Kordamine 1. Millised on Maa mõõtmed ja kuju? Maa on pisut lapik, poolustevaheline kaugus on 43 km ehk umbes 1/300 võrra väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. 2. Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maa tihedus 5520 kg/m3 Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Ristlained, mis tekivad maavärinate korral, levivad kindla kauguseni. Ristlained ei saa levida vedelikus, seega peab aine Maa sisemuses olema vedelik. 3. Kuidas ja miks muutub Maa välisilme (mandrite-merede paigutus)? Maa sisemus on aktiivne. Maa sisemus pole rahulik, vaid aeglases liikumises. Seda kinnitab mandrite triiv (nendevaheliste kauguste muutumine), maavärinad ja vulkaanipursked. 4. Kuidas mõjutab inimkond Maa kui planeedi arengut?...
Areng lõpeb alati surmaga, eluiga sõltub nii pärilikkus- ja keskkonnateguritest. Areng on üks elu tunnuseid. Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega, mis paneb närvisüsteemi reageerima. Üherakulistel organismidel asendavad närvisüsteemi spetsiaalsed valgumolekulid välismembraanis, mis annavad infot väliskeskkonnast edasi raku sisemusse ja panevad organismi välisärritajale lähenema või kaugenema. Organismide reageerimine ärritusele on üks elu tunnuseid. Tänu eluslooduse keerukusele ja mitmekesisusele on võimatu elu kõiki ilminguid üheaegselt käsitleda. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks ja seda uurib molekulaarbioloogia. Organellid on rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus ning seetõttu eristatakse vahel ka elu organiseerituse organelli taset...
Valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse ja nahatekised on ainult valgulise ehitusega. Valgud täidavad ka transportfunktsiooni (hemoglobiin, rakumembraani koostises esinevad transportvalgud). Valkude retseptorfunktsioon seisneb selles, et rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse (amööbi liikumine, maitse tundmine). Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid (insuliin). Valkude kaitsefunktsioonid avalduvad väga eriilmeliselt. Antikehad on organismile mitteomaste orgaaniliste ainete (antigeenide) vastu veres moodustunud kehad. AIDSi e. immuunpuudulikkuse sündroomi põhjustab HIV-viirus. Selle toimel lakkab inimese veres antikehade teke. Kontraktsioonivalkudeks nimetatakse valke, mis on võimelised muutma oma struktuuri (lihasvalgud)...
Bioloogia kordamine(nr3) · Viiruse eluomadused, eluta objektid Elusorganismi omadused- arenemisvõime, pärilikkuse aine(DNA;RNA) Eluta objekti omadused-ei toitu, ei hinga, ei palju iseseisvalt · Miks ei saa iseseisvalt paljuneda? Nad ei suuda seda oma ehituse eripära tõttu, puudub vajalik ainevahetus väliskeskkonnaga · Viiruse ehitus Genoom- DNA; RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet; kapsiid- ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku; ümbris-peremees raku membraan, ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitumisel(retseptor) rakku · Viiruste seltsid 1. DNA-viirused: herpesviirusete, adenoviiruste sugukond, papiloniviiruste perekond 2. DNA ja RNA viirused, mille replikatsioonis osaleb pöördtranskriptaas, Nt. Retroviiruste sugukonna viirused, hepatiit b 3. RNA viirused: gripiviiruste perekond, leetri-, mumpsi- ja marutõveviirus 4. Viirustega sarnanevad nakkusliku elemendid: satelliitviirused,...
TAVALISELT VALITUD TESTIKS KÕIGE TUNDLIKUMAD LIIGID, MIS GARANTEERIKS TEISTE LIIKIDE SÄILUMISE. KÕIK LIIGID AGA SAMAS EI REAGEERI ÜHTE MOODI SAMALE SAASTAINELE. KRIITILISED KOORMUSED ÕHUSAAST TAVALISELT PALJUDE GAASIDE SEGU (KOKTEIL), KUSJUURES IGAL GAASIL ON OMA TOIME KESKKONNALE . KONKREETSE SAASTAINE MÕJU TAIMKATTELE SÕLTUB KLIMAALILISTEST TINGIMUSTEST, SAASTAINE KOGUSEST MIS PUULEHE VÕI OKKA SISEMUSSE SATUB JA KONKREETSETE TAIMEDE VASTUPANUVÕIMEST SAASTAINELE, SEEGA ON SAASTAINE TOIME ORAGNISMIDELE SÕLTUV; · SAASTAINE KONTSENTRATSIOONIST · TOIME KESTUSEST · ORGANISMIDE GENEETILISEST JA KOHASTUMUSLIKUST TUNDLIKKUSEST SAASTAINELE Kasutusele võetud kriitilise Koormuse ja kriitilise kontsentratsiooni MÕISTED. ESIMENE KIRJELDAB SAASTAINE SADESTUMIST JA TEINE KONTSENTRATSIOONI ATMOSFÄÄRIS. KRIITILINE KOORMUS - SADESTUV SAASTAINE VÕI SAASTAINETE KOGUS, MILLE PUHUL NENDE POOLT...
Kokkutõmbumise käigus muutub gaasipilv väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu prototähe gaasiketta tasandisse kogunevad suuremad aineosakesed, mis aja jooksul omavahel kleepudes üha kasvavad. Sellised klombid koonduvad veel suuremateks moodustisteks, mida nimetatakse planetesimaalideks. Arvatakse, et planetesimaalide kokkupõrgete ning kokkusulamiste käigus tekivad protoplaneedid, mille sisemusse koonduvad raskemad elemendid ning väliskihid koosnevad põhiliselt erinevatest gaasidest. Kui tekkiv täht lõpuks süttib, puhutakse tähe ümbrus väga tugeva tähetuule poolt suhteliselt kiiresti gaasist ja väga peenikesest tolmust puhtaks. Ajapikku kaotavad tähele lähimad või väiksema massiga protoplaneedid oma atmosfäärist suure osa kergetest gaasidest (nagu vesinik ja heelium), põhjuseks noore tähe soojendav mõju ning planeetide ebapiisav mass, hoidmaks kinni kiiresti...
Seega määrab viiruse nakatamisvõimelisuse ära see, kas raku pinnal on või ei ole selle viiruse poole ära tuntavaid retseptoreid. Viiruse sesenemine rakku toimub ümbrisega ja ümbriseta viirusel erinevalt. Ümbrisega viirused sulatavad oma ümbrise kokku raku membraaniga ning selle käigus sisestatakse viiruse kapsiid raku sisemusse . Ümbriseta viirustel võib viirusosake siseneda rakku kas otse läbi rakumembraani või siis toimub see endotsütoosi teel. Viiruste genoomi replikatsioonil eristatakse kahte etappi: paljunemise varane (e. Ettevalmistav) ja hiline (e.vegetatiivne) staadium. Viiruste genoomi replikatsiooni varases staadiumis sünteesitakse ennekõike nende viirusvalkude mRNS-sid, mis on vajalikud raku ainevahetuse muutmiseks ja viiruse paljundamiseks....
Valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse ehituslik funktsioon. Liitvalk hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Rakumembraani koostises esinevad transportvalgud transportfunktsioon. Valkude retseptorfunktsioon väljendub rakumembraanis esinevate valkude näol, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse . Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid (nt insuliin). Valkude kaitsefunktsioonid antikehade moodustumine, mis on vajalikud viirushaigustest tervenemiseks. Antikehadele on omane kõrge spetsiifilisuse tase iga antikeha seostub üksnes selle molekuliga, mille vastu ta on sünteesitud. Organismi sattunud võõraineid, mis tingivad antikehade tekke, nimetatakse antigeenideks. AIDS on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab HIV...
2) Ehituslikfunktsioon valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisse. 3) Transpordifunktsioon hemoglobiin transpordib hapniku kopsudest kõigisse kudedesse. 4) Retseptoornefunktsioon rakumembraanis esineb valke, mis edastavad rakuvälist infot raku sisemusse . 5) Regulatoornefunktisoon seda täidavad valgulised hormoonid nagu näiteks insuliin. 6) Kaitsefunktsioon organismi sattunud orgaaniliste ühendite kõrvaldamiseks moodustuvad verre antikehad. 7) Liikumsfunktsioon organismi liikumises osalevad ka valgu molekulid. On valke, mis on võimelised muutma oma struktuuri, millega kaasneb ka molekuli mõõtmete muutumine, neid valke nimetatakse kontraktsioonivalkudeks....
Hafra poeg Menkaura oli viimane IV dünastia vaarao, kes laskis enda ja lähikondlaste jaoks Giza platoole uhke hauamälestise püstitada. Tema püramiid on väikseim (külje pikkus 103,4 m, kõrgus 65-66 m). See on ehitatud mitte aluskivimile, vaid suurtest lubjakiviplokkidest rajatud tehisterrassile. Püramiidi põhjakülge kaunistab arm, mille kaudu XIII sajandil kullahimus mamelukid püüdsid ehitise sisemusse tungida. Inglased Vyse ja Perring avastasid 1837. aastal samas püramiidi jalamil ka tõelise sissepääsu. Jüri Selirand ( 4, 10, ,,Muinas- ja Vabaaeg" Ajalugu VI klassile. 1995) Sfinks. Sfiniksil on inimese pea ja lõvi keha. Koos tähistavad need aga kuninglikku võimu. Sfinksi avatud silmad on pööratud ida poole, kust tõuseb päike ja ta kujutab Ra-Harahtet, idast koidu ajal tõusvat päikesejumalat...
Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi Replikatsioonigeen - viiruse geen, mille alusel sünteesitud ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise Repressor - regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi RNA- polümeraasi seostumist promootorpiirkonnaga Reteptorvalk - rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskonna infot raku sisemusse Retsessiivne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus Ribonukleiinhape - RNA on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule Ribonukleotiid - RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel Riboos - peamiselt RNA koostises esinev viiesüsivesikuline monosahhariid RNA-viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on RNA...
Õõnsusesse, kuhu mahtunuks viis inimest ümber väikese laua näiteks kohvi jooma, ehitati tellistest, raudarmatuurist ja betoonist kunstsüdamik. See hakkas tüve ja võra seestpoolt toetama. Vanad oksaaugud kujundati tuulutuskäikudeks, et tüvi seestpoolt ei kopitaks. Avaused kaeti metallvõrguga lindude eest, kellel võiks tulla tahtmine sinna pesa rajada. Tüve hargnemiskohta ehitati raudluuk, kui peaks olema tarvis pääseda tüve sisemusse kunstsüdamikku parandama. Tamme-Lauri tamme kohta on teada mitmeid rahvajutte. 1979.aastal vestis lugusid Tamme-Lauri talus elanud 76-aastane Ella Alliksaar. Ta kõneles, et puu olevat kasvama läinud Rootsi kuninga maa sisse löödud vehmrist (vankri aisast). Mäletavasti tuntakse sarnast jutumotiivi mitmete põlispuude kohta Eestis. Ella lisas, et kuningas olevat lubanud siis, kui puu kasvama läheb, Eestisse tagasi tulla. Veel...
Tekkimise algusest alates hakkab neutrontähe pöörlemiskiirus vähenema ning mida aeglasemalt neutrontäht pöörleb, seda vanem ta on. Kui M on suurem kui 3,0 ei suuda miski kokkutõmbumist peatada. Täht kollabeerub täielikult ja kaob vaateväljalt. Tekib must auk. Ruum kaardub niivõrd tugevalt, et teatud raadiuse väärtusel (mida nimetatakse sündmuste horisondiks) paindub tähe valgus tagasi tähe sisse st valguskiired suunduvad tähe sisemusse , mitte tähest eemale. Tähed, mille heledus muutub. Tähed, mille heledus võngub periooditi nimetatakse pulseerivateks muutlikeks tähtedeks ja tähti, mille heledus tõuseb plahvatuslikult ja laskub siis jälle endisele tasemele, nimetatakse eruptiivseteks muutlikeks tähtedeks. Enamus pulseerivaid tähti on hiiud. Nende siseehituse tõttu läheb täht tasakaalust välja ja püüdes tasakaalu taastada, hakkab ta pulseerima. Pulseerivad tähed jaotatakse kaheks:...
ained(süsivesinikud,valk,NH,lipiidid) ; -anorg. ained(katioonid,anioodid); -madalmolekulaarsed ühendid;- ainevahetuse vaheproduktid Ehitus: kanalite ja tsisternide süsteem Eristatakse: Karedapinnalist(ribosoomid peal) Sildedapinnalist(ensüümide peal) Tähtsus: 1)Seob organelle omavahel tervikuks 2)ainete transport Rakutuum ehitus: tuumaümbris koosneb kahest membraanist,milles paiknevad poorid mille kaudud toimud ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. tuumasisest plasmast nim karüoplasmaks (sisaldab DNAd,valke,RNA'd ja mimte suguseid madalmol ühendeid. olulisemad tuuma osad on kromosoomid. tuumaksesed(kromosoomidel toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine) Tähtsus : reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tuuma eraldamisega kaotab rakk jagunemisvõime,ainevahetus aeglustub ja rakk hukkub. Kromosoom inimesel 46 krom ( jagatakse 23ks paariks) Paarilisi kromosoome nim homoloogiliseks(Hom...
Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse , aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel. Tingimused Päikese tuumas on äärmuslikud. Temperatuur on 15.6 miljonit Kelvin'it ja rõhk on 250 biljonit atmosfääri. Tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt, kui vesi. Andmeid Päikesest: · läbimõõt on 1, 4 miljonit kilomeetrit · kaalub umbes sama palju kui 300 000 Maad · vanus- umbes 4, 5 miljardit aastat...
Ta annab nahale iseloomuliku tugevuse ja vastupidavuse. Temas on rohkesti veresoonekesi, närvikiude, meelerakke ja silelihasrakke. Siin paiknevad ka higi- ja rasunäärmed ning karvade juured. Oma alumises osas läheb ta pikkamisi üle alusnahaks. Pärisnaha veresooned etendavad suurt osa keha termoregulatsioonis. Vastavalt olukorrale nad kas ahenevad (NS-i vahetalitlusel) - verd valgub nahast keha sisemusse ja nahk kahvatub - või nad laienevad - verd valgub nahasse enam kui tavaliselt ja nahk tõmbub roosakaks. Et naha veresoonekesed korralikult ja kiiresti välistemperatuuri muutustele ja organismi füsioloogilisele seisundile reageeriksid, tuleb neid "harjutada". Seepärast on tähtis nahka iga päev külma veega karastada ja hõõruda. A l u s n a h k e. nahaalune kude koosneb peamiselt kollageensete kiudude kimpudest, mille vahele jääb rohkesti rasvkoesagarikke...
Igas eukarüootsel rakul on taku tuum koos rakutuumakestega. Rakutuum kordineerib rakus kõiki raku talitlusi, tuum on ümbritsetud kahe membraaniga. Raku tuumas paiknevates tuumakestes sünteesitakse ribosoome. Rakutuum juhib kogu raku elutegevust. Tuumakesse sünteesitakse ribosoomide RNAd. Rakutuuma ehitus Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, nendes on poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisene plasma on karüoplasma see sisaldab DNAd, valke, RNAd. Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid. Tuumas on üks või mitu tuumakest need on piirkonnad, kus toimub kromosoomidelt intensiivne DNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum on enamasti ümar, kuid selle kuju ja suurus võib eri rakkudes varieeruda. Kui tuum kõrvaldada, siis kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja rakk hukkub....
Leili Reimann Kehras 2008 Esimene mosee Varajaste moseede eeskujuks oli Muhammadi maja hoov Mediinas, mis ehitati 622 a. Esialgu oli see orienteeritud qibla järgi, mis näitas Jeruusalemma suunda. Alles 1,5 aasta möödudes orienteeriti see Mekale. Selle mosee funktsioon polnud rangelt religioosne, lisaks Muhammedi ja ta perekonna eluasemele täitis see ka poliitilisi ning juriidilisi ülesandeid. Rangete reeglite puudumist võib seletada sellega, et tol perioodil polnud reegleid veel antud, Allah alles ilmutas neid Muhammadile. Peale Muhammadi surma sai moseest oluline islami sümbol. Mosee püstitati iga sõjaväelaagri keskele. Vallutatud linnades rajati mosee paika, kus asus eelmine religioosne keskus. Nii ongi paljud moseed olnud algselt kristlikud kirikud. Paljudel juhtudel toimus muutus pikema aja jooksul - kuna kri...
Hafra poeg Menkaura oli viimane IV dünastia vaarao, kes laskis enda ja lähikondsete jaoks Giza platoole uhke hauamälestise püstitada. Nagu Te näha võite, on tema püramiid väikseim kui eelmised püramiidid, nimelt 65-66 meetrit. See on ehitatud mitte aluskivimile, vaid suurtest lubjakiviplokkidest rajatud tehisterrassile. Püramiidi põhjakülge "kaunistab" arm, mille kaudu XIII sajandil kullahimus mamelukid püüdsid ehitise sisemusse tungida. Inglased Vyse ja Perring avastasid 1837. aastal samas püramiidi jalamil ka tõelise sissepääsu, mida me praegugi kasutame. See järsult langev ligi 32 meetri pikkune hoolikalt graniitplaatidega kaetud koridor juhtib meid suhteliselt väikesesse eestuppa. Nagu Te näha võite on koridor niivõrd madal, et siin tuleb liikuda kummargil. Mida sügavamale me jõuame, seda kõrgemaks temperatuur muutub. Kuna siin on erit umbne, siis sageli inimesed kaotavad teadvuse...
Puissoos kasvab hõredalt puid: rabades mände, madalsoodes kaski ja leppi. Erilise soode tüübi moodustavad igikeltsaaladele kujunenud kühmsood ehk palsad. Need on künkliku pinnaga sood, kus turbast küngaste tuumikuks on jää. Talvel puhub tuul lume küngastelt lohkudesse, mistõttu palsade pind muutub taimedele talumatuks kasvukohaks. INIMENE OKASMETSAVÖÖNDIS Metsavööndi põhjapoolses ja mandrite sisemusse jäävas osas on karmid talved ja jahedad suved. Siberis, okasmetsade levikualal, on maapind haaratud igikeltsast, seetõttu on tingimused inimtegevuseks ja -asustuseks rasked. Läänest itta hõreneb inimasustus, asulad on väiksemad ning paiknevad harvemini kui lõuna poole jäävatel aladel. Põllukultuuride kasvatamisekssobivaid maid leidub vähe. Taigarahva peamiseks tegevusalaks on metsandus, jahindus ja kalandus ning loomakasvatus. Maavararikastes piirkondades lisandub maavarade...