Sisend- ja väljundseadmed. Monitorid. Referaat Sisend- ja väjundseadmed Sisend-ja väljendseadmeid kasutatakse inimestega suhtlemiseks arvututega. Sisendseadmed on Klaviatuur, hiired, mängupuldid, puutetundlikud seadmed, skännerid, mikrofonid, magnetkaardiluge ja veebikaamera. Väljundseadmed on printerid, kuvarid, videoprojektorid, kõlarid ja kõrvaklapid. Sisendseadmed Sisendseadmeid kasutatakse andmesisestuseks. Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus operaator kasutab sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks või informatsiooni edastamiseks arvutisüsteemi. Sisendseadmed on : ...
Printerite kõrval võimaldavad andmetest püsikoopiaid luua ka plotterid seadmed kahemõõtmeliste kujutiste moodustamiseks paberile või muule andmekandjale. Plotter võimaldab sule abil tõmmata ka pidevaid jooni. Kasutatakse enamasti tehniliste jooniste ja kaartide tegemisel. Kuvarid Levinuimad on kineskoopkuvarid ehk monitorid, mille tööpõhimõte ei erine oluliselt televiisorist. Erinevused teleriga seisnevad peamiselt selles, et monitori sisend on kohandatud arvutiandmete numbrilisele kujule. Elektronkiirekuvari juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. Monitori iseloomustavad järgmised suurused: 1. ekraani mõõt monitori diagonaali pikkus tollides. Tegelik nähtav ala on väiksem. Levinumad on 15- ja 17-tollised monitorid; 2
2008 Klaviatuur, hiired, mängupuldid, puutetundlikud seadmed, skännerid, mikrofonid, magnetkaardilugeja, veebikaamera. Printerid, kuvarid, videoprojektorid, kõlarid, kõrvaklapid. Mälukaardid, kontorikombainid. Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus operaator kasutab sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks või informatsiooni edastamiseks arvutisüsteemi. Üks arvuti olulisemaid komponente. On arvude või teksti otseseks sisestamiseks. Klaviatuuri valimisel tuleb lähtuda töö mugavusest, seega on soovitav klaviatuuri ennem proovida. · Tüüpiline klaviatuur ja tähtsamad klahvid. · Mõningate erimärkide nimesid · ~ tilde ` rõhumärk (graavis) ´ rõhumärk (akuut) # numbriosund ' ülakoma (apostroof) * tärn & "ja"märk ¤ rahamärk % protsendimärk ^ katusemärk (tsirkumfleks) _ alajoon Suitsetamine, söömine ja joomine klaviatu...
Ülesanne: Koosta või katseta olemasolevat programmi, millega lülitatakse kõik digitaalväljundid sisse Käik: Kasutasime registreid PORTC, PORTD, TRISC, TRISD. Need aga paiknevad erinevates mäluakendes, seega lülitasime ümber mäluaknad registri signaalidega 5 ja 6 (RP0 EQU 5 ja RP1 EQU 6). Siis lülitatasime sisse mäluakna 1. Järgnevalt kustutasime registrid TRISC ja TRISD nulliks ja mõlemas määrasime RD0, RD1, RD2, RD, RD4, RD5, RD6 ja RD7 väljunditeks. Lõpetuseks laadisime registrisse W 8-bitilise arvu, milles kõik signaalid on ühed ninglülitasime sisse mäluakna 0 ning laadisime registrist W oleva arvu registritesse PORTC ja PORTD. Kõige lõpuks olid kõik signaalid RD väärtusega 1 ning LED-lambid põlesid. Plokkskeem: Juhtprogrammi väljatrükk: ; Nidisprogramm mis llitab kik PORTC ja PORTD vljundid sisse processor 16F877A radix DEC ; Kiibi konfiguratsiooniregistri psimllu salvestatavasse koodi kirjutamine. ...
1.Millistest komponentidest koosneb arvutisüsteem? * teeninduse juhtimisseadmed * tarkvara ehk programmid * andmesisestusseadmed * sisendseadmed * töötlusseadmed * väljundseadmed * välisseadmed * arvuti 2.Millised on arvutisüsteemi 3 põhiblokki? (S-T-V) * Sisendseadmed * Töötlusseadmed * Väljundseadmed 3.Nimeta sisendseadmeid ja väljundseadmeid. * Sisendseadmed - klaviatuur, hiir * Väljundseadmed - kuvar, printer, kõlarid 4.Mis on bait? Bait - 8 biti kogum (nt.01101100) 5.Nimeta andememahu ühikuid ja selgita nendevahelisti seoseid. 6.Nimeta välismäluseadmeid. * Kõvaketas * Flopiketas * USB mälupulk * Optilised kettad 7.Selgita kettaseadmete tähtistust (a:...) A ja B: pehmeketaste seadmed C: arvuti kõvakettaseade koos kõvakettaga D: CD-lugeja, CD-kirjutaja, DVD-lugeja, DVD-kirjutaja E: eemaldatakse mäluseade (USB pulk) Ülejäänud tähtedega mtähistatakse võrgukettaseadmeid koos võrguketastega lokaalses arvutivõrgus 8.Välismälude mälumahu...
ekraani väiksematele piirkondadele. 2.3 Väljundseadmed Väljundseadmed võimaldavad esitada väljastatavaid andmeid inimestele loetaval või muul arusaadaval kujul või edastada neid sidekanalite kaudu teistele süsteemidele. Väljundseadmed võib liigitada kolmeks: 1. kuvarid 2. printerid, plotterid 3. audio- ja audiovisuaalsed seadmed Elektronkiirekuvar ehk monitor on televiisori kaksikvend arvutimaailmas. Erinevus on televiisoriga võrreldes selles, et arvutikuvari sisend on kohandatud numbrilisele kujule ja ergonoomilised nõuded on teised. Arvutikuvari puhul on üheks põhinäitajaks punktisamm, mis näitab kahe samasuguse punkti vahekaugust monitori ekraanil. Mida lähemal üksteisele punktid paiknevad ehk mida väiksem on punktisamm, seda kõrgem on kuvari lahutusvõime (ingl.resolution). Kaasaegsetel värvimonitoridel on see 0,25 mm suurusjärgus. Arvutimonitore iseloomustavad järgmised näitajad: ekraanimõõt tavaliselt 12 - 21 tolli
Joonis 10. Passiivahelaks teisendatud aseskeemi lihtsustamine. Kolmnurkühenduse teisendamine tähtühenduseks. Seega saamegi välja rehkendada 2. haru voolu I₂: Eg −63,92 I2 = = | |= 5,90 A R2 + R g 5 + 5,83 7. Sisend - ja vastastikjuhtivus I′2 I′3 Sisendjuhtivus: G22 = Vastastikjuhtivus: G23 = E2 E2 Elektromotoorjõu allikas E₂ jääb ainsana ahelasse. Teised pinge- ja vooluallikad ellimineeritakse. I'₁₁･(R₂ + R₄ + R₅) - I'₂₂･R₄ - I'₃₃･R₂ = E₂ - I'₁₁･R₄ + I'₂₂･(R₃ + R₄ + R₆) - I'₃₃･R₃ =0
See lähendab et ma tulin, et mõista asju õppides programmeerida AVR. Ma teen pal see "hard way", seal on mitmeid makrosid avr-libc või avrlib teha palju seda, kuid see on oluline mõista nende aluseks olevaid põhimõtteid. Kui saate aru, mis toimub, liikudes oma kood ('168 et '644P näiteks) väga lihtne. 1. Vilkuv LED - Busy Waits ja IO pordid 2. Kaks vilkuv LED - Toimetulek Pins 3. Lülitatakse LED - digitaalsisendiks ja väljund 4. Serial väljund 5. Serial sisend 6. Haara kokku: Trüki nupuvajutust ja juhtimine LED 7. Analog Output 8. avr-libc maiuspalad 9. Analog sisend 10. Vilkuv LED - Katkestused ja arvestid 11. Püsiv ladustamine 12. Sisend Capture 13. Valvekoer 14. I2C/SPI lisaseadmed ATmega644P konkreetse ATtiny85 konkreetse AT90USB162 konkreetse Õppetund 1: vilkuv LED - Busy Waits ja IO pordid See osa on sissejuhatus mikrokontrollereid
3. PROTSESSID PROTSESSID Protsess on igasugune üksiku või mitmeosalise tegevuse loogiline järjestus, mis viib kliendi nõudeid rahuldava toote valmimiseni või teenuse osutamiseni. Protsessil on sisend ja väljund ning ta lisab väärtust ja on korratav. Igal protsessil on ettevõtte edukusse teatud panus, mis aga oma kaalukuselt on erinev. NB! Kui lähtuda sellest, et ainult vigadeta protsessid toodavad vigadeta tooteid ja teenuseid, siis on loogiline ja mõttekas kindlustada ära väärtusloome keti kõik äriprotsessid, et ennetavalt vältida ettekavatsemata vigu. Protsessid Protsessi võib defineerida kui vastastikku seotud või vastastikust mõju avaldavate tegevuste kogumit, mis
R3 koosneb 2 osast: esimene osa koosneb Sisend3 VD3 sisenddioodidest ja takistist R1, mis moodustavad Sisend4 elemendi NING. Teine osa kujutab endast transistor inverterit, mille sisendisse on ühendatud nihke dioodid VDO, häirekindluse tõstmiseks. Kui anda ükskõik mitmesse sisendisse 0, siis vastavad dioodid avanevad, ning vool kulgeb läbi R1 ja avanenud sisend dioodide. Puntki A potentsiaal on madal, mistõttu ka transistori baasi potentsiaal on madal. Transistor on suletud ja väljundis on 1. Kui anda kõikidesse sisenditesse 1 siis sisenddioodid sulguvad ja E 1 hakkab toimima transistori baasile. Punkti A ja transitori baasi potentsiaalid on kõrged mistõttu transistor küllastub ja väljundis saadakse 0. Sisend 4 ehk otsesisend on täiendavate dioodide ehk loogilise laiendi juurde lülitamiseks. DTL põhipuuduseks on suur hilistus. 3.6
arvutatakse c_out. Joonis 1 ülekdande arvutamine. Co vastab programmis c_out. 1.2 Käitumuslik kirjeldus IF-ELSE lausega Esiteks kontrollin, kas sisendid a ja b on võrdsed. Kui sisendid a ja b on võrdsed, siis arvutan välja ülekande, milleks on c_out ja tehteks on XOR tehe, milles kasutan sisendeid a ja b. Lisaks väärtustan väljundi nulliga, milleks on y. Kui sisendid a ja b ei ole võrdsed, siis väärtustan väljundi y nulliga. Järgmiseks kontrollin, kas sisend c_in on võrdne väljundiga y. Kui need on võrdsed, siis kontrollin, kas sisend c_in võrdub nulliga. Kui võrdub, siis väärtustan ülekandele c_out väärtusega 0. Kui sisend c_in võrdub ühega, siis ülekanne c_out saab väärtuseks ühe. Seejärel väärtustan väljundi y väärtusega null. Kui sisend c_in ei võrdu väljundiga y, siis väljund y saab väärtuseks ühe. 1.3 Käitumuslik kirjeldus CASE lausega Esimeseks sammuks väärtustan ülekande c_out nulliga
Mida suurem on baasivool, seda rohkem trans avaneb, järelikult suureneb ka koormuse vool. Väike baasivoolu muutus põhjustab suurt kollektorvoolu muutust -> transistor VÕIMENDAB. Bipolaartransistore annab skeemi ühendada 3-l eri moel: - ühise baasiga lülitus, - ühise emitteriga lülitus, - ühise kollektoriga lülitus. Ühise baasiga lülitus. Omadused: - väike sisendtakistus (30..150), - suur väljundtakistus (0,5M..2M), - vooluvõimendus < 1, - pingevõimendus mõnisada, - sisend ja väljund liiguvad samas taktis (e. faasis). Märkus: saab kasutada näiteks erinevate signaaliallika alalispinge nivoo sobitamiseks järgneva skeemiga, ntx. RS-232-lt üleminek TTL loogikale. Analoogskeemides kasutatakse ntx. kõrg-, ja ülikõrgsagedusvõimendites. Ühise emitteriga lülitus. Omadused: - keskmine sisendtakistus (0,2k..2k), - keskmine väljundtakistus (10k..100k), - vooluvõimendus mõnikümmend..mõnisada, - pingevõimendus mõnisada, - sisend ja väljund vastandfaasis
koaksiaal|andmesiin RS R=0, S=1 Q=1| R=1 S=0 Q=0 | R=0 S=0 Q=hold peegelduvus (peegeldunud pinge / algne) : JK J=K=1, inverteerib | J=0, K=1 resetib D c- langev loeb, 1 takt nihutab T väljund 2xaeglasem B03448|19|325|10011 100%-P=tarbijast tagasi peegeldus _ SIPO_andmed ükshaaval, jadana nihutatakse eelnev bit ühevõrra edasi(SISO,SIPO,PISO) _ PISO_paralleelne sisend,rööpregister_jadaväljund _ PIPO Poolsummaator-Poolsummaator ei arvesta võimalikku madalamast bitist tulnud ülekannet. Poolsummaatoril on kaks sisendit A ja B, ning kaks väljundit, summa S ja ülekanne C. S on A ja B vahel tehtava XOR tehte tulemus, C on A ja B vahel tehtava NING tehte tulemus. Võib öelda, et poolsummaator liidab kaks ühebitilist arvu kahebitiliseks, kusjuures C on MSB.
Austraalia kultuur Kultuur Austraalia sisuliselt lääne kultuuri mõjutanud unikaalne geograafia Austraalia mandri ja mitmekesine sisend aborigeenide ja Torrese väina saarte elanike rahvaste ja erinevate lainete paljurahvuselise ränne, mis järgnes Briti kolonisatsioon of Australia. Austraalia on realm mitme kultuuride salliv liberaalne samuti osalusühiskonda. Enamik inimesi, kes on asunud elama Austraalia üldiselt eurooplastele tohutul hulgal on ürgne elanikkonnast, mis moodustab aboriginaalien Austraalia kultuuri. Austraalia saare mandri on teinud palju kuju-ja kärpida-kultuuri. Põlisrahvaste arendanud oma
Milline on sobiv jadamisi ühendatava takisti väärtus, kui toitepinge on 24 V? Milline vool läbib Zener dioodi, kui koormustakisti väärtus on 5 k? (IZmax =6,67 mA; R = 1,35 kR mA; IZ = 3,67 mA Transistorid 7. Bipolaarse npn või pnp transistori ehitus ja tööpõhimõte (s.t. joonistage emitter, baas ja kollektor, siirded nende vahel, voolud emitterisse, baasi ja kollektorisse). Pingestamine ja voolud ühise emitteriga lülituse korral koos sisend, ülekande ja väljundkarakteristikutega (piisab kõige lihtsamast kollektortakistiga ja baasitakistiga lülitusest). 8. Formeeritud kanaliga n-tüüpi MOSFET transistori ehitus ja tööpõhimõte (s.t. joonistage läte, neel, kanal, paisuoksiid ja pais, siirded nende vahel lätte ja neelu vool ning pinged lätte ja neelu vahel ning paisule rakendatud pinge). Pingestamine ja voolud ühise lättega lülituse korral koos sisend ja väljundkarakteristikutega. Operatsioonivõimendid.
Positiivne vs negatiivne loogika. Täielikult vs mittetäielikult määratud Boole'i funktsioonid {LAB1} Enamkasutatavaid järjestikskeeme 4. Trigerid: Triger on mäluelement mis säilitab 1bit informatsiooni. Qt = S + -R * Qt-1 Trigeril on 2 stabiilset olekut 1 ja 0. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajakhetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist muudab triger oleku vastupidiseks või säilitab endise oleku. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel loetakse sisse uued sisendid, toimuvad üleminekud, madalal olekul aga on triger passiivne, säilitades oma endise oleku. Vastasel juhul võiksid erinevate elementide ja kombinatsioonide erinevad viited väjundit mõjutada. Esifront vs tagafront. Ühe- vs kahetaktiline triger (MS-triger) master ja slave pool ... kahetaktilisse on kokku ühendatud 2 trigerit, et sünkroniseerimisel nulli haaramist elimineerida... slave lülitub esimesel taktil, master järgneval
Skeemitehnika I kordamisküsimused 1. Numbrite esitamine ja teisendamine kahend-, kümnend- ja kuueteistkümnendsüsteemis. Kümnendsüsteemist 16. süsteemi käib sama moodi nagu 10.süsteemist binaari, ainult et jagad kahe asemel 16ga ja jäägis (milleks tulevad arvud 0-15) asendad 10-15 ->A-F. NT 1000 (10.süsteemis) = 3E8 (16.süsteemis). 2. Loogikafunktsioonid ja neid realiseerivad loogikaelemendid (funktsioonide nimetused, olekutabelid, skeemi tingmärgid). AND (ja) A B Q 0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 1 1 OR (või) A B Q 0 0 0 0 1 1 1 0 1 1 1 1 NOT(ei) xor 00-0 10-1 01-1 11-0 A Q 0 1 NOR(või-ei) 1 0 A B Q 0 0 1 0 1 0 1 0...
)IKo=IB+(1+)IKo=>=IK/IB=/(1-). Karak: (telj:Ib-Ube) UKE pos korral hakkab kasv exp 0-st, UKE<=0 korral 1-st ning neg osa peal on konst IKo. karak: (telj:Ik-(-UKE)) 0-st suure tõusnurgaga sirge, millest väljuvad ca horison jooned altpoolt IB=-IKo, IB=0… Param: h21EiK/iB-vooluvõimendustegur(50..250) h11E=UB/iB-trans sisendtak. 3pdf 3. . =inv ainult Rts>konde. Ic=IRi; -CdUvalj/dt=Usis/R; Uvalj=- 1/RCint(0..t)Usisdt. Tulemuseks konde peal tekkiv pinge. Sisend pos, hakkab laadima kondet neg 4. 2NAND, 2NOR-2x dioodi kokku läbi taki transsi, sama, mis NAND 12pdf 5. mäluelem mitmebitiste 2ndarvude ajutiseks hoidmiseks(pikk hoidmine=mälu), iga bit=trig (nd D). 4 tüüpi (1xtava, 3xnihke). PIPO(parall in parall out), SISO(ühine clk), PISO- prose>serial COM port, SIPO-COM sisse Pilet 14. 2. Latour`i skeem 3. U->I muundur 4. loendurid 5. digitaalloogika lihtsamad elemendid 2
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Massiivid Üliõpilane Kaspar Kapp Matrikli nr Juhendaja Jüri Vilipõld Õpperühm aülikool siivid 105202 EAEI-21 Ristkülikmaatriks - leida positiivsete elementide summa antud numbriga veerus (S) - jagada leitud summaga maatriksi iga element - leida maksimaalne element saadud maatriksi igas reas Ruutmaatriks - leida maksimaalne element ülalpool peadiagonaali ja selle asukoht (S) - liita vektor nendele veergudele, kus esimene element on negatiivne - moodustada uus maatriks nendest ridadest, kus peadiagonaali element on positiivne variant 22 maatriksis Massiiv Genereeri ridu 5 veerge 5 Kustuta -...
c = (char) (c - (rotation % 26)); } decrypted += c; } return decrypted; } 9.2 Programmipõhiste testide koostamine Antud töös kasutatakse programmipõhiseks testimiseks lauseadekvaatsuse kriteeriumit. Töös on projekteeritud 16 programmipõhist testi lähtudes lauseadekvaatsuse kriteeriumist. Iga test sisaldab testi ID-d, testi kirjeldust, sisendit ning oodatavat väljundit. Testi ID: P1 Kirjeldus: Krüpteerimine on null. Sisend: Sisend on null. Oodatav väljund: Väljund on null. Testi ID: P2 Kirjeldus: Krüpteerimise sisend on tühi. Sisend: Sisend on tühi. Oodatav väljund: Väljund on tühi. Testi ID: P3 Kirjeldus: Krüpteerimise rotatsioon on null. Sisend: Sisend on „abc“. Oodatav väljund: Väljund on „abc“. Testi ID: P4 Kirjeldus: Krüpteerimise rotatsioon on väiksem nullist. Sisend: Sisend on null. Oodatav väljund: Väljund on null. Testi ID: P5
Nii et õhukulumeetri signaal mõjutab väljundit kõige enam ja võimendus tegur on väga suur vähemalt 20 000- 1 000 000 korda. Ja seetõttu kasutatakse õhu temperatuuri andur kõige vähem. Op võimendi baasil on võimalik luua mitme tema kasutamisel negatiivset tagasisidet, mis võimaldab kujundada täpsemalt võimendi erineva otstarbega võimendeid, kui tagasiside ahelaga kujundada nõutav sagedus omadusi. Kui anda mitte inventeerivasse sisendisse üsnagi väike sisend pinge (näiteks karakterisitka kuju: Nii näiteks on helisagedus võimendi vajaliks sagedus karakteristika 10mV), siis läheb väljund positiivsesse küllastusse, kus väljund pinge on ligilähedane Op võimendi sageduskarakteristikast väiksema võimendusega ja kitsama sagedus ribaga, positiivse toitepingega, kui aga anda sama pinge inveneerivasse sisendisse, siis tekkib kusjuures sagedusriba laius on piiratud nii alt kui ülevalt. Alumine sagedus piir
Op võimendi on alalispinge võimendi, seetähendab tema võimendus sageduse alumine piir on 0. see omadus tingib omakorda võimendi sees otsese sidestuse kasutamise ja vajaduse sümeetrilise toitepinge järele. Op võimendi võimendus tegur on väga suur vähemalt 20 000- 1 000 000 korda. Ja seetõttu kasutatakse tema kasutamisel negatiivset tagasisidet, mis võimaldab kujundada täpsemalt võimendi omadusi. Kui anda mitte inventeerivasse sisendisse üsnagi väike sisend pinge (näiteks 10mV), siis läheb väljund positiivsesse küllastusse, kus väljund pinge on ligilähedane positiivse toitepingega, kui aga anda sama pinge inveneerivasse Inventeerivalvõimendil antakse sisend signaal läbi takistuse R1 inventeerivasse sisendisse ja sellesse sisendisse, siis tekkib väljundis negatiivne küllastus, kus väljundpinge on ligilähedane negatiivse samasse sisendisse tuuakse väljundist takistusega R2 tagasiside pinge
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond Arvutiportide kasutamine seadmete juhtimiseks Referaat Koostaja: Tomas-Daniel Naanuri AT07 Juhendaja: Kaido Jaanus Vana-Võidu 2008 Sisukord: Sisukord: .................................................................................................................................... 2 Mis on arvuti port?......................................................................................................................3 Portide tutvustus ja nende kasutamine........................................................................................ 4 Jadaport (Serial port)..........................................................
· Joystick · Kõnesisestusseade · mikrofon Korpus-töötlus · Kaitseb tema sees olevaid osi staatilise elektri ja füüsiliste vigastuste eest. · Summutab müra,mida tekitavad korpuses töötavad seadmed. Korpuse sees olevad sedmed. · Protsessor · Emaplaat · Mälud · Kõvakettasedmed · DVD-ROM · Laienduspesad · Toiteplokk · pordid Protsessor(CPU) · Arvuti keskseade, mis paikneb emaplaadil ja millega on ühendatud kõik sisend ja väljundseadmed ning välismälud. Emaplaat(motherboard) · On plaat, millele on kantud, voolurajad, mis seovad üheks süsteemiks, protsessori,mälud ja mälupesad, laiendkaartide pesad,kettasedmete pistikud jpm. Pordid (port) · On mitmerealised pistikud, mille abil saab arvutiga ühendada printereid, hiirt, klaviatuuri ja teisi seadmeid. Toiteplokk (power supply) · Varustad arvutit seadmete vajalike parameetritega toitepingega (muundab
Rakenduselektroonika 1.1 Võimendid Võimenditeks nim seadmeid, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine, nii, et võimalikult säiluks signaali kuju. Joonis 1.1.1 Igal võimendil on alati 2 sisend klemmi millega ühendatakse signaali allikas ja 2 väljund klemmi millega ühendatakse see objekt millele antakse võimendatud signaal. Peale selle vajab võimendi ka toiteallikat, mille energia arvel toimub võimendus protsess. Võime vaadelda ka nii, et võimendi on regulator mis juhib toiteallika energiat tarbijasse kooskõlas signaali muutustega. Sõltuvalt sellest milliseid võimendus elemente kasutatakse on olemas erinevaid võimendeid
12. A Fistful of Monads 12.2 The Monad type class Monad defineeritakse järgnevalt class Monad m where return :: a -> m a (>>=) :: m a -> (a -> m b) -> m b (>>) :: m a -> m b -> m b x >> y = x >>= _ -> y fail :: String -> m a fail msg = error msg return on funktsioon, mis võtab endasse ühe sisendi ehk a, milleks võib olla suvaline andmetüüp (näiteks 1, "a" jne) ja see sisend muudetakse monadic value-ks ning pannakse context-i. (>>=) on funktsioon, mida nimetatakse bind, mis võtab endasse 2 sisendit. Esimene sisend ehk m a on suvalist tüüpi, mis peab olema monadic value ja teine sisend ehk (a -> m b) on funktsioon, mis võtab sisse ühe suvalise muutuja ja muudab selle monadic value-ks ja selle tüüpi. Väljundiks on m b on suvalist tüüpi, mis peab olema monadic value. Kahte viimast funktsiooni ei ole tunnis käsitlenud, aga seletan igaks juhuks ikka lahti.
Impulss tehnika alused Impulss tehnikaks nimetatakse seda elektroonika osa, mis tegeleb impulsiliste saame 0tasemelise piiramise ülalt. Kui aga meil on dioodiga järjestiku pingeallikas, siis ei avane diood signaalide genereerimise, formeerimise ja võimendamisega. Impulsilisi signalle kasutatakse digitaal mitte väikeselisel positiivsel pingel vaid alles siis kui sisend pinge saab pingeallika pingest tehnikas, ning ka signaalide edastamisel, kui sinuselist signaali iseloomustatakse kolme parameetriga, positiivsemaks. Seega määrab kasutatav pingeallikas piiramis nivoo. Täpsemalt tuleb arvestada ka need on :Amplituud, Sagedus, Algfaas. Siis impulsiliste signaalide korral on vajalikke parameetreid dioodi päripinge langu, sest diood ei avane mitte 0sel pingel, vaid siis kui pinge on ületanud 0,5V. märksa rohkem
Draiverid Referaat Tallinn 2013 Draiveri definitsioon Draiver on arvutiprogramm, mis loob võimaluse teistel kõrgtasemeaplikatsioonidel kasutada riistvarakomponentii. Igal riistvarakomponendil arvutis on olemas draiver. Ilma selleta ei saa riistvara töötada. Enamasti on andmevahetus draiveri ja riistvarakomponendi vahel loodud läbi arvutisiini või mingi teise ühenduskanali, mille külge riistvara on ühendatud. Kui kasutajarakendus tahab midagi komponendilt, siis selleks annab ta draiverile käsu ja draiver annab komponendile riistvara spetsiifilise käsu. Kui komponent tahab rakendusele saata andmeid, siis käib ka see läbi draiveri. Iga operatsioonisüsteemi ja riistvarakomponendi jaoks on tehtud eraldi seadmedraiverid. Draiveri otstarve Draiver on tarkvara, mis teeb lihtsamaks programmeerimise olles siis tõlgiks riistvara ja rakenduste või operatsioonisüsteemide vahel, mis seda kasutab. Programmeerijad võivad ise luua...
Sisukord Draiveri definitsioon...................................................................................................................2 Draiveri otstarve..........................................................................................................................2 Uuendamine ja paigaldamine......................................................................................................2 Konstruktsioon............................................................................................................................3 API-d (Application programming interfaces)......................................................................3 Kasutajareziimi draiverid............................................................................................................4 Kujundus...................................................................................................................................
amplituudkarakteristik Joonsi 5. Lineaarselt kasvava amplituudiga signaaliga saadud amplituudkarakteristik 6. ML-moonutuste tegurid Generaatori väljundpinge sagedus 1 kHz , Upp = 200mV u1=152mV u2=0,75mV u3=0,23mV Generaatori väljundpinge sagedus 1 kHz , Upp = 200mV u1=390mV u2=4,8mV u3=7,31mV 7. Leitud dünaamiline diapasoon. U Mõõdame asja üle. 8. Järeldused punkti 7. Kohta (juhendis punkt 6). Joonis 6. Generaatori väljund (graafikul sinine) ja vastuvõtja sisend 100Hz täisnurksignaali korral. Joonis 7. Generaatori väljund (graafikul sinine) ja vastuvõtja sisend 1000 Hz täisnurksignaali korral. Joonis 8. Spekter 100 Hz nelinurksignaali ülekandmisel (generaator väljund ja vastuvõtja sisend on kuvatud vastavalt värividega sisine ja punane). Joonis 9. Spekter 1000 Hz nelinurksignaali ülekandmisel (generaator väljund ja vastuvõtja sisend on kuvatud vastavalt värividega sisine ja punane).
Mis on alfa? 29.Ühise emitteriga võimendusastme skeem, töötamise põhimõte ja omadused. Mis on Beeta? 30. Emitterjärgija skeem, töötamise põhimõte ja omadused. 31. Vaakumdioodi töötamise põhimõte ja tingmärk. Võrdlemine pooljuhtdioodiga 32. Vaakum-fotoelement. Ehitus ja tööpõhimõte 33.Elektronkordisti ja fotoleketronide kordisti ehitus ja töötamise põhimõte. 34. Thevenini teoreem. Sõnastus ja seletus. 35.Mis on võimendusastme sisend ja väljundtakistus? Seletus thevenini teoreemi abil. 36.Kuidas lülitada mõõduriistu võimendi omaduste mõõtmiseks? Joonestage skeemid. 37.Arvutada pingejaguri sisend ja väljundtakistus. 38.Arvutada Zener-dioodiga pingestabilisaator. 39.Ühise emitteriga pingevõimenduastme lihtsustatud arvutus. 40. Kuidas saaks transistorastme tööpunkti fikseerida? Kaks skeemi, nende omadused. 41. A-klassi võimsusvõimendusastme skeem ja omadused. 42. B-klassi SAMA TEEMA.^^^ 43
tootmisprotsessi sisendite ja väljundite vahel; näitab, millise maksimaalse toodangukoguse võib vaadeldaval perioodil antud sisendite kombinatsiooniga toota; Matemaatiline esitus: TP = f ( L, K ,...) , kus TP koguprodukt (total product); L, K, ... tootmisprotsessi sisendid; L tööjõud, K kapital; TOOTMISFUNKTSIOON Saab esitada ka tabelkujul või graafiliselt. Näide: saadava koguprodukti (väljund) sõltuvus kasutatud tööjõust (sisend): Sisend: Koguprodukt tööjõud (m2 nädalas) 0 0 1 20 2 60 3 120 4 140 5 150 6 160 7 165 8 163 3 17.02.2014 TOOTMISFUNKTSIOON Sisend: Koguprodukt
Kasutatava mudeli eristusvorm sõltub rakendusest. Tehnikaaladel kasutatakse reeglina matemaatilisi mudeleid, mis lähtuvalt esitusvormist jagunevad analüütilisteks mudeliteks (võrrandid, võrrandisüsteemid) ja mitteanalüütilisteks mudeliteks (programmid), need võimaldavad süsteemi omadusi nii teoreetiliselt kui ka arvutuslikult uurida nt ohtlikes olukordades. sisend-väljund mudelid (nö must kast, ei huvita mis sees toimub, huvitab ainult sisend ja väljund) ja sisend-olek-väljund mudel (huvitab mis mustas kastis sees on). Muutujad ja parameetrid: Muutujad - süsteemi iseloomustavad suurused, ajast sõltuvad (sest enamik süsteeme on pidevalt muutuvas seisundis), nt sisend, väljund, olek, häiringud (mürad), üldiselt mõõdetavad. Kirjeldavad süsteemis toimuvaid dünaamilisi protsesse. Orienteeritud süsteemis, kus on põhiliselt tegemist informatsiooniliste protessidega, nimetatakse muutujaid ka signaalideks
tööliigutuste jälgimine ergonoomika graafikud liikuv tööstusliin (ford) masstoodang 1950. automatiseerimine 1975. strateegia 20.saj lõpp, efektiivsus, kliendi rahulolu /internet(väljanägemine tänapäevane 95´) Tänapäeval globaalne tarneahel Masstoodang eritellimusel(arvutid) OP strateegia : disain, planeerimine/kontroll, uuendus Funktsioonid: PõhiArendus , müük/turundus, operatsionn(toetus, tarne) IT, finants Tugi Protsess Sisend väljund Supi keetmine: Sisend: isu,kohustus, oskus, milline?, tähtaeg Resurss: kokk, materjal, kes teeb, etc. Kontroll mehanism: et protsess toimub korrektselt, retsept Väljund: supp, tagasiside(sisend) ISO kvaliteedi standard Korralduse pool sama, tehnoloogi erinev. Typology of OP Tootmise hulk madal kogus(ei kordu, oma hind kõrgem) Erinevus suur(protsess paindlik, keerulised, kliendi vajadus arusaadud/rahuldatud, omahind kõrge) : madal(efektiivsus, standardiseeritud)
Tallinna Tehnikaülikool Arvuti I kontrolltöö reversiivse nihkeregistri loogikaskeem T trigerite baasil Tallinn 2009 Reversiivne nihkerigister T-trigeri(ehk loendustriger) baasil. Juht sisend M määrab nihke suuna. M=1 nihe paremale ja M=0 nihe vasakule. C on sünkroniseerimis sisend.
massiivina ja kasutada lisaks üht välja kirjete reaalse arvu hoidmiseks, siis need tingimused on täidetud, välja arvatud uue tipu lisamine juhul, kui massiiv on täis. 1 Kahendkuhjad 10 1.1 Operatsioonid Operatsioonid 1 Kahendkuhjad 11 1.1 Operatsioonid Lisamisülesanne Lisada antud kahendkuhja antud kirje. Sisend: kahendkuhi, kirje. 1 Kahendkuhjad 12 1.1 Operatsioonid Lahendus Lisatakse endisi tippe puutumata puule uus tipp, nii et puu jääb kom- paktseks kahendpuuks; kirjutatakse uus kirje uude tippu; viiakse uus kirje mullina mööda puustruktuuri üles oma kohale, nii et ka kuhjatingimus taastub. 1 Kahendkuhjad 13 1.1 Operatsioonid Mullina ülesviimine
Tallinna Polütehnikum AVR mikroprotsessor Referaat Koostja Deniss Skrabutenass AA-12 Tallinn 2014 Analoog-digitaal konverter Analoog-digitaal muundur (ADC) muundab analoogpinge väärtuse digitaalseks väärtuseks. AVR-i ADC analoogpinge sisend on lubatud 0-5.5V piires. Digitaalne väärtus on 10-bitine, kuid selle täpsus on ±2 ühikut. Viga võib veelgi kasvada kui kiibi toitepinget häirete eest ei kaitsta. ADC jaoks on AVR-il eraldi toite ja võrdluspinge viik. Eraldi toide on mürakindluse pärast ja see ei tohi kiibi toitepingest (üle 0.3V) erineda. Võrdluspinge määrab maksimaalse digitaalse väärtuse. Ehk kui võrdluspinge on 3V siis sama pingega sisend annab väärtuseks 2 astmes 10 miinus 1 ehk 1023.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROONIKA INSTITUUT Üliõpilased: Kristjan Gildemann, Anneli Kaldamäe, Helerii Kalev ja Gert Kleemann. Töö teostatud: 9.02.2001 Õpperühm: LAP 41 Juhendaja ass. R.Kurel Aruanne esitatud: 4.05.2001. Töö programmiga Workbench Lab. töö nr. 1 Katseobjekt: Kasutatud seadmed: PC ja programm Workbench. 1. järku inertne lüli Sisend: nelinurkpinge 1 kHz f0 = 0/2, 0 = 1/R*C, C = 1/ f0*R*2, R = 1/f0*C*2, 1. f0 = 1 kHz 2. f0 = 0,1 kHz 3. f0 = 10 kHz 1. C = 1,59*10-9 = 1,59 nF 2. C = 1,59*10-8 = 15,9 nF 3. C = 1,59*10-10 = 159 pF 1. R = 100 k 2. R = 100 k 3. R = 100 k 1. järku forsseeriv lüli Sisend: nelinurkpinge 1 kHz f0 = 0/2, 0 = 1/R*C, C = 1/ f0*R*2, R = 1/f0*C*2, 1. f0 = 1 kHz 2. f0 = 0...
1 läbi väljundi Q (indikaator elementi), langeva negatiivse signaali korral kandub väärtus edasi läbi väljundi Q järgmisse trigerisse (CLK sisendisse), mis omakorda kordab esimese trigeri tööprotsessi (eeldades, et toitev taktsagedus on pidev), kui signaali enam ei ole võimalik edasi kanda (kümnendarv 15), nullitakse kõik trigeri väärtused. Sellise signaali edasi slavestamise ja edasi kandmise põhimõttel saame koostada jadaloenduri. JK trigeri sisend ,,set" on kõrgema tähtsusega sisend, kui J ja K ning annab terve trigerile väärtuse 1, sisend ,,reset" annab väärtuse 0. Loendamist hakkame pihta kõige väiksema tähtsusega bitist, triger U1 ja lõpetame U4-ga. Loendamise kiiruse ja töötegevuse määratleme signaaligeneraatoriga, mis on meie joonisel asendatud lülitiga, asendamaks 0 ja 1 sisendimpulsse. Kasutades signaaligeneraatorit tuleb meeles pidada, et iga järgmise trigeri
Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1, sest otseväljund ja inversiooniväljund ei saa olla võrdsed. MS-TRIGER (Master Slave) MS-Triger on kahetaktiline triger, mis lahendab tagasisidega tekkinud probleeme. Kahetaktiline triger koosneb kahest identsest trigerist Master ja Slave. D-TRIGER (Delay) data 1 infosisend, väljundis kordab sisendi signaali, aga sünkroimpulsi võrra hiljem, saab säilitada lühiajaliselt infot. D trigeril on kaks sisendit – D andmesisend ja C clock sisend. Niikaua kui C=0, säilitab triger oma väärtust. Kui C=1, siis antakse trigerile D väärtus, kas 0 või 1, oleneb D väärtusest. Seega säilitab D triger oma väärtust seni kuni tuleb uuesti clock sisendisse1. Ehk kui C=1, Q=D ja C läheb nulliks(C=0), nüüd on trigeri väärtus Q=D kuni aja t pärast tuleb uuesti sisend C=1 ja siis saab Q väärtuseks jälle D väärtus. Potentsiaaliga sünkroniseeritav D-triger
programmeerimisviisi - loogikaskeem, kontaktaseskeem ja käsulist (tabel 1.1). Tabel 1.1 Loogikaelemendid Joonisel 1on esitatud elektriskeemina, kontaktaseskeemina ja loogikaskeemina NING- ja VÕI- lüli. NING-lüli tööd iseloomustab see, et väljundis on olek "1" ainult siis, kui kõigis sisendites on olek "1". VÕI-lüli tööd iseloomustab see, et väljundis on olek "1", kui kasvõi ainult ühes sisendis on olek "1". Sisend ja väljundahelate kohale kirjutatakse operandide koodid. Kui võrrelda kahte joonist omavahel, võib öelda, et S1-le vastab kontrolleri sisend aadressiga 0.0, S2- le vastavalt sisend aadressiga 0.1 ning H1-le väljund aadressiga 0.0. Joonis 1 NING- ja VÕI-lüli eri esitusviisides Sulguvad ja avanevad kontaktid Programmeerimisel on tähtis teada, kas kasutatavatel täituritel (nt. releedel) või anduritel on sulguvad või avanevad kontaktid
Programmeerimisel võib kasustada kolme erinevat programmeerimise viisi: käskprogrammeerimine, plokkprogrammeerimine, kontaktprogrammeerimine. STEP7 programmeerimis keeles käsu operatsiooni- ehk tehtekood määrab, mida tuleb teha. Operand sisaldab operatsiooni ehk juhtkäsu jaoks täpsustavat teavet, s.t. vastab küsimusele "kus ja millega teha?". Operandi moodustavad operandi tunnus ja parameeter. Operandi tunnuseks võib olla sisend (I), väljund (Q), märgend (M) jne. erinevates informatsioonihulkades, nagu bitt, bait, sõna ja topeltsõna. Seega operandi tunnus määrab informatsiooni asukoha protsessori mälus. Parameeter on operandi aadress, mis määrab informatsiooni asukoha aadressi mälus. Programmeeritavas kontrolleris kasutatakse bitt-, bait-, sõna- ja topeltsõnaaadresse. Operandi tunnustena kasutatakse sisendi puhul sõltuvalt sõnapikkusest vastavalt tähised I, IB, IW ja ID.
ebahomogeensuse kohas oluliselt erineb liini lainetakistusest. Märgatava suurusega peegeldunud impulss tekib isolatsioonitakistuse vähenemisel 1000 W-ni (tavatakistust mõõdetakse sadades MW). Seetõttu on liini isolatsioonirikked kergemini leitavad alalisvooluga mõõtes Impulssmeetodit saab kaabelliinidel kasutada mõõtekaugustel kuni 40km Kasutatakse ka mõõteskeemi, mille juures mõõteriista sisend ja väljund on lahutatud Rikkekoht optilises kaablis Rikkekoha leidmine optilistes kaablites toimub sarnaselt impulssmeetodi kasutamisega vaskkaablites Mõõtmistel võetakse arvesse optilise signaali levi iseärasused Tähistusi skeemil: SIG - sondeerimisimpulsside generaator EOM - elektriliste signaalide optiliseks muundaja
läks maksma mitmeid miljoneid. Et töö toimiks pidi programmeerija kirjutama programmi paberile (FORTRAIN või assembleri keeles) ja siis alles perfokaardile. Siis viis kaardipaki sisendruumi ja andis operaatorile ja ootas kuni väljund on valmis. Kui töö sai valmis läks operaator printeri juurde ja printis väljundi ja viis selle ruumi teise otsa, et programmerija saaks sellele hiljem järele tulla. Operaator võttis järgmise sisend kaardipakki ja luges selle sisse. Palju aega läks kaduma, kuna operaator pidi palju ruumis ringi liikuma. Samas oli ka probleem, et kui ilmnesid mingid vead, siis operaatoril ei olnud oskusi nende parandamiseks ja programmeerijal ei olnud enam ligipääsu, vigaselt lõppenud töö korral trükiti välja mälu sisu.(dump) Kuna varustus oli kallis, ei olnud see üllatav, et inimesed otsisid kiiresti võimaluse vähendada raisatud aega. Lahendus leiti perioodilises süsteemis
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu ...
Input/Output Sisend/Väljund #1# Sisend/Väljund, tähistatakse arvuti suhtlust kas selle kasutajaga, andmekandjate, üle arvutivõrgu teiste arvutite või välise maailmaga. ROM Püsimälu #2# Püsimälu on mälu liik, mis on tavaliselt ainult loetav või lugemine on oluliselt kiirem kui info talletamine. Püsimälu on kasutusel nii arvutites kui ka teistes elektroonikaseadmetes. RAM Muutmälu #3# Muutmälu ehk operatiivmälu ehk suvapöördusmälu on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda kiiremini kui HDD pealt. CPU Keskprotsessor #4# Keskprotsessor on arvuti osa, mis täidab arvutiprogrammide juhiseid ning on peamine vahend arvuti ülesannete täitmisel. Protsessor täidab programmi käske etteantud järjekorras. MotherBoard Emaplaat #5# Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinni...
INFORMAATIKA I kontrolltöö1 mõisted 1. Alamprogrammide (funktsioonide) parameetrid , nende tüübid eksisteerib kahte liiki parameetreid - formaalseid ja tegelikke 1) FORMAALSED PARAMEETRID on kasutusel alamprogrammi deklaratsioonis. Olulised on nii parameetri nimetus, tüüp kui ka asukoht teiste parameetrite reas. Formaalseid parameetreid võib vaadelda kui muutujaid, mis eksisteerivad selle konkreetse alamprogrammi töötamise ajal. Kui tegemist on SISENDPARAMEETRIGA, siis alamprogrammi töö alguses omab see mingisugust väärtust ja seda väärtust võib (kuid ei ole ilus) töö käigus muuta. SISEND-VÄLJUNDPARAMEETER võib töö alguses omada väärtust, kuid võib olla ka väärtustamata. Tema põhiliseks ülesandeks on hoida töö lõpetamise korral tagastatavat väärtust. 2) TEGELIK PARAMEETER on kasutusel alamprogrammi väljakutsumisel. See peab täpselt vastama formaalse parameetri asukohale parameetrite reas ja tüüb...
y=(x_1*x_2)/((x_1+x_2)^2+10) Sellist asja ei saaks ainult lineaarsete kihtidega lahendada, vähemalt peidetud kiht peab olema mittelineaarse aktiveerimisfunktsiooniga. Vajab peidetul kihil päris palju neuroneid (30 on piisav), viga on suurem, lahendamine võtab aega (tuleb ehk iteratsioonide arvu tõsta) Praktikum 4: Mittelineaarsete süsteemide juhtimine tehisnärvivõrkudega Pöördmudeliga juhtimine. Treenitakse pöördmudel: süsteemi väljund on närvivõrgu sisendiks, süsteemi sisend närvivõrgu väljundiks. Milline sisend põhjustas väljundi? Katsetamiseks mittelineaarne objekt (Jacketed Continuous Stirred Tank Reactor) Mittelineaarsete süsteemide juhtimiseks tehisnärvivõrkudega on vaja kõigepealt koguda katseandmed. Selleks anname süsteemi sisendisse hulga andmeid ja vaatleme süsteemi väljundit iga sisendi korral. Tulemused salvestame ja kasutame närvivõrgu õpetamiseks.
Teatava sisend-muutuja rakendamisel süsteemi sisendisse hetkel to pole reaktsioon valjundis üheselt määratud. Sileda süsteemi puhul on sisend- ja väljundmuutuja seos määratud teatava diferentsiaalvõrrandiga, mille lahend kirjeldab väljundmuutuja sõltuvust sisendfunktsioonist nulliste algtingimuste olukorras. 1.5.Millest sõltub süsteemi käitumine Süsteemi väljund sõltub sisendist ja süsteemi algväärtusest, kuidas mõjutab sisend süsteemi olekuid ja need omakorda väljundeid. Muutusi süsteemi käitumises põhjustavad süsteemi parameetrite (tavaliselt väikesed) muutused (tundlikkus). Mittestatsionaarse süsteemi puhul sõltub olekusiirdefunktsioon otseselt ajast. Statsionaarse süsteemi olekusiirdefunktsioon otseselt ajast ei sõltu. Energia, võnkumiste vms piiratud levimiskiirus sisendist väljundisse põhjustab füüsikalistes süsteemides hilistumist
väljundit. Juhtsisendite arv sõltub väljundite arvust ja vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse infosisendi signaal ühte väljundisse. Väljundite arv on 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 väljundit, kolme juhtsisendiga 8 väljundit jne. 5. Inverteeriv võimendaja (skeem, pingevõimendustegur) Operatsioonvõimendil on kaks erinevat sisendit, „+“ ehk mitteinverteeriv sisend ja „-„ ehk inverteeriv sisend. Võimendusteguri K väärtus ei ole otseses sõltuvuses operatsioonivõimendi enda võimendustegurist, vaid on leitav tagasiside ahela takistuste kaudu. Oluline on tähelepanu pöörata miinus märgile võimendusteguri avaldises, mis viitab signaali vastasfaasilisusele. Inverteeriva võimendi väljundtakistus on suhteliselt suur. Sisendtakistus on aga antud lülituse puhul määratud takisti R1 takistusega. See on tingitud sellest, et operatsioonivõimendi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
