kasvamiskiirus alghetkel null ja tõuseb pikkamööda lõpliku kiiruseni. · Diferentsiaalvõrrand: v (t)=Ku (t) · Ülekandefunktsioon: W (p)= K/p · Impulsikaja: w(t)=K(t) · Hüppekaja: h (t)=Kt 2) Siirde- ja sageduskarakteristikud, kui K = 1: I-lüli K=1. a) hüppekaja, b) Bode diagramm 3)Seos konstantse väärtusega sisendi ja väljundi tõusu vahel. Erineva väärtusega sisendid. Nagu näeme, on lineaarne sõltuvus. Suurendades sisend signaali 4 korda (1-lt 4-le) suureneb ka väljundsignaal 4 korda (10-lt 40-le) Aperioodiline lüli: 1)Teoreetiline ülevaade: Aperioodilist lüli nimetatakse ka inertseks lüliks, relaksatsioonlüliks ja PT1-lüliks. Väljundsignaal hakkab muutuma kohe, algul maksimaalse, siis järjest kahaneva kiirusega ning saavutab lõppväärtuse (3...5)T möödudes. Siirdekarakteristik kujutab enesest eksponentkõverat.
3. Konkurentide ja teiste majandusharudega seotud isikute IS/IT kasutamine kasu saamise eesmärgil. 4. IS/IT-ga muutuda konkurentsivõimelisemaks. 5. IT süsteemide tehnoloogiline olukord ja takituste ennetamine tõrgete korral. 6. Edukas IS/IT juhtimine. 7. IS/IY vahendite olemasolu ja inimeste oskus neid kasutada. Strateegia folmuleerimisel on vaja kindlaks määrata, millised tulevikurakendused sobivad ärisse. Esmalt peavad IT süsteemidel olema sisendid, töövahendid ja tehnika. Järgmisel tasandil hinnatakse, kuidas erinevad tehnikaid ja ligipääsetavust saab ühendada, veendumaks, et toote näitajad on püsivad ja neid saab kokku sobitada detailsema planeerimise jooksul. IS/IT POTENSIAALNE MÕJU TOODETELE JA TURGUDELE Esimene samm on üleüldine ärisituatsiooni hindamine väliskeskkonna suhtes juhtkonna poolt. Võtmeküsimused on: 1. Äriüksused ja suhted.
Arvestus: 26. oktoober Kell 11-12 M-218 Arutlus: kolm lahtist küsimust. Juhtimisalused 1. tund- Juhtimisteoorias 4 võtmesõna organisatsioonide juhtimise mudelist: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine. See võimaldab saavutada eesmärgid kiiresti ja võimalikult väheste resurssidega. Keskkonnast tulenevad sisendid: inimresurssid, finantsresusrssid, füüsilised vahendid, info. Juhtimise mõiste Juhtimine- eesmärkide saavutamise protsess, tasakaalu säilitamine, (teiste inimeste) tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhtide põhiline kohustus: strateegia loomine ja organisatsiooni kujundamine selle rakendamiseks Komponendid: Keskkond, koostöö, ressursid, eesmärgid, tasakaal (optimaalsus: ressurss vs eesmärk) OLUKORRAST lähtuv Võtmesõna: paindlikus
mitmemõõtmelised. 4. Mida käsitletakse mõistega mudel, too näiteid (kasuta joonist). Mudel on abstraktsioon, mis võimaldab jätta kõrvale vaatlushetkel ebaolulised detailid ning keskenduda olulisele. See on niisiis teatava süsteemi (piiritletud objektide ja nendevaheliste reeglite kogumi) esitusviis, mille eesmärk on süsteemi paremini tunda ja selle põhjal süsteemi arendada või paremini juhtida. Joonis 2 Süsteemi sisendid ja väljundid, juhtimine/tagasiside 5. Mudelite omadused ja esitusviisid, miks neid on vaja. Mudelil võib olla esitatud vabas vormis kirjeldusena, struktureeritud tekstina, valemitena, kõrge abstraktsusastmega joonistena või ka füüsiliste objektidena (nt sobivas mõõtkavas koopia). Mudel võib eksisteerida ka vaid modelleerija meeltes. Mudelit saab luua erinevatest sisulistest valdkondadest (eesmärkidest) ja vaadetest ehk perspektiividest.
1. Tootmis(teenindus)süsteem ja operatsioonijuhtimise meetodid 1.1. Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks:
kui x1=1 ja x2=0 Shefferi tehe e. Väljundis on f14 konjunktsiooni 1110 0 kui kõik f14 = x1 x2 x1& Y inversioon f14 = x1 gx2 x2 sisendid on 1 NING-EI Väljundis on f15 Konstantne 1 1111 f15=1 alati signaal 1 2.4. Loogikaseadused 1. Domineerimisseadus I a gb = bga a + b = b + a 0gagbgc g... = 0 7. Assotsiatiivsusseadus 2. Domineerimisseadus II a g( bgc ) = ( a gb ) gc = a gbgc 1 + a + b + c + ... = 1 3
x2 f14 x1 x2 x1 f14 Shefferi tehe e. konjunktsiooni inversioon NING-EI 1110 Väljundis on 0 kui kõik sisendid on 1 f14 x1 gx2 & Y x2 f15 Konstantne 1 1111 Väljundis on alati signaal 1 f15=1 2.4. Loogikaseadused 1
andmetest ja nendevahelistest seostest taustainfo ehk kontekstiga. · Andmed informatsiooni konkreetne esitus, väärtuste ja nende vaheliste seoste hulk. Kindla ja teatud kontekstis kasuliku või tähendust omava struktuuriga andmeid võib lugeda infoks. · Andmebaas (andmekogu) spetsiifilise struktuuriga (kirjete ja väljadega seostatud) andmekogum, millel on sisendid ja väljundid. Kindel ja piiritletud struktuur on eelkõige vajalik kiirema info leidmise ja salvestamise tagamiseks. Näited: Access, SQL. · Kood andmete esitus konkreetses seadmes. Arvutis nullide ja ühtede jada, paberil tähed, morsesignaalid jne. · Teadmine mida rohkem väärtusi ja nende vahelisi seoseid, seda rohkem võimalusi. Teadmusbaasid. 8. Mida käsitletakse mõistega toimesüsteem ja kuidas see on seotud
Stabiilsus, Initsiatiiv, Kooskõlastatus) o Inimsuhete koolkond Elton Mayo, ühtne vaim ja meeskonnatöö, enesekontrollivõimalus. Erinevad katsed valgusega, konveieritöölisega o X ja Y teooria x laisad, tuleb suunata, töötavad vaid karistuse hirmus, ambitsioonitus, loomingulisuse puudus. Y töö on looomulik, tulemusele keskendumine tagab enesekontrolli ja motivatsiooni , loomingulisus o Süsteemi koolkond organisatsioon on süsteem, sisendid saab keskkonnast ja muudab need väljundiks keskkonda. Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendeid, lõpeb töö. Sünenergia o Olukorraline koolkond esmane ühendada olemasolev, mitte luua uut. Paindlikkus, juht peaks põhjalikult analüüsima olukordi o Õppiv organisatsioon populaarne, innovaatiline, avatus ideedele, edukus o Piirangute teooria Eliyahu M. Goldratt igas süsteemis on piirang, pudelikael 100% saab kasutada vaid ühte ressurssi
ning asemele on tulnud äsja kutsekeskkooli lõpetanud noored vene neiud, mistõttu on töö õhkkond ka muutunud. · G e eneseteostus ja enesest lugupidamine Mairi tunneb, et ta ei saa enam õppida ja kasvada ning täiendada end. Tema jaoks meeldiv töö on muudetud masstoodanguks, kus õmblejal ei ole oma arvamust ning kõik käib nii, nagu ülemused ütlevad. J.Stacy Adamsi õigluse, erapooletuse teooria: · Sisendid kõik tööalased panused: haridus, staaz, eelnevad töökogemused, lojaalsus, enese sidumine, kulutatud aeg ja energia, töö teostamine. Mairi on olnud firma algusaegadest seal tööl, ta on teinud väga head tööd, millega on rahul nii kliendid kui ka ülemused. Ta on olnud oma ülemustele väga lojaalne, ka siis kui töö on midagi muud, kui see varem oli.
Personali leidmine 13 - 19 nädal ndmise aktid. Avamispidu 27- 28 nädal Dokumentatsioon. Tegevuste aruanded SISENDID Ruumide renoveerimine 534 Raamatupidamise Hinnad on arv Reklaamkulud 70 aruanded aasta hinnatas Avamisürituse kulud 84 Rendikulud 700 Üldkulud 1060 7
välistav või (eXclusive-OR) Välistavvõi on element, mida nimetatakse ka kaks-liitmiseks, välistavvõi tähistamiseks on 3 võimalust. (plusmärk ring ümber / väiksemvõrdne / “või” millel kaar ees) Tõeväärtus tabeli põhjal on argumentide väärtused jaotatud järgmiselt: kui argumendid on võrdsed on väärtus 0, erinevad siis 1. Lõppväljundiks on tõene väärtus (1) vaid siis kui ÜKS sisenditest on 1, kui mõlemad sisendid on 0 ja 0 või 1 ja 1 , on vastuseks false (0). Meeldejätmiseks on lause „one or the other but not both„ multiplexor (Multiplexers) Multipleksor – on digitaalne switch, mida kutsutakse ka andmeselektoriks või mux’iks on arvuti riistvaraline seade, mis võtab vastu mitmeid sisendeid ja lubab vaid ühel toimida kui väljund. Mõned multipleksorid teostavad nii multipelxingut kui ka demultipelxingut, mis on vastand tegevus multipleksorile
Seega peab tootlikkus kasvama Tootlikkuse kasvu piiravad: Geograafilised tegurid (kliima, mullaviljakus) Maa ja tööjõu suhe Linnade eelistamine 5 Kõlvatu konkurents Külakogukondade struktuur Tootmise organiseerimine ja ebaefektiivsed omandisuhted Põllumajanduse kaasajastamine Uued tootmise sisendid o Traditsioonilised sisendid on väga madala tootlikkusega o Madal produktiivsus on seotud eelkõige vähese uurimistöö ja madala haridusega "Roheline revolutsioon" o Uute ja produktiivsemate taimesortide juurutamine Biotehnoloogia ja geneetiliselt muundatud toiduained 16. Defineerige majanduslik dualism. Milles seisneb geograafiline dualism? · Majanduslik dualism: tänapäevase ja heal järjel majandussektori kõrval esineb traditsiooniline ja
15. Missugused tegurid piiravad põllumajanduse arengut ja kuidas saaks neid piiranguid vältida? Põllumajandusliku maa hulk on piiratud- Seega peab tootlikkus kasvama Tootlikkuse kasvu piiravad: Geograafilised tegurid (kliima, mullaviljakus),Maa ja tööjõu suhe, Linnade eelistamine, Kõlvatu konkurents, Külakogukondade struktuur, Tootmise organiseerimine ja ebaefektiivsed omandisuhted. Põllumajanduse kaasajastamine Uued tootmise sisendid o Traditsioonilised sisendid on väga madala tootlikkusega o Madal produktiivsus on seotud eelkõige vähese uurimistöö ja madala haridusega "Roheline revolutsioon" o Uute ja produktiivsemate taimesortide juurutamine Biotehnoloogia ja geneetiliselt muundatud toiduained 16. Missugust mõju avaldab toiduainete hindade tõus maailmaturul arengumaadele? Kas hinnatõusu mõju arengumaadele ja arenenud riikidele on erinev?
Operatsioonijuhtimine Kordamisküsimused 2012 Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks:
Tabel annab hindajale ülevaatliku pildi projekti sisust, kontrollimeetmetest ja riskidest. 14 Tabel 2. Projekti loogiline maatriks Sekkumis- Kirjeldus Saavutamise Kontrolli Eeldused loogika indikaatorid meetodid ja riskid Üldine eesmärk Otsene eesmärk Väljundid Tegevused Sisendid X X X Loogiline maatriks koosneb vertikaalsest ja horisontaalsest loogikast. Vertikaalne loogika näitab struktuurikomponentide omavahelist seost: · Kirjeldus - eesmärkide, tegevuste, väljundite, sisendite kirjeldus. · Saavutamise indikaatorid - kui palju, kui hästi, kellele, kus, millal. · Kontrolli meetodid - uuringud, intervjuud kasusaajatega, statistika, aruandlus, projekti dokumentatsioon.
global net_c inp=u(1:3); error=u(4); time=u(5); control=sim(net_c,inp); if time>10 net_c=adapt(net_c,inp,control+error); end 5 Praktikum 5: Model Reference control Kahjuks ei saanud ma selles praktikumis osaleda. Sellest tulenevalt on ka aruanne kehvavõitu. identification_NN_SANARX.m abil genereeritakse andmed NN_SANARX_model.mat-i Esimeses osas: andmete genereerimine N - taktide arv T - aeg 1 kuni N u - sisendid y - väljundid Teises osas: närvivõrkude genereerimine Lihtsustatud: esimene närvivõrk lineaarne Kolm kihti (esimene osa võrgust, teine osa võrgust, summaator kolmas) Sisendite maatriks: 1 sisend esimese osaga (sisend koosneb kahest signaalist) 2 sisend teise osaga. Summaatoriga sisend pole seotud layerConnect: kuidas kihid on ühendatud outputConnect: väljundiks on kolmas kiht närvivõrk initsialiseeritakse, treenitakse etalonsisenditega RM_SANARX_control.mdliga saab testida.
õnnestub, nendest vaid üksikud kasutavad seda võimalust. 7 Z TEOORIA LISA LUGEMIST 2. TEISI KAASAEGSEID JUHTIMISTEOORIAID 2.1 Süsteemiteooria Süsteemiteooriad põhinevad organisatsiooni sisendite ja väljundite fikseerimisel ning nende omavaheliste seoste välja toomisel. Organisatsioon saab oma sisendid keskkonnast ja muudab need enda sees omakorda väljundiks keskkonda. Organisatsiooni kõik osad on omavahel seotud ja mõjutavad teineteist. 2.2 Terviklik kvaliteedijuhtimine Terviklik kvaliteedijuhtimine on kõigi töötajate koostööl põhinev organisatsiooni juhtimise teooria ja meetod, mille aluseks on toote/teenuse kvaliteet ja klientide rahulolu. See eeldab süsteemset mõtlemist ja organisatsiooni nägemist tervikuna, ühendades omavahel kõik
JUHTIMISE ALUSED: ARVESTUS. LOENG 1. SISSEJUHATUS: Homo oeceonomicus inimene tegutseb ALATI maj otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus kindel tulemus minimaalsete vahenditega. Maksimaalne tulemus antud vahenditega. Organisatsioon ühise EESMÄRGIGA inimrühm. Tööjaotus, töö inimestega ja ülesandega. ORGANISATSIOONI JUHTIMISE MUDEL: keskkonnast tulenevad sisendid on: inim-, finantsressursid, füüsilised vahendid ja info. Planeerimine ja otsustamine -> organiseerimine -> eestvedamine -> kontrollimine. Organisatsiooni kavandamise top down mudel, bottom up mudel, kliendid,teenindajad, juhid, tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine
JUHTIMISE ALUSED: ARVESTUS. LOENG 1. SISSEJUHATUS: Homo oeceonomicus inimene tegutseb ALATI maj otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus kindel tulemus minimaalsete vahenditega. Maksimaalne tulemus antud vahenditega. Organisatsioon ühise EESMÄRGIGA inimrühm. Tööjaotus, töö inimestega ja ülesandega. ORGANISATSIOONI JUHTIMISE MUDEL: keskkonnast tulenevad sisendid on: inim-, finantsressursid, füüsilised vahendid ja info. Planeerimine ja otsustamine -> organiseerimine -> eestvedamine -> kontrollimine. Organisatsiooni kavandamise top down mudel, bottom up mudel, kliendid,teenindajad, juhid, tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine
Kahanev - sisendi liigsel suurenemisel väljundi ja sisendi suhe väheneb 25. Mida tähendab sisendile orienteeritus DEA analüüsis? Sisendile orienteeritus tegeleb küsimusega: kui palju võib sisendeid vähendada, säilitades väljundid antud tasemel 26. Mida tähendab väljundile orienteeritus DEA analüüsis? Väljundile orienteeritus tegeleb küsimusega: kui palju on võimalik väljundit suurendada, säilitades sisendid antud tasemel 27. Milles seisneb DEA kasulikkus majandusprotsesside uurimisel? 1. DEA abil saab analüüsida majandusüksusi, millel on palju erinevaid sisendeid ja väljundeid, mis mõõdetakse erinevates ühikutes. 2. DEA annab ühe kindla arvulise näitaja erinevate DMU-de tulemuslikkuse mõõtmiseks ja võrdlemiseks. 3. DEA ei nõua mingit kindlat funktsionaalset seost, valemit sisendite ja väljundite sõltuvuse kohta. 4
EKE0011 Keskkonnapoliitika ja –juhtimissüsteemid Kordamisküsimused eksamiks 1.Keskkonnapoliitika sisendid ja väljundid. Igal olelusringi etapil on sisendid ja väljundid. Sisenditeks on toore ja energia ning väljunditeks tavaliselt jäätmed ning mitmesugused heitmed õhku, vette või pinnasesse. Igal sisendil ning väljundil on keskkonnamõju või –mõjud. Näiteks fossiilsete kütuste baasil toodetud energia kasutamine vähendab taastumatute loodusressursside varu, õhuheitmed aga põhjustavad globaalset ilmastiku muutumist, hapestumist ning mitmeid terviseprobleeme. Olelusringi hindamine ongi toote keskkonnamõju hindamise
Inimsuhete teoreetikute plussiks loetakse, et nad on aidanud arendada ja esile tuua tootmise sotsiaalset külge. Miinuseks on kaldumine äärmusse- tähtsaks peeti ainult inimsuhteid. · Süsteemi koolkond Küberneetikute loodud koolkond püüab tasandada teiste koolkondade puudusi Süsteemne mõtlemine võimaldab arvesse võtta teiste koolkondade kogemusi ja seisukohti. Organisatsiooni võib vaadelda kui süsteemi, mis saab oma sisendid keskkonnast ning muudab need sisendid väljundiks keskkonda. Süsteem on koos toimivatest osadest tervik, milles iga osa annab tervikule oma iseloomuliku joone. Süsteemi heaks näiteks on inimorganism, mille paljude koostisosade kooskõlastatud talitlus loob kordumatu indiviidi.Süsteemi iseloomustavad entroopia-info määramatuse hulk, sünergia-tervik on tegelikult suurem kui tema üksikute osade summa ja allsüsteemide olemasolu-
Suhteskaala lubab leida skaala üksikute väärtuste vahelisi suhteid (sellest ka nimetus). Näit. kui keegi täidab ülesande 2 minutiga, teine aga 4 minutiga, siis võime öelda, et esimene on 2 korda kiirem kui teine. 24. Mõõtmisprotseduuride üldine jaotus: psühhofüüsikaline ja psühhomeetriline skaleerimine; summeeritud hinnangute skaala (nn Likerti skaala). Psühhofüüsikaline skaleerimine: mõõtmine skaaladel, millel on hästi defineeritud sisendid ja väljundid. Määrab eristus- ja absoluutlävesid. Psühhomeetriline skaleerimine: selliste psühholoogiliste omaduste mõõtmine, millel puudub selge spetsiifiline sisend Summeeritud hinnangute skaala: hoiakute mõõtmisel kasutatav skaala, mis koosneb väidetest, millest igaüht hinnatakse positiivselt ja negatiivselt orienteeritud mitmepunktisel skaalal, saadud hinnangud summeeritakse, tavaliselt 1 5ni 25
MOTIVATSIOON Töömotivatsioon on teatud sisemiste ja väliste jõudude mõju tulemus, mis põhjustab inimese tegutsemise ja käitumise teatud kindlal viisil. Ideaaljuhul on see käitumine suunatud organisatsiooni eesmärkide saavutamisele. Töömotivatsiooni 3 elementi: Käitumise suund ja fookus. Positiivsed tegurid on töökus, loovus, abivalmidus, täpsus. Disfunktsionaalsed tegurid on hilinemine, puudumine, eemaletõmbumine, kehvad töötulemused. Pingutuse tase. Täielik pühendumine versus tegemine just niipalju kui vaja. Käitumise järjekindlus. Korduvalt pingutamine versus enneaegne loobumine või üksnes juhuslik pingutus. Töötajad on rohkem motiveeritud, kui neil on selged eesmärgid. Sama oluline on ka teadvustada tööga seotud tegurid, mis vähendavad motivatsiooni ja nende entusiasmi heade töötulemuste saavutamiseks. Juhtimiskäitumine, mis kahandab motivatsiooni: Sallivus kehva töötulemuse suht...
Anne Aidla Hoiakud mõjutavad: tööl pingutamist, tööl valitsevat õhkkonda, grupitöö edukust ja organisatsiooni tulemuslikust. Samuti ka organisatsioonile pühendumist, soovi töölt lahkuda, tööga rahulolu, tööle pühendumist ja motivatsiooni. Hoiakud koosnevad kolmest komponendist: Emotsionaalne, käitumuslik ja kognitiivne. Kognitiivne dissonants on juhul kui hoiaku komponendid on omavahel vastuolus. Hoiakud Väärtused Hoiak on suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine Väärtused on abstraktsed ideaalid, kuidas peab/ei pea mingisse nähtusse, inimesesse, objekti käituma Suunatud kindlale objektile või situatsioonile Seotud paljude objektide või situatsioonidega üheaegselt Hulk on mõõdetav sadades Hulk on mõõdetav kümnetes Hinnanguline, peegeldab meeldib/ei meeldi sisu O...
Tööprotsessis huvitab ühiskonda ühelt poolt toodang, selle kogus, kvaliteet ja struktuur ning teiselt poolt tootmises kulunud tööaeg. Tööaega arvestatakse antud tootmisprotsessis kulututatud elav tööaeg ja varem, st eelnevates tootmisprotsessides tehtud töö, mis väljendub tootmisvahendites kui asjastatud töö. Elavtööd mõõdetakse töötundides, asjastatud töö rahas. Turuväärtusteoorias ehk tänapäevases käsitluses on kõik tootmise sisendid väärtust loovad, st võtavad osa lisandväärtuse loomisest. Erinev on vaid nende funktsioneerimine tootmisprotsessis. Lisaks kolmele klassikalisele tegurile-maa, tööjõud ja kapital-vaadeldakse tänapäevases käsitluses ettevõtlust kui neljandat tootmistegurit ja informatsiooni kui viiendat tegurit. 6. Efektiivsuse kriteeriumite lühike iseloomustus (tehniline, majanduslik, sotsiaalne, keskkonna)
15. Missugused tegurid piiravad põllumajanduse arengut ja kuidas saaks neid piiranguid vältida? Põllumajandusliku maa hulk on piiratud > seega peab tootlikkus kasvama. Tootlikkuse kasvu piiravad: · Geograafilised tegurid (kliima, mullaviljakus) · Maa ja tööjõu suhe · Linnade eelistamine · Kõlvatu konkurents · Külakogukondade struktuur · Tootmise organiseerimine ja ebaefektiivsed omandisuhted Põllumajanduse kaasajastamine · Uued tootmise sisendid · Traditsioonilised sisendid on väga madala tootlikkusega · Madal produktiivsus on seotud eelkõige vähese uurimistöö ja madala haridusega "Roheline revolutsioon" · Uute ja produktiivsemate taimesortide juurutamine Biotehnoloogia ja geneetiliselt muundatud toiduained 16. Missugust mõju avaldab toiduainete hindade tõus maailmaturul arengumaadele? Kas hinnatõusu mõju arengumaadele ja arenenud riikidele on erinev?
täideviijateta. Organisatsioon peab olema kellegi või millegi teenistuses ja tema tähtsaim ülesanne on anda tulemusi. Organisastioonid jagunevad: 1) formaalne organisatsioon kindel struktuur ja eesmärgid; 2) mitteformaalne organisastioon struktuur puudub; 3) primaarne organisatsioon inimestele meeldib koos teatud tööd teha; 4) sekundarne organisatsioon tähtis on tulemus. 3. Organisatsioon kui süsteem Organisatsiooni saab vaadelda kui süsteemi, mis saab oma sisendid keskkonnast ning muudab need sisendid väljundiks keskkonda. Antud kontekstis on sisendid inimesed, raha, seadmed, materjalid ja teave, mis läbivad ümberkujundusprotsessi(tootmistehnoloogia) ning sisenditest saavad väljundid keskkonda, väljundid on tooted, teenused, ideed. Süsteem on koos toimivatest osadest tervik, milles iga osa annab tervikule oma iseloomuliku joone. Süsteemi heaks näiteks on inimorganism, mille paljude koostisosade kooskõlastatud talitlus loob kordumatu indiviidi
Loomulik heli -(ja ka video-) signaal on analoogsignaal, mis tuleb kõigepealt viia digitaalkujule (digiteerida). Selleks kasutatakse analoogmuutuja muutumispiirkonna jagamist lõplikuks arvuks vahemikeks, millest igaühele omistatakse kindel numbriline väärtus. 6. PILET 1. Multipleksor, demultipleksor Multipleksor kujutab endast andmeselektorit. Multipleksoril on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite arv võrdub 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne.Piisava
{LAB1} Enamkasutatavaid järjestikskeeme Käsu täitmine protsessoris e. von Neumanni tsükkel. a) käsukoodi laadimine (käsuloendurisse) b) käsuleonduri modifitseerimine: PC:=PC+1 käsu aadress mälu aadressiregistrisse + read mälupesa sisu mälu puhverregistrisse mälu puhverregistrist kood käsuregistrisse + ALU-sse c) Käsukoodi dekodeerimine d) Käsu täitmine juhtautomaadi sisendid, mille käsudekooder aktiveeris ALU seadistamine Pilet 19 1. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. Vaata Pilet 16 2. Protsessori üldstruktuur. 3. Puutetundlikud ekraanid. Protsessori üldstruktuur Arvutis säilitatakse programme (käskude jada) ja andmeid mälus kahendkujul (0-de ja 1-de jada). Põhiliselt on kasutusel von Neumanni tüüpi arvuti arhitektuur, kus nii käsud kui ka andmed asuvad samas mälus
Milline nimetatud tegevustest ei kuulu iseseisva valdkonnana tootearenduse kontseptsiooni? Vali üks või enam: a. turundus b. finantseerimine c. müük d. tootmine Milline nimetatud tegevustest ei kuulu tootearendusprojekti etappide hulka? Vali üks või enam: a. toote plaanimine b. tootmise korraldamine c. turuuuringud d. toote kontseptsiooni kavandamine Kui palju vahendeist raisatakse statistika alusel tootearenduses tulutult? Vali üks või enam: a. 4050% b. 5060% c. 2030% d. 3040% Mis sundis Eesti Autotehase näites auto konstruktsiooni ringi tegema? Vali üks või enam: a. moe muutus b. uued nõuded autode laiusele c. kütusehindade tõus d. uued piirangud heitgaasidele Mis perioodil avati tootearendusalane haridus TTÜ mehaanikateaduskonnas? Vali üks või enam: a. 19921995 b. 19951997 c. 19961999 Milline toodud näitajatest ei kuulu tootearenduse edukuse põhikriteeriumide hulka? Vali üks või enam: a. toote h...
Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi): madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmine ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi): regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1. linnalised regioonid, üle 80% linnades (Harju, Ida- Viru) 2. vahepealsed regioonid: 50-80% linnades (Tartumaa, Pärnumaa, Valgamaa) 3. maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid. Maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. maaelanike ränne linnadesse; 2. linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. Linnapiirkondade laienemine: 1. Eeslinnastumine- linnaregioonide teke,...
piirkond,millele langev valgus erutab antud rakku; ....tüüpiliselt on ganglionrakkude retseptiivväljadel 2 tsooni: on-center cells ja off-center-cells. /vt (ON-center rets.väli (`+' on tsentris) annab vastuse kui stimuleerida,ümbrus annab pärssiva vastuse (st kui viimases valgus ilmub,siis ei reag.seesama ganglionrakk, kuid kui kustub siis reageerib;OFF-center rets.väljadel (`-' on tsentris) on kõik vastupidi !) Madalama taseme retseptiivväljadest luuakse sisendid kõrgema taseme retseptiivväljadele, lihtsamad kombineeritakse keerulisemateks retseptiivväljadeks (liht-, kompleks, hüperkompleksrakud) hierarhiline ülesehitus (kusjuures toimib ka tagasiside). Aju primaarses näg.piirkonna V1 (ehk BA17) liht-, kompleks-, ja hüperkompleksrakud reageerivad väga spetsiifilistele kontuuride üksikomadustele (servad, nurgad, orientatsioon, kontuuri lõpp, liikumine jne) · Selliste detektorrakkude selektiivne adaptatsioon võib seletada teatud muutusi
Esitavad süsteemi reaktsiooni sisenditele ja on süsteemis otseselt kättesaadavad. Millest sõltub süsteemi käitumine: Süsteemi käitumine sõltub süsteemi parameetrite muutumisest. Mida tundlikum süsteem seda rohkem mõjutavad parameetrite muutumised süsteemi käitumist. Süsteemi väljund sõltub sisendist ja süsteemi algväärtusest ehk kuidas mõjutab sisend süsteemi olekuid ja need omakorda väljundit. Lisaks on olemas ka häiringud ehk sisendid süsteemil, mis on enamasti juhusliku iseloomuga ning mõjutavad/häirivad süsteemi käitumist, kontrollimatult ja tundmatu algupäraga. Ka häiringu rakenduskoht süsteemis on tihti ebaselga. Häiringuid saab käsitleda väljundsignaali tundmatu komponendina, ei ole mõõdetavad. Mittestatsionaarse süsteemi puhul sõltub olekusiirdefunktsioon ajast, statsionaarse puhul mitte. Kui igale sisendile vastab sama väljund, siis süsteem on staatiline ehk samale sisendile pannakse
Avo Org 2.2. (Majandus)ressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena koguseid ning nende erinevaid kombinatsioone (näiteks kui palju kasutada masinaid ning kui palju tööd (tööjõudu) nende masinate teenindamisel rakendada). Sisenditegurite ülesandeks on anda olemasolevate tehnoloogiate baasil tootmisprotsessi väljundina toodangut. Tootmistegurid e tootmisfaktorid (factors, factors of production) on hüviste tootmisel kasutatavad (tootlikud) ressursid; tootmise sisendid, mis on vajalikud väljundi (toodete või teenuste) saamiseks. Tootmistegurid on toodangu valmistamisel ja teenuste osutamisel kasutatavad vahendid e tootmissisendid (esmajoones maa, töö ja kapital). Klassikalises ja neoklassikalises majandusteaduses rühmitatakse tootmistegurid traditsiooniliselt kolme suurde rühma: 1) maa (hõlmab kõike loodusest saadavat, eelkõige maad ja loodusvarasid, sh toorainet); 2) töö(-jõud); 3) kapital;
väikese andmehulga pealt mingit mõistlikku hinnangut tootmisfunktsioonile anda ei saaks. Piisaski sellest, kui olite üldkujul kirjeldanud, et mida käesoleva ülesande kontekstis see tootmisfunktsioon tähendada võiks. b) Selgita, kuidas sellise tegevusega on seotud kahanev tulukus. Eeldame, et käesolevas ülesandes kirjeldatud tootmise seisukohast on näiteks tööjõud muutuv sisend ja maa ning kapital on fikseeritud sisendid. Sellisel juhul kasutame kahaneva tulukuse selgitamiseks tööjõu piirtoodangu (mõnes õppevahendis ka piirprodukt) mõistet. Tööjõu piirtoodang iseloomustab, kuidas muutub ∆𝑄 tootmismaht kui muutub tööjõu hulk: 𝑀𝑃𝐿 = ∆𝐿 Kui lisanduva töölise piirtoodang ületab eelmise töölise piirtoodangut, saab rääkida kasvavast piirtootlikkusest
kellelgi aega lahti mõtestama hakata – seega tuleks kasutada üheselt mõistetavaid lihtlauseid. Vältima peaks ka kordusi (kasutada siseviiteid) ning kahemõttelisi väljendeid. Tekst peaks olema konkreetne ja sisutihe. Mida selgem ja informatiivsem väljendus, seda täpsem pilt tekib projektist. Töö hindamisel on projektijuhil kasulik analüüsida, kas valminud plaan täidab järgmisi tingimusi: ülesande ja eesmärgi püstitus on selge ja realistlik; projekti sisendid ja teostusviis on selgelt fikseeritud ning juhinduvad ülesandest ja eesmärkides; projektil on selge ja realistlikult koostatud ajagraafik; tegevused ja vastutus on selgelt jaotatud; projekti juhtimissüsteem on selgelt määratletud. (Salla, 2007, lk 42) Projekti eeskujulik teostus pole võimalik kui projektiplaan on puudulik. Ühelt poolt võib ebarealistlik või puudulik plaan olla tingitud ebaselgest tulemuse kontseptsioonist või
finantseerida investeerimiskaupade ostusid. Avalik sektor, valitsus saab tulusid maksudest ning kasutab neid selleks, et teha kulutusi, see tähendab maksta ostetavate toodete ning teenuste eest. Igasuguse majanduse tootmise väljund ehk SKP sõltub esmajoones kahest tegurist: · kasutatavate tootmistegurite hulgast ning · võimest muuta tootmisprotsessi käigus tootmistegurid ehk tootmissisendid väljundiks. Tootmistegurid on sisendid, mida kasutatakse hüviste tootmisel. Kaks tähtsamat: tööjõud L´ , kapital ´ K Tehnoloogia määrab ära kui palju kogutoodangut saab valmistada etteantud kapitali ja tööjõu kogusega. Tootmisfunktsioon väljendab tehnoloogia mõju, mis näitab, kuidas tootmistegurid määravad toodetud hüviste hulga. Y=F(K,L) Konstantne mastaabiefekt kui tootmistegurite hulk suureneb mingi
· ainult murranguliste muudatustena, siis ei pöörata tähelepanu samm-sammulisele innovatsioonile. · strateegiliselt sihitud projektide asi, siis võib tulemuseks olla see, et nähta neid õnnelikke õnnetusi mis avavad uusi võimalusi. Nt. 3M postit sticker, Viagra mis oli algselt angiini ravim. · ainult võtme isikute asi, suutmastu ära kasutada teiste töötajate loovust ning tagada nende sisendid ja perspektiivid, et innovatsiooni täiustada. · ainult ettevõttes loodavan, kui ei jälgita seda mis toimub väljaspool ettevõtet · ainult väljaspool ettevõtet loodav asi, innovatsioon muutub siis aiunlt sisseostu nimekirja täitmise küsimuseks ning on vähe ettevõttesisest õppimist või tehnoloogilise kompententsi arendamist. Nt. HTC · ainult üksiettevõtte asi, jätab arvestamata mitmesuguses vormis organistasioonidevahelise
8. juhtide õpetamine; 9. katsed süstematiseeritult käsitleda organisatsiooni ja juhtimist. 7. Millised on juhtimise klassikaliste ja kaasaegsete koolkondade põhierinevused? 8. Milliseid klassikaliste koolkondade põhimõtteid järgitakse ka kaasaegsetes organisatsioonides? 9. Millised on süsteemikoolkonna põhimõtted? Kirjelda organisatsiooni kui avatud süsteemi. Organisatsiooni võib vaadelda kui süsteemi, mis saab oma sisendid keskkonast ning muudab need sisendid väljundiks keskkonda. Kuna avatud keskkonda ei saa töötada autonoomselt, kuna ta ei suuda ise toota kõike, mida vajab sõltub ta otseselt väliskeskkonna mõjutustest. 10. Millised omadused on vajalikud paindlikule juhile vastavalt situatsioonilise koolkonna põhimõtetele? Paindlik juht peab: 10. valdama erinevaid juhtimismeetodeid 11. teadma juhtimismeetodite plusse ja miinuseid 12
Tänu ülalloetletud tingimustele tekivad kokkupuutuvate pindade vahel üksikutes punktides adhesiooni nähted (erinevate materjalide molekulidevaheline haardumine), 47. Miks teadus teriklõikamisest põhineb kaasajal suures osas empiirikal? a)protsessi mõjutavate tegurite arv on suur b)mudeli väljundite väärtused ja muutumise suund sõltuvad sisendite varieerimispiirkonnast c) paljude sisendite mõju väljunditele sõltub sellest, millistel nivoodel on mitmed teised sisendid (arvestada tuleb protsessi mõjutavate tegurite interaktsioone s.o. koosmõju). 48. Joonista matemaatilise mudeli põhimõtteskeem? Mudeliga püütakse haarata mingi nähtuse või protsessi aspekte, mis pakuvad huvi antud probleemi lahendamisel. Matemaatilise mudeli põhimõtteskeemil märgib sümbol M sisendeid sisendid M väljundid 49. Mis sõltub teriklõikamise mõistete ja nende määrangute ratsionaalsusest? 1) ainevalla süstematiseeritavus; 2) probleemide kompaktne käsitatavus;
2.3. Kogemuskurv Kogemuskurvi mudel püüab seostada tootmismaht ja kulud aja järel. Mastaabisääst keskendub tootmismahu antud punkis ajal ja keskmise ühikukulu suhele. Kogemuskurv keskendub aga kumulatiivsel tootmismahul ja keskmisel ühikukulul. 2.4. Diferentsiaalodav juurdepääs tootmisteguritele Diferentsiaalodav juurdepääs tootmisteguritele võib tekitada kulude erinevusi sarnaste toodete tootvate firmade vahel. Tootmistegurid on igasugused sisendid, mida ettevõtte kasutab oma äritegevuse korraldamisel. Nad sisaldavad tööjõu, kapitali, maa, toormaterjale, teadmisi. 2.5. Mastaabisäästult sõltumatud tehnoloogilised eelised Võimalik allikas kulueelise jaoks – mitte sõltuda mastaabisäästult – võivad olla teised tehnoloogiad, mida firmad kasutavad oma ärijuhtimiseks. Tehnoloogiad sisaldavad mitte ainult firmade tehnoloogilist riistvara, kuid ka firmade tehnoloogilist tarkvara (töö ja juhtimise suhete kvaliteet,
Kauba X nõudluskõver on p = 100 - 5ˇq ja pakkumiskõver on p=10 + 4ˇq . Leia tasakaalu kogus! 10 Mis on krediitraha? a. krediitraha on raha, mis on pangast laenuks võetud b. krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik garanteerib c. krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik oma kanda ei võta d. krediitraha on raha, mis on välja laenatud Maksebilansi tehingud, mille tulemuse raha voolab riigist välja on: a. sõltumatud sisendid b. deebetsisendid c. kreeditsisendid d. riigi seisukohalt kahjulikud tehingud Monetaar- ja fiskaalpoliitika: a. on iseseisvad poliitikad ja mingit omavahelist koordineerimist ei vaja b. on niivõrd omavahel kokkukasvanud, et mingit omavahelist koordineerimist ei saagi teha c. tuleb koondada ühte asutusse, selleks et paremini koordineerida poliitikaid d. mõju majanduse arengule on kõige suurem siis, kui poliitikate rakendamist omavahel koordineeritakse
Käsulistina programmeerimine kujutab endast madaltaseme keeles programmeerimist. Programm esitatakse tekstiliste käskude jadana. Kasutatavate käskude arv on suurem kui teistes keeltes. Paljud graafilistes keeltes ühe plokina esitatud toimingud tuleb realiseerida mitme käsuga. 3. Programmeerimine käskudes STL (Statement list) – antud moodust on mugav kasutada nendel spetsialistidel, kes omavad eelnevat programmeerimisalast kogemust. 4. Loogikaskeem – põhielemendiks on loogikaelement, sisendid paiknevad elementidest vasakul, väljundid paremal. Loogikaskeem võimaldab head ülevaadet programmiga realiseeritud algoritmist. 18. Kirjeldage laboris õpitud roboti MP-9S (AvtoVaz) kasutatud programmeerimisviisi, kirjeldage kasutatud amortisaatorite tüüpi ning selgitage millist ülesannet täitsid herkonid. 19. Kirjeldage laboris õpitud paindtootmiskompleksis (FMS) võimalikke roboti programmeerimisviise, selgitage mida ei saanud robotil ’’Mentor’’ teha
Teenindus-kesksed (14%); Muud (20%); Maamajanduse geograafiline eristumine Keskus – perifeeria suund (linn ääremaa) Ettevõtlik majandus – Sõltuv majandus - Rendimajandus Maamajanduse põhisuundumused Linnalisemaks: - linnalised tegevusalad; - mobiilinvesteeringud; - majandussidemed linnadega (sh tööjõud); Vähem (loodus-)ressursikeskseks, vähem põllumajanduslikuks; Globaalsemaks; Turud ja sisendid geograafiliselt mitmekesisemak Innovaatilisemaks Teadmispõhisemaks vähemtähtsamateks Maakohtade konkurentsivõimet tugevdavad ja piiravad tegurid Tugevdavad: Väga atraktiivsed tööjõu pakkumise seotud tegurid (eriti madalamad kulud, parem kohanemisvõime ja stabiilsus, aga ka kohad alakasutatud ja väga haritud tööjõuga); Spetsiifilised kultuurilised ja kogukondlikud tingimused, mis võimaldavad nisitooteid
sellele inimesele, kes on ettevõtte poliitikast ja nägemustest teadlikud. 1.4 Ettevõtte toimimine Ettevõtte toimimiseks peab juhtkond leidma ettevõtte jaoks tähtsad punktid, milleks, kellele ja kuidas ta edasi tegutseb. Põhieesmärgiks jaekaubanduses on kliendi rahulolu saavutamine. Ettevõte peab kindlaks tegema enda jaoks alljärgnevad küsimused (Lisa 1): · Millised kliendi vajadused on aluseks? · Millised on sisendid ettevõttesse? · Millised on ettevõtte põhiprotsessid (tegevused toote valmistamiseks ja teenuse osutamiseks)? · Millised on ettevõtte tugiprotsessid? · Millised on väljundid ettevõttesse (tooted ja teenused)? Kui ettevõte on endale selgeks teinud kõik need küsimused, siis tuleks kindlasti keskenduda ka sellele ,,mida teha siis, kui klient ei ole rahul meie toodete või teenindusega?"
SISUKORD sisukord..........................................................................................................................1 1 poliitiline keskkond.....................................................................................................3 1.1 Maksuseadused.....................................................................................................3 1.1.1 Käibemaks.....................................................................................................4 1.1.2 Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks.....................................4 1.2 Rahvusvahelised suhted ja lepingud.....................................................................5 1.2.1 Kaitsealane koostöö.......................................................................................5 1.2.2 Majanduskoostöö......................................................................
Põllumajandus ökonoomika kordamine 14.11.2011 1. Põllumajanduse funktisoonid ühiskonnas · Toiduainete tootmine koos tehnilise toorainega ( lina, puuvill) · Suur roll rahvamajanduses: elanikkonna töö mahutamise ja tulude saamise allikas · Tööjõu laiendatud taastootmise allikas teistele majandusharudele. (maybe laiemalt) · Toidu.- ja tehnilise tooraine reservide, ekspordi ja välisvaluuta kogumine (tugevdab riigi sõltumatust ja majanduslikku võimsust) · Inimühiskonna areng · Loodusliku keskkonna taastootja · Maaelulaadi ja asustuse säilitamien maapiirkondades · 2. Põllumajandussektori iseärasused võrreldes teiste majandusharudega · Tootmisstruktuur. Palju tootjaid, aga ükski ei suuda üksinda muuta turul valitsevaid tingimusi. Valitseb täielik konkurents. · Looduse mõju. (Ilmastik , haiguste ja kahjurite levik) muudab põllumajandusli...
koolitusi, mis tutvustavad töötajale antuid seadmete uuendusi ja kuidas nendega käituda. Samuti tehtakse iga aasta ohutusnõuete kursused ja samuti kontrollitakse, et töötajad ikka teavad neid ohutusnõudeid. Minu praktikal aja olekul saadetigi paar töötajat neile kursustele, mis kestsid umbes päeva. 3.6.Kvaliteedi küsimuste lahendamine Kvaliteediplaanimine kujutab endast pidevat protsessi, millel on omad sisendid ja väljundid. Juhtkond vaatab kvaliteediplaanimise väljundid regulaarselt üle, veendumaks oluliste protsesside tõhusas toimises. Üldist: Juhtkonnapoolse süstemaatilise ülevaatuse eesmärgiks on tagada ettevõtte kvaliteedisüsteemi sobivus, vastavus, mõjusus ning areng. Juhtkonnapoolne ülevaatus hõlmab: Kvaliteedipoliitikat ja -eesmärkida vastavust jooksvatele vajadustele, kvalitedikäsiraamatu ja tegelike protsesside vastavust,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
