Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes, kui ka arvutustehnikas. Loenduril on sünkroonsisend ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teadtud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Loenduri sisse tulevad impulsid ning väljundiks on 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks. Loendurit kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. Kasut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates.
Sõltuvalt tööpõhimõttest ning ehitusest liigitatakse trigerid ühe- või kahetaktiliseks . · SR- seadesisendiga triger *a-sünkroonne | * sünkroonne - Keelatud on anda mõlemasse | sisendisse signaal 1. Sünkroonne ühetaktiline SR-triger erineb asünkroonsest selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlail sünkroimpulssidega määratud ajahetkeil. Lisaks infosisenditele S ja R on tal veel sünkroseerimis sisend C (clock). Sünkroniseeritud infosisend toimib hetkel, mil saabub sünkroniseerimis- signaal. Kahetaktiline sobib sinna (skeemidesse), kus on vaja saada tagasisidet. Näiteks mälu vaatamine jne. 4. LOENDURID. Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö Impulsslaiusmodulaatorid ......................................................................... ARUANNE ARUANNE Täitja(d) (allkiri) (nimi) (õpperühm) Juhendaja Ivo Müürsepp (nimi) Töö tehtud 4.11.2011...................................... (kuupäev) Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...
Vooluahela punkt, kus ühendatakse mitu juhet nimetatakse hargnemis punktiks. Krichoffi esimene seadus vooludest hargnemis punktidest. Hargnemis punkti saabuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Elektriskeemid 1 süütepooli primaarmähis 4 süütepooli sekundaarmähis 15 toide süüteluku kaudu 15a toide käiviti solenoidilt (lülitub käivitamise ajal) 50 käiviti rakendamine 30 pidev toide akult, aku pluss 31 kereühendus, aku miinus 49 suunatulede vilgutusrelee sisend 49a vilgutusrelee väljund, ühtlasi suunatulede märgutule sisend 61 laadimise märgutuli B+ generaatori pluss (akule) B- generaatori miinus (akule) D+ generaatori väljadioodi väljund (laadimise märgutulele) DF pingeregulaatori tüürsignaal 53 klaasipuhastimootor 54 pidurituli 55 udutuled 56 põhilaternad 56a kaugtuli 56b lähituli 57 parktuli 58 ääretuled, numbrituli, näidikuvalgustus 58d seatav näidikuvalgustus 71 helisignaal
Kui teid alljärgnev materjal aitas, siis ära unustage tagasisidet. Lab 1 Probleemi püstitus Segmentindikaatori valitud segmendi juhtimiseks koostada skeem antud element baasil. Probleemi selgitus Nagu füüsikas, osutub probleemi lahendamisel väga oluliseks : aru saada, mida on küsitud. Mida ülessanne minu jaoks tähendas? Sisend ja väljund: a. 4 bitt'ine sisend. (katab 2^4 = 16 võimalusega segmentindikaatori väljundid) b. 1 bitt'ine väljund, mis on vastavalt valitud segmendile 1, kui segment peaks põlema 0, kui segment peaks olema kustus *, kui segment ei ole defineeritud (* - ükskõik, mis väljund) Töö ülessanne ja soovitud funktsionaalsus: a. kirjeldada minimaalne funktsioon, mis antud sisendile annab soovitud väljundi b
Asendis AC antakse signaal sisendi võimendisse läbi kondensaatori. Kondensaator teatavasti alalispinget läbi ei lase, küll laseb ta läbi vahelduv pinge. Selles reziimis näeme ekraanil ainult signaali vahelduv komponenti. Taoline alalis- ja vahelduvkomponendi eraldamine on oluline kui meid huvitab just signaali vahelduvkomponent, sest me saame valida tundlikust sobiva kujutise kõrguse järgi. Kolmas asend GND ühendab sisendi maaga. Sel juhul on sisend signaal null, ekraanil on horisontaalne triip ja selle triibu nihutamisega saame panna pinge null-joone. Sisendi võimendid on lairiga võimendid, kuna nendepoolt võimendatav sagedus riba määrab ühtlasi ka võimalike uuritavate signaalide sageduspiirkonna. Uuritavate signaalide amplituud võib olla väga erinev alates mõnest mV lõpetades sadade Voltidega. Et neist kõigist oleks võimalik saada sobiva kõrgusega kujutist on sisendvõimendite võimendus astmeliselt
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ Liitja/lahutaja Digitaalloogika ja –süsteemid Praktikumi aruanne Esitatud: 01.12.2013 Tallinn 2013 1 Ülesande lahenduskäik ja selgitus Ülesande eesmärgiks oli luua 4-bitist liitjat/lahutajat, kasutades nelja 1-bitist täissummaatorit. Kasutama pidi struktuurset kirjeldusstiili. Joonisel 1 on näha, et B iga bit-i ja subtract-iga tehakse XOR tehe. Samuti tehakse XOR tehe subtract-iga ja carry_in-iga. Selleks tegin XOR Gate komponendi, mis võtab sisse 2 muutujat, mis on 1-bit-ised ja nendega teostatakse XOR tehe ja väljastab tulemuse, mis on ühe bit-ine. Joonis 1 4-bit liitja/lahutaja skeem Eelmises ülesandes pidime looma 1-bitist täissummaatori, siis selle osa sain eelmisest ülesandest. Kasutan sellest andevookirjeldusstiili, kus kolme sisendiga teen XOR tehte, mille tulemusena saan väljundi ...
1.Loogikaelemendid: AND - loendavad tagurpidi, sõltuvalt on täiendkoodi liitmine. Dünaamiline muutmälu- on NING, OR - VÕI, NAND - info ülekandmise viisist jaot. nad otsekood(0100) > staatilise mäluga võrreldes NING-EI, NOR - VÕI-EI, NOT - jada- ja rööpülekandega pöördkood(1011) > lihtsama ehitusega (ühe biti inversioon, XOR - välistav või. loendureiks. Kahendloendur - täiendkood(1100) (eelmisele 1 salvestamiseks läheb vaja umbes Täielik süsteem on selline, mille kahepositsiooniliste trigeritega. liita). Kiire ülekanne - kaks korda vähem elemente), superpositsiooni abil saab Lihtsaim loendustriger jadarööpülekanne. pesikud suurema toim...
läks maksma mitmeid miljoneid. Et töö toimiks pidi programmeerija kirjutama programmi paberile (FORTRAIN või assembleri keeles) ja siis alles perfokaardile. Siis viis kaardipaki sisendruumi ja andis operaatorile ja ootas kuni väljund on valmis. Kui töö sai valmis läks operaator printeri juurde ja printis väljundi ja viis selle ruumi teise otsa, et programmerija saaks sellele hiljem järele tulla. Operaator võttis järgmise sisend kaardipakki ja luges selle sisse. Palju aega läks kaduma, kuna operaator pidi palju ruumis ringi liikuma. Samas oli ka probleem, et kui ilmnesid mingid vead, siis operaatoril ei olnud oskusi nende parandamiseks ja programmeerijal ei olnud enam ligipääsu, vigaselt lõppenud töö korral trükiti välja mälu sisu.(dump) Kuna varustus oli kallis, ei olnud see üllatav, et inimesed otsisid kiiresti võimaluse vähendada raisatud aega. Lahendus leiti perioodilises süsteemis
läks maksma mitmeid miljoneid. Et töö toimiks pidi programmeerija kirjutama programmi paberile (FORTRAIN või assembleri keeles) ja siis alles perfokaardile. Siis viis kaardipaki sisendruumi ja andis operaatorile ja ootas kuni väljund on valmis. Kui töö sai valmis läks operaator printeri juurde ja printis väljundi ja viis selle ruumi teise otsa, et programmerija saaks sellele hiljem järele tulla. Operaator võttis järgmise sisend kaardipakki ja luges selle sisse. Palju aega läks kaduma, kuna operaator pidi palju ruumis ringi liikuma. Samas oli ka probleem, et kui ilmnesid mingid vead, siis operaatoril ei olnud oskusi nende parandamiseks ja programmeerijal ei olnud enam ligipääsu, vigaselt lõppenud töö korral trükiti välja mälu sisu.(dump) Kuna varustus oli kallis, ei olnud see üllatav, et inimesed otsisid kiiresti võimaluse vähendada raisatud aega. Lahendus leiti perioodilises süsteemis
tehniliste protsesside kontrollimise ja juhtimise meetodite ja vahenditega. Definitsiooni kohaselt on automaatikal kaks põhiharu: automaatkontroll ja automaatjuhtimine. 1.2 Milles seisneb süsteemi orienteeritus? Süsteemi orientatsioon e suunatoime väljendub süsteemi signaalipaaride vastastikuse toime olulises ebasümmeetrias, millel põhinebki süsteemi sisendsignaali (edaspidi sisend) ja väljundsignaali (edaspidi väljund) eristamine. Sisend mõjutab väljundit, viimase tagasimõju sisendile aga puudub (on reaalses süsteemis tühine). Orientatsioon on tarvilik igasuguse informatsiooni ülekandmisel. 1.3 Mis iseloomustab süsteemi sisendit? Sisend on süstee-mist sõltumatu ja peab süsteemi analüüsil olema teada. 1.4 Mis iseloomustab süsteemi väljundit? Väljund on orienteeritud süsteemi muutuja, mida mõõdetakse või jälgitakse või mida kasuta-takse teiste süsteemide juhtimiseks (nende sisen-dina). 1
väljundmuutujad otseselt seostatud sisendmuutujatega. Teatava sisend-muutuja rakendamisel süsteemi sisendisse hetkel to pole reaktsioon valjundis üheselt määratud. Sileda süsteemi puhul on sisend- ja väljundmuutuja seos määratud teatava diferentsiaalvõrrandiga, mille lahend kirjeldab väljundmuutuja sõltuvust sisendfunktsioonist nulliste algtingimuste olukorras. Millest sõltub süsteemi käitumine- Süsteemi väljund sõltub sisendist ja süsteemi algväärtusest, kuidas mõjutab sisend süsteemi olekuid ja need omakorda väljundeid. Muutusi süsteemi käitumises põhjustavad süsteemi parameetrite (tavaliselt väikesed) muutused (tundlikkus). Mittestatsionaarse süsteemi puhul sõltub olekusiirdefunktsioon otseselt ajast. Statsionaarse süsteemi olekusiirdefunktsioon otseselt ajast ei sõltu. Energia, võnkumiste vms piiratud levimiskiirus sisendist väljundisse põhjustab füüsikalistes süsteemides hilistumist.
Pooljuhtides on Halli efekt seda märgatavam, mida suurem on etteantud programmile.(Etteantud suurus sõltub ajast sõltudes)3)Järgiv elektronide ja aukude liikuvuse erinevus ning mida väiksem on pooljuhi regulaator (kontrollivad valguse anduriga valgust) nt ukseavaja. Reguleerimine elektrijuhtivus. Halli tajureid kasutatakse magnet- ja elektriväljade tugevuse häiringu järgi?-Lisaks sisend suurusele mõjuvad obiektile veel mitmesugused mõõtmisel. Kuna vooluga juhi poolt tekitatud magnetvälja tugevus on võrdeline häiringud,mis ka mõjutavad kontrollitavat väljundsuurust. Häiringud on nt vooluga, kasutatakse Halli tajureid ka vooluandurites. (joonis 2.14). toitepinge muutumine,ümbrustemperatuuri muutumine,obiekti või regulaatori PID regulaatorid?- Kõige levinumaid klassikalisi juhtimismeetodeid on
................................................................... 14 Osaliselt kaetud sümbolitega testimine..................................................................... 14 2 Ülesanne 1 Ülesande püstitus On antud mittelineaarne dünaamiline diskreetaja süsteem. Mittelineaarne funktsioon on tundmatu. On mõõdetavad ainult selle süsteemi sisend ja väljund. Süsteem on identifitseeritav ja juhitav vahemikus y [- 1; 1] . Sünteesida regulaator antud süsteemi juhtimiseks ja tõestada eksperimentaalselt juhtimissüsteemi töövõimekust. Juhtimissüsteem peab olema adaptiivne ning väljatöötatud lahenduste töövõimelisust tuleb kontrollida ka objekti mittelineaarsel mudelil ja häiringute olukorras. Lahenduskäik Sisend- ja väljund katseandmete tekitamine Pilt1. Katseandmete kogumine.
väljundisse 3 S0027 L I0,05 Laeb seisundit 5 (induktiiv.a) S0028 CU C00 Loenduri käivitamine S0029 L X04 Laeb seisundit 4 (Stopp) S0030 O B000 Bitt0 S0031 = O0,04 Saadab sign. väljundisse 4 S0032 R C00 Loenduri ennistamine S0033 LN I0,06 Sisend 6 ennistamine S0034 A X01 Või sisend 1 S0035 A I0,01 Või sisend 1 S0036 S B000 Set Bitt0 S0037 L I0,07 Laeb seisundit 7 S0038 R B000 Resetib Bitt0 S0039 L O0,04 Laeb väljundit 4 S0040 O X2 Või seisundit 2
Virtuaalreaalsus EVS 2382-37:2003 Standard on mõeldud soodustama rahvusvahelist suhtlust infotehnoloogias. Standard määratleb virtuaalreaalsusega seotud mõisteid. Registrisse kantud 11.03.2003 nr 353, projekti nr 51410 standardite andmebaasis. Virtuaalreaalsus “Kõige õigem” virtuaalne reaalsus on 3- mõõtmeline, arvuti poolt genereeritud maailm, milles saab kasutaja ja maailm üksteist vastatiku mõjutada. Virtuaalne reaalsus peab muutuma vastavalt kasutaja tegevusele ning paus inimese tegevuse ja muutuse vahel peaks olema võimalikult väike. Pilt, heli ja tehismaailma struktuur peaks olema niivõrd realistlik, et inimene unustaks mõneks ajaks pärismaailma olemasolu. Virtuaalne koostöökeskkond tuleb kasuks: sõjaväelaste ning päästetöötjate treenimiseks e-õppes kunstiobjektide näitamiseks (virtuaalne galerii) kirurgiliste operatsioonide...
R3 koosneb 2 osast: esimene osa koosneb Sisend3 VD3 sisenddioodidest ja takistist R1, mis moodustavad Sisend4 elemendi NING. Teine osa kujutab endast transistor inverterit, mille sisendisse on ühendatud nihke dioodid VDO, häirekindluse tõstmiseks. Kui anda ükskõik mitmesse sisendisse 0, siis vastavad dioodid avanevad, ning vool kulgeb läbi R1 ja avanenud sisend dioodide. Puntki A potentsiaal on madal, mistõttu ka transistori baasi potentsiaal on madal. Transistor on suletud ja väljundis on 1. Kui anda kõikidesse sisenditesse 1 siis sisenddioodid sulguvad ja E 1 hakkab toimima transistori baasile. Punkti A ja transitori baasi potentsiaalid on kõrged mistõttu transistor küllastub ja väljundis saadakse 0. Sisend 4 ehk otsesisend on täiendavate dioodide ehk loogilise laiendi juurde lülitamiseks. DTL põhipuuduseks on suur hilistus. 3.6
Riistvara ja Tarkvara Riistvara (hardware) · on seadmestik ,seadmete ja aparaatide kogum. · hõlmab arvuteid ja ka muid sellega seotud füüsilisi seadmeid. · on infotöötlussüsteemi kõik füüsilised komponendid või osa neist. · on arvutisüsteemi seadmestik. · Sisendseadmed on seadmed mille abil saab arvutisse midagi sisestada. · Töötlusseadmed on seadmed mida kasutatakse andmete töötlemiseks või programmide juhtimiseks. · Väljundseadmed on seadmed millega saab arvutist infot. · Lisaseadmed on seadmed mida saab arvutile juurde panna. Klaviatuur (keyboard)-sisendseade Saab andmeid ka korraldusi arvutisse sisestada. Hiir (mouse)-sisend kursori juhtimine ekraanil menüüde avamine käskude ja tegevuste valimine ...
SISUKORD C.2 OPERATSIOONISÜSTEEMID .........................................................................................2 C.2.1 PÕHIMÕTTED .........................................................................................................................2 C2.1.1 Protsessihaldus ..............................................................................................................3 C2.1.2 Mäluhaldus ................................................................................................................... 4 C2.1.3 Failihaldus.......................................................................................................................5 C2.1.4 Sisend- ja väljundseadmete haldus .................................................................................5 C2.1.5 Arvutivõrgu tugi.......................................................................................................
Puurpingid Puurpink on metallitöötluspink avade puurimise, nende avardamiseks, hõõritsemiseks, keermepuuriga keermestamiseks ja süvistamiseks. Nad võimaldavad puurida avasid läbimõõduga kuni 100mm, rõngaspuuridega isegi suuremaid. Puurpingid liigitatakse: universaalpingid; püstpingid; radiaalpingid; eripingid. Puurimine Ülepuurimine Avardamine Hõõritsemine Puurpingid võib jagada kahte rühma: püstpuurpingid – ettenähtud avade puurimiseks ja keermestamiseks kergetesse detailidesse, mida on kerge töölaual liigutada. See koosneb rõhtsast töölauast ja spindlist, millesse kinnitatakse lõikeriist. Spindlile antakse püstsihiline ettenihe. radiaalpuurpingid – kasutatakse keskmiste ja suurte detailide töötlemiseks. Nendel on võimalik silinderhülssi pöörata ja nikutada spindlikasti radiaalselt mööda konsooli. Avasid läbimõõduga kuni 12mm puuritakse lauapuurpinkidel. ...
Tallinna Tehnikaülikool Raadio- ja sidetehnika instituut Aines IRO0020 Raadiosageduslik skeemitehnika Laboratoorse töö nr. 1 Transistorvõimendi modelleerimine arvutil Aruanne Koostajad: 2012 Töö eesmärk: Tutvumine praktikas kasutatava transistorvõimendusastme skeemi, selle tööreziimi arvutamise ning numbrilise modelleerimisega (SPICE). Tagasiside kasutamine ja selle mõju skeemi tööle. Kasutatavad seadmed: 1. SPICE SPICE Vabatarkvaraga LTspice IV v.4.03z varustatud personaalarvuti Töö käik: Koostasime LTspice IV'is transistorvõimendusastme skeemi eelnevalt arvutatud elementide väärtuste põhjal. Joonis 1. Transistorvõimendi skeem Esialgu arvutatud elementide...
Millised probleeme võib esineda, kui on vaja ühes skeemis ühendada TTL ja KMOP loogika? Kuidas lahendada? KMOP-ga TTL tüürimine pole probleem. TTL-ga KMOP-i täärimisel on lävepinge probleem. : TTL väljund on madalam kui Udd; KMOP sisend ei tohi olla „õhus“; vajadusel saab KMOP lävepinget muuta; TTL väljundisse võib lisada takisti
Kodutöö 1 Ül 1. Suurem osa tänapäeva ettevõttetest kasutab oma töös arvutit. Infotehnoloogilised lahendused tagavad ettevõtte konkurentsivõime, tuntuse ning edukuse. Infosüsteem kogub, organiseerib ning edastab infot ettevõte erinevate funktsionaalsete osade vahel (tootmine, turundus, finants jms). Väikeses eritellimusmööblit tootvas ettevõttes arvutit kasutatavad töökohad on näiteks: firma omanik, tootmisjuht, raamatupidaja. Firma omaniku arvuti kasutamise otstarbeks on ettevõtte üleüldise töökorralduse jälgimine. Lisaks veel klientidega suhtlemine, kodulehekülje korrashoid jne. Vajadusel uute töötajate otsimine ning värbamine. Tootmisjuhi ülessandeks ettevõttes on klientide poolt saadud tellimuste kavandamine joonestus/cad programmides. Materjali kulude arvestamine ning sellest lähtuvalt ka inventuuri jälgimine ja vajadusel juurde tellimine. Ramatupidaja ülessandeks on firma arvetepidamine ...
faasides. Staatilise testimise käigus saab kontrollida ka süsteemi omadusi nagu näiteks hooldatavus, töökindlus, analüüsitavus. Dünaamiline testimine jaotatakse: funktsionaalseks testimiseks struktuurseks testimiseks. Struktuursete testimise tehnikate puhul tulenevad sooritatavad testid tarkvara sisemisest struktuurist, nende kasutamisel peab omama teadmisi kuidas tarkvara on juurutatud ning kuidas ta töötab. Funktsionaalse testimise tehnikad on sisend / väljund testimise tehnikad. Seda seepärast, et antud testimise tehnikat kasutades ei huvita testijat tarkvara ise vaid sisend ja väljund. Testija ei pea teadma ega omama teadmisi programmi koodi ja struktuuri kohta, ta keskendub tarkvara funktsionaalsuse testimisele huvitudes küsimusest, mida tarkvara teeb, mitte kuidas tarkvara seda teeb. http://www.youtube.com/watch?v=p2AP3VMAkpA Tänan tähelepanu eest! Kasutatud kirjandus: http://www.e-uni
DVDseade R VS S Andmete sisestamine ja andmekandja Mälupulk R VS V Andmete sisestamine ja andmekandja Veebikaamera R S V Videopildi sisestamine Mikrofon R S V Heli sisend Modem R S V Arvutivõrgu sisend Võrgukaart R S S Võimaldab arvutitel suhelda kasutades arvutivõrku Plotter R V V Püsikoopiate loomiseks 01.02.2010
E= Q (%)/ AP (%) E= 0 ; E 0 Indiperentsed kaubad hind määratakse väliste teguritega. FIRMATEOORIA - Väikseim majandusüksus, mis toodab hüviseid ning pakub neid teisele majandusüksusele. Kuidas, kellele, millise hinnaga müüa? - Inimese eesmärk on kasumlikkuse maksimeerimine. - Ettevõtte eesmärk on kasumlikkuse maksimeerimine. - Ettevõte käitub ratsionaalselt. - Lühiperiood ja pikk periood. Lühiperiood on periood, kui vähemalt 1 sisend ei ole vahetatud. - Kust ostetakse resursse? Majapidamistelt. - Sisend tööjõud L K kapital Sisenditegurikomplekt ettevõte, mis kasutab nii tööjõudu kui kapitali. W tööjõud; r kapital; c cost(kulutus) Kolmnurk tootmisvõimaluste hulk wL+rK = c tööjõu kulu + kapitali kulu = kogukulu K= c/r w/r L See mida iga inimene annab oma osa produkti. MPL tööjõu piirprodukt
EESTI MAAÜLIKOOL TEHNIKAINSTITUUT Energiakasutuse eriala Üliõpilased: Õppeaasta: Rühm: A.Puis M.Pabusk R.Feldman 2014/2015 EK 1 ELEKTROONIKA ALUSED Juhendaja: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Toivo Leola 03. detsember detsember Töö nr: 7&8 BIPOLAARTRANSISTORI UURIMINE Katseobjekt: Kasutatud seadmed: Õppida tundma bipolaartransistori omadusi. Juhtmed Tutvuda bipolaartransistori tööga ühisbaas- (ÜB-) ja ühisemitter- (ÜE-) ühenduses. Reostaat x2 Võtta üles transistori sisend- ja väljund- Bipolaartransistor (KT361E) tunnusjoonte sarjad, määrata nõrga signaali Toiteallikas x2 (PS613) režiimi parameetrid (h-pa...
Ülesanne 1 - Windows Loetud materjalide põhjal vasta järgmistele küsimustele (vajadusel otsi internetist infot juurde). 1. Nimeta kõik Windowsi versioonid mida tead. Server versioon: Windows NT 1993-2000, Windows 2000 -2003, Windows Server 2003- , Kliendi versioon: Windows 1.01-3.2 1985-1993, Windows NT 3.1-4.0 1993-1996, Windows for Workgroups 3.11 1993, Windows 95 1995-1998, Windows 98 1998-2000, Windows 2000 2000-2001, Windows ME 2000-2001, Windows XP 2001-2007, Windows XP Professional x64 2005-2007, Windows Vista 2007-2009, Windows 7 2009-2012, Windows 8 2012-2013, Windows 8.1 2013-2015, Windows 10 2015- , 2. Kirjuta, kuidas saab Windowsis vaadata milline pro...
IC suuruseks. Ic=25...250A. Suurema takistuslike mikrofonide korral tuleb valida väiksem Ic suurus. Autonoomse toitega võimendus aste 6.2A ABO lk 302 on mõeldud mikrofonide tundlikuse suurendamiseks ja ühendatakse väikese plekk varje sisse paigutatuna mikrofonijuhtme ja selle pistiku vahele. Madala mürataseme saavutamiseks tuleb eelnimetatud skeemil takisti R1 abil seada transistori toitevooluks 0,15-0,25mA. Müravaese transistori võimendusastme (6.2B joonisel) sisend transistoril VT1, Ic kollektorivool on ainult 2,5A mistõttu mürategur ühevoldilise väljundsignaali suhtes on vähemalt -78dB. Võimendi sisendtakistus on 200k mistõttu mikrofoni takistus võib olla kuni 50k ja talitlus sagedusala 20Hz-20kHz, vajalik võimendustegur Ku=R4/R3 le.Takisti R4 skeemis muudab tagasisidet. Pingejagur moodustab R4 jast ja R3 est. Mikroskeemiga K548YH1. Selle mikroskeemi eelised üldotstarbeliste OP võimendite sees on väiksem omamüra ja väike modulatsiooni
Arvutis säilitatakse programme (käskude jada) ja andmeid mälus kahendkujul (0-de ja 1-de jada). Põhiliselt on kasutusel von Neumanni tüüpi arvuti arhitektuur, kus nii käsud kui ka andmed asuvad samas mälus. Eksisteerib ka Harvardi arhitektuur kus on eraldi mälu käskudele ja andmetele. Kogu programmi täitmine eeldab pidevat andmevahetust protsessori ja mälu vahel. Protsessorisse loetakse käske ja andmeid ning mällu kirjutatakse resultaate (andmeid, mitte käske). Sisend ja väljund ei pruugi toimuda üldjuhul läbi protsessori vaid võib olla teostatud ka otse mälu ja sisend-väljund seadmete vahelise andmevahetusena. Mälust saab lugeda ja sinna kirjutada käske-andmeid sõnade kaupa. Eri protsessoritel on erinev sõna järgulisus. Aadress on kahend kood (number) mis näitab millise sõna poole toimub pöördumine. Mälus on taoline 0-de ja 1-de jada. Koodi enda järgi ei ole võimalik eristatda kus on andmed ja kus käsud.
RIISTVARA SILVER KARU Riistvara Riistvara (ka raudvara) (inglise keeles hardware) all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud. Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik tarkvara, mis kõige üldisemalt öeldes sisaldab instruktsioone riistvarale. Riistvarad Emaplaat Protsessor Mälu Videokaart Kõvaketas CD-ROM, DVD-ROM (või mõni analoogiline seade - laserketas) Disketiseade Helikaart Võrgukaart Modem Monitor Klaviatuur Hiir Printer Veebikaamera Skanner Kõlarid Puhvertoiteallikas ehk UPS (lühend sõnadest Uninterruptible power supply) PILDID EMAPLAAT HIIR KÕVAKETAS MODEM PRINTER VIDEOKAART CD-rom KALVITUUR KÕLAR MONITOR MONITOR MÄNGIMISEKS VEEBIKAAMERA LUKSUS
mis asuvad fikseeritud adressiinidel 00h, 08h, 10h, ..., 38H. Need olid mõeldud tiestamaks välisele riistvarale, et tugineda vastavale katkestus-teenusele, samasoli ka tihti töötamas kui kiires süsteemi kõnedele. Kõige keerukaimaid käske oli XTHL, mida kasutati HL registri paari vahetuseks, mille väärtus salvestati adresiinil stack pointeri poolt. Sisend/väljundi kasutus ja ülesehitus Intel8080 toetab 256-te sisend ja väljund porti, vastavalt juhistele võtab adressiinide porte kui operante. Põhimõtteliselt see vabastab protsessori piiratud adresiiini ruumi. Adressiini ruumi kasutake nii kõvakettas kui ka välisseadmetega kiipides. Kuigi sellise disainlahenduse jaoks võib olla vajalik spetsiaalne riistvara, mida peab kasutama et lisada ootamisaega sest välisseadmed on sageli aeglasemad kui mälu. Mälu kasutus Programmi, andmete ja stack mälud moodustavad sama mälu osa
Arvuti operatsioonisüsteem Algis Suurkivi AAp-11, VKHK [email protected], 54610709 Mis see on? Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt juhib arvutisüsteemi tööd teenindab rakendusprogramme. Operatsioonisüsteemi ülesanded arvuti protsessoriresursside jagamine protsesside vahel. operatiivmälu haldamine. Failide haldus sisend-väljundüsteemide (I/O) haldamine arvutivõrkude tugi arvuti turvalisuse tagamine käskude interpreteerimine Operatsioonisüsteemide tüübid Operatsioonisüsteeme võib liigitada mitmeti. reaalajasüsteemid ajajaotussüsteemid Pakktöötlussüsteemid hajustöötlussüsteemid üldotstarbeline süsteem Operatsioonisüsteemide ehitus Võib eristada järgmisi operatsioonisüsteemi mooduleid: K...
· Kirjelduse lõplikkus (algoritm on kirjeldatav lõpliku arvu sammudega). · Peatuvus. Töö lõpetamine mistahes sisendi korral - kõikjal määratud algoritm. Osaline e. "poollahenduv" algoritm kas annab tulemuse või ei lõpeta tööd. · Determinism (samade algandmete korral vastus sama, lahenduskäik on korratav) vs. mittedeterminism (näit. "tõeline" juhuarvude generaator). · Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). · Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): · Turingi masin, 1936-37 · lambda-arvutus (Church), 1941 · Posti süsteemid, 1943 · Markovi algoritmid, 1951 · Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 · programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 Algoritmi peab saama väljendada nii, et see oleks mugav nii koostajale (algoritme koostavad
paralleelpordid. Kuvar Tähtsuselt järgmine on monitor ehk kuvar, mis muudab arvutis toimuva visuaalselt jälgitavaks. Kuvarid jagunevad laias laastus kaheks: elektronkiirekuvariteks ehk monitorideks ja vedelkristallkuvariteks. Elektronkiirekuvar on televiisori kaksikvend arvutimaailmas, mille tööpõhimõte ei erine palju televiisori omast. Erinevused televiisoriga võrreldes seisnevad peamiselt selles, et arvutikuvari sisend on kohandatud arvutiandmete erilisele numbrilisele kujule ja ergonoomilised (ergonoomia -- töövahendi, menetluste ja keskkonna sobitamine vastavaks inimese nõuetele ja soovidele) nõuded on veidi teistsugused. Tuleb ju monitori jälgida umbes poole meetri kauguselt vastupidiselt televiisorile, mida me vaatame reeglina teisest toa otsast. Kuvari kvaliteedi peamiseks näitajaks on ekraanil eristatavate punktide pikselite (picture element) arv
Digitaal-analoog muundur Väga tihti on vaja digitaalsignaal muuta analoogsignaaliks. See tähendab, et mingisugune kahendarv on vaja muuuta kindla nivooga pingeks. Näiteks: Meil on 4-bitine arv 1010BIN>10DEC Süsteemis on maksimaalne pinge 5 V. Nelja bitiga saame eristada 16 olekut (0-15): 0DEC> 0 V ja 15DEC> 5 V Uanalog=5/15 * 10= 3,33 V Sellise protsessi teostamiseks sobib väga hästi järgmine skeem, seda kutsutakse R-2R Ladder. Skeemil on näidatud kuhu tuleb ühendada bitid. R ja 2R tähendab seda, et takisti 2R on 2 korda suurem kui R nt: 10 k ja 20 k. Loomulikult peab arvestama seda et takistused ei oleks liiga väikesed, sest siis muutub vool ahelas liiga suureks. Väljundpinge saab väljaviigust Out. Selleks, et skeem korralikut töötaks tuleb anda sisenditele ,,0" ja ,,1" korrektselt kui on ,,0" siis peab sisend ühenduses olema maaga (Gnd).
Abstraktset süsteemimudelit kasutades on hõlpus käsitleda mudeli teisendamise, analüüsi ja ajaliste protsesside arvutamise meetodeid puht-matemaatiliste ülesannetena. Kui abs.mudelit ei saa realiseerida konkreetse süsteemina, siis peab formuleerima sellised piirangud või lisatingimused, mis tagaks mudeli realiseeritavuse. Mudeli koostamise e modelleerimise eesmärk on lihtsad mudelid, mis kindlustavad vajaliku täpsuPeavad olema mingid algtingimused, sisend, väljund, muutujad, parameetrid {p}. Kui p=const, siis on statsionaasüsteem; kui p(t)-funktsioon ajast, siis on mittestatsionaarne süsteem. Reaalne süsteem --(modelleerimine)-- Mudel --(realiseerimine)-- Reaalne süsteem. Väljund on sisendist sõltuv, sisendmuutuja aga ei sõltu üldse süsteemist. 2.2Milliseid mudeleid kasutatakse lineaarsete statsionaarsete pidevaja süsteemide kirjeldamisel? Statsionaarse süsteemi analüüsi võib alati alustada
peegeldub suures osas taime pinnalt. Seetõttu tajuvad meie silmad taimi rohelistena. Taimelehtedes muundatakse päikesevalgus fotosünteesi teel kompleksseteks energiarikasteks molekulideks. Hiljem, olgu siis taim ise või taimi toiduks kasutavad loomad, lõhustavad need molekulid selleks, et saada elutegevuseks vajalikku energiat. Fotosüntees Fotosüntees on protsess, mille käigus valgusenergia muundatakse keemiliseks energiaks. Nimetatakse ka päikeseenergia fikseerimiseks. sisend väljund Fotosüntees 6 CO2+6H2O+PE (klorofüll) C6H12O6+6O2 suhkur Photosynthesis process by which carbohydrates are synthesized from carbon dioxide and water using light as an energy source. . Fotosüntees Fotosünteesi kiirus sõltub mitmetest teguritest: CO2 ja H2O kättesaadavus, valguse intensiivsus, temperatuur.
Personaalarvuti Sisukord Personaalarvuti Riistvara Tarkvara Personaalarvuti Andre Hade 2 Personaalarvuti Lühendiks PC Töötab elektril Töötleb või genereerib informatsiooni. Omadused Hind Suurus Võimalused Personaalarvuti Andre Hade 3 Põhitüübid ü Lauaarvuti ü Nettop ü Sülearvuti ü Netbook ü Tahvelarvuti ü Pihuarvuti Personaalarvuti Andre Hade 4 Võrdlus Nettop Netbook Lauaarvuti Sülearvuti Väike Soodne Soodne Väike ekraan (7"9") Ökonoomne Pikk akukestvus Personaalarvuti Andre Hade 5 Riistvara Füüsilised komponendid Arvuti koosseisus Korpuse sees: RAM HDD CPU Emapl...
Positiivne vs negatiivne loogika. Täielikult vs mittetäielikult määratud Boole'i funktsioonid {LAB1} Enamkasutatavaid järjestikskeeme 4. Trigerid: Triger on mäluelement mis säilitab 1bit informatsiooni. Qt = S + -R * Qt-1 Trigeril on 2 stabiilset olekut 1 ja 0. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajakhetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist muudab triger oleku vastupidiseks või säilitab endise oleku. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel loetakse sisse uued sisendid, toimuvad üleminekud, madalal olekul aga on triger passiivne, säilitades oma endise oleku. Vastasel juhul võiksid erinevate elementide ja kombinatsioonide erinevad viited väjundit mõjutada. Esifront vs tagafront. Ühe- vs kahetaktiline triger (MS-triger) master ja slave pool ... kahetaktilisse on kokku ühendatud 2 trigerit, et sünkroniseerimisel nulli haaramist elimineerida... slave lülitub esimesel taktil, master järgneval
Trigerid Triger on mäluelement mis säilitab 1bit informatsiooni. Qt = S + -R * Qt-1Trigeril on 2 stabiilset olekut 1 ja 0. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajakhetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist muudab triger oleku vastupidiseks või säilitab endise oleku. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel loetakse sisse uued sisendid, toimuvad üleminekud, madalal olekul aga on triger passiivne, säilitades oma endise oleku. Vastasel juhul võiksid erinevate elementide ja kombinatsioonide erinevad viited väjundit mõjutada. Esifront vs tagafront. Ühe- vs kahetaktiline triger (MS-triger) master ja slave pool ... kahetaktilisse on kokku ühendatud 2 trigerit, et sünkroniseerimisel nulli haaramist elimineerida... slave lülitub esimesel taktil, master järgneval
ainult üks väljund. Peamised informatsiooni teisendused toimuvad neuroni kehas, mida nimetatakse soma-ks. Kõik seal toimuvad protsessid on keemilised. Need protsessid genereerivad väljund signaali, mille tugevus sõltub sisend signaalide tugevusest teatud bioloogiliste seaduste järgi. Bioloogilises neuronis eelpool mainitud seadus sõltub neuroni Joonis 1.1 Bioloogiline neuron aktiivsusest ja võib muutuda ajas. Üksikud neuronid ühendatakse võrku sinaptiliste ühenduste abil (joonis 1.2). Signaal neuroni väljundist antakse teiste neuronite sisenditele. Iga neuroni sisend võib olla ühendatud ühe
ainult üks väljund. Peamised informatsiooni teisendused toimuvad neuroni kehas, mida nimetatakse soma-ks. Kõik seal toimuvad protsessid on keemilised. Need protsessid genereerivad väljund signaali, mille tugevus sõltub sisend signaalide tugevusest teatud bioloogiliste seaduste järgi. Bioloogilises neuronis eelpool mainitud seadus sõltub neuroni Joonis 1.1 Bioloogiline neuron aktiivsusest ja võib muutuda ajas. Üksikud neuronid ühendatakse võrku sinaptiliste ühenduste abil (joonis 1.2). Signaal neuroni väljundist antakse teiste neuronite sisenditele. Iga neuroni sisend võib olla ühendatud ühe
Funktsioonid Mida tähendavad järgmised mõisted? Milles seisneb mõistepaari erinevus ja milles sarnasus? 1. funktsioon ja protseduur Alamprogrammid jagunevad protseduurideks ja funktsioonideks. Funktsioonina saab vormistada üksnes sellist algoritmi, mis leiab täpselt ühe lihttüübi, viidatüübi või stringväärtuse. Protseduur on mõeldud mistahes töödeks: struktuursete väärtuste leidmine, joonistamine (graafikas) vms. Protseduur kutsutakse välja protseduurilausega, funktsioon aga funktsiooniviitega. Protseduur ja funktsioon on konstruktsioonilt sarnased: mõlema põhiosa on nn. plokk, mis koosneb kirjelduste osast ja lauseosast. 2. parameeter ja argument Parameeter esindab mingit väärtust, mida sa protseduuri välja kutsumisel peaksid andma. Ühte protseduuri saab defineerida kas mitte ühegi, ühe või enama parameetriga. Argument väljendab seda väärtust, mis antakse parameetrile, kui kutsutakse välja mingi protseduur. 3....
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö: ,,Transistorvõimendi" Raadiosageduslik skeemitehnika ARUANNE Täitja(d): Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 18. aprill 2012 Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud Aruanne kaitstud ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Tutvumine bipolaartransistoriga. Bipolaartransistori lihtsustatud mudel, transistor võimendina. Skeemi tööreziim, selle arvutamine. Skeemi montaaz makettplaadil, parameetrid ja nende mõõtmine. Kasutatavad seadmed: 1. Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvut...
Herman Hollerith Algis Suurkivi Aap-11, VKHK [email protected] Hollerithist Sünd 29. veebruaril 1860 Buffalo, New York Surm 17. novembril 1929 (69) Washington, D.C. Haridus City College of New York (1875) Columbia University School of Mines (1879) Elukutse Statistik, leiutaja, ärimees Tuntud kui perfokaartide leiutaja IBM asutaja Abikaasa Lucia Beverley Talcott Autasud Elliott Cresson Medal (1890) Herman Hollerithi isiklik elu Hollerith on sündinud Buffalos, New Yorkis Õppis New Yorki linnakolledzis kolis Georgtowni, Washington, D.C.'s lõi oma tabulatsinoonimasinate tehase 31. tänava ja C&O Kanali ristmikule täna on sinna paigutatud IBM koos tänutahvliga Perfokaart Perfokaart on nelinurkne kartongist kaart kannab digitaalset informatsiooni sõltuvalt avade olemasolust või puudumisest teatud kohtades. Praeguseks on perfokaart aegunud meedium...
koostamine, täiustamine ja ellurakendamine. On töökorralduslik dokument, mis näitab, kuidas on töö organiseeritud. Organisatsiooni tegevus on protsess. Sõltuvalt organisatsioonust on kuni 90 % tegevustest korduva iseloomuga, mida on mõistlik alati täita samal viisil. Sisend-Protsess-Väljund. Juhtimine toimub tagasiside kaudu (kuidas muuta sisendit nii, et saada soovitavat väljundit). Allsüsteemid võivad olla järjestikulised (väljund A = sisend B, B täitmine on võimalik siis, kui A on täidetud ) või paralleelsed (A ja B on sõltumatud, neid võib täita eri aegadel , eri töötajate poolt jne). Tööstusettevõtte tegevus kui süsteem Sisend- Tööstusettevõtte tegevus- Väljund Sisend- strateegia/ eesmärgid/ ressursid (inimesed, masinad, materjalid, finantsid, energia, informatsioon); väliskeskkonna mõju! Tegevus- protsess, mille sisuks on sisendi muutmine väljundiks, sh selle protsessi juhtimine
Nuumsead Kattetulu €/nuumsea kohta = liha (kg/sea kohta) * müügihind (€/kg) + järelkasvu väärtus (€/põrsas)+ sõnniku väärtus (€/siga)+ otsetoetused (€/siga)- muutuvkulud (söödad, mineraalained, ravimid jne.) €/siga Teravili Kattetulu €/ha = Saagikus, t/ha * müügihind, €/t + põhk, €/ha + otsetoetused, €/ha - muutuvkulud (seemned, väetised, taimekaitsevahendid jne.), €/ha Maasikad 4. Analüüsige tootlikkust lämmastikväetise kasutamisel Muutuv sisend Hektarisaak Enamsaak (kg/ha) N (kg/ha) (kg) Summaarne (SE) Keskmine (KE) Astmeline (AE) 0 1220 - - - 10 1370 1370-1220= 150 150/10= 15,0 1370-1220/10-0= 15,0 20 1485 1485-1220= 265 265/20= 13,3 1485-1370/20-10= 11,5
Trigeril on kaks stabiilset olekut loogline 1 ja loogiline 0 vajalikku olekusse seatakse triger sisendsignaalide abil. Trigeril on kaks väljundit otse väljund Q ja inversioonväljund Qinversioon. Trigeri oleku määrab nivoo otse väljundis. Kui Q = 0 (Qinversioon=1) siis on triger olekus 0. Kui Q=1 (Qinv=0) siis on triger olekus 1 Kasutatavad tähised R reset, tagastama sisendtrigeri viimiseks olekusse 0 S set K kill, SISEND univerasaal trigeri viimiseks olekusse 0 J jump, hüppama sisend universaaltrigeri viimiseks olekusse 1 T trigger, käivitama loendussisend D delay data, viide info andmed info sisend triggeri viimiseks olekusse mis on antud sissendisse C clock, takt sünkroniseerimis ehk juhtsisend. Tööpõhimõtte järgi liigitatakse trigerid: 1. RS seadesisenditega 2. D - andmesisendiga 3. JK universaalsisenditega 4
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Arvutitest Koostaja: Marcella Jatsinjak 8a klass Juhendaja:Margit Norman Viljandi2009 Marcella Jatsinjak Sisu Sisu..............................................................................................................................................2 Mis on personaalarvuti?..............................................................................................................3 Arvuti mälu ühikud..................................................................................................................... 4 Emaplaat......................................................................................................................................6 Protsessor....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
