EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSENERGEETIKA INSTITUUT Matti Liiske SISEKLIIMA Tartu 2002 Liiske, M. Sisekliima. Trt.: EPMÜ, 2002. 188 lk. Käesolevas väljaandes käsitletakse elamute, äriruumide ja loomapidamishoonete sisekliima küsimusi. On antud ülevaade sisekliimanäitajatest ja sellega seotud hubasusest. Esitatakse operatiivtemperatuuri toime inimesele ja loomale. On toodud Rahvusvahelise Põllumajandusinseneride Komisjoni (CIGR) poolt soovitatud koduloomade ja -lindude soojus-, niiskus- ning gaasieritusnormid valemite kujul. Käsitletakse hoonete piirete soojuskadu ja soojuslevi piiretes. Tutvustatakse looma- pidamishoone kütte, õhuvahetuse ning soojus- ja niiskusolukorra analüüsi arvutiprogrammi
Ehituse ja sisekliima kodutöö Ülesanne: Leida antud lähteparameetritega eramaja summaarne soojuskadu, näidata ära kõik vahearvutuste tulemused (tee pilt arvutuslehest). 1 Arvutusjuhis Soojus liigub kõrgema temperatuuriga keskkonnast (külmal perioodil ruumidest) madalama temperatuuriga keskkonda (õue). Seega on Eesti kliimatingimustes hoonete püsiva siseõhu temperatuuri hoidmiseks vaja ruumidesse soojust juurde anda. Soojust tuleb lisada seda rohkem, mida madalam on välisõhu temperatuur. Hoone soojuskaod moodustuvad soojuskadudest läbi erinevate piirdetarindite ja ventilatsiooniõhu soojendamise. Seega on võimalik summaarsed soojuskaod leida seosest: kus hoone summaarsed soojuskaod, W pt kõigi hoone piirdetarindite soojuskaod, W pt õhuvahetusest tingitud soojuskaod, W Piireteks on näiteks välisseinad, katus (või ülemiste korruste la...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must SISEKLIIMA JA LOODUSLIKUD VIIMISTLUSMATERJALID Referaat Õppeaines ,,Hoonete energiavarustus ja energiaauditid" TE.0529 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 3 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2012. a .............................................. Tauri Must
SISSEJUHATUS Inimesed viibivad ligikaudu 90% ööpäevast siseruumides, mistõttu siseõhu kvaliteet on inimestele isegi olulisem kui välisõhu oma. Küttesüsteemide ja ventilatsiooniseadmete ülesanne on tagada ruumis mugav sisekliima. Tähtsaimad tegurid sisekliima kujunemisel on ruumi soojusolukord, nt temperatuur ja tõmbus, ning õhu kvaliteeti mõjutavad tegurid, nagu õhupuhtuse mitmesugused keemilised ja bioloogilised mõjurid niiskus ja tolm. Hoone sisetemperatuuri kindlustab ajakohane küttesüsteem ja ventilatsioon. Madal temperatuur ja kõrge niiskustase on tingitud kütteseadmete ebatäiuslikkusest, õhuvahetuse puudumisest või puudulikkusest, konstruktsioonide halvast kvaliteedist, ehituse defektidest ja muust.
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna
4-10-4-10-4 1,9 1,8 74 68 32 32 4-10-4-10-4 Low-E 1,4 1,0 72 56 32 32 Kokkuvõtteks Tööpaigad akende lähedusse! Vältige otsese päikesevalguse pääsemist töökohtadele! Jagage valgust ühtlaselt, vältides tugeva kontrastiga alasid nägemisalas! Kohandage vahelaed nii, et suurendada loomuliku päevavalguse sisenemist ruumi läbi akende! Ruumi sisekliima monitooring Temperatuur ja niiskus Termokaamera pildid Sisekliima näited Halb ... Hea ! Tänan!
Talupidamise muutmine keskkonna- ja inimsõbralikumaks Leana Paistu Sisukord: Vee kasutamine Reovesi Pesemis- ja koristusvahendid Jäätmekäitlus Elekter ja küte Sisekliima Toiduained Ehitus- ja viimistlusmaterjalid Vee kasutamine: Vihmavee kogumine kastmiseks Puurkaev: söögi ja joogi valmistamiseks ning nõudepesemiseks. Järvevesi pesemiseks, loomade joogiks ja riiete pesemiseks. Reovesi: Kõik vesi suunatakse põldudele kuna majapidamises kasutatakse bioloogiliselt lagunevaid ja keskkonnasõbralikke tooteid (e. Ökotooteid) Kuid wc-s kasutatud vesi läheb hoiutünni mida tühjendatakse iga kolme kuu tagant
Stever Arme KL15 Ehituskonstruktsioonid 1. Mis on jahutuspalgi tavaline temperatuur? a) 25C b) 40C c) 15C - õige d) 30C 2. Miks toimub soojuse juhtimine läbi tarindite? a) sisekliima on väliskeskkonnast väiksema temperatuuriga b) sisekliima on väliskeskkonnast kõrgema temperatuuriga - õige c) sisekliima on väliskeskkonnaga samal temperatuuril 3. Õhuvahetus mis on normidele vastav? a) 0.42 l/s - õige b) 2.4 l/s c) 0.36 l/s d) 0. 7l/s 4. Mis võib maksimaalselt olla büroohoonete tasakaalu temp.? a) 10C b) 20C - õige c) 25C d) 15C 5. Mis võib olla maksimaalne niiskussisaldus sisekliimas? a) 40-60% b) 60-80% c) 25-70% - õige d) 10-60%
Tisleri erialatööga kaasnevad ohud ja terviserikked Füüsikalised ohutegurit on müra, vibratsioon, töökoha sisekliima, kiirgused ja valguse puudused. Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides. Müra päevase kokkupuutetaseme piirnorm on 85 dB(A), meetmete rakendusväärtus 80 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava mürataseme saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja.
Kas töökeskkonnaspetsialisti ja -voliniku ülesandeid võib asutuses täita sama isik? Töökeskkonna spetsialisti põhilisteks ülesanneteks on: Hinnata ohutegureid Juhendite koostamine Uute töötajate juhendamine ja eeskirjadega tutvustamine Tervisekontrolli korraldamine Tööõnnetuste uurimine ja põhjuste väljaselgitamine Töökeskkonnaspetsialisti ja -voliniku ülesandeid peavad täitma kaks erinevat isikut. 3. Mida tähendab halb sisekliima töökeskkonnas? Kas EMT töökeskkonnas võib seda ette tulla põhjenda! Halvaks sisekliimaks töökeskkonnas võib lugeda seda kui ei ole tagatud sobiv sisekliima ja varustatus värske õhuga. EMT töökeskkonnas esineb küllaltki tihti olukordasid, kus on halb sisekliima, seda just sügis-talvisel perioodil. Patsiendi juures viibides on korteris ebapiisav valgustus ja varustatus värske õhuga. Vanemad inimesed kardavad tuuletõmbust
HISPAANIA KLIIMA Geograafia Hardi Talv 10.R klass Rakvere Reaalgümnaasium Rakvere 2010 SISUKORD 1. Hispaania 2. Kliima Hispaanias 3. Niiske atlantiline 4. Vahemereline 5. Sisekliima 6. Keskmised andmed 7. Kasutatud allikad HISPAANIA Hispaania on kuningriik ja asub Lõuna Euroopas, Pürenee poolsaarel Piiratud põhjast Pürenee mäestikuga, idast Vahemerega ja läänest Atlandi ookeaniga Hispaania on valdavalt tüüpiline Vahemeremaa Asub lähistroopilises kliimavöötmes Hispaania on Euroopa riikidest kõige lähedamal ekvaatorile KLIIMA HISPAANIAS Hispaanias on lähistroopiline vahemerline kliima, sooja ja
Skaala on kalibreeritud täpsema ,,riistaga" õhu niiskus. Kaasajal kasutatakse ka spets soola lahuseid mis hästi neelavad niiskust(ntx:liitjum kloriid[LiCl]). Kui neelab niiskust siis elektri juhtivus muutub. Kasutatakse teistel põhinevaid andureid. Kastepunkti meetod. Ehk kondensatsioon meetod(vt lk1 joonis 9,10). Leitolt maha kirjutada. 5 Sisekliima ja selle kujutamine Ruumi sisekliima: - ruumi soojuslik mugavus - õhu puhtus/saastatus - lõhnad - müra - muud inimest mõjutavad tegurid o valgustus o ruumi aeroreasatsiooni reziim o vibratsioon o magnetlained Sisekliima mõju. Avaldab inimesele mõju mitmeti. Avaldab mõju naha limaskestade ja hingamisteede kaudu sest nii toimib soojus vahetus ümbritseva
paljunemiseks; 2. Akende ümbrus, kapitagused, ülemised välisnurgad – seal, kus õhuniiskus kondenseerub kokkupuutel jahedate pindadega ja õhuliikumine on vähene; 3. Keldrid ja garaažid, kus on suur õhuniiskus; 4. Konstruktsioonid, kus on torustikke või lekkeid; 5. Ripplagede taga niisketes ruumides; 6. Kappides ja mööbli sokli piirkondades, kus on kõrge õhuniiskus. (Hoonete biokahjustused ja sisekliima, 2012) Kõige olulisemat osa mängib hallitusseente levikul niiskus. Kui õhuniiskuse protsent on üle 70, sobib see juba enamiku hallitusseente eoste kasvuks. Seevastu suhtelise niiskuse langemisel alla 30 protsendi. Paneelmajade viimasel korrusel on hallitusseente kolooniad sagedased just seetõttu, et talvel on ruumide sisetemperatuur kõrge ja välistemperatuur madal. Juhul kui seinte ja katuslae soojustamisel pole seda asjaolu arvestatud, hakkab toaõhus
olemusest. Pingeid ja paksu õhku on aeg-ajalt igas organisatsioonis. Kehv läbisaamine meeskonnakaaslaste või juhiga on emotsionaalselt kurnav, mis tähendab seda, et suur osa energiast läheb hoopis tunnetega toimetuleku peale, mitte oma tööülesannetele või näiteks veel vähem uute heade ideede genereerimisele. Iseenesest ei taga hea õhkkond otseselt paremat töösooritust, küll aga takistab halb sisekliima edu saavutamast. Kuigi ühte ja õiget lahendust sisemise õhkkonna parandamiseks ei ole, saab siiski anda mõne tähise, mis juhatavad otseteed muutuse tekitamiseni. Muutuse tekitamiseks on vaja kolme elementi: inimeste rahulolematust olemasoleva olukorraga, selget visiooni paremast tulevikust ja realistlikke (esimesi) samme sel teekonnal. Üldjuhul hakkab asi liikuma õiges suunas, kui inimesed saavad aru, et nemad ise on selle õhkkonna loojad, mitte kaasalohisevad ohvrid.
4. qtot tähistatakse kogu ventilatsiooni õhuvooluhulk, l/s. Leitakse valemiga Ventilatsiooni õhuvooluhulk iga ruutmeetri kohta on 8,9 l/(s*m2). 5. Soovituslik kogu ventilatsiooni õhuvooluhulk auditooriumile oleks 11,2 ja klassiruumile oleks 4,2 . 6. qtot ja standardi tabelist saadud tulemuste suhteline erinevus protsentides on 7. Laboratoorsest tööst saab järeldada, et mõõdetud hoone kuulub II sisekliima klassi ning on madala saastekoormustasemega. Mõõtmised viidi läbi koridoris asuva ventilatsiooniava näitel ja hoones on kasutusel mehaaniline ventilatsioonisüsteem. Koridor ja ülesannetes kasutatud auditoorium erinevad kindlasti seal oleva õhuvooluhulga, inimeste arvu ja põranda pindala poolest.
TÖÖKESKKONNA FÜÜSIKALISED OHUTEGURID Ruumi sisekliima siia alla kuuluvad õhu temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumise kiirus. Arvestada tuleb ka , milline on tööruumis olevate esemete ja pindade temperatuur, kas nad kiirgavad ise lisasoojust või jahutavad ruumiõhku. See kuidas me tajume ruumi sisekliimat sõltub ka inimese organismist (individuaalsed iseärasused) näiteks lapsed üldjuhul ei tunne külma. Ruumi sisekliima sõltub ka inimeste füüsilisest aktiivsusest. Kuumad ja külmad tööruumid-mõjuvad organismidele erinevalt näiteks organismi kurnatus, alatoitlus, treenimatus, organismi vedelikukogus. Müra Müra on ebakorrapäraste helide kogum, mis koosneb suurest hulgast erineva sageduse ja tugevusega lihtsatest toonidest. Inimkõrv on võimeline eristama helisid sagedusvahemikus 20- 22 000 Hz, kõige tundlikum sagedus on 4000 Hz Müra mõõdetakse detsibellides (dB)
SOOJUSTAMINE Parema soojapidavuse tagamiseks võib palkmaja katta väljast või seest vooderdusega. Puidu soojusjuhtivus on ca 12 korda väiksem, kui betoonil. Puitmaterjal ei tekita iialgi külmasildasid. Puit toimib sisekliima regulaatorina, salvestades endasse liigse õhuniiskuse ja vabastades selle vajadusel taas kuiva õhku. Selle kõige pärast ongi palkmajas alati meeldiv sisekliima ja nande omadustega tuleb arvestada palkseinte soojustamisel. Palkmaja head omadused säilivad hästi, kui kasutada soojustamisel sarnaste omadustega orgaanilisi materjale või kivivilla. Sobiva materjali valimiseks tuleb paika panna kogu seina konstruktsioon. VIIMISTLEMINE Seinte tasandamine ja pahteldamine on mahukas ning kulukas töö. Seinte esmase tasandamise all mõeldakse plokk-, kivi- ja betoonseinte esmast tasandamist, mille tulemusena saavutatakse
.........................................9 4.ÕHU CO2 SISALDUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007 (2010)...........................................11 5.NIISKUSE JA TEMPERATUURI MÕÕTMINE HOBO ANDURITEGA....................................12 6.KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU.....................................................................................16 Kontrolltsoon, viibimistsoon (occupied zone) – ala ruumis (elu- või töötsoon), kus peavad olema tagatud sisekliima normtingimused. Kontrolltsoon on ruumi piirkond, kus inimene põhiliselt viibib. Kontrolltsooni asend on kujutatud punktiiriga (Joonis 1). 2 Joonis 1. Kontrolltsooni piirid [1] Kontrolltsooni piirid asuvad välispiiretest ja kiirgavatest pindadest järgmistel kaugustel:
Niiskus – vältida veest või niiskusest tekkivaid probleeme; vältida liigse niiskuse voolu piirdesse; vältida kaldvihmaga seotud probleeme; parandada kuivamisvõimalusi; vältida materjalide lagunemist liigniiskuse mõjul; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) ning veeauru kondenseerumist hoone piiretes; parandada hoone niiskustingimusi. Õhk – vähendada hoonepiirete õhulekkeid; tagada hoone sisekliima kvaliteet. Heli, akustika – tagada hoonepiirete heliisolatsioon (õhu- ja löögimüra isolatsioon); parandada akustilist kvaliteeti. Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus. 2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel: Ülesanne 1 Teha materjalide valik. Teostada valitud materjalidele vastav piirdetarindite soojusläbivuse
pingutust ja füüsilist koormust põhjustavaid asendeid (liiga nõrk tööpinna valgustatus põhjustab töötaja ettekummardumist, millega kaasneb press maole ja rinnakorvile, ülekoormus seljale ja kaelale) reguleeritavas töötoolis jne. III. Häiriv müra Seadmetest lähtuv müra ning taustmüra tuleb viia nii madalale tasemele, et müra ei häiri keskendumist ega suhtlemist IV. Tööruumi sisekliima Tööruumi sisekliima ja ohtlike ainete sisaldus õhus peavad vastama kehtestatud normidele, õhu temperatuur peaks jääma vahemikku 18-24 kraadi ja õhuniiskus 40-60% vahele. V. Õhu ionisatsioon, põhjustatuna paljundusseadmetest Selle vältimiseks peaks olema tööruumis piisav ventilatsioon, et vältida paljundusseadmetest väljapaiskavate ühendite sissehingamist. VI. Pikaajaline töö kuvariga
Erki Soekov, Tallinna Tehnikaülikool SOOJUS- ISOLATSIOONID EHITISTES Isolatsiooni terviklik süsteem Valiku ja paigalduse põhimõtted Tehnoloogia Vigade vältimine 1 SISU: MÕISTED SISEKLIIMA SOOJUSKAOD SOOJUSISOLATSIOON FUNKTSIOONID NÕUDED ISOLEERIMISTÖÖD VANAD HOONED VIGADE VÄLTIMINE JÄRELEVALVE 2 1 ... Soojuse temaatika mõisted; Õhu, soojuse, niiskuse, vee ja saasteainete liikumine ehitises ja keskkonnas; Sisekliima ja selle tagamine hoones; Energiatõhususe miinimumnõuded ja nende
Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika" 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik · piirdetarindite soojusläbivuse arvutused · piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll · hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll: · niiskunud materjali väljakuivamise kontroll · hoone tööea tagamine.
Valemis olev Pk tuleb tabelist 1-4 kuiva termomeetri näidu järgi. Arvutused teostada lisalehel ja kanda protokolli. 7. Suhteline niiskus tabelist võetakse staatilise psühromeetri juures olevast tabelist ning aspiratsioonpsühromeetri jaoks raamatu nomogrammilt 1-6. KÜSIMUSED Vasta küsimustele lisalehel ja näidata ka vajalikud arvutused. 1. Hinnake psühromeetrite täpsust (leidke tulemuste vaheline erinevus %-des). 2. Võrrelda vastavust tööruumide sisekliima normidega EVS-EN 15251:2007. 2.1 Milline on temperatuuride normvahemik vastavalt hoone (TTÜ majandusteaduskond) sisekliima klassile ja aastaajale? 2.2 Milline on suhtelise õhuniiskuse normvahemik vastavalt hoone sisekliima klassile? 2.3 Milline on süsihappegaasi sisalduse normvahemik vastavalt hoone sisekliima klassile? 3
Millised on töökeskkonna füüsikalised ohutegurid? 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid Kuidas on võimalik tagada ruumide hea sisekliima? temperatuur, töösuhe õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus – peab olema tööülesande täitmiseks sobiv , tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi. Millised on töökeskkonna keemilised ohutegurid? Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad
vastavuse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. § 2. Terminid (1) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. (2) Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. (21) Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. (3) Rajatis on mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda käesoleva seaduse tähenduses ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak. (4) Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine;
Valemis olev Pk tuleb tabelist 1-4 kuiva termomeetri näidu järgi. Arvutused teostada lisalehel ja kanda protokolli. 7. Suhteline niiskus tabelist võetakse staatilise psühromeetri juures olevast tabelist ning aspiratsioonpsühromeetri jaoks raamatu nomogrammilt 1-6. KÜSIMUSED Vasta küsimustele lisalehel ja näidata ka vajalikud arvutused. 1. Hinnake psühromeetrite täpsust (leidke tulemuste vaheline erinevus %-des). 2. Võrrelda vastavust tööruumide sisekliima normidega EVS-EN 15251:2007. 2.1 Milline on temperatuuride normvahemik vastavalt hoone (TTÜ majandusteaduskond) sisekliima klassile ja aastaajale? 2.2 Milline on suhtelise õhuniiskuse normvahemik vastavalt hoone sisekliima klassile? 2.3 Milline on süsihappegaasi sisalduse normvahemik vastavalt hoone sisekliima klassile? 3
Elektromagnetväli Elektromagnetkiirgust jaotatakse ioniseerivaks ja mitteioniseerivaks kiirguseks. Ioniseeriv kiirgus: gammakirgus ja röntgenkiirgus. Allikad: nii looduslikud (kivimid, taimed, loomad) kui tehislikud ( tööstus, sõjandus). Ohustatud alad meditsiin, tööstus (sõja), (arheoloogia), tuumaenergeetika. Mitteioniseeriv kiirgus mikrolained (mikrolaineahjud, mobiiltelefonid, televisiooni- ja raadiosüsteemid, radarid, meditsiin), ultraviolettkiirgus. Töökeskkonna sisekliima Sisekliima ühendab endas järgmisi aspekte: - õhu temperatuur - õhuniiskus - õhu liikumise kiirus. Kuum kliima: - looduslik (ilm kütab palavaks ka tööruumid) - tehnoloogiline (töö kuumade ahjude juures) - füsioloogiline (mõnedel on alati palav) Külm kliima: - organismist lähtuv (kurnatus, alatoitlus) - keskkonnast lähtuv (Külma temperatuuriga ruumis on liigniiskus ja puhub liiga tugev tuul)
7. Suhteline niiskus tabelist võetakse staatilise psühromeetri juures olevast tabelist ning aspiratsioonpsühromeetri jaoks raamatu nomogrammilt 1-6. KÜSIMUSED Vasta küsimustele lisalehel ja näidata ka vajalikud arvutused. 1. Hinnake psühromeetrite täpsust (leidke tulemuste vaheline erinevus %-des). 1) Kuiva termomeetri näit erines 5,71% 2) Märja termomeetri näi erines 42,45% 2. Võrrelda vastavust tööruumide sisekliima normidega EVS-EN 15251:2007. 2.1 Milline on temperatuuride normvahemik vastavalt hoone (TTÜ majandusteaduskond) sisekliima klassile ja aastaajale? Aastaaja(suvi) järgi on minimaalne temperatuur 21 ja maksimaalne 26 kraadi. 2.2 Milline on suhtelise õhuniiskuse normvahemik vastavalt hoone sisekliima klassile? 40-60% 2 1 Pa = 0,007501 mm Hg; 1 mbar = 100 Pa 3
=23,82(l/s) =35,24(l/s) Tabel 1. Ventilatsiooniava tootlikkuse hindamine. KÜSIMUSED Küsimuste vastused on leitavad EVS-EN 15251:2007 abil, lehekülgedelt 7, 9, 11, 30 ja 31. Küsimuste vastused, tabeli 1 täitmiseks vajalikud arvutused ja järeldused esitada lisalehel. NB! Ära unusta märkida mõõtühikuid! 1. Tutvu standardiga ja leia kuidas määratakse/mida need terminid tähendavad: Sisekliima klass ning missugusesse klassi võiks lugeda antud hoone? Sisekliima klass on II, sest see on üsna uus hoone. Hoone saastekoormus ning missugusesse võiks olla see antud hoonel? Antud hoone on madala saasteainete eraldumisega hoone. 2. Mida tähistatakse qB? Olgu koridori pindala kokkuleppeliselt 20 m2 ning koridoris ootab 15 inimest, leida = 1,191 ?
Konspekt aines „Säästlikud keskkonnatehnoloogiad“ 1) märgaladele ja reoveele (erinevad liigid, bakterite roll+joonised puhastitest) 2) teiseks oli sisekliima, kuidas saab mõõta head sisekliimat ja ventilatsiooni, õhuvahetust + värvid (Kõik see oli üks küsimus) 3)passiivmaja iseloomustus (numbrilise täpsusega andmed) 1) Tavatehnoloogia reovee puhastuses- sissevool--)mehaaniline puhastus---)bioloogiline puhastus--) keemiline puhastus---)järelpuhastus----)väljavool Tehismärgalad võivad olla erinevat liiki : taimestik pinnasfiltrid horisontaalse filtratsiooniga, taimestik-pinnasfiltrid vertikaalse filtratsioonigav vabaveelised süsteemid.
Uue plaanitava hoone konstruktsioonid ja detailid tuleb kavandada nii, et neid oleks võimalik järjepidevalt hooldada ning sel viisil kogu hoone kasutusiga pikendada. Alates 1. jaanuarist 2009 on muudetud kohustuslikuks hoonetele energiamärgise andmine. Eelkõige on energiamärgis kohustuslik: uutel ehitatavatel hoonetel, üle 1000 m2 kasuliku pinnaga avalikel hoonetel ja olemasolevatel hoonetel. [1] Hoone energiamärgis on ametlik dokument, mille eesmärk on teada anda, kui palju sisekliima tagamisega hoone või hoone osa tarbib energiat võrreldes teiste samaväärsete hoonete keskmise energiatarbimisega [2]. Sarnaselt kodumasinatele on võimalik hooneid reastada sõltuvalt nende energiakasutuse näitajatest. Hoone energiatõhususe arvutamisel peaks kindlasti arvestama hoone ehitamiseks, parandamiseks ja parendamiseks kuluvate materjalide ning tarindite tootmiseks ja transpordiks kulunud energiat ning sellest tekkinud CO2 emissiooni [3].
· Tööruumis peab olema igal laual evakueerimisplaan · Tööruumis peab olema piisavalt valgust ja valgusallikad ei tohi ohustada töötajat, samuti igal laual eraldi lamp · Töötajat ohustavad töövahendid tuleb kõrvaldada · Tooli ja töölaua või töötasandi paigutus peavad tagama töötajale ergonoomiliselt õige kehaasendi · Töökeskkonna müra ei tohi segada töötajat · Suitsetamine on tööruumis keelatud · Tööruumi sisekliima ja ohtlike ainete sisaldus õhus peavad vastama kehtestatud normidele.
RISKIHINNAN ENNETUS Nr OHUTEGUR G RISKI VÄHENDAMISEKS KAVANDATUD TEGEVUSED JA/VÕI KAITSEMEET MED 1 2 3 4 5 1. Sisekliima Ruumi 1 Lahkuda ruumist tuulutamise ajal. (füüsikalin õhutamine e - 2. ohutegur) 2 Aknakate Töökoha (ruloo) liigne Tuleks õppetööd teostada grupiga. 3. valgustatus 2 , kuna Pauside aja liikumine ja harjutuste tegemine. selja taga Uue tooli soetamine. 4
Optometristi töökeskkonna ohutegurid Op-1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Optometrist Tervishoiuala spetsialist Põhiülesanded: inimeste nägemisfunktsiooni uurimine ja korrigeerimine prillide, kontaktläätsede ja teiste optiliste abivahendite sobitamine, valmistamine ja pisiremont. Töökeskkond Töökeskkonna võimalikud ohutegurid: Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Füüsikalised: Puudused valgustatuses (silmad) Müra: masinad/kliendid/arvutid/vent. Temperatuur/sisekliima Tööriistad Keemilised: Puhastusvahendid (allergia, kuivus, ärritus) Hooldusvahendid (läätsed) Bioloogilised: Haigused (kokkupuude inimestega) Ennetus: - Teadvustamine - Hügieen - Vaktsineerimine Füsioloogilised: Sundasendid (istumine, seismine) Koormus silmadele Psühholoogilised: Suhtlemine (töökaaslastega, klientidega) Vastutus (silmako...
töökohtade asetus ja ohtlikud alad; märkida küttekehade asukohad; märkida ventilatsiooniavade asukohad; märkida mõõtepunktide asetus; märkida üles välistingimused: õhutemperatuur (T/oC), suhteline õhuniiskus (RH/%) ning õhurõhk (p/hPa). Võimalusel uuritakse töötajatelt, kuidas on olukord töökeskkonnas erinevatel aastaaegadel. Teadmiseks: Reaalsete mõõtmiste puhul tuleb sisekliima näitajate mõõtmisi teostada nii külmal kui ka soojal aastaajal ühe päeva kestel (töövahetuse alguses, keskel ja lõpus). Sisekliima mõõtmisi tuleb teostada määratud aegadel, määratud mõõtekohtades ja mõõtepunktides. Antud laboritöö käigus tuleb mikrokliima näitajate mõõtmiseks lasta seadmel stabiliseeruda 5 minutit ja siis näit võtta. Juhul kui näit kõigub isegi ±0,1 ulatuses, tuleb mõõta vähemalt 5 näitu ning arvutada nende keskmine.
Ülesanne nr. 3 Piirde niiskusreziimi arvutus Selgitada välja kondenseerumise oht välisseintes ja pööningu põrandal või katuslaes. Kasutada tuleb kahte erinevat meetodit rakendades neid piiretele omal valikul. Meetodid: 1. kasutades materjalide veeaurujuhtivuse väärtusi 2. kasutades difusioonikonstanti - Glaseri meetod. Sisekliima: t = +20 oC ja RH = 50% Väliskliima: t = -10 oC, RH = 80% 1 Välissein 1.1 Kasutades materjalide veeaurujuhtivuse väärtusi Kasutades materjalide veeaurujuhtivuse väärtusi selgub, et välisseinas kondenseerumise oht puudub. 1.2 Kasutades Glaseri meetodit Glaseri meetodiga pole välisseinas kondenseerumise ohtu. 2 Pööningu vahelagi 2.1 Kasutades materjalide veeaurujuhtivuse väärtusi Kasutades materjalide veeaurujuhtivuse väärtusi pööningu vahelaes kondenseerumise oht puudub. 2.2 Kasutades Glaiseri meetodit Pööningu vahelaes kondenseeru...
1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. • soojuslik sisekliima – temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus • õhu kvaliteet – niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed • valgus – otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus • müra – müratase, vibratsioon • õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? • nina, kurgu ja silmade ärritus • kuivad limaskestad ja kuiv nahk
1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. · soojuslik sisekliima temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus · õhu kvaliteet niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed · valgus otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus · müra müratase, vibratsioon · õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? · nina, kurgu ja silmade ärritus · kuivad limaskestad ja kuiv nahk
Elektriküte Soojuspumbad Elektriküte Elektrikütte plussid: alginvesteering on suhteliselt odav elektriküte on väga paindlik, pakkudes erinevate ruumide jaoks erinevaid võimalusi elektriküte on mugav ja vajab väga vähe hooldust, elektrikütte süsteem on usaldusväärne elektrikütet ei pea kogu aeg valvama elektriküttesüsteem võtab vähe ruumi. Elektrikütte miinused: konvektorite ja puhuritega kütmine võib tekitada ruumis üsna ebatervisliku sisekliima, alginvesteering on küll odav, kuid edaspidi võib elektriküte nii mõnestki teisest küttesüsteemist kallimaks osutuda, pikema voolukatkestuse korral ei saa kuidagi tuba soojaks Soojuspumbad Maasoojuspump Õhusoojuspump Maasoojuspump Soojuspumba eelised Soojuspumba suureks eeliseks on selle kahesuunaline tööjaotus Soojuspumbas puudub soojuse tootmisel põlemisprotsess Ei ole vajadust ehitada katlamaja koos eraldi sissepääsu, korstna ja mahutiga.
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug,
Igaüks on oluline omada perekonda ja kodu. Pere aitab raskustega, et kaitsta igal ajal. Mis siis, me tunneme soojust, mugavust, turvalisust ja meelerahu, sest kodus meid ümbritsevad kohalikud inimesed, kes meid armastavad, mõista, alati püüdnud aidata. Lapsed on õnnelikud, kui nad on sõbralikud ja tugev perekond. Pere väärtused on erinevad - see on see, mis eristab üksteisest pere. See ei ole ainult ühiste pühade ja mõned ühised hobid ja isegi sisekliima pere: suuremeelsus, paindlikkus, sõbralikkus. Pere võib olla suur, kus vennad ja õed, onud ja tädid, ja vanavanemad. Ja võib koosneda ainult lapse ja tema ema, kuid see on ikka pere. Perekond algab moodustamisel isik. Lapsed järgmiselt suhted vanemate, nende vestlusi, nende hobid. Ema ja isa meile peamised näited, mida järgida. Nad õpivad meile jagada oma kogemusi, mõned perekondlikke traditsioone. In probleemsed
JA VENTILATSIOONISEADME TOOTLIKKUSE HINDAMINE Töö nr: 3 Nimi: Õhuliikumiskiirusejaventilatsiooniseadme Kuupäev: tootlikkusehindamine Kursus: TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida õhu liikumiskiiruse mõõtmist. 2. Tutvuda mehaaniliste ventilatsiooniseadme tootlikkuse hindamise põhimõtetega. 3. Tutvuda EL nõuetega sisekeskkonna projekteerimise ja hindamise osas ning sisekliima suhtes TÖÖVAHENDID 1. Testo õhukiiruse mõõtja 405-V1 (Velocity stick) 2. Uuritav ventilatsiooniava 3. Redel 4. Mõõdulint 5. Normatiivid: 1) Standart EVS-EN 15251:2007 ,,Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu
PHPP ja õhupidavust peab olema mõõdetud meetodil Blower-door test, kusjuures mõõdetav väärtus on n50 näitaja, standardi EVS-EN 13829 alusel. Passiivmaja kriteeriumid on natuke erinevad eluhoone ja muu otstarbega hoone jaoks. Kui kõik passiivmaja kriteeriumid on täidetud, võib hoones eeldada väga head sisekliimat. Tänu soojustagastusega ventilatsioonile, heale isolatsioonile ning õhupidavusele on hoones. võrdselt soojad pinnad: sarnane sisekliima kogu aeg kogu majas, sarnane temperatuur kogu aeg, puhas meeldivalt soe ja värske õhk, pole tõmbusi. 5 3. PASSIIVMAJA PÕHIMÕTTE JA EHITUS Paljud uuringud tõdevad, et kõrge energiatõhususe, hea sisekliima ja majanduslikus ei ole üksteist välistavad. Passiivmajas peaks see olema saavutatud. Varasemaga võrreldes
Uutele hoonetele väljastab energiamärgise projekteerija. 4. Kes peab tagama, et hoonel oleks energiamärgis? Energiamärgise olemasolu peab tagama hoone omanik. Uute hoonete puhul, mille projekteerimist alustati 2009. aastal või hiljem, peab projekteerija tagama, et hoone vastaks energiatõhususe miinimumnõuetele ning väljastama selle kinnituseks ka energiamärgise. Olemasolevate hoonete puhul peab energiamärgis olema kõigil sisekliima tagamisega hoonetel või nende osadel, mis on ostetud või püstitatud pärast 1. jaanuarit 2009. 5. Mitme aasta tagant peab energiamärgist uuendama? Energiamärgisega määratakse ära hoone energiaklass, mis kehtib 10 aastat. Samas aga tuleks peale igat olulisemat renoveerimist energiamärgist uuendada. 6. Kust hankisid teavet energiamärgise kohta? (loetele allikad) http://www.mkm.ee/hooneteenergiamargis/ http://www.energiamaja.ee/konsultatsioonid_energiamargis1
1. Kuidas mõistad väljendit-töökeskkond? 2. Mida nimetatakse töökohaks? 3. Kui suur on % , kus õnnetuse põhjustajaks on inimfaktor: tema eksimus, hooletus, tähelepanematus jne. 4. OSHA- mis organisatsiooniga on tegemist? 5. Millist 2 ülesannet tervikuna täidab EV Tööinspektsioon? 6. Nimeta need 3 ametikohta, mis on pandud teostama TT ja TO alast järelvalvet ettevõttes! 7. Mida mõistetakse sõna ,,ERGONOOMIKA" all? 8. Nimeta tööruumi sisekliima põhinäitajad! 9. Valgustuse tugevus kirjatöö puhul töökohal on! 10. Mis on valguse räigus ja kuidas ta jaguneb? 11. Müra lubatud maksimaalne tase 8 tunnise töökeskkonnas viibimise puhul ei tohi ületada.........! 12. Mida nimetatakse ohuks? 13. Mida nimetatakse riskiks? 14. Nimeta töökeskkonnas esinevad ohutegurid! 15. Milliste ohutegurite hulka kuuluvad: a) Müra - b) Bakterid, seened- c) Ebamugav tööasend, sundliigutused-
kaitsepõlled, tööriietus, tööjalanõud, kiivrid jt. 2) TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE KLASSIFIKATSIOON füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised (füüsilised), psühho-sotsiaalsed. 3) FÜÜSIKALISED OHUTEGURID Mehaanilised võnked: müra, vibratsioon. Elektromagnetlained: ioniseeriv, mitteioniseeriv kiirgus. Tööruumide sisekliima: õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja niiskus, kõrge või madal rõhk. Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused (ebasobiv valgustus), kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. TÄPSEMALT: MÜRA - ebameeldiv heli, mis väsitab, häirib töötegemist, kahjustab organismi nii füüsiliselt kui ka
Ühe inimese CO2 tootlus tunnis 15 ppm CO2 sisaldus välisõhus 400 ppm Inimeste arv 26 tk Tunni pikkus 1 h Leida kui suur on ruumi CO2 sisaldus 1 tunni möödudes klassiruumis, kui tunni alguses oli CO2 sisaldus ruumis 550 ppm-i. Üks inimene toodab tunnis 15 ppm-i CO2-te. Ruumis oli 26 inimest. Hinda tulemuse vastavust II sisekliima klassi normile, kui välisõhu CO2 sisaldus on 400 ppm-i. Valem: CO2 siseõhus = CO2 välisõhus + CO2 inimeste poolt tekitatud Lahendus: Kuna tunni alguses oli CO2 sisaldus 550 ppm, siis see sisaldab juba ka välisõhu CO2-te. Seega tunni lõpus oli CO2 sisaldus klassiruumis järgmine: CO2= 550 + 15 * 26 * 1 = 940 ppm KUNA STANDARDIS ON VÄLJA TOOD AINULT INIMESTE POOLT TEKITATUD CO2 SISALDUS, on tulemus: 940 400 = 540 ppm-i.
klientide hoidmisest ning juurde võitmisest, peavad iga päev kasutama ettevõttes loovat mõtlemist. Loov mõtlemine on määratletud kognitiivse protsessina, mis annab uusi ideid. Kõik organisatsioon, kes tahavad areneda, peavad minema kaasa innovatsiooniga. Antud kodutöös kirjeldan ettevõtte organisatsioonilist innovatsiooni, mille puhul kasutatakse siseseid loova mõtlemise tehnikaid ja samas on kodutöös toodud ka innovaatilisust toetava organisatsiooni sisekliima kujundamisest. Antud ettevõte, kus töötan, tegeleb kindlustustoodete müügiga ja klientidele parimate lahenduste leidmisega. LOOVA MÕTLEMISE TEHNIKAD Kõige enam kasutame organisatsiooni siseselt loova mõtlemise tehnikast ajurünnakut. Ajurünnaku eesmärk on lühikese aja jooksul genereerida võimalikult palju ideid probleemi lahendamiseks üksteise mõtteid edasi arendades ja kriitikat maha surudes. Ka meie
ning sellest tulenevatest määrustest. Riskianalüüsi tegemiseks määratud töökohtade arv: 1; raamatukoguhoidja töökoht. Riskianalüüsi koostamisel on arvesse võetud Kontroll-loendi: Kontoritöö (Lisa 1) abil kogutud info, töökohariski tasemete hindamise ankeet ja tehtud fotod. 2. Ohutegurite iseloomustus Töökohal on korraldatud järgmiste ohutegurite hindamist: füüsikalised tegurid - sisekliima, valgustatus, ventilatsioon, müra keemilised tegurid - fenool, formaldehüüd, ammoniaak, tolm füsioloogilised (ergonoomilised) tegurid sundtööasend, töö kuvariga, silmanägemise pingulolek psühholoogilised tegurid - stressid, väsimus bioloogilised tegurid viirused, mikroorganismid, inimese endoparasiidid, hallitused 3. Riskianalüüsi metoodika ja riskitasemete kindlaksmääramine
Akna-seina kinnitus 104,40 0,03 Ukse-seina kinnitus 7,00 0,03 karbi perimeeter 73,50 Hoone köetav pind 267,50 Infiltratsioon Õhulekked (l/s) 11,76 Hinf (W/K) 14,18 Ventilatsiooni erisoojuskadu II sisekliima klass (0,42 l/s*m2) L(l/s) 112,35 112,35 l/s = 0,11235 m3/s Hvent (W/K) 27,10 H Summa (W/K) 304,16 Vabasoojuse määramine mõõt kasutusaeg Inimestelt 2,00 0,60
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
