Muut- ja kasut. arvutiskeemides. ning taasesitada infot ühe sõna kujutab endast andmeselektorit. püsimälude töökiirus peab olema Aeglasemad, kui bipolaarsed, kaupa. Lisaks nihutatakse registri Multipleksoril on mitu sisendit ja võimalikult suur. Püsimälu on kuid võimaldavad suurema abil infosõna bitte vasakule või üks väljund. Sisendid jagunevad mõeldud korduvaks inform. pakkimistiheduse, energitarve paremale. Sõna nihutamisega infosisenditeks ja juhtsisenditeks, lugemiseks. Info on salvestatud väiksem. (MOS (Metal Oxyde muundatakse rööpkoodis esitatud kusjuures infosisendite arv püsimällu kas pooljuhtmälukiibi Silicon)- unipolaarne tehnoloogia info jadakoodiks ning vastupidi
Ajalooliselt käis VÕI elemendiga. 16.Kahesuunaline MOP-võti. 17.Loogikalülituste väljundite ühendamine sõltuvalt väljundite iseloomust. 18.Mis on kombinatsioonloogika? Kombinatsioonloogika on loogikaskeemi koostamise meetod, mille puhul väljund sõltub sisendite kombinatsioonist. y=f {x1,x2,...,xn} 19.Kombinatsioonloogika lülituste triviaalne realiseerimine tabelina esitatud loogikafunktsiooni alusel. 20.Multiplekser. Element millel on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks. Ülesandeks on vastavalt juhtnoodile ühendada üks mitmest sisendist ainsa väljundiga. 21.Demultiplekser. Multiplekseri vastand. 22.Dekooder. Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud antud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära 2nd arvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maks väljundite arv 2n 23.Kooder
AT1 MÕISTED 1. Organisatsioonikäitumine (organizational behavior) - uurib inimkäitumist organisatsiooni kontekstis, keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. Sel põhjusel hõlmab OK ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas kontekstis ja huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele. 2. Organisatsioon (organization) - on kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel. 3. Indiviid (individual) - on isend, üksikolend. 4. Isiksus (personality) - moodustavad üksikisikule ainuomased tunnusjooned, mis on teistele kas nähtavad või peidetud ning mis määravad üksikisiku käitumise sarnasused või erinevused võrreldes organisatsiooni käitumisega. 5. Taju (perception) - on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, mislä...
b. määratakse rahvusvaheliste lepingutega c. iseloomustab kullasisaldust konkreetse riigi valuutas d. nõuab keskpangalt pidevat valuutakursi jälgimist, selleks et vähimagi kursi kõrvalekalde puhul oleks võimalik endine olukord taastada 5. Maksebilansi tehingud, mille tulemuse raha voolab riigist välja on: a. deebetsisendid b. kreeditsisendid c. katteta tehingud d. sõltumatud sisendid 6. USA dollari kursi tõus: a. ei mõju Eestile, kuna Eesti kroon on seotud EUROga b. tagab USA kaupade hinnalanguse Eesti turul c. põhjustab USA kaupade hinnatõusu d. mõjub soodsalt USA kaupade maaletoojatele 7. Rahvusvahelises rahanduses kullastandard: a. näitab kullasisaldust kullas ja on kullaproovi etaloniks b. toimis rahvusvahelises valuutasüsteemis 19.sajandi keskpaigast kuni 1930. aastateni c
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 TP ETTEVÕTLUSKESKKONNA TEGURITE VÕRDLUS EESTI JA SAKSAMAA Analüüs Õppejõud: Manivald Sternhof Mõdriku 2016 SISUKORD 1POLIITILINE KESKKOND........................................................................................5 1.1Maksuseadused......................................................................................................5 1.1.1Käibemaks.......................................................................................................5 1.1.2Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks......................................6 1.2Poliitiline stabiilsus..............................................................................
31. Forward-tehing - lepitakse kokku vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus. 32. Valuutaoptsioon - annab optsiooni omanikule õiguse, kuid mitte kohustuse, kas siis osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus üht valuutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul kuni selle kuupäevani. 33. Välisvaluuta (ntUSD) odavnemise plussid: · USD eest ostetavad sisendid odavnevad · Importkaubad odavnevad · Inflatsioonitempo alaneb ja miinused Eesti aspektist vaadates: · Eesti ekspordinõudluse alanemine · Idaturgudele eksporditavate ettevõtete majanduslik olukord halveneb 34. Pankadevaheliste arveldussüsteemide areng: · Rahareformieelne aeg - paberil maksedokumendid · Rahareformijärgne aeg - ettevalmistus elektroonilisteks arveldusteks · 1992a
6) Muud (20%); Maamajanduse geograafiline eristumine Keskus perifeeria suund (linn ääremaa) Ettevõtlik majandus Sõltuv majandus - Rendimajandus Maamajanduse põhisuundumused · Linnalisemaks: - linnalised tegevusalad; - mobiilinvesteeringud; - majandussidemed linnadega (sh tööjõud); · Vähem (loodus-)ressursikeskseks, vähem põllumajanduslikuks; · Globaalsemaks; Turud ja sisendid geograafiliselt mitmekesisemaks · Innovaatilisemaks · Teadmispõhisemaks · Vähemtähtsamateks Maakohtade konkurentsivõimet tugevdavad ja piiravad tegurid Tugevdavad tegurid: Väga atraktiivsed tööjõu pakkumise seotud tegurid (eriti madalamad kulud, parem kohanemisvõime ja stabiilsus, aga ka kohad alakasutatud ja väga haritud tööjõuga); Spetsiifilised kultuurilised ja kogukondlikud tingimused, mis võimaldavad
1960-1970: Diskrimineerimine problemaatika. Inimõigused, vähemuste diskrimineerimine (1964). Süstemaatiline personalijuhtimine. Konkurentsi suurenemine, töötajate ootused ja enesehinnang (motivatsioon ja rahulolu). Läbirääkimised AÜ-ga (← ametiühingutega). Süsteemide koolkond - organisatsiooni võib vaadelda kui süsteemi, mida iseloomustavad entroopia, sünergia ja allsüsteemide olemasolu; lisaks saab see süsteem oma sisendid keskkonnast ning muudab need sisendid väljundiks keskkonda. Süsteem on koos toimivatest osadest tervik. 1980: Personalijuhtimine muutub äristrateegia osaks (stress, tähelepanu teooria ja praktika ühitamisele, organisatsiooni kliima, grupiprotsessid, organisatsiooni kultuur). Juhtimises vahetule juhtidele palju uusi rolle (sh töötajate värbamine ja arendamine). Personalijuhtimist mõjutavad suunad 21. sajandi alguses: tehnoloogia kiire areng; majanduse globaliseerumine;
Juhtautomaat on käsu täitmise algoritmi riistvaraline realisatsioon loogikaskeemina. Põhimõtteliselt on juhtautomaadi realiseerimiseks 2 võimalust: jäiga loogikaga ja mikroprogrammeeritav. Jäiga loogikaga juhtautomaat. Jäiga loogika korral realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal ja iga muutus käsusüsteemis tähendab uue loogikaskeemi sünteesi ning uue mikroskeemi valmimist. Algoritmi realiseerimiseks loogiskeemina on vaja teada järgmisi parameetreid: X1 jne sisendid, millest sõltub, kuidas läbitakse algoritmi. Algoritmi täitmisel määravad tingimuslikud sõlmed erinevate harude valiku. Juhtautomaadis vastavad tingimustele sisendid, mis tulevad protsessori teistest osadest. Y1 jne väljundid, mis aktiveerivad tegevusi protsessoris ja kogu süsteemis, käivitavad mikrooperatsioone ehk elementaartegevusi arvutis. A1 jne olekud, ehk info, kus oleme algoritmi täitmisel. Olek kujutab endast algoritmil märgitud punkti, mis näitab kus ollakse parasjagu.
antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n . Dekoodrid koostatakse peamiselt NING- elementidest. Suure sisendite arvu korral kasutatakse dekodeerimiseks nn. kaskaadlülitust, kus esimese astme dekooder aktiveerib ühe teise astme dekoodri ning see omakorda ühe väljundi. 8. MUTIPLEKSOR. Multipleksor kujutab endast andmeselektorit. Multipleksoril on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite arv võrdub 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne. Piisava arvu sisenditega multipleksori abil saab realiseerida suvalisi
korraldamise võimaluse · Seminari korraldatakse · Tagasiside seminaril tekkimine; edaspidi iga aasta; osalenutelt ja toetavatelt · külastajate rahulolu. · seminar ühendab ühiste organisatsioonidelt. huvidega Eesti noori ja pakub enesearendamisvõimalusi Tegevused: Sisendid: vajalikud Vajalike füüsiliste- ja · Idee teke; füüsilised ja inimressursid: inimressursside kulu: 13 · projekti koostamine; · Seminari toimumiskoht; · Vahendite maksumus; · vajaduste ja võimaluste · aeg; · kulud reklaamile. uuring; · tehnika; · koostööpartnerite ja · projektimeeskond
a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. * keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 4. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. * võlakirjad c. * jooksvad deposiidid d. veoautod 5. Maksebilansi tehingud, mille tulemuse raha voolab riigist välja on: a. sõltumatud sisendid b. * deebetsisendid c. kreeditsisendid d. katteta tehingud 6. Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? a. standarditele mittevastavat b. * kui sissetulekute langedes kasvab nõudlus selle järele c. kui sissetulekute tõustes kasvab nõudlus selle järele d. kui sissetulekute tõustes kaob kaup müügilt 7. Netoinvesteeringud on a. planeeritud investeeringute ja tegelikult realiseeritud investeeringute vahe b
Tagab maksimaalse saastekoguse ning saastelubade optimaalse jaotuse. 25. Tasuvusanalüüs. Kuidas erineb avaliku sektori tasuvusanalüüs erasektori tasuvusanalüüsist? · Kasutusel erasektoris ja avalikus sektoris · Avaliku sektori tasuvusanalüüs = Sotsiaalne tasuvusanalüüs ERASEKTOR · Otsustada, kas projekt või investeering tasub end ära, s.t. kas tulud on kuludest suuremad? · 1) tuvastada tagajärjed: investeering, sisendid ja väljundid · 2) omistada igale sisendile ja väljundile väärtus SOTSIAALNE 1) Identifitseerimine tuvastada tagajärjed kogu ühiskonnale 2) Tagajärgede kvantifitseerimine 3) Tagajärgede väärtuse hindamine MILLAL ON VAJA SOTSIAALSET TASUVUSANLÜÜSI? · Seaduste muudatuste hindamisel · Avaliku sektori projektide hindamisel (näiteks: avaliku kauba tootmine, teede, sildade ehitus)
Tagab maksimaalse saastekoguse ning saastelubade optimaalse jaotuse. 25. Tasuvusanalüüs. Kuidas erineb avaliku sektori tasuvusanalüüs erasektori tasuvusanalüüsist? • Kasutusel erasektoris ja avalikus sektoris • Avaliku sektori tasuvusanalüüs = Sotsiaalne tasuvusanalüüs ERASEKTOR • Otsustada, kas projekt või investeering tasub end ära, s.t. kas tulud on kuludest suuremad? • 1) tuvastada tagajärjed: investeering, sisendid ja väljundid • 2) omistada igale sisendile ja väljundile väärtus SOTSIAALNE 1) Identifitseerimine – tuvastada tagajärjed kogu ühiskonnale 2) Tagajärgede kvantifitseerimine 3) Tagajärgede väärtuse hindamine MILLAL ON VAJA SOTSIAALSET TASUVUSANLÜÜSI? • Seaduste muudatuste hindamisel • Avaliku sektori projektide hindamisel (näiteks: avaliku kauba tootmine, teede, sildade ehitus)
Raha laekumise kohta annab pank teatise laekunud summa kohta. Antakse avaldus äriregistrisse. Aktsiaseltsi registeerimisel teatab äriregister sellest Riigiteatajas ja avalikus lehes (Sõnumileht). Ülalkirjeldatud viisil võib saada ettevõtjaks EV kodanik või inimeste grupp (äriühing). Selle seadusega muudeti inimene majandusliku tegevuse subjektiks. ettevõtja sisendid väljundid loodusrikkused kaubad, teenused ettevõte tööjõud tootmine kapital informatsioon II informatsioon I
majanduses. Pareto taipas oma avastuse tähtsust ja ulatuslikkust, kuid ta ei suutnud seda seletada. Kas see oli veider kokkusattumus või midagi sellist, mis on majandusele ja ühiskonnale oluliselt tähtis? Või midagi sellist, mis puudutab ka muid nähtusi kui rikkus ja tulud (vt joonis 1.2.)? 7 SISENDID VÄLJUNDID PÕJUSED TAGAJÄRJED TÖÖ TULEMUSED Joonis 1.2. Suhte 80:20 printsiip. Allikas: (Koch 2000: 13). Statistika ükskõik milliselt elualalt näitab, et 80 % inimeste ajast, vahenditest, ressurssidest kulutatakse asjadele, millega saavutatakse oodatust ainult 20 %. Ja vastupidi -- 20 % aja-, jõu- ja ressursikuluga saadakse 80 % tulemustest. Idee on
Info- ja süsteemitöökorraldus on koostööreeglid, kuidas info- ja süsteemitööd organisatsioonis läbi viia · kes, millal, kuidas, milliseid vahendeid kasutades millist infotöötegevust peab teostama · kes, millal, kuidas, milliste vahenditega peab infosüsteemi looma/muutma IS-i üldine mudel IS-i koostisosad Karin Rava 7 Joonis 5. Sisesuhtluse näide Või selliselt esitatuna (parem andmelised sisendid, vasakul muud tüüpi sisendid): Joonis 6. Sisendite liikumise näide organisatsiooni ja selle sees Infosüsteemi (IS) koostisosad · infotehnoloogia (IT) pakkudes organisatsioonile elektroonilist infrastruktuuri · infotöötajad ja süsteemitöötegijad kasutades IT-d täidavad oma info- ja süsteemitööülesandeid organisatsioonis · andme-(info)ressursid - infovajajate jaoks nende nõudmistele vastav info (väljund); lähteandmed selle loomiseks (sisend)
ALTERNATIIVKULUD alati olemas MÕÕTÜHIK (5 relva), arvestatakse alati ÜHE mõõtühiku kohta A B C D E F Punktis D kapitali alt.kulu (C-D) Kapital 300 290 250 190 110 0 Kapital +60 ühikut = -15 ühikut tarbekaupa Tarbekaup 0 55 75 90 100 105 1 ühik K= 15/60 = 0,25 ühikut kapitalikaupa 1 relva tootmise alt 1 ühiku või alt kulu relvad või kulu (tootmata (tootmata relvi) võid) A 0 10 1,0 Relvad: Või: 10--9 = 1 1/3,8 = 0,263 B 1 9 ...
tootmise üldkulud. Kulude protsessipõhise kalkuleerimise etapid: 1. Summeerida füüsilised ühikud 2. Kalkuleerida kuluobjektid (vastavates ühikutes) 3. Leida jaotatavad kulud 4. Kalkuleerida (vastavate ühikute) kulud 5. Jaotada kulud lõpetamata- ja valmistoodetele TEGEVUSED Tegevus on seotud tööde kogum, millele organisatsioon suudab määrata sisendid (kasutatud ressursid) ja väljundi. Nii tootmisprotsessid kui ka äriprotsessid koosnevad tegevustest. Tegevused aga töödest. Tegevused kasutavad ressursse. Teisiti öeldes kulude põhjustajaks on tegevused. Võib lähenda ka selliselt, et tooted, teenused, kliendisuhted tarbivad tegevusi. Tegevused aga ressursse. Varumisprotsessi tegevused Vajaduse määramine Ostmine Vastuvõtmine
*Inimesi tuleb suunata, asuvad tööle võimeline end ise kontrollima vaid karistuse kartused *Vastutuse võtmise õpetus *In väldivad vastutust ja puuduvad *In on võimelised loominguliseks tööks ambits. Peam turvalisus *Intellektuaalsus kasutatud *In on robotid, ple võimelised loominguliseks/loovaks tööks Süsteemi koolkond (Nadler ja Cohen) o Organisatsioon on süsteem, mis saab sisendid keskkonnast ja annab väljundi keskkonda o Süsteemi iseloomustavad entroopia, sünergia ja allsüsteemide olemasolu Entroopia info määramatuse hulk, juht peab seda vähendama Sünergia tervik on tegelikult suurem kui üksikute osade summa. Kui allüksused töötavad koos, ühinenutena organisatsiooniks, suudavad nad summaarselt rohkem toota kui eraldiseisvatena
Tarbija maksab tegelikult kõikide hüviseühikute eest võrdse summa – fikseeritud hinna. Tarbija valib sellise koguse, mille korral hind vastab viimase ühiku poolt lisatud kasulikkusele. Kõigi eelnevate ühikute korral on lisanduv kasulikkus aga suurem makstavast hinnast. 3. Firmateooria Ettevõte – väikseim majandusüksus, millel on ühine eesmärk ja mis toodab ühise plaani kohaselt hüviseid ja pakub neid müügiks; tootmistegurid – tootmisprotsessi sisendid: 2 inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine jne, rühmitatakse kahet gruppi – kapital ja töö; tegurikomplekt – konkreetne kombinatsioon erinevatest saadaolevatest tootmisteguritest; tootmisruum – kõik võimalikud tegurikomplektid, kulupiirang – ettevõtte ressursid, põmst see, et raha ei ole lõputult; samakulujoon –
c on üks võimalik lahendus. Õppetund 3: sisse LED - digitaalsisendiks ja väljund Me oleme nüüd saanud algteadmised digitaalne väljund, olgem tööd saada signaale sisse Pidage mind hetkel, kui me vaatame mõned taustal sisendeid. Meile meeldib mõelda töötlejate puhtdigit üksused - ühtesid ja nulle, tõusud ja mõõnad. Paraku on palju analoog signaali sees ning sõltuvalt teie protsessor (nagu AVRs ja pildid), mida võib isegi olla konkreetne analoog sisendid. Pin ühendatud maa on loogika 0 ja pin ühendatud võimsus on loogika 1, aga raha ei ole seotud pin on? Määramata. Pin on väidetavalt hõljus. Tavaliselt sõrmed on ühendatud kõrge või madala läbi suhteliselt suure väärtusega takisti, nimetatakse up või pull-down. See pakub nõrk signaal, et pin, paneb see tuntud riik. See tuntud riik siis valikuliselt alistada lühis pin madal või kõrge. Mõtle seda nagu keegi karjuma "null", ja keegi sosistab "üks". Valj
RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012 EKSAMIKÜSIMUSED 1. Süsteemiteooria põhilised mõisted (süsteem, elemendid, sisendid, väljundid, operaator, olek, käitumine). Süsteemide liigitamine. Süsteemide omadused, struktuur, entroopia. Süsteem objekt, mis koosneb osadest ehk elementidest ja kus osade vahel on seosed ning kogu see osade kooslus moodustab terviku / süsteem on omavahel seostatud elementide hulk, mida vaadeldakse kui tervikut. Elemendid asjad või objektid, millest süsteem koosneb (võivad olla materiaalsed nt aatomid, või siis
Sissejuhatus infosüsteemidesse IDU3530 © Karin Rava 1. Erialagrupid infojuht (Chief Information Officer) infotehnoloogia juht (Chief Technology Officer) infosüsteemi projektijuht infosüsteemi rühmajuht süsteemianalüütik süsteemiarhitekt ja -disainer süsteemi administraator andmebaaside spetsialist / administraator programmeerija 2. Süsteem on omavahel seotud osade (komponentide) organiseeritud kogum mis töötab ühise eesmärgi nimel teisendades süsteemi sisendeid väljunditeks millega toimub süsteemi soovitud eesmärgi saavutamine tervik, mis on midagi enamat kui selle elemendid eraldi võetuna Ntx: bioloogilised süsteemid: taim, loom, inimene, vereringe mehhaanilised süsteemid: auto, mootor ökoloogilised süsteemid: loodus sotsiaalsed süsteemid: organisatsioon, grupp, sõprus, pakkumine-nõudlus 3. Süsteemi üldine mudel organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, rutiinide j...
· Bürokraatia 16. Organisatsiooni struktuuri mõjutavad tegurid Strateegia ja struktuur Organisatsiooni struktuur jälgib selle strateegiat. See tähendab, et kui starteegilised otsused on tehtud, tuleb jaotada rollid ja kohustused ning otsustada, kuidas jagada ressursid org. üksuste vahel, et toetada strateegia täideviimist. Strateegiat peetakse pigem org. konkurentsis püsimise nimel tehtud pingutuste tulemuseks. Tehnoloogia ja struktuur Tehnoloogia kui protsess, mille abil org. muudab sisendid väljunditeks. Võimutasandie arv suureneb tehnilise keerukuse lisandudes kolmelt kuuele. Esmatasandi järelvalvaja juhtimisulatus on masstootmises suurem kui ühikukaupa tootmisel, kõige väiksem aga pidevtootmises. Juhtide ja järelvalvajate suhtarv pidevtootmise korral on suurem kui masstootmises, kõige madalam on see aga ühikukaupa tootmisel. Kõrge tehnoloogiatasemega organ.-s on madalamatel tasemetel rohkem valikuvabadust ning eri hierarhiatasandi töötajate ja rühmade vahel
kultuuriliste iseärasustega, sotsiaalsete normide ja standarditega (Rootman ja Raeburn, 1994). Tervise laiendatud kontseptsioon Tervise laiendatud kontseptsiooni on koostanud Raeburn ja Rootman (1989). Mudel demonstreerib tervisedenduse esimeses rahvusvahelises alusdokumendis, Ottawa Hartas, toodud viit peamist tegevussuunda kui tervise mõjureid ehk sisendeid ning terviseindikaatoreid kui väljundeid. Mudeli jargi on sisendid juhisteks tervisedenduse planeerijatele ning väljundid naitavad tervisesektori huve ja ootusi. Nimetatud mudel oliesimene, mis demonstreeris tervise ja elukvaliteedi vahelist seost. Tervise funktsionaalne kontseptsioon Tervist moistetakse funktsionaalse normina kui organismi suutlikkust täita ähiskonnas oma rolli. Funktsionaalsete normide määratlemine nõuab aga kokkulepitud vaartushinnangute olemasolu (Erben jt, 1992)
· Bürokraatia 16. Organisatsiooni struktuuri mõjutavad tegurid Strateegia ja struktuur Organisatsiooni struktuur jälgib selle strateegiat. See tähendab, et kui starteegilised otsused on tehtud, tuleb jaotada rollid ja kohustused ning otsustada, kuidas jagada ressursid org. üksuste vahel, et toetada strateegia täideviimist. Strateegiat peetakse pigem org. konkurentsis püsimise nimel tehtud pingutuste tulemuseks. Tehnoloogia ja struktuur Tehnoloogia kui protsess, mille abil org. muudab sisendid väljunditeks. Võimutasandie arv suureneb tehnilise keerukuse lisandudes kolmelt kuuele. Esmatasandi järelvalvaja juhtimisulatus on masstootmises suurem kui ühikukaupa tootmisel, kõige väiksem aga pidevtootmises. Juhtide ja järelvalvajate suhtarv pidevtootmise korral on suurem kui masstootmises, kõige madalam on see aga ühikukaupa tootmisel. Kõrge tehnoloogiatasemega organ.-s on madalamatel tasemetel rohkem valikuvabadust ning eri hierarhiatasandi töötajate
Peatüki pealkirja ning talle järgneva alapunkti pealkirja vahele võib paigutada sissejuhatava tekstilõigu, mis ei sisalda teema arendust. Kõik pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama sisule, pealkirjaks ei sobi küsi- ega hüüdlaused. Sõnade poolitamine pealkirjas ei ole soovitatav. 3.1.3. Loetelud Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Näide: Tootmisprotsessi sisendid on töö, kapital, maa. Kui loetelu punktideks on laused, siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada iga lauset uuelt realt. Loetelus kasutatakse nummerdamist tavaliselt siis, kui on oluline nende järjekord või arv, kui tekstis mõnele neist viidatakse või kui loetelu punktid koosnevad mitmest lausest. Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja laused eraldatakse üksteisest semikooloniga. Näide: Riskid, millega tuleb ettevõtjal arvestada:
1. Mõisted sisenev (sisend-) logistika- Materjalide ja toodete liikumine tarnijatelt ja müüjatelt tootmisprotsessi või ladudesse nähtuna kaubasaaja vaatepunktist. Hõlmab ettevõtte hanke- ja ostutegevust, materjalide ja valmistoodete mahalaadimist laos, vastuvõtukontrolli ja vajadusel lahtipakkimist, hoiuühikute koostamist ning hoiukohtadele paigutamist. Ostmine- Osa sisendlogistikast. Protsessid ning tegevused [ostmine], mille tulemusena saavad ettevõtted oma tegutsemiseks vajalikke materiaalseid vahendeid (kaubad, materjalid) ja teenuseid. Hankimine- Strateegiline hankimine/ostmine ehk tarnijate juhtimine.. Hankimine = tarnijate juhtimine (strateegiline hankimine/ostmine) + ostmine hankelogistika- on tooraine, pooltoodete, detailide, sõlmede ja muu tootmiseks vajalike materjalide tõhus teisaldamine lähtepunktist tootmiskohta, tagades ostjale (tootjale) ajalis-ruumilise kasulikkuse. Hankelogistika: k...
Sele 5. Piduriseadmete paiknemine veokil (allikas: Knorr) EBS elektritoide põhineb kahel eraldi ühendusel klemmiga 30(30a ja 30b; pidev toitepinge). Mõlemad vooluringid on eraldi kaitstud ja neid ei tohi kasutada muude tarbijate toiteks. EBS lülitatakse elektriliselt sisse süütelüliti (klemm 15) või EBS juhtseadme pidurilüliti (klemm 30) abil. Esirataste pöörlemissageduse ja kulumise andurid on ühenduses EBS juhtplokiga ning tagarataste vastavad andurid tagasilla rõhureguleerimismooduliga. Andmevahetus EBS juhtploki ja tagasilla mooduli vahel toimub erilise CAN andmesiini "Pidur" kaudu. Väljalülitatud aku (mehaaniline või elektrooniline aku pealüliti) korral ei saa EBSi sisse lülitada. Siis on kasutada ainult liiasussüsteem. · Andmevahetus sõiduki teiste osadega (mootori ja käigukasti juhtimine, retarder) toimub CAN andmesiini "Ajamiahel" kaudu. ...
hüviste valmistamiseks, mida ühiskonnas soovitakse tarbida. Lihtsustatud skeemina: piiratud (tootlikud) ressursid piiratud hüvisedpiiramatud vajadused. 5 Tootmistegurid e tootmisfaktorid on toodangu valmistamisel ja teenuste osutamisel kasutatavad vahendid e tootmissisendid (esmajoones maa, töö ja kapital). Tootmise sisendid e sisendtegur e sisendressurss- need on tegurid (kapital, tööjõud, materjal, energia jt), millede poolt osutatud teenused võimaldavad toota hüviseid. Maa on üks kolmest põhilisest tootmistegurist, mis esindab laiemas tähenduses kogu loodust ja selle mõju tootmisele. Töö e tööjõud on üks kolmest põhilisest tootmistegurist (inimressurss), mis hõlmab inimeste kehaliste ja vaimsete võimete kogusummat, mida nad
Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu(raamatud, kasukad), kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine: Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid on ressurssid ehk tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. 2. TÖÖ inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusumma, mida kasutatakse hüviste tootmiseks. 3. KAPITAL hõlmab inimtööga varasema tootmisprotsessi käigus valmistatud tootmisvahendeid. Kapital
tööprotsess. Väärtusi lisandav alus on tööjõud. Inimene valmistades toodangut loob uut väärtust. TP huvitab ühiskonda ühelt poolt toodang, selle kogus, kvaliteet ja struktuur ning teiselt poolt tootmises kulunud tööaeg. Tööaega arvestatakse elav tööaeg ja varem tehtud töö. Elav tööaeg mõõdetakse töötundides, varem tehtud töö mõõdetakse rahas. Turuväärtusteoorias ehk tänapäevases käsitluses on kõik tootmise sisendid väärtust loovad st võtavad osa lisand väärtuse loomisest. Erinev on vaid nende funktsioneerimine tootmisprotsessis. Lisaks kolmele klassikalisele tegurile maa, tööjõud ja kapital vaadeldakse tänapäevases käsitluses ettevõtlust kui neljandat tootmistegurit ja informatsiooni kui viiendat tegurit. 6:Efektiivsuse kriteeriumide lühike iseloomustus (tehniline , majanduslik, sotsiaalne, keskkonna) Eristatakse 4 liiki efektiivsust 1. tehniline 2. majanduslik 3
Tarbijahinnaindeks, s.o tarbimiskorvi hankimiskulud mingi baasperioodi suhtes. 61. Tööhõivemäär Tööhõives toimuvate muutuste kirjeldamiseks ning analüüsimiseks kasutatakse tööhõive määra. Tööhõive määr = hõivatud : tööealine rahvastik (%) 62. Tööjõud on kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed 63. Töötus Maa ja kapitali kõrval on kolmandaks oluliseks tootmisteguriks töö. Inimene oma tööga muudab tootmise sisendid kaupadeks ja teenusteks. Töö on enamikule inimestest põhiline sissetulekuallikas. Seega toob töö kaotamine kaasa sissetulekute vähenemise ja sellest tulenevalt ka elatustaseme languse. Tööpuuduse ja inflatsiooni vastu võitlemine on tänapäeva arenenud majandusega maades üks olulisemaid majanduspoliitika probleeme. Tööpuudus on olukord, kus inimesed, kes tahaksid antud palgataseme korral töötada, ei suuda leida tööd.
erivajadused •Varjatud mitmekesisus: erinevused psühholoogilistes tunnustesIsiksusUskumusedVäärtusedHoiakudPsühholoogilised erivajadused. Süsteemikesknelähenemine organisatisoonikäitumisele •Seosed organisatsiooni elementide ning organisatsiooni ja keskkonna elementide vahel •Sisend keskkonnast: materjalid, inimressurss, finants, informatsioon •Juhid kombineerivad ja kasutavad sisendeid •Muundatud sisendid tagasi keskkond järgmisel kujul: tooted/teenused; töötajate käitumisviisid; finantstulemus; täiendav info •Süsteem saab väljundile keskkonnast tagasisidet •Kui juht ei mõista vastastikuseid seoseid, siis võib jätta mõne olulise teguri arvestamata. Situatsiooniline perspektiiv organisatsioonikäitumisele •Lihtsustatud arusaam: eksisteerib „üks parim viis“, mis töötab igas olukorras. Nt palgatõus viib...
saavutatakse kõige efektiivsemal moel. Planeerimine ja Organiseerimine otsustamine (kohustuste, (eesmärkide õiguste ja püstitamine ja vastutuste Keskkonnast kindlaks kindlaks tulenevad määramine, tegemine) sisendid: kuidas neid Eesmärgid: Tööjõud saavutada) Säästlikus Raha Tehno- Efektiivsus loogia Kontrollimine Eestvedamine Oskus- (saadud tulemuste (inimeste teave
- Juhtide motiveerimine ettevõtte eesmärkide seadmisel · Tegevuse kontrollimine · Juhtide tegevuse hindamine Eelarvete klassifikatsioon organisatsioonilisest aspektist: - riigieelarve - kohalikud eelarved - ettevõtte eelarve · Koondeelarve · Vastutuskeskuse eelarve · Toote / teenuse eelarve · Projektieelarve d. Koondeelarve kui mudel Mudeli sisendid - tulud, kulud, varad, finantseerimine, maksetingimused, opereerimine Mudeli väljundid - rahavoogude projektsioonid, kasumiprojektsioonid, bilansid, tasuvusnäitajad Koondeelarve osad: Eelarvestamise universaalmeetodid: - Analüütiline meetod (normeerimine) - Eksperthinnangute meetod - Statistiline (aegridade analüüsi) meetod - Faktoranalüüsi (tundlikkuse analüüsi) meetod - Matemaatiliste mudelite meetod e. Hinnainformatsioon
w 176 440 168 440 0 w 168 440 168 480 0 w 272 440 272 448 0 w 272 448 176 448 0 w 176 448 176 480 0 w 496 0 536 0 0 w 496 8 536 8 0 w 488 24 488 32 0 w 488 32 536 32 0 w 488 16 496 16 0 w 496 16 496 24 0 w 496 24 536 24 0 w 496 0 488 0 0 w 488 8 496 8 0 w 696 80 744 80 0 w 696 48 704 48 0 w 704 48 704 72 0 w 704 72 744 72 0 w 696 112 704 112 0 w 704 112 704 96 0 w 704 96 744 96 0 w 696 144 720 144 0 w 720 144 720 104 0 w 720 104 744 104 0 x 741 48 807 54 0 24 A or B x 110 20 203 26 0 24 Sisendid w 536 80 536 168 0 w 520 96 520 168 0 w 504 112 504 168 0 w 488 128 488 168 0 150 848 24 864 24 1 2 0.0 150 848 56 864 56 1 2 0.0 150 848 88 864 88 1 2 0.0 150 848 264 864 264 1 2 0.0 150 848 232 864 232 1 2 0.0 150 848 200 864 200 1 2 0.0 150 848 168 864 168 1 2 0.0 150 848 408 864 408 1 2 0.0 150 848 376 864 376 1 2 0.0 150 848 344 864 344 1 2 0.0 150 848 312 864 312 1 2 0.0 150 848 552 864 552 1 2 0.0 150 848 520 864 520 1 2 0.0
välistest teguritest. Antud teooria väidab, et sisemine tegur motiveerib inimest tõenäolisemalt rohkem, kui võimalus nt töötingimuste või palga paranemine. Hügieenifaktorid avaldavad mõju lühiajaliselt ja töömotivatsiooni need oluliselt ei tõsta. 10. Millised on võimalikud käitumised, kui töötaja tunneb ebaõiglust hüvitamisel? (S.Adamsi õigluse teooria.) Adamsi õigluse teooria mudelis on kolm olulist osist: Sisendid – inimese pingutus (töötunnid, saavutused, kvalifikatsioon) Väljundid – sisemised ja välised tasud, mida isik organisatsioonis töötades saab (palk, tunnustus, lisasoodustused) Võrdlus teistega – isik võrdleb ennast kolleegiga Adamsi teooria täiendab ootuste mudelit. Kui nt inimese ootus on kõrge, aga soovitud tulemus jääb saavutamata või tunneb ebavõrdsust, siis inimene võib selle tulemusel olla rahulolematu ja demotiveeritud. Inimene võrdleb ennast
(võimalus teha töid talvel, katkestusega). 6)Elektrivarustus, automaatika, võrguvooluseadmed kõiki tehnilisi ja majanduslikke üksikasju pole võimalik 43.Tööde järgustamise meetodeid tööstushoonete puhul. Tehnovõrkude (vesi, kanalisatsioon, elekter jne) sisendid ja tööjõu alltöövõtt. Määratud tingimused, mis teevad töötamise alguses määrata. Tööd saab liigitada ajalise ja ruumilise ühildamise viise väljundid ehitatakse enne pinnase tagasitäidet väljastpoolt. firmas ihaldatavaks; 15)määratud firmasisene arvestussüsteem etapp: osalevad kõik
TTÜ Raadio ja sidetehnika 23 instituut. FPGA-de eelkäiad PLA ja PLD PLA (Programmable Logic Array) omab: Kahte programmeeritavat tasapinda Võimaldab koostada suvalise kombinatsiooni AND/OR lülitustest Annab parima võimaliku loogikatiheduse Suur lülituste (fuse) arv Aeglane, keerukas, seoses kahe prorammeerimistasandiga Struktuurskeemid tuuakse sageli lihtsustatud kujul. Loogikaelementide sisendid kujutatakse ühe juhtmega Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 24 instituut. 12 FPGA-de eelkäiad PLA ja PLD Traditsiooniline PLA struktuurskeem Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 25 instituut. FPGA-de eelkäiad PLA ja PLD
ja stabiilne. Algne süsteem peab olema täielikult juhitav. Sisuliselt on see stabiliseerimissüsteem. Aja lähenemisel lõpmatusele peaks siseolek lähenema nullile. Eesmärk on, et oleks võimalik suvalisest algolekust minna mistahes teise olekusse. Selleks tehakse tagasiside –Kx(t). Jälgimisülesanne- tähendab, et tuleb teha süsteem, mis suudaks leida siseoleku mistahes hetkel. Sisendid ja väljundid on mõõdetavad, aga siseolekud mitte, need tuleb arvutada. Algne süsteem peab olema täielikult jälgitav selleks. Tagasiside Siirdeprotsessi aeg jälgimisülesande puhul on aeg, mille jooksul olekuhinnangute viga kaob. Ehk siis süsteem leiab alguses mingid suvad siseolekud, mis pole päris täpsed ja siis hakkab neid täpsustama ning siirdeprotsessi aja jooksul muutub viga piisavalt väikseks, et tulemusi õigeteks pidada.
Vt küs 25. Joonist (ja arenda seda edasi). 30) Tasuvusanalüüs. Kuidas erineb avaliku sektori tasuvusanalüüs erasektori tasuvusanalüüsist? • Kasutusel erasektoris ja avalikus sektoris • Avaliku sektori tasuvusanalüüs = Sotsiaalne tasuvusanalüüs ERASEKTOR • Otsustada, kas projekt või investeering tasub end ära, s.t. kas tulud on kuludest suuremad? • 1) tuvastada tagajärjed: investeering, sisendid ja väljundid • 2) omistada igale sisendile ja väljundile väärtus SOTSIAALNE 1) Identifitseerimine – tuvastada tagajärjed kogu ühiskonnale 2) Tagajärgede kvantifitseerimine 3) Tagajärgede väärtuse hindamine MILLAL ON VAJA SOTSIAALSET TASUVUSANLÜÜSI? • Seaduste muudatuste hindamisel • Avaliku sektori projektide hindamisel (näiteks: avaliku kauba tootmine, teede, sildade ehitus) • Tegevuse lõpetamise otsustamisel (näiteks rongiliini lõpetamine)
privaatsete rakendusliideste kaudu -- Vigade süstimine koodi ulatuse parandamine kontrollides, kas tarkvara töötab vigade lisamisel -- Staatiline testimine valge kasti testimine hõlmab kogu staatilist testimist · Musta kasti testimine Testimine kohtleb tarkvara kui "musta kasti", teadmata midagi selle sisemisest teostusest. Musta kasti testimismeetodite hulka kuuluvad: -- Spetsifikatsiooni põhine testimine -- Juhuslikud sisendid ja lisatud vead -- Uurimuslik testimine -- Piirväärtuste analüüs -- Suitsu testimine -- Kasutusmugavuse testimine · Halli kasti testimine Testimisel on olemas juurdepääs sisemistele andmestruktuuridele ja algoritmidele testjuhtumite koostamisel, kuid testimine viiakse läbi kasutaja või musta kasti tasemel. Halli kasti testimise alla kuulub andmebaasi muutmine, sest tavaliselt ei saa kasutaja väljaspool testitavat süsteemi andmeid muuta. Testimise tasandid
materjalid (keskmine, makdimaalne ööpäevas, maksimaalne vahetuses). 4)arvutatakse ajutiste hoonete, rajatiste ja seadmete parameetrid 5)määatakse ehitusplatsi piirid 6)kantakse kõik objektid ehitusplatsi plaanile. 71. Loetle ehitustööde järgnevus hooneväliste tehnovõrkude rajamisel: eelnevad ja järgnevad tööd. Tehnovõrkude (vesi, kanalisatsioon, elekter jne) sisendid ja väljundid ehitatakse enne pinnase tagasitäidet väljastpoolt. Torustikud paigaldatakse keldris enne põranda valamist. Välised tehnovõrgud ehitatakse paralleelselt teoste töödega, arvaestades seodust. Nende lõpetamine võib sõltuda vajadusest anda sooja ja elektrit juba ehitamise ajal. Võimaluse korral tuleb ajutised tehnovõrgud ühildada alaliste rajatavate võrkudega.
LIIVAPADJA RAJAMINE VAHETULT ENNE VUNDAMENDI TALDMIKKE · VAIALUSED: - RAMMIMINE VAIAPEADE LÕIKAMINE- -ROSTVÄRGI ALUS PUHASTAMINE- RAKETISE EHITAMINE-ARMEERIMINE- BETONEERIMINE- BETOONI KIVINEMINE- LAHTIRAKISTAMINE · KELDRISEINTE EHITAMINE KOOS HORISONTAALSE HÜDROISOLATSIOONIGA. KELDRITREPID,KAEVUD, KANALID · UURETE TÄITMINE SEESTPOOLT PEALE SEINAPLOKKIDE 1. REA PAIGALDAMIST · TEHNOVÕRKUDE SISENDID · PÖRANDAALUSED TORUSTIKUD · KELDRIPÕRANDA ALUSKIHT · KELDRILAGI · VERTIKAALNE HÜDROISOLATSIOON 43 · PINNASE TAGASITÄIDE VÄLISED TEHNOVÕRGUD TEHAKSE PARALLEELSELT TEISTE TÖÖDEGA . LÕPETAMISE VAJADUS VÕIB SÕLTUDA VAJADUSEST ANDA ELEKTRIT VÕI SOOJA VÕI VETT JUBA EHITUSE KÄIGUS AJUTISED JA ALALISED VÕRGUD VÕIMALUSEL ÜHITADA 2)HOONE MAAPEALSE KARBI EHITUSTÖÖ:
efektiivsuse näitajaks. Tootlikkust kitsamas käsitluses vaadeldakse töö efektiivsusena. Tootlikkuse pöördväärtust (sisend/väljund) nimetatakse MAHUKUSEKS või ÜHIKKULUKS. Efektiivsuse käsitlus väärtusteooriates TÖÖVÄÄRTUSTEOORIA tootmise efektiivsuse kujunemise aluseks on tööprotsess, kus väärtust loob tööjõud. Huvi pakub toodang ja selle tootmiseks kulunud tööaeg (elavtöö ja asjastatud töö). TURUVÄÄRTUSTEOORIA kõik sisendid võtavad osa lisandväärtuse loomisest. Seejuures jaotatakse tootmistegurid aktiivseteks (tööjõud ja ettevõtlus) ning passiivseteks (maa, kapital, informatsioon). Efektiivsuse kriteeriumid Milline tootmine on parim? Kas see: 1. mis annab rohkem toodangut suurema ressursside hulgaga? 2. mis annab odavaima toodanguühiku? 3. mis annab rohkem toodangut kulutatud ressursside ühiku kohta? Eristatakse: 1. Tehniline efektiivsus ehk tehniline tootlikkus 2
Selle lähedane on ka transistori väljundtakistus. Ilma väljund trafota vastatab lülituste realiseerimiseks on kaks võimalust. Kas kasutatada kahte toiteallikat, või suuremahtuvuslist kondensaatorit. OPvõimendiks nim. Tavaliselt intergraal lülitusena teostavat universaalset võimenduselementi, millel on kaks sisendit, üks väljund ja mida toidetakse sümeetrilise alalispingega. Plussiga tähistatud sisendid nim. mitte inverteerivateks sisenditeks ja sinna antud signaal põhjustab väljundis samafaasilise väljundpinge, st. võimendise protsessis signaali faas ei muutu. Inverteerimis võimendit nim. inverteerivaks sisendiks, ning sinna antud signaal
parandus. Kahe õige koodi vahe peab olema vähemalt 3. XVII 1. Summaatorid: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. VT IV piletit 2. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. Juhtautomaat on käsu täitmise algoritmi riistvaraline realisatsioon loogikaskeemina. Jäiga loogikaga juhtautomaat – algoritm realiseeritakse loogikaskeemina kristalli pinnal ja iga muutus käsusüsteemis tähendab uue mikroskeemi valmistamist. Realiseerimiseks vajalikud parameetrid: - Sisendid (x1…xn) – määrab, kuidas läbitakse algoritmi - Väljundid (y1…yn) – aktiveerivad tegevusi protsessoris - Üleminekute funktsioon am = fü(as,Xi) – määrab järgmise oleku - Väljundfunktsioon Yj = fv(as,Xi) o Mealy automaat – määrab väljundväärtuste kombinatsiooni olekust a s. Start- nupuga käivitatakse seade. Läbitakse käskude jadad ning jäädakse uut start- käsklust ootama
Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemiteooriates vaadeldakse organisatsiooni kui tervikut ja pakutakse välja lahendused kogu organisatsiooni juhtimiseks. (Dessler, 1995: 104) Süsteemiteooriad põhinevad organisatsiooni sisendite ja väljundite fikseerimisel ning nende omavaheliste seoste välja toomisel. Organisatsioon saab oma sisendid keskkonnast ja muudab 7 Kaasaegsed juhtimisteooriad: Juhtimine Jaapani moodi, Z teooria need enda sees omakorda väljundiks keskkonda. Organisatsiooni kõik osad on omavahel seotud ja mõjutavad teineteist. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ning neid iseloomustavad entroopia ja sünergia.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
