Emotsioonid Argo Kruusmaa Ranno Rentik Sissejuhatus Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsioonide olemasolule põhineb valedetektori tööpõhimõte. Ajalugu Üks esimesi katseid täpsustada inimese emotsionaalseid protsesse on leitud juba AntiikKreeka filosoofi Empedoklese (492 432 eKr) kirjutistest. Tema arvates taanduvad kõik nähtused neljale algomadusele soe/külm ja kuiv/märg. Ajalugu Emotsioonide esimene põhjalikum analüüs on kirja pandud raamatus ''Nikomachose eetika'', milles Aristoteles arutleb emotsioonide rollist seoses vooruste ja pahedega. Tema arvates peaks inimene vältima oma tunnetes äärmusi ja püsima nö keskteel. Ajalu...
Homoöstaas inimesel Üks organismi märkimisväärsemaid omadusi on tema võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Kui kasvõi üks elund jääb haigeks ega talitle normaalselt, võib keha homoöstaas saada rikutud ja keharakud hakkavad surema. Energiabilanss Enamiku inimeste kehakaal on suhteliselt püsiv. See on võimalik tänu sellele, et me tarbime energiat enamvähem sama palju, kui seda kulub
Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Lisaks sellele eritab platsenta naissuguhormoone – need takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 13.Milline tähtsus on looteveel? kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temeratuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi ja urineerimiskeskkond. 14.Tooge välja loote peamised väärarengute põhjustajad: a. Keemilised tegurid: ravimid(antibiootikumid), alkohol ja narkootikumid, olmekemikaalid(liimid, lakid). b. Bioloogilised tegurid: pärilikud haigused, haigustekitajad(punetised), toitumine(vitamiinide puudus). c. Füüsikalised tegurid: mehhaanilised trauma(põrutused), alajahtumine ja kuumarabandus, kiirgused(UV-kiirgus). 15.Kirjeldage sünnitust
Blastotsüst kinnitub emakale umbes 7. päeval pärast viljastumist. 13. Mitu päeva pärast viljastumist peab ootama, et rasedustest näitaks posit/negat tulemust? 10-14 päeva 14. Mis on platsenta ülesanded? *ainevahetuslik *platsentabarjäär *loote varustamine antikehadega *toodab hormoone 15. Mis on lootevee ülesanded? *kaitse põrutuste eest *kaitse veekaotuse eest *vähendab raskusjõu mõju *kaitse temperatuurimuutuste eest *tagab stabiilse sisekeskkonna *on joogi ja urineerimiskeskkond 16. Kui kaua kestab embrüogenees? Embrüogenees kestab 40 nädalat ehk 9 kuud. 17. Sünnituse tüübid. Keiserlõige ja normaalne sünnitus. Vajadusel tuleks eelistada normaalset sünnitust, kuna sellega saab laps kaasa emalt hea mikrofloora, mis tagab hea immuunsuse. Keiserlõige tehakse järgmistel juhtudel: sündimas on mitmikud, sünnitus ohustaks ema või lapse elu, naise puusad on liiga kitsad, laps on sündimiseks halvas asendis jne
rasvalagundada 3.KIRJELDA 2-3- LAUSEGA KOLME VALKUDE ÜLESANNET ORGANISMIS. Valgud on organismis ehitusmaterjaliks. Ehitusmaterjalideks, enüümid juhivad ainevahetust, hormoonid korraldavad ja kontrollivad ainevahetust, lihatsetöö, infovahenamine, kaitsefunktioon, antikehad jne 4.KIRJELDA KOLME VEE ÜLESANNET ORGANISMIS 2-3 LAUSEGA. Vesi on universaalne lahusti Vesi loob rakkudes stabiilse sisekeskkonna – moodustab tsütoplasma põhiosa Hoiab inimkeha temperatuuri püsivana Organismi siseste ainete transport 5.KIRJELDA 3 LIPIIDIDE ÜLESANNET NÄIDETEGA. Energia- annavad kõige rohkem energiat Kaitse- rasvkude kaitseb siseelundeid, rasvkude on halbsoojusjuht, seega hoiab ka keha temperatuuri stabiilsena Lahustiks – lipiidid on lahustiks rasvalahustuvateele vitamiinidele Ehituseks – lipiidid on ehituseks biomembraanidele 6. NIMETA 5 NEERUDE ÜLESANNET. Hoiab vedeliku hulka stabiilsena
Teooria: Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas. 6. Nim. Organisme kes kuuluvad üherakuliste hulka. V: Üherakulised väiksed on amööb, kingloom, suured munarakk, pärmseened 7. Miks on kõik üherakulised organismid väikesemõõtmelised V: Rakumembraani ja sisekeskkonna suhte tõttu. Kui rakk on liiga suur, siis ei saa aine,- ja energiavahetus nii hästi toimida. 8. Tooge näiteid hulkraksete organismide kohta. V: Inimene, erinevad taimed, loomad jne. 9. Millest sõltub loomarakkude väliskuju? V: Koest, millest nad pärinevad. Talitusest. 10. Tooge näiteid rakkudest millel on muutuv väliskuju. V: Amööb. 11. Mis määrab taimerakkude kuju? V: Rakukest, mis on jäik. 12. Missuguste tunnuste alusel jaotatakse organismid eel – ja
(07 on happeline, 714 on leelis) . · Nt. Happelised Nt Happelised :maomahlal pH 1,5 :maomahlal pH 1 5 2,5 ;nahal 5,4 2 5 ;nahal 5 4 5,6 ; 56; uriinil 4...8 Aluselised: veel 7,2 7,4 ; süljel 7,2 7,4 ;veri 7,3 7,4; piim 7,1 7,3 Vee funktsioonid raku tasandil: · 1 1. Vesi kindlustab rakkudes stabiilse Vesi kindlustab rakkudes stabiilse sisekeskkonna. (tsütoplasma) · 2. Vesi tagab rakkudes normaalse 2 Vesi tagab rakkudes normaalse ainevahetuse.(reaktsioonid toimuvad vesikeskkonnas ja ained on vesilahustunud kujul) vesikeskkonnas ja ained on vesilahustunud kujul) · 3. kaitseb rakke ülekuumenemise eest. (mitokondrite pärast) (mitokondrite pärast) · 4. Vesikeskkond ja lahustuvad ained tekitavad rakkude siserõhu e turgori. rakkude siserõhu turgori Vee funktsioonid organismide
Piiristav- kapsel, rakukest, rakumembraan raproduktiivne- ribosoomid, nukleoid, plasmiidid ainevahetus- tsütoplasma, rakusisaldis 4. Selgita, millist funktsiooni täidavad bakteriraku kapsel, rakusein ja tsütoplasmamembraan? Kapsel- Ei esine kõikidel bakteritel. Oluline kaitsebarjäär, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele. Rakusein- Annab rakule kuju ja kaitseb. Eeltuumsetel jäigem, mis asendab skeletti ja kindlustab kuju. Tsütoplasmamembraan- Tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse 5. Iseloomusta bakteriraku tsütoplasmat ja ribosoome. Tüstoplasma on läbipaistev, poolvedel ning sisaldab vett, valke, rasvu ja mineraalaineid. Ribosoomid sisaldavad RNA-d ja proteiine. Seal toimub valgusüntees ning ühinedes moodustavad na polüsoome. 6. Mis on nukleoid ja milliseid päriliku info kandjaid veel bakterirakus leidub? Rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjalid, plasmiidid ka veel lisaks. 7
objekt) 4. Biomolekul on elu üheks tunnuseks 5. Rakk on kõige lihtsama ehitusliku ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused 6. Kõik elusorganismid vajavad elutegevuseks energiat 7. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus , mis esineb kõigil organismidel 8. Püsisoojased organismid on kõik linnud ja imetajad 9. Kõigusoojased on kõik selgroogsed ( kalad, kahepaiksed, roomajad ) 10. Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus Kuidas organismid paljunevad: 1. Organismid paljunevad kas sugulisel või mittesuguliselt 2. Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid 3. Pärilikkus on eluslooduse üldine seadus pärasus, järglased sarnanevad vanematega Kuidas toimub organismide areng : 1. Sugulisel paljunemise korral algab organismis areng viljastunud munarakust,
Valgud on organismi peamine ehitusmaterjal. Neid on vaja rakkude moodustamiseks. Nii rakuseinad kui ka rakuplasma koosnevad suures osas valgust, eriti rohkesti on valku lihasrakkudes. Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtsad. Rasvad annavad kaaluühiku kohta kõige rohkem energiat. Organis talletab neid enamasti kõhuõõne piirkonnas. Vesi lahustab toitained ja kannab neid organismis laiali (moodustades tähtsa osa verest jt kehavedelikest, loob püsiva sisekeskkonna ja kaitseb neid ülekuumenemise eest. 3. Miks peab toituma mitmekesiselt? Vastus: Selleks, et saada pidevalt kõiki toitaineid, tuleb süüa mitmekesist ja vaheldusrikast toitu. 4. Miks lapsed, noored ja rasedad peaksid kindlasti ka loomset valku sööma? Vastus: Kasvaval organismil on valguvajadus suurem. Loomsed valgud sisaldavad ka selliseid aminohappeid, mida inimene ise sünteesida ei saa. Kui neist jääb puudu, tekivad tervisehädad ja kasv võib pidurduda. 5. Mis on vitamiinid
5. Elundkonna tase Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet. Teadused: kardioloogia, pulmonoloogia (kopsud), nefroloogia (neerud), psühhiaatria aju ja kesknärvisüsteem, neuroloogia piirdenärvid Inimestel pole kinnine vereringe 6. Organismi tase · Ainurakne on ka organism. · Organismi tasandit peetakse rakust järgmiseks olulisemkas eluslooduse organiseerituse tasemeks. · HOMÖOSTAAS sisekeskkonna stabiilne seisund · närvid neuraalne regulatsioon · hormoonid humoraalne regulatsioon Teadused: anatoomia (organismide ehitus), füsioloogia (talitlus), etoloogia (loomade käitumist, mis põhineb instinktidel), psühholoogia (käitumine)' jne... · Organism = isend = indiviidid 7. Populatsiooni ja liigi tase · Liigi moodustavad organismid, kellel on sarnane siseja välisehitus, sarnased geenid, kindel
· Kõigusoojased sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad) · Püsisoojased kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42C, imetajad 36-39C) · Aktiivse elutegevuse alumine piir on jäätumispunkt 0C (taimedel +5C) · Kui temperatuur langeb miinustesse, tekivad rakkudes jääkristallid ja organism sureb · Külmataluvad taime- ja loomarakud muudavad raku sisekeskkonna koostist · Taimedel ja loomadel on mitmed kohastumused külma perioodi üleelamiseks (taimedel puhkeperiood, loomadel talveuni, taliuinak, ränded, karvavahetus, toidutagavarade kogumine) Tuli · Teatud taimed, selgrootud ja seened on kohastunud eluks pärast põlengut Vesi · Vesi on eluks hädavajalik Inimese keha massist u 60% vesi.(Loode 97%, vastsündinu-75%) Vee ül. elusorganismis: rakkude sisekeskkond ja rakuvaheruum, lahustumine ja
Võib esile kutsuda hingamisteede haigusi. · Amööb ja inimese munarakk on suured. · Suurim rakk on jaanalinnu munarakk (munarebu). Ka hahamunas peituv munarakk kuulub suurte rakkude hulka. · Naksur on putukas. · Üherakulistel organismidel toimub aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. · Üherakulised organismid on väikesed, sest siis on välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe suur, aga mida suurem rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikeseks, häiruvad peaaegu kõik rakus toimuvad protsessid. · Bakterid on pulkjad, ümarad, kruvikujulised. · Amööb võib kuju muuta. Kingloom, silmviburlane on kindla kujuga. · Taimerakkude korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbritsevast jäigast rakukestast ning seetõttu ei saa nende kuju olulisel määral muutuda. 3.3
12. Mida moistetakse organisatsiooni keskkonna all? Kuidas organisatsiooni keskkonda uldiselt jaotatakse? Organisatsiooni keskkond on kogu organisatsiooni tegevust nii organisatsiooni seest kui valjastpoolt mojutavate tegurite kogum. Koige uldisemalt jagatakse organisatsiooni keskkond kaheks: 1. Sisekeskkond - holmab elemente organisatsiooni sees. Organisatsiooni voib vaadelda kui valiskeskkonnast ressursside koguja (toojoud, raha, materjalid, toovahendid) ning sisekeskkonna toimub nende konventeerimine kasulikeks toodeteks ja teenusteks. Sisekeskkonda kuuluvad tootajad, juhtkond, aktsionarid jne. 2. Valiskeskkond koosneb koikidest valjaspool organisatsiooni asuvatest institutsioonidest ja joududest, millel on tegelik voi potentsiaalne moju organisatsioonile. Valiskeskkond koosneb erinevatest osadest majanduskeskkond, sotsiaal- kultuuriline keskkond, tehnoloogiline keskkond jne 13
Mõned mükoplasma vormid võivad inimorganismi sattudes esile kutsuda hingamisteede raskusi. Suurimad on lindude (nt. jaanalinnu) munarakud e. munarebud. Rebu suurus ja kaal on munast umbes kolmandik. Pikimad rakud on vöötlihasrakud. Arvestatavad on närvirakkude jätked. Nende läbimõõt on aga mikroskoopiline. Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Seetõttu on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe: mida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. Väike pindala ei toida rakku ära. Üldise ehitusplaani alusel võime kogu eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks.Üherakulised on kõik bakterid (neil puudub tuum), ainuraksed (kingloom, viburlased, amööb). Osa vetikaid. Eluslooduses on 5 riiki: a)looma riik b)taimne riik c)seeneriik d)bakterid e)protistid
Kümnes koolkond on integreeriv, sobitades kõik eelneva omavahel kokku. Disaini koolkond (The Design School) Vastavalt Disaini koolkonna seisukohtadele on strateegia kujundamine kontseptuaalne protsess. Disaini koolkonna põhiideeks on, et strateegia koostamine seisneb püüdes saavutada kooskõla oragnisatsiooni sisemiste võimete ja ressursside ning väliste võimaluste vahel. Strateegia loomine ja hindamine baseeruvad seetõttu välis- ja sisekeskkonna hindamisel. Disaini koolkonna mudel on väga lähedalt seotud Harvard Business Schooliga, kus see pikka aega oli äripoliitika kursuse nurgakiviks. Sellest mudelist on tulenenud ka laialdaselt kasutusel olev SWOT-analüüs, mis samuti rõhutab välis- ja sisekeskkonna tegurite üheaegse arvestamise vajadust strateegia formuleerimise juures. Disaini koolkond on kokkuvõttes andnud meile keskse arusaama, et strateegia peaks kujutama sundamentaalset sobivust
N: eukarüootne rakk, prokarüootne rakk. Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia. KUDE- Rakud moodustavad kudesid. N: närvikude, sidekude, epiteelkude, lihaskude. Kudesid uurib histoloogia. ELUND EHK ORGAN- Koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat funktsiooni. Erinevaid organeid uurivad erinevad teadusharud nt neuroloogia. ELUNDKOND EHK ORGANSÜSTEEM- Elundid moodustavad elundkondi. Nt.hingamiselundkond. Taimedel elundkonna tasand puudub. ORGANISMI TASAND- Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas sõltub erinevate elundite ja elundkondade koostööst ja regulatsioonist. neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon närvisüsteem hormoonid Organismi ehitust uurib anatoomia. Organismi talitlust uurib füsioloogia. POPULATSIOONI TASAND- Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. N: Alutaguse metsas elavad hundid moodustavad populatsiooni. Loomade käitumist uurib etoloogia.
3. rakumembraan - a) kontrollib ainevahetust raku ja väliskeskkonna vahel. b) moodustab sopistisi e. mesosoome (sisemembraanistik puudub). Mesosoomide ülesanne : * aeroobsetel bakteritel on seal Hingamisensüümid *fotosünteesivatel bakteritel on seal pigmendid. *mügarbakteritel on seal lämmastikku siduvad ensüümid. d) tagab sisekeskkonna individuaalsuse NB! Rakuümriste alusel jagunevad kõik bakterid kahte rühma: a) gram positiivsed (G+) - paks rakukest , ümbrised puuduvad b) gram negatiivsed (G-) - keerulisemad, õhuke rakukest, kuid eksisteerivad ka mitmed rakku ümbritsevad katted 4. rõngaskromosoom - ainult üks kromosoom, mis esineb vaid ühes kordsuses(haploidne), paikneb vabalt tsütoplasmas. Kromosoomi koostisesse kuulub DNA. 5. plasmiidid : kromosoomi väline DNAd sisaldav pärilik struktuur
SISSEJUHATUS Inimesed viibivad ligikaudu 90% ööpäevast siseruumides, mistõttu siseõhu kvaliteet on inimestele isegi olulisem kui välisõhu oma. Küttesüsteemide ja ventilatsiooniseadmete ülesanne on tagada ruumis mugav sisekliima. Tähtsaimad tegurid sisekliima kujunemisel on ruumi soojusolukord, nt temperatuur ja tõmbus, ning õhu kvaliteeti mõjutavad tegurid, nagu õhupuhtuse mitmesugused keemilised ja bioloogilised mõjurid niiskus ja tolm. Hoone sisetemperatuuri kindlustab ajakohane küttesüsteem ja ventilatsioon. Madal temperatuur ja kõrge niiskustase on tingitud kütteseadmete ebatäiuslikkusest, õhuvahetuse puudumisest või puudulikkusest, konstruktsioonide halvast kvaliteedist, ehituse defektidest ja muust. Ruumis valitsev ja meid ümbritsev keskkond mõjutab inimese ning teiste elusorganismide elutegevust. See keskkond on sõltuv paljudest teguritest ja moodustab sisekliima. Samas mõistes kasutatakse veel termineid ruumikliima või mikrokl...
Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks kõrgeim NS osa. Mis on valgeollus? Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega, sidudes üksikud NSi osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks. Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus. SÜMPAATILINE PARASÜMPAATILINE Mis on refleks? Refleks on vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele Kuidas jagunevad kõik refleksid? TINGIMATUD E. KAASASÜNDINUD REFLEKSID (seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) TINGITUD E. ELU JOOKSUL OMANDATUD REFLEKSID Jaotus bioloogilise tähenduse järgi: toiterefleksid, kaitserefleksid, orienteerumisrefleksid ja sugurefleksid. Jaotus retseptorite järgi: eksteroretseptiivsed (nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid)
Kõrge emotsionaalne pinge vajab maandamist Emotsioon on protsess: algus, kulg, lõpp Emotsioonil on oma tekitaja: mingi sündmus, isik või teave, mis puudutab või võiks puudutada meie vajadusi või väärtusi Emotsioon <-> ratsionaalsus, emotsionaalses seisundis inimest iseloomustavad subjektiivsus ja erapoolikus Emotsioonide kujundamisel on oluline roll biokeemilistel ainetel. Eksamil: ära aja stressi ja frustratsiooni segamini. Stress: pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul, järjepideval muutumisel. Hans Selye: üldised, mitte haigusspetsiifilised, aga stressireaktsioonispetsiifilised muutused "adaptsioonisündroom" Stress on normaalne, vajalik reaktsioon: kohanemine, mobiliseerimine (füüs & psüüh reservid) - positiivne faas (mobilisatsioon, eustress) > taluvuspiir -> negatiivne faas e distress - stressorid: raske kehaline pingutus, trauma, hapnikuvaegus, agressioon,
SISENÕRESÜSTEEM REGULEERIB ORGANISMI ELUAVALDUSI. HORMOONID ON AINED , MILLEL ON KINDEL TOIME TEISTELE RAKKUDELE JA ORGANITELE. HORMOONIDE REGULEERIVAD RAKUAINEVAHETUST, KASVUREGULATSIOONI, VÄRVUSE KUJUNEMIST, RINGEELUNDKONDA, SEEDIMIST JA SIGIMIST. SIGIMISELUNDKOND VAJALIK JÄRGLASTE SAAMISEKS. SIGIMINE TOIMUB SUGULISELS. JÄRGLASI SAADAKSE MEHE JA NAISE SIGIMISELUNDKONNA TOODETUD SUGURAKKUDE ÜHINEMISEL. HOMÖOSTAAS ORGANISMI VÕIME TAGADA SISEKESKKONNA STABIILSUS MUUTUVATE VÄLISTINGIMUSTE JUURES. REFLEKSIKAAR NÄRVISÜSTEEMI TALITLUSE ALUSEKS OLEV MEHHANISM, MILLEGA ÄRRITUSE POOLT VALLANDATUD SIGNAALI TOIMEL KUTSUTAKSE ESILE MUUTUS KINDLA ELUNDI TALITLUSES. NEURAALNE REGULATSIOON ELUNDITE JA ELUNDKONDADE TALITLUSE REGULATSIOON NÄRVISÜSTEEMI VAHENDUSEL. HUMORAALNE REGULATSIOON ELUNDKONDADE TALITLUSE REGULATSIOON HORMOONIDE ABIL. NEGATIIVNE
TAJU – protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest - tajul on piirid (absoluutsed piirid (mis on minimaalne/maksimaalne mõjumäär, mida tajume? (heli, nägemine jne)), suhtelised piirid ehk eristuslävi (mis on kõieg väiksem vahemik, mille vahel oleme võimalik vahet tegema? (heli, nägemine jne)) - tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus) (inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega - 300ms) - koosneb aistingutest – need, mida teadvustame ja mida ei teadvusta - pole lihtsalt aistingute summa – lisandub varasem kogemus, emotsioonid, sõltub mõtlemisest ning eeldab tähelepanu – subjektiivsus (tajumise olukord võib olla inimeste jaoks sarnane, kuid emotsioonide ja mõtlemise osa indiviidil erineb – harjumused, eelistused jne) - TAJUMULJEL (välimuses on teatud erinevused, mida algul ei tunne ära) on teatud kest...
Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Psüühiline tegevus on sõltuv sisesekretsiooninäärmete tegevusest, mis omakorda on seotud aju teatud kindla osa hüpotaalamusega. Hüpotalamus - kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset NSi (ainevahetust, keha sisetemperatuuri, janu- ja näljatunnet) samuti emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi. Närvisüsteem (NS) jaguneb: somaatiline NS (kr soma - keha) ja autonoomne NS (toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine; tahtele allumatu). Soomatiline NS jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Kesknärvisüsteem (KNS) koosneb seljaaju ja peaaju. Seljaaju asub lülisambakanalis, mis kaitseb seljaaju. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve. Seljaaju põhiline ülesanne on vahendada infot keha ja peaaju vahel. Vahel liigub info ainult seljaaju vahendusel. Nt käe kõrvetamisel tõmbate käe kiiresti pliidist eemale, ...
Üherakulisi organisme on mitmeid kordi rohkem, kui hulkrakseid, kuid samas on enamus üerakulisi üsna väiksed. Valdav osa rakke on mikroskoopilised (üks kõige väiksem mükoplasma ning kuulub bakterite hulka). Nüüdisajal looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud. Üherakulistel organismidel toimub ainevahetus (ka energia- ja infovahetus) ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Mida suurem on rakk, seda väiksemaks jääb välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe. Rakkude väiskuju on erinev (baktereid võib kohata nii ümaraid, pulkjaid kui ka kruvikujulisi). Paljud üherakulised on iseloomuliku väliskujuga. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad (kudede rakkude väliskuju ja siseehitus on kooskõlas nende talitlusega). Päristuumne rakk ORGANISMID eeltuumsed (prokarüoodid) päristuumsed (eukarüoodid) Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid.
2. loeng Eluta looduse tegurid - Päikesevalgus - Temperatuur - Sademed - Tuul - Happesus - Toitanete sisaldus Sünergism - erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Nähtav valgus - fotosüntees, nägemine Energia ökosüsteemides valdav osa pärineb päikese kiirgusenergiast. Taimet sünteesivad anorgaanilisest ainest orgaanilise ning muudavad selle keemiliseks energiaks! Fotosünteesi käigus saab valgus keemiliseks energiaks ja anorgaanilistest ühenditest sünteesitakse orgaaniline. Püsisoojane temp ühtlane, kõigusoojane sõltub tempist Ekstreemsetes tingimustes ellujäämine tohutu toiduvaru, verevarustus lihased, rasvakiht/sulestik, kolooniad, varjumine merre, püsisoojased suured, kõigusoojased kuni 13mm Vee ülesanded meie kehas lahustumine ja keemilised reaktsioonid, toitainete transport, jääkainete eemaldamine, termoregulaator, biovedelike koostisosa Põhibioelemendid H, C, O, N, P, S Makrobioelemendid Ca, Na, K, Mg, Cl Mikrobio...
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Organisatsiooni tegevust mõjutavad sisekeskkonna ja väliskeskkonna tegurid (organisatsiooni mudel) · Väliskeskkond hõlmab kõik seda, mis asetseb väljaspool org. piire ja mis organisatsiooni otseselt või kaudselt mõjutab. Mikrokeskkond, makrokeskkond. Organisatsiooni huvigrupid inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab org. eesmärkide saavutamine. · Kultuur ehk organisatsiooni sisekeskkond väärtuste, arusaamade ja mõtlemisviiside kogum, mida org
elektronvoog, mida juhtiakse elektronmagnetiga. Seejuures saavutatakse maksimaalne lahutusvõime 0,2nm. Just elektronmikroskoopias on eriti oluline üliõhukese preparaadi saamine mikrotoomiha ja järgneva preparaadi tsütokeemiline töötlemine. 6.) Mis piirab ainuraksete organismide suurust? Üherakulistel organismidel toimub aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Seetõttu on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe: mida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikseks, häiruvad kõik nimetatud protsessid. Seetüttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. 7.) Prokarüoodi mõiste + näited Prokarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. 8.) Eukarüoodi mõiste, jaotamine + näited
Füsioloogia - närvisüsteem 1. Erutuvus - elusorganismide põhiomadus; rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse Erutus talituslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaskontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Ta tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (näiteks valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne muutumine) ehk siis tekib füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. 2. Millised muutused tekivad erutunud koes? Üldised muutused: tõuseb ainevahetuse intensiivsus; suureneb soojuse produktsioon; muutuvad elektrilised potensiaalid. Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes; mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima hormoonid jne) 3. Kuidas jagunevad ärritajad?
Eristatakse : 1 Vöötlihaskude , silelihaskudet, südamelihaskudet Lihaskoe moodustab koos sidekoega lihased. Talitlus: Närviimpulsi toimel tõmbuvad lihas kokku ja tekivad sellega loomorganismidele iseloomulikud liigutused. Sidekude Ehitus: Rakud paiknevad hajusalt, enamasti on palju rakuvaheainet. Sidekoed on nt: luukude, rasvkude ja veri. Talitlus: Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab kaitseülesannet. Veri tagab organismi püsiva sisekeskkonna ja teostab kõigi elundkondade humoraalset regulatsiooni. Närvikude Ehitus: Närvirakud on varustatud pikkade jätketega. Nt: pea- ja seljaaju(kesknärvisüsteem), närvid ja ganglionid(piirdenärvisüsteem) Talitlus: Närvikoele on iseloomulik erutuvus ja erutuse juhtimine. Närvid ühendavad erinevad elundkonnad ühtseks tervikuks ja teostavad organismi talitluse neuraalset regulatsiooni. Rakuteooria- Kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Ainuraksed ja hulkraksed:
on paljudele mikroobidele hukutavad. Limaskesta eritised (pisarad, sülg, soolhappe jt) on samuti paljudele mikroobidele kahjulikud ja neid hävitavad. Lisaks sellele on elavad nahal ja limaskestadel mikroorganismi, mis moodustavad nn inimese normaalse MIKROFLOORA ja kaitsevad organismi kahjulikke mikroobide eest. Teiseks kaitsebarjääriks on organismi sisekeskkond: veri, lümf, koevedelik. Organismi omadust eristada kehavõõraid aineid ning neid kahjutuks teha ja tänu sellele säilitada sisekeskkonna keemiline ja bioloogiline püsivus nimetatakse IMMUUNSUSEKS. Vanimaks immuunsuse ligiks on MITTESPETSIIFILINE IMMUUNSUS, mille avastas I.I.Mentsikov. Seda immuunsuse liiki nimetatakse mittespetsiifiliseks, kuna ta mõjutab kõiki mikroorganismi, olenamata nende liikidest. Mittespetsiifiliste kaitsemehhanismide hulka kuulub näiteks õgirakkude tegevus. Need rakud on spetsialiseerunud ebasoovitavate materjalide
Allergia Mis on allergia? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsioonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus
Näiteks; sportlasel mõni treening. Eesmärk on tegelik või kujuteldav objekt või seisund, mille saavutamise nimel tegutsetakse. Enamus bioloogilisi vajadusi sunnib inimest tegutsema selle nimel, et säilitada või taastada tasakaal. Organismi sisemist tasakaalu nimetatakse homöostaasiks see on keha biokeemiliste ja füsioloogiliste funktsioonide optimaalse toimimise suhteliselt kitsas vahemik, mida organism ise säilitada püüab. Näiteks; nälja ja janu puhul annab keha oma sisekeskkonna tasakaalu muutmisest inimesele teada tugeva ja ebameeldiva nälja- või janutunde teadvustamisega. Ebameeldivad aistingud sunnivad meid tegutsema, et taastada keha normaalne tasakaaluseisund. Kui enamus bioloogiliste motiivide sihiks on tasakaalu säilitamine või taastamine, siis enamus kultuurilisi motiive hoopis lõhuvad tasakaalu. Näiteks; Uudishimu viib inimese just tasakaaluseisundist välja, ajendades uusi tegevusi. Bioloogiline motivatsioon
17. Vee molekuli ehitus - üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. 18. Vee ülesanded organismides: Molekulaarsel tasandil - vesi on reaktsioonis lähteaineks (fotosünteesi reaktsioonis). Vesi kindlustab hüdrolüüs reaktsioonid (tärklise hüdrolüüs glükoosis). Vesi on väga hea lahusti. Kindlustab PH-tasakaalu. Raku tasandil kindlustab raku stabiilse sisekeskkonna. Organismi tasandil Kaitseb ülekuumenemise eest. Lahustunud kujul eraldub jääkaineid. Looteareng. Viljastumine. Ökosüsteemi tasandil - peamine kliimat kujundav faktor. On kolmes agregaatolekus.
· keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus; · oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; · nii loomse kui taimse toidu söömine ja selle jagamine omavahel; · eluviis lagedal maal, metsast väljas; · kahel jalal liikumine; · elamine perekonniti; · aeglane individuaalne areng ja mittesessoonne sigimine. Homoöstaas inimesel Üks organismi märkimisväärsemaid omadusi on tema võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Kui kasvõi üks elund jääb haigeks ega talitle normaalselt, võib keha homoöstaas saada rikutud ja keharakud hakkavad surema. Energiabilanss Enamiku inimeste kehakaal on suhteliselt püsiv. See on võimalik tänu sellele, et me tarbime energiat enamvähem sama palju, kui seda kulub.
Ülesandeks eemaldada kehast ainevahetuse käigus tekkinud jääkproduktid, kehavõõrad ained. *Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni. Meeleelundid, seljaaju, peaaju. Juhib ja kontrollib elundite tööd. *Sigimiselundkond on vajalik järglaste saamiseks. Tagab sugurakkudetootmise ning järglaste arengu. *Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi. Toodab hormoone, mis juhivad elundkondade tööd.(8) Homöostaas- sisekeskkonna stabiilsuse hoidmine sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Neuraalne regulatsioon- Närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon. Humoraalne regulatsioon- elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil. Negatiivne tagasiside- Positiivne tagasiside- Närvisüsteem: Närvisüsteemi aluseks on refleksikaar (teekond, mida mööda refleks kulgeb: retseptor, tundenärv, kesknärvisüsteem, liigutusnärv, tööelund).
Inimese talitluse regulatsioon Inimese keha on väga keeruline konstruktsioon, mida inimesed on uurinud juba tuhandeid aastaid. Selleks, et keha toimiks on väga oluline homöostaasi e sisekeskkonna püsivuse säilitamine. Inimese keha koosneb eukarüootsetest rakkudest, mis moodustavad erinevaid kudesi. Koed jaotatakse epiteel-, lihas-, side- ja närvikoeks. Epiteelkude vooderdab inimese sisepindu, katab välispindu ning moodustab ka näärmeid. Rakud on tihedalt paigutatud ning epiteelrakud varieeruvad kujult ja suuruselt olenevalt sellest, mida nad kaitsevad. Närvikude koosneb neuronitest ning neurogliiadest (tugi, tagab neuronite kaitse/toitumise). Nende põhiülesandeks on informatsiooni vahendamine. Lihaskudesid eristatakse kolme erinevat tüüpi. Vöötlihaskude e skeletilihaskude allub tahtele samal ajal kui silelihaskude, mis paikneb siseelundite ning veresoonte seintes, ei allu. Lisaks eristatakse veel kolmandat kudet – müokardi (südamelihas...
teaduslik hüpotees--teadusliku probleemi eeldatav vastus. teaduslik meetod--teaduslike probleemide lahendamise tee. tsütoloogia--rakuteadus. ökoloogia--uurib ökosüsteemis esinevaid seaduspärasusi. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. Molekulide Biomolekulide esinemine on elu tunnus. Organell Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. Biosfäär on suurim ökosüsteem. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest elundite ja elundkondade koostöö reguleerimisest. Hüpotees Teaduslik fakt on teaduslikult kontrollitud oletus. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Makroelemendid kuuluvad üksnes nii anorgaaniliste kui ka orgaaniliste ainete koostisesse. Anorgaanilised ja orgaanilised esinevad kõigis organismides. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed
aga mõni siseorgan sellest pole küll suuremat lugu. Kuid see kaotus annab hiljem märku. Haigushoog valu, südame rütmihäire hoog, astmahoog möödub mõne minutiga. Südame vaevuse ja astma puhul hingame välja veel süütunnet, mis inimest painab ja efekt on veelgi kiirem. Hingamisel saadav energia on puhas jumalik energia. Meie positiivne mõttelaad suurendab saabuva energia puhtust ja hulka. Öeldakse, et stress tekib välis ja sisekeskkonna olustike muutumisel. Tegelikult on stress iseenda poolt tekitatud emotsioon. Näiteks, kui õpilastel on tulemas eksam üks inimene on mures ja stressis, kuid teine seevastu on rahulik ja ilma pingeteta. Järelikult on inimene selle iseendale tekitanud ja sellele pingele kaasa aidanud. Haigus, inimese füüsiline vaev, on seisund, mille puhul energia negatiivsus on ületanud kriitilise piiri ja organism kui tervik on tasakaalust väljas. Keha informeerib
Kordamisküsimused 1. Nimeta elu tunnuseid. rakuline ehitus, biomolekulide esinemine (lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid), aine ja energia vahetus, paljunemisvõime, arenemis ja kasvamisvõime, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, pärilikkus, kindel eluiga mis lõppeb surmaga, keerukas organiseerituse tase, kohastumine. 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited. molekulaarne rakuline organismiline populatsiooniline liigiline ökosüsteemne biosfääriline 3. Teadusliku uurimismeetodi põhietapid. 4. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? süsinik (C) hapnik (O) vesinik (H) lämmastik (N) kaalium (K) naatrium (Na) kaltsium (Ca) magneesium (Mg) raud (Fe) vesi (H2O) 5. Selgita erinevate keemiliste elementide ( Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis. Ca- luukoe komponent, aktiveerib verehüübimist, mõjutab lihasrakkude talitlust, vahendab hormoonsignaale, tagab luukoe säilimise ja arengu Mg- osa...
o Allantois ehk kusekott – sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. o Koorion ehk kõld või irdkest – kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. 8. Lootevee tähtsus o kaitseb põrutuste eest, o kaitseb veekaotuse eest, o vähendab raskusjõu mõju, o kaitseb temeratuurimuutuste eest, o tagab stabiilse sisekeskkonna, o on joogi- ja urineerimiskeskkond. 9. Platsenta tähtsus Platsenta ühendab emasorganismi areneva lootega 10. Kuidas nimetatakse embrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena? Gastrulatsiooni tulemusena kujuneb karikloode ehk gastrula. 11. Millised kolm tähtsat rakukihti ehk lootelehte kujunevad gastrulatsiooni käigus? Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm.
Magneesium- osaleb närvisüsteemi ja aja talitluses, lihaskrampide ärahoidmine Kaltsium- luude ja hammaste koostises, verehüübimine, südame töö Raud – hemoglobiinis, hapniku kandmine organismis, ainevahetuses Tsink – valgu ainevahetus, immuunsuse tagamine Jood - kilpnäärme hormoonide süntees 2. Vee omadused ja ülesanded organismis Vastus: Tahkudes paisumine, parimaid lahusteid, läbipaistvus, elektrijuhtivus, soojusregulaator, suur pindpinevus. Vesi loob rakkudes ühtlase sisekeskkonna. Anorgaanilistest ainetest organismides Kõige rohkem vett. Vesi täidab ka rakuvaheruumi. 3. Süsivesikud: 1) Ülesanded taimedes ja loomades. Näiteid. Vastus: Energiapuuduse korral hakkab organism esimesena kasutama süsivesikuid. Õistaimed kasutavad putukate ligimeelitamiseks nektarit. Imetajate piimas on kasvavale organismile oluline piimasuhkur. Annavad taimedele ja loomadele energiat. Tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad. Kitiinist koosnevad seenerakkude kestad ja putukate
Erituselundkond (neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti) Vereringeelundkond (kopsuveen, kapillaarid, kopsukapillaar, süda, arterid, veenid, aort) Sigimiselundkond (munasari, seemnesari, seemnejuha, munajuha, seemnepõieke, emakas) Sisenõrenäärmed (kilpnääre, käbikeha, ajuripats, kõrvalkilpnääre, neerupealised, kõhunääre, munasari, seemnesari) V. Homöostaasi ehk stabiilse sisekeskkonna säilitamine närvisüsteemi ja hormoonide abil. (nt kehatemp, vererõhu, hemoglobiini v glükoosi sisaldus veres, pulsi säilitamine) VI. Negatiivne tagasiside Kui organismi töös tekib normist kõrvalekaldeid, siis organism vallandab kõik mehhanismid, et olukorda normaliseerida. Näide: veresuhkru tase langeb ---> glükagoon ----> veresuhkru tase tõuseb ;
.. 47) Millised biomolekulid tagavad organismis mitmekesisuse? Valgud. 48) Milline makroelemendi liig põhjustab turseid? Naatrium 49) Milleks on Fe organismile vajalik? Osaleb valgude ning ensüümide ehituses ja funktsioneerimises 50) Mis on biokeemia? Teadus eluslooduse keemilise koostisest, biomolekulide muundumistest ja nende muundumiste seosest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. 51) Organismi sisekeskkonna happe leelistasakaalu regulatsioonil osalevad elektrolüüdid
2.5. Elundkonna / Organsüsteemi tase Elundkonda on kokku koondunud ühe ülesande nimel töötavad elundid. Näiteks: vereringeelundkond (süda, veri, veresooned), seedeelundkond (magu, söögitoru), hingamiselundkond (kopsud, hingamisteed). Teadus: arstiteadus ehk meditsiin 2.6. Organismi / Terviku tase Organism = isend = indiviid Kõikide elundkondade vahel peab toimuma koostöö. Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Homöostaas – sisekeskkonna stabiilne seisund. Võime säilitada stabiilset sisekeskkonda, seda aitavad säilitada: Närvisüsteem – neutraalne regulatsioon Hormoonid – humoraalne regulatsioon Teadus: füsioloogia, anatoomia, geneetika Näiteks: Hingamiselundkond + hapnik seedeelundkonnas lagundatud rakuhingamise käigus Hormoone toodavad sisenõrenäärmed, millega panevad organismi talitsema vastavalt vajadusele. (ajuripats, kilpnääre, kõhunääre, neerupealsed, munasarjad, munandid) 2.7. Liigi tase
1. Strateegilise juhtimise mudel koosneb neljast põhielemendist, seda ei ole.. a. Keskkonna seire b. Taktika c. Strateegia formuleerimine d. Strateegia elluviimine e. Hindamine ja kontroll 2. Integreeritud äriühingute valitsemine (New Corporate Government) põhineb nö pööratud KISS printsiibil: a. Keep it simple and stupid! b. Keep it controlled, integrated, strategic and situational! c. Keep it short and simple d. Keep it controlled, integrated, strategic and simple e. Keep it safe and simple 3. Suurel äriühingul on neljatasandiline hierarhiline strateegia: a. Väliskeskkonna- Sisekeskkonna- Organisatsiooniline Funktsionaalne strateegia b. Keskkonna äri konkurentsi organisatsiooniline strateegia c. Omanikkonna - organisatsiooniline Üld Funktsionaalne strateegia d. Omanikkonna - Üld Operatiiv Funktsionaalne strateegia ...
3. Koe tasandil a) anorgaanilise ja orgaanilise aine vahekorra muutus b) rakkude üldarvu vähenemine 4. Organite tasandil a) organite mahtuvuse vähenemine (südames vähem verd, maos vähem toitu) b) organite töövõime langus 5. Organism tervikuna a) meeleelundite talitluse nõrgenemine b) operatiivmälu nõrgenemine Organismi loomulikud võtted vananemise pidurdamiseks 1. DNA vigade otsimine, tuvastamine, kõrvaldamine 2. Sisekeskkonna individuaalsuse säilitamine (biobarjäärid, regulaatorsüsteemid) 3. Jääkainete ladustamine 4. Kehavõõraste ühendamine lagundamine maksaensüümide poolt 5. Sisekeskkonna aktiivkaitse (antikehad, õgirakud) 6. Antioksüdantne kaitse (vitamiinid, sidrunhape, kusihape, glutatioon GSH) 7. Rakkude kudede pidev uuenemine Inimese enda võimalused vananemise pidurdamiseks 1. Ainevahetuse minimaliseerimine, tuleb elada poolnäljas ja külmas (elada
on iga organism ainevahetuse kaudu seotud ümbritseva keskkonnaga. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, energiavahetus on üheks elu tunnuseks. Organismidel on enam-vähem püsiv keemiline koostis, mis ilmneb mitmel eri tasandil ja mis tagatakse ainevahetuslike protsesside regulatsiooniga. Selle iseärasusest tulenevalt on organismid kas kõigu- (roomajad, kahepaiksed, kalad) või püsisoojased (imetajad, linnud). Sisekeskkonna stabiilsus (homöostaas) on elu iseloomustav tunnus. Organismid paljunevad kas suguliselt (munarakk viljastatakse) või mittesuguliselt (pooldumisel, vegetatiivselt, eostega; taimed, üheraksed). Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid. Pärilikkus on üks elu tunnustest, eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt oma vanematega. Areng avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel.
Üldise ehitusplaani alusel võib kogu eluslooduse jagada üherakulisteks (kordi rohkem) ja hulkrakseteks organismideks. Üks kõige pisemaid üherakulisi organisme on bakterite hulka kuuluv mükoplasma, mis võib esile kutsuda hingamisteede haigusi. Looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarebud. Üherakulised organismid ei saa olla kuigi suured, kuna kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritsevaga toimub rakumembraani vahendusel. Seetõttu on oluline välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe. Bakterite kuju on väga erinev: nad võivad olla ümarad, pulkjad, kruvikujulised, ripsmete või viburitega kaetud, siledad. Suurem osa üherakulisi on iseloomuliku väliskujuga. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. Taimerakkude korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbritsevast jäigast rakukestast. Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse organismid eeltuumseteks e
6. embrüogeneesis kujunevad lootekestad ja nende ülesanded 3 lootekesta(ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu) arenevad trofoblastist(blastotsüsti rakkudest) Vesikest e. amnion lootevedelik o Kaitse põrutuste eest o Joogi ja urineerimiskeskkond o Tagab stabiilse sisekeskkonna o Kaitse veekaotuse eest o Kaitse temperatuuri muutumise eest Kusekott e. Allatois sellest kujuneb nabanöör, mis ühendab loodet ja platsentat o Vahendab ema ja loote vahel toitaineid Kõldkest e. Koorion kujundab loote poolse osa platsentast 7. Platsenta ehk emakoogi tekkimine Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
