läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. Looduslikud olud olid seal piirkonniti üsna erinevad. Kuivades kohtades tegi põlluharimise võimalikuks arvukad mägedest merre voolavad jõed. Üheks olulisemaks põllukultuuriks sai kartul. Rannikumadalikel ja mäeveergudel levis maisikasvatus. Andide mägikarjamaadel olid kariloomad, eeskätt laamad. Nende villast hakati varakult kangast kuduma. Esimesed suuremad asulad L-Am läänerannikul ja sisemaal tekkisid II aastatuhandel eKr. Siis kasutati ka juba laama villa kõrval puuvilla. Mitmete asulate elanikud rajasid suuri platvormikujulisi pühamuid, mis annavad tunnistust sealse rahva religioonist. I aastatuhande algul pKr hakati ajama ulatuslike niisutussüsteeme ja õpiti metalli töötlema. Jätkus ka põllundus. Andide ühiskonnakorralduse kohta ei teata midagi, sest nemad ei kasutanud traditsioonilist kirja.
Albaania. Edelapiiriks on Aadria mere rannik. Merepiiri pikkus on 293,5 km. Maismaapiiri pikkus on 625 km. Reljeef Montenegros on enamasti mägine. Rannikul on kitsas rannikumadalik. Edasi kulgevad lubjakivi mäestikud ja kõrgustikud. Kõrgeim mägi on Bobotov Kuk 2522 m üle merepinna. Esineb purustavaid maavärinaid. Kliima on lähistroopiline vahemereline kliima. Suved ja sügised on kuumad ja kuivad. Sisemaal on suhteliselt külmad tugevate lumesadudega talved. Paesel aluspõhjal esineb palju maa-aluseid karstijõgesid ning mineraalveeallikaid. Suurimad jõed on Doonau lisajõed Lim, Tara ja Piva. Suurim järv on lõunapiiril olev Scutari järv. Loodusvaradelt ei ole Montenegro rikas. Leidub boksiiti ja lubjakivi. Jõed on hüdroenergiarikkad. Inimesed tegelevad boksiidi kaevandamise, alumiiniumitööstuse, turisminduse ning põllumajandusega. Pealinn Podgorica
Rannikut iseloomustab nii lahtede kui ka saarte rohkus. Suuremad lahed on Haapsalu ja Matsalu, mis ligi 10 km pikkuselt tungivad maismaasse. Väiksemad lahed sirutuvad loodest kagusse, näidates kunagist mandrijää liikumise suunda. Rannikut kujundab ümber ka kevadeti kaldale kuhjuv ajujää, mis lihvib kaldakivimeid (Arold, 2005) 2. Kiima Kuna Läänemeri on kliimaolude suurim põhjustaja Eestis, on Lääne-Eestis temperatuuri kõikumised väiksemad kui sisemaal ning kliima pehmem, sellepärast, et meri jahtub ja soojeneb aeglasemalt kui õhk (Joonis 2). Üldine vegetatsiooniperiood, s.o ööpäeva keskmine õhutemperatuur on püsivalt üle 5 kraadi Eestis keskmiselt 170 - 180 päeva; mai algusest septembri lõpuni. Vegetatsiooniperiood on nihkunud tavalisest varasemale ajale (EMHI, 2009) Temeratuur Virtusus aastatel 1961-1990 · Eesti keskmine 4,3 m/s EMHI andmete kohaselt: · Maks 34 m/s
Asub Vahemere idarannikul. Piirneb põhjast ja idast Süüriaga, lõunast Israeliga. Liibanoni elanikest on 57%muhameedlased (35%Siidid ja 22%Sunniidid),36%kristlased ja 7% druusid(2001.A.). Liibanonis on hetkel sõja olukord Hetkel on Liibanoni relvajõududel on käimas haarang, mille käigus on Bekaa orus Majdal Anjari linnas läbi otsitud hulk maju ja rajatisi, teatas portaal Now Lebanon. Afganistan Afganistan on paljurahvuseline merepiirita riik Aasia sisemaal. Tal on ühist piiri Hiina, Pakistani, Iraani, Türkmenistani, Usbekistani ja Tadzikistaniga. Afganistani pealinn on Kabul Araabia Ühendemiraadid Araabia Ühendemiraadid on riik Araabia poolsaarel Pärsia laheja Araabia mere ääres. Pealinn on Abu Dhabi ,aga suurim linn on Dubai. Armeenia Armeenia on merepiirita riik Ees-Aasias Lõuna- Kaukaasias. Mis piirneb Gruusia, Aserbaidzaani, Türgi ja Iraaniga. Hõlmab ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa.
vargused. 3. Rahvas ei käinud enam kõrtsis. 4. Mõisapõllul töötati usinamalt. negatiivsed tagajärjed: 1. täi kaasa usulise fanatismi. 2. Loobuti ehete kandmisest, riietuti musta. 3. Igasugused maised lõbustused kuulutati patuks. Pt. 11 Ameerika ühendriikide sünd Ranniku ja preeriaindiaanlased. Punanahad ja kahvanäod. Rannikuindiaanlased elasid paikselt lihtsalt hüttides. Naised kasvatasid maisi , aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Preeriaindiaanlased sisemaal olid rändava eluviisiga, elasid telkides ning elatusid piisonijahist. Punanahad - eurooplased kutsusid nii indiaanlasi. Kahvanäod - indiaanlased kutsusid nii valgeid rahvaid. Põhja ja lõunapoolsed kolooniad Kokku kolooniaid 13. Põhjapoolsetes levisid farmid. Farmer haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd, kudus riiet, ehitas ja tegi kõike majapidamises vajalikku. Lõunapoolsetes rajati hiigelsuuri puuvilla- ja tubakaistandusi. Kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati
Maastik on järsk ja mägine ning suures osas liustikega kaetud. Regioonis esineb vulkaanipurskeid, maavärinaid ja seal on palju kuumaveeallikaid, mis muudavad riigi üheks kõige aktiivsemaks vulkaaniliseks piirkonnaks maailmas. Kuumaveeallikaid leidub igas saare osas. Põllumajandusega ei tegeleta, sest sealne pinnamood meenutab kuumaastikku. 22. Milline on Põhja-Euroopa kliima? Skandinaavia poolsaare mägisel alal ning Põhja-Soomes on lähisarktiline kliima. Soome, Rootsi ja Norra sisemaal on aga parasvöötme mereliselt mandrilisele üleminekukliima jahedate suvedega. Briti saartel on mereline kliima. 23. Miks on Põhja-Euroopa kõige väiksema osatähtsusega turismiregioon Euroopas? Turism on hooajaline. Valdav ajast on ilm külm võrreldes Lõuna-Euroopa regiooniga. 24. Mis iseloomustab Soomet kui turismisihtkohta? Soomes on puutumatu loodus, pikk rannajoon ja palju järvede ääres asuvaid suvilaid. Soome tegeleb aktiivselt äriturismiga
3) polaarne õhuringlus 8. Selgita maa- ja merebriisi teket. TV lk 44 ül 1 Mere- ja maabriis esineb mere, ookeani või suure järve kaldal. Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri/järv aeglasemalt ning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool, merel aga laskuv. See tekitab merelt maale puhuva briisi. Öösel on olukord vastupidine, meri jahtub aeglasemalt kui maapind ning tuul puhub maalt merele. Merebriisi ehk merelt puhuvat tuult on kõige tugevamini tunda rannikul. Sisemaal merebriis nõrgeneb, kuid võib ulatuda siiski rohkem kui 20 km kauguseni rannikust. Merebriis on tugevaim pärastlõunal, mil maa ja mere temperatuurierinevus on kõige suurem. Maabriis on tunduvalt nõrgem kui merebriis, sest temperatuurierinevused on öösel väiksemad kui päeval. 9. Iseloomusta peamiseid õhumasse. Kliimavöötmete iseloomustus. TABEL“Maailma kliimavöötmed“ ja TV lk 47 ül 1 10
et näidata jõudu ja tekitada paanikat. 1915.a. augustis rünnati Kuressaaret ja Pärnut. Saksa sõjalaevade ilmumine tekitab paanikat. Nii valisusametnikud kui eraisikud püüdsid saarelt pageda. Samasugune paanika vallandus Pärnu pommitamisel. Venelased arvasid, et sakslased korraldavad dessandi maale. Dessandi kartuses lasti õhku elektrijaam, õlivabrik ja „Waldhofi“ tselluloosivabrik. Pärnu sündmused tekitasid paanikat ka sisemaal. 1915. a. augustis pommitas saksa tsepeliin Paldiskit. 1916.a. juulis pommitasid saksa lennukid Tallinna, augustis rünnaku ohvriks Ruhnu saar. Oktoobris 1916 langes tõsisema pommituse alla taas Paldiski. Eestlased Vene armees Täielikult rakendus üldine sõjaväekohustus Venemaal I maailmasõja ajal. Loobumine liisutõmbamisest. Mehed kutsuti teenistusse kutsealuste nimekirjade alusel. Tegevteenistus, teenistus reservis ja riiklikus maakaitseväes.
piiridel või ise sõdivad nende piiridel. 2)Caesar, Liber V lk 273 12. Britannia siseosas elavad need, kes suulise pärimuse järgi väidavad, et on saarel sündinud, rannikualadel need, kes tulid Belgiast, et sõdida. Inimesi on lõputu hulk ja maju on palju(tihe hoonestus) ning see on sarnane gallialastega/on sarnased Gallia omadele, kariloomade kogus/hulk on suur. Rahana nad kasutavad kindla kaaluga määratud kuldmünte või raudplaate. Sisemaa piirkondades/ sisemaal leidub inglistina, mereäärdsetes piirkodades rauda, aga selle kogused on väiksemad; kasutavad sissetoodud vaske. Ehitusmaterjal on igat liiki nagu Galliaski, välja arvatud pööki ja neelgu. Jäneseid, kanu, haneseid ei peeta sobilikuks (ei ole lubatud) süüa, aga nad siiski toidavad neid oma meele heaks. Maakohtades on kliima mõõdukam/pehmem kui Gallias, nõrgema pakase tõttu. 14. Nendest (kõigist) kõige tsiviliseeritumad on need, kes elavad Cantiumis, mis on
pronksikultuurilt. Noorem pronksiaeg 1100 eKr Enamik Eesti pronksiaja muististest on pärit nooremast pronksiajast (1100—500 e.Kr.). Kõige rohkem muutus elu Põhja- ja Lääne-Eestis, kus ehitati kindlustatud asulaid ning kivikirstkalmeid, hakati harima muinaspõlde ja oldi tihedas kontaktis Lõuna-Skandinaaviaga, mille kultuurist saadi palju mõjutusi. Eesti sisemaal oli rannikuga võrreldes elukorraldus märksa erinevam. Kindlustatud asulaid ei rajatud ning muinaspõlde veel ei haritud. Nähtavasti võimaldas rannikupiirkondadel uuendused kiiremini omaks võtta tihe suhtlus Skandinaaviaga. Sisemaal jäädi paljuski veel kiviaegsete majandamisviiside juurde. 5. Eelrooma rauaaeg 500 eKr
Tehnika ja tehnoloogia taseme mõju põllumajandusele Saagikuse tõstmiseks hakati kasutama väetisi. Viimane parandab taimede toitumistingimusi, suurendab taimekasvatustoodangu, parandab kvaliteeti. Kasutatakse kunstlikku niisutust, mis võimaldab saagikust suurendada ja stabiliseerida. Tänapäeval kasutatakse kunstlikuks niisutamiseks pumpasid, pihusteid jt. tehnilisi vahendeid. Odavad ja kiired laevad ookeanidelm raudteed sisemaal avasid uued turud ja parandasid kaupade jaotamist riikide sees. Jahutus- ja külmutuseadmete areng võimaldab kiiresti riknevaid kaupu transportida üle maailma. Põllumajanduspoliitika See seisneb järgmistes valikutes: · Kas ja kuidas toetatakse põllumajandust riigi eelarvest · Kas oma riigi põllumeestele antakse eksporditoetust · Kas kasutatakse impordimakse või kaitsetolle, et kaitsta oma riigi
Sissejuhatus Vanimat ajastut nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. See ajajärk kestis Eestimaal esimeste inimeste saabumisest 13. sajandi alguseni. Esimesed teadaolevad inimasutused tekkisid Eestis 8. aastatuhandel e.Kr. Seega oli muinasaeg väga pikk aeg, üle üheksa aastatuhande. Muinasaeg jagatakse peamiste tööriistade materjali järgi kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Pronksiaeg kestis Eestis 1500. kuni 500. aastani e.Kr. Umbes kolm ja pool tuhat aastat tagasi õppisid eestlased teiste rahvaste kaudu pronksi tundma. Pronks on vase ja inglistina sulam. Vanimate pronksesemetena tuntakse Muhust saadud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivisaarelt leitud sirpi. Pronksiajal jätkus maaviljeluse areng ja levimine, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid. Arenes kaubitsemine. Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg). Pronksiaeg lõppes raua kasutuseletulekuga. Rauaaeg jagatak...
GEOGRAAFIA KT 1 Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Põllumajandus ehk agraarajastu. Umbes 60007000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ja koduloomi pidama. Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Riigikassasse koondati maksudena vaid vähene osa kohapeal loodud hüvedest ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks, samuti käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, sest transport oli vähe arenenud ning veokulud väga kõrged. Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil Indias ja Hiinas, kus nad suutsid kindlustada muinasjutuli...
Pronksiaeg oli ~ 1800 500 eKr 1. Vanem pronksiaeg ~ 1800 1100 eKr Pronksiaeg jäi lühikeseks ning vähesed pronksesemed ei suutnud välja tõrjuda kivist, luust ja puust esemeid. Tänaseks on Eesti alalt leitud 13 pronksist eset. 2. Noorem pronksiaeg ~ 1100 500 eKr 2.1 Asustus Nooremast pronksiajast on pärit mõned kindlustatud asulad. Neist kõige tuntum Asva asula Saaremaal. Suurem osa inimestest elasid avaasulates. Need paiknesid Põhja-Eesti rannikul ja Saaremaal, sisemaal oli asustus väga hõre (sisuliselt olematu). 2.2 Majandus Pealmised elatusalad olid karjakasvatus ja põlluharimine. Vanimad pronksiaja põllujäänused on leitud Saha-Lool, vanus üle 3000 aasta. Sel perioodil mindi kõplapõllunduselt üle põlispõllundusele. Levis 2 põlluharimisviisi alepõllundus ja söödipõllundus põld jäeti pärast väljakurnamist (3-4 aastat) kamarduma ja seda kasutati karjamaana. Teatud aja (10-30 aastat) pärast hariti põld uuesti üles.
aga madala sisemere rannikul, näiteks Pärnus. Sügisel jahtub aga sisemaa tunduvalt kiiremini kui rannik ning talve edenedes õhutemperatuuri erinevused järjest suurenevad. Aasta keskmine õhutemperatuur Eestis on vahemikus 4,3°C kuni 6,5°C, madalam kõrgustikel ja kõrgem saarte läänerannikul. Aasta keskmine tuule kiirus on Eesti siseosades alla 4 m/s, avamere rannikul aga üle 6 m/s. Veelgi suuremad erinevused esinevad tormituulte sageduses. Kui sisemaal esineb tormituult (kiirusega üle 15 m/s) harva, vaid mõni kord aastas, siis avamere rannikul ja saartel on tormituuli keskmiselt 3045 päeva. Eesti paikneb niiske kliimaga vööndis, kus sademete hulk ületab summaarse auramise. Aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 8083%. Kõrgem on ta talvekuudel ja kõige madalam mais, keskmiselt 70%. Aasta keskmine sademete summa varieerub piirides 550800 mm. Kõige madalam sademete hulk esineb reeglina rannikuvööndis
Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade. Head kaubandus- ja suhtlemisvõimalused. Kaasajal: tihedamini asustatud alad on jäänud ajalooliselt samaks. Tihedaim asustus: Aasias Ida- ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orgudes ja deltades, Jaava saarel, Jaapani rannikualadel Lääne-Euroopas Kagu-Inglismaalt Põhja-Itaaliani Ameerikas ja Austraalias rannikualad, saared, sisemaal asustus hõre Aafrika rahvastiku tihedus suur P.-Aafrika oaasides, muidu asustus hõre. SÜNDIMUST JA SUREMUST MÕJUTAVAD TEGURID: Viljakas eas naiste arv Naiste vanus laste sünnitamisel Religioon (mõjutav suhtumist perekonnaplaneerimisse) Pereplaneerimisvõimaluste olemasolu ja kasutamine (meditsiini areng, kondoomid jms, abordi võimalus) Kooselu traditsioonid (millal alustatakse, monogaamia, polügaamia jne) Väärtused
Austraalia Kätlin Kärblane 011MT Juhendaja Ülle Toots 2011 SISUKORD 1.Üldandmed 2.Majandus 3.Veondus 4.Eksport/import 5.Loomad 6.Loodus 7.Loodusvarad 8.Pinnamood 9.Austraalia kaart 10.Kasutatud kirjandus. 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 7 613 000 km2 Rahvaarv: 21,262,641 (Juul...
2,9 MWh aastas. See näitab, et riigi arengutase ei ole nii kõrge. Riigi põllumajanduse iseloomustus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? a. Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Brasiiliasse ei ole kasulik teha põllumaad, sest rannikuäärsetel aladel on reljeef väga mägine ning ebatasane ja sisemaal on enamus maad täis Amazonase madalikku. b. Kliima-kliimavööde. Kliimavööde on Brasiilias lähisekvatoriaalne (ja põhjas ka ekvatoriaalne). Agrokliima, keskmine õhutemperatuur jaanuaris ja juulis on 16-24 °C ning aasta keskmine sademete hulk on 1000- 2000 ml (Amazonase vihmametsades isegi kuni 3000 ml). Vegetatsiooniperioodi pikkus kestab alla 6 kuu ja saake aastas saab 2 (niisketel aladel ka 3). c
See on aeg, mille jooksul päikese otsene kiirgus jõuaks aluspinnale juhul, kui poleks pilvi, udu või tugevat sompa. 11. milline on tegeliku ja võimaliku päikesepaistuse kestuse suhe Eestis? Kuigi üldiselt on Eesti kohal aktiivse tsüklonaase tegevuse tõttu suur pilvisus (sellest tingituna on tegelik päikesepaiste kestus Eestis oluliselt väiksem kui selle võimalik väärtus pilvitu taeva korral), on rannikualadel suvekuudel päikespaistet üle 40 tunni rohkem kui sisemaal. Aastas on kõige rohkem päikesepaistet Vilsandil – 1950 tundi, Võrus samal ajal 300 tundi vähem. 12. millistest teguritest sõltub päikesepaiste kestus? Päeva pikkusest ja pilvitusest 13. millised on kiirgusbilansi tähtsamad komponendid? Otsekiirgus horisontaalsel pinnal, hajukiirgus, albeedo ja efektiivne kiirgus 14. millised on tähtsamad summaarse kiirguse arvutamise valemid?
Novaja Zemlja saared, Barentsi ja Kara meri valgustatud tulekeraga, mis tõusis 40-45 kilomeetri kõrgusele pilveks ja jätkas veel teed 60-65 kilomeetrit. Tuumaseene ülemine ots paisus 90-95 kilomeetri laiuseks ja seene jala läbimõõt oli 26-28 kilomeetrit. (Õun, 2008, lk 68) Izdelie plahvatus toimus 4.2 kilomeetri kõrgusel merepinna kohal. Plahvatuse võimsuseks hinnati 50 megatonni(Laugen, 2011). Seda oli näha ka mitmesaja kilomeetri kaugusele. Kogu põhjapoolkeral ja Nõukogude liidu sisemaal sadas radioaktiivseid sademeid. (Laugen, 2012) Joonis 1. Maailma võimsama vesinikupommi Izdelie 202 makett Tähesõdade programm 23. märtsil 1938 kuulutas USA tolleaegne president Ronald Reagan oma kõnes välja programmi, mille nimi on Strategic Defence Initiative (Strateegilise kaitse algatus)- lühemalt SDI. Programmi eesmärk on kaitsta USA'd Nõukogude Liidu ja teiste Varssavi Lepingu
Justianus I valitsemisajal (527-565) oli Bütsants tõeline suurriik, mille valdused laiusid kolmel kontinendil. Roomelaste keisrile allusid laialdased alad Pürenee, Apenniini ja Balkani poolsaarel, Väike- Aasias ja Taga-Kaukaasias, Lähis-Idas ja Põhjas-Aafrikas. Nende alade kliima oli erinev. Rannikualadelt pehme mereline, sisemaal aga kontinendiliselt karm. Suur osa Bütsantsi territooriumist oli kaetud mägedega, mille kivine pind ei sobinud põlluharimiseks. Sisemaal oli sademeid niivõrd vähe, et korralikud saagi saamine nõudis kunstlikut niisutamist. Mäed raskendasid ühenduse pidamist riigi erinevate osade vahel. Mägijõed ei olnud laevaga sõidetavad ega ei sobinud seetõttu ka kauba edasitoimetamiseks. Veerikkad jõed nagu Doonau, Tigris ja Niilus jäid aga riigi äärealadele. 6 Rohkem oli aga kasu mereteedest, sest bütsantslased olid kogenud meresõitjad. Nad kandsid hoolt meresõidu ohutuse eest ja
Sagedaim tuul Eestis on edelatuul (25%) aga ka lääne- ja lõunatuuled (seostuvad tsüklonitega). Aasta keskmine sademete hulk on Eestis 550-750 mm. Aasta jooksul jaotuvad sademed ebaühtlaselt – kõige vähem sajab veebruaris ja märtsis, kõige rohkem juulis ja augustis. 17. Eesti kliima parameetrid (erinevus piirkonniti), kliima muutused. Läänemere naabrus - mereline ja mandriline kliimavaldkond. Mere mõjul on rannikuvööndis õhutemp. ööpäevane ja aastane amplituud väiksem kui sisemaal. Ranniku lähedastel aladel aastaaegade algused hilinemisega, pilvisus ja sademete hulk väiksem ja lumikatte kestus lühem. Samas päikesepaistet on rohkem, õhk niiskem ja tuule kiirus suur. Kõrgustike mõju - on talvel külmem, lund on rohkem ja see püsib kauem maas. Pilvisus ja sademete hulk suurem. Kõrgustike ja madalike vaheldumine põhjustab ka erinevusi temperatuuri ja sademete jaotumises. Eestis on õhutemperatuur samal geograafilisel laiuskraadil olevatest aladest keskmisest suvel
jooksul. 9 Itaalia kõige ohtlikum vulkaan asub aga Türreeni mere põhjas, mis võib purskama hakates põhjustada Apenniini poolsaare lõunaosas hiidlaineid. Hüdrosfäär 1. Anna üldhinnang selle riigi veevarudele. Riigi veevarud on väga head sellepärast, et Itaalia on peaaegu täielikult ümbritsetud meredega. Sisemaal olevad head veevarud on tingitud jõgede heast juhtivusest ja mäestikest ning liustikest, mis ilma soojenedes sulama hakkavad. 2. Millised suuremad jõed voolavad selles riigis? Itaalias voolavad suuremad jõed on järgmised: Adda, Adige, Arno, Mincio, Piave, Po, Tevere, Tiberi, Ticino ja Toce jõgi. 3. Mis on jõgede peamisteks toiteallikateks? Alpi mäestik on Euroopa keskne veelahkmeala - sealt saavad alguse paljud suured jõed.
Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Sotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Aastas sajab 550880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel. Aasta keskmine temperatuur on +5 °C ringis või sellest veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine temperatuur on -5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur 4...5°C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine temperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15-18°C. Küllaltki sagedased on
TALLINNA TEENINDUSKOOL Janar Käos 011PK NORRA KUNINGRIIK Referaat Juhendaja: Ülle Toots Janar Käos Norra Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 2 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................................ 3 GEOGRAAFILINE ASEND ..............................................................................................4 PINNAMOOD ........................................................................................
Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 3000-4000mm, Kaskaadides kohati kuni 6000mm aastas. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaugosas (1000- 1200mm aastas). Tasandikel väheneb sademete hulk lääne suunas: kesktasandiku idaosas on see kuni 1000mm, Kaljumäestiku idajalamil 300mm aastas. 16.Kuidas mõjutab kujunenud kliimat riigi geograafiline asend. Ääremäestikud takistavad niiske õhu sissepääsu,Atlandi ookean toob endaga kaasa orkaane ja üleujutusi, paljud sisemaal olevad jõed ja järved tekitavad samatu üleujutusi. 17. Võrdle aastast sademete hulka ja temperatuuri kõikumist Eesti vastavate näitajatega. Aasta keskmine temperatuur on USA's suurem kuna seal valitseb koninentaalne troopiline ja troopiline mereline õhk mis tuleb sellest et USA ümbritsevad 2 ookeani. Ka sademeid on rohkem sest USA on suhteliselt mägise maastikuga ja mägedes sajab rohkem vihma . http://www.climatediagrams.com/north_america/united_states_of_america/washington.
seal sajab keskmiselt 350-500 millimeetrit, idas ja lõunas kohati vähem kui 200 millimeetrit aastas, mis on väikseim Euroopas. Põhja- ja loodeosa on Euroopa sademerohkeimaid piirkondi (keskmiselt 900, paiguti kuni 3000 millimeetrit aastas). Riigis puhuvad terve aasta vältel valdavalt Atlandi ookeanilt tulevad läänetuuled. Keskmine temperatuur on põhja- ja keskosas jaanuaris 8-10° C, augustis 18-24° C, lõunas vastavalt 10-12° C ja 24-26° C. Hispaania sisemaal kogetakse kõige äärmuslikumaid temperatuurikõikumisi. Seal on karm talv ja ääretult kuiv ja palav suvi. Vihma sajab sügisel ja kevadel, kuid mitte piisavalt, et põuase looduse janu kustutada. Kanaari saartel on kõige püsivama kliimaga paik kogu Hispaanias. Temperatuur püsib seal terve aasta vältel 20° C piires, ilmamuutused on väga väikesed nii päeval kui ööse, talvel ja suvel. [3] (mandriline kliima, Madrid) (mereline kliima, La Coruna)
Kapsast peamiselt hapendanti ja keedeti siis hapukapsasuppi või putru. Herneid ja põldube, ka läätsi keedeti niisama, tehti leent, putru ja käkke. Kartuleid söödi reheaju tuhasel põrandal küpsetatuna. Teine levinum moodus kartulite söömiseks oli koorega keetmine. Peamine kartulikõrvane oli silk. Söödi nii magevee- kui merekalu, enim kasutati toiduks räime. Värsket kala said süüa enamasti rannikul elavad pered, sisemaal tarvitati toiduks rohkem kuivatatud ja soolatud kala. Kalu keedeti, küpsetati ja söödi enamasti koos kartulistega või leivaga. Hinnatud oli ka kalamari, millestkeedeti suppi, küpsetati kooke ja valmistati käkke. Üldiselt valitses eesti peredes kuni 20. sajandini väga kindel toidukord. Lõunasöögi valmistamisega ei tahetud perenaise tööaega kulutada ning tihti söödi lõunaks ainult leiba, silku ja hapupiima.
merele, suvel merelt maale 3) Püsivad kõrgrõhu- ja madalrõhualad - TSÜKLON e. madalrõhkkond - sademeterohke, pilvine, suvel jahedam, talvel pehmem ilm ,ANTITSÜKLON e. kõrgrõhkkond kuiv, suvel palav, talvel väga külm 4)Soojade, külmade hoovuste mõju. (mere mõju) Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa! Mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal. mereline kliima pehme talv, jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem, sademeid rohkem mandriline kliima külm talv ,soe suvi, temperatuuri amplituud suur, sademeid vähe soe hoovus temperatuur kõrgem ümbritsevast veest, toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma külm hoovus temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele külmemat ja kuivemat ilma HOOVUSED suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas!
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine KK11-PE ÜLEVAADE RIIGIST HORVAATIA Referaat Juhendaja: Helna Karu-Baher Tallinn 2014 SISUKORD ÜLEVAADE RIIGIST.........................................................................................................1 HORVAATIA.......................................................................................................................1 Juhendaja: Helna Karu-Baher..................................................................................................1 PEAMISED ANDMED..............................................................................................................3 AJALOOLISED MÕJUTUSED TEISTE RAHVUSGRUPPIDE POOLT JA MÕJUTUSTE PEAMISED AJAJÄRGUD.........................................................................................................4 PEAMISED TÄHTPÄEVAD...............
tavaliselt umbes 100 päeva, lumi on maas novembri lõpust kuni aprillini. Temperatuuri miinimum võib langeda -30 kraadini. Suvi (päeva keskmine temperatuur üle 10°C) kestab Lõuna-Soomes tavaliselt mai lõpust septembrini ja sisemaal võib temperatuur tõusta 35 kraadini. • Pinnamood: Soome maastik on valdavalt tasane. Kõrgemad mäed asuvad riigi põhjaosas Norra piiril, kus on Soome kõrgeim punkt Halti (1324 m). Lõuna-Soomes võib näha mandrijää taandumisel tekkinud oose (Salpausselkä).Levinuim kivim on graniit, mis paljandub paljudes paikades. Põllupidamiseks sobivat maad on suhteliselt vähe, peamiselt leidub seda lõunapiirkondades. • Taimed:
Aastane sademete hulk on 500-2000mm o Väheneb lõuna suunas Jahedad vihmased talved ja kuumad kuivad suved o Lõunaosas Põhjaosas sajab kõige rohkem suvel o Puhuvad ekvatoriaalmussoonid Kagupassaadid Lumi on väga haruldane o Leidub vaid Tasmaanias ja Austraalia Alpides Maavarad Kivisüsi Kuld Vask Rauamaak Austraalia on üks tähtsamaid mäetööstus maid Põllumajandus Sisemaal kasvatatakse o Nisu o Lambaid o Lihaveiseid Rannikualadel o Köögiviljad o Puuviljad o Piimakari 80% riigi sissetulekust moodustab põllumajandus koos kaevandusharudega Õunu kasvatus o Tasmaanias Kutsutakse õuna saareks Umbes 10% Austraalia territooriumist katavad põllu- ja karjamaad Nisu o Olulisem teravili Kaer Oder Tubakas Rukis
edastamiseks ei oleks vaja eraldi suuri translatsioonirajatisi püstitada. Hoone kõrguse määramisel on sageli vaidlusi tekitanud, kas mõõta tuleb maapinnast katuseharjani või antenni ülemise tipuni: sellest on sõltunud ka see, missugust ehitist peetakse maailma kõrgeimaks. --------- Esmased kõrghooned (1884-1939) Esmased kõrghooned rajati aastatel 18841939 enamasti Ameerika Ühendriikide Idarannikul ja sisemaal Kesk-Läänes. Maailmaliidriks tõusnud riigi suurlinnad arenesid kapitalistlikult industrialiseerimine progresseerus ning Euroopa emigrantidega ülerahvastatud elanikkond sotsialiseerus. 19. sajandi lõppedes algas Manhattani saarel New Yorgis, mis oli Põhja- Ameerika peamine rahvusvaheline kaubanduse ja rahanduse sõlmpunkt, massiline kõrghoonete ehitus ja arendus. Teised varajaselt kõrghoonestatud linnad olid lisaks Chicago kõrval
Suvisel pööripäeval on päeva pikkus vastavalt 18 tundi 40 minutit ja 18 tundi 10 min. Aastane päikesepaiste kestus Eestis kõigub 1600 ja 1900 tunni vahel, kusjuures rannikul ja saartel on see suurem ja kõrgustikel väiksem. Üldpilvisus on aasta keskmisena 7 palli 10 palli skaalal. Kõige pilvisem on novembrisdetsembris (89 palli), kõige selgem aga mais juunis (56 palli). Rannikuvööndis on pilvisus selgelt väiksem kui sisemaal (http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/, 2010) Aasta keskmine tuule kiirus on Eesti siseosades alla 4 m/s, avamere rannikul aga üle 6 m/s. Veelgi suuremad erinevused esinevad tormituulte sageduses. Kui sisemaal esineb tormituult (kiirusega üle 15 m/s) harva, vaid mõni kord aastas, siis avamere rannikul ja saartel on tormituuli keskmiselt 3045 päeval (Raukas 1995: 213).
(1) Põllumajandusele on iseloomulikuks rohked eksporditavad saadused (kakaouba, tubakas, kohviuba), banaanide ning suhkruroo üleküllus ning ka suutmatus rahvale piisavalt põllumajanduslikke saadusi toota ja suur, oluline osa (nisu, mais, uba, aedvili, 6 liha) tuleb sisse vedada. (1) Üheks vältimatuks looduse oskas on Venezuelas ka põlisasukad, kes veel alles, elavad kaugel sisemaal Brasiilia piir ääres. Suurim on yanomani hõim, kokku 17 000 indiaanlast. Yanomanid on kütid ja korilased. Nad elavad metsalagendikele püstitatud hiigelsuurtes ümmargustes roogmajades, mida nimetatakse yanos`teks. Yanos on elupaigaks 10-20 perele, kellest igaühel on oma sektsioon. Elamu koosneb palmilehtedega kaetud palkidest, mis on teostatud pikkade ritvadega, keskosa on tihti katuseta. Indiaanlaste elu ohustavad nii metstööstus kui ka maavarade otsijad, kes on
Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek(2090 m). Kliima Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. PõhjaRootsi mägedes valitseb lähisarktiline kliima. Umbes 15% Rootsi alast paikneb põhjapolaarjoonest põhja pool. Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas 1°C, põjas 16°C, suvel vastavalt 16°C ja 13°C. Sademeid on 500800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm.[1]
1. Riigi rahvaarv Argentiina on suurriik Seal elab 40,276,000 inimest ja Argentiina on maailmas rahvaarvu suuruselt 31. riik. Noori vanuses 10-24 2006 a. seisuga on 10,100,000. 2025 aastaks ennustatakse 10 200 000 noort . Ennustatav inimeste arv 2025 aastaks on 45,883,000. 2050 aastaks 50,943,000. 2. Rahvastiku paiknemine Keskmine rahvastiku tihedus on 14 inimest km2 Suurem osa rahvastikust elab linnades ehk siis kõige suurem osa elab Buenos Aireses või selle lähiümbruses. Sisemaal on rahvastik suhteliselt hõre. 3. Rahvaarvu kasvu iseloomustus Rahvaarv on alates 1950. aastast ühtlaselt kasvanud. Rahvaarv suureneb umbes 2,000,000 võrra viie aasta jooksul. 4. Rahvaarvu kasvu mõjutavad tegurid 2009 a. Riik Sündimus () 17,9 Suremus () 7,4 Migratsioon(%) 0,0 Loomulik iive(%) 1,05 Rahvaarvu kasv(%) 1,05 Sündide arv 733,990 Surmade arv 303,170 Rändesaldo 0
paduvihmale, äikesele ja tuulele, kattusid tänavad kiiresti veega. Inimesed ei jõudnud väga enne reageeridagi, kui nad pühiti sealt minema. Tekkisid muda laviinid, mis pühkisid oma teelt kõik, mis ette jäi. Inimeste päästminegi oli raskendatud tänu tuulele ja äikesele, mispärast ilmselt hukkuski nii palju inimesi. Üldhinnang veevarudele Riigi veevarud on väga head sellepärast, et Itaalia on peaaegu täielikult ümbritsetud meredega. Sisemaal olevad head veevarud on tingitud jõgede heast juhtivusest ja mäestikest ning liustikest, mis ilma soojenedes sulama hakkavad. Vähemalt lähiajal ei tohiks Itaalial sellega probleeme ette tulla. Suuremad jõed ja järved Itaalia suurimad jõed on Tiber ja Arno. Pikim jõgi aga on Po, mis on 652 kilomeetrit pikk. Veel voolavad seal ka jõed nagu Adda, Adige, Mincio, Piave, Tevere, Ticino ja Toce jõgi. Itaalia suurimad
PORTUGAL Referaat Juhendaja: Õpilane: Tallinn 2011 SISUKORD 1. Sissejuhatus....................................................................................................................3 2. Asend..............................................................................................................................4 3. Saared..............................................................................................................................4 4. Pinnamood, loodus..........................................................................................................5 5. Maavarad.........................................................................................................................6 6. Laama tektoonika........................................................................................
Üksikobjektide seadusliku kaitse Eestis taastas pärast Teist maailmasõda 1957. aasta looduskaitseseadus. Kaitstavate objektide nimekirja kanti 34 maastiku üksikelementi (mägi, pank, astang, paljand, karstimoodustis, koobas), 222 rändrahnu, 335 põlist puud. Järgnevatel aastatel on seda nimekirja täiendatud." [http://www.envir.ee/loodus / 2page.html] (16.03.08) Pangad ja astangud ...iseloomustavad Põhja-Eesti ja Lääne-Eesti maastike. Need paiknevad nii mererannikul kui sisemaal, näiteks Kirbla, Salevere ja Tupenurme ning pakuvad huvi eelkõige teaduslikust ja esteetilisest seisukohast. Mitmed kaitse alla võetud pangad (Panga, Rannamõisa, Ohesaare ning Saka-Ontika-Toila paekallas) on kambriu- mi, ordoviitsiumi ja siluri settekivimite suurepärasteks paljanditeks. Nimetada tuleks veel Muhu suurimaid - Üügu ja Rannaniidi panka, mis suures osas koosnevad biohermidest. Panga pank ehk Mustjala pank asub Saaremaa põhjaranniku läänepoolsemas osas, Panga küla lähedal
Kõrbed 1. Kus levivad kõrbed? Miks just seal? Iseloomusta kõrbekliimat. Kõrbed on vihmavaesed ja äärmuslike temperatuurikõikumistega alad. Nad paiknevad valdavalt kolmekümnendatel laiuskraadidel. Mitmed kõrbed paiknevad sügaval sisemaal, näiteks Austraalia kõrbed, sest rannikult puhuvad tuuled on teel sinna kaotanud kogu oma niiskuse. Osa kõrbeid asub aga mägedest vihmatõkke taga, mis püüab kinni kõik merelt saabuvad niisked õhumassid. Sellised on Aasia kõrbed, mis polegi eriti soojad, kuid niiskuseta ei kasva seal taimi. Lõuna-Ameerikas asuv Atacama kõrb on aga otse mere ääres. Selle põhjustavad lõunast tulevad külmad hoovused, mis jahutavad õhku nii, et vihm sajab enne alla, kui mandri kohale jõuab.
Metsloomade aretamise jaamad 20 3,2 3,2 Reservaadid 700 950,0 807,5 KOKKU 744 1119,7 951,7 Natura 2000 alad Kreekas on 262 ala nõuetekohaselt inventeeritud ja liigitatud Natura 2000 aladeks. Sellised alad hõlmavad 22 % Kreeka kogupindalast ning jagunevad kolme põhikategooriasse: 1. Natura 2000 alad mägipiirkondades ja sisemaal on enamasti suured ja väiksemad mäed, mäekurud jne, mis on rannikust ja märgaladest kaugel. 2. Natura 2000 märgalad, näiteks järved, laguunid, jõed, sood jne. 3. Natura 2000 alad saartel ja rannikul, kus põhielemendiks on rannik, kuid võib olla ka saare sisemaa või isegi väiksed saared tervikuna. Iga üksus sisaldab kataloogi erinevatest kaitsealustest ökotüüpidest ning haruldaste ja kaitsealuste taime- ja loomaliikide nimestikku, vastavalt EL direktiividele 79/409 ja 92/43.
Geograafia on Maa kirjeldus, regioonide (ja nende mosaiigi) kirjeldus Regioon on loodusnähtuste ja inimtegevuse vastastikmõju Regioon on kui geograafia klass Huvi üldgeograafiliste regioonide vastu. Regioon ühtne, piiritletud, eripäraga, allub taksonoomiale, vastasmõjude põimik. Arenes välja geopoliitika (looduskeskkonna eripära mõju riigi välispoliitikale nt Eestil on Venemaaga piir mõõda jõge). Mackinder uskus, et sisemaal tekivad agressiivsed suurriigid, rannikul ja saartel aga demokraatlikud, majanduslikult õitsvad väikeriigid. Haushofer uskus, et tulevikus on maailmas kolm keskset riiki ning kõik muud alad on kolooniad, kuhu valged elama ei taha minna. Keskusteks pidas ta muidugi USA-d (kolooniad Lõuna-Ameerikas), Saksamaad (koloniad Aafrikas), Jaapanit või Hiinat (?kolooniad äkki kõik muu Aasia piirkond?) Samuel Perkins Marsh: jätkusuutliku arengu kontsepti varaseim esitaja.
iseloomustus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? a. Pinnamoodi põllumajanduse arendamise seisukohast. Brasiiliasse ei ole kasulik teha põllumaad, sest rannikuäärsetel aladel on reljeef väga mägine ning ebatasane ja sisemaal on enamus maad täis Amazonase madalikku. b. Kliima-kliimavööde, agrokliima iseloomustus(keskmised temperatuutid, aktiivsete 12 | P a g e temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas). Kliimavööde on Brasiilias lähisekvatoriaalne (ja põhjas ka ekvatoriaalne) vööde. Agrokliima, keskmine õhutemperatuur jaanuaris ja juulis on 16-24 °C ning
Geograafia on Maa kirjeldus, regioonide (ja nende mosaiigi) kirjeldus Regioon on loodusnähtuste ja inimtegevuse vastastikmõju Regioon on kui geograafia klass Huvi üldgeograafiliste regioonide vastu. Regioon ühtne, piiritletud, eripäraga, allub taksonoomiale, vastasmõjude põimik. Arenes välja geopoliitika (looduskeskkonna eripära mõju riigi välispoliitikale nt Eestil on Venemaaga piir mõõda jõge). Mackinder uskus, et sisemaal tekivad agressiivsed suurriigid, rannikul ja saartel aga demokraatlikud, majanduslikult õitsvad väikeriigid. Haushofer uskus, et tulevikus on maailmas kolm keskset riiki ning kõik muud alad on kolooniad, kuhu valged elama ei taha minna. Keskusteks pidas ta muidugi USA-d (kolooniad Lõuna-Ameerikas), Saksamaad (koloniad Aafrikas), Jaapanit või Hiinat (?kolooniad äkki kõik muu Aasia piirkond?) Samuel Perkins Marsh: jätkusuutliku arengu kontsepti varaseim esitaja.
Ungari arengutase on väga kõrge, kuid tabelit vaadates on tase madalamal Norrast ja Eestist, kuid kõrgemal Brasiiliast ja Mosambiigist. 7 2 MAJANDUS 2.1 TURISM Ungarit võib vaadelda kui turismimaad. Sinna reisitakse üpriski tihti, aga ta ei ole just ka kõige levinum sihtriik, sellest olenemata turiste jätkub. Ungari eeldused turismiks on üpriski head. Ungari asub küll sisemaal ja selle tõttu ei ümbritse Ungarit ükski veekogu, kuid asukoha vaates on kliima soojapoolne ja riigi kõrge areng tagab ka head tingimused riigis viibimiseks. Eesti lennufirmad pakuvad reise Ungarisse, täpsemalt Budapesti. Ma ei ole viibinud antud riigis aga mu peretuttav on. Ungari tema vestluse põhjal tundub väga põnev ja huvitav riik, talle meeldis seal ja tahab sinna tagasi. Soojalt soovitab ta seda riiki külastada. Talle meeldisid kõige enam sealsed inimesed
Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m). Kliima Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Põhja-Rootsi mägedes valitseb lähisarktiline kliima. Umbes 15% Rootsi alast paikneb põhjapolaarjoonest põhja pool.Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas 1°C, põjas 16°C, suvel vastavalt 16°C ja 13°C. Sademeid on 500-800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm. Saared
Tallinna Sõle Gümnaasium KÕRBED Geograafia referaat Koostaja: Stella Selberg Klass: 8a Tallinn 2007 2 Sisukord Kõrbest .................................................................................................................3 Paiknemine ...........................................................................................................4 Loodusolud Kliima .........................................................................................................5 Veestik ........................................................................................................5 Mullad ........................................................................................................6 Elustik ...........................................
lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalses agrokliimavöötmes. Temperatuur kõigub 20 30 kraadini. Aktiivsete temperatuuride summa on 6500 kraadi Celsiuse kohta. Sademeid on aastas 1000 1500 mm aastas ja kasvuperioodi keskmine pikkus päevades on 240. Brasiilias niisutatakse arvatavasti põlde. Andides kasvatatakse 3 km kõrgusel veel kartulit ja maisi ning 4 km kõrgusel villa- ja lihaloomadena laamasid. Mujal pool riigi sisemaal on mullad üsna viljatud välja arvatud muidugi Atlandi ookeani äärealadel ja Amazonas madalikul. Igal pool pole võimalik põllumajandusega tegeleda, sest Brasiilia kirdeosa on kõige viljatum ja väga kuiv. Ning on kannatanud viimastel aastatel tugeva põua tõttu, mis on olukorda veelgi teravdanud. Majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks Põllumajandus rakendab 2/5 tööhõivelisest rahvastikust ja toodab 65% ekpordist.
Maaharimine Karjakasvatus Mets Rohumaad · Suurem osa paremast põllumajanduslikust maast on rannikutasandikel ja jõeorgudes. Platoo- ja mägedepiirkonnas on palju sellist maad, mis sobib ainult karjamaaks. · Türgi paljudes regioonides on erinev kliima. Rannikualade ilmastik on üpriski kontrastiks sellele, milline on ilm sisemaal. Egeuse ja Vahemere rannikualade suved on kuumad ning kuivad, talved jahedad ning vihmased. Iga-aastased sademed nendel aladel on 580-1300 mm, olenevalt täpsest asukohast. Üldiselt sajab vähem Türgi idaosas. Kõige rohkem sajab Musta mere rannikualadel. Mere idarannikul sajab iga aasta keskmiselt 1400 mm sademeid ning on ainus piirkond Türgis, kus sademeid on terve aasta jooksul. Rannikualadel asuvad mäestikud hoiavad ära
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
