tööprotsess. Väärtusi lisandav alus on tööjõud. Inimene valmistades toodangut loob uut väärtust. TP huvitab ühiskonda ühelt poolt toodang, selle kogus, kvaliteet ja struktuur ning teiselt poolt tootmises kulunud tööaeg. Tööaega arvestatakse elav tööaeg ja varem tehtud töö. Elav tööaeg mõõdetakse töötundides, varem tehtud töö mõõdetakse rahas. Turuväärtusteoorias ehk tänapäevases käsitluses on kõik tootmise sisendid väärtust loovad st võtavad osa lisand väärtuse loomisest. Lisaks kolmele klassikalisele tegurile maa, tööjõud ja kapital vaadeldakse tänapäevases käsitluses ettevõtlust kui neljandat tootmistegurit ja informatsiooni kui viiendat tegurit. 6. Efektiivsuse kriteeriumide lühike iseloomustus (tehniline , majanduslik, sotsiaalne, keskkonna) Eristatakse 4 liiki efektiivsust: 1. tehniline 2. majanduslik 3. sotsiaalne 4.keskkonna
· Projektidele baseeruvad · Praktikale baseeruvad Piirangute teooria piirangute teooria lähtub eeldustest, et kasumit taotlevate ettevõtete eesmärgiks on kasumlikkus teenida raha praegu ja tulevikus. Ettevõtet vaadatakse süsteemina ja raha genereerimise protsessina. Eeldatakse, et iga ettevõtte tegevustulemused on piiratud maksimaalselt ühe või kahe teguri poolt. Iga ettevõtet saab vaadelda kui omavahel seotud protsesside ahelat, mis muudab sisendid müügikõlblikeks toodeteks. Efektiivseim viis ahela tugevuse suurendamiseks on nõrgima lüli leidmine ja selle tugevdamine. Seega saab ettevõte oma tegevustulemusi kiirelt ja märgatavalt parandada koondades oma pingutused ja ressursid nõrgemale protsessile piirangule. Tasakaalus tulemuskaart kaardistab strateegiliselt olulised mõõdikud ja alameesmärgid ettevõttes valdkonniti finants, klient, tegevus, personal ja areng. Eesmärgiks on saavutada
Protsessijuhtimises kasutatavad põhimõisted: Võib öelda, et protsessi- ja struktuuriorganisatsiooni nn kokkupuutekohtadeks · Protsess vastastikku seotud või vastastikust mõju avaldavate tegevuste ongi protsessiomanikud, kuna nad kuuluvad ka struktuuriorganisatsiooni. kogum, mis muundab sisendid väljunditeks (ISO 9000). · Äriprotsess vastastikku seotud mõjurite ja tegevuste kogum, mis lähtub kliendi vajadustest ja lõpeb kliendi vajaduste rahuldamisega.
EKE8250 Environmental policy Exam questions 1. Inputs and outputs of environmental policymaking. Sisendid: Vajadused/nõudmised (erinevad huvid, vastandlikud nõudmised; valitsused, ettevõtted, kliendid, kohalikud ühingud, MTÜ-d, investorid, töötajad) Toetus (vähemalt minimaalne maksumaksjate toetus, lojaalsus- jälgimine, seadusandluse mõju valimiste tulemustele) Ressursid- raha ja informatsioon (nii teaduslik kui tehniline), looduslikud ressursid Avalik arvamus Meedia kajastus Valimiste tulemused Teadmised/info Millist infot on poliitika kujundajatel vaja teada? Milline on probleemi olemus, raskusaste ja ruumiline ulatus? Millised faktorid on probleemi põhjustajateks? 1 Kui probleemile ei reageerita, kuidas siis probleem aja jooksul muutub? Kas see probleem prob...
MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegut...
sellel hetkel, vaid olulisemad on hoopis trigeri endine olek ja eelmised sisendiväärtused. Latch triger koosneb VÕI-EI- elementidest (NOR). Kui triger on ühes oma stabiilsetest olekutest, nii et Q(katusega)=1 ja Q=0, mis vastab trigeri 0-olekule. Sisendites signaal puudub, s.o. S=R=0. Et Q=0, hoiab vastav inverteeritud signaal alumise VÕI-elemendi sisendi kaudu viimase väljundis Q(katusega) pidevalt signaali. Ülemise VÕI-elemendi sisendid on aga mõlemad väärtusega 0, mistõttu ka väljundis puudub signaal. Trigeri viimiseks vastupidisesse olekusse piisab lühiajalisest signaalist sisendisse S (S=1). Selle mõjul tekib VÕI-elemendi väljundis signaal (Q=1), mis inverteerituna satub alumise VÕI-elemendi sisendisse. Nüüd on selle VÕI- elemendi mõlemad sisendid väärtusega 0 ning signaal väljundis Q(katusega) kaob (=0). Signaal Q(katusega) = 0 antakse inverteeritult ülemise VÕI-elemendi sisendisse,
Turumajanduse tingimustes vajatakse majanduslikke institutsioone majanduse ülaltoodud 3 põhiküsimuse lahendamiseks. Lähtudes ettevõtete tegevuse eesmärkidest jaotatakse nad kasumit taotlevateks ja kasumit mittetaotlevateks. Teema edasisel käsitlemisel võetakse eelduseks, et ettevõtted on kasumit taotlevad. Tootmine on lai mõiste, selle alla kuulub uute hüviste tootmine, toodetud hüvise kasulikumaks muutmine, transportimine, omandivormi muutmine. Tootmisprotsessis ühendatakse sisendid (maa, töö, kapital, ettevõtlus) ja saadakse väljundina tarbeesemed, tootmisvahendid, teenused, info, aga ka mittesoovitav keskkonna kahjulik mõjutamine – saastatus. Sõltuvalt reaalsetest tingimustest kohtame majanduses väga erinevaid ettevõtteid. Võttes aluseks omandivormi, organisatsioonilise struktuuri ja vastutuse astme, jaotatakse ettevõtted: ainuomandiks, täisühinguteks e. usaldusühinguks ja osaühinguks (tavaliselt aktsiaselts).
erakorraliste muudatuste vähenemise %; juhtumeid põhjustavate muudatuste vähenemise %; teenuse käideldavuse suurenemise %. Tegevused: 1. Planeerimine 2. Filtreerimine 3.Prioritiseerimine 4.Kategoriseerimine 5.CAB koosolek 6.Mõju+ressursivajaduse analüüs, 7.Kinnitamine, 8.Ajatamine ja koordineerimine, 9.Ehitamine, testimine ja implementeerimine, 10.Lõplik autoriseerimine, 11.Ülevaatus Sisendid: SLM muudatused ja äriprotsess, RfC-d, CMDB-d, FC? Väljundid: Mahuhalduse mõju hindamine, CfM uuenenud info, RfC/CAB koosolekute protokollid, ITSCM muutused plaanis 3) Seleta lahti mõisted/lühendid: TCO, SMTP, PCI-X, DAS, SSH TCO – total cost of ownership – sisaldab arvuti ja tarkvara ostuhinda, riist-ja tarkvara värskenduste hinda, hoolduskulusid, koolituskulusid, seisakutest tekkivat kahjumit jne. (kuluanalüüsi meetod, kogukulu)
Dekoodrid koostatakse peamiselt NING- elementidest. Suure sisendite arvu korral kasutatakse dekodeerimiseks nn. kaskaadlülitust, kus esimese astme dekooder aktiveerib ühe teise astme dekoodri ning see omakorda ühe väljundi. 6. Multipleksor, demultipleksor Multipleksor kujutab endast andmeselektorit. Multipleksoril on mitu sisendit ja üks väljund. Multipleksor on seega andmete kommutaator, mis võimaldab edastada mitmest sisendist ühte väljundisse. Sisendid jagunevad andmesisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures andmesisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest andmesisendist. Kommuteeritavate andmesendite arv võrdub 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne.
lauskontrollimisega. Otsustamine on organisatsioonilise tegevuse tuum. Otsustamine seob kindla menetlusena ettevõtte osad terviklikult toimivaks kogumiks. Otsustamine on juhi põhikohustus. Otsustamisel on : · isikupärane külg seotud üksikisiku ja rühmade tegutsemise ning käitumisega · sisuline külg seotud otsustamise sisemiste toimingute ja seostega Otsuste liigid: · tehnilised otsused tähendavad millegi vahetut ärategemist või kordasaatmist sisendid muudetakse väljunditeks · juhtimuslikud otsused hõlmavad ettevõtte või asutuse põhi- ja seda abistavate tegevuste kavandmist, kooskõlastamist, kontrollimist · asutuslikud otsused on seotud ettevõtte tegevuse pikaajalise kavandamisega, nende eesmärkide ja tegevusjoonega Tagajärgede avaldumise ettepoole nihkumise ulatuse järgi liigitatakse otsused:
Mitmekiheline pertseptron on kõige levinum otsesuunatud võrk. Neuronid paiknevad kihiti. Närvivõrk võib koosneda suvalisest arvust neuroneist ja närvivõrgu kihtidest. Iga kihi iga neuroni väljund on seotud järgmise kihi iga neuroni ühe sisendiga. ("igaüks igaühega" printsiibi järgi). Mitmekihilises pertseptronis on alati üks sisendkiht, üks väljundkiht, ülejäänud kihid kannavad peidetud kihtide nimetust. Peidetud kihtide sisendid ja väljundid ei ole otseselt seotud väliskeskkonnaga. Selle kihi neuronid saavad informatsiooni eelmise kihi neuronite väljunditest, teisendavad seda ja annavad edasi järgmise kihi neuronite sisenditele. Väljundkihi neuronite ülesanne on arvutada võrgu väljundid. Neuronite arv väljundkihil ongi närvivõrgu väljundite arv. Mitmekihilisel pertseptronil võib olla suvaline arv sisendeid ja väljundeid. Järelikult, see on auto-assotsiatiivsene närvivõrk
R-2R maatriksi skeem ja voolud, OV kasutamine voolude summeerimisel. Pingete summeerimine R-2R maatriksis, seos väljundpinge, tugipinge ja andmesõna vahel. OV kasutamine pingete summeerimisel. [vaata | 33. AD muundurite variatsioonid. muuda] Ühe ja sama sisendiga AD muundurid, multipleksitavad sisendid, unipolaarse ja bipolaarse sisendiga muundurid, diferentsiaalsisendiga muundurite kasutamine koos sildanduriga. Analoogsignaali filtreerimise vajadus, võrguhäire tõkestamine. Tugipinge allikad ja taktsignaali generaatorid. Rööp- ja jadakoodis väljundid. [vaata | 34. DA muundurite sisendid ja väljundid. muuda]
ülajäsemete kontrollimatud liigutused), ravim-parkinsonism (akineesia, hüpomiimia, lihaspinge, tegevustreemor), akatiisia 18; hilisdüskineesia · Mäluhäired · Suukuivus, kõhukinnisus, nägemishäired; higistamine · Kehakaalu suurenemine · Uimasus · Asendihüpotensioon; elektrilised muutused südames · Prolaktiini eritumise suurenemine, sellest günekomastia, galaktorröa/amenorröa & häired seksuaalelus · Pahaloomuline neuroleptikumisündroom Sünaptilised sisendid juttkeha medium spiny neuronitele: DA-ergilise sisendi blokeerimise efekti saab vaos hoida m- atsetüülkoliini-retseptorite blokeerimisega, nii vähendades ekstrapüramidaal-nähte. Prolaktiini vabanemise reguleerimine: DA on endogeenne pärssija, mille toime hüpotaalamuses neuroleptikumid kõrvaldavad. Neuroleptikumide manustamise mõju prolaktiinisisaldusele skisofreeniahaige vereplasmas. Ravi algul on järk-järgult
Funktsionaalsetest materjalidest elemendid on väikeste mõõtmetega ja otsese toimega. Nende mõõtmed on tunduvalt väiksemad ja nad vajavad vähem toetavat infrastruktuuri, kui samu üleandeid täitvad elemendid tavalistest materjalidest. Seetõttu sobivad nad efektiivsete sensorite valmistamaks, mis segavad vähem keskkonda, mida nad mõõdavad ja mis üldiselt ei vaja kalibreerimist. Tähtsamad funktsionaalsed materjalid, neile mõjuvad sisendid ja reaktsioonid (väljundid) on toodud järgmises tabelis. Materjal Sisend Väljund I tüüpi (omadusi muutvad) Termokroomsed Temperatuuri erinevus Värvuse muutus Fotokroomsed Kiirgus (valgus) Värvuse muutus Mehaanokroomsed Deformatsioon Värvuse muutus
ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise ris See küsimus on nii ettevõtte kui ka riigi vaatenurgast elulise tähtsusega. Tundub, et vastus on lihtne – tuleb toota neid kaupu ja teenuseid, mis rahuldaksid tarbijate vajadusi ja mille eest nad on nõus maksma. Joonis 3. Tootmisprotsess. SISENDID TOOTMINE VÄLJUNDID Maa tooted Töö(tööjõud) Mida? teenused ja info Kapital Kuidas? saaste, jäätmed Ettevõtlikkus Kellele?
vastuvõtutestide rõhk funktsionaalsusel. Vaatluse alt jätan hetkel välja süsteemi reaktsiooniaja (juhul, kui see on ebaloomulikult suur, loen selle veaks), porditavuse. Funktsionaalseid nõudmisi kontrollivad testid: Test 1 Süsteemi soovitus juhivõimetega kasutajale Olukord: Kasutaja sisestab andmed selgelt juhivõimetega inimese kohta. Testitav omadus: Programmi võime väljastada korrektset tulemust, kui sisendid on antud selgelt juhivõimetega inimese omad. Sisend: Õppetulemused head Loovus hea alluvus halb (domineeriv) initsiaatorlus hea tehniliselt osav hea tugev reaalainetes hea stressitaluvus kõrge meeskonnatöö võime hea Tegelikult kasulikud väljundid: juht süsteemianalüütik Test 2 Süsteemi soovitus nõrgale kasutajale Olukord:
määramatuks, mistõttu niisugune signaalikombinatsioon pole lubatud. RS-trigereid nimetatakse ka seadesisenditega trigeriteks. Sünkroonne ühetaktiline RS-triger erineb asünkroonsest trigerist selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlail sünkroimpulssidega määratud ajahetkeil. Lisaks infosisenditele S ja R on tal veel sünkroniseerimissisend C (clock). Trigeril võivad olla korraga nii sünkroonsed kui ka mittesünkroonsed sisendid. Sünkroniseeritud infosisend toimib hetkel, mil saabub sünkroniseerimissignaal. Kahetaktiline RS-triger koosneb kahest järjestikku lülitatud ühetaktilisest trigerist. Ühetaktilise trigeri puuduseks on, et ta ei võimalda samaaegselt infot vastu võtta ja edastada, sest tema väljund muutub kohe pärast sisendsignaali saabumist. Järelikult on info sisestamise hetkel väljundi olek ebamäärane, s. t pole teada, kas sealt loetakse trigeri eelmist või järgmist olekut
Mõnikord saavad erinevad paralleelklassid erinevat õpetust. Mõnikord loovad paralleelklassid erinevaid eeldused edasiõppimiseks. · Koolide vaheline ebavõrdsus põhi ja keskkoolid on erineva tasemega. Kooli taset näitavad nt õpilaste keskmine akadeemiline edukus, kõrgkooli sissesaanute protsent, kooli prestiiz lapsevanemate jt seas, kooli materiaalsed ressursid, kooli selektiivsus. · Koolide efektiivsus kuivõrd koolid muudavad sisendid (õppevahendid, õpetajate haridus), väljunditeks (õpilaste hinded, haridustes). · Kooli kvaliteet- James Coleman väitis et kooli tase ei mõjuta õpilaste tulemusi sõltumatult õpilase enda päritolust. Mõjutab hoopis kodune keskkond kes on tema vanemad, nende sissetulek jne. Coleman tegi järelduse et koolid ei vähenda ega suurenda ebavõrdsust ühiskonnas, vaid ainult kinnistavad seda ebavõrdsust, mis oli õpilaste vahel juba kooli tulles
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoogika valdkond Kätlin Lehmus LAPSE ARENG JA TUNDMAÕPPIMINE Õpimapp Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE...5 1.1. Läbilõikemeetod........................................................................................... 5 1.2. Longituudmeetod......................................................................................... 5 1.3. Kohortmeetod.........................................................................................
õigusi. Sagedus: Madal Mõju: Kõrge Hinnang prioriteedile: Kõrge 4.2 Vastuvõtutestid Töös on projekteeritud 5 funktsionaalset ja 5 mittefunktsionaalset vastuvõtu testi ning sealhulga üks koormustest. Testimise eesmärk on hinnata, kas süsteem rahuldab kõige kriitilisemad nõuded. Testid on tuletatud nõuetest ja riskide hinnangust. Iga test sisaldab testi ID-d, testi nimetust, testi kirjeldust, sisendid oodatavat väljundit, viidet testitavale nõudele ja riskidele (nõude ja riski ID järgi). 4.2.1 Funktsionaalsed vastuvõtutestid Testi ID: TEST- F1 Test: Töötaja süsteemi autentimine kasutajanime ja parooliga Kirjeldus: Testitakse kasutaja autoriseerimist keskkonda kasutajanime ja parooliga. Sisend: Kasutajatunnuse ja parooli sisestamine. Oodatav väljund: Kuvatakse kassasüsteemi avaleht. Viide testitavale nõudele ja riskile: F1, RISK-1, RISK-2, RISK-3 Testi ID: TEST- F2
1. Mis on äriprotsess ja mis on äriprotsesside optimeerimise eesmärk organisatsioonis? Äriprotsess-seotud tegevuste kogum, mille tulemusena saavutatakse organisatsioonile, organisatsiooni äripartneritele ja/või klientidele kasulik teenus või toode. Äriprotsesside optimeerimisega on võimalik saavutada: Klientide rahulolu, kulude vähendamine, lühem aeg tulemuse saavutamiseks, parem kvaliteet, eristumine konkurentidest, kõrgem personaalne produktiivsus. 2. Mis on ja kuidas seostuvad andmeelement, informatsioon ja teadmus? Andmeelement - väikseim tähendust omav infoüksus. Informatsioon - selliselt organiseeritud andmed, et andmed omavad tähendust. Teadmus - selliselt organiseeritud ja töödeldud andmed ja/või informatsioon, et andmetest on võimalik teha järeldusi, neist õppida ja teadmisi laiendada. Seostumine: informatsioon koosneb andmeelementidest ja teadmus informatsioonist. 3. Mis on IT arhitektuur? IT arhitektuur on tervik...
eraldi elemendina ka veel induktiivsus. Mis toimib energiat koguva elemendina . Pinge regulaatoridel vajadus selle elemendi järele puudub juhul kui koormuseks on alalisvoolumootor sest mootori induktiiv DD1 väljundis 0, kuna DD1 mõlemad sisendid on asendis 1. Sisendimpulsi toimel läheb DD1 väljund takistus on piisavalt suur kui juht ahela poolt element suletakse siis kulgeb vool toite plussist läbi asendisse 1, kondensaator C hakkab väljundpinge tõusu tõttu laaduma, ning laadimis vool põhjustab koormus ahela kusjuures induktiivsuse emj püüab takistada voolu tkekimist ning toimub energia takisti R pingelangu, mis viib DD2 sisendi asendisse 1, väljundi aga asendi 0
Mõningad krüptomoodulid, eriti need, millel ei ole integreeritud juhuarvude generaatorit, kasutavad võtmete loomisel kasutajate poolt sisestatud infot. Näiteks palub süsteem sisestada parooli, millest omakorda tuletatakse krüptovõti, või palutakse kasutajal sisestada suvaline tekst, et luua võtme genereerimise jaoks vajalikud juhuslikud lähteväärtused. Niisugused paroolid peaksid olema hoolikalt valitud ning võimalikult pikad. Kui süsteem palub, et sisendid oleksid võimalikult ,,juhuslikud", siis tuleb seda ka järgida, st sisendid ei tohi olla kergesti aimatavad. Võtme funktsioonide eraldamine Krüptograafilised võtmed peaksid olema võimaluse korral loodud võimalikult ühe kasutusala jaoks. Eriti oluline on, et alati kasutataks muudetud võtmeid pigem krüpteerimise kui allkirja loomise tarbeks. See on mõistlik, kuna - võtme ilmsikstuleku puhul ei ole kõik protsessid sellest mõjutatud,
Lisaks infosisenditele S ja R on ka sünkroniseerimissisend C (clock). Sünkroniseeritud infosisend toimub hetkel, mil saabub sünkroniseerimissignaal) 2. POOLJUHTMÄLUD 1) Mittesäilivad vajavad andmete ,,meeles pidamiseks" pidevat voolu, seadme väljalülitamisel kaovad neis sisalduvad andmed. a) Staatiline RAM (SRAM) koosneb trigeritest vm pos. tagasisidega elementidest. Kasutatakse protsessoris töötsüklite ajal vajaminevate andmete säilitamiseks. Sisendid on aadressisisendid ,,Chipselect", ,,Output enabled", ,,Read/Write" ja väljundiks data väljund, kust väljutatakse nõutud andmed. Andmed säilivad kuni eksisteerib pidev toide. b) Dünaamiline RAM (DRAM) koosneb mälumaatriksist, mille küljes rea ja veeru aadresside puhvrid, seega mäluaadress edastatakse tegelikkuses kahe osana. Andmed tuleb u 2ms jooksul refreshida, vastasel juhul imbub transistoritest laeng välja ja andmed hävivad.
(10 mW, 10ns). Mitme emitteriline transistor asendab dioodid eelmises skeemis (DTL); töötab nagu voolu Ib lüliti. Kui kas või üks sisenditest on maandatud, siis vool Ib voolab trasistorist mööda. Ainult kui kõik sisendid on maandamata, siis vool Ib läheb transistorisse. Võimendi transistorid võivad küllastuda, ja selle tõttu hakata aeglaselt ümber lülituma. Standartne TTL on suhteliselt aeglane ümberlülitamis aeg 10ns. TTL Schotkky (TTLs, ) Selleks, et vältida bipolaarse transistori küllastusse minekut kasutatakse võtet nimega dioodne fiksatsioon. Selleks on vajalik diood väikese päripingelanguga. Ideaalselt
amortiseeritakse pikema perioodi jooksul ja odavamad varad kantakse üldjuhul kohe kuluks. 1.30 Kulukõverad lühi - ja pikal perioodil. Kulukõveraid vaadeldakse funktsioonina toodangu mahust kuna mistahes tootmismahu saavutamiseks vajalikud summaarsed kulud sõltuvad oluliselt tootmiseks vajalike sisendite kogusest ja samuti ka sisendite hindadest. Kulukõvera analüüsil eeldatakse, et ettevõte ei saa tasuta ühtegi tootmise sisendit. Samal ajal on aga kõik tootmise sisendid vabalt saadaval õigete, so mittemonopoolsete ja seejuures muutumatute hindadega. Sellisel juhul kulutuste üldsumma ehk kogukulu(TC) võrdub iga tootmisteguri hulga ja tema hinna korrutise summaga ehk võib ka öelda, et kogukulu väljendab seost hindade, egurite, koguste, toodangu mahu ja omahinna vahel. Nende seoste väljendamiseks kasutatakse kulufunktsiooni mõistet. Lühi-ja pika perioodi kulukõverad erinevad omavahel oluliselt seetõttu, et nad peegeldavad erinevaid
2. Rahvatulu 1. Tootmistegurid on sisendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste valmistamisel. 2. Tootmistegurite hind näitab kui palju tuleb vastava tootliku ressursi ühiku eest maksta. 3. Kui firma palkab tööle täiendava töötaja, jättes samal ajal kapitali koguse muutumatuks, näitab toodangu muutust tööjõu piirprodukt MPL 4. Tootmisfunktsioon näitab matemaatiliselt, kuidas tootmistegurid määravad toodetud hüviste hulga. 5. Kui kahekordistunud tööjõu ja kapitali hulga kasvul ka toodang kahekordistub, on tegemist konstantse mastaabiefektiga 6. Täieliku konkurentsi tingimustes palkavad kasumit maksimeerivad firma tööjõudu seni, kuni töötaja piirprodukt MPL võrdub reaalpalgaga. Firmad rendivad aga kapitali seni kuni kapitali piirprodukt MPK võrdub reaalse rendiga (MPK=R/P) 7. Täieliku konkurentsi turul tegutsevate firmade tööjõu nõudlus on määratud võrrandiga, kus tööjõu piirprodukt võrdub reaalpalgaga 8. Nn arvestuslik kasum sisaldab ni...
Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske. Majandusruumis, kus riik ei korralda kaupade ja teenuste tootmist, toimib majandus ainult tänu ettevõtlikele inimestele. Ettevõtlikkus on tähtis ka mujal, mitte ainult äritegevuses. Ettevõtlik saab olla nii koolis, kodus, kodukoha ühistegemistes ja ka isiklikus elus. Ülesannne 5. Täida antud tabelis sisendite ehk ressursside osa SISENDID TOOTMINE VÄLJUNDID RLK toodang Mida? Saaste; jäätmed Kuidas? Reklaam; Müügitoetus; Kellele? RLK lihaletid Ülesaanne 6
Milliste kehasiseste signaalide abil toimub janu regulatsioon? Osmootse ja hüpovoleemilise janu erinevused; kuidas vastavalt janu kustutada. On tugev füsioloogiline signaal mis on põhjustatud rakuvälise vedeliku. - Mahu langusest – hüpovoleemne janu (higistamine, verejooks) - Liigsest soolasusest – osmootne janu (niigi on keha soolane aga kui liiale läinud siis hakkab rakust välja imbuma) Osmootse rõhu ja vremahu retseptorid saadavad sisendid HÜPOTAALAMUSSE kus kontrollitakse kui palju ajuripatsi arginiin-vasopressiini (osmootse janu puhul eritatakse rohkem et vett säästa) eritab - Alkohol pärsib vasopressiini eritamist Hüpovoleemse janu puhul eritatakse angiotensiin IIte. Janutunnet stimuleerivad: - 1% tõus osmolaarsuses - 15% veremahu langus - Hormoon angiotensiini tõus (sunnib veeresooni kokku tõmbama ja rõhk tõuseb) - Suu-neelu kuivus, peavalu, nõrkus, iiveldus, lihaskrambid
ETTEVÕTLUSE ALUSED>>>> Aktiivsed tootmistegurid on: Tööjõud ja ettevõtlus Aktiivsed tootmistegurid võivad toimida: Ilma passiivseteta, kuid nende toime on sel juhul väheefektiivne Amortisatsiooninorm e. amortisatsioonimäär on: Igal aastal amortisatsioonina kuludesse kantava summa ja seadme algmaksumuse suhe, määratakse nii, et seadme "lõpuni kulumise" hetkeks oleks võimalik teda füüsiliselt asendada. Arvutuslik tootmisfunktsioon kujutab endast: Funktsiooni, kus sisendid kujutavad endast tootegruppe (agregeeritud ressursse), seega on sisendite arv oluliselt väiksem kui teoreetilise tootmisfunktsiooni korral Eesti Vabariigis jaotatakse ettevõtteid: Kasumit tatlev ettevõtte ja kasumit mittetaolevad Ei ole olemas lõunaid, mille eest maksta ei tule. Kas see väide on õige? Kas on olemas asju, mis midagi ei maksa? Haruharva, pigem mitte Firma otsesed kulud olid 27000 eurot. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas
mis igaüks eraldi oleksid kirjeldatavad viisil (2). (See postulaat välistab liberalismi - funktsionaalsete seisundite omistamise ühiskonnale, Hiina toale ja robotile, kelle pea koosneb väikestest homunkulitest, kes samuti võivad tunda valu.) 4) Iga Tõenäosusliku Automaadi Kirjelduse kohta leidub sensoorsete sisendite alamhulk nii, et sellise kirjeldusega organismil on valus siis ja ainult siis, kui mõned tema sensoorsed sisendid kuuluvad sellesse alamhulka. Koguseisund. Masinatabeli seisundid on süsteemi koguseisundid. Nii on igal ajahetkel süsteem vaid ühes funktsionaalses seisundis. Putnam: “valu või valuseisund on organismi kui terviku funktsionaalne seisund.” Hiljem on funktsionalistid lähtunud pigem individuaalsetest siseseisunditest, mida kirjeldatakse funktsionaalselt (sisendi, väljundi ning üksteise kaudu). Nii saab igal ajahetkel olla süsteemil palju funktsionaalseid seisundeid
Ainekuruse eesmärgid: selgitada, kuidas arvestatakse ja rakendatakse loodusvarade kasutamise ja kaitse (hoidmise) juures ökonoomika põhimõtetega. Anda ülevaade sellest, milliseid vahendeid kasutatakse loodusvarade majandamise optimeerimiseks. Tutvustada üliõpilastele loodusvarade majandamise ökonoomikas kasutatavaid mõisteid ja olulisimaid teoreetilisi kontseptsioone. Kaasaegseid ühiskondi vaevab LOODUSVARADE PIISAVUSE küsimus. Kuna loodusvarad on tootmise sisendid, mida kasutatakse igapäevaselt väga suures mahus, siis küsitakse, kas neid jätkub ka lastele ja lastelastele, kas nende puudus võib hävitada meie praeguse elustandardi jms. Turumajanduses loodetakse küll nõudluse ja pakkumise kaudu avalduva tasakaaluhinna reguleerivale mõjule, kuid väga erinevates elu- ja majandusvaldkondades ei pruugi see praktikas realiseeruda. Kuidas aga teha tarku otsuseid ja milliseid majanduspoliitilisi vahendeid kasutada soovitud seisundi
kohta võib puududa. Tuleb hinnata ise määramatuse tõelist väärtust, vaatad suuruse iseloomu, allika usaldusväärsust, praktikas kasutavat määramatust jne. Tavaliselt vaadatakse nii: xi =(a ü,i +a a,i)/2, suuruse väärtused neis rajades on võrdtõenäolised (ühtlane jaotus), siis (a ü,i + a a,i)=2ai, dispersioon u 2(xi)=ai2/3, standardmääram u(xi)=ai/Panust andvad dispersioonid Mudelis (4.35) esinevad sisendid suurused pingelang U ja takistus R sel juhul omavahel ei korreleeru. Seega voolutugevuse I mõõtetulemuse dispersioonihinnang u² (I) valemite (2.12) ja (2.13) põhjal on avaldatav seosest: u²(I)=c²u²(U)+c²u²(R), 1 Kus U cU = I / U = ' cR = I / R = R 82
emittersidestuses loogika (Emitter-Coupled Logic - ECL) integral injektsioon loogika (Interrated Injektion Logic - IIL) 6 · kolme olekuga väljund · avatud suudmega/kollektoriga loogikaelemendid Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme · välistav või (eXclusive-OR) · multiplexor (Multiplexers) Multipleksor kujutab endast andmeselektorit. Multipleksoril on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite arv võrdub 2 n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne.
Schotky TTL o emittersidestuses loogika (Emitter-Coupled Logic - ECL) o integral injektsioon loogika (Interrated Injektion Logic - IIL) 6 kolme olekuga väljund avatud suudmega/kollektoriga loogikaelemendid Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme välistav või (eXclusive-OR) multiplexor (Multiplexers) Multipleksor kujutab endast andmeselektorit. Multipleksoril on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite arv võrdub 2 n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne.
Tarbija valib sellise koguse, mille korral hind vastab 3 viimase ühiku poolt lisatud kasulikkusele. Kõigi eelnevate ühikute korral on lisanduv kasulikkus aga suurem makstavast hinnast. 3. Firmateooria Ettevõte väikseim majandusüksus, millel on ühine eesmärk ja mis toodab ühise plaani kohaselt hüviseid ja pakub neid müügiks; tootmistegurid tootmisprotsessi sisendid: inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine jne, rühmitatakse kahet gruppi kapital ja töö; tegurikomplekt konkreetne kombinatsioon erinevatest saadaolevatest tootmisteguritest; tootmisruum kõik võimalikud tegurikomplektid, kulupiirang ettevõtte ressursid, põmst see, et raha ei ole lõputult; samakulujoon väljendab graafiliselt kulupiirangut; alternatiivkulu saamatajäänud tulu, mida ettevõtja
Süsteemi muutujatele antakse sel juhul kvantitatiivsete väärtuste asemel kvalitatiivsed hinnangud ning tena soojenevad püsivtemperatuurini. Kestvalt töötavad näiteks tsentrifugaalpumbad püsiva tõstekõrguse korral, sisendid ja väljundid seotakse kui-siis lausetega. Nüüdisaegsete ajamite juhtimisel rakendatakse kõiki ventilaatorid, püsiva koormusega konveierid, teraviljapuhastusmasinad. Lühiajalisel talitlusel S2 kestab eespool loetletud juhtimismeetodeid. Käsitsi juhtimist iseloomustab tagasiside puudumine ajamiväljundilt mootori töö piiratud ajal
mooduliga 2. 8. Milliste loogikatehete jaoks on olemas oma spetsiaalsed loogikaelemendid? On olemas loogikaelemendid inversiooni, konjunktsiooni, disjunktsiooni, konjunktsiooni inversiooni, disjunktsiooni inversiooni ja summa mooduliga 2 jaoks. 9. Mis on multipleksor? Mitu väljundit on igal multipleksoril? Multipleksorid on loogikaskeemides kasutatavad kommutatsioonielemendid. N-multipleksoril on 1 väljund. 10. Millist liiki sisendid on multipleksoril? Multipleksoril on juhtsisendid ja andmesisendid. 11. Kuidas on omavahel seotud multipleksori juhtsisendite ja andmesisendite arv? N-multipleksoril on n juhtsisendit ja andmesisendit. 12. Milline on lihtsaim multipleksor? Kui palju sisendeid tal on? Lihtsaim multipleksor on 1 multipleksor, millel on 1 juhtsisend ja andmesisendit. 13. Millise loogikaavaldiste teisendusmeetodiga on multipleksorskeemide koostamine seotud?
Tarbija valib sellise koguse, mille korral hind vastab 3 viimase ühiku poolt lisatud kasulikkusele. Kõigi eelnevate ühikute korral on lisanduv kasulikkus aga suurem makstavast hinnast. 3. Firmateooria Ettevõte – väikseim majandusüksus, millel on ühine eesmärk ja mis toodab ühise plaani kohaselt hüviseid ja pakub neid müügiks; tootmistegurid – tootmisprotsessi sisendid: inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine jne, rühmitatakse kahet gruppi – kapital ja töö; tegurikomplekt – konkreetne kombinatsioon erinevatest saadaolevatest tootmisteguritest; tootmisruum – kõik võimalikud tegurikomplektid, kulupiirang – ettevõtte ressursid, põmst see, et raha ei ole lõputult; samakulujoon – väljendab graafiliselt kulupiirangut; alternatiivkulu – saamatajäänud tulu, mida ettevõtja
Mare Randveer TEEMAD: 1. Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse 2. Turg. Nõudlus ja pakkumine 3. Nõudluse ja pakkumise elastsus 4. Firma kulud 5. Täieliku konkurentsi turg 6. Mittetäieliku konkurentsi turg 7. Tootmistegurite turg 1. SISSEJUHATUS MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKASSE MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi TOOTMISPROTSESSI SISENDID ON RESSURSID e. TOOTMISTEGURID (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks). Eristatakse järgmisi tootmistegurite kategooriaid: 1) MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada) 2) TÖÖ (inimese vaimsed ja kehalised võimed, mida kasutatakse hüviste tootmiseks) 3) KAPITAL (hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid). Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali
1 Lõplikud automaadid ja regulaarsed keeled. DEF: Lõplik automaat on sellise arvuti mudel, millel puudub mälu (või seda on väga vähe). DEF: Automaadi M keeleks nimetatakse sõnede hulka A, mida M aktsepteerib. L(M)=A DEF: Keelt nimetatakse regulaarseks, kui seda aktsepteerib mingi deterministlik lõplik automaat. Reg. keelest saab teha lõpliku arvu sõnesid. Tehted regulaarsete keeltega: A∪B = {x|x ∈ A või x ∈ B} ühend nt good, girl, boy, bad A◦B ={xy|x ∈ A ja y ∈ B} konkatenatsioon nt goodboy, goodgirl, badboy, badgirl A∗ = {x1x2...xk|k>=0 ja iga xi ∈ A} sulund nt ε, good, bad, goodgood, badgood… 2 Regulaarsete keelte omadusi. Regulaarsed avaldised. Teoreem: Regularsete keelte hulk on kinnine ühendi suhtes. T: Aktsepteerigu automaat N1 = (Q1,Σ,δ1,Q10,F1) keelt A1 ja automaat N2 = (Q2,Σ,δ2,Q20,F2) keelt A2. Eeldame, et keeltel pole ühiseid olekuid. Ühendi A1 ∪ A2 aktsepteerib lõplik automaat N=(Q;Σ,δ,Q0,F), kus: • Q = {q0} ∪ Q...
avalikkuse ette ei jõuaks TOOTMISKAUBAD Materjalid ja koostisosad · Ettevõtte toodangu koostisosad · Toormaterjal kasutatakse muutmata kujul mingiks muuks asjaks nt puuvill riiete jaoks · Müüakse otse tootmisettevõtetele · Olulised hind ja teenindus · Koostisosad lähevad mingil määral ka lõppturule nt rehvid on autotööstuse koostisosad aga neid saab osta ka eraldi Kapitalitooted · Suured ja olulised tootmiskaubad, kaudselt sisendid aga siiski ei lähe valmistavate toodete sisse · Ehitised ja sisseseaded tootmishooned, maa, suuremad tootmismasinad. Kohandatakse konkreetsele ostjale ja peetakse ka läbirääkimisi. Ostuotsus võtab tavaliselt rohkem aega · Tootmisvahendid lühikese elueaga tootmiskaubad, millega on võimalik tootedi valmistada nt akutrell, haamer, naelad jne Abimaterjalid · Pole sisendiks ettevõttele
Sellest tulenevalt aja jooksul TVK nihkub paremale, väljapoole. · Edasine kõvera asukoht sõltub sellest, milline punkt kõveral valitakse. Siin mõeldakse seda, kas riik kasutab ressursse suhteliselt rohkem tarbekaupade või tootmisvahendite tootmiseks. · Nihe ühest otspunktist tuleneb ühe kauba tehnoloogia paranemisest. Sellest lähtudes ühe kauba tootmise suurendamiseks ei pea teise tootmist vähendama. 5.3.ALTERNATIIVKULU TOOTMISPROTSESSI · sisendid: - maa, töö, kapital. · väljundid - kaubad ja teenused. Igal majanduslikul tegevusel on alternatiivkulu ehk loobumiskulu. ALTERNATIIVKULU ingl. k. opportunity cost Loobumiskulu, majanduslik kulu, tegelik kulu, saamatajäänud tulu erinevad nimetused. Tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks.
saavutamine. Uut, parendatud protsessi peab uuesti kirjeldama, mõõtmissüsteemi tuleb kohandada, protsessi valitsetakse ja sellega algab parendamistsükkel uuesti. Jaapanlastel on samas tähenduses kasutusel termin "KAIZEN" (pidev arendamine). 3.2.2. Protsesside hindamine Protsessi kategooriad: Protsessid jagunevad vastavalt nende küpsusastmetele kategooriatesse: 1.kategooria: Iseseisvalt kohanduv protsess. Tasakaalustab erinevad sisendid ja suunab automaatselt oma tegevused nii, et pidevalt toodetakse veatuid tooteid ja teenuseid. 2.kategooria: Parendatud protsess 3.kategoogia: Valitsetud protsess. Tarnijad annavad pidevalt nõutavat sisendit, protsess kulgeb juba seestpoolt etteantud piirides, väljund vastab püsivalt kliendinõuetele. 4.kategooria: Defineeritud, kirjeldatud protsess. Kliendinõuded on teada, tarnijatel on teada
Elastne · IV loeng Tootmine ja kulud, TKT · Iga firma eesmärk on kasumi maksimeerimine o Millest sõltub firma kasum? · Kasum=TR-TC, kus TR on kogutulu, TC on kogukulud · TR=TP*p, kus TP (total product, koguprodukt) on teatud perioodi jooksul valmistatud toodang (Q) ja p on kauba turuhind. · Tootmine on turustatavate hüviste valmistamise protsess. · Tootmisprotsessi sisendid on tootmistegurid (maa, kapital, töö ja ettevõtlikkus) · Tootmisprotsessi väljundiks on koguprodukt (TP, total product) ehk kindla perioodi vältel valmistatud toodang. · Tootmisfunktsioon kujutab seost tootmissisendite hulga ja tootmise väljundite hulga vahel: Q = f (K, L), · kus K on kasutatud kapitali kogus ja L on kasutatud tööjõu kogus · Tootmisfunktsiooni saab esitada: verbaalselt, matemaatiliselt, graafiliselt, tabeli kujul. ·
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajadu...
1908. aastal tegi ilma masstootmine. 8 1971. aastast võime täheldada infotehnoloogiaajastu algust. Järgmine on tõenäoliselt bio- või nanotehnoloogia. Kuid praegu oleme infotehnoloogiaajastu poole peal ja uueks revolutsiooniks on vaja sarnast läbimurret, nagu odav mikrokiip oli infotehnoloogia alguseks. Iga faas on toonud uue infrastruktuuri ja uued odavad sisendid, nagu praegu internet ja mikrokiip. Ka on igal ajastul oma äritavad ja moderniseeritud on vanad tööstusharud. Näiteks on infoajastul masstootmine asendumas paindliku tootmisega, ettevõtte juhtpüramiidid asendunud avatud võrguga, toormaterjalide töötlemine on asendanud ajutööga, inimressursist on saanud inimkapital. Tehnoloogilis-majanduslik paradigma hõlmab kogu majandussektori, k.a organisatsiooniline ning finantsstruktuur.
· asendamise võimalus (tootmistehnoloogia või sisend); · turu tekitamine on otsustav: peab olema piisav hulk kauplemisest huvitatud ettevõtteid, et tekiks konkurents heitmelubade ostmiseks. 44. Kirjeldage, kuidas avaliku sektori tasuvusanalüüs erineb erasektori tasuvusanalüüsist. Erasektori tasuvusanalüüs otsustada, kas projekt või investeering tasub end ära, s.t. kas tulud on kuludest suuremad? · Tuvastada tagajärjed: investeering, sisendid ja väljundid. · Omistada igale sisendile ja väljundile väärtus. · Tulud ja kulud hinnatakse igal aastal . · Arvutatakse iga aasta kasum, s.t. puhastulu Rt. · Puhastulu ajaldatakse. · Saadud summade väärtus liidetakse: NPV=PDV= R0 + R1/(1+r)+R2/(1+r)2 + ...+ RN/(1+r)N. · Kui NPV > 0 tasub projekt ennast ära. Sotsiaalne tasuvusanalüüs jaotatakse kolme etappi: · mõjude identifitseerimine tuvastada tagajärjed kogu ühiskonnale · müjude kvantifitseerimine
· Võtmeprotsess on protsess, millest sõltub kõige enam organisatsiooni eesmärkide täitmine. Protsessi mudel OHJE (PROTSEDUUR) SISEND VÄLJUND PROTSESS RESSURSID Protsessi määratlemine · Protsessi eesmärk · Protsessi algus ja lõpp · Tegevusetapid, mis moodustavad protsessi · Nende järjekord · Tegevusetappide liidesed (üleminekud) · Sisendid ja väljundid · Vastutus IDEF0 diagramm Voodiagramm · Olemasoleva kirjeldamiseks Protsess Andmed Otsus/valik Konnektor Algus/lõpp Dokument Voo suund · Protsessikaardid kirjeldavad läbi organisatsiooni kulgevaid protsesse MIKS? MIS? · Protsesside protseduurid annavad protseduuris kirjeldatud tegevustega
etteantud valdkonnad. Org-is tuleb eristada kindlasti põhitegevuse ja tugiteenistuste valdkondi. Kontrollingu tugisüsteemid on: 1. informatsiooni süsteem- finantsarvestus ja aruandlus, kuluarvestus, ettevõtte sisene aruandlus ja selle analüüs. 2. ettevõtte sisene org-iline struktuur, ettevõtte sisesed vastutuskeskused- ettevõtte juhtimise efektiivsus, saab kindlaks teha keskusete tulud ja kulud. Igal vastutuskeskusel on oma ressursid ehk sisendid ja mõõdetavad väljundid. 3. juhtimissüsteem- tuleks rakendada tulemusjuhtimise konseptsiooni, on suunatud ettevõtte parema tulemuse saavutamiseks. Riigikontroll- tegemist on avaliku sektori kontrollimehhanismiga, mis on majanduslikult sõltumatu kontrolli teostav riigorgan. Tegevuse eesmärk on anda riigikogule ja üldsusele kindlustunne, et avaliku sektori ressursse kasutatakse seaduslikult ja tulemuslikult. Juhib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
