüüdisväärtusesse toodud rahavoog. Raha ajaväärtuse teooria alus on see, et raha on praegu rohkem väärt kui tulevikus. Ülesandeid lahendades eeldame vaikimisi, et kõik rahavood ilmnevad ajaperioodi lõpuseisuga, raha ajaväärtuse intressifaktorite valemites kasitatakse nominaalset intressimäära, arvutuste sisendid peavad olema omavahel ekvivalentsed ehk võrreldavad. Lihtintress- paigutatud rahasumma tulevane väärtus kasvad aritmeetilise jadana ehk kapitali kasv on ühtlane ehk lineaarne. FV =PV [ 1+( i⋅n)] , kus FV on rahaühiku tulevane väärtus, PV on rahaühiku nüüdisväärtus, i on nominaalne intressimäär ja n on aastate arv. Liitintress- paigutatud rahasumma tulevane väärtus kasvab geomeetrilise jadana ehk kapitali kasv on kiirenev ehk mida suuremaks ta kasvab seda kiiremini ta kasvab
Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini aren...
o Staatiline testimine – valge kasti testimine hõlmab kogu staatilist testimist Musta kasti testimine Testimine kohtleb tarkvara kui "musta kasti", teadmata midagi selle sisemisest teostusest. Musta kasti testimismeetodite hulka kuuluvad: o Spetsifikatsiooni põhine testimine o Juhuslikud sisendid ja lisatud vead o Uurimuslik testimine o Piirväärtuste analüüs o Suitsu testimine o Kasutusmugavuse testimine Halli kasti testimine Testimisel on olemas juurdepääs sisemistele andmestruktuuridele ja algoritmidele testjuhtumite koostamisel, kuid testimine viiakse läbi kasutaja või musta kasti tasemel.
Sensoorse taju häired posttsentraalkääru kahjustuse korral - Sensoorse tundlikkuse lävi kõrgem, ei reageeri - …. ….. V LOENG – OIMUGSAGARAD JA OTSMIKUSAGARAD Oimugsagarad e temporaalsagarad - Mälu - Auditoorne ja visuaalne Oimusagara ühendused - Hierarhiline sensoorne juhtetee – info liigub primaarselt ja sekundaarse auditoorse ja visuaalse info temporaalsagarasse - Sisendid kulgevad basaalsele alale – mingisuguse info meelde jätmine - … Ülemine temporaalkäär ja ülemine temporaalvagu - Suur osa ajukudet mis on seotud heliliste stiimulite töötlusega Alad BA 41, BA 42, BA 22 posterioorselt ja BA 38 - Kuulmis ja kõneinfo töötlus - Viipekeele ja kommunikatiivsete žestide töötlus - Sotsiaalselt kommunikatiivsete žestide töötlus (pilgu liikumine suu liikumine) - Visuaalse ja auditiivse info kokkusobitamine - Kategoriseerimine
mis teeb analoogse otsuse pikemat perioodi silmas pidades. Uurimaks, kuidas ettevõtte tehnoloogiapiirang mõjutab tootmist, vaadeldakse eraldi nii lühiajalist kui pikaajalist perioodi. Lühiajaliselt vaadeldakse sellist perioodi, kus osa sisendeid on fikseeritud ning teisi on võimalik muuta. Pikaajaliselt käsitleme sellist perioodi, kus kõigi sisendite hulka on võimalik muuta. Tootmissisendeid mida on võimalik muuta lühiajaliselt nimetatakse muutuvsisenditeks. Fikseeritud sisendid on need, mille kogust ei ole võimalik muuta lühiajaliselt. 6.1 Lühiajaline tootmisfunktsioon Lühiajaline tootmisfunktsioon kirjeldab, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muutuvsisendi hulk muutub. Tavaliselt eeldatakse, et on vaid üks muutuvsisend (töö) ning üks fikseeritud sisend (kapital). Seega kirjeldab kampsunite tootmise lühiajaline tootmisfunktsioon, kuidas muutub toodangu maht fikseeritud hulga kudumismasinate kohta, kui tööliste hulk muutub
Atmid on läbi arengu hakanud pakkuma ûha enam uusi pangateenuseid. sisuliselt on võimalik atmi kaudu müüa ka kõige keerulisemaid pangateenuseid kui neid on võimalik piisavalt standardiseerida ja kui kliendid aksepteerivad nende tehingute riske. Protsess on inimeste marerjali masinate, ja meetodite koostöö misnon suunatud teatud teenuse osutamisele või toote loomisele. Neid saab lahutada lühemateks juppideks. Millele on iseloomulikuks see et neilosadel on mõõdetavad sisendid ja väljundid. Need omakorda võimaldavad muuta väärtuse muutust vastavalt protsessi kulgemisele. Tegevuste järjestus ei pea olema tingimata sirgjooneline, vaid see võib sisaldada hargnemisi ning mingid tegevused võivad korduda. Optimaalne ressurssidega nende eest vastutavadbisikud peavad olema pidevalt kursis protsessi seisuga ning vajadusel rakendama koheselt abinõusi, kohanemisvõimelised protsessid, mis tähendab et protsessikeskkonna muudatustele peab reageerima enne kui
3 näite põhjal tõenäosus, et müük ei ületa 34 toodet päevas, 99,87%. ABC-analüüs: ABC-analüüsi põhimõte seisneb selles, et alati on mingid kliendid ja kaubad ettevõttele kasulikumad kui tesed – on see siis kasumlikkuse, müügikäibe, müügi kasvu vms põhjal. ABC-analüüsi aluseks on Pareto ehk 80:20 reegel, mille järgi väiksem osa põhjusi, sisendeid või tööd annab suurema osa tagajärgi, väljundeid või tasu. Seega ei ole põhjused ja tagajärjed, sisendid ja väljundid, töö ja tulemused omavahel tasakaalus. Sellise tasakaalutuse mõõduks sobib hästi suhe 80:20. ABC-analüüsi eesmärgiks on jaotada uuritav valdkond (logistikas nt. Tooteariklid, kliendid, tarnijad) rühmadeks, millest igaühele kohandatakse erinevaid lähenemisviise vastavalt nende tähtsusele. Rühmitamisel on kõige tähtsam A-rühm ja sinna kuuluvad tooted, kliendid või tanrijad mõjutavad ettevõtte tulemusi kõige rohkem. Samas on A-rühma kuulujate arv
Mille poolest oluline, mida näitab? Näitab kuidas visuaalne info jõuab meie ajju. Oluline, sest võimaldab püstitada konkreetseid uurimisküsmusi sellest kuidas objektide äratundmine toimub. Millised on nägemisinfo töötluse kolm taset? Töötlustasemed ei ole hierarhilised! - Komputatsiooniline tase – objektide tegelike omaduste taastamine (milles probleem? Fundamentaalne: kuidas taastada info põhjal tegelik maailm) - Algoritmiline/representatsiooniline tasand – tuleks leida sisendid ja väljundid nt erutusmustrid - Rakenduse tase – kuidas see kõik töötab, millised funktsioonid ellu viivad nt neurobioloogiline alus Lahknevusnegatiivsus (MMN) Mis see on, mida näitab? - Infotöötluse spetsiifiline kortikaalne muster ja automaatne erinevuste tuvastamise mehhanism ajus. Tähelepanueelne muutusespetsiifiline aju bioelektriline signaal, mis annab märku mälujälgedest ja mida saab kasutada eristamisvõime objektiivseks hindamiseks.
(planeerimine, organiseerimine, värbamine, juhtimine ja kontrollimine). Iga tasandi juht teostab ühte või mitut juhtimise funktsiooni, tegeledes turundusmeetmestiku erinevate komponentidega. Mudeli allosas paiknev nool kajastab tagasiside elementi keskkonna poolt mõjutatud juhtimisotsuseid. Tehtavate otsustega omakorda mõjutatakse jällegi keskkonda. Mõjutamise tase on ühtede elementide (nt. kliendid) puhul suurem kui teiste (nt. riiklikud organid). TURUNDUSE INFOSÜSTEEMI SISENDID JA VÄLJUNDID Infoallikas Sisend Väljund Klientide ja müügiesindajate tagasiside Kogutud kaebuste ja tähelepanekute fail ja Klienditeenindus toote ja tema töökindluse kohta. uut toote ideed andmefailide oraniseerimise ja operatiivtegevuste raporteerimise Detailid, mida turundusmeeskond vajab
R R F Z F O,R,F sisendi parameetrid O,R,F väljundi parameetrid Väliskeskkonnamõjude all on mõeldud majandus, sotsiaalse, õigus või mõne muu keskkonna mõju Z süsteemi lüli seisundi ja mõju faktorit süsteemi objektile. Süsteemi seosed Väliskeskkonna Väliskeskkonna Sisendid mõjud Väljundid mõjud O O Transpordisüsteemi Transpordisüsteemi R lüli R lüli Z Z
Funktsionalismi kriitika: liberalism Liberalism. Funktsionalismi järgi on vaimuseisundid mistahes süsteemil, mis realiseerib sobivat funktsionaalset rolli. See aga on liiga liberaalne käsitlus, kuna sellest järeldub, et vaimuseisundid on ka süsteemidel, millele me muidu vaimuseisundeid ei omistaks. Ned Block: oletame, et inimvaimu funktsionaalset organiseeritust imiteerib täpselt mingi homunkuluste koloonia, mis on seotud mingi roboti kehaga, mis muudab oma sisendid käitumuslikuks väljundiks nagu inimene. Funktsionalismi järgi peame ütlema, et sel olevusel on vaim, et ta tunneb valu, jne. Funktsionalismi kriitika: kvaalid Vaimuseisunditel paistab olevat kvalitatiivseid omadusi, mida ei saa taandada funktsionaalsetele seostele. Kvaale ei saa objektiivselt kirjeldada III isiku seisukohast; kvaalid ei ole seoselised omadused, mida saaks adekvaatselt edasi anda, tuues ära nende seosed sisendi, väljundi ning teiste seisunditega. Mismoodi on
Formeeritava impulsi kestus on määratud kondensaatori tühjenemis ajakonstandiga see tähendab sõltub kondensaatori C1 mahtuvusest ja ka takistuse Rb2 väärtusest. Väljund impulsi amplituud on toitepingest mõnevõrra väiksem kuna tuleb arvestada ka pingelanguga takistusel Re seetõttu on transistori pinge avatud olekus. Ootemultivibrat võib koostada ka loogika elementidest. Joonis 4.7.3 Algasendis on DD2 väljundis 1 ja DD1 väljundis 0 kuna DD1 mõlemad sisendid on asendis 1. Sisend impulsi toimel läheb DD1 väljund asendisse 1 kondensaator C hakkab väljundi pinge tõusu tõttu laaduma ning laadimisvool põhjustab takistil R pingelangu mis viib DD2 sisendisse asendisse 1 väljundi aga asendisse 0 kuna DD1 alumine sisend on nüüd asendis 0 siis ei juhtu lülituse olekuga midagi ka peale sisend impulsi lõppu. See tähendab siis kui ülemine sisend läheb asendisse 1. Kondensaator
Esmased motoorsed ja somatosensoorsed projektsioonipiirkonnad - Homunkulus - Igale kehaosale on jaotatud erinevad piirkonnad Motoorsed ja sensoorsed närvid ristuvad tee lõpp-punktis ajju või vastupidi. Ajupoolkera suhtleb kontralateraalse ehk vastaspoole kehapiirkonnaga. Ühendused ajupiirkondade vahel on lüikesed sagarasisesed ühendused ja pikemad sagaratevahelised. Ajupoolkerda vahelised ühendadatavad punktid on enamjaolt peegelpildis Korteks saab kõik sensoorsed sisendid läbi alumiste ajuosade kas otse taalamusest või kaudselt läbi keskaju struktuuride. Korteksi alumiste ajuosade vaheline suhtlus on kahepoolne. Üldised printsiibid aju funktsionaalse hierarhia kohta – et madalamal asuvad eluks olulisemad funktsioonid ja kõrgemal läheb asi keerulisemaks. - Ajukoore all paiknevad sügavamad süsteemid mis ei ole kõige primitiivemad, aga tegelevad emotsionaalse töötluse ja motoorika juhtimisega. II LOENG
Selliste toodete olemasolu, potentsiaalse tekke võimalus Tarnijate mõjukus, monopoolsus Tarnijate vahetuse kulukus Toodete vähesus, asendustoodete puudumine Organisatsiooni konkurentsivõime Konkurentsivõime väljendub konkurentsieeliseid loovate tegurite arvestamises, kasutuselevõtus ja efektiivses 39 arendamises Põhiteguriteks on kasutatavad sisendid (materiaalsed ja mittemateriaalsed ressursid) ning välised konkurentsi- tingimused (konkurentsi tihedus, nõudlus) ja organisatsiooni suutlikkus neid oma kasuks rakendada Määravaks saavad organisatsiooni võimed, tema tuumik- kompetents (teisi ületavad erioskused, teadmised ning nende sobitamine olukorrale) sisendressursside kasutamisel Konkurentsieelise loomist abistavad järgnevad tegevused, tegurid: Parim kvaliteet Maine kasv parem hind
kohta oli avaldatav valemiga c = y - i. Paljud majanduskasvu allikad on peamiselt demograafilised, poliitilised või sotsioloogilised ja me peame tunnistama neid olulisteks majandusanalüüsi valdkonnast väljaspool olevateks mõjuriteks. Kuid mida tähtsamad need välised ehk eksogeensed muutujad kasvu suhtes on, seda vähem kasulikud meie puhtalt majanduslikud mudelid on. Seepärast otsitaksegi võimalusi analüütilise raamistiku laiendamiseks, et seletada, miks ja kuidas sisendid muutuvad. Mida rohkem muutujaid me suudame põhjendatult muuta mudeli jaoks endogeenseteks, seda suurem on selle potentsiaalne selgitusvõime. See ongi põhjus, miks otsitakse majanduslikke seletusi sellistele teguritele, nagu rahvastiku kasv, tehnoloogia arengutempo, loodusressursside avastusmäär jne. Enamik tänapäevaseid majandusi on avatud, see tähendab toimub kaupade ja teenuste eksport
1.MIS ON LOGISTIKA?.......................................................................... 7 2.MIS ON HANKELOGISTIKA?................................................................ 7 3.MIS ON JAOTUSLOGISTIKA?............................................................... 7 4.MIS ON TARNELAHEL?....................................................................... 7 5.MIS ON LOGISTIKA MISSIOON?.......................................................... 7 6. KIRJELDA KOGUKULUDE KONTSEPTSIOONI LOGISTIKAS?.................... 8 7.KIRJELDA KULUDE KOMPROMISSI LOGISTIKAS?................................... 8 8.MIS ON SUBOPTIMEERIMISE EHK LOKAALSE OPTIMEERIMISE VÄLTIMINE?......................................................................................... 8 9.MIS ON FRAGMENTEERITUS?............................................................. 8 10.MIS ON INTERDISTSIPLINAARSUS?................................................... 8...
) · Poliitilised indikaatorid ja majandushoovad ressursside kasutamise vähendamisel. · Erinevate elustiilide ja harjumuste keskkonna tagajärgede analüüsimine. · Toetada säästlikku arengut: globaalsel, regionaalsel ja kohalikul tasandil · Parandada ökoloogilist seisundit ja inimeste tervist · Säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti · Vähim võimalik ressursivoog tehnosfääri ja ökosfääri vahel-eesmärk Materjalivoo hindamine · Eesmärk on määrata materjalivoo sisendid ja väljundid majandusprotsessis (regioonis, riigis, ettevõttes, kodumajapidamises jne.) teatud aja jooksul. · "Hällist hauani" printsiibi kasutamine. Lineaarne materjalikasutus eeldab, et materjalivoog on ühesuunaline, siseneb majandussüsteemi ja lahkub sealt kui toode ja heitmed õhku, vette, pinnasesse. · Suletud materjalivoog "Hällist hauani." · Suletud materjalivoog eeldab, et kõik jäägid peaksid minema tagasi taaskasutusse. Materjalivoo analüüs
ettevõtte rahastamise viise. Finantsplaani tüüpilisteks väljunditeks on eeldustel ja ennustustel põhinevad finantsprognoosid (kasumiaruannete, rahavoogude ja bilansside ennustused, suhtarvude ja mõõdikute prognoos). Järgi nõuet, et äriplaani finantsosa ja finantsprognooside koostamisel saad kasutada ainult neid arve, mida oled käsitlenud või põhjendanud eelnenud sõnalises osas. Ehk sõnalise osa väljundid on numbrilise osa sisendid. 68 9.5. Finantsprognoosid Finantsprognooside all mõeldakse esmajoones kasumiaruannete, bilansside ja rahavoogude projektsioone. Selliste projektsioonide koostamisel võetakse sisendina arvesse ennustused ja oletused ettevõtte tulude ja kulude, investeeringute ning rahastamise osas.
eesmärgist. Kui eesmärk on mõista ärisüsteemi piisavalt hästi selleks, et luua teda toetavat infosüsteemi tarkvara, siis ei ole vajalik modelleerida äri väga põhjalikult ja detailselt. See oleks liiga aeganõudev ja kallis tegevus. Vastupidi, kui eesmärk on äri ümberkorraldamine, siis on vajalik detailsem ja täpsem modelleerimine. Ärisüsteemi kontseptid Kõige lihtsamaks ärisüsteemi analüüsimise viisiks oleks käsitleda teda “musta kastina”. Ettevõttel oleksid mingid sisendid (nagu näiteks tarnijad, toormaterjal), mingid väljundid kliendile tarnitavate toodete või teenuste näol ning muud mõjurid nagu seadusandlus. Kuid tüüpilised ärisüsteemid ei eksisteeri isoleerituna teistest süsteemidest, ning paljud tähtsad elemendid asuvad väljaspool äri ja pole defineeritud ettevõtte poolt. Seetõttu on otstarbekas käsitleda ettevõtet avatud süsteemina, kus vaadeldakse täiendavalt äritegevuse läbiviimist ettevõtte sees ning nähakse,
võimanduselemendiks mille konkreetne kasutusvaldkond kujundatakse tagasiside ahelate abi. Reaalne OP võimendi on üsna ideaalsele lähedaste omadustega st. tal on suur sisendtakistus. Väike väljundtakistus reaalselt 10 20 Ohmi. Suur võimendustegur. Praktiliselt vähemalt 100000 ja väga lai võimendatav sagedusala. Sagedusala kohapealt on erinevus ideaalselt suhteliselt suur ulatudes 1Mhz sageli on aga sellest väiksem. Plussiga tähistatud sisendid nimetatakse mitteinverterivaks sisendiks ja sinna antud sisendsignaal tekitab sama faasilise väljundpinge. Miinusega tähistatud sisendit nimetatakse inverteerivaks sisendika ja sinna antud signaal tekitab väljundist vastasfaasilise signaali. Kuna OP võimendi on alasipinge võimendi mille alumine sageduspiir on 0 siis ei saa tema skeemis kasutada sisestuskondensaatoreid ja kogu skeem peab olema teostatud otses sisetsuse. Sellest omakorda
kohalikesse monopolidesse ja toetama majandust rahvusvahelises konkurentsis. Pärast II m-sõda hakkasid need põhjused kaduma. Tehnoloogia ja institutsioonide areng muutis otsese sekkumise vähem vajalikuks. Suurenes ühiskonna kriitika riigile kuuluvate ettevõtete ebaefektiivsuse suhtes. Algasid erastamised. 148. Mis põhjustab tootmise ebaefektiivsust? Efektiivse tootmisega võrreldes toodetakse liiga suure sisendite kogusega. Sisendid on kas valesti kombineeritud või neid raisatakse (X-ebaefektiivsus). 149. Kas avaliku sektori ebaefektiivsus tuleneb tootmise sisestest või tootmisvälistest põhjustest? Tootmisvälistest põhjustest. 150. Milliste põhjustega seostatakse avaliku sektori erasektorist suuremat efektiivsust? ● Ühiskonna huvid on keerulisemad, mis muudab nende fikseerimise seadustes ja lepingutes sageli võimatuks;
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid, tasuvust ning põhimõtete ja korra tundmist ja rakendamist. Tar...
•LG kihid 3-6 on parvotsellulaarsed st koosnevad väiksematest rakkudest, sisend –sama sportlastel kolvikestest ja tundlikumad värvile. •Nägemiskoore V4 kihti jõuavad need sisendid eraldi. Nägemissüsteem: 1) Superoptic nucleus – kontrl päevarütme (ööpäeva-tsükkel) 2) Pretectum – kontrl pupilli suurust ereduse muutudes
kohaselt hüviseid ja pakub neid müügiks teistele majandussubjektidele. Hüviste all mõeldakse nii materiaalseid (kaubad) kui mittemateriaalseid (teenused). Tootmine on ressursside muutmine hüvisteks mis tahes viisil. Ettevõtluse või omandivorm pole oluline. Mikroökonoomiks on samastatav tootmistehnoloogiaga muundab mingi kindla reegli alusel tootmissisendeid väljunditeks. Tootmistegurid tootmisprotsessi sisendid (inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine, materjalid, teenused, keskkond, teadmised). Lihtsustatud mudelis rühmitatakse kapital ja töö. Tegurikomplekt konkreetne kombinatsioon mitmesugustest saadaolevatest tootmisteguritest, ehk sisendikomplekt. Oluline on nii komplekti koosseis kui see, kui palju komplekt mingit tegurit sisaldab. Lihtsustamiseks vaadeldakse vaid kahte tootmistegurit: tööjõud L ja kapital K.
meie aju poolt konstrueeritud kujutised. Kiirusagaras ühendatakse tervikuks erinevatel meeleelundite sensoritelt saadud ärritused. Sellise protsessi tulemusel suudame näiteks identifitseerida oma sõbra ja kujutleda tema nägu kui me samal ajal vaid kuuleme tema häält. Samuti koostöös teistelt aladelt saabunud informatsiooniga luuakse seal ruumiline koordinaatsüsteemi meid ümbritseva maailma kujutamiseks ja meie asendi määramiseks ruumis.Kiirusagaras ühendatakse sensoorsed sisendid tervikuks, et luua väliskeskkonnast saadud aistingutest taju, tunnetus. Retseptorid Tunderetseptoriga seotud esmane närvirakk annab närviimpulsi edasi teatud kindlat liiki neuronitele, seda jada nimetatakse sensoorseks ehk aferentseks juhteteeks. Suurem osa juhteteedest kulgevad taalamuse kaudu suurajukoorde Ajukoores on sensoorsed piirkonnad, mis on spetsialiseerunud sensoorse, assotsiatiivse või motoorse info töötlemiseks
Joonis 3 Joonis 4 Selles näites saab moodustada lähtefraasi - Pluuto (T) kvadraadis Kuuga. Siis võta fraasi üksikud osad ja mõtesta neid järgnevalt: Pluuto: intensiivne, dramaatiline, emotsionaalne, naiselik, muutev ja nii edasi. Kvadraat: Kvadraadi põhimõtteks on, et sündmused mis ei ole kellegi süü, sunnivad tegema asju, mida ei ole kunagi varem tehtud. Kuu: emotsioonid, naiselikkus, tundlikkus, ema jne. Pannes need sisendid kokku saame moodustada lause, mis kajastab Pluuto-Kuu kvadraadi mõjusid: B.Brady: Predictive Astrology Toimub väga emotsionaalne, intensiivne ja muutev sündmus, milles ei ole keegi süüdi ja mis paneb inimese uutmoodi tegutsema. Väga hea, aga nüüd tulevad küsimused "Kus see sündmus toimub: peres, kodus, armukesega, lastega, tööga, sõpradega - kus?" Seega lisame "Kus", moodustame
5 5 1 2 3 5 Joonis 20. Tüüpilised emaplaadiga ühendatud pistikupesad korpuse tagapaneelil: 1 PS/2-port (hiir), 2 PS/2-port (klaviatuur), 3 monitori VGA-pistikupesa, 4 paralleelport, 5 USB-pordid, 6 võrgukaardi keerupaari pistikupesa, 7 helikaardi sisendid ja väljundid 8 Integrated Drive Electronics 9 Uninterruptible power supply 11 9 9 9 13 10 12 11 7 8 7 1
Funktsionalismi kriitika: liberalism Liberalism. Funktsionalismi järgi on vaimuseisundid mistahes süsteemil, mis realiseerib sobivat funktsionaalset rolli. See aga on liiga liberaalne käsitlus, kuna sellest järeldub, et vaimuseisundid on ka süsteemidel, millele me muidu vaimuseisundeid ei omistaks. Ned Block: oletame, et inimvaimu funktsionaalset organiseeritust imiteerib täpselt mingi homunkuluste koloonia, mis on seotud mingi roboti kehaga, mis muudab oma sisendid käitumuslikuks väljundiks nagu inimene. Funktsionalismi järgi peame ütlema, et sel olevusel on vaim, et ta tunneb valu, jne Funktsionalismi kriitika: kvaalid Vaimuseisunditel paistab olevat kvalitatiivseid omadusi, mida ei saa taandada funktsionaalsetele seostele. Kvaale ei saa objektiivselt kirjeldada III isiku seisukohast; kvaalid ei ole seoselised omadused, mida saaks adekvaatselt edasi anda, tuues ära nende seosed sisendi, väljundi ning teiste seisunditega.
8, 13 Mootori toiteklemmid 11, 12, 13 Koormuse ampermeetri ja voltmeetri klemmid 14, 16 Välised jõuklemmid (24 V) 15, 17, 18 Seadekiiruse klemmid ( ±15 V) 19, 16 Välised jõuklemmid ( -24 VDC) 20, 15 Regulaatori blokeerrelee kontaktid 21, 22 Kiiruse sättimine 23, 22 Tahhogeneraatori klemmid 26, 14 Signaallampide klemmid 27, 17 Voolu piirava takisti klemmid 28, 15 Voolu piiramise tihvtklemmid 29, 22 Täiendavad sisendid kiiruse sättimiseks 228 Lisa 4. Asünkroonajam Joonis 6.7 Ühendusskeem M Mootor VT1...VT6 Jõulülitid U, V, W Jõuahela väljund V+ Jõusisend LeU...LeW Jõuahela sisend 15VDC Juhtahela toide GND Jõuahela ühisklemm VbU...VbW Vooluandurid HinU...HinW Kõrge sagedusega juhtsignaalid LinU...LinW Madala sagedusega juhtsignaalid T/Itrip Kuumenemis-ja liigkoormuskaitse Rg1..
Joonis 48. Otsustamise peamised koostisosad (Üksvärav, 2004) 8.2. Otsuste liigid Otsustamine mingis tegevusvaldkonnas hõlmab ettevõtte eri töölõike ja kitsamaid tegevusalasid. Otsused peegeldavad kindla tegevuslõigu või allüksuse toimingute eripära ning on suunitletud neis toimuvale. Ettevõttes või asutuses tehtavad otsused: tehnilised otsused tähendavad millegi vahetut ärategemist või kordasaatmist - sisendid muudetakse väljunditeks; juhtimislikud otsused hõlmavad ettevõtte või asutuse põhi- ja seda abistavate tegevuste kavandmist, kooskõlastamist, kontrollimist; asutuslikud otsused on seotud ettevõtte tegevuse pikaajalise kavandamisega, nende eesmärkide ja tegevusjoonega. Esinemissageduselt võib otsustamist jagada: kordumatu - täiesti uuelaadsele probleemile või olukorrale lahenduse leidmine, mille kohta puuduvad varem väljatöötatud tegutsemireeglid;
(Brr, kui keeruline, aga raamatus on selle kohta üks ilus pilt. Kui viitsin siis joonistan selle siia kunagi) Keskkond Keskkonnaks nimetatakse kõiki neid tegevusi, mis ei ole res publica'ks nimetatud riigi tegevusalas. Keskkond on tohutu, sest ta ei hõlma mitte ainult tegevusi ühiskonnas, sellele lisandub veel väljaspool ühiskonda asuv keskkond, mis ühendab kõik tegevused maailmas,. Nõudmised ja toetused. Sisenditest keskkonnast, kõige otsesemad sisendid poliitilisse süsteemi on nõudmised ja toetused. Nõudmised on soovid või ihad mingi kindla väärtuse järgi. Nõudmised võivad tulla üksikisikutelt, gruppidelt või süsteemidelt nii ühiskonnast kui ka väljastpoolt seda. Toetused on tegevused indiviidide või gruppide poolt, mis näitavad toetust olemasolevale süsteemile või mõnele teisele süsteemile. Need aktsioonid võivad olla suunatud indiviididele poliitilisest
EESTI MAAÜLIKOOL Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse Loengukonspekt (I osa) Raul Omel Mikroökonoomika loengukonspekt varustab üliõpilase teadmiste pagasiga mikroökonoomika probleemistiku mõistmiseks. Mikroökonoomika raames omandatavad teadmised ja loodavad pädevused on oluliseks baasiks individuaalsete tootmis- ja tarbimisotsuste tegemisel ning kitsama suunitlusega majandusliku sisuga ainete edukaks läbimiseks. Mikroökonoomika baasteadmised omandanud üliõpilane omab süsteemset arusaamist tarbijate ja tootjate käitumisest turul, hindade ja koguste kujunemisest turul ning piiratud ressursside optimaalsest kasutamisest. 1. SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 2 2. TOOTMINE, SPETSIALISEERUMINE JA VAHETUS ...
Hetkel kui S1 saab võrdseks Sp- ga, annab arvuti signaali elektriajami pidurdamiseks ning algab pidurdusaja tpid arvestus. Kui pidurdusaeg on lõppenud, annab arvuti käskluse elektriajami välja- lülitamiseks. 6.2. Asünkroonmootor kui juhtimisobjekt. Selleks et edukalt realiseerida juhtimisülesandeid, on hädavajalik põhjalikult tunda juhtimisobjekti, st tema määratlemiseks on vaja koostada tema matemaatiline mudel ning eraldada keskkonnast tema sisendid, väljundid ja häiringud. Määrata tuleb ka mudeli kõigi parameetrite väärtused. Asünkroonmootori kui juhtimisobjekti kirjeldamiseks kasutatakse kahte liiki mudeleid. Staatika- ehk skalaarmudelid: kirjeldavad hästi mootori püsitalitlust ning sellele lähedasi kvaasistatsionaarseid talitlusi. Need mudelid põhinevad mootori pingete ja voolude ning momendi keskväärtuste arvutamisel mootori ühefaasilise aseskeemi põhjal
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eest...
vihmametsas (pidevalt soodsad tinigmused fotosünteesiks); 6.) tänu fotosünteesile tekkis osoonikiht, muutus võimalikuks elu tulek maismaale ja aeroobne ainevahetus. 89 Riigieksami küsimused: (igas riigieksamis). Lähteainete nimetamine (mitte valgus), lähtetingimused. Hingamise ja fotosünteesi võrdlus (erinevused ja ühised tunnused). Rühmitage hingamise ja fotosünteesi väited ja nimetage pealkiri. Pimedus- ja valgusstaadiumi sisendid ja väljundid (skemaatiliselt). Lünktekst (lähteained ja saadused). Küsimus ka fotosünteesi majandusliku tähtsuse kohta. Heterotroofne ainevahetus Käärimine: Elutegevus ilma hapnikuta, mille käigus moodustuvad energairikkad orgaanilised ühendid, eraldub süsihappegaas ja sünteesitakse vähesel määral ATP-d. Tabel 15. Käärimistüübid Tüüp Kääritajad Produkt Tinigmus Limiit Näide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
