xxx OÜ mikro- ja sisekeskkonna analüüs Mikrokeskkond on asjade, suhete ja tingimuste süsteem, millest otseselt sõltub ettevõtte eesmärkide saavutamine ja seeläbi ka majanduslik edukus. Ettevõtte peamised edutegurid meie tegevusharus on hetkel hea üldine majanduslik olukord ja suurenenud nõudlus metsa-, põllumajandus- ja kaevandusmasinate järgi. Viimase aja trendid metallitööstusharus on soetada endale järjest uuemaid masinaid mis omakorda on jällegi eeliseks meie tootmisele. Meie klientide tooted ja ettevõtte maine on kindlasti leidnud oma koha ka tarbijate hulgas kes on jäänud lojaalseks just meie partnerite toodangule, st klientide lojaalsus suureneb. Konkurentsisituatsioon tegevusalal on küllaltki suur. Metallitööstusega tegelevaid ettevõtteid võib leida erinevates suurustes, selles on omakorda suur mõju hetkel kiiresti kasvaval majandusel, mis annab võimalusi alustada paljudel ettevõtetel tegevust. xxx konkuretsi eelis seisneb pi...
...............3 2.MISSIOON.................................................................................................................................................3 3.VISIOON....................................................................................................................................................4 4.EESMÄRGID.............................................................................................................................................4 5.VÄLIS- JA SISEKESKKONNA ANALÜÜS............................................................................................4 5.1.Turustatava turismitoote kirjeldamine.................................................................................................4 5.2.Kliendisegmentide kirjeldamine..........................................................................................................5 5.3.Konkurentsianalüüs..................................................................................
......................................................................................................................................................4 3.MISSIOON.............................................................................................................................................................6 4.EESMÄRGID.........................................................................................................................................................6 5.VÄLIS- JA SISEKESKKONNA ANALÜÜS........................................................................................................8 5.1.Turustatava turismitoote kirjeldamine.............................................................................................................8 5.2.Kliendisegmentide kirjeldamine......................................................................................................................8 5.3.Konkurentsianalüüs..............................................
........................................................................................... 5 2.2 Dünaamika.................................................................................................................... 6 2.3 Ohud ja võimalused....................................................................................................... 7 2.4 Alternatiivsed tulevikud.................................................................................................. 8 3. Sisekeskkonna analüüs....................................................................................................... 9 3.1 Tugevad ja nõrgad küljed............................................................................................. 10 3.2 Valmisolek muutusi algatada....................................................................................... 10 3.3 Edaspidise edu tagamine............................................................................................. 11
Molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline, ökosüsteeme. 3. Milliseid hulkraksete elutegevuse iseärasused üherakulistel organismidel puuduvad? Üherakulistel puudub ehituslik talitlus kudede ja organite vahel. Elu funktsioonid on kudede ja rakkude vahel jaotunud. 4. Nimetage raku tasemel uuritavaid elu tunnused. Toitumine, paljunemine, reageerimine ärritusele, arenemine, kohanemine. 5. Kuidas tagatakse loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus? Elundite ja elundkondade koostöö abil. 6. Milliseid eluslooduse omadusi saame uurida alles liigilisel tasemel? Paljunemise protsesse (sama liigi isendid ristuvad omavahel, kuid eriliigi isendid ei ristu tavaliselt). 7. Tooge populatsioonide ja ökosüsteemide näiteid. Populatsioonid: karpkalad Võhandu jões, pardid Emajõel; ökosüsteem: jõgi, järv, tiik, oja. 8. Miks loetakse biosfääri kõige kõrgemaks eluslooduse organiseerituse tasemeks?
Leukotsütoos ja endoteeli markerid ortopeediliste operatsioonide järgses perioodis Leukotsütoosiks nimetatakse seda, kui ühes mikroliitris veres on rohkem kui 10 000 leukotsüüti (valget vereliblet). Üldjuhul peegeldab leukotsüütide hulga suurenemine organismi normaalset vastust infektsioonile või põletikulisele protsessile. Leukotsüütide taseme tõusu võib põhjustada ka füüsiline stress (nagu näiteks atakk, anesteesia või ülepingutus) või emotionaalne stress. Ravimeid, nagu näiteks kortikosteroidid, liitium ja beeta agonistid, seostatakse samuti leukotsütoosiga. Suurenenud eosinofiili või basofiili hulk, allergilise reaktsiooni, infektsiooni või mõnel muul põhjuse tagajärjel, võib viia leukotsütoosini mõnedel patsientidel. Leukotsüütide hulk veres on rohkem kui 100 000 leukotsüüdi 1 mikroliitris ,siis on tegemist meditsiinilise hädaolukorraga, sest tõuseb ajuinfarkti ja hemoraagia oht. Ortopeedia on teadus ja kirurgi...
V: Molekulaarne-, rakuline-, organismiline-, liigiline- ja ökosüsteemne tase. 3. MILLISED HULKRAKSETE ELUTEGEVUSE ISEÄRASUSED ÜHERAKULISTEL ORGANISMIDEL PUUDUVAD? V: Üherakulistel organismidel puudub ehituslik talitus kudede ja organite vahel. 4. NIMETAGE RAKU TASEMEL UURITAVAD ELU TUNNUSED. V: Raku tasemel uuritavad elu tunnused on toitumine, paljunemine, arenemine, kohanemine ja reageerimine ärritusele. 5. KUIDAS TAGATAKSE LOOMORGANISMI SISEKESKKONNA STABIILSUS? V: Loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus tagatake elundite ja elundkondade koostöö abil. 6. MILLISEID ELUSLOODUSE OMADUSI SAAME UURIDA ALLES LIIGILISEL TASEMEL? V: Liigilisel tasemel saame uurida eluslooduse paljunemise protsesse. 7. TOOGE POPULATSIOONIDE JA ÖKOSÜSTEEMIDE NÄITEID. V: POPULATSIOONI NÄIDE: Ühes tiigis ujuvad karpkalad. ÖKOSÜSTEEMI NÄIDE: Oja, jõgi, tiik või järv. 8. MIKS LOETAKSE BIOSFÄÄRI KÕIGE KÕRGEMAKS ELUSLOODUSE
karvapüstitajalihased tõmbuvad kokku algab energiarikaste toitainete lagundamine Lihased vaheldumisi tõmbuvad kokku ja lõtvuvad. Ahenevad naha veresooned. 4. Organismi temperatuur saavutab normaalse taseme. 5. Tagasiside normaalolukorra taastumise kohta jõuab (termoretseptorite vahendusel) peaaju närvikeskusse ja see pidurdab organismis sooja tootvaid protsesse Väliskeskkond: Tuul, lumi, madal õhutemperatuur Sisekeskkonna püsivus- Organismi sisekeskkonna muutumatus vaatamata väliskeskkonna mõjudele. Negatiivne tagasiside- Soovimatule muutusele reageerimine vastupidise reaktsiooni käivitamisega. Inimese ainevahetuses saab eristada omavahel seotud vastandlikke muutusi: sünteese ja lõhestumisi. Inimene vajab elutegevuseks hapnikku, seega on ta aeroobne organism. Aeroobne ainevahetus on kiirem ja energeetiliselt kasulikum kui hapnikuta ainevahetus.
Lk 53-Rakkude mitmekesisus 1. Nimetage organisme, kes kuuluvad üherakuliste hulka. Üherakuliste hulka kuuluvad bakterid, protistid. 2. Tooge näiteid kõige väiksemate ja kõige suuremate rakkude kohta. Üks väiksemaid rakkudest on mükoplasma ja üks suurimaid on munarakk. 3. Miks on kõik üherakulised organismid väikemõõtmelised? Sest üherakulistel organismidel on aine-,energia-ja infovahetus on seotud ümbritseva keskkonnaga. Oluline on välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe ja mida väiksemaks see muutub, seda rohkem häiruvad eelnimetatud protsessid. 4. Tooge näiteid hulkraksete organismide kohta. Inimene, karu, puravik, nisu 5. Millised kujuga on bakterid? Bakterid on ümara, kruvi kui ka pulga kujulised või niitjad. 6. Millest sõltub loomarakkude väliskuju? Sõltub, millise koega on nad seotud, sest iga raku kuju ja ehitus on kooskõlas tema talitusega. 7. Tooge näiteid rakkudest, millel on muutuv väliskuju.
ainevahetuse. Iga organism on oma ainevahetuse kaudu seotud ümbritseva keskkonnaga. Elu moodustab ka energiavahetus (roheliste taimede puhul fotosüntees valgusenergia; loomade puhul toidus esinevate orgaaniliste ainete oksüdatsioon). Organismid väljutavad samuti energiat, näiteks eraldades soojusenergiat. Seega on aine ja energiavahetus üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel. Organismidel on püsiv keemiline koostis ja stabiilne sisekeskkonna happesusreaktsioon. Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid. Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased. Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus. Organismid paljunevad kas suguliselt või mittesuguliselt (pooldumise teel, vegetatiivselt või eostega). Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid. Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega
lahustavad,muudavad enda külge seotud reserviks organismis. osaleb toksiliste ainete kahjutuks tegemine,kuulub Mikrobioelemendid ühendid vees lahustavateks.Osalevad Küllastatud rasvhapped on toa t tahked ained antikehade,mitmete verehüübimisfaktorite Fe,Cu,Zn,Co,I,Mo,V,Ni,F,Cr,Se,Si,Sn,B,As.Eluks organismi sisekeskkonna happe-alus- (palmitiinhape,steariinhape) ehitusse.5.Reguleeriv – toit sisaldab rohkesti vajalikud vaegused avaldavad tõsise tasakaalu säilitamiseks. Külastamata rasvhapped on toat. Vedelad (linool ja kiudained-puhastavad mao seinad. 6.Spetsiifiline – haigustena
Milliseid hulkraksete elutegevuse iseärasused üherakulistel organismidel puuduvad?Elufunktsioonid on jaotunud erikudede ja rakkude vahel. Nimetage raku tasemel uuritavad elu tunnused- uuritakse raku ehitust ja talitust, pärilikkust raku tasemel. Kuidas tagatakse loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus?- organismi talitused sõltuvad tema elundite ja elundkondade koostööst, nii tagakse sisekeskkonna stabiilsus. Milliseid eluslooduse omadusi saame uurida alles liigilisel tasemel?- Liigi tasemel saab uurida organismi sise- ja välisehitust, talituste eripära, kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum ja kindlad nõudlused elukeskkonnale. Miks loetakse biosfääri kõrgemaks elulooduse organiseetuse tasemeks?- Kuna biosfäär on kõige suurem ökosüsteem, hõlmab kogu maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti.
Näiteks sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped, vitamiinid jt. 1. elutunnus on biomolekulide olemasolu. Rakk on kõige väiksem üksus, millel on kõik elutunnused. Organismid jagunevad: ainu- ja hulkraksed. Ainevahetuse moodustavad lagundamis- ja sünteesimisprotsessid. Elu iseloomustab ka energia, sest kõik organismid vajavad seda elutegevuseks. Organismid võtavad ja väljutavad energiat. 2. elutunnus on aine- ja energiavahetus. Kõigil organismidel on stabiilne sisekeskkonna happesusereaktsioon (pH), enamikul neutraalse lähedal. Organismid on, kas kõigu- või püsisoojased. Imetajad ja linnud ainukesed püsisoojased organismid. 3. elutunnus sisekeskkonna stabiilsus. Organismid paljunevad, kas suguliselt või mittesuguliselt. Üherakulised paljunevad mittesuguliselt + osad hulkraksed (seened, taimed). Suguliselt paljunevad peamiselt hulkraksed. 4. elutunnus paljunemine. 5. elutunnus pärilikkus, mis saadakse vanemalt järglasele. 6. elutunnus on
Taimed kasutavad energeetilistel eesmärkidel enda sünteesitud ühendeid, loomad saavad energia toidus esinevate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Organismid võtavad väliskeskkonnast energiat vastu ja väljutavad seda. Aine-ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel. Milles väljendub elusorganismidele omane püsiv sisekeskkond? Organismidel on enam-vähem püsiv keemiline koostis, mis tagatakse ainevahetuslikke protsesside regulatsiooniga. Sisekeskkonna püsivus ilmub aga mitmel erineval tasandil. Tulenevalt aine-ja energiavahetuse iseärasustest on organismid kas kõigu- või püsisoojased. Imetajad ja linnud on püsisoojased organismid. Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased organismid. Üherakulised organismid sõltuvad väliskeskkonnast rohkem, sest nende võimalused püsiva sisekeskkonna säilitamiseks on piiratumad. Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus. Kuidas organismid paljunevad?
Joogita suudab olla mõned päevad, tekivad tõsised häired. Valgus polaaröö ajal loomulikku valgust ei ole, kunstlik valgus, võivad tekkida hallutsinatsioonid Organismi põhiomadused/funktsioonid (elu iseloomustavad tunnused) : Erutuvus võime vastata ärritusele erutuse tekkega, erutuvad koed on lihaskude ja närvikude Ainevahetus a) assimilatsioon ainete süntees b) dissimilatsioon ainete lagunemine Paljunemine Sisekeskkonna püsivuse (homöostaasi) säilitamine sisekeskkonna moodustavad veri, lümf ja rakkudevaheline vedelik Sisekeskkonna retseptorid reageerivad teatud kindlatele muutustele: Temperatuur normaalne +37 kraadi, termoretseptorid pH ehk happe-leelise suhe arvud 1-14. Neutraalne on 7, organismis on 7,34 - 7,38. acidum hape, alcalis , atsidoos, alkaloos. kopsud - hüperventilatsioon ehk kiiresti hingamine. Veri
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS Iseseisev vahetöö nr.1 Nimi: Rühm: Kuupäev: 1. Organismi vedelikuruumid on vesi, koevedelik, lümf ja vereplasma. 2. Organismi sisekeskkonna moodustavad koevedelik, veri ja lümf. 3. Sisekeskkonna homöostaas tähendab kõige üldisemas mõttes suhtelist stabiilsust rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. 4. Sisekeskkonna suhteliselt stabiilsete parameetrite hulka kuuluvad kehatemperatuur 5. Veri koosneb: 1)vereplasma 2)vormelemendid punalibled, valgelibled ja vereliistakud 6. Vere põhiülesanded on:1) homöostaas rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine. 2)transpordifunktsioon 3)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid. 7. Vere punaliblede e
Eritus elundkond Algab neerudega ja lõpeb kusitiga. Elutegevuse käigus moodustab organism mitmesugused mitte omastavad ainevahetuse produktid, mille kuhjumine rikub organismi sisekeskkonna konstantsust- homöostaas (kusiaine, soolad, süsihappegaas) Organismi viiakse pidevalt toidu ja joogiga vett ja seal lahustunud aineid. Neer On 150g raske. Tiheda konsistensiga punakas-pruun, parenhümatoosne elund (paaris). Mõõtmed: 12x6x3 cm. Neer asetseb viimase rinnalüli ja esimese kahe nimmelüli kõrgusel. Parem neer on vasakust veidi all pool, sest maks surub teda alla poole. Neerude ülemised poolused on teineteisele lähemal kui alumised.
Peale ainevahetuse iseloomustab elu ka energia vahetus. Kõik organisid vajavad elutegevuseks energiat. Rohelised taimed kasutavad fotosünteesikäigus valgusenergiat. Organismid võtavad väliskeskkonnast energiat vastu ja samuti väljutavad nad energiat. Soojusenergiat eraldavad kõik organismid, kelle keha temperatuur on väliskeskkonna omast kõrgem. Organismidel on enamvähem püsiv keemiline koostis. Ainevahetus tagatakse protsesside regulatsiooniga. Kõigil organismidel on stabiilne sisekeskkonna happesusreaktsioon (pH), enamikel on see neutraalne. Üherakulised organismid sõltuvad väliskeskkonnast palju rohkem kui hulkraksed, sest nende võimalused püsiva sisekeskkonna säilitamiseks on piiratud. Elu omadused: 1. keerukas ehitus biomolekulid, organid, elundkonnad 2. rakuline ehitus ainurakksed (pärmseen, bakter), hulkrakksed (inimene, võilill, ahven) 3. aine- ja energiavahetus autotroofid (taimed, bakterid),
Organismi talitluse reguleerimine Homöostaas püsiva sisekeskkonna säilitamine Selle tagavad 1. Energiabilanss Energiat saab väliskeskkonnast ja see peab tagama · Südame töö · Hingamise · Toidu seedimise · Neerude töö · Närviimpulsside liikumise ja närvirakkude töö · Püsiva kehatemperatuuri · Kasvamise või kudede uuenemise, vigastuste paranemise · Liikumise Energiavajadus sõltub · Vanusest · Soost
kohanemisreaktsioonides. Närvisüsteem võtab mitmesuguseid välis- ja sisekeskkonnast tulevaidärritusi vastu spetsiaalsete moodutiste- retseptorite kaudu. Retseptorite ärritamisel tekkinud impulsid kanduvad mööda närvekiude erinevatesse kesknärvisüsteemi osadesse, signaliseerides väliskeskkonna mõjustest. Sise- ja väliskeskkonna mõjude vastuvõtmisega seotud füsioloogilised protsessid kujutavad endast vaid osa keerukast aparaadist, mis võimaldab inimesel tajuda välis- ja sisekeskkonna ärritusi. Selle koostisse kuulub kompleks tsentripetaalseid neuroneid erinevates närvisüsteemi osades, sealhulgas nägemise projektsiooni, kuulmistaju, rõhu ja muud tundlikkuse tsoonid suuraju poolkerade koores. Kõikide üksiklülide, mis kuuluvad selle apparadi alla, nimetatakse kas tundeelunditeks või analüsaatoriteks. Analüsaatorite kaudu kesknärvisüsteemi saabuvatel signaalidel on organismi funktsioonide regulatsioonis oluline osa. Need signaalid kutsuvad ühel
Sidekude- hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi. Seob elundeid ja hoiab neid paigal. Hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete trantsport ühest kehaosast teise ja immuunsuse tagamine. Närvikude- kude, mis suudab vast võtta ärritusi, neid töödelda, erutust edasi kanda ja neid salvestada. Ärrituste vastuvõtmine ja töötlemine, erutuste edasikandmine ja salve4stamine. 2. HOMÖOSTAAS - võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. (Homöostaas on elusorganismide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida eluohtlikke kõrvalekaldeid ning kohaneda ümbritsevate tingimustega. ) Sisekeskkonna suhtelise püsivuse tagavad: higistamine, värisemine-lihaste korduvad kokkutõmbed tekitavad soojust, nahakapillaaride laienemine ja ahenemine, hingamise regulatsioon, sisenõrenäärmed, peaaju erinevad piirkonnad kontrollivad kõiki tegevusi. 3
VALE/ÕIGE 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. (VALE) Bioloogia uurimisobjektid on pärit elusloodusest. 2. Molekulide esinemine on elu tunnus. (VALE) Biomolekulide esinemine on elu tunnus. 3. Organell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. (VALE) Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. (ÕIGE) 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest. (VALE) Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende aine- ja energiavahetusest. 6. Hüpotees on teaduslikult kontrollitud oletus. (VALE) Teaduslik fakt on teaduslikult kontrollitud oletus. 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud. (ÕIGE) 8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. (ÕIGE) VALI ÕIGE VARIANT 1. Iga isend ... a) paljuneb b) liigub c) toitub d) näeb 2
Palavik - kehatempeartuur tõuseb tavalisest kõrgemaks. Ei ole haigus. Näitab, et organism reageerib nakkusele. Mõõdukas kehatemperatuuri tõus stimuleerib organismi kaitesmehhanisme ja pidurdab paljude patogeenide arengut. Allergia/ülitundlikkus - immuunsüsteemi liigatugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Homöostaas - organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Humoraalne - hormoonid liiguvad koos vere ja koevedelikega organismis kõikjale, omavad olulist rolli elundkondade talitluse koordineerimises. Toimub aeglaselt, aga järjekindlalt. Hormoonid reguleerivad füsioloogilisi protsesse kas neid pidurdades või aktiveerudes. Neuraalne - närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Ärrituse poolt vallandatud signaal juhitakse kesknärvisüsteemi. Töötlemine. Töödeldud signaal
Bioloogia uurib elu BIOLOOGIA - Teadus, mis uurib elu. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. MILLES VÄLJENDUB ELU ORGANISATOORNE KEERUKUS? BIOMOLEKUL - Orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt). Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. MILLINE ON KÕIGE VÄIKSEM ÜKSUS, MILLEL ON KÕIK ELU TUNNUSED? Biomolekulide esinemist võib lugeda üheks elu tunnuseks. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Seetõttu ei saagi viirusi pidada elusorganismideks. RAKK - Kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. Organismid jagunevad kahte suurde rühma: 1) ÜHERAKULISED - Organism, mis on moodustunud ainult ühest rakust (nt bakterid, protistid ja seened). 2) HULKRAKSED - Organism, mis on mo...
Emotsioonid Afekt ehk afektiivne reaktsioon ehk tundepurse. Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist Meeleolu on püsiv tundmuslik seisund. Kui tundmused on suhteliselt lühiaegsed, siis püsivamat tundmuslikku kesta vaid mõned hetked, aga ärritatud meeleolu võib inimest vallata mitmeid päevi. Kirg - tähendab kannatust, piina) on termin, mida kasutatakse väga tugevate tunnete tähistamiseks mõne asja või inimese suhtes. Kirg on intensiivne emotsioon, vastupandamatu tunne, entusiasm või iha millegi järele. Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroo...
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS Iseseisev vahetöö nr.1 Nimi:Tauri Tamm Rühm:LP I (rühm II) Kuupäev: 25.03.09 Organismi vedelikuruumid, vere füsioloogia 1. Organismi vedelikuruumid on rakud, rakuväline piirkond. 2. Organismi sisekeskkonna moodustavad koevedelik, lümf ja vereplasma. 3. Sisekeskkonna homöostaas tähendab kõige üldisemas mõttes rakkudele optimaalse elukeskonna tagamist. 4. Sisekeskkonna suhteliselt stabiilsete parameetrite hulka kuuluvad sisekeskkonna maht, pH, vere vormelementide arv ja vere glükoosisaldus. 5. Veri koosneb: 1)vereplasma 2)vormelemendid( erütrotsüüdid,leukotsüüdid, trombotsüüdid) 6. Vere põhiülesanded on: homöostaas s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine, transpordifunktsioon (toitained, jääkained, hapnik, hormoonid, valgeliblede fagotsüteerimine, termoregulatsioon), kaitsefunktsioon. 7
- Organismi lagundamis- ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. - Ainevahetuse kaudu on organism seotud ümbritseva kk-ga. - Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. 1. Rohelised taimed kasutavad valgusenergiat. 2. Energia salvestub orgaanilistesse ainetesse. 3. Loomad saavad energia nende ainete hilisemal oksüdatsioonil. - Organismid võtavad kk-st energiat vastu ja väljutavad seda (soojusenergia). · Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus. - Ainevahetuslike protsesside regulatsioonil tagatakse organismide püsiv keemiline koostis. - Nt. Stabiilne sisekeskkonna happesusreaktsioon (pH) on kõigil org stabiilne. - Kõigu- või püsisoojasus e org kehatemperatuur tuleb ainevahetuse iseärasustest. · Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid. - Pooldumine, vegetatiivne paljunemine, suguline paljunemine.
kasutades! 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. - Tõene 2. Molekulide esinemine on elu tunnus. Väär Biomolekulide esinemine on elutunnus. 3. Organell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. Väär Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. - Väär Biosfäär on kõrgeim eluslooduse organiseerituse tase. 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest. Väär Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende elundite ja elundkondade koostööst. 6. Hüpotees on teaduslikult kontrollitud oletus. - Tõene 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud. - Tõene 8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. - Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Iga isend: a) paljuneb b) liigub c) toitub d) näeb 10
Tunnetusprotsessid kõik need psüühilised protsessid, mille abil inimene maailma tundma õpib. ... aisting, taju, mälu, mõtlemine, fantaasia. Aisting kõige lihtsam tunnetusprotsess. Peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi. Tekib siis, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meeleelundile. Meeled!? Aistingud jagunevad välis- ja sisekeskkonna aistinguteks. Välisaistingud: - Nägemisaisting umbes 90% värvipimedus, daltonism ei saa eristada punast ja rohelist, kanapimedus õhtul hämaras ei näe. - Kuulamisaisting üle 140db tekib valu. - Haistmisaisting - Maitsmisaisting - Kompimisaisting Veel temperatuuri-, liigutus-, tasakaalu-, jne. aistingud. Aistingu absoluutne lävi ärrituse minimaalne suurus, mis on vajalik aistingu tekkeks.
Ained, mis väljaspool organisme ei moodustu, nende hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud, vitamiinid- Biomolekulid. Elu iseloomustuv organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Üherakulised ja hulkraksed. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel. Organismi lagundamisprotsessid ja sünteesiprotsessid moodustavad tema ainevahetuse. Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid. Roomajad, kalad jne- kõigusoojased, sest nende ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemp hoida. Sisekeskkonna stabiilsus on tunnus. Paljunemine- suguline ja mittesuguline. Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega. Arenemis- ja kasvamisvõime.- Otse...
2. Ainevahetus – 2 vastandlikku külge: a) assimilatsioon – ainete süntees b) dissimilatsioon – ainete lagunemine. Need 2 vastandlikku protsessi kulgevad paralleelselt. Nt. kasvuetapil on assimilatsioonid ülekaalus. Vananemisel dissimilatsioon, haiguste puhul samuti. Kui inimene haigusest välja tuleb, siis võib assimilatsioon ülekaalu minna. Lihastreeningu korral on ülekaalus assimilatsioon. 3. Liikumine 4. Paljunemine 5. Sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamine – sisekeskkonna moodustavad veri, lümf ja rakkudevaheline vedelik. Rakkudevaheline ruum, kus asub vedelik, on kõige suurem. Rakkudevaheline vedelik ehk rakuväline vedelik. Rakusisest vedelikku ei loeta sisekeskkonna hulka. Homöostaas püüab rakuvälist keskkonda püsivana hoida. Sisekeskkonna muutustele on organism väga tundlik. Retseptorid reageerivd kindlatele muutustele. Homöostaasi näitajad:
Elu tunnused: 1) Biomolekulid (valgud, süsivesikud, lipiidid, nukleiinhapped, DNA, RNA) 2) Rakk 3) Hingamine 4) Ainevahetus 5) Paljunemine 6) Kasv ja areng 7) Reageerimine ärritusele 8) Sisekeskkonna stabiilsus Kõik elusolendid jagatakse rakuehituse järgi süsteemidesse. Elusorganismid jagatakse 5 riiki: Bakterid, Protistid, Taimed, Seened, Loomad. Elu organiseerituse tasemed: 1) Molekulaarne tasand 2) Rakuline tasand (Päristuumne ja eeltuumne rakk) 3) Kude (Rakud moodustavad kudesid) 4) Elund e organ (Need moodustavad organeid, mis täidavad kindlat ülesannet) 5) Elundkond e organsüsteem
Pähklid Loob püsiva sisekeskkonna Vesi jaguneb MAKROTOITAINED
RAKUMEMBRAAN Ümbritseb rakku andes rakule kuju, eraldab sisekeskkonna väliskekkonnast, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke, läbi rakumembraani toimub aine-ja infovahetus välisk-ga RAKUTUUM Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Juhib raku elutegevust. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. TUUMAKE toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. TSÜTOPLASMA Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö.
12.Milles seisneb lipiidide tähtsus organismi jaoks? - Tagavad pikaajalise energiavaru. 13.Vee saamine ja eritumine peaksid olema .....tasakaalus 14.Biomolekulidest on looduses kõige suuremal hulgal esindatud......süsivesikud 15.Millised biomolekulid tagavad organismis mitmekesisuse?valgud 16.Vitamiin D nimetus on...kaltsiferool 17.Milliste vitamiinide hulka peavad suitsetajad tõstma?C vitamiini 18.Levinuim mineraalaine organismis on......kaltsium 19.Organismi sisekeskkonna happe leelistasakaalu regulatsioonil osalevad...naatrium ja kaalium 20.Ööpäevane veevajadus täiskasvanul on..... 30 ml/kg
läbi nende närvirakud suhtlevad, lisaks kontrollivad membraanid toitainete sisenemise ja jääkainete väljutamise protsesse. · Närviraku membraanides mängivad olulist rolli kaks molekulide rühma: lipiidid ja valgud · Lipiidide fraktsioon koosneb peamiselt fosfolipiidest, glükolipiidest ja kolesteroolist.. Refleksid · Refleks on KNS-i vahendusel toimuv vastus/reaktsioon väliskeskkonna või organismi sisekeskkonna ärritusele · Refleksevõib vallandada väga erinevalt, näiteks teatud kohta kehal kergelt hõõrudes või koputades, või äkilise heli või valguse muutusega Närviimpulsid · Närviimpulss on närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust (seejuures vahel ka ühest kehaosast) teise Allikad · Seljaaju: https://et.wikipedia.org/wiki/Seljaaju · Refleksid: https://et.wikipedia.org/wiki/Refleks
Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koossesinemise kaudu Biomolekulid on sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil Biomolekuli esinemine on üks elu tunnus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on veel kõik elu omadused.Rakk on kõige väiksem üksus, millel esinevad kõik elu tunnused Loomad saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus oleva orgaanilise aine lagundamisel Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel Püsisoojased organismid on ainult imetajad ja linnud Organismide eluiga kujuneb tema pärilikkuse ja ümbritseva keskkonna koostoimes. Puuliikide maksimaalne eluiga on erinev seda võivad lühendada ebasoodsad kasvutingimused, kahjurid ja haigused Kalad kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased Sisekeskkonna...
Peamised Allergilisi haigusi teada MIS ON saada pole lihtne. allergiahaigused allergia? Olulised on patsiendi enda või tema · Bronhiaalastma pereliikmete · Allergiline nohu tähelepanekud Allergia on organismi seisund, · Allergiline sellekohta, kus või mille korral ise enesest kahjutu nahapõletik millal, millega aine (allergeen) kutsub esile · Nõgesetõbi kokkupuutel, milliste spetsiifiliste antikehade · Allergiline turse toiduainete kasutamisel, tootmise immuunsüsteemi millised aastaajal jne...
Östrogeen- reguleerib emaslooma sekundaarsed sootunnuste arengut ja seksuaalkäitumist; Progesteroon- kollakeha hormoon; Platsenta Progesteroon; Östrogeen; -endorfiin; Psüühilised e. tunnetusprotsessid- protsessid, mille abil õpib loom tundma ümbritsevat keskkonda. Aisting- lihtsam tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi Väliskeskkonna aistingud nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, temperatuur, puudutamine, liigutamine, tasakaal ja valu Sisekeskkonna e. orgaanilised aistingud Taju- vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikult. Koosneb aistingutest. Nägemistaju Ruumitaju Ajataju Liikumistaju jne. Mälu- tagab informatsiooni säilitamise ja edasise kasutamise. Motivatsioon- looma püüdlus rahuldada elulisi vajadusi. Motiiv- psüühiline nähtus, mis on tegevuse või toimingu subjektipoolne põhjustaja Stiimul- iga füüsilise energia allikas, mis aktiveerib meeleelundi.
LABORATOORNE TÖÖ: ÕHU LIIKUMISKIIRUSE MÕÕTMINE JA VENTILATSIOONISEADME TOOTLIKKUSE HINDAMINE Töö nr: 3 Nimi: Õhuliikumiskiirusejaventilatsiooniseadme Kuupäev: tootlikkusehindamine Kursus: TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida õhu liikumiskiiruse mõõtmist. 2. Tutvuda mehaaniliste ventilatsiooniseadme tootlikkuse hindamise põhimõtetega. 3. Tutvuda EL nõuetega sisekeskkonna projekteerimise ja hindamise osas ning sisekliima suhtes TÖÖVAHENDID 1. Testo õhukiiruse mõõtja 405-V1 (Velocity stick) 2. Uuritav ventilatsiooniava 3. Redel 4. Mõõdulint 5. Normatiivid: 1) Standart EVS-EN 15251:2007 ,,Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu
· Puudub innaaeg · Suur aju · Püsisoojane temperatuuri vahemik normaalselt 36-37 kraadi · Sotsiaalne eluviis (perekonnasuhted) 3. Nimeta inimese koed koos alamkudedega · Lihaskude silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude · Sidekude veri, luu- ja kõhrkude, rasvkude · Närvikude · Epiteelkude 4. Vere ülesanded (6tk) / Vererakkude ülesanded · Transport hormoonid, hapnik, antikehad · Stabiilse sisekeskkonna e. Homöostaasi tagamine · Organismi kaitse haigustekitajate hävitamine · · · 5. Vere koostis · Vere plasma vesi, valgud, lipiidid, süsivesikud · Vererakud erütrotsüüdid · Leukotsüüdid, trombotsüüdid 6. Mille poolest on erilised erütrotsüüdid? (2tk) · Seob hemoglobiini abil · Viskavad tuuma välja 7. Mis reguleerib hingamist?
Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Eukarüoodse rakk on ümbritsetud rakumembraaniga, sisemus on täidetud tsütoplasmaga, milles on erinevaid organelle. Enamikus rakkudes on üks tuum, reguleerib raku elutegevust. Loomarakk.. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Tsütoplasma koosneb eelkõige veest, kus on lahustunud palju anorgaanilisi (kat/anioonid, tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH taseme) orgaanilis ühendeid (valgud, sahhariidid) Rakutuuma ümbris koosneb kahest membraanist, nendel paiknevad poorid, mille kaudu toimib ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuuma sisene plasma on karüoplasma. Sisaldab DNA-d, valke, RNA-d. Kromosoomid on tuuma kõige olulisem osa. Tuumas võib olla üks või mitu tuumakest, kus kromosoomidel toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine.
Raku tasand Rakk on eluslooduse esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused Koe tasand Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa Organi tasand Organ on kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni Elundkondade tasand Ühe talituse alusel moodustavad organid organsüsteeme e. elundkondi Organismi tasand Organismi talituste regulatsioon kindlustatakse sisekeskkonna stabiilsus e. homöostaas Neuraalne regulatsioon-närvisüsteem Humoraalne regulatsioon-hormoonid Populatsiooni tasand Ühel asustusalal elunevad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni (nt. ühes tiigis ujuvad karpkalad) Liigi tasand Liigi määratlemine toimub paljude sarnaste tunnuste abil. Nt. Iseloomulik sise- ja välisehitus, talituste eripära, kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum, kindlad nõuded elupaigale Koduhobune (Equus Caballus)
3. Mis on kude? Ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakkude rühm koos vaheainega. 4. Paiguta antud mõisted õigesse kohta. Tõrvirakud, silelihaskude, magu, näärmeepiteel, silelihase rakk, närvikude, epiteelrakk, närvirakk. Rakk- tüvirakud, silelihase rakk, epiteelrakk, närvirakk Kude- näärmeepiteel, silelihaskude, närvikude Elund- magu Elundkond- seedeelundkond 5. Mis on homöostaas, kuidas toimub regulatsioon? Homöostaas on organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal. Hormoonide ja ainevahetuse abil. 6. Kuidas tagab organismi tasakaalu, kui sõidad rattaga? (lk 92) 7. Mis on apoptoos? Programmeeritud või kontrollitud rakusurm. 8. Millised võimalused on rakkudel omavaheliseks suhtlemiseks? Piluliidused ehk poorid, signaalained, hormoonid. 9. Kuidas on omavahel seotud närv, närvikiud, närvirakk? (lähtu ehitusest) 10. Kirjelda närviraku ehitust! (lk 97) 11. Mis tähtsus on neurogliial?
mõjutavad tema tegevust paljud tegurid, mis tulenevad sellest keskkonnast. Suhtlemine keskkonnaga avaldub ettevõtja või juhi põhitoimingutes – kavandamises, organiseerimises, kontrollimises- ja seetõttu peavad ettevõtjad tundma oma keskkonda hästi ja olema teadlikud seda mõjutvatest teguritest. Ettevõtluskeskkonna mõjuritena eristatakse ettevõttesiseseid ja ettevõtteväliseid tegureid. Sisemised tegurid mõjutavad ettevõtte tegevust ettevõttes eneses ja kujundavad ettevõtte sisekeskkonna. Ettevõtte tegevust määravad ka paljud välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust väljastpoolt ja moodustavad ettevõtte väliskeskkonna. Väliskeskonna tegurid võib omakorda jaotada makro- ja mikrokeskkonnateguriteks. Mikrokeskkonna tegurid mõjutavad ettevõtte tegevust otseselt, seega kujuneb ettevõtte väline mikrokeskkond tasandil, kus ettevõte tegutseb ja konkureerib. Välise mikrokeskkonna moodustavad ettevõtte toodangu või teenuste tarbijad,
Inimese füsioloogia 1. KT (variant 1) 1) Vere ülesanded/funktsioonid? a) transport (toitainete, hapniku, mineraalainete, hormoonide, makro- ja mikroelementide, jääkainete, jms) b) miljöö (vere sisekeskkonna stabiilsuse ja koevedeliku koostise konstantsena hoidmine) c) kaitse (vere kaotuse vastu hüübimine, kehavõõra bioloogilise materjali vastu immuunsussüsteem) 2) Südametsükkel koosneb... ? a) süstolist vere väljutamine südamest b) diastolist südame nö puhkeaeg, mil veri voolab tagasi 3) Südame minutimaht... ? ... on löögisagedus korda süstoolne maht. Rahuolekus on see u 5-6l, kehalisel tööl isegi aga 25-30l. Sõltub a) löögisagedusest;
organellidel ümber paikneda. Rakuteooria põhiseisukohad iga uus rakk saab alguse üksnes oma olemasolevast rakust selle jagunemise teel, rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Rakkude uurimise meetodid Binokulaarne mikroskoop, stereomikroskoop, elektronmikroskoop Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vaheldusel, seetõttu on oluline välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraan koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja pole. Fagotsütoos kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub sisse, liigub tsütoplasmasse (amööb, õgirakud)
Tsitraadi ja hepariini toime · Isotoonia hüübimismehhanismi kaudu. eluiga soonestikus. verd. Segada. Hb muutub pruuniks hüübimisprotsessile. · Isoioonia 7. Vere struktuurikomponendid. Erütropoees hematiiniks. Lisatakse tilkhaaval Tsitraat ja hepariin takistavad · Sisekeskkonna maht Veri koosneb vereplasmast, · embrüol rebukotis, lootel maksas, vett kuni värvi intensiivsus ühtub verehüübimist in vitro. · pH millesse on suspendeeritud põrnas ja lümfisõlmedes · pärast standardiga. Graduatsioonilt 28. Vere hüübimist aeglustavad · Vere vormelementide arv vormelemendid punalibled e
7. TUUMA PÕHIÜLESANDED Tuuma põhi ülesanded on DNA edasi kandmine, juhtida kogu raku elutegevust jne. Tuum määratleb kõik rakus toimuvad talitlusilikud protsessid, kui raku tuum eemaldada, rakk sureb! 8.RAKU MEMBRAANI EHITUS , TALITLUS JA ÜLESANDED Raku membraan koosneb kolmest kihist, millest välimine ja sisemine kiht koosnevad valgu molekulidest ja keskmine kiht lipiidi molekulidest. Raku ülesanded on: kaitsta rakku vigastuste ja väliskeskkonna ohtlike mõjude eest; eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast, reguleerida ioonide ja molekulide liikumist rakku ja rakust välja barjäärifunktisioon fagotsütoos ja pinotsütoos. Läbi raku membrani toimub raku ainevahetus. Raku membraanis on palju poore, mille kaudu see toimuda saab. Fagotsütoos on tahke aine sisenemine rakku, pinotsütoos on vedela aine sisenemine rakku. 9. MITOOS EHK KAUGPOOLDUMINE On keharakkude paljunemine.. Interfaas, Profaas, Metafaas, Anafaas ja Telofaas.
Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Tunnused: sisekeskkonna stabiilsus, rakuline ehitus, aine- ja energia vahetus ja paljunemine. Eluslooduse organiseerituse tasemed: …Tase Bioloogia haru Elualad Molekul Molekulaarbioloogia Toiduainetööstus, materjaliteadus. Rakuline tase Tsütoloogia ehk rakubioloogia Taimekasvataja, kunstlik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
