noorem täiustati veelgi; luudest ehetes prooviti pidanud nt palju jahti pidama, küll aga peeti hülgejahti üksiktaluline asustus ning põllumaa oli juba pronksiaeg imiteerida metaljat väljanägemist; metallist (saarlastel); SISEMAAL aga oli põldusid raskem harida eraomand; sisemaa piirkond oli aga hõredamini tööriistad muutsid töötegemise palju lihtsamaks (tegeldi alepõllundusega) ning tähtis osakaal oli ka
läänerannikul. Paari suvekuu jooksul on mandri rannikupiirkondades sademeteks tavaliselt vihm. Päikesekiirgus ·Antarktisel on polaarpäev (suvel) ning polaaröö (talvel). Antarktisel esineb inimestel ka palju päikesepõletust, mis on tingitud valgelt lumelt ja jääkattelt tagasipeegelduva UV-valguse tõttu. Tuuled ·Kontinendi äärealadel puhuvad sageli polaarplatoolt laskuvad ja tormiks paisuvad mäetuuled. Sisemaal on tuulekiirused tavaliselt siiski mõõdukad. Taimestik ·Antarktise kliima ei lase taimestikul laialdaselt levida. Taimede kasvu takistavad mitmed koosmõju avaldavad kasvutingimused: väga madalad õhutemperatuurid, vilets kasvupinnas, niiskuse puudujääk ja halvad valgustingimused. Seetõttu suudavad maismaa taimeliigid ellu jääda vaid rannikualadel ja oaasides. Antarktise floora koosneb peamiselt samblikest, sammaldest, vetikatest ja seentest.
masinad (autod, vagunid, vedurid, põllumajandusmasinad, elektrimootorid, tööpingid) ja põhiosa keemiakaupadest. Koos kaevanusharudega moodustab põllumajandus 80 % riigi sissetulekutest. Austraalia majanduslik heaolu sõltub paljuski eluskarja ja teravilja kasvatusest. Haritav maa hõlmab 5,8; karjamaa 59,2 ja mets 14% Austraalia pindalast. Ülekaalus on vähese inim- ja rohke masinatööstusega suurmajandid, mis sisemaal on spetsialiseerunud ekstensiivsele lamba-, lihaveise- ja nisukasvatusele, tihedama asustusega rannikualadel intensiivsele tehniliste kultuuride (suhkruroo, tubaka, puuvilla, õlipuu), köögi- ja puuvilja (tsitruste, ananassi, banaani ja viinapuu) ning piimakarja kasvatamisele. Karja kasvatatakse praktiliselt kõikjal, kuid Victoria ja Queensland on selles valdkonnas teistest piirkondadest kaugel ees. Austraalia on maailma suurim villa tootja
Jõhvi 2011 · Liibanonis on 4 143 101 elanikku. Maailma mastaabis on Liibanon väikeriik. Sarnased riigid, kus elab enam-vähem sama palju inimesi on Uus-Meremaa, Moldova, Horvaatia ja Kongo Vabariik. · Rahvastiku keskmine tihedus riigis on 392,68 inimest/km². Riigid, kus on Liibanonile sarnane rahvastiku keskmine tihedus on India ja Rwanda. · Rahvastik paikneb enamasti veekogude ligiduses, sest seal on soodsad tingimused vilja- ja karjakasvatuseks. Sisemaal on rahvastiku paiknemine hõredam, sest seal on kuiv kliima. · Rahvaarv ajavahemikul 1980-2010 on aina kasvanud. Prognoosi järgi suureneb see arv aastaks 2050 veelgi, selleks ajaks prognoositakse umbes 4 155 elanikku riigis. Rahva- Rände- Sündi- Sure- Migratsi- Loomulik Sündid Surmade
Põllumajandus on sealses piirkonnas samuti arenenud ning teravili on neil suur saagiallikas. Kaardilt on hea näha Uruguay põhilisi teedevõrgustikke. Raudtee läbib kõiki suuremaid piirkondi ning on ka rahvusvaheline. Transpordiliikidena on seal olemas kõik suuremad (auto, lennuki, laeva ja rongi). Väga oluline on siiski laevatransport, sest nii on väga hea importida ning eksportida kaupu üle ookeani ning ka mingil määral vedada kaupa sisemaal. Kuna tegemist on rikka riigiga, siis on kõik transpordiliigid tasemel. Sellel kaardil on hästi näha kogu Uruguay suuremaid asulaid. Suuremad linnad on tähistatud suurte ruutudega. Enamus osa rahvast elab
Austraalia majandus Riigi pindala: 7 713 000 km2 Rahvaarv: 22 785 500( 2012) Pealinn: Canberra Suurim linn: Sydney Riigikeel: Inglise keel Rahavastiku tihedus: 2,8 in/km2 Tööjõulisi inimesi: 11, 45 miljonit 2010 a seisuga töötus: 5,2% Ametlik valuuta: Austraalia dollar (AUD) Sissejuhatus Austraaliat loetakse kapitalistlikuks tööstus-põllumajandusmaaks. Rahvusliku koguprodukti poolest, elatustaseme näitajailt ning tootmise ja kapitali osast kuulub Austraalia kapitalistlike maade esikümnesse. Austraalia majandus allub tugevale väliskapitalile Austraalia majandus on segamajandus. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level ...
Seal on 97 km liivast rannajoont.Kõrgeim punkt on Aukstasis(294 meetrit), mis on veidi madalam kui Eesti kõrgeim tipp Suur Munamägi. Leedu asub merelise ja mandrilise kliima ülemineku alal. Talved on pehmed, suved jahedad. Talvised temperatuurid on tavaliselt alla nulli. Keskmine temperatuur on talvel -5 °C (tavaliselt langeb alla nulli). Ilm on ebastabiilne ja muutlik aastaringselt. Sademed on üsna sagedased aastaringselt, kuid rohkem rannikul kui sisemaal. Suvi on niiske hooaeg ja keskmine temperatuur on 17 °C. Aastas saab ühe saagi. Kasvuperioodi kestab 169 päeva idas ja 202 päeva läänes. Enamik põllumaast koosneb liiva-või savi-liivsavi muldadest. Need mullad pole eriti viljakad. Põllumajanduse areng alates 1991 aastast on olnud tihedalt seotud maaparanduse ja soo-kuivendussüsteemidega. Neid tehakse seal palju, sest pinnamood ise pole harimiseks piisavalt sobilik. Põllumajandusega on võimalik tegeleda enam-vähem igal pool
Kreeka Eneli Nilbe 11.T RIIGI ISELOOMUSTUS Nimi- Kreeka Asukoht- Lõuna-Euroopas Vahemere ääres Naabrid- Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi Kliima- Vahemereline kliima. Vahemerelises kliimas on talved kerged ja niisked, suved aga kuumad ja kuivad. Sademeid esineb sisemaal vähe. Riigi lääneosas ja rannikul esineb sademeid rohkem. Temperatuur võib suvel ulatuda 37 °C-ni. Talvel langeb temperatuur harva alla 6 °C. RIIGI ISELOOMUSTUS Pindala- 131 940 km², mis on meie omaga võrreldes peaaegu kolm korda suurem. Rahaühik- euro KAART SÜMBOLID Vasakult esimene pilt on Kreeka lipp, teine on vapp ja kolmas on rahvuslind (kivikakk). Kreeka hümn on Ýmnos eis tin Eleftherían RAHVASTIK Rahvaarv- 10 768 477 (juuli 2017 est.). Võrreldes Kreeka
Kaart:Sahara kõrb on ümbritsetud punase joonega. 2. Kõrbe suurus, ulatus Sahara on maailma suurim kõrb üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast. Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne Sahara läänerannikuni. Ta katab 9269600 km². 3. Kliimatingimused Tekkepõhjused (kujunemise seaduspära) Sahara on kuiv, kohati sajab vihma üksnes 25 cm aastas. Suurem osa kõrbest asub sisemaal. Seal valitsevad tuuled kuivatavad iga niiskusepiisa enne, kui see sisemaale jõuab. Ka mäeahelike tõttu kõrbe ja mere vahel sajab vihm maha enne sisemaale jõudmist.Päevad on Saharas väga kuumad. Pilvitu taeva tõttu haihtub kuumus pärast päikese loojumist kiiresti taevasse ning öösiti võib temperatuur langeda alla nulli. Ebaõige maakasutuse, põua ja tugevate tuulte koosmõjul laieneb kõrb edasi haritavatele maadele. oodusliku taimkatte
sõltuvuses sademete hulgast eri aastaaegadel. Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales. Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perthi ümbruses. Austraalia on üks maailma tähtsamaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest. Maavarad annavad
Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne- Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales.Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas. Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab maa sisserändeid: umbes 92% rahvastikust on euroopa ja 7% aasia päritolu ning 2,4 % on pärismaalased. 85 % valgetest on kas briti või iiri
põhjustab tugevaid tuuli, sademeid ning järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kaugele mandri siseosadesse kanduv ning seejuures ka üle Eesti liikuv niiske mereline õhumass põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedama ilma. Eestis valitseb üleminekuline paraskliima. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. . Kõige madalam on sademete hulk saartel ja rannikul ning kõige
38 m. üle merepinna) ja Aru pangaga. LääneEestis ei esine mägesid . Ja pinnamood on suhteliselt tasane. Kliimaolud Kuna Läänemeri on piirkonnale üpris lähedal, kujundab meri oluliselt selle paiga kliimat. Mere lähedus muudab kliima mereliseks, temperatuuri amplituudid väiksemad, kui SiseEestis. Tänu merele on talvel LääneEesti madalikul soojem kui SiseEestis , aga suvel jahedam . Kevad algab varem ja lumekate on madalam kui sisemaal. Tänu mere lähedusele on ka aasta keskmine tuulekiirus veidi suurem kui idapoolsemas Eestis. Sademeid on palju . Veestik LääneEesti madalik on väga veerohke . Jõgedel ülemjooksul sängorud , sügavnedes muutuvad moldoruks . Jõed : Padise, Vihterpalu, Veski , Nõva suubuvad Soome lahte, Taebla, Salajõgi suubuvad Haapsalu lahte, Kasari suubub Matsalu lahte ja Paadrema suubub Paatsalu lahte .
Neil on kõrge, tavaliselt küllaltki lampe laup ning jõuline ja kongus nina. Silmavärv on indiaanlastel enamasti tumepruun. Indiaanlased on tavaliselt keskmist kasvu, vahel ka väiksemad. Indiaanlased kõnelesid erinevaid keeli, samuti erinesid nende tegevusalad. Sageli olid hõimud üksteisega vaenusuhetes. Rannikuindiaanlased elasid paikselt hüttides. Naised kasvatasid maisi, aedvilju ja tubakat, kui mehed käi jahil ning kalal. Preeriaindiaanlased sisemaal olid rändleva eluviisiga, elasid telkised ning elatusid piisonijahist. Koduloomi peale koera tundi ainult Andides ja Mehhikos. Põhja-Ameerika põliselanike jaoks oli maailm täis üleloomulikke jõude. Rituaalse sõjatantsuga usuti, et kaitsehinged annavad jõudu vastase võitmiseks. Mõned hõimud uskusid tootemitesse, kes olid looma või linnukujul indiaanlaste esivanemad. Tootemit austati, temale pühendati laule ning tantse ja toodi ohvreid. Indiaanlaste tootemiks oli kotkas
10% pindalast on kaetud istutatud männi- ning paplisaludega. Need on ametivõimude erilise kaitse ja kontrolli all. Vabas looduses elab küülikuid ja teisi närilisi, kuid suuremaid imetajaid, nagu hirvi, kohtab vaid parkides. Probleem on, et algne taimestik on väikese maa tiheda asustuse tõttu peaegu hävinud. c) kalandust ( kas riigil on merepiiri; kui leiad allikatest- kui suur on territoriaalvööndi piir, majandusvööndi piir; kas on ka sisemaal kalakasvatusi; millist kala püütakse meredest/siseveekogudest/kalakasvatustest. Kas imporditakse/eksporditakse kala. Hollandil on merepiir.Meri on olnud sellele väikesele maale nii rikkuse ja kuulsuse kui ka hädade ja õnnetuste allikaks. Sajandeid tuli oht merelt, ujutades üle külasid ja linnu, uputades sadu inimesi ja tuhandeid loomi. Juba enne meie ajaarvamist ehitati esimesed kanalid ja tammid reguleerimaks vee taset ja äravoolu
Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja Sotimaa põhjatipp.Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaar ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Aastas sajab 550880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel. Aasta keskmine õhutemperatuur on +5 °C ringis või sellest veidi kõrgem (2008. aastal +7,4 °C). Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on -5 °C. Talvekuudel on keskmine õhutemperatuur -4...5 °C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine õhutemperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine õhutemperatuur 15...18 °C. Küllaltki sagedased on
Noored lähevad Austraaliasse tööle. Seal on head elutingimused, kõrged palgad ja on olemas erinevad toetused. Rahvastiku paiknemine Austraalia on hõredasti ja ebaühtlaselt asustatud riik. Austraalia rahvastiku keskmine tihedus on 2,7 ruutkilomeetri kohta. Austraalia lähimad naabrid on Indoneesia, millle rahvastiku tihedus on 131,1 ruutkilomeetri kohta. Ja Uus-meremaa, mille rahvastiku tihedus on 16,3 ruutkilomeetri kohta. Sisemaal on rahvastiku paiknemine väiksem. Austraalia kagu osas on rahvastiku paiknemine suurem. Arvatavasti sellepärast, et Austraalia kirde osa on elamustingimuste poolest parem ja seal on suuremad linnad. Austraalia keskosas on tühermaa, kus on elutingimused halvemad. Rahvastik on kogunenud ookeani ümber. Soolis-vanuseline koosseis Austraalia keskmine eluiga on 78 aastat. Rahvastik on Austraalias vananev. Vananev on see
Üks huvitavamaid vaatamisväärsusi on Jägala juga. Suurim järv Peipsi lahutab Eestit Venemaast. Suurim jõgikond on Pärnu jõe (suudme) ümber. Eestis on suured metsaga kaetud alad ja puit on oluline ekspordi artikkel. Kahjuks pole Eesti eriti rikas teiste loodusvarade poolest. Põhiliseks maavaraks on liiv, paekivi ja põlevkivi. Eesti kliima on mere ääres mõõdukas, kuid sisemaal on talved üsna karmid. Õnneks ei ohusta Eestis vulkaanid ega orkaanid, samuti pole ta altis üleujutustele ega maavärinatele. Poliitiliselt on Eesti demokraatlik vabariik. Eesti parlamenti kutsutakse riigikoguks ning presidendi valib rahvas. Eesti rahaühikuks on eesti kroon. Estonia is located on the east coast of Baltic Sea. The territory of Estonia covers 45,227 km² with a population of
näitajad Vilsandil ja Tartus. Miks on muutused lääne-ida suunaliselt http://www.yr.no/ suuremad kui põhja- Talvised kontrastid Veebruari kõige madalamate õhutemperatuuride (ööpäeva keskmine) jaotus perioodil 1960-2000 http://www.geo.ut.ee/aasa/fenoloogia.htm Talveilm rannikul ja sisemaal Ka ööpäevane temperatuur kõigub rannikul vähem http://www.emhi.ee/index.php? ide=21,783 Lühiajalised muutused? Veebruari keskmised õhutemperatuurid ja miinimumid 2005-2008 ja 1961-2004. Mis muutusi märkad? http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/kaardid/te emakaardid Mis seaduspärasused sellel kaardil avaldu http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/kaardid/te emakaardid Eestit mõjutavad erinevad
müügiks tagasi. karjakasvatus. Kindlustatud asulad Kalandus, Saaremaal (Asva, küttimine ja Ridala, Kaalis) ja Põhja- alepõllundus Eesti rannikualadel. sisemaal. Nelinurksed palkelamud. Hakkas kujunema üksiktaluline asustus. 5. Eelrooma Jätkusid mitmed Uued Jätkus üksiktaluline rauaaeg (u 500 pronksiagsed põllusüsteemid, asustus, süvenes eKr- 50 pKr)
GEOGRAAFIA Austraalia End la Pesti OLUSTVERE 2013 Sisukord Sissejuhatus Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakaid vihmametsi ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i. Aset leiavad nii vormelivõistlused kui ka tennisevõistlus `Australian Open`. Valisin teemaks Austraalia, kuna mind on väga paelunud austraalia loomad ja loodussaated, ning otsustasin, et teen lähemalt tutvust selle riigiga. Üldinformatsioon Austraalia (Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Loodusturismi korraldus LT12 Petra Raamat EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA Juhendaja: Leelo Alasi Uuemõisa 2013 1 Sisukord 1. MAASTIKE KUJUNEMINE JA SEDA MÄÄRAVAD TEGURID................................................................ 3 2. EESTI MAASTIK ................................................................................................................................ 3 2.1 EESTI MAASTIKE KUJUNEMISE PEAMISED TEGURID ..................................................................... 3 2.2 EESTI MAASTIKUTÜÜBID ............................................................................................................... 3 2.3 EESTI MAASTIKU LIIGESTATUS ...................................................................................................... 4 3. HARJU LAVAMAA........................
imiksurma, nagu on arengumaale omane. Viimaste kümnendite jooksul on sündimus tugevalt suurenemas ja suremus on aeglaselt kahanemas. 6. Linnastumine Tansaania rahvarohkeim linn on Dar Es Salaam, kus elab ainukesena Tansaania linnadest üle miljoni inimese 2,698,652 elanikku. Dar Es Salaam asub rannikualadel nagu ka Zanzibar. Tansaania suuruselt teine linn, Mwanza, asub samuti suure veekogu Victoria järve läheduses. Tansaania pealinn, Dodoma, mis asub aga sisemaal, on Tansaania suurimate linnade nimekirjas suuruselt kaheksas. 26% kogu Tansaania rahvastikust elab linnades ning 2010. aasta seisuga suureneb aasta jooksul linnastumine 4,7% võrra. 7. Energiamajandus Põhilised energiaallikad Tansaanias on petrooleum, hüdroenergia ja kivisüsi. Energia, mida saadakse biomassist, milleks on puit ja kivisüsi, moodustab 93% kogu riigi poolt tarbitavast energiast. Tansaanias leidub mineraalidest kulda ning kütustest kivisüsi ja maagaasi.
Oletatavasti elas sel ajal u. 1500 inimest. Küttijate ja kalastajate kultuur. Leitud on luust ja arvest valmistatud tööriistu Kammkeraamika – vahetas kunda kultuuri välja – 6000 a tagasi. Sai nime mustriliste savinõude järgi, mida tollel kasutama hakati. Elati majades, kuid mööblit ei tuntud. Tehti algust põlluharimisega. Nöörkeraamika – (venekirved) – 5000a tagasi. Elasid kõrvuti kammkeraamika inimestega, aga rohkem sisemaal, Talu tüüpi elamistes. Olid põlluharijad, kasutasid mööblit, kudusid kangast. 3. Pronksi – ja rauaaeg – mille poolest erinesid need perioodid kiviajast. Pronksiaeg Rauaaeg Kiviaeg 1800-500ekr 500 eKr.-13.saj Oli jääaeg Kuna pronks oli pKr. Inimesi siin polnud kallis ja haruldane, Välja oli kujunenud enne kui alles
läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. Looduslikud olud on seal piirkonniti üsna erinevad. Põlluharimise teevad seal võimalikuks arvukad mägedest merre voolavad jõed. Üheks olulisemaks põllukultuuriks sai seal kartul. Rannikumadalikel ja mäeveergudel levis maisikasvandus. Andide mägikarjamaad sobivad kariloomade, eeskätt laamade kasvatamiseks. Tsivilisatsiooni teke Esimesed suuremad asulad Lõuna-Ameerika läänerannikul ja sisemaal tekkisid II aastatuhandel eKr. Mitmete asulate elanikud rajasid suuri platvormikujulisi pühamuid, mis annab tunnistust arenenud religioonist ja kogukonnaliikmete hästikooskõlastatud ühistegevusest. Kujutiste järgi otsustades austati loomakujulisi jumalusi, kelle seast tõusid eri paigus eriti esile jaaguar ja madu. Elanike arv templiplatvome ümbritsevates asulates kasvas, ulatudes peagi mõne tuhandeni. Inkade suurriik
Saksamaa rikas. Idaosas on palju pruunsütt, läänes kivisütt. On ka kaalisoola ning kivisoola. Põhjamere alt kaevandatakse naftat ja gaasi. KLIIMA Kliima muutub merelisest (suurel alal rannikul) parasmandriliseks. Äärmises põhjaosas ulatub jaanuari temperatuur mõne kraadi üle nulli, lõuna pool on see kõikjal madalam. Juulis on 16.. 20 kraadi sooja (rannikul jahedam, sisemaal soojem). Mägede nõlvul sajab kõige rohkem, üle 1000 mm aastas, tasastel aladel vähem, 600..800 mm/a. RAHVASTIK Saksamaa on rahvastikult Euroopa suurim riik (kui mitte arvestada Venemaad). Rahvastik paikneb riigis ebaühtlaselt, kõige tihedam on see Ruhri linnastus ning Reini jõe orus ja Ida- Saksamaal. Saksamaal elab rohkem kui 5 miljonit võõrtöölist, siia on neid meelitanud kõrge palk ja muud sotsiaalkindlustuse eelised. Võõrtöölistest on siin kõige rohkem türklasi (ligi
Minu arvates ei sobinud põllumehe amet Hannesele, sest ta oli ikkagi koguaeg merel olnud. Abielu sujus alguses hästi, kuid Hannes hakkas mere järele igatsust tundma, siis tekkisid ka abielus probleemid. Hannesele lisandusid ka veel uued probleemid. Nimelt oli vend Klaus tormis hukka saanud ja nüüd olid Luise ja Hannese Isa kahekesi seal majas. Isa tervis oli aga halb ja ta ei saanud kala püüda. Arvan, et see oli Hannesele väga raske, kuna ta hoolis isast väga, aga ta oli ise sisemaal. Lisaks oli Saadu Taali endale lapse sünnitanud, mis võis olla ka Hannese oma. Ma arvan, et see seadis Hannese väga raskesse olukorda. Pingeid süvendas ka Hannese naine Liida, kes püüdis Hannest minu arvates meeleheitlikult merest ja oma kodukülast eemale hoida. Turja talus olid ka uued probleemid, sest talumaja põles maha ja isa jäi üksi lisaks oli isa halvatud. Lõpuks otsustas Hannes minna uuesti rannakülla elama, mis oli minuarust õige mõte
"kilbimaksu" sõjaväeteenistuse asemel, mille eest kuningas omale palgaarmee soetas.Tendents end rahaga armeeteenistusest vabaks osta tõusis ja 16. sajandiks oli välja kujunenud elukutseliste palgasõdurite kiht.See oli ka rüütlite hiilgeaja lõpp, kuigi, tõsi küll, juba ammu enne seda domineerisid sõjaväljal jalaväelased ja palgalised. Keskajal ei paiknenud sõjaväed maa piiridel ega maad mööda ühtlaselt, vaid olid koondunud tähtsamatesse keskustesse ja kindlustesse sisemaal, sest tagavarad olid samuti keskustes ning nende transportimine keeruline, pealegi tugines kaitsesüsteem kindlustel. Nii oli levinud ka rüüstamine ja röövretked, mitte vallutussõda. Lahinguväljal olid väed üksteise vastu üles rivistunud, vibuküttide salgad kolmnurkselt, et saaks paremini sihtida, enamasti seati nad ka teiste väeosade ette. Väed asetsesid üksteise vastas ühes või mitmes reas, lahingut alustasid tavaliselt vibu- või ammukütid.
Lennumasinad ·Automaatikaseadmed Autode tagavaraosad ·Autode tagavaraosad Ravimid ·Naftatooted Elektroonikatooted Prantsusmaa tähtsamad kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania ja Norra. Kliima Prantsusmaa ei torka eriti silma ei klimaatiliste ega muude äärmustega. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas ja Cote d'Azuris, Rivieras. Lääneosas sajab palju vihma ja temperatuuride vahe talvel ja suvel on väike. Suuremas osas Prantsusmaal on soe suvi, külm talv ja mägedes lumi. Pariisis kõigub temperatuur 3 C jaanuaris kuni 23 C juulis. Lõuna- Prantsusmaal on kuum ja kuiv suvi ning pehme ja niiske talv. Talv on Prantsusmaal jahe, kuid mitte külm - riigi keskosas on jaanuari temperatuur tavaliselt +5 C ringis. Suved on soojad, juulis keskmiselt +20 C
Brasiilia *Asukoht Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna-Ameeriaka mandrist. Brasiilia kulgeb pikalt pikki Lõuna-Ameerika idarannikut ning Brasiiliale kuulub suur maismaa osa. Brasiilia jagab maismaapiiri Uruguayga lõunas; Argentina ja Paraguayga edelas, Boliivia ja Peruuga läänes, Colombiaga loodes, Venezuela, Suriname, Guyanaga põhjas. Brasiilial on piir iga riigiga Lõuna- Ameerikas välja arvatud Ecuador ja Tšiili. Maavarasid on Brasiilias palju ja see teeb sellest väga jõuka maa. Brasiilia on suuruselt viies riik maailmas peale Venemaad, Kanadat, Hiinat ja Ameerika Ühendriike. Brasiilia kogupind on 8 511 965 ruutkilomeetrit, sealhulgas 55 455 ruutkilomeetrit merepinda. Brasiiliat läbib kolm ajavööndit. Suuremad linnad Brasiilias on: Sao Paulo, Rio de Janeiro ja Salvador *Kliima Brasiilias on palju erinevaid ilmastikutingimusi, kuid suurem osa riigist on troopiline. Brasiili...
teen järelduse, et loodustingimused ei ole soodsad põllumajanduse arengule. 3) Kliima- kliimavööde, agrokliima iseloomustus - Kreekas valitseb vahemereline kliima. Talvel on lõunas mahe, kuid põhjas on palju külmem. Suvi on kuum ja niiske ning õhtud on jahedad. Kõige kuumemad kuud on juuli ja august, mil õhutemperatuur tõuseb peaaegu terves riigis kuni 40°C soojakraadini. Enamikus Kreeka piirkondades algab vihmaperiood umbes novembri keskel ja lõpeb veebruaris.Sademeid esineb sisemaal vähe, ent riigi lääneosas ja rannikul esineb sademeid rohkem 4) Muldade iseloomustus- peamise mullad, muldade viljakus - Kreeka mullad on õhukesed ja suhteliselt väheväärtuslikud. Orupiirkondades leidub savikaid muldi, mis on tuntud kui terra rossa, punased mullad, mis on tekkinud murenenud lubjakivist. Sellised mullad on kõlblikud maaharimiseks. Kõige viljakamad piirkonnad on aga rannikutasandikel ja jõgede ümbruses
Paide Ühisgümnaaium Okasmets Referaat Karmen Tafitsuk 7.b klass Paide 2010 TUTVUSTUS Okasmetsad levivad katkematu vööndina läbi kogu Euraasiua ja Põhja- Ameerika. Okasmetsade teine nimetus on taiga, mis on tulnud vene keelest, sest Siberis on suured okasmetsad. Okasmetsades on kliima mahedam. Talved on sisemaal külmad, aga suvel see-eest üpris palavad. Okasmetsad piirnevad põhjapool metsapiiriga, mis enam-vähem ühtib põhjapolaarjoonega. Sellest piirist kaugemal põhjas ei saa enam metsad kasvada, on vaid üksikud puudetukad paremate kasvutingimustega kohtades. http://userpage.fu-berlin.de/~rpeter/images/eco/taiga.jpg ASEND JA KLIIMA Taiga- ehk okasmetsavöönd on noor loodusvöönd, kuna tekkis viimase 10000 aasta jooksul pärast viimast mandrijäätumist. Nii Euraasias kui ka Põhja- Ameerikas hõlmab see ulatuslikke igikülmunud alasid. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi...
kui Islandi miinimum, mõjutab oluliselt ka Eesti ilma, kuna põhjustab tugevaid tuuli, sademeid ning järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kaugele mandri siseosadesse kanduv ning seejuures ka üle Eesti liikuv niiske mereline õhumass põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedama ilma. Eestis valitseb üleminekuline paraskliima. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. VEESTIK Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva veega: liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv. Palumaa pruuniveelised järved on
Kokuvte 8 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Udu on vahetult aluspinna kohal heljuvate veepiiskade, harvemini jääkristallide või mõlemate kogum, mis vähendab nähtavust väiksemaks kui 1 km. (1) Joonis 1 Udu areng Estis on keskmiselt 50..70 päeva aastas, mil esineb udu. Kõige harvem esineb seda mai ja juunikuus ning kõige tihedam sügisel. Rannikul esineb udu harvem kui sisemaal. Udu vähendab vahemaid, mille piires on võimalik esemeid selgelt näha (nähtavus), ning on seetõttu ohtlik laevaliikumistele. (1) Joonis 2 Udu liigid Kiirgusudu ehk radiatsiooni tekib juhul, kui alumise õhukihi temperatuur langeb alla kastepunkti ning õhus olev veeaur kondenseerub. Edasisel temperatuuri alanemisel hakkab vesi õhust vastavalt välistemperatuurile udu, kaste või härmatisena välja sadenema. Selgetel suveöödel on udu näha eriti madalamates ja niisketes kohtades
:( 11. kokku Uurimustööd tehes sain Madagaskari kohta palju uut teada. Kui Eestis ütled sõna saar, tuleb ilmselt enamikel eestlas- tel silme ette Saaremaa. võte Kui mainida saart madagaskarlasele tuleb ette vähemalt 60 Saaremaad. Huvitav fakt Madagaskari saare kliima ning looduse kohta on see, et ta on olnud 90 miljonit aastat muust maailmast eraldatud ning tänu sellele on enamus sealseid loomaliike ainult Madagaskarilt leitavad. Hämmastav oli see , et Madagaskari sisemaal ei lange kunagi õhutemperatuur alla 0 kraadi. Hirmutav fakt on aga see, et iga päev hävib ligikaudu hektar vihmametsa. Poliitiline koosseis aga ei võta midagi ette. ): 12. kautatud https://www.google.ee/ allikad http://www.laagrik.edu.ee/wp-content/uploads/2012/04/7.s%20Madagas kar.%20https://www.reisiguru.ee/riik/MadagaskarLaura%20J%C3%B5gi.p df https://www.reisiguru.ee/riik/Madagaskar https://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi pealinn on Stockholm. Rahvaarv on 9 573 466 (2013). Kliima Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Põhja-Rootsi mägedes valitseb lähisarktiline kliima. Umbes 15% Rootsi alast paikneb põhjapolaarjoonest põhja pool. Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas −2 °C, põhjas −16 °C, suvel vastavalt 17 °C ja 13 °C. Sademeid on 500–800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm. Riigikord
ja kagust. Briisid on järsud pärastlõunal ja õhtul hilja. temperatuurikõikumised , Suuremaid temperatuuri mis on suurimad sügisel ja kõikumisi ei ole. Suvel on talvel. Rannikualadel ja keskmine temperatuur 29° c, saartel on ilmad pehmemad talvel 20° c. Sademete rohke kui sisemaal. Jaanuari aeg on novembrist märtsini keskmine õhutemperatuur ja langeb kokku suve on Kesk- ja Ida-Eestis –6...– kuumemate kuudega. 7 °C, aga Lääne-Eesti Esineb orkaane. saarestikus –2...–4 °C. Juuli Kagunõlvadel, kus kasvab keskmine õhutemperatuur vihmamets, sajab 2500 - varieerub vahemikus
b) Kreeka pinnamood on kohati väga erinev. Põhikujundajad on mäed, tasandikud, saared ja meri. Aga kuna maa on siiski mägine ei ole see põllumajanduse arendamise seisukohast just parim. Kuna Kreekal on pikk rannajoon ja arvukalt saari, on loomulik, et riigil on ka oma kalatööstus. c) Kreeka kliima on üsna vaheldusrikas. On esindatud nii lähistroopiline kui ka parasvöötmeline kliima. Suved on tavaliselt kuumad, talved sajused ja jahedad. Sademeid esineb sisemaal vähe, ent riigi lääneosas ja rannikul esineb sademeid rohkem. 2/3 aastast paistab Kreekas päike ning temperatuurid võivad suvel ulatuda 37°C-ni. Talvel langeb temperatuur harva alla 6°C. d) Kreeka mullad on õhukesed ja suhteliselt väheväärtuslikud. Orupiirkondades leidub savikaid muldi, mis on tuntud kui "terra rossa", punased mullad, mis on tekkinud murenenud lubjakivist. Sellised mullad on kõlblikud maaharimiseks. Kõige viljakamad piirkonnad on aga
Euroopa väikseima asustustihedusega ja suurima pindalaga riik. Kuusnurgakujulise Prantsusmaa maastik on vaheldusrikas: seal on kõrgeid mägesid ja lauskmaid, viinamarjaistandusi orgudes ja männimetsi, mis palistavad kilomeetrite viisi supelrandade liivadüüne.Eriti tihe asustus on pealinnas Pariisis ja selle ümbruses ning Vahemere äärses piirkonnas kuna seal on elutingimused soodsamad. Nt: Parem töö ja elukoht. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas. Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja. Teravilja all on umbes pool kogu riigi haritavast maast. LOODUSLIKUD TEGURID PINNAMOOD KLIIMA TAIMESTIK MULLAD LOODUSVARAD RAHVASTIKU PAIKNEMINE AJALOOLISED MAJANDUSLIKUD SOTSIAALSED POLIITILISED ÜHISKONDLIKUD TEGURID 2
vööndiks. Keskosas on Kõrgplatoo, idaosas on alluviaalne rannikumadalik, lääneosas on madalike, tasandike ja madalate platoode piirkond. Kõrgplatoo astanguil sajab 2000-3500 mm aastas. Kuna pinnamood on seal suhteliselt mägine, siis ei ole seal väga tuuline ja külm. GEOGRAAFILINE LAIUS: Madagaskar asub troopilises (lõunaosa) ja lähisekvatoriaalses (põhjaosa) kliimavöötmes. Madagaskari kliima on troopiline ja väga niiske, ning rannikul on tavaliselt kuumem kui sisemaal. Temperatuur on aasta läbi põhjaosas 25-27 kraadi, lõunaosas 22-24 kraadi. Niiskete ida- ja kagupassaatide tõttu sajab idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000-3500 mm aastas. Loodeosas on 900-1800 mm, edelaosas 350-750 mm sademeid aastas. Talvel tabavad saare idaosa sageli troopilised tsüklonid. Kogu aasta käib päike kõrgelt. Valitseb palav ilm, kuude keskmine õhutemperatuur on üle 20° C. Aasta jaguneb kuivaks ja niiskeks perioodiks.
vööndiks. Keskosas on Kõrgplatoo, idaosas on alluviaalne rannikumadalik, lääneosas on madalike, tasandike ja madalate platoode piirkond. Kõrgplatoo astanguil sajab 2000-3500 mm aastas. Kuna pinnamood on seal suhteliselt mägine, siis ei ole seal väga tuuline ja külm. GEOGRAAFILINE LAIUS: Madagaskar asub troopilises (lõunaosa) ja lähisekvatoriaalses (põhjaosa) kliimavöötmes. Madagaskari kliima on troopiline ja väga niiske, ning rannikul on tavaliselt kuumem kui sisemaal. Temperatuur on aasta läbi põhjaosas 25-27 kraadi, lõunaosas 22-24 kraadi. Niiskete ida- ja kagupassaatide tõttu sajab idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000-3500 mm aastas. Loodeosas on 900-1800 mm, edelaosas 350-750 mm sademeid aastas. Talvel tabavad saare idaosa sageli troopilised tsüklonid. Kogu aasta käib päike kõrgelt. Valitseb palav ilm, kuude keskmine õhutemperatuur on üle 20° C. Aasta jaguneb kuivaks ja niiskeks perioodiks.
13. LÄÄNEMERE LINNUSTIK Meri ja mererannik on elupaigaks suurele arvule linnuliikidele. Merepildis on linnud üheks silmapaistvamaks loomarühmaks, ning annavad sellele rohkesti ilu ja omapära. Seotus merega on erinevatel linnuriikidel suuresti erinev. Osa liike veedavadb peaaegu kogu oma elu avamerel, tulles alles pesitsusperioodiks väikesele saarekesele, kuid teised liigid on valinud enadale püsivaks elupaigaks rannikuala. Esineb ka linde, kes pesitsevad sisemaal, kuid väljaspool seda aega tegutsevad vaid merel ja rannikul. Palju linnuliike tegutseb ja pesitseb nii mererannikul kui ka siseveekogudel. Mere rannavetes, eriti taimestikurikastes lahtedes ja skääristikes võib paiguti üsna arvukalt elutseda ka siseveekogudele iseloomulikke linnuliike. Paljudele sisemaal pesitsevatele veelindudele on meri talvituspaigaks ja rändealaks. Läänmere liigirohke linnustiku võib seega siiski jagada kahte suurde rühma: läbirandajad (siinsed paigas ajutiseks
RÕNGU KESKKOOL AFGANISTAN Referaat Rõngu 2009 Sissejuhatus Afganistan on maa, millest pidevalt kuuleme. Afganistan on paljurahvuseline maa ja riik Aasia sisemaal. Teda võidakse arvata nii Kesk- Aasia, Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla.Sõna "Afganistan" tähendab 'afgaanide maa'.Afganistan piirneb põhjast Türkmenistani (744 km piiri), Usbekistani (137 km) ja Tadzikistani (1206 km), kirdes Hiina, idas ja lõunas Pakistani (pikkus 2430 km) ning läänes Iraaniga (936 km).Hiinaga ühendab teda pikk ja kitsas Vkhni koridor. Enamiku naabritega on Afganistanil usulised, rahvuslikud, keelelised ja geograafilised sidemed.
Juba alguses väiksem kui idas ning Rahvastik Tihe ning tänu oma suurusele taastus vähenes aina (taudid, väike sündivus) kiiresti ka pärast taude Seoses riigi allakäiguga hakkas Kaubandus Asus Aasia ja Euroopa vahel, seega kiratsema. levinud vaid arenenud vahenduskaubandus, tänu väga Vahemerekaubandus, sisemaal vanale tsivilisatsiooni traditsioonile tunduvalt väiksem tihedad kaubateed ka sisemaal Valdavalt roomlaste loodud ning seega Linnad Suured, vanad ning orientaalsed roomapärased ja korrapärase (idamaised) või kreekapärased. Rikkad ja põhiplaaniga. Kõrgkihil iseloomulik hästi kindlustatud
kiirgusbilansis. Küsimused kordamiseks: Ekvaatori lähistel puhuvad ida- tuuled. Parasvöötmes puhuvad lääne- tuuled. Soe hoovus toob rannikualadele soojema ja niiskema ilma. Külm hoovus toob rannikualadele külma ja kuiva ilma. Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemini kui maismaa. Mere ääres võib olla kõrb kui puhuvad külmad tuuled(külmad hoovused) Talv on mere ääres soojem ja niiskem kui sisemaal. Madalrõhualal liigub õhk üles Kõrgrõhualal liigub õhk alla
II KONTROLLTÖÖ 1. Raudteeveod a. Raudteeveo definitsioon Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused, veduriteenus) osutamine, või ainult veduriteenuse osutamine oma raudteeettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul ja majandusvedu raudteeinfrastruktuuriettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel b. Tegevusload Raudtee kaubaveoteenust võib osutada ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud (ja millele vastavust on eelnevalt kontrollinud Tehnilise Järelevalve Amet) raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa. , kindlustuskohustus Raudteeveoettevõtja võib tegeleda reisijateveoga või kaubaveoga avalikul raudteel, kui tal on kehtivad ohutustunnistuse A ja B osad , veoeeskiri Veoeeskirjas kehtestab ettevõtja tingimused veoste veoks reisijate/kauba või raudteeve...
kammkultuur. Nime andnud anumad olid valmistatud kokku voolitud laiadest savilintidest. Kaunistasid lohukesed ja kammitaolise esemega vajutatud mustrid. Majad olid nelinurksed, viilkatusega. Püügimajanduse kõrgajal külvati esimesed viljaseemned. Vanimad jäljed põlluharimisest 4000 a eKr. Nöörkeraamika e venekirve kultuur hakkas Eestis levima u 4300 a eKr. Nimi tuleb nööri vajutus jälgedega kaunistatud savipottidest, teine nimi paadi- ehk venekujulistest kivikirvetest. Asulad oli sisemaal, talud. Üleminek põllundusele ja talulisele eluviisile võis tähendada uute asukate saabumist. Tubane elu sammuvõrra arenenum, õpiti kangast kuduma. Pronksiaeg (II at eKr- I at eKr) vanimad eestist 1800. a eKr. Pronks oli kallis, seega kasut ka kiviriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirstkalmed), uued ehted ja savinõutüübid, habe ajamine, Skandinaavia mõju. Kindlustatud asulateist tuntuim Asva asula Saaremaal,
§ 36-37 Kokkuvõte Türgi impeerium 19. sajandil ja 20. sajandi algul : 19. sajandil jätkus Türgi impeeriumi nõrgenemine mida põhjustasid ebaedukad sõjad venemaaga, raske majanduslik olukord ning vähemrahvuste rahvuslik ärkamine. Tehti mitmeid reforme, kristlased võrdsustati moslemitega maksude tasumisel ja kohtuasjades. 1908. aastal alustasid noortürklased ülestõusu ja tulid võimule. Esimeses maailmasõjas osales türgi Saksamaa poolel ja sai kaotuse osaliseks mis viis impeeriumi lagunemiseni. India 19 sajandil ja 20. sajandi algul : Indias oli väljakujunenud etniline ehk rahvuslik kirevus ning range seisuslik kastikord mis nõrgestas India vastupanuvõimet ka 19. sajandil. Kuni 1858. aastani hoidis Indiat faktiliselt oma võimu all Inglise Ida-India Kompanii. 300 aastat kestnud Moguli riik lakkas olemast ja 1877. aastal kuulutati Inglise kuninganna Victoria India keisrinnaks, keda Indias esindas asekuningas. 1885. ...
Matmispaigad oma asulatest välja küngastele, vahel on arvatud, et surnud olid kinniseotud. Elanikud suuremad kogukonnad. III. Pronksiaeg pronksist tehti peamiselt ehteid (nõrk sulam) 1 800 500 eKr Kindlustatud paekividest tara või palkidest kaitseseinaga asulad. Nelinurkse põhiplaaniga. Rannikupiirkond (Muhu, Saaremaa, Võrtsjärv) ja sisemaal. Matmispaigad kivikirstkalmed (suurematest kividest 5-8m diameetriga ring ja selle keskel kirst). Peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Tegevusalad karjakasvatus (lambad, kitsed, veised, vähem sigu ja hobuseid) ja maaviljelus (nisu, oder, vähem hirss, hernes, uba ja lina). Lisaks küttimine ja kalapüük. Saaremaal peamiselt hülge küttimine. Alepõllundus (odrad ja sirbid pronksist).
Muinasaeg e. esiaeg-arheoloogilistel väljakaevamistel põhinev info(sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi väljakaevamisi). Ajalooline aeg- kirjalikel allikatel põhinev info. Meseoliitikum(keskmine kiviaeg)- 11 000 a. vanune. !957 a. avastati Pulli asula.- vanim teadaolev asulakoht Eestis. Hiljem on leitud veel Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis Läänemere iadaranniku maadest Leedu lõunaosani. Asulad- küttide ja kalastajate kultuur. Eestis elas 1500 inimest, asulad veekogude ääres(kala püüdmine, loomade joogikohad, liikumisvõimalused). Elati 15-30 liikmelistes kogukondades. Eluviis oli rändlev(vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele). Tööriistad- valmistati kivist, puust, luust, sarvedest. Parim materjal oli tulekivi, kivikirveid oli vähe. Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, odaotsi ja pistodasid. Eluviis- Kalastamine(kalatõkked-püünised, võr...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
