omaks autod. jutustaja positsiooni. Võib jääda mulje, et autor ise on tegelane. NB! Autorit, jutustajat ja tegelast ei tohi samastada, AGA AD jutustaja võib edastada autori maailmavaadet. Fokusseerimine. Kes kõneleb? Vs. Kes ‘näeb’? Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia: Nullfokuseerimine (kõiketeadev jutustaja (tema-jutustus; liikuv vaatepunkt) Sisemine fokuseerimine (jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega (mina-jutustus, sisemonoloog, teadvuse vool). Ühes loos võib olla esindatud ka mitu piiratud vaatepunkti). Väline fokuseerimine (jutustaja teab vähem kui tegelane; tegelasi ja tegevust vaadatakse narratiivis kõrvalt (tema- jutustus, kroonika-stiil) Autor- Asub väljaspool loo raami, ei ole identne jutustaja ja tegelastega Teksti poolt loodud autorikuju: tekstuaalne autor, selle kaudu tekib lugejal ettekujutus autorist (hinnagulised
kohaselt pidanuks olema reserveeritud empaatilist vastuvõttu eeldavale tegelasele. Stalinismi mehhaanikaga tegeleb Vetemaa lühiromaanis ,,Pillimees". Minajutustajaks on andekas, kuid allakäinud luuletaja Ruuben Iilime, kes mööda õhtuse Tallinna tänavaid, kohvikuid ja restorane hulkudes meenutab stalinismi valitsemisajal toimunud sündmusi. Tuttavad köhad kutsuvad välja mineviku kummitusi. Iilime elab uuesti ja uuesti läbi oma õpetaja pooltahtmatu reetmise lugu, ta sisemonoloog on piinav, mitte kuhugi väljajõudev kõikumine enesesüüdistamise ja õigustamise vahel. Sügisvihmane õhtu loob melanhoolseteks mõtisklusteks sobiva atmosfääri, rahvarohked paigad rõhutavad aga kontrasti põhimõttel jutustaja üksildust. Rahutult ringirändav jutustaja on sisimas kinni oma minevikus, kuhu kõik ta mõtted mälestused on fikseeritud. Tähendusrikas on kodu puuduolek romaani maailmas. Iilime ei jõuagi oma eksirännakuilt koju, nagu jääb saavutamata ka hingerahu.
jutustuseks, ilma et vaateunkt muutuks. Sageli pole tema-jutustuse vaatepunkt piiratud ühe tegelasega. ! Võib juhtuda, et tegemist on KÕIKETEADVA JUTUSTAJAGA- sündmusi jälgiks justkui jumalik pilk, kelle vaatepunkg on piiramatu. Kõiketeadev jutustaja võib oma teadmisi lugejale jagada erineval määral: ta võib loos toimunut selgitada, arutada ja analüüsida, või vastupidi, ta võib piirduda vaid sündmuste kiretu esitamisega. SIIRDKÕNE- kaudne sisemonoloog - jutustaja vahendab tegelase sisemonoloogi temavormis. Piiratud teadmistega jutustaja- jutustaja, kes ei tea kõike ja vahendab vaid tegelasi ja nende vaatepunkte. Kõiketeadev jutustaja on tegelikult seesama, mis tekstuaalne autor - tema kommentaaride kaudu loomegi ettekujutuse teksti autorist. Samas piiratud teadmistega jutustaja ei pruugi tekstuaalse autoriga ühtida. Teost analüüsides on oluline silmas pidada, kelle vaatepunktist mingi sündmus on esitatud.
(,,Hyperion" räägitakse vabaduses. H on vabadusvõitlejate juht. Vabadusvõitlevad, rakenduvad inimese filosoofilised hoiakud.) Inimeste probleemide lahendus on katoliiklik usutunnistus. Taoliste romaanide arhetüübiks Goethe ,,Noore Wertheri kannatused." Üksildane noormees, kes elab läbi teatud eluraskusi. Kannatused on seotud armastusega. Nt Byron ,,Child Harold". ,,Oberman" üksik inimene maailmas. Kiriromaan. Koosneb Obermanni kirjadest endast väljapoole. Üksinduse sisemonoloog, ühtki kirja ta vastu ei saa. Realismi ja romantismi piiril olev teos - Standali ,,Armance" (1829). ,,Pildikesi Pariisi elust aastal..." Üles ehitatud kannale figuurile. Kanatab armastuse pärast. Alfrete de Musset nim üksiolevat hinge sajandi lapseks ja põeb sajandi haigust. Iseloomustus oma ajale iseloomustus üksindus, subjektviisus, teravnenud tundeelu, armastuse otsing(üldjuhul ei leia lohutust ka armastusest). G. Flauber(?) ,,Tundekasvatus".
Loengute lühikonspektid. 2. loeng 2. loeng 1. Virginia Woolfi (1882 – 1941) romaani „Tuletorni juurde“ esimese osa „Uks“ valitud lõikude stiili analüüs. Loetavad ka veebikeskkonnas kaustas „Teoreetilised tekstid“. Pöörake tähelepanu lausete pikkusele, põimlausetele, vahefraasidele. Ootamatud lausekonstruktsioonid, meeleolude võnked, hüpped vaatepunktis (ühe tegelase mõtete voolust teise tegelase aistingutesse), teraselt jälgiva ja uneleva, lüürilis-kujundliku ja praktilis-asjaliku informatsiooni kiire vaheldumine ja põimingud. Jutustus kandub mõtetelt kiiresti tegevuse kirjeldamisse ja tagasi. Mõelge ka sellele, kas ja kui edukalt on tõlkijatel õnnestunud Woolfi lausete maagiat teises, eesti keeles korrata – seejuures on tulnud arvestada nii seda, mille säilitamist algupärand nõuab, kui ka seda, mis eritingimused ja erivõimalused seab eesti keel. Woolfi stiil on ühtaegu tihe ja kerge, kesksõnalised (des-vorm) ja mitmesugused muud vah...
Kuid selles teoses pole nälg ainult sotsiaalne probleem. Esikromaan oli ja jäi tema kõige geniaalsemaks teoseks põhjuseks võib olla see, et kirjanik räägib oma ajast ja olukordadest oma elus. Kirjanik valas kirjanduslikku vormi enda poolt läbielatu: auahnuse, ebaedu, vaesuse, kõrkuse, puudusekannatamise, upsakuse, tundekülluse, viha maailma vastu, õrnustunde inimeste suhtes, enesepõlguse. Minavormis kirjutatud romaan on mehe, kel pole midagi süüa, sisemonoloog julge, provokatiivne, seda võib pidada 20. sajandi modernse romaani eelkäijaks. Esimese romaani mõju üllatas ja innustas kirjanikku. Järgmised romantilised armastusromaanid tõid lõpliku läbimurde ja rahvusvahelise tuntuse. Romaanis ,,Müsteeriumid" (1892) paljastab kirjanik tegelaskujude kaudu oma hinge sügavamaid salasoppe. Romaani peategelane on ühes väikeses kuurordis suve veetev noormees, kes püüab selgust tuua oma suhetesse iseenda ja teistega. Lüürilise
Sageli kasutusel ka ühisnimetusena 19. sajandi lõpu 20. sajandi alguse kunsti- ja kirjandusvoolude kohta. monograafia teaduslik teos, üksikküsimusele pühendatud uurimus. Näiteks: Friedebert Tuglase (18861971) monograafiad "Ado Grenzsteini lahkumine" (1926), "Juhan Liiv" (1927), "Eesti Kirjameeste Selts" (1932). monoloog kirjandusteose tegelase minavormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette; tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Sisemonoloog on kirjanduslik kujutusvõte, mis matkib inimese mõtete kulgu, meenutusi jm. Monoloogi kui teose ülesehituse võtet on kasutanud näiteks Juhan Smuul (19221971) "Muhu monoloogides" (1968), Jaan Kross (1920) "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970). Mooses legendaarne iisraellaste juht ja seaduseandja. Piibli järgi juhtis Mooses iisraeli rahva Egiptusest läbi mere ja kõrbe Palestiinasse. Siinai mäel andis Jumal talle kivitahvlid 10 käsuga, mis said juudi usundi ja kõlbluse aluseks
variatsioonid. Lugu teiseneb igas uues esituses. Narratiivi tähendus tekib loo esitamisel tekstina jutustamise kaudu. Vaatepunkt kelle seisukohalt lugu esitatakse. Fokuseerimine jutustaja ja tegelas(t)e vaheline suhe nullfokuseerimine kõiketeadev jutustaja (tema-jutustus; liikuv vaatepunkt) Sisemine fokuseerimine jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega (mina-jutustus, sisemonoloog, teadvuse vool). Ühes loos võib olla esindatud ka mitu piiratud vaatepunkti. Väline fokuseerimine jutustaja teab vähem kui tegelane; tegelasi ja tegevust vaadatakse narratiivis kõrvalt (tema-jutustus, kroonika-stiil) Fokuseerimine võib loo jooksul ka korduvalt muutuda (nt Kangro ,,Jäälätted"); see loob ebakindluse efekti. Jutustaja positsioon tekstis: Heterodiegeetiline väljaspool lugu (hierarhia tipus) seisev
variatsioonid. Lugu teiseneb igas uues esituses. Narratiivi tähendus tekib loo esitamisel tekstina jutustamise kaudu. Vaatepunkt – kelle seisukohalt lugu esitatakse. Fokuseerimine – jutustaja ja tegelas(t)e vaheline suhe nullfokuseerimine – kõiketeadev jutustaja (tema-jutustus; liikuv vaatepunkt) Sisemine fokuseerimine – jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega (mina-jutustus, sisemonoloog, teadvuse vool). Ühes loos võib olla esindatud ka mitu piiratud vaatepunkti. Väline fokuseerimine – jutustaja teab vähem kui tegelane; tegelasi ja tegevust vaadatakse narratiivis kõrvalt (tema-jutustus, kroonika-stiil) Fokuseerimine võib loo jooksul ka korduvalt muutuda (nt Kangro „Jäälätted“); see loob ebakindluse efekti. Jutustaja positsioon tekstis: Heterodiegeetiline – väljaspool lugu (hierarhia tipus) seisev
See tähendab, et iga lugu esitatakse läbi teatud prisma, mingist vaatepunktist. Lisaks on olulised ka kognitiivsed (taju) ja emotsionaalsed aspektid. Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia: Nullfokuseerimine kõiketeadev jutustaja (tema-jutustus ehk kolmandas isikus jutustus võib edastada vaid ühe tegelase piiratud vaatepunkti; liikuv vaatepunkt) Sisemine fokuseerimine Jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega (mina-jutustus, sisemonoloog, teadvus vool) Ühes loos võib olla esindatud ka piiratud vaatepunkti. Reaalsuse väljendamine Väline fokuseerimine jutustaja teab vähem kui tegelane; tegelasi ja tegevust vaadatakse narratiivis kõrvalt (tema-jutustus, kroonika stiil). Fokuseerimine võib tekstis muutuda. 24.Autori mõiste 12 Autor on teose looja. Erinevatel aegadel on autori loojarolli tähtsustatud erinevalt. Keskajal
esteetilis-eetilisi piire, mida tänapäevalugeja ilmselt ei taju. Aastal 64 oli tabu see, kui tegelastel oli enne abielu seksuaalsuhteid ja nad käisid alasti Pärnu rannas ujumas. Mingi tärkab noorsookultuuri väike nüanns on seal ka sees – tegelane kannab päikseprille. See on lugu, kuhu hakkavad ilmsemalt sisse tundima uued esteetilised elemendid – realistlik aluspõhi on olemas, aga juurde tuleb peategelase sisemonoloog (modernistl.), samuti hakkavad sisse tungima ka võõrad tekstid. Tektsuaalne maail hakkab seda kõike kujundama. Hästi kavalalt on lahendatud see, et kuidas rääkida ühiskondlikel teemadel, kuid samas mitte minna ametliku tellimusega kaasa – noored inimesed räägivad sellest, kuidas suhtuda komsomoliorganisatsiooni ja mis on selle ülesanded. Sõber on väga opositsiooniline ning ütleb päris ränke sõnu selle kohta. 1967 Elu võimalikkusest kosmoses
nii tõsiselt. Tuglase tõsidusele nende kolme tüübi kaudu vastandatakse dionüüsilisus. Legendaarsed on kahe sõbra Gailiti ja Visnapuu nädalatepikkused olengud erinevates vabariigi lokaalides. Ometi seesama teatud tüüpi kergemeelsus ei pärsi seda loomingulisust kõik kolm on kõigele vaatamata väga andekad. Ka see on Tuglasele selles tekstis probleemiks. Vaatepunkt see on teatud tüüpi sisekõne, kus Tuglas kõnetab ennast. Sisemonoloog. Natukene distantseeritud selle sina-vormiga. Kahestumine nii vormiliselt kui teatud lausete ja sisuliste hoiakutega. Keel kirev, kuid ometi kindla vormiga ja viimistletud. Sisekõne vormi iseloomustab katkenduslik palju kiillauseid, laiendusi. Fragmentidest kokku pandud. Siin on küllalt intensiivne intertekst, mis seondub eesti kirjanduslooga laiemalt. Reaktsioonid toona sellisele Tuglase pildile olid väga konservatiivsete kirjandusfunktsionäride poolt küllaltki karmid
tema naine Marion Bloom meest koju ootav Penelope, kolmas peategelane, noor ajalooõpetaja, isa poolt maha jäetud Stephen Dedalus on isa otsiva Telemachose paralleelkuju. Joyce rõhutab kõige lihtlabasemas eluolus korduvaid müütilisi, üldinimlikke ja universaalseid situatsioone, aja katkematut pidevust, muinasaja vahetut seotust kaasajaga. Tegemist on inimeksistentsi üleüldise mõtestamisega. Teos keskendub teadvuse ja alateadvuse üksikasjalikule jäädvustamisele. Kuulsaim uuendus on sisemonoloog. Raamat on 700-leheküljeline. Franz Kafka (1883-1924) Sündis jõuka juudi kaupmehe pojana Prahas, sai õigusteaduste doktoriks aastal 1906, töötas kindlustusametnikuna ja suri tuberkuloosi. Kafka saksakeelne looming on modernistliku kirjanduse nurgakivi. Tema teemadeks on inimese ahistatus ja tõelisuse seletamatu, painajalik loomus. Tüüpiline Kafka tegelaskuju satub ise seda põhjustamata või mõeldamatutel põhjustel ühte alandusse teise järel. Ebaõnn ja
„Pöördtoolitund“. J.V.Jannseni poja Eugeni monoloog. Õigustab oma isa kokkulepet saksa aadliga (Kuidas Jannsen C.R.Jakobsoni artiklite avaldamisest keeldus). Tagantjärele selgunud, et selle eest maksti. Leidis praktilisi seletusi, muidu oleks tulnud Postimees sulgeda. „Taevakivi“ kujutab Otto W. Masingu ja KR.J. Petersoni kujuteldavat kohtumist. Tegu põlvkondade vahelise konfliktiga, Masing alalhoidlik, Peterson trotslik idealist. „Kolmandad mäed“ Johann Köleri sisemonoloog. Esteetika ja eetika teemal. Maalis Jaani kirikule altarimaali, kasutas modellina eesti külameest. Selgub, et modell on hiljem osutunud sadistlike kalduvustega meheks. Kuidas käituda? Kas maali muuta või pole tal kujutatud Kristusega seost? 1978 „Keisri hull“. Müstifikatsioon. Esindab veenvalt kui tõelist dokumenti. Päeviku vorm annab võimaluse kaasa mõelda. Tekib vaatepunktide peegelsüsteem. Jakob, kes esitleb ka teiste seisukohti. Päevik annab isikliku, siira, ausa käsitluse
nimede vahetamine, paradoksid, must huumor, tegevus mitmel tasandil korraga Modernistliku romaani liigid: · süvapsühholoogiline romaan · filosoofilis-intellektuaalne romaan · absurdi romaan · sürrealistlik romaan · maagilis-realistlik romaan Esindajad: · James Joyce teadvuse vool · Virginia Woolf, William Faulkner teadvuse vool, sisemonoloog · Albert Camus eksistentsialistlik romaan · Franz Kafka absurd, maagiline realism, sümbol · Hermann Hesse süvapsühholoogia, eksistentsialism · Mihhail Bulgakov mitmetasandilisus, filosoofilisus · Gabriel Garcia Marques maagiline realism 2. Romaaniuuendus Uuenduslikkus kui modernismi üks põhitunge on oluline ka Hispaania 1898. aasta põlvkonna jaoks. Unamuno, Azorín, Valle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
