TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut IRT3930, Side Õppeaine................................................................................................................ /kood, nimetus/ RS-liides ja aeglased modemid Laboratoorse töö.................................................................................................... .................................................................................................... /töö nimetus/ Aruanne Eero Ringmäe Täitja.................................................
Euroakadeemia Ärijuhtimine 1. Kursus Arvutiõpetus Kristjan Suurjärv Protsessoritootjad Referaat Juhendaja: L. Nesterova Tallinn 2012 Sissejuhatus Eesoleva referaat käsitleb eelkõige Inteli mikroprotsessoreid ning sisaldab ka mõningast infot teiste protsessori tootjate kohta. Protsessor ehk CPU (Central Processing Unit) on arvuti aju. Protsessor töötleb talle antud ülesanded läbi ja väljastab tulemused. Protsessor on põhi töötlusüksus, millega on ühendatud kõik sisend-väljundseadmed ja välismälud ning mis tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. Tuntumad protssoritootjad on AMD (Advanced Micro Device) ja Intel. Vähem tuntumad on ARM, VIA, IDT, NexGen, Cyrix jne. Protsessori tootjad · AMD (Advanced Micro Device) asutati 1969. aastal W. Jerry Sanders III poolt. o Toodete nimekirja kuuluvad nä...
Subsystem Allsüsteem Activity Activity Tegevus Action Tegu Central Buffer Node Keskne puhver sõlm Control Flow Kontrollvoog Data Store Node Andmevaru sõlm Exception Handler Erandjuhtumi käsitlus Expansion Region Edasiarendus piirkond Fork Node Harusõlm Input Pin Sisend varras Join Node Ühendus sõlm Merge Node Liitumise sõlm Object Flow Objekti voog Output Pin Väljund varras Sequence Node Rida sõlm Swimlane Ujumisrida Activity Parameter Node Tegevus muutuja sõlm Activity Final Node Tegevuse lõpp Constraint Kitsendus
võimendamisel ei moonutuks tuleb võrdeliselt võimendada kõiki hormoonilisi. Taoliste sageduste karakteristika on kujult fo sarnane madalsagedus karakteristikaga, kuid võimendatav sagedusriba on märksa laiem st. alumine piirsagedus madalam (10Hz ringis) ja ülemine piirsagedus kõrgem ulatudes MHz piirkonda. 1.2. Võimendustegur väljundsignaali suhe sisend ja väljund signaali vahel U I P K = välj ; K i = välj ; K p = V = sis U sis Is Psis U välj U 2-välj U n -välj U K üld = ... = K1 K 2 K 3 ...K 4 = a - välj U sis U 2- sis U n - sis U f - sis K db = 20 log K ; K Pdb = 10 log K ;
R S Qt 0 0 Qt-1 ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne | * sünkroonne NB! Keelatud on anda mõlemasse | sisendisse signaal 1. Sünkroonne ühetaktiline SR-triger erineb asünkroonsest selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlail sünkroimpulssidega määratud ajahetkeil. Lisaks infosisenditele S ja R on tal veel sünkroseerimis sisend C (clock). Sünkroniseeritud infosisend toimib hetkel, mil saabub sünkroniseerimis- signaal. Kahetaktiline sobib sinna (skeemidesse), kus on vaja saada tagasisidet. Näiteks mälu vaatamine jne. 10 T (toggle), 1infosisendiga, iga järgmine impulss muudab trigeri oleku vastupidiseks, nn. loendustriger. Töötab: T; Q(t), 1= -Q(t-1), 0= Q(t-1). T Qt 0 Qt-1 1 Qt-1
AUTOMATISEERIMIS TEHNIKA VAHEEKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED MES0040 1. Suhtelised ja absoluutsed koordinaadid APJ pingi programmeerimisel, nende tähistamine juhtprogrammides. Tooge näide ja joonistage skeem. AJP süsteemides on kasutusel ristkoordinaadistik, kus on koordinaatide tähised määratud vastavalt ISO nõudmistele. Liikumisi telgede suunas absoluutsetes koordinaatides tähistatakse tähtedega X, Y, Z ja suhtelistes koordninaatides U,V,W ning pöördeid ümber telgede vastavalt A, B, C. X- koordinaat paikneb alati horisontaalselt, Z koordinaat langeb kokku instrumendi teljega, treipingi puhul spindli teljega. AJP pinkide programmeerimisel kasutatakse koordinaatide etteandmiseks kaht varianti. Esimesel juhul antakse järgmise punkti koordinaadi väärtus mõõdetuna eelmisest punktist, tegemist on suhteliste koordinaatidega (kasutatakse ka terminit programmeerimine juurdekasvudena). Teisel juhul toimub koordinaati...
Rubiinlaser Peremeeskeskkond: safiir (Al2O3, anisotroopne dielektrik), dopeeritakse Cr2O3 (0,05 kaaluprotsenti). Lainepikkused: 694,3 nm & 692,9 nm A21 = 333 s-1, 2 = 3 ms, 21 = 2,5E-20 cm2 = 3,3E11 s-1 Nõrga signaali võimendus 0,2 cm-1 Optiline pumpamine: neeldumisribad 404 & 554 nm, = 50 nm (4A24F2, 4F1) Rubiinlaser, selle töö ja ehitus Pööratud jaotuse põhimõte realiseeriti esmakordselt rubiinlaseris (praegu kõige levinumad laserid), sünteetilisest rubiinist kristallvardas, millele on valmistamise ajal lisatud tühine hulk kroomi. Rubiin on alumiiniumoksiidi kristall teatud lisandiga, mis tingib tema suurepärase värvuse. Safiir on sama kristall, ainult teise lisandiga. Neid kristalle osatakse nüüd tehislikult valmistada pikkade varraste kujul, mille kristallivõre on väga hea kvaliteediga. Puhas, lisanditeta alumiiniumoksiidi kristall on värvitu ja läbipaistev. Kui kasvatamise ajal lisada talle veidi titaani, omandab kristall he...
lihtsalt valides sõnu nagu räägiks võõramaalastega. Kui sisendit vähendada võib keel kaduda, kivistuda või näiteks muutub dominantkeel. Positiivselt kakskeelse arengut soodustavaks on näiteks mõistetavatest vestlusteemadest rääkimine, mõõdukas tempo rääkides ja kindlasti rääkida veidi keerulisemalt kui laps räägib. Kui laps kasutab keele 2 sõnalisi lauseid – siis õpetaja räägib 4 -5 sõnaliste lausetega. Meie kultuuris on sisend oluline, Seda sisendit peab saama erinevatelt inimestelt, see soodustab arengut. Sisend võib olla nii suuline kui kirjalik, kohandatud või kohandamata, erinevad tekstitüübid, rõhuga tähendusel või rõhuga vormil ning kindlasti esitatud loomuliku suhtluse või formaalse õpetuse käigus. Tuleb kindlasti pidada meeles, et ka esimene keel ehk siis keel, mida kodus räägitakse, on oluline ja vajab arendamist ning hoidmist. Kakskeelse lapse keele
nim. seda kõikjal määratud algoritmiks, vastasel juhul osaliseks algoritmiks. Kui algoritmi mistahes sammu täitmise järel on üheselt määratud, milline on järgmine samm, siis nim. algoritmi determineeritud algoritmiks. Algoritmi iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi mõisteid: Määratletus (sammud on lõplikud ja üheselt määratud). Kirjelduse lõplikkus (algoritm on kirjeldatav lõpliku arvu sammudega). Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): Turingi masin, 1936-37 lambda-arvutus (Church), 1941 Posti süsteemid, 1943 Markovi algoritmid, 1951 Page 4 Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 2.2 Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused
Kõlarite Ühendamine Vastavalt tehnika tootjate vahel aktsepteeritud standardile, tähistatakse heli sisend/väljund pesasid värvidega. Juhul kui värvid puuduvad, siis jälgige arvutikorpusel olevaid märgistusi. Helikaardi pesadesse saab ühendada 3,5mm miniaudiopistikuga seadmeid. Mitmeosaliste kõlarisüsteemide korral saab pesade funktsioone tarkvaraliselt muuta. · Helisisend sinine · Heliväljund roheline · Mikrofoni sisend punane Stereo kõlarite korral tuleb signaalkaabel ühendada arvuti tagapaneelil olevasse rohelisesse pesasse. Ühendage kõlarid omavahel järgides tagapaneelil olevate pesade tähiseid. 2.1 (2 satelliiti+bass) kõlarite korral tuleb signaalkaabel ühendada arvuti tagapaneelil olevasse rohelisesse pesasse. Sateliitkõlarid tuleb ühendada bassikõlari külge. Järgige pesade tähiseid. 5.1 (4satelliiti+bass) kõlarite korral on kaasas kontrollühik kuhu külge signaalkaablid ühendatakse
𝟏+𝟎,𝟎𝟎𝟐𝒕 Kus t on gaasi temperatuur 0C. Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi VH abil helivõnkumisteks. Kaugusel l VH-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge – horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand.
Liitumiskilbi asukoht · Õhuliini mastil · Kaablivõrgu korral tänaval · Suurtel majadel keldris või välisseinal Peakaitse liitumispunkt · C-tunnusjoonega automaatkaitse · Aeglase toimega g6 tüüpi sulavkaitse · Peakaitse suurus on määratud lepinguga Kilbisisene juhtmestik peakaitse · 16A kuni 6mm2 · 32A kuni 16mm2 · 100A kuni 25 mm2 Vasest juhtmed kindlasti Mõõtekilp · Sisend transiitkilbist või liinist · Üks peaautomaat · Arvesti · Väljund tarbija elektriseadmetesse NB ! mõõtekilp kuulub võrguettevõttele ja on lukus. Mõõtekilp välistingimutes · Valmistatud ilmastikukindlast materjalist · Omama soovitavat UV kindlat värvkatet · Olema ventileeritav · Kondensvee äravool · Kaitseaste vähemalt IP34D Mõõtekilp sisetingimustes IP vähemalt 2 0 Jaotuskilp
1). Joonis 1. Heligeneraatori skeem Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääli VH abil helivõnkumisteks. Kaugusel l VH-st asub mikrofoon M, mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. 1 Ostsilloskoobi X sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y-telje antav pinge sunnis elektronkiir võnkuma vertikaal sihis. X-teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigud kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT Ekspertsüsteem erialase spetsialiseerumise valimiseks Projekt / iseseisev töö aines 'Ekspertsüsteemid projekt' (IDX5702) Koostaja: Eero Ringmäe Õpperühm: LAP62 Matrikli nr: 010636 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi TALLINN 2004 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus........................................................................................................4 1.1 Lähteolukord ja ülesande püstitus................................................................ 4 ...
nihkeregistrisse siseneks ja sealt ka väljuks Seega koodri seotud pikkus on K Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 6 Konvolutsioonkood Järgneval joonisel on konvolutsioonkoodi koodri skeem, mille korral n = 2 ja K = 3 Koodri kooditegur r = 1/2 Kooder väljastab koodi iga sisendbiti järel Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 7 Konvolutsioonkoodi kooder Summaator mod2 Trakt 1 Sisend Väljund T T Trakt 2 Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 8 Konvolutsioonkood Toodud koodri poolt genereeritav konvolutsioonkood ei ole süstemaatiline kood Erinevalt plokkkoodidest on konvolutsioon kodeerimise korral mittesüstemaatiliste koodide kasutamine eelistatav võrrelduna süstemaatiliste koodidega Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 9
1.Masina ja mehhanismi omadused. 1)Funktsionaalsus.2)Suutlikkus.Kestvus.3)Tehnoloogilisus.Ergonomilisus.Maksu mus.Disain. 2.Mis on mehhanism ja mis on masin? Mehhanism- kehade süsteem,mis teisendab ühe( või mitme) keha etteantud liikumise teis(t)e keha(de) nõutavaks e soovitud liikumiseks.Masin-mehhanismist või mehhanismidest koosnev seade inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks. 3.Mis on detail ja mis on masinaelement? Detail-toode(masinaelement),mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamataElement e masinaelement-kindlat f-ni täitev masina elementaarosa(nt veerelaager,detail). 4.Mis on masina või selle elemendi ressurss ja mis on tõrge? Masina või tema elemendi reaalne töösoleku aeg,mil säilib töövõime.Tõrge-detaili või masinaelemendi töövõime osaline või täielik kaotus. 5.Loetlege seadme või selle elemendi peamised töövõimekriteeriumid. Tugevus.Jäikus.Kulumiskindlus.Vibrokindlus.Kuumakindlus. 6.Mis on kulum ...
Mida paremad on loodusressursid, seda kõrgem tulu, mida seal teenitakse. Mida kõrgem on tulu, seda osavam on toota ning seda rikkam on riik, sest siis ei pea riik loodusressursse välismaalt ostma. Kapital hõlmab kõiki tehnika ressursse. Lisaks seadmetele ja masinatele kuuluvad kapitali hulka ka tehased, raudteed jne. Kapitali defineeritakse kolme erilise tunnuse abil: Kapital on kestev- see osutab teenuseid pikaajalise perioodi vältel, kapital on kaupade ja teenuste tootmise sisend e. täpsemalt tootmises tarbitakse ära kapitali teenuseidja kapitali väärtus on määratud tema kasutamisperioodi vältel osutatud teenuste tootluse või viljakusega. Materjalid ei kuulu kapitali hulka. Nad haaravad kõike seda, mida ettevõte oma tootmise käigus kasutab. Siia kuuluvad enda või teiste ettevõtete kaevandatud, töödeldud jne. kaubad. Mis ühe ettevõtte jaoks on lähteaine, on teise jaoks lõpptoodang. Materjalide hulka kuuluvad: tooraine, abimaterjalid,kütus jne
Mida paremad on loodusressursid, seda kõrgem tulu, mida seal teenitakse. Mida kõrgem on tulu, seda osavam on toota ning seda rikkam on riik, sest siis ei pea riik loodusressursse välismaalt ostma. Kapital hõlmab kõiki tehnika ressursse. Lisaks seadmetele ja masinatele kuuluvad kapitali hulka ka tehased, raudteed jne. Kapitali defineeritakse kolme erilise tunnuse abil: Kapital on kestev- see osutab teenuseid pikaajalise perioodi vältel, kapital on kaupade ja teenuste tootmise sisend e. täpsemalt tootmises tarbitakse ära kapitali teenuseidja kapitali väärtus on määratud tema kasutamisperioodi vältel osutatud teenuste tootluse või viljakusega. Materjalid ei kuulu kapitali hulka. Nad haaravad kõike seda, mida ettevõte oma tootmise käigus kasutab. Siia kuuluvad enda või teiste ettevõtete kaevandatud, töödeldud jne. kaubad. Mis ühe ettevõtte jaoks on lähteaine, on teise jaoks lõpptoodang. Materjalide hulka kuuluvad: tooraine, abimaterjalid,kütus jne
3 Enamtoodang ja vastavalt enamsaak kujuneb täiendavate ressursside tootmisse rakendamise tulemusena. Kui on tegemist mitme võrreldava variandiga, siis väljendatakse enamsaaki tavaliselt kasvavas kokkuvõttes. Tootmises arvutatakse enamsaaki lähtesaagi suhtes, katsetes aga kontrollvariandi saagi suhtes- sel juhul on tegemist summaarse enamsaagiga (SE). SE= hektarisaak-lähtesaak, SE= KE*muutuv sisend Kui enamsaak tuuakse välja astmeliselt, siis sellist saaki nimetatakse astmeliseks enamsaagiks (AE). Astmelist enamsaaki arvutatakse iga eelmise taseme ehk variandi suhtes. Ta näitab täiendavate ressursside koguse kohta saadavat enamsaaki. Näiteks muutuv (sisend2-muutuv sisend1)/(hektarisaak2-hektarisaak1) Keskmine enamsaak (KE) saadakse summaarse enamsaagi jagatisena kõigi koguressursside (KR) kohta. Seega KE= SE/KR se/muutuv sisend Ressursside optimum:
T- trigeriteks, andmesisenditega ehk D- trigeriteks ning universaalsisenditega e. JK-trigeriteks. · · SR Triger (Set-Reset) SR-trigeri puhul on keelatud S=R=1 sisend, kuna sellisel juhul oleksid mõlemad väljundväärtused ühesugused, kuid see ei ole lubatud.SR trigereid on võimalik konstrueerida kasutades nii VÕI (or)või JA (and) elemente viimase puhul on tegemist S ja R sisendite näol tegemist
Tallinna Polütehnikum REFERAAT Kernel ehk tuum Henri Muldre KPE-12 Tallinn 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 2. Kerneli põhilised rajatised ............................................................................................................... 5 2.1. Protsessihaldus ........................................................................................................................ 5 2.2. Mäluhaldus .............................................................................................................................. 6 2.3. Monoliitne kernel .................................................................................................................... 8 2.4. Mikrok...
CIM Computer Integrated Manufacturing; MBS Multi-Body Simulation; FEM Finite Element Modeling; RP Rapid Prototyping; PDM Product Data Management; CAM Computer Aided Manufacturing; VR Virtual Reality; LEM Lõplike Elementide Meetod; PLM Product Lifecycle Management; CAT Computer Aided Testing; CAPP Computer Aided Process Planning; CAD Computer Aided Design; MRP Material Requirements Planning; CAQ Computer Aided Quality Assurance; CAx Computer Aided anything; ERP Enterprise resource planning; CRM Customer Relationship Management; DMU Digital Mock-Up; MRP II- Manufacturing resource planning. Topoloogia matemaatika haru, mis uurib kujundite omadusi, mis on invariantsed topoloogiliste teisenduste suhtes. Geomeetria on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega ja uurimisobjektideks on kujundid. Top-Down modelleerimine asmeline disain, süsteemi osadeks jagamine, et saada ülevaade alamsüsteemidest (väiks...
Küsimused MER0050 1. Mida tähendavad lühendid CIM; MBS; FEM; RP; PDM; CIM- Computer Integrated Manufacturing MBS- Multi-Engineering / Multi-Body simulation FEM- Finite Element Modeling RP- Rapid Prototyping PDM- Product Data Management 2. Mida tähendavad lühendid CAM; VR; LEM; PLM; CAT; CAM-Computer Aided Manufacturing VR-Virtual Reality LEM- lõplike elemetide meetod PLM-Product Lifecycle Management CAT-Computer Aided Testing 3. Mida tähendavad lühendid CAPP; NC; CAD; MRP I; CAQ; CAPP-Computer Aided Process Planning NC-tööriistade loomine ja tootmine CAD-Computer Aided Design MRP I- Material Requirements Planning CAQ-Computer Aided Quality Assurance 4. Mida tähendavad lühendid CAx; ERP; CRM; DMU; MRP II; CAx-Combined Arms Exercise ERP-Enterprise resource planning CRM-Customer relationship management DMU-Digital Mock-Up MRP II- Material Requirements Planning 5. Mis on topoloogia ja mis on geomeetria? Topoloogia- uurib kujudite omadusi; g...
4) mällu kirjutatav infosõna saadetakse mälu sisendisse (andmesiinile). Protsessori, mälu ja välisseadmete töö ajaliseks korraldamiseks kasutatakse sünkroni- seerimist. Taktiimpulsid Taktiimpulsid Aadress Aadress RD/WR RD/WR CS CS Väljund Sisend t0 t1 t2 t3 t t0 t1 t2 t3 t4 t Joonis 2.10. Mälust lugemise ajadiagramm Joonis 2.11. Mällu kirjutamise ajadiagramm 2.2.4. Käsu- ja andmevormingud Arvuti töötab programmjuhtimise põhimõttel. Programmeerimine toimub käskudega. Käsk sisaldab informatsiooni selle kohta, missugust tehet tuleb täita. Informatsiooni, mida arvutis töödeldakse, nimetatakse andmeteks. Andmete töötluseeskirja nimetatakse
võib kirjutada: v vo = 1 + 0,002t kus t on gaasi temperatuur °C. Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi T abil helivõnkumisteks.Kaugusel l T-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y-teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X-teljele rakendatud pinge horisontaalsihis.Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele.Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand.
Teoreetiline temperatuur 25 oC Müra ribalaius 1 MHz Ref. Temperatuur 25 oC S/N (tundlikkuse jaoks) 10 dB 4. Ülesannete lahendamine 1. Arvutasime antud parameetrite järgi võimendi iga astme väljundsignaali võimsuse iga võimendi astme võimendusteguri, mürateguri nii logaritmiliselt kui otseselt, sisend ja väljundvõimsuse, viimane nii programmi poolt leituna kui arvutatuna. Tabel 1: Võimendi erinevate võimendusastmete parameetrid: 1 võimendusaste 2 võimendusaste 3 võimendusaste 4 võimendusaste Gain 9,5 dB 10 dB 2,8 dB 21,5 dB Noise 1,25 dB 1,4 dB 5,9 dB 5 dB
ILMA ENNUSTAVAD ARVUTID ALINA SAMOILOVA Ilma ennustamine kuulub laia meteoroloogiaks nimetatavasse teadusvaldkonda. Selle eesmärgiks on vaadelda ja uurida atmosfääris aset leidvaid protsesse. Näiteks soojade ja külmade õhumasside liikumine, pilvede teke ja areng. Ilma ennustus on tulnud meteoroloog Lewis Richardsoni mõttest, kus ta arvas, et kuna atmosfäär allub füüsikaseadustele, võib ta ilma ennustada matemaatiliste arvutuste abil. Kaasaegsed ilmaprognoosid sisaldavad mahukaid matemaatilisi arvutusi suurtest vaatlustest ja muudest allikatest kogutud andmehulkadega. Seetõttu muutus täpsem prognoosimine võimalikuks alles pärast arvutite leiutamist. Ilma ennustamisel ja paremate prognoosiprogrammide väljatöötamisel kasutatakse võimsaid arvuteid nagu klaster- ehk kobararvuteid, ning superarvuteid. Klastriks ehk kobaraks nimetatakse infotehnoloogias gruppi omavahel ühendatud arvuteid, mis töötavad ühtse kogumina. Klastrite loomise eesm...
Nimi: Madli Sepp KODUÜLESANDED 1 (loengud 14) 1. Too näide ühe poliitilise sündmuse kohta ning põhjenda, miks see on poliitiline. Sündmus: XII Riigikogu valimine. 6. märts 2011 Millised on poliitikale omased sisulised elemendid selles? · Eelnevad valimiskampaaniad. · Rahvas valib võimule pääsejad. Kas sündmus seondub pigem a) Politics'iga 2. Analüüsi mingit elulist poliitilist protsessi Eastoni mudeli alusel Sisend Must kast Väljund Tagasiside Rahvas/ survegrupp/ Valitsus kaalub/ Riigikogu võtab vastu/ Avalik diskussioon erakond esitab uue koostab lükkab tagasi otsuse õigsuse või seaduse ettepaneku. seaduseelnõu, et see seaduse. mitte sobimise üle. ...
nõrkadest külgedest. On anonüümne, ei mõjuta liikmete käekäiku. 32. Küsimustikkude liigitusi, programmeerimisele orienteeritud küsimustiku struktuuri näide, standard kui küsimustik Programmeerimisele orienteeritud küsimustiku struktuur: andmete kirjeldamine pöördumine andmete poole arvutusvead võrdluste vead juhtimise vead alamprogramm sisend ja väljund Standard kui küsimustik- standardid esitavad küsimustikke standardi ala kohta. 33. Saavutatav töökindluse tase seniste meetoditega, selle olulise suurendamise võimalusi Testimisega on saavutatav tase 10-4 viga tunnis ehk umbes üks viga aastas. NASAl aga 10-10 ehk üks viga miljoni aasta jooksul. 34. Arenduse dubleerimine /N-versiooniline programmeerimine Paralleelselt arendatakse ja kasutatakse mitut programmi versiooni. Kasutamisel
kinni), suhteliselt lihtne pööratavus (eraldab koomast, talveunest). Regulatsioon : Suprakiasmaatiline tuum (SCN), Nn. ajavalke kodeerivad geenid, melatoniini tase. SUPRAKIASMAATILINE TUUM – mõned tuhanded tihedalt pakitud parvotsellulaarsed neuronid, bilateraalselt; 3. ajuvatsakesest külgmisemal, optilise kiasmi kohal. SCN kõhtmised neuronid saavad glutamaatergilist sisendit otse reetinast läbi reetinohüpotalaamilise trakti (RHT); neuropeptiid Y (NPY) kasutav sisend lateraalsest põlvkehatuumast (LGN); serotonergiline sisend Raphe tuumadest. SCN selgmine osa saab sisendit korteksist, basaalsest eesajult ja hüpotaalamuselt. Peamised väljundid : paraventrikulaarne ja dorsaalne mediaalne hüpotaalamus. SNC reguleerib une ajastust ning elektriliselt aktiivne päeva ajal, aktsioonipotentsiaale kõige enam päeva keskel (6- 10 Hz). Bio kella geenidest lähtuv regulatsioon.
klaviatuur, hiir, printer, skänner, UPS ja arvutikorpuse sees asuvad arvutisisesed riistvara komponendid, näiteks: protsessor, RAMmälu, emaplaat, toiteplokk. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Arvutisisesed riistvara komponendid: Emaplaat andmetöötlussüsteemi keskseade, mis on ühenduses sisend ja väljundseadmetega. Emaplaadil asub protsessor ja muutmälu RAM ja püsimälu ROM. Samuti on emaplaadiga ühendatud vastavalt vajadusele võrgukaart, videokaart, helikaart, raadiokaart, TVkaart. Võrreldes inimorganismiga on emaplaat nagu närvisüsteem, mis juhib edasi kogu organismi läbiva info. Emaplaat ei töötle andmeid. Protsessor Protsessor tähtsaim seade emaplaadil, mis määrab arvutitöökiiruse. Sagedus näitab,
POOLJUHID Pooljuhid erinevad metallidest suurema eritakistuse ja selle ümberpööratud temperatuurisõltuvuse poolest. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor ja teised), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Levinumad pooljuhid on germaanium ja räni. Pooljuhtides pole laengukandjad "täiesti vabad", vaid on seotud kristallvõre sõlmede - ioonidega. Elektroni vabastamiseks peab tema kineetiline energia olema suurem teda iooniga siduvate (elektri)jõudude potentsiaalsest energiast. Elektroonikas kasutatakse sellepärast, et on äärmiselt tundlikud välismõjude suhtes. Vabad laengukandjad tekivad näiteks temperatuuri tõusmisel või pooljuhist erineva valentsusega lisandite kasutamisel. Viimasel juhul jaotatakse pooljuhid: n - pooljuht (elektronjuhtivusega pooljuht). Kristallvõresse...
1 + 0,002t kus t on gaasi temperatuur °C. Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi VH abil helivõnkumisteks. Kaugusel l VH-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand.
1) Konstantide vaheline seos Kuitahes keerukat vooluringi, millel on kaks sisend- ja kaks väljundklemmi, nimetatakse neliklemmiks. Neliklemmi konstandid on A, B, C, D Põhivalem: Passiivse neliklemmi konstantide vaheline seos: Sümmeetriline neliklemm: 2) Konstantide ühikud A, D – ühikuta suurused B - Ω (oom) C – S (siimens) 3) Neliklemmi ringdiagrammi valem Esimesed kaks vektorit kujutavad endast voole lühisel ja tühijooksul, kolmas vektor aga voolu ühes koormusolukorras (joon.9.16). Ringjoone keskpunkt c asub neid vektoreid ühendavate sirgjoonte (ringi kõõlude) keskristsirgete lõikepunktis. Kolmefaasilised voolud 1) Mitmefaasiliste süsteemide sümmeetria tingimused 2) Sümmeetriliste süsteemide põhiomadus 3) Tähtühendus – liini ja faasi suurustevahelised seosed sümmeetrilistel koormustel L1, L2 ja L3 - kolme juhet, millega koormus e. tarbija on ühendatud generaatori faasimähistega (antud juhul algustega A, ...
Joonis 1 Katseseadme skeem 1. Lähtelahuse anum 2. Kahekäiguline kraan lahuse juhtimiseks kapillaari mööda aurusti kolbi või aparaadi täitmiseks õhuga. 3. Vaakumkondensaator 4. Kondensaator-jahuti spiraal 5. Voolik vee ärajuhtimiseks 6. Jahutist väljuva vee temperatuuri andur (termomeeter) 7. Vaakummeeter 8. Seadmest lahkuva auru temperatuuri andur (termomeeter) 9. Termoandurite sisend vakumeeritud seadmesse 10. Aurusti kolvi ajam koos pöörlemissageduse regulaatoriga 11. Aurusti kolb 12. Aurusti vann 13. Vanni temperatuuri regulaator 14. Vanni soojendi 15. Elektriarvesti 16. Vaakumpumba juhtimisplokk vaakumi regulaatoriga 17. Jahutusvee kraan 18. Jauhutusvee rotameeter 19. Jahutisse siseneva vee temperatuuri andur (termomeeter) 20. Vaakumvastuvõtja fiksaator 21. Vaakumvastuvõtja (kondensaadi kogur) 22. Jahutusvee vastuvõtja (kogur)
31.08 W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt Eugen Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode(Rapid Eye Movement-REM) Berger-enne operatsiooni nähti p...
1.Tahke keha füüsika Aatomeid seob molekulideks ja kristallideks keemiline side, mille põhiliigid on ioon- ja kovalentsside. Ioonside tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel. Kovalentsside tekib elektronpaaride ühistamisel. Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid, milles aatomid või ioonid on paigutanud korrapärasesse ruumvõresse. Tahke keha omadusi saab uurida, kui on teada Fermi nivoo asukohta. 1.1 Ioonilisesideme teke Iooniline side- üks aatom võtab teiselt elektroni ära, iooniline side moodustab kristalli, kuna struktuur võib jätkuda lõpmatuseni. Positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel tekib tõmme, mis seostab ioonilise sideme. Kloor tõmbab naatriumi elektroni, et ma pilve aatom oleks ühtlasem ja energia väiksem. 1.1.1 Kristallid Aatomid/ioonid on paigutatud kindlas korras, moodustades ruumvõre . Võre konstandi saab määrata lainepikkuse kaudu. Kristallides on aatomid paigutatud väga tihedalt. Kristallide difrakt...
1+0,002 t (5) kus t on gaasi temperatuur °C. Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi VH abil helivõnkumisteks. Kaugusel l VH-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumisteliitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga
Kasutades lähendust 1 0,004t 1 + 0,002t , võib kirjutada v 0 = 1 0,002t (2) Faasinihke meetod hääle lainepikkue määramiseks. Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik vahelduvpinge muundatakse telefoni T abil helivõnkumisteks. Kalugusel l telefonist asub mikrfon M, mis muudab helivõnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi otsilloskoobi sisendile. Otsilloskoobi X sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y telejele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaalsihis, X teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedustega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. 2 Katse sagedusega 4983 Hz Katse nr f 1 , Hz l 0 , em l n , em l , em 1,m
0 1 1 set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne | * sünkroonne NB! Keelatud on anda mõlemasse | sisendisse signaal 1. Sünkroonne ühetaktiline SR-triger erineb asünkroonsest selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlail sünkroimpulssidega määratud ajahetkeil. Lisaks infosisenditele S ja R on tal veel sünkroseerimis sisend C (clock). Sünkroniseeritud infosisend toimib hetkel, mil saabub sünkroniseerimis- signaal. 10 Kahetaktiline sobib sinna (skeemidesse), kus on vaja saada tagasisidet. Näiteks mälu vaatamine jne. T (toggle), 1infosisendiga, iga järgmine impulss muudab trigeri oleku vastupidiseks, nn. loendustriger. Töötab: T; Q(t), 1= -Q(t-1), 0= Q(t-1). T Qt 0 Qt-1 1 Qt-1
0 0 Q ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne | * sünkroonne NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1. Sünkroonne ühetaktiline SR-triger erineb asünkroonsest selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlail sünkroimpulssidega määratud ajahetkeil. Lisaks infosisenditele S ja R on tal veel sünkroseerimis sisend C (clock). Sünkroniseeritud infosisend toimib hetkel, mil saabub sünkroniseerimis- signaal. Kahetaktiline sobib sinna (skeemidesse), kus on vaja saada tagasisidet. Näiteks mälu vaatamine jne. T (toggle), 1infosisendiga, iga järgmine impulss muudab trigeri oleku vastupidiseks, nn. loendustriger. Töötab: T; Q(t), 1= -Q(t-1), 0= Q(t-1). t T Q t-1 0 Q t-1 1 Q
CD-kettale mahub 650-800 MB andmeid. Mälupulk ehk USB välkmäludraivid (Flash Memory Stick) Pisike pulka või pliiatsit meenutav mäluseade, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Algselt olid kasutusel 64-, 128-, 256- ja 512-megabaidised, nüüd aga juba 8-, ja 64- jne gigabaidise infomahutavusega seadmed. Mälupulk on väga mugav ja kiiresti arvutiga ühendatav mäluseade. 2.LOENG Arvuti mälu võib jaotada kaheks: 1. Sisemälu-mäluseade, millele protsessoril on juurdepääs ilma sisend – väljundkanaliteta. 2. Välismälu – paikneb kõikvõimalikel ketsatel (kõvaletas, USB, jne.) SISEMÄLU 1. Püsimälu ehk registermälu (Read Only Memory - ROM) 2. Põhimälu ehk töömälu ehk muutmälu ehk operatiivmälu (Random Access Memory – RAM) Sisemälu osa, millesse tuleb laadida käsud ja mud andmed enne järgmist täitmist või
D seotud nõuded seotud nõuded L O E O O O D L O L Tooteteostusega U L seotud E nõuded Toode E D D SISEND VÄLJUND Kvaliteedijuhtimissüsteem - Nõuded Juhtkonna kohustused (1) Ettevõtte tippjuhtkond peab tõendama oma kohustumust kvaliteedijuhtimissüsteemi väljatöötamise, rakendamise ja pideva parendamise osas, mis hõlmab: Klientide, õigus- ja haldusnormide nõuete täitmise tähtsuse teadvustamist Kvaliteedipoliitika ja eesmärkide määratlemist Juhtkonnapoolsete ülevaatuste teostamist
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Meedia erialaosakond Geethe Pikkpõld Referaat OPERATSIOONISÜSTEEMI KOOSTISOSAD JA FUNKTSIOONID MULTIMEEDIA SPETSIALIST MM-17 Tallinn 2017 Sisukord TALLINNA POLÜTEHNIKUM..........................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Operatsioonisüsteem............................................................................................................4 1.Operatsioonisüsteemi komponendid.................................................................................5 1.1 Tuum ehk Kernel........................................................................................................5 1.2 Mälusuperviisor...........................
1. CIM Common Information Model, MBS Multi Body Rakendusvaldkondade keeled; 5.-Tehisintellekti ja interfeisi Simulation, FEM - Finite Element Method, RP Rapid keeled; 6.-Neuronvõrgus 15.Operatsioonisüsteem on Prototyping, PDM - Product Data Management. programm, mis käitub kui vahendaja arvutikasutaja ja riistvara 2.Cam- (computer aided manufacturing; VR- Virtual reality ; vahel. Eesmärgid: -korraldada kasutaja programmide tööd; -teha LEM- Learnable Evolution Model, ;PLM- a computer arvutisüsteemi kasutamine mugavamaks;- organiseerida programming language ; CAT-computer-aided tolerancing efektiivne riistvara töö 16.ADA; Basic; JAVAScript; JAVA; C; 3.CAPP- Computer-aided Process Planning, ; NC- numerical 17. 2dmudel,2,05 Dmudel,3D traatmudel,3Dpinnamudel,3D control; CAD- computer-aided design ; MRP 1- Multiple ...
· mikromajandus- vaatab ettevõtteid ja kodumajandusi, kuidas nad nappivates resursside tigngimustes teevad oma majanduse otsuseid selliselt, maksimeerivad rahulolu või kasumit · makromajandus ehk makroökonoomika, uurib majandust tervikuna · inflatsioonimäär - tarbijahinna indeks · töötud- inimesed, kes on ilma tööta · tööhõive- inimesed, kes töötavad · sisend ->tootmine -> hüvis : 1) kaup · 2) teenus Tootmise sisend ehk ressursid: 1)maa (hõlmab ennas maismaapind, floorat ja faunat(loomad taimed), terrotoriaalveed ja siseveekogud,õhuruum 2)töö-inimese vaimsete ja füüsiliste tegevuste summa 3) kapital-varasema tootmisprotsessi käigus loodud: 1. reaalkapital - kõik millel on füüsiline keha
Operatsioonisüsteemid, failisüsteem Operatsioonisüsteem on programmide komplekt, mis korraldab arvuti tööd. Ükski arvuti ei saa töötada ilma operatsioonisüsteemita, sest operatsioonisüsteem juhib arvuti sisend- ja väljundseadmete tööd, organiseerib info salvestamist ketastele, võtab vastu arvutikasutaja poolt antud korraldusi ja täidab neid. Enamlevinud operatsioonisüsteemid on Windows 98, Windows 2000, Windows XP, tootjaks Microsoft. Järjest rohkem hakkab levima Linux nii kodu- kui ka tööarvutitesse. Veel on olemas Unix, OS/2, Mac OS, BSD. Operatsioonisüsteem installeeritakse ehk paigaldatakse arvuti kõvakettale, igakordsel arvuti käivitamisel laetakse operatsioonisüsteem arvuti põhimällu ehk RAM-i.. Arvuti töölaual ehk desktopil toimub kogu arvutikasutaja töö. Seal avanevad aknad, programmid jm. Hall riba ekraani allääres on tegumiriba ehk taskbar. Kogu töö toimub peamiselt akendes. Akendel paremal üleval nurgas on ...
Autorideklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et olen antud praktilise töö teostanud vastavalt eeskirjale, iseseisvalt. Aruande olen koostanud ise. Töö iseloomustus: Nihkeandur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töökäik: Skeem: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 40,3 mV/° U = C * Katse Nurk Uv Uk Nominalne Koormamata Viga Uv Koormatu nr Un anduri sisend- d anduri mõõteviga ühikutes mõõtevig i a Uk 1 ...
Kus t on gaasi temperatuur °C. T M ~220 G l Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi T abil helivõnkumisteks. Kaugusel l T-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga
Op süsteemid Operatsiooni süsteem on siis nii üelda põhiprogramm või alus mis juhib kogu tegevust. Kõik muud programmid töötavad tema abil või peal. Just just see on see kõik pilt ekraanil koos kella ja viledega op süsteem. Operatsioonisüsteem peab pakkuma keskkonna, kus kasutaja saab jooksutada erinevaid programme, tegema arvuti mugavaks kasutada ning kasutama arvuti raudvara võimalikult effektiivselt. Operatsioonisüsteemi pidevalt uuendatakse teha rohkem kasutaja sõbralikuks ja effektiivsemaks. Raud ehk see kast laua all on masin mis seda kõike liigutab ja mitte ainult see, tänapäeval ka telefonides erinevad op süsteemid. Programme sellel liigutab aga kasutaja ise ehk siis mis põhjustab arvuti käitumist etteantud viisil. Ilma programmideta on arvutid kasutud. Nagu autol kapoti all keeruline mootor on ka programmidel taga palju sebimist tulemuse nimel, ehk protsessid, mis on piiritletud oma ots...