9)Mesopotaamia 3000eKr > Egiptus 3000 > India 2400 > Kreeta 2000 > Hiina 1700 > Kesk- Ameerika ja Peruu 10)Tsivi. tekke eelduse:ühiskondlik tööjaotus,viljelusmajandus,metallitöötlemine,(Ülemkiht) 11)1.Riik oli selleks et organiseerida suuremaid tõid milleks oli palju inimesi vaja. 2.Riik oli Ülemkihile selleks, et sundida alama klassi inimestele peale makse ja et oma võimu suurendada. 12)Primaarsed tsivi.-d tekkisid üksteisest sõltumatult,oma sisemistel põhjustel. Sekundaarsed tsivi.-d said, aga juba algusest peale mõjutusi juba olemasoleva(te)lt tsivi.-lt
hominiid-inimlaste evolutsiooni ahvilikest eellastest nüüdisinimeseni anastav majandus-kõik vajalik loodusest,korilus,kalapüük,küttimine viljelusmajandus-toit kasvatatakse ise,karjakasv,põlluhar neoliitiline revolutsioon-oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, hankivalt majanduselt viljelevale majandusele tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond primaarne tsivilisatsioon-kujunuesid sõltumatult,sisemistel põhjustel sekundaarne tsivilisatsioon-kujunes arenenumate naabrite mõjul riik-vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks esiaeg-inimühiskonna kõige kaugem minevik ajalooline aeg-periood,millest on säilinud kirjalikke mälestisi,kirja kasutuselevõtt,vanaaeg,keskaeg,uusaeg antiikaeg-Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu,800 eKr- 500 pKr saduff-veetõstuk.millega toimetati vett sinna kuhu see ei ulatanud hieroglüüfkiri-kirjamärgid,meenutavad piltkirja vaarao-jumala esin...
Koolivägivald on saanud tõsiseks probleemiks viimastel aastakümnetel, mitmetes riikides, just eriti seal, kus on asjasse segatud relvad nagu noad ja tulirelvad. See hoiab endas nii kooliõpilastevahelist kui ka kooliõpetajate poole suunatud psühholoogilist ja ka füüsilist vägivalda. Uurimused kipuvad tõestama laialtlevinud anekdootlikku arvamust et see nähtus on läbi aja süvenenud ja ,et eri kogukondades on sellel erinev mõju. On vahe sisemistel ja välistel käitumismaneeridel. Need maneerid on endassetõmbumine, ärevus, ja vahel ka depressioon. Depressiooni seostatakse enamalt jaolt teatud ainete kuritarvitamisega. Kuna sellised õpilased ei hakka eriti millegagi silma siis vaatavad kõiksugu koolitöötajad neist mööda. Välised käitumismaneerid viitavad enamjaolt pahatahtlikele tegudele nagu näiteks agressioon ja hüperaktiivsus. Erinevalt sisemistele maneeridele
palju vahendeid ja aega info hankimiseks, puudub ülevaade olemasolevast teabest, aeglustub otsustusprotsess ja kulutatakse ressusrsse teabe duubeldamiseks. Organisatsioonide edukaks tegutsemiseks on vajalik organiseeritud teave, sest korrastamata infohulk kasvab ja muutub juhitamatuks. Info peab olema kiiresti leitav ja taaskasutatav eriti just strateegiliselt olulistes valdkondades. Infojuhtimine aitab organisatsiooni sisemistel otsustusprotsessidel, arendab konkurentsivõimet, annab parema ülevaate väliskeskkonnast ressurssidest, toorainest, seadustest, turuolukorrast jne. Samuti toimub paremini ja ladusamini hindamine. Juhitud info aitab organisatsioonil areneda ja õppida. Tallinna Nurmenuku Lasteaias tegeleb iga töötaja oma valdkonna info kogumise ja haldamisega isiklikult. Tsentraliseeritud infojuhtimine puudub. Kogutud ja hangitud info edastatakse suusõnaliselt direktorile.
© EeeOoo Sõjasündmused 19411944 1. Kuidas said vahepealsetest liitlastest Saksamaast ja NSV Liidust vaenlased? MRBga lubasid Saksamaa ja NSV Liit teineteist mitte rünnata. NSV Liit plaanis ära oodata, mil Saksamaa ja Suurbritannia on omavahelistes lahingutes üksteist nõrgestanud ning siis astuda Saksamaa vastu. Kui Nõukogude Liit okupeeris 1940. a kevadsuvel Bukoviina (paarisaja km kaugusel Saksamaa naftavarudest), avas see Saksamaa silmad. Selle tulemusena hakkas Saksamaa kavandama sõda Nõukogude Liidu vastu. 1940. a lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSV Liidu vastu, mille eesmärgiks oli Punaarmee piiramine ja purustamine. 1941. a suveks oli Punaarmee koondunud riigi läänepiirile suured jõud, et ...
ühiskonna korraldajaks oli algul ülemkiht ja neile alluti vabatahtlikult, eraomand 7.Primaarsed tsivilisatsioonid: 3000 a eKr Mesopotaamias (tänapäeva Iraak) Eufrati ja Tigrise jõe alamjooksul ja Egiptuses Niiluse kallastel, Indias Induse jõe ääres(u 2400 eKr), Kreeta saarel (u 2000 eKr), Hiinas Huanghe jõe orus(u 1700 eKr), Natuke hiljem jõudsid tsivilisatsioonini Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad. (seal tekkisid kõrgkultuurid üksteisest sõltumatult- sisemistel põhjustel). Sekundaarsed tsiv.- nende kujunemist mõjutas mõni teine arenenum piirkond. 8.Egiptuses tekkis tsivilisatsioon sest: Sobiv geograafiline asend- ümber kõrb(eraldatus), Sobivad loodusolud- korrapärased jõe üleujutused tagasid viljakad mullad- sai põldu harida. Nt: hariti põldu, asulad, riiklus, tekkis kiri 9.V-E ajalooetapid: IV at lõpuks oli kujunenud piltkiri Varadünastiline periood- E ühtse riigi kujunemine- rajati pealinn Memphis, hieroglüüfkiri. Vanariik- 1
anonüümsus ning tal on võimalik oma tunded, muljed ja mõtted läbi analüüsida ning anda tagasisidet põhjalikumalt, kui seda saaks teha suulise arutelu käigus. Erinevad küsimustikud on oluline allikas, et saada lisainfot ja toetada näiteks arenguvestlusi, sisemisi koolitusi ja üritusi. Kuid ainult anonüümse tagasiside kogumine on vaid jäämäe tipp. Selleks, et töökeskkond ja -kultuur paraneksid ning et inimesed annaksid rohkem tagasisidet, on väga suur roll ettevõtte sisemistel väärtustel ja kultuuril. Meeskonnajuht peaks selleks näitama eeskuju avatud, ausa ja läbipaistva suhtlemisega ning julgustama tiimi liikmeid avaldama arvamust ka juhul, kui tegu on kriitiliste mõtetega.Töötajate arvamust ja avatust tasub väärtustada ning küsitlustele vastajate protsent annab aimu, kas arvamust julgetakse avaldada ning milline on kaasa rääkimise soov. Juhi roll on tajuda meeskonnas toimuvaid muutusi,
uskumusi ja ajaloosündmusi. Kirjaga kaasnes ka arenenud usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres: Mespopotaamias ja Egiptuses(u 3000 eKr); Seejärel Indias(u 2400 eKr), Kreeta saarel(u 2000 eKr), Hiinas (u 1700 eKr). Hiljem jõudsid tsvilisatsiooni tasemele Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad. Primaarsed e esmased tsivilisatsioonid kõrgkultuurid kujunesid suurel määral üksteiselt sõltumatult, sisemistel põhjustel. Sekundaarsed e tesesed tsivilisatsioonid kõrgkultuuride kujunemist mõjutasid arenenud naaberpiirkonnad Tsivilisatsioonide tekkimist uuritakse peamiselt arheoloogiliste leidude põhjal, võrreldes neid etnoloogia andmetega. Varajates tsivilisatsioonides alguses kiri veel puudus või oli algstaadiumis. Palju kirjalikke tekste ei ole. Arheoloogia ja etnoloogia andmete kokkupanemine on aga keeruline ning järeldused on vaieldavad.
teadvuseväline ja teadvustatud töötlus toimuvad mööda erinevaid töötlusteid: ühes tekib teadvus, teine juhib meie käitumist teadvuseväliselt. 3. teadvuseväline töötlus võib olla täpsem kui teadvustatud töötlus. 4. Mida on teada saadud tähelepanumehhanismide kohta kasutades tähelepanueelseid vihjeid kasutavate katsetega? 5. Too näited, mida teame tähelepanu neutraalse mehhanismide kohta tänu primaatidel läbi viidud katsetega. tema töö põhineb sisemistel kehalistel signaalidel. Need on universaalsed bioloogilised seadused 6. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon(üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad(üldine teadvustavus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara
Ka religioon arenes uuele tasemele. 5. Muudatused muinasaja inimeste usundis: põhjused ja näited. Vihik ja TV 5 Muinasaja inimeste muutused olid tingitud elukoha muutumisest. Muutsid ka inimeste eluolud ning enese ülalpidamisviisid. Nt. enam polnud esmane metsaloomaküttimine vaid asendamisega seotud usundid aega-ajalt teistega. 6. Primaarne ja sekundaarne tsivilisatsioon. Näited primaarsetest tsivilisatsioonidest. TV 8-9 Primaarne tsivilisatsioon: · Tekkis sisemistel põhjustel teiste kultuurist sõltumatult Sekundaarne tsivilisatsioon: · Kujunes arenenuma naaberpiirkonna mõjul · Mesopotaamia 3000 a eKr Eufrati ja Tigrise alamjooksul · Egiptus 3000 a eKr Niilus · India 2500 a eKr Indiuse jõe kallastel · Kreeta 2000 a eKr Vahemeres · Hiina 1600 a eKr Huang He jõe orus 7. Tsivilisatsioonide tekke põhjused: erinevad seisukohad, isiklik seisukohavõtt. TV 11 · Ühiskond hakkas kihistuma
tõstmiseks; esinevad aga kaod väliskeskkonda ja seetõttu põlemisproduktid saavutavad ainult tegeliku põlemistemperatuuri (puidul 1000 °C). Süttimistemperatuur on madalaim temperatuur, millest alates aine süttib impulsi toimel ja põleb edasi pärast süüteallika eemaldamist. Isesüttimistemperatuur on temperatuur, mille juures aine süttib ilma süüteallikata. Isesüttimine tekib aines toimuvate eksotermiliste (soojuse eraldumisega seotud) protsesside tagajärjel. Kui tingimused sisemistel eksotermilistel protsessidel on soodsad, võib aine temperatuur tõusta kuni ise süttimistemperatuurini, millele järgneb põlemine. Tuleohtlikud on madala isesüttimistemperatuuriga ained. Isesüttimisele eelneb isesoojenemine. Leekpunkt ehk plahvatustemperatuur iseloomustab kergsüttivaid ja põlevaid vedelikke või ka tahkeid aineid. Leekpunkt on madalaim temperatuur, mille juures aine ja õhu segu süüteallika toimel süttib üheks hetkeks
vool 5 s vältel kuni 0,5 voldini), töötemperatuur 40 C...60 C. Kasutamist piirab esialgu väga suur hind ja väike pinge (kuni 5 V). Tööiga väheneb temperatuuri tõusuga praktiliselt kaks korda iga 10º C kohta üle 25º C. 5.5 Kondensaatorite ühendamine 5.5.1 Kondensaatorite jadaühendus Jadaühenduse korral on laengud kõigi kondensaatorite elektroodidel suuruselt võrdsed, sest laengud liiguvad toiteallkast ainult välistele elektroodidele. Sisemistel elektroodidel tekivad nad varem teineteist neutraliseerinud laengute eraldumise tulemusena. 65 Tähistades kondensaatori ühe elektroodi laengu Q- ga, saab kirjutada pinged kondensaatoril Q Q Q U1 = , U2 = , U3 = . C1 C2 C3 Seega on erineva mahtuvusega kondensaatorite pinge erinev. Pinge ahela klemmidel U =U1 + U 2 + U 3
Suurte planeetide läbimõõt ületab 48000 km. Merkuur and Pluuto liigitatakse harilikult pisiplaneetide hulka Suuri planeete nimetatakse vahel ka gaasilisteks suurteks planeetideks. Asukoha järgi Päikese suhtes: 1. Siseplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa and Marss. 2. Välisplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun and Pluuto. Asukoha järgi Maa suhtes: 1. Sisemised planeedid: Merkuur and Veenus. Nad asuvad Päikesele lähemal, kui Maa. Sisemistel planeetidel võime näha faase nagu Kuulgi, kui vaatame neid Maalt. 5 2. Välimised planeedid: Teised planeedid, alates Marsist. Ajalooline liigitus: 1. Klassikalised planeedid: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, and Saturn. Klassikalisi planeete tuntakse juba väga ammusest ajast,sest neid võib vaadelda palja silmaga. 2. Moodsad planeedid: Uraan Neptuun, Pluuto.
vool 5 s vältel kuni 0,5 voldini), töötemperatuur –40 C...60 C. Kasutamist piirab esialgu väga suur hind ja väike pinge (kuni 5 V). Tööiga väheneb temperatuuri tõusuga praktiliselt kaks korda iga 10º C kohta üle 25º C. 5.5 Kondensaatorite ühendamine 5.5.1 Kondensaatorite jadaühendus Jadaühenduse korral on laengud kõigi kondensaatorite elektroodidel suuruselt võrdsed, sest laengud liiguvad toiteallkast ainult välistele elektroodidele. Sisemistel elektroodidel tekivad nad varem teineteist neutraliseerinud laengute eraldumise tulemusena. 65 Tähistades kondensaatori ühe elektroodi laengu Q- ga, saab kirjutada pinged kondensaatoril Q Q Q U1 = , U2 = , U3 = . C1 C2 C3 Seega on erineva mahtuvusega kondensaatorite pinge erinev. Pinge ahela klemmidel U =U1 + U 2 + U 3
Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. a) Kõigepealt 3000 a eKr Mesopotaamias ja Egiptuses Niiluse jõe kallastel- üheaegselt. b) Seejärel Indias 2400 a eKr c) Kreeta saarel u 2000 a eKr d) Hiinas u 1700 a eKr e) Mõnevõrra hiljem jõudsid tsivilisatsiooni tasemele Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad. Nimetatud piirkondades kujunesid kõrgkultuurid suurel määral üksteisest sõltumatult, oma sisemistel põhjustel. Seepärast võib neid nimetada esmasteks ehk primaarseteks tsivilisatsioonideks. Mujal mõjutas tsivilisatsioonide teket juba algusest peale mõni arenenum naaberala. Tsivilisatsiooni tekke eeldusteks olid viljelusmajandus ja metallitöötlemine. Ka usul oli roll selle tekkes. 2. Vanaaja mõiste. Esiaja ehk muinasaja lõppu ja ajaloolise aja algust tähistab kirjalike tekstide ilmumine. Ajaloolist aega jagatakse omakorda vanaajaks, keskajaks ja uusajaks
sailitamisel ja edendamisel. Sellest tulenevalt määratletakse ka vastutus tervise eest kas selleks on indiviid (üksikisiku vastutus) voi sotsiaalne keskkond (kogukonna vastutus) voi poliitiline keskkond (riigi vastutus). Tervisedendust individuaalsel tasandil mõjutavad inimese endaga seotud probleemid. Thitipeale märgatakse tervise tähtsust alles siis kui juba ollakse haigestunud. Suur tähtsus on ka inimese sisemistel barjääridel: palju on motivatsiooni tervislikult toituda, palju jätkub kannatust, et näha tulemust, kas tervislikust toitumisest on kasu. Kindlasti aitab kaasa tervistoetav keskkond ning tervisedenduse alla kuuluvate komponentide kättesaadavus, mis lihtsustab inimesel püüelda tervislikku elistiili poole. Positiivne vaimne tervis kui vaimne heaolu on taju, mõtlemine ja suhtlemine viisil, mis aitab elust rõõmu tunda ja keeruliste olukordadega toime tulla
Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades. Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. II Tsivilisatsiooni tekkimine Varased tsivilisatsioonid:Alates III aastatuhandest eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. Esimesed tsivilisatsioonid ehk primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede ääres. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid suurel määral üksteisest sõltumatult, oma sisemistel põhjustel. Kõigepealt Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Seejärel Indias Induse jõe ääres, Vahemeres paikneval Kreeta saarel ja Hiinas Huanghe jõe orus. Mujal mõjutas kujunevat tsivilisatsiooni juba algusest peale mõni arenenum naaberpiirkond. Ülejäänud kõrgkultuure enamasti teisesteks ehk sekundaarseteks tsivilisatsioonideks. Peamised tunnused: koriluselt viljelusmajandusele üleminek ja metalli töötlemine.
28. Mida tuleks määrata betooni kahjustuste uurimisel? Praod ja pragude moodustumine, ebatihedad vuugid ja liited, liited, mõranemised, lõhestumised, vajumised, kruusa pudenemiskohad, paikamiskohad, värvitööd, taimkate, seisev vesi ja ebatihedused, mustumine ja hallitus. 29. Betooni karboniseerumine, kuidas see toimub ja selle mõju materjalile või konstruktsioonile Kivimaterjalide puhul tekivad. - väliste mõjurite tagajärjel, CO2, SO2, SO3 jne. materjalide sisemistel põhjustel (ebasobivad koostisosad). Soolad tekivad ehituskonstruktsiooni materjalidesse mitmel viisil: - algusest peale, mobiliseerudes mitmesuguste protsesside tagajärjel; - õhust, pinnaseveest, pinnasest; - remondimaterjalidest. Sagedasemini väljalöövad soolad on sulfaatsed soolad (80% juhtudel), nagu näiteks - Tenardiit Na2 SO4 (40 % juhtudel) - Kips CaSO4 x 2H2O (25 %) Soolade kahjustused ilmnevad ehituskivide juures järgmisel kujul: - pinnakihi kestendamine ja koorumine;
põlemisproduktid saavutavad ainult tegeliku põlemistemperatuuri (puidul 1000 °C). Süttimistemperatuur on madalaim temperatuur, millest alates aine süttib impulsi toimel ja põleb edasi pärast süüteallika eemaldamist. Isesüttimistemperatuur on temperatuur, mille juures aine süttib ilma süüteallikata. Isesüttimine tekib aines toimuvate eksotermiliste (soojuse eraldumisega seotud) protsesside tagajärjel. Kui tingimused sisemistel eksotermilistel protsessidel on soodsad, võib aine temperatuur tõusta kuni isesüttimistemperatuurini, millele järgneb põlemine. Tuleohtlikud on madala isesüttimistemperatuuriga ained. Isesüttimisele eelneb isesoojenemine. Leekpunkt ehk plahvatustemperatuur iseloomustab kergsüttivaid ja põlevaid vedelikke või ka tahkeid aineid. Leekpunkt on madalaim temperatuur, mille juures aine ja õhu segu süüteallika
Tartu Ülikool ,,MUST PEDAGOOGIKA" Referaat 1 Tartu 2009 SISUKORD.............................................................................................................................2 ANTIPEDAGOOGIKA: ,,Must pedagoogika".......................................................................3 Sissejuhatus........................................................................................................................3 Mis on ,,must pedagoogika"?.............................................................................................4 ,,Musta" kasvatuse tagajärjed..............................................................................................7 KOKKUVÕTE........................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS..........
mudelis. Enne meditsiinilist seletust on olnud ka teisi näiteks demonoloogiline ja moraalne mudel. Pärast meditsiinilist on tekkinud näiteks psühhooloogiline ja sotsiaalne seletus. Kui ainuvalitses meditsiiniline mudel, jagati häired selgetesse rühmadesse: 1. Orgaanilised häired, 2. Psühhoosid ja 3. Neuroosid. Kasutati ka järgmist jaotust: 1. Eksogeensed haigused, mille põhjus on tulnud väljaspoolt, keskkkonnast, ja 2. Endogeensed haigused, mis on tekkinud sisemistel põhjustel. Endogeensed põhjused tähendasid kaasasündinud bioloogilist viga. Eksogeenseteks teguriteks olid aga psühhotraumad. Praegu kehtiv RHK-10 võtab arvesse teaduslikke uurimusi, mis ei näita, et ühed häired tuleneksid ainult kaasasündinud bioloogilistel põhjustest ja teised ainult psühhotraumadest. Seetõttu praegu kehtiv RHK-10 klassifitseerib häireid kümneks suureks rühmaks ennekõike häirepildi sarnasuse alusel. (Allik jt, 2002: 243-244). 3 SKISOFREENIA
.. kond-te patarei mahtuvus=patareisse ühendatatud kond-te mahtuvuste summadega. kond.patareid, kus kond-id on ühendatud rööpselt kas. suurte elektrilaengute säilitamiseks madalal pingel, seesuguse(joonis) kond-i max mahtuvus C=E0*Es*S/d*(n-1)..n-elektroodide arv, d-plaatidevaheline kaugus Kondensaatorite jadaühendus Jadaühenduse korral on laengud kõigi kondensaatorite elektroodidel suuruselt võrdsed, sest laengud liiguvad toiteallkast ainult välistele elektroodidele. Sisemistel elektroodidel tekivad nad varem teineteist neutraliseerinud laengute eraldumise tulemusena. Tähistades kondensaatori ühe elektroodi laengu Qga, saab kirjutada pinged kondensaatoril U1=Q/C1 ; U2=..Seega on erineva mahtuvusega kondensaatorite pinge erinev. Pinge ahela klemmidel U=U1+U2+..Avaldades pinge kondensaatorite laengu ja mahtuvuse suhtena Q/C=Q/C1+Q/C2+..millest Q-ga jagamisel saab kogumahtuvuse valemi 1/C=1/C1+1/C2+..
· Itaalia väljalangemine sõjast: USA ja Briti väed maabusid 3. septemnril 1943 Itaalias. Mussolini kõrvaldati võimult ning uus valitsus palus liitlastelt vaherahu. Saksamaa ja tema liitlaste ebaedu tulenes liitlasvägede tegutsemisest. Ühekoos suutsid nad halvata nii Saksamaad kui ka Itaaliat, kes üldse langes sõjast välja. Itaalia ebaedus oli oma osa mängida ka sisemistel vastuoludel. USA ja Briti vägede käest lüüasaamine kahandas kahandas Mussolini populaarsust, mis viis lõpuks tema kõrvaldamisele võimult. Punaarmeel võimaldas mitmetel põhjustel saavutada edu. Esiteks pidid sakslased sõdima mitmel rindel, näiteks Aafrikas ja Itaalias. See omakorda nõrgestas Saksa vägesid. Teiseks tegutses Punaarmee otsustavamatel hetkedel kindlakäelisemalt kui Saksa armee
taamias (tänapäeva Iraagis) Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Seejärel tekkis tsivilisatsioon Indias Induse jõe ääres (u 2400 eKr), Vahemeres paikneval Kreeta saarel (u 2000 eKr) ja Hiinas Huanghe jõe orus (u 1700 eKr). Mõneti hiljem jõudsid tsivilisatsiooni tasemele Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad. Nimetatud piirkondades kujunesid kõrgkultuurid suurel määral üksteisest sõltumatult, oma sisemistel põhjustel. Neid võib nimetada esmasteks ehk primaarseteks tsi- vilisatsioonideks. Mujal mõjutas kujunevat tsivilisatsiooni juba algusest peale mõni arenenum naaberpiirkond. Seetõttu nimetatakse ülejäänud kõrgkultuure enamasti teisesteks ehk sekundaarseteks tsivilisatsioonideks. Tsivilisatsiooni tekke probleem Esimeste tsivilisatsioonide tekkeajal kiri veel puudus või siis oli selle areng alles algstaadiumis. Kummalgi juhul pole sellest kõige varase-
taamias (tänapäeva Iraagis) Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Seejärel tekkis tsivilisatsioon Indias Induse jõe ääres (u 2400 eKr), Vahemeres paikneval Kreeta saarel (u 2000 eKr) ja Hiinas Huanghe jõe orus (u 1700 eKr). Mõneti hiljem jõudsid tsivilisatsiooni tasemele Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad. Nimetatud piirkondades kujunesid kõrgkultuurid suurel määral üksteisest sõltumatult, oma sisemistel põhjustel. Neid võib nimetada esmasteks ehk primaarseteks tsi- vilisatsioonideks. Mujal mõjutas kujunevat tsivilisatsiooni juba algusest peale mõni arenenum naaberpiirkond. Seetõttu nimetatakse ülejäänud kõrgkultuure enamasti teisesteks ehk sekundaarseteks tsivilisatsioonideks. Tsivilisatsiooni tekke probleem Esimeste tsivilisatsioonide tekkeajal kiri veel puudus või siis oli selle areng alles algstaadiumis. Kummalgi juhul pole sellest kõige varase-
Võitlusvaim ja tootlikus halvenesid, mis ohustab kompanii mainet ning raskendab ligi meelitada parimaid talente. Parast Lee pensionile jaamist kasutas tema järeletulija koheselt suurt plaani, kindlaks määrama mõningaid juhatuse strateegilisi eelistusi. Ta töötas valja selged ametlikud tööpõhimõtted vahetades välja mitteametlikud erandid ning hakkas neid arutama suurtel avalikel juhatuse kohtumistel. Üks lahivaate loks on, et põhimõtted ja korraldused põhinevad sisemistel elutarkustel. Lähedased inimesed kaldusid rääkima oma isiklikust elust ent enese teatavaks tegemine tekitab see sama ka teistes enesepaljastus tingib teistelt sama käitumist, muutes organisatsiooni tegevusi isiklike suhetega, põhinevaks teenete vahetamiseks. Nad osutavad tihti vastupanu muudatustele sest see paiskab segi ühiskondliku tasakaalu. Mõnikord on isiklik lähenemine väärtuslik, sest inimesed reageerivad kiiremini nende suhtes, keda nad tunnevad
Tervise kontseptsioonid ja intrapersonaalsete muutuste teooriad psühholoogia perspektiividest lähtuvalt Tervis ja heaolu aines Referaat Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Tervise psühholoogiline tähendus.............................................................................................7 Tervise kontseprtsioonid psühholoogilisest aspektist lähtuvaslt..............................................8 Psühholoogiline lähenemine...................................................................................................10 Psühholoogilised mõjurid mikrotasandil..........................................................................10 Enesetõhusus.....................................................................................................................1...
125. Fundamentaalne põhiniss tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks 126. Tegelik niss reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne. olemasolul kujunev tingimuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. 127. Mutatsioon kromosoomide struktuuri või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus. Mutatsioonid võivad olla: a) iseeneslikud (spontaansed) muutused DNA struktuuris on toimunud sisemistel põhjustel; b) mutageenide toimel tekkinud. 128. Mutageenid mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid gamma- ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused. 129. Valik - mingi valikuteguri mõjul toimuv geneetiliselt eritüübiliste paljunevate süsteemide arvukuse suhteline muutus. 130. Kunstlik valik valiku teeb inimene kas teadlikult või enese teadmata. Inimese
Kasutan seadet: 2HV 66"Raute" Tehnilised andmed: Noa pikkus (mm. ) 1700 Spoonipaki suurim pikkus (mm.) 1650 Spoonipaki väikseim pikkus (mm.) 1350 Max. paku läbimõõt (mm) 750 Min. pliiatsi läbimõõt (mm) 70 Spooni paksus (mm) 0,5-5,0 Nukkide läbimõõt välimistel (mm) 110 Nukkide läbimõõt sisemistel (mm) 65 Spindli pöörete arv (p/min) 145-220 2.2.1. Treispooni lõikamise pingi tootlikuse arvutasin järgnevalt Tvah 60 K t K m V Al = t + t4 = = 31.2 m 3 / vah.
Treispooni lõikamise pinkide tehnilised andmed Näitajad 2HV-66 "Raute" Soome Noa pikkus, mm 1700 Spoonipaku pikkus, mm suurim 1650 väikseim 1350 Maksim. paku läbimõõt, mm 750 Minim. pliiatsi läbimõõt, mm 70 Spooni paksus, mm 0,5-5,0 Nukkide läbimõõt, mm välimistel 110 sisemistel 65 Spindli pöörete arv, pööret /min 145-220 kuni 300 5 2.2,1. Treispooni lõikamise pingi tootlikkus on põhiline efektiivsuse näitaja. Tootlikkust võib mõõta paku tükkides vahetuses või märja spooni kogus m 3 / vah. Treispooni lõikamise pingi tootlikkusest sõltub poolautomaatliini tootlikkus. Tootlikkuse saab arvutada valemiga
Kasutan seadet: 2HV – 66“Raute“ Tehnilised andmed: Noa pikkus (mm. ) 1700 Spoonipaki suurim pikkus (mm.) 1650 Spoonipaki väikseim pikkus (mm.) 1350 Max. paku läbimõõt (mm) 750 Min. pliiatsi läbimõõt (mm) 70 Spooni paksus (mm) 0,5-5,0 Nukkide läbimõõt välimistel (mm) 110 Nukkide läbimõõt sisemistel (mm) 65 Spindli pöörete arv (p/min) 145-220 2.2.1. Treispooni lõikamise pingi tootlikuse arvutasin järgnevalt Tvah 60 K t K m V Al = t + t4 = = 31.2 m 3 / vah.
1) populatsiooni püsimiseks tarviklike keskkonnategurite olemasolu 2)liigi koht ökosüsteemis (ökoamplituutide vahemik), mis on määratud tema biootilise potentsiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite koosmõju poolt (fundamentaalne põhiniss ja realiseerunud e. tegelik niss) 53. Mutatsioonid: Mutatsioon kromosoomide struktuur või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus. Mutatsioonid võivad olla: a) iseeneslikud (spontaansed) muutused DNA struktuuris on toimunud sisemistel põhjustel. b) mutageenide toimel tekkinud. Mutageenid: mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid gramm ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused Kunstlik valik e. selektsioon valiku teeb inimene kas teadlikult või enese teadmata. Inimese sihipärane tegevus meeldivate või kasulike omaduste väljaarendamiseks. Looduslik valik iseeneslik mingi valikuteguri mõjul toimuv geneetiliselt eritüübiliste
iseloomustab korrosioonikiirus ajaühikus korrodeeruva metalli hulk pindalaühiku kohta. Püsivatel metallidel on see alla 0,1, vähepüsivatel 10, 2 mittepüsivatel üle 10 g/m h 29.Betooni ja kivimaterjalide soolkahjustused, kuidas tekivad ja millised? Vastus: Kivimaterjalide puhul tekivad. - väliste mõjurite tagajärjel, CO , SO , SO 2 2 3 jne. materjalide sisemistel põhjustel (ebasobivad koostisosad). Soolad tekivad ehituskonstruktsiooni materjalidesse mitmel viisil: - algusest peale, mobiliseerudes mitmesuguste protsesside tagajärjel; - õhust, pinnaseveest, pinnasest; - remondimaterjalidest. - Sagedasemini väljalöövad soolad on sulfaatsed soolad (80% juhtudel) Soolade kahjustused ilmnevad ehituskivide juures järgmisel kujul: - pinnakihi kestendamine ja koorumine; - pragunemine; - liivast täitematerjali väljapudenemine (krohvid);
aasta kevadel seoses Henry Chesbrough’ raamatu “Open Innovation. Selles rakendatakse nimetatud kontseptsiooni juhtimisele ning vastandutakse nn suletud innovatsiooni mudelile. Viimane mudel on praeguseks aegunud, kuid peaaegu kogu 20. sajandil peeti seda enamiku ettevõtete puhul edukaks juhtimisvormiks. Suletud innovatsiooni mudeli järgi põhineb ettevõtete innovatsioon ja konkurentsivõime säilitamine/saavutamine ennekõike nende sisemistel uuendustel – ettevõttesisestel uute ideede genereerimisel ja edasiarendamisel. Teisisõnu on suletud innovatsiooni mudeli aegumise põhjus olnud kõrgelt haritud ja kogemustega inimeste kasvav mobiilsus, pidevalt suurenev erariskikapitali osakaal, ülikiiresti kahanev uute toodete ja teenuste turule toomise aeg, jätkuva üleilmastumise tingimustes suurenev ettevõtetevaheline konkurents ning üha laiahaardelisem eri teadmiste allikatele tuginemine (Chesbrough 2003)
26. Eesti metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon, tüübirühmad, nende paiknemine mullaniiskuse-viljakuse ordinatsiooniruumis; 27. Koosluste autogeenne ja allogeenne, primaarne ja sekundaarne suktsessioon, kliimaksi mõiste; Suktsessioon - koosluste muutumine ajas, millega kaasneb liikide vaheldumine Kliimaks kliimaomane lõppstaadium Suktsessiooni jaotus: · Autogeenne muutused toimuvad sisemistel põhjustel, koosluse enda tegevuse tulemusena. · Allogeenne toimub väliste mõjurite toimel Teine tähtis jaotus: · Primaarne toimub seni asustamata pinnal. Neis kohtades algab primaarne suktsessioon, mis toob kaasa endaga kindlad ennustatavad muutused ökosüsteemis · Sekundaarne toimub pärast suur häirimist ehk häiringut, kas väliste tegurite põhjustatud massiline suremus või biomassi ärakanne
Võib olla kohalik, piirkondlik ja ülemaailmne. Bioloogiline m. elustiku ajalise ja ruumilise muutuse monitooring. Mutageenid mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid gamma- ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused. Mutatsioon s.o. kromosoomide struktuuri või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus. Mutatsioonid võivad olla: a) iseeneslikud (spontaansed) muutused DNA struktuuris on toimunud sisemistel põhjustel; b) mutageenide toimel tekkinud. Mutualism e. sümbioos liikidevaheliste suhete vorm, kahe eri liiki organismi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Võib piirduda mõne vajaduse vastastikuse rahuldamisega või seisneda mitmekülgses sõltuvuses. Mükoriisa e. seenjuur kõrgemate taimede ja seente kooselu seen varustab taime vee ja mineraalidega, vastu saab taimelt süsivesikuid.
kirjutada ja sealt lugeda). Andmed kirjutatakse konsentriliste ringidena (mitte spiraalina), mida nimetatakse radadeks (track). Rajad on jaotatud sektoriteks (sector). Sektoreid võib olla erinevatel radadel erinev arv (seesmistel ringidel vähem ja välimistel ringidel rohkem), kuid sektrorile salvestatav andmehulk on konstantne. Sellel põhjusel on kaasajal kõvaketta sisemine andmevahetuskiirus välimistel radadel kiirem kui sisemistel radadel (plaadi pöörlemiskiirus on jääv aga välimistel radadel rohkem sektoreid). Lisalugemist: www.wikipedia.org Kõvakettaid iseloomustavad suurused Maksimaaline salvestatav andmemaht Mõõdetakse mega- giga- või terabaitides, kuid tihti erineb kõvakettal näidatud andmemaht tegelikust, sest tootjad arvestavad andmemahtu selliselt: üks kilobait 1000 baiti ja üks megabait 1000 kilobaiti jne. Tegelikult on üks kilobait 1024 baiti, üks megabait 1024 kilobaiti jne.
Kõigepealt toimus see umbkaudu 3000 aastat eKr enam-vähem üheaegselt Mesopotaamias (tänapäeva Iraagis) Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Seejärel tekkis tsivilisatsioon Indias Induse jõe ääres (u 2400 eKr), Vahemeres paikneval Kreeta saarel (u 2000 eKr) ja Hiinas Huanghe jõe orus (u 1700 eKr). Hiljem jõudsid tsivilisatsiooni tasemele Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad. Nendes piirkondades kujunesid kõrgkultuurid üksteisest sõltumatult, oma sisemistel põhjustel, neid võib nimetada esmasteks ehk primaarseteks tsivilisatsioonideks. Mujal mõjutas kujunevat tsivilisatsiooni juba algusest peale mõni arenenum naaberpiirkond, seetõttu nimetati neid sekundaarseteks tsivilisatsioonideks. Tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused Tsivilisatsiooni tasemele jõudnud ühiskonnas on kujunenud ühiskondlik tööjaotus: osa inimesi teeb põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhib riiki, peab ühendust jumalatega jne
abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e . tegelik niss reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne olemasolul kujunev tingumuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. · Mutatsioon- s.o. kromosoomide struktuuri või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus. Mutatsioonid võivad olla: a) iseeneslikud (spontaansed) muutused DNA struktuuris on toimunud sisemistel põhjustel; b) mutageenide toimiel tekkinud. · Mutageen- mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks · Valik- · Kunstlik valik- inimese sihipärane tegevus meeldivate või kasulike omaduste väljaarendamiseks. Teadlik valik tehakse omale meelepärase tunnustega taimede ja loomade välja valimisega ning nende ristamisega samaväärsega suurema saagi või toodangu saamiseks.
Eristatakse – 1)fundamentaalset põhinišši- tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e . tegelik nišš – reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne olemasolul kujunev tingumuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. Mutatsioon- s.o. kromosoomide struktuuri või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus. Mutatsioonid võivad olla: a) iseeneslikud (spontaansed) – muutused DNA struktuuris on toimunud sisemistel põhjustel; b) mutageenide toimiel tekkinud. Mutageen- mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks Kunstlik valik- inimese sihipärane tegevus meeldivate või kasulike omaduste väljaarendamiseks. Teadlik valik tehakse omale meelepärase tunnustega taimede ja loomade välja valimisega ning nende ristamisega samaväärsega suurema saagi või toodangu saamiseks. Looduslik
Soovitame: kaaniravi, konntrast dussi, detox plaastrid, kuiva meresoola vann jalgadele, B3 keratiniini, kvertsetiini, foolhapet, ascorutiini. Jahutavad geelid, külma kapsalehte , takja teelehte . Salvina traumaeel (heel) , kaanikreem, mumio salv. Grippheel ennetamiseks. Endistool-immuunsust tõstev tablett. Hemarroidid - veenid laienenud? HEMAROIDID: (veenikombud) põhjuseks on vaagna piirkonna veenide kahjustused, hormonaalsed häired. Pärasoole piirkonna veenides on tekkinud venoosne pais, sisemistel veenidel tekivad sopistused, osad neist võlvuvad päraku piirkonnas välja. Veresoone seina kahjustused võivad jõuda mikrohaavanditeni, marrastusteni, verejooksuni. Kaasneb valu, ebamugavus, võõrkeha tnne, vereeritus (väljaheites hele veri päineb jäme või pärasoolest tume veri maost 12.s.s. Haigus pikaajaline ja kulgeb perioodidena. Ravi: soolalahusesse tampoon 0.9 või 2 ne ( haava sisse). Kui külmad käed jalad, kõndida meresoola karbisees hommikul ja õhtul
(n: mägedes elavad inimesed on harjunud madala hapn. sisaldusega). Kohastumine- põhineb geenipärilikel omadustel ja püsib isendi elu jooksul. N: põhjamaataimede võime taluda külma v. kõrbetaimede võime püsida peaaegu vihmatutel kasvukohtadel. Mutatsioon s.o. kromosoomide struktuuri või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus. Mutatsioonid võivad olla: a) iseeneslikud (spontaansed) muutused DNA struktuuris on toimunud sisemistel põhjustel; b) mutageenide toimiel tekkinud. Looduslik valik iseeneslik mingi valikuteguri mõjul toimuv geneetiliselt eritüübiliste paljunevate süsteemide arvukuse suhteline muutus, genotüüpide diferentseerunud paljunemine. Loodusliku valiku peategurid on a) abiootilise keskkonna tegurid, b) teiste organismide kahjulik või soodne mõju (vaenlased või sümbiondid), c) teiste organismide mõju ressursside kasutamise kaudu (konkurents), d)
aktiivse ternaarkompleksi, selle ühinemisel 40S subühikuga · zeIF3- fosforüleerimise kaudu reguleeritakse initsiatsiooni · 40S subühiku interaktsiooni mRNA 5' cap osaga vahendab eIF4, mRNA-d skaneeritakse kuni AUG koodonini Kozaki järjestus- spetsiifilised järjestuse AUG ümber, mis kergendavad äratundmist ACCAUGG · IRES- internal ribosome entry sites Eukarüootne initsiatsioon algab reeglina mRNA 5' otsa juures, osadel juhtudel aga ka sisemistel saitidel Elongatsioon aminoatsüül-tRNA liigub läbi kolme ribosomaalse saidi (A, P ja E) Terminatsioon valgusüntees termineeritakse mRNA stoppkoodonini jõudmisel ribosoomi vastavate faktorite poolt AMINOATSÜÜL-TRNA SÜNTEES Põhilised ensüümid, mis peavad tRNA molekuli identifitseerima on aminoatsüül-tRNA süntetaasid e. ligaasid. Aminoatsüül-tRNA süntetaas aktiveerib aminohapped ja liidab need tRNAle.Iga aminohappe jaoks
optiline peitmine. Aktiivne käsitlus hõlmab eseme taga asuvat tausta kuvamist eseme ees asuvale ekraanile, milleks võib olla inimesel seljas olev mantel (vt Joonis 7). See annab eseme ees asuvale vaatajale illusiooni läbipaistvusest. Seda meetodit on korduvalt püüdnud ellu rakendada nii teadlased kui sõjavägi.[11] Joonis 7. Aktiivse peitmise meetod[11] Erinevalt aktiivsest tugineb passiivne meetod peitmiseks objekti sisemistel omadustel. Need passiivsed omadused muudavad viisi, kuidas objekt pealelangevat valgust hajutab. Sellel käsitlusel saab omakorda eristada kaht erinevat haru: esimene, kus objekt on peidetud peegeldusi mõõtvate seadmete eest ning teine, kus objekt on nähtamatu (ehk ei hajuta ega neela) ka teda läbivaid laineid. Esimesel juhul vähendatakse märgatavalt objekti hajumise ristlõiget, parimal juhul vähendades seda kuni nullini, kus objekt enam üldse ei hajuta pealelangevaid välju
Koosluse definitsioon rangelt operatsiooniline. Ökoloogilise kooslusena tohib kooselavaid populatsioone käsitleda vaid juhul, kui nendest tekkinud segudel on olemas emergentsed omadused (vastand: kollektiivsed) 28.Koosluste suktsessioon, kliimaksi mõiste (Begon et al. 17.4.5); Suktsessioon - koosluste muutumine ajas, millega kaasneb liikide vaheldumine. Kliimaks kliimaomane lõppstaadium Suktsessiooni jaotus: 1. Autogeenne muutused toimuvad sisemistel põhjustel koosluse enda tegevuse tulemusena. Nt kui kliima ajas ei muutu, siis muutused saavad olla tingitud sellest, et kooslused muudavad ise oma keskkonda. 2. Allogeenne toimub väliste mõjurite toimel Teine tähtis jaotus: 1. Primaarne toimub seni asustamata pinnal. (vee alt vabanenud alad, vulkaanilise tegevuse tõttu tekkinud saared või liustike alt vabanenud alad, mis on seni taimestumata. Neist kohtades
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Le...
koosmõju poolt. Fundamentaalne põhiniss tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks. Tegelik niss reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne olemasolul kujunev tingimuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. Mutatsioon kromosoomide struktuuri või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus. a) iseeneslikud (spontaansed) muutused DNA struktuuris on toimunud sisemistel põhjustel b) mutageenide toimel tekkinud. Mutageen mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid gamma- ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused. Kunstlik valik e selektsioon. Inimese sihipärane tegevus meeldivate või kasulike omaduste väljaarendamiseks. Valiku teeb inimene kas teadlikult või enese teadmata. Teadlik valik tehakse omale meelepäraste tunnustega taimede
1.SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Otsinguline huvi ehk soov seletada käitumist, mida nähti juhuslikult. Praktiline huvi – vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist. Seletused tihti naiivsed. Näide: Aristoteles (384- 322 e.K.): 1)huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed 2)nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse 3)oletas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas Teaduslike käitumisuuringute algus, C. Darwini roll, “vaikuse” periood. Suureks algatajaks ja eestvedajaks oli C. Darwin. 1859 „Liikide tekkimine“ sh peatükk „Instinkt“, „Inimenese põlvnemine ja suguline valik“, “Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel” (1872). Vaikuse perioodil ei uuritud eraldi loomade käitumist maailmatasandil, sest aktuaalne oli süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia uurimine ja arendamine. Vaid üksikisikud tegelesid sellega omaette (Huxley, Heinro...
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 ...
ÖKOLOOGIA - teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest - Ernst Haevel 1866 Me mõjutame üksteist vastastikku. Nt: Parfüümi kandmine – püüd midagi mitte signaliseerida. Püüd keskkonnas paremini hakkama saada. Ökoloogia tsentraalne termine: ÖKOLOOGILINE FAKTOR. • Tegur. Igasugune aine, energia- või infovoog, mis elusorganisme otseselt või kaudselt mõjutab. Nt: parfüümi lõhn on infovoog – tajume seda Assimileerida = enda sarnaseks tegema. Lihtsamatest ainetest keerukamaid organismile omaseid aineid üles ehitama. Nt: Mullast saadud mineraalainetest ja süsihappegaasist assimileerib taim orgaanilisi ühendeid. Akumuleerima = koguma, salvestama. Nt: Taimed akumuleerivad footonite energiat ÖKOLOOGILISED FAKTORID: 1. Abiootilised faktorid – eluta faktorid Nt: päike 2. Biootilised f...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
