tehismaterjal (põletatud savi), noorem kiviaegehk neolootikum, elatuti jahis ja kalapüügist, elati veekogude läheduses, Kunda arheoloogiline kultuur, keha kaeti nahaga, arenenud ilumeel.Nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur- elati üksikutes taludes, üleminek põllundusele ja talulisele koduviisile, elati majades ja oli tubane elu oli sammu võrra arenenum, asulad rohkem sisemaal, kiviaja lõpus hakati kuduma kandast, kasutati tulekivi, venekujulised kirved, talvel kaeti keha nahaga, kasutati kivist tööriistu, arenenud ilumeel Linnused Millal ? 8.sajandil esimesed . Miks ? Et kaitsa oma väärisesemeid (pronksi). Sinna põgeneti ohu ja sõjalise konflikti pärast . Linnustel ei elatud. Millised? Mägilinnused (Otepää), neemiklinnused (voorte peal, Neeruti, Jäneda), ringvall linnused (Valja) ja Kalevipoja sängi tüüpi linnused (Alastkivi)
Kalal käin ikka rohkem jõe ääres kus on jälle teistmoodi lõbus ja tore. Olen küll üritanud kaldal lanti loopida, aga siis saagiks ei saanud ma rohkem midagi kui peotäis vetikaid. Küll on olnud isegi selline juhus kus ma astusin ükskord meres peale ühele angerja moodi kalale kuid ühtki kala merest elusalt kätte saada pole veel õnnestunud. Kokkuvõtteks on meri üks imeline asi, nii talvel, sügisel, kevadel, kui ka suvel. Ei kujutaks ettegi elu kuskil sisemaal, nii et merd üldse ei näeks. Ja kunagi tahaks ka pikemal laevasõidul ära käia.
Üldandmed. · Pealinn : Rooma · Pindala : 301 230 km² · Riigikeel : itaalia · Rahvaarv : 58 103 000 · Rahvastikutihedus : 192,8 in/km² · Rahaühik : euro (EUR) · Iseseisvus : 17.märts 1861 Itaalia köök Itaalia söögikultuur. Road ja enam kasutatavad toiduained jagunevad selles Vahemere-äärses riigis vastavalt piirkondadele- Põhja-,Kesk- ja Lõuna-Itaalia ning saared. Kui mereäärsetes regioonides süüakse enam kala ja mereande, siis sisemaal on hinnas kõik see, mida pakub maa-eelkõige liha ja köögiviljad. Itaalia põhjaosas asuvates Alpides kasvatatakse rohkelt lehmi ning seal valmistatakse peamiselt lehmapiimast juustusid. Itaalia keskosas ja saartel on seevastu palju lambaid ja kitsi ning seal tehakse lamba-ja kitsejuustu. Ülekõige armastatakse seal : Juustu, PASTAT,mereannid,risotoriise,ürde,leiba(valge leib). Kindlasti kuulub Itaalia toidu juurde ka vein, mille maitse on rikkalikult hea.
saartel (-50) lörts, lumi, liustikud samblikud, linnulaadad mererahvad tuisud vetikad, kotikud Antarktika Antarktika manner T -70 <100mm Aasta läbi Rannikul vetikad, Hüljes, adeelia Püsiv inimasutus S -20 külmunud sisemaal taimed pingviin, sinivaal puudub, pinnas polaarjaamad 2. Tundra Põhjapoolkeral T -34 Uduvihm, Igikelts, Samblad, Põhjapõder, Põdrarahvad Põhja-Jäämerd S +10 tuisk maapinna samblikud, muskusveis,
Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemererannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja Sotimaa põhjatipp.Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaskalõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks selliseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on Kesk- ja Ida- Eestis -6...7 °C, Lääne-Eesti saarestikus aga -2...4 °C. Suvel hakkavad territoriaalsed
mesoliitikum Neoliitikum pronksiaeg Rauaaja algus algusaeg 8000 ek 4000 ek 1100 ek 500 ek matmiskombed Hauapanusega Maeti asula kivikalmed tarandkalmed laibamatus alale Asustuse Veekogude Veekogude Rannikupiirkonnas avaasulates paiknemine kaldal kaldal ja sisemaal elatuslaad Küttimine, Küttimine, Küttimine, korilus, põllumajandus kalastus, korilus korilus, kalastus käsitöö, alepõllundus 4. Milles seisnes neoliitiline revolutsioon ning millal (millisel muinasaja perioodil ja millises arheoloogilises kultuuris) see aset leidis? Mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele.
Kreeka Tähtsam: Pealinn-Ateena ; pindala-131 940 km² ; riigikeel-kreeka ; rahvaarv-11 325 900 ; rahvastiku tihedus-85,3 in/km² ; president-Károlos Papoúlias ; peaminister-Antónis Samarás ; iseseisvus-25. märtsil 1821 ; rahaühik-euro ; usund-õigeusk ; ajavöönd-Ida-Euroopa aeg. Geograafia: Kreeka asub Euroopa lõunaosas Vahemere ääres. Piirneb põhjast Bulgaaria, Albaania ja Makedooniaga. Egeuse meri eraldab Kreekat Türgist. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks . Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. Loodus: 80% Kreeka territooriumist on mägine ning riik on üks mägisemaid Euroopas. Pindose mäestik ulatub riigi keskelt loode-kagu suunas ja selle kõrgeim punkt on 2637 meetrit. Kesk- ja Lääne-Kreeka loodust ilmestavad ka ...
Mandrijäätekkelised *) Voored Suured, leivapätsi kujulised, laugete nõlvadega moreenist moodustunud pinnavormid. Nende vahel on palju järvi. *) Moreenkünkad Korrapäratud moreenist kuhjatised. Nende vahel on palju orgusi ja nõgusi jõgede, järvede ja soodega. Lõuna- ja Kagu-Eestis. *) Vallseljak e. Oos Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Liustikutekkelised · Voored · Moreenkünkad · Moreentasandikud · Otsamoreenid Liustiku sulamisvee tekkelised · Oosid · Mõhnad · Sandurid Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhuli...
Austraalia põllumajandus. Looduslikud eeldused Austraalias põllumajanduse aretamiseks ei ole eriti head, kuna enamus Kesk- ja Lääne-Austraaliast on kõrbe all ning seal ei ole sobiv ala (või on täiesti võimatu) põllumajandusega tegeleda. Võimalik on see vaid riigi idaosas, põhjas ning mingilmääral ka kagu- ja edelaosas. Kuid siiski, koos kaevandusharudega moodustab põllumajandus 80 % riigi sissetulekutest. Austraalias on põllumajanduslikult kasutatavat maad kokku vaid 5%. Põllumaad 6%, Rohumaad 54%, Metsamaad 19% ning muu maakasutus 21%. Pinnamoes on valdavad tasandikud, mis võimaldab põldusi rajada, kuigi on ka mäestikke, näiteks Suur-Veelahkmeahelik Idaosas. Segav faktor on muidugi ka kõrbed - seal põllumajandusega ei tegelda. Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademet...
2. Maakasutus Asulate all 0,7% Siseveekogude all 6,0% Liustike all 1,0% Soode ja märgalade all 5,8% Põllumajanduslikus kasutuses 3,2% Metsade all 38,2% Muud maad 45,1% Asustamata mäed, sood jne võtavad enda alla 235 000 km². 3. Kliima Norra läänerannikul on väga mahe ja niiske kliima. Talvel püsib enamasti kogu see ala jäävabana ning õhutemperatuur on umbes -5 °C kuni +2 °C. Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool. Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima, kus on sademeid vähem, suvel on soojem, talved aga märgatavalt külmem. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. 4. Loodusvarad Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase, nikli, raua, tsingi, titaani, tina ja molübdeenimaaki ning kromiiti, püriiti ja kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid Norra pole aga piisavalt.
mesoliitikum Neoliitikum pronksiaeg Rauaaja algus algusaeg 9700 ek 4000 ek 1100 ek 450 ek matmiskombed Hauapanusega Maeti asula kivikalmed tarandkalmed laibamatus alale Asustuse Veekogude Veekogude Rannikupiirkonnas avaasulates paiknemine kaldal kaldal ja sisemaal elatuslaad Küttimine, Küttimine, Küttimine, korilus, põllumajandus kalastus, korilus korilus, kalastus käsitöö, alepõllundus Milles seisnes neoliitiline revolutsioon ning millal (millisel muinasaja perioodil ja millises arheoloogilises kultuuris) see aset leidis? Ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek
17.Inimtekkelised pinnavormid:terrikoonid ehk ahelrainemäed, tuhamäed, prügimäed, suusamäed 18.Eesti kliimat mõjutavad tegurid: 1)geograafiline laius-päikesekiirguse kalde nurk-temperatuur 2) pinnamood-tasandikuline ala-soodustab õhumasside liikumist 3)Edela-Lääne tuuled-toovad Atlandi ookeanilt niiskust 4)Ookeani ja mere mõju Läänemerele 5)hoovus-voolab lähedalt-Põhja-Atlandi soe-aurab palju,sajab palju 19.Suvel on rannikul külmem kui sisemaal, sest meri soojendab ja jahtab aeglasemalt kui maa. 20.Kevadel on kõige soojem Kagu-Eestis ja Lõuna-Eestis, sest vesi soojeneb aeglasemalt kui maapind,seepärast on õhk mere kohal jahedam kui maismaa kohal. 21. Sügisel on soojem Lääne-Eesti saartel, sest 22.Talvel on sisemaal külmem, sest 23.Eesti sademeterohmeim piirkond: 24. Võru ja Vilsandi kliima erinevus tekib sellest, et ühel on mereline kliima, teisel mandriline. 27.Läänemere soolsus on madal, sest:
1. Indoneesia asub ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel. Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jaguneb Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraalia vahel. Indoneesia asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani, kaasaarvatud Krakatoa ja Tambora, mis on mõlemad kuulsad oma laastamistöö pärast 19. sajandil. Riigil on 54 716 km rannajoont. Indoneesia pindala on 1 904 569 km2. Indoneesia saarestik on olnud tähtis kaubandusregioon alates 7. sajandist, mil Sriwijaya riik ja hiljem ka Majapahiti impeerium kauplesid Hiina ja Indiaga. Indoneesia ajalugu on oluliselt mõjutanud tema loodusvarasid himustavad võõrriigid. Indoneesia kaart 2. Indoneesia asub Kagu-Aasias. Kagu-Aasia asub lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalse kliimavö...
Austraaliat nimetatakse eksitavalt Roheliseks Mandriks vaatamata sellele, et kõrged eukalüptimetsad ja lopsakad sõnajalad ääristavad vaid rannikualade mägesid. Suuremat osa mandrist katab kollakaspunane kõrb. Keset Austraaliat, otse kontinendi südames asub Alice Springs. Igalt poolt on sinna mõttetult palju maad, tunde lennukiga või päevi autoga. Alice on Austraalia aborigeenide keskus. Austraalis sisemaal asuvad ka mitmed aborigeenide uskumuste ehk Unenägude Aja kultusobjektid. Neist tähtsaim ja kuulsaim on Uluru ehk vana nimega Ayers Rock. Teekonnale Alice'ist Ulurusse kulub terve päevatee autoga läbi punase maastiku Uluru on maailma suurim monoliit. 348 m kõrgune, ligi 5 km pikkune ja 1,5 km laiune mägi, kasvab maapinnast välja keset tühja kõrbe Austraalia põhjaterritooiumil. Uluru koosneb tilliidist, mis viitab jääajale. Uluru tekkis umbes 680 miljonit aastat
Orjandus ameerikas Eurooplaste tulekul elas Põhja-Ameerikas üle 400 erineva indiaani hõimu. Indiaanlased asutasid Ameerika arvatavasti 25 000 aastat tagasi, saabudes sinna Aasiast. Rannikuindiaanlased elasid paikselt lihtsates hüttides. Naised kasvatasid maisi, aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Preeriaindiaanlased sisemaal olid rändava eluviisiga, elasid telkides ning elatusid piisonijahist. Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad kogu euroopast. Uues Maailmas läbi lüüa polnud kerge. Kolooniaid olid põhja ameerikas paljudel riikidel. Eurooplased hakkasid indiaanlasi kutsuma punanahkadeks ja indiaanlased eurooplasi kahvanägudeks. Eurooplastesse suhtuti alguses heatahtlikult, kuid vaen algas kui ümberasujate tulekul ei tulnud lõppu
16. Mõisted polaarpäev ja polaaröö Polaaröö- Põhjapoolusel algab polaaröö 23.septembril, lõunapoolkeral 21. märtsil. Polaaröö tähendab seda, kui 23 . septembri ja 21 märtsi vahel või vastupidi on öö. Polaarpäev- Samamoodi nagu Polaarööl ainult vastupidi. 18. Miks soojenevad veekogud ja maismaa erinevalt? Kuna ookeani või mere tohutu veemass soojeneb, aga ka jahtub aeglasemalt, kui maismaa. Seetõttu on õhutemperatuuri kõikuminr veekogu kohal väiksem , kui sisemaal nii öö päeva, kui ka aasta jooksul. 20. Sademeid on rohkem tuulepealsetel nõlvadel, kuna kui niiske õhk tõuseb mööda tuulepealset nõlva kõrgemale, siis jahtuvas õhus veeaur kondenseerub ning tekivad sademed. 22. Mussoon Aastas kaks korda suunda muutev püsiv ja suure ulatusega tuul. Puhub ookeanilt mandrile ja talvel mandrilt ookeanile.
Kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises kliimavöötmes, seega ei saa öelda täpset temperatuuri kõrbes. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendatel laiuskraadidel nii põhja kui ka lõunapoolkeral. Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. · · · · Kõrbe liike · Liivakõrb · Savikõrb · Lössikõrb · Kivikõrb · Soolakõrb Kõrbi esineb... · Sisemaal Gobi kõrb, Suur nõgu · Külmade hoovuste läheduses Namibi kõrb, Atacama kõrb · Mäestike varjus Surmaorg, Patagoonia kõrb · Laskuvate õhuvoolude läheduses Suur Victoria kõrb, Sahara kõrb Araabia kõrb · Asub Aafrikas Niiluse ja Punase mere vahel. · Enamasti peetakse Araabia kõrbe Sahara kõrbe osaks, kuigi teda Saharasse kuuluvast Liibüa kõrbest eraldab Niiluse org. · Mõnikord peetakse Araabia kõrbe ka eraldi kõrbeks. Sahara asukoht
kodumajanduskoolid või korraldatud keedu- ja aianduskursused. Silk oli leiva ja kartuli kürval peamine toit. Suu oli vaja tahedaks teha. Peaaegu igal toidukorral olid need nn eelroana laual. Kui peres oli palju mehi, pidi igal toidukorral ikka liha mekk juures olema (see ei tähendanud sugugi mitte suuri koguseid). Liha kohta olnud ütlus- paksem viil meestele ja väike tüdruk saab kõige vähem. Rannikul olu enamlevinud lambaliha., sisemaal rohkem sealiha. Vasikat, veist söödi väga harva, pigem pühade või tähtpäevade puhul. Argipäevaselt kasutati toiduvalmistamisel soola- või suitsuliha, värsket saadi harva. Söödi ka maksa, aju, kopsu jne. Levinud olid verikäkid, veidi vähem tanguvorstid ja verivorstid. Kalad- räim, lest, säinas, angerjas, siig, haug- jõudis lauale värskelt,soolatult, suitsutatult. 2
lammorg - vee voolamine on kõige aeglasem, kulutab peamiselt jõesängi külgi. 3. Meretekkelised- maasäär, rannavall 4. Karstivormid salajõgi - maa-alune jõgi langatuslehter - tekib salajõgede uuristava ja lahustava tegevuse toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tulemusena. 5. Tuuletekkelised luited - tugeva tuule korral lahtine liiv kuhjub ja tekivad koore kujulised liivahanged. rannaluited - mere ääres mandriluited - sisemaal. 6. Kosmogeensed meteoriidikraatrid - meteoriidi langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud. 7. Elutekkelised taimede ja loomade tekkega - sootasandikud; sipelgate, kobraste jt kuhilpesad; loomarajad. inimtekkelised - linnamäed, karjäärid, tuhaaqmäe Eesti Aluskord on kristalne, pealiskord on setekivimid, moodustavad pinnavormi..
% koguväärtusest 4,41% 11,23% Maht 3 052 500 tonni 164 128 tonni % kogutoodangus 3,72% 13,09% Itaalia vesiviljelus • Enamus farmidest (74%) tegeleb merekaladega • Ülejäänud kasvatavad mageveekalu (peamiselt forelli) • Üha enam keskendutakse tuunikala kasvatamisele, mida eksporditakse kõige rohkem Jaapanisse • Levinud on intensiivne kasvatusmeetodid • Veeorganisme kasvatatakse nii meres puurides kui ka sisemaal Euroopa ja Aasia vesiviljeluse võrdlus 1. Euroopa: 2. Aasia: •. Ülekaalus on •. Ülekaalus on intensiivne ekstensiivne meetod kasvatusmeetod •. Kasvatatakse •. Enam levinud suuremas mahus kallimate kalade •. Enam levinud kasvatus odavamate kalade •. Kasvatatakse kasvatus väiksemas mahus •. Suurem osa kalast •. Kasvatatakse läheb rahva toiduks
Ka istandusriigid kuuluvad Lõuna riikide hulka. Need on saareriigid kelle majanduses domineerivad kohvi-, tee-, kakao-, banaani- jms istandused Uusindrudtriaalsed riigid on need kelle majandus oli varem vähem arenenud maade tasemel, kuid pärast majandusreforme ja eksporditööstuse kiiret arengut on nad jõudnud või jõudmas kõrgelt arenenud riikide hulka. Singapur Lõuna-Korea. Vaesuse põhjused: 1. Transpordigeograafiliselt ebasoodsad piirkonnad.(mägised, sisemaal, transiitjõgedeta 2. Asumine palavvöötmes. 3. Põllumajanduslikud tegurid(kuiv, liiga märg, toidu kiire riknemine) 4. Tervisega seotud tegurid (nakkushaigused: malaaria, kollapalavik) Majandussüsteemid: Tavamajandus: traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial. Käsumajandus: majandusotsused langetab riigi keskvõim, plaanimajandus, piiratud eraomand, majandustegevus on planeeritud mitme aasta peale, ei planeerita tarbija vajadustest lähtuvalt. NSV
4. Olukord Eestis: · Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu (esimene Eestis, tinglikult ka Virtsu 1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja Viru-Nigula; · Lähemate aastate jooksul võiks nende arv mitmekordistuda, kuid ükski tuulik ei tööta ilma tavajaamade toetuseta ja tuuleenergia on vaesele Eesti riigi kodanikule ülejõukäivalt kallis; · Eesti saartel ja rannikualadel, samuti avatud maastikuga sisemaal on tuuletingimused piisavalt head; · Jääb üle ainult poliitiline tahe, mis paistab tulenevat eeskätt Eesti Energia poolt, kelle arvamus on, et tuuleenergiat edasi arendada pole soovitav. 5. Olukord mujal maailmas: · Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, kus saadakse kõige suurem osa maailma tuuleenergiast; · Taanis aga saadakse tuule abil tervelt 19% riigi elektrienergiast;
lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna) ja Sarek (2090 m). Kliima Rootsis on suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on, aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Umbes 15% Rootsi alast paikneb põhjapolaarjoonest põhja pool. Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas 2°C, põhjas 16°C, suvel vastavalt 17°C ja 13°C. Sademeid on 500800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm. Saared
Eesti valikud II-maailmasõjas II-maailmasõda algas 1.septembril 1939aastal. Samal kuul esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse punaarmee baasid. Vältimaks sõda kirjutas Eesti valitsus 28.septembril baasidelepingule alla. Baasidelepingu alusel sai punaarmee endale mitu baasi Lääne-Eesti saartel (Saaremaal ja Hiiumaal), rannikul(Paldiskis, Rohukülas, Kloogal, Laulasmaal) ja ka sisemaal(Kuusikul ja Kehtnas). Kohale saabunud punaarmee 65.laskurkorpus oli Eesti sõjaväega võrreldes nii arvuliselt kui ka sõjaliselt mitmekordses ülekaalus: sellesse kuulus üle 21000 punaväelase, 337 soomusmasinat ja 255 lennukit. 17.juunil 1940 aastal Eesti okupeeriti. Mõni päev hiljem pani Moskva ametisse endale Moskva meelse valitsuse. Koheselt likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused. Riigiametnikud asendati kommunistidega. Käivitati ...
Riigi üldandmed: Pealinn: Bissau Pindala: 36 125 km2 Rahvaarv: 1 611 000 (2009) Rahvastiku tihedus: 44,1 in/km2 Riigikeel: portugali Rahaühik: Kesk-Aafrika frank (XOF) Ajavöönd: maailmaaeg SKT elaniku kohta: 1100 President: Manuel Serifo Nhamadjo Riigihümn: Esta é Nossa Pàtria Bem Amada Kliima, loodusolud, geograafiline asend Rannikul on Guinea-Bissau reljeef tasane, rannajoont liigestab üksnes selle keskosas paiknev Geba jõe delta. Sisemaal laiuvad Bafatà ja Gabù kiltmaad, kust voolab läbi mitu jõge, mis kujutavad endast ainsat juurdepääsu riigi sisealadele. Suurimad jõed on Cacheu, Geba, Corubal ja Colufe. Guinea-Bissaule kuulub ka Bissagose ehk Bijagose arhipelaag, mis koosneb 60 saarest, mille vahel on sisse seatud praamiühendus. Kliima on troopiline , keskmine õhutemperauur on 25 kraadi, vihmaperiood kestab juunist novembrini. Guinea-Bissau (ametlikult Guinea-Bissau Vabariik) on riik Lääne-
Burkina Faso asub Lääne-Aafrikas. Riigi geograafilised kordinaadid on 1300 N ja 200 W. Burkina Faso asub sisemaal ning teda ümbritsevad kuus riiki: Mali põhjas, Togo ja Ghana lõunas, Niger idas, Benin kagus ja Elevandiluuriik ehk Côte d'Ivoire edelas. Riigi pealinnaks on Joonis 1. Riigi asend Ouagadougou ja see asub kesk Burkina Fasos. Suurim Burkina Fasot läbiv jõgi on Volta ning selle jõe harud: Valge Volta, Punane Volta ja Must Volta. Viimasel ajal mõjutavad põuad ja kõrbestumine tõsiselt põllumajanduslikku tegevust, elanikonna jagunemist ja majandust
Portugal KP Portugal Riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Riigist Riigihümn- A Portuguesa Pealinn- Lissabon Pindala- 92 391 km2 Riigikeel- portugali Rahvaarv- 10 636 900 (2010) President- Aníbal Cavaco Silva Rahaühik- euro Aastatel 1139- 1910 oli kuningriik Lipp ja vapp Lipu põhivärvid on roheline ja punane. Roheline sümboliseerib lootust ja punane revolutsiooni ja vabariigi väljakuulutamist (1910). Värvide eraldusjoonel asub Portugali vapp. Kliima Portugalis valitseb soe vahemereline kliima. Maismaal on pikkade ja kuumade suvede ning mahedate talvedega kliima. Põhjas on talved külmemad ja niiskemad, suvel kuumemad. Söök ja jook Rannikualad on kuulsad värske kala ja erinevate mereandide poolest. Sisemaal tarbitakse rohkem lihatoite, populaarsema...
12. Iseloomusta maakera üldist õhuringlust. Kasuta õpiku joonist õhu ringlemise kohta maakeral peatükis 1.5. Ekvaatori lähedal, kus on väga soe, valitseb madal õhurõhk ja külmade pooluste ümbruses on kõrge õhurõhk. 13. Mis on õhumassid? Ühesuguste omadustega suur õhukogum. 14. Kuidas mõjutab meri maismaa temperatuuri? Mere ääres tuleb kevad hiljem ja soe sügis kestab kauem kui samal geograafilisel laiusel sisemaal. 15. Kuidas mõjutab pinnamood koha kliimat? Kui mandrite pind oleks ühtlaselt tasane, tõuseks õhutemperatuur polaaraladelt ekvaatori poole. 16. Kuidas kujunevad kliimavöötmed? Kliimavöötmed ühtivad suuresti peamiste õhumasside tekkekohtadega. 17. Näita kaardil põhi- ja vahekliimavöötmeid ning iseloomusta nende kliimadiagramme. 18. Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhoonegaasid takistavad Päikeselt Maale tuleva soojuskiirguse hajumist
hoovuse haru edelarannikul ja külma Ida-Grööni hoovuse harud põhja- ning idarannikul, samuti absoluutsed kõrgused saarel. Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. 2. Kliima üldiseloomustus : keskmine õhutemperatuur suvel ja talvel, sademete langemise aeg ja hulk, kliimavööde ja valdkond. Valitseb lähisarktiline, jaheda suve ja pehme talvega niiske merelinekliima. Keskmine temperatuur on juulis 10-12 ºC . Sisemaal on talvel keskmine temperatuur -5 kuni -10 ºC. Lõuna- ka läänerannikul sajab 1000-1500mm, mäenõlvul üle 2000, suurte liustike lagedel 4000 ja põhjarannikul vaid 450- 650 mm/a. Metsatundra, okasmets. Lähisarktiline vööde. 3. Kuidas mõjutab kujunenud kliimat geograafiline asend (ookeani või merede suhtes jm). Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on talv suhteliselt pehme. 4. Võrdle aastast sademete hulka ja temperatuuri kõikumist Eesti vastavate näitajatega.
Hiina I 1) Riigi põhjaosa asub paras-, suur keskosa lähistroopilises ja äärmine lõunaosa troopilises vöötmes. Idaosas valitseb mussoon-, sise- ja lääneosas mandriline kliima. Kõige külmem on Kirde-Hiinas Suur-Hingani mäestiku põhjaosas (talvel keskmine temperatuur -28 kraadi, madalaim mõõdetud -50 kraadi). Troopilises Edela-Hiinas on keskmine temperatuur jaanuaris 8-14, juulis 20-26 kraadi. Sisemaal sajab 400-600, ranniku põhjaosas 700-1000, lõunaosas ja mägedes 2000-2500 mm/a. Tiibeti kiltmaa kliima on kuiv (sademeid 100-200 mm/a) ja karm (keskmine temperatuur jaanuaris -14 kuni -20, juulis 9-15 kraadi). Gobi ja loodeosa nõgude kliima on äärmiselt kuiv ja mandriline. Sademed vähenevad idast (u 250 mm/a) läände (u 50 mm/a). Gobis võib temperatuur suvel tõusta kuni 45 kraadini, talvel aga langeda kuni -40 kraadi. Vegetatsiooniperiood on 9 kuud...
vaktsiini. Vaktsineermise ning antibiootikumide kasutamise võrdlus, positiivsed, negatiivsed küljed. Kalakasvataja valik, millise kasuks ta otsustab. (andmed aastast 2006) VAKTSINEERIMISPROGRAMMIDE KRITEERIUMID Vaktsineerimisprogrammid peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet.( aasta 2000 andmed ) 1. Vaktsineerimistaotluse esitamist nõudva haiguse eripära. 2. Teabe jagamine rannikul ja sisemaal, kohtades ja kasvandustes, kus võib teostada vaktsineerimist: mitte mingitel asjaoludel ei tohi vaktsineerimist teostada väljaspool nakatunud ala ja vajaduse korral nakatunud ala ümber kehtestatud puhvertsooni piire. 3. Üksikasjalik teave kasutatava vaktsiini kohta, sealhulgas vaktsiini tüüp (tüübid), mida võib kasutada. 4. Üksikasjalik teave vaktsineerimise kasutamistingimuste, sageduse ja vaktsiini kasutuspiirangute kohta (millised kalad, millised puurid jne). 5
jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, KeskRootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Kliima Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas -2 °C, põhjas -16 °C, suvel vastavalt 17 °C ja 13 °C. Sademeid on 500800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm. Loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad on: o Tsink o Raud o Vask o Plii o Hõbedaja uraanimaak o Puit o Hüdroenergia Taimestik
nurga alt ja nendeni jõuab väiksem päiksekiirgus b) Atlandi ookeani mõju kliimale (soe Põhja- Atlandi hoovus, selle mõju, läänetuuled, tsüklonid) Läänetuuled toovad hoovuselt niiskemat ja soojemat õhku. Talved on niiskemad ja pehmemad, suved on niiskemad ja pilvisemad. c) Kliima kohalikud erinevused, mis tulenevad Läänemere mõjust ja pinnamoest Rannikul kevad hilisem ja sügis pikem, tuulisem ja päikselisem; sisemaal on kevad varasem ja sügis lühem, pilvisem ja nõrgemad tuuled d) Kõrgustikel sademeid rohkem ja lumikate paksem. 2. Läänemere keskmine ja suurim sügavus, keskmine soolsus. Keskmine sügavus 55m. Suurim sügavus 459m. paljudes kohtades on erinev, aga keskmine on umbes 6-8promilli 3. Läänemere veebilanss, peab teadma, mis on peamised vee juurdetuleku ja millised ära mineku allikad, mahtusid peast ei pea teadma)
sealhulgas orhideesid. Umea ülikooliteadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarana maakonnas maailma vanim (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu- harilik kuusk Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsi on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel in erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väiksed, set põhjas on päev pikem. põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Põhja-Rootsi mägedes valitseb lähisarktikliline kliima. Umbes 15 % Rootsi alast paikneb põhjapolaarjoonest põhja pool. Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas - 2 c, põhjas - 16 c , suvel vastavalt 17 c ja 13 c. sademeis on 500-800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000mm.
Rannikutüübi nimi pärineb Horvaatia lõunaosas asuvast endise Rooma provintsi Dalmaatsia nimest . Dalmaatsia rannikul võib näha Rooma-aegseid linnu libedate lubjakivist tänavaplaatidega ning maitsta saab kohalikke veine. Dalmaatsia on olnud nii Veneetsia riigi kui slaavi hõimude võimu all, ka Austria-Ungari keisririik on rajanud Aadria kaldale losse ja linnu. Nii nimetatakse ajaloolist piirkonda Horvaatias Aadria mere ranniku kesk- ja lõunaosas . Vanade külade minevikuhõng sisemaal jutustab selle lihtsa ja sõbraliku rahva ajaloost. Inimkäte ja aastasadade meistriteos linn, millele võrdset ei ole kusagil maailmas. Dubrovniku regioon langeb oma piirides suuresti kokku ajaloolise Ragusa vabariigi territooriumiga ja veel tänapäevalgi saab rändaja siin seigeldes aimu kunagisest Dubrovniku hiilgusest. Split on Dalmaatsia ranniku keskele jääv linn. Split meelitab turiste hiiglasliku Rooma-aegse Diocletanuse paleega, kuhu mahub sisse terve vanalinn
maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Põhja-Rootsi mägedes valitseb lähisarktiline kliima. Umbes 15% Rootsi alast paikneb põhjapolaarjoonest põhja pool. Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas 1°C, põhjas 16°C, suvel vastavalt 16°C ja 13°C. Sademeid on 500-800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm.
sukeldub kuni 7M sügavusele. Jahiliik. Sinikaelpart 900-1,3 kg Tiibade siru 90cm. Isane rohekas sinakas , pugu pähkel, nokk kollane. Emased pruunitähnilised. Talvituvad Eestis. Pesitsevad mageveekogude ääres. Vähem saartel, sagedased inimasulates, poegi alla 10, loomne kui taimne toit. Arvukalt levinud, kuulub jahiliikide nimistusse. Mustviires Väike tume tiirlane, tuhkall-must. 62g, siru 61 cm. Segi ajada valgetiib viirega. Pesitseb taimerikkal veekogul, merel ja sisemaal, madalas mees mätastel. Ujuvatel veetaimede hunnuikutel. Kuni 3 poega, kohe iseseisvad. Osavad lendajad. Putuktoit, ei sukeldu, õhust veepinnalt. Haudelind, 3 kategooria. Hallhaigur Siru 175-195cm. Hall, pealagi must, tore tutt pealaes. Kaardus kael lennul, pesitseb kolooniates, 3-5 muna. Kalad kahepaiksed, maod, närilised ja putukad. Varitseb toitu madalas vees. Pikima rändega lind, edela ja lääne aafrika. Must-toonekurg Kaalub 3kg, siru 185-205cm
pääs Põhja-Jäämerele parasvöötme õhul ja vetel põhjapoolsematele laiuskraadidele jõuda. Norra kliima kõigub aastate lõikes palju, eriti põhjapoolseimatel aladel, mis asuvad parasvöötme piiril. Madalaim temperatuur, 51 °C, on registreeritud Karasjokis Põhja - Norras. Aasta keskmine temperatuur kõigub 8 soojakraadist läänerannikul miinuskraadideni mägedes. Kõige külmemad kuud aastas on jaanuar ja veebruar ning kõige soojem aeg saabub sisemaal juuli keskpaigas, rannaäärsetel ja mägistel aladel on mõnevõrra hiljem. Norra kliima on ülejäänud Skandinaavia omast erinev. Norra maismaad jagavad kõrged mäeahelikud pakuvad suurele osale Ida Norra sisemaast kaitset sademete eest, mistõttu selles piirkonnas valitseb mere lähedusest hoolimata suhteliselt kontinentaalne kliima. Mägedest ida pool paiknevatel aladel jääb aastane sademete hulk kohati alla 300 mm. Suurem osa merelt lähtuvatest sademetest sajab alla Norra
Praegu elab maailmas üle 6,6 miljardi inimese! Rahvastiku paiknemine Enim inimesi elab soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paljud asulateid on rajatud jõgede ristumiskohtadesse või rannikutele. Tihedalt on asustatud (üle 500 inimese km2 kohta) Ida-ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega Jaava saar, samuti Jaapani rannikualad. Ameerika ja Austraalia maailmajagudes on tihedamalt asustatud rannikualad ja mitmed saared, sisemaal on asustus hõre. Rahvastiku paiknemist mõjutavad sealne kliima, majanduslik olukord ja loomulik iive. Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (demograafilise plahvatuse etapp- meditsiini kiire areng, kuid samas ka suur sündimus). Euroopas elab 12% maailma
Maavarade poolest rikas. (35 erinevat) Albaania üks olulisemaid kroomitootjaid. Vase-ja rauasulfiidid. Kuld, nikkel, titaan, plaatina, hõbe, koobalt, tsinki,arseen,boksiit, fosforiit, süsivesinikud. Nafta ja maagaas. Leidub pruunsütti (elekter) Albaania vabariigi kliima Kliima poolest jaguneb Albaania kaheks piirkonnaks. Rannikul on lähistroopiline vahemereline kliima. Suved on kuumad ja kuivad. Talved mahedad ja sajused. Sisemaal on lähistroopiline mandriline kliima. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem juuli. Mägedes sajab talvel väga palju vihma ja lund. (40%- talvel) Keskmine sademete hulk(P-Albaania Alpides) üle 2500 mm. Idapiiri ääres alla 750mm. Lähistroopiline kliimavööde Lähistroopiline vahemereline kliima Albaania Vabariik Mullad on väheviljakad. Põllumajanduslikku maad ainult 20%. Suur osa Albaaniast oli kunagi metsane. (u48%)
SISSEJUHATUS Sahara on maailma suurim ning palavaim kõrb. Nendel aladel elutsevad loomad on sunnitud oma ellujäämise eest pidevalt võitlema. Sahara kõrb laiub Atlandi ookeanist lääne pool kuni Punase mereni. Sahara on peaaegu sama suur kui USA territoorium. Sahara kõrb tekkis puhtast ja viljatust liivast. Ülejäänud Sahara kõrbe territoorium koosneb kruusaga kaetud tasandikus. Hiigelsuure Sahara kõrbe territooriumil ei lange aasta jooksul taevast alla ühtki sentimeetrit vett. Mõnedes Sahara piirkondades ei saja vahel mitu aastat. Väga tihti on ainult hommikukaste loomadele ainsaks veeallikaks. Kõrbetes valitsevad päevaajal leitsakud ja ööd on üpris külmad. SAHARA KÕRB Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga ning hõreda taimkattega troopika, lähistroopika või parasvöötme loodusmaastik peamiselt mandri sisealal või lääneserval. Sahara on maailma suurim kõrb - üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast. Sahara hiiglaslikul alal leidub ...
Lisaks mõõdub sealt külm Benguela hoovus, mille kohal on vähe veeauru ning tänu sellele sademed praktiliselt puuduvad. UDU NAMIBI KÕRBE RANNIKUL Namibi kõrbes on aastas umbes 320 päikesepaistelist päeva. Kõrbe idaosas Suure astangu jalami lähedal sajab aastas 80-100mm. Atlandi ookeani rannikul külma Benguela hoovuse tõttu kõigest 5-10mm aastas. Kõrbe keskosas on samuti kuiv, sajab ligikaudu 50mm aastas. Namibi kõrbes on märgatav, et sisemaal sajab tunduvalt rohkem kui rannikul, see on tingitud külmast Benguela hoovusest, mis möödub rannikust. See-eest esineb rannikualadel tihti udu, sest merelt tulev niiske õhk ja maismaa kohalt tulev kuiv õhk saavad seal kokku. SADEMETE HULK NAMIBI KÕRBE LINNADES KÕRBE TÜÜP Namibi kõrbe lõunaosa on luideterohke liivakõrb, kus jõed imbuvad maapinda.
Tuuleenergia Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia eelised: Tuuleenergia on täna üks kiiremini tasuvamaid taastuvenergia liike Erinevalt päikesest on tuuleenergia saadaval ööpäevaringselt Võrreldes päikselahendustega on tuule süsteemide jõudlus suurem Võrreldes hüdroenergia seadmetega suhteliselt lihtne paigaldamine Eesti saartel ja rannikualadel, samuti avatud maastikuga või kuplilises piirkonnas sisemaal on tuuletingimused piisavalt head väikegeneraatorite 6 paigaldamiseks. 7 Päikeseenergia Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks. Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Päikeseenergia eelised: o Erinevalt generaatoritest ja koostootmisjaamadest ei vaja päikeseelektri süsteem kütust o
Third level Fourth level Fifth level Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv · Aastane sademete hulk on 500-2000 mm · Suvel (detsembrist veebruarini) tõuseb siseosas temperatuur üle 30° C · Talvel on kõikjal plusstemperatuur (põhjaosas 20-25° C, Tasmaanias 10° C, Austraalia Alpides aga 5° C). · Puhuvad Põhja-Austraalias ekvatoriaalmussoonid, kagupassaadid aga Ida-Austraalias · Majandus Tööstuses on esikohal töötlev tööstus, mille põhiharud on masina- (28 %
KREEKA Sinu Nimi 0. klass Elukool Juhendaja: Sinu vanaema Põhiandmed Pealinn on Ateena. Riigikeeleks kreeka keel. Rahvaarv 11 325 900 inimest. Pindala 131,967 km². Parlamentaarne vabariik. Iseseisev alates 25. märts 1821. Rahaühik euro. Euroopa Liidu liikmesriik alates 1992. Lipp vapp Asukoht Asub KaguEuroopas Balkani poolsaarel, Euroopa ja Aasia vahel. Joonia ning Egeuse mere ääres. 37º58´N 23º43´E laiuskraadidel. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgi. Geoloogiline ehitus Kõrged mäed, mis koosnevad peamiselt liivakivist. Tekkisid 13 miljonit aastat tagasi. Rannajoon moodustab palju suuremaid ja väiksemaid lahtesid. 10 miljonit aastat tagasi rebenes Kreeta saar maa küljest lahti. Santorini saar on vulkaanilise tekkega. ...
mitmed tegevvulkaanid. Siin on keskmiseks kõrguseks 1500 meetrit ja enamik mägedest on vulkaanid. Maastik on siin ilus, sisaldades järvi, jõgesid, koski, liustikke ja rannikukaljusid. Aleuudi kõrgemad mäed on: Redoubt Volcano 3 109 m Iliamna Volcano 3 054 m üles Alaska ahelik Alaska ahelik laiub 700 kilomeetrise kaarena Kesk-Lõuna-Alaskas, lahutades rannikualasid tundrapreeriatest sisemaal. See on jäine ahelik jääga kaetud lõhede ja tippudega ning liustikega, mis peamiselt voolavad kagu suunas. Ahelik jätkub edelas Aleuudi ahelikuna. Alaska ahelikus on suurimaks mäeks Denali (McKinley), 6194 m kõrgune, mis on ka Põhja-Ameerika kõrgeim tipp. Sageli nende arktiliste mägede tõsidust alahinnatakse, eriti ronijate poolt, kes tulevad väljastpoolt antud piirkonda. Ilm on maailmas üks viletsamaid, kuna ahelik moodustab barjääri sooja ja niiske Vaikse
ületamiseks. Nõnda tekkisid Senegambial ja osalt Nigeril varakult kontaktid araablastega ja berberitega, kuid 11. sajandil rajatud Timbuktu (Tombouctou) võttis islami vastu alles 1591. Sellesse linna jõudis kuulus araabia rändur Ibn Battuta 1352. aastal ning tema reisid Mombasasse praeguses Kenyas ja Kilwasse praeguses Tansaanias annavad meile kõige varasemad teated riiklikest moodustistest Ida-Aafrikas. Araablased said Ida-Aafrika ranniku koloniseerida India ookeani kaudu, kuid Aafrika sisemaal ekspansioon lõunasse peatus tihedate dzunglite tõttu, mis ulatusid umbes kümnenda põhjalaiuskraadini. Viimane suur araabia vallutus Aafrikas oli Nuubia, mis jäi kristlikuks 14. sajandini. Vahepeal olid araablaste vallutused teinud Vahemere peaaegu araabia sisemereks, kuid 11. sajandil ajasid normannid saratseenid välja Sitsiiliast ja Lõuna-Itaaliast. Edasi püüdsid nad Tuneesiat ja Tripolit rünnates jõudude tasakaalu muuta. Pärast seda tekkis Venezial, Pisal,
Absolutistlikud riigid Valitsemisviis Mille tunnused on (näited) a) Austria a) vastuseis individualismile b) Prantsusmaa b) jagamatu, piiramatu riigivõim c) Saksa-Rooma keisririik c) merkantilistlik majandus (lk d) Venemaa 180) e) Hispaania d) ametnikkonna kujunemine e) alaline armee, üleminek ABSOLUTISM e sõjaväelisele kohustusele absoluutne monarhia ...
de Botrange. Tähtsamad loodusvarad on suhkrupeet, sealiha, lambaliha, tubakas, piim, õlu, õli, tera-, puu- ja köögiviljad. Belgia pindla on 30528 km2, sealhulgas 30278 km2 maismaad. Joonis 2. Belgia lipp Joonis 3. Belgia vapp 1.Rahvastiku tihedus ja paiknemine Belgia keskmine rahvastiku tihedus on 343,23 inimest/ km2. Sarnane rahvastiku tihedus on El Salvadoris, Marshall Island'itel ja Jaapanis. Rahvastik paikneb ebaühtlaselt sisemaal on rahvastiku tihedus 5-249 in/km2, aga mere ääres võib rahvastiku tihedus ulatuda üle 1000 in/km2. See erinevus tuleneb sellest, et Belgias eelistavad inimesed elada suuremates linnades või nende lähedal. 3 Joonis 4. Rahvastiku paiknemine Belgias 2.Keskmine eluiga 2008
Sakala kõrgustik Sisukord 1. Paiknemine Eestis, geoloogiline ehitus ja pinnamood 2. Kliimaolud, veestik, muld ja taimkate 3. Vaatamisväärsused ja pildid 4. Kasutatud allikad Paiknemine ja kaardil Sakala kõrgustik on lõuna-eestis ja jääb Võrtsjärvest lääne poole.Kõrgustik on kolmnurkse kujuga. (Kaart on piltides) Geoloogiline ehitus Kolmnurkse kujuga Sakala kõrgustik on Pandiverest madalam ja palju vaheldusrikkama pinnamoega lainjad tasandikud ja küngastikud vahelduvad sügavate, juba enne mandrijäätumist tekkinud orgude, nn. ürgorgudega, mis jaotavad Sakala kõrgustiku üksikuteks osadeks. Suurematest orgudest on tuntud Tänassilma, Raudna ja Halliste ürgorg.Kõrgustiku loode- ja põhjanõlv on järsk, Läti piiresse ulatuv lõunanõlv aga lauge.Sakala kõige kõrgemad kohad jäävad kõrgustiku lõunaossa: kõrgeimaks on Rutu mägi - 146 m ja Kärstna mägi - ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
