auto – toitumine, troofia – toitumine. See protsess on fotosüntees: valgus + 6 CO2 + 6 H2O –> C6H12O6 + 6 O2 Heterotroofid – organismid, kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaanilisest ainest. Need on seened, loomad ja enamus baktereid. Loomad ja seened saavad selle rakuhingamisega: C6H12O6 + 6 O2 –> 6 CO2 + 6 H2O + energia Raku hingamine toimub mitokondrites. 4. Stabiilne sisekeskkond............................................................. Püsiv keemiline koostis (pool klaasi soola = surm) Püsiv happelisus Püsiv temperatuur Kõigusoojased – imetajad (37o), linnud (40o) Püsisoojased – 5. Reageerimine keskkonna muutustele...................................... Loomad tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi meeleorganitega. Rakumembraanid on valgumolekulid, mis muutes oma kuju, saadavad infot raku sisse. 6. Paljunemine...
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES 'ETTEVÕTTE JUHTIMISE ÜLDKURSUS' (2.0 EAP) 1. Organisatsiooni mõiste, organisatsioonide jaotus ja eesmärgid Organisatsiooni mõiste - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). Organisatsioonid jagunevad: - formaalne organisatsioon - kindel struktuur ja eesmärgid - mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub - primaarne organisatsioon - inimestele meeldib koos teatud tööd teha - sekundaarne organisatsioon - tähtis on tulemus Organisatsiooni eesmärgid Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda. 2. Organisatsiooni keskkond (sisekeskkond, mikrokeskkond, makrokeskkond) Sisekeskkond Kliendid - määravad, mida org. peab tegema Klienditeenindajad - kellest sõltub kliendi rahulolu Juhid - aitavad kliend...
!!!!!! Glükoosi valem C6H12O6 Metabolism aine ja energiavahetus Lagundamine dissimilatsioon Sünteesimine assimilatsioon Taim sünteesib glükoosi, sööme selle ära, saame energiat ja väljutame jäägid. Kasutame ära 40%, ülejäänud läheb soojuseks ja ns kaotsi Kõik organismid elavad, surevad, paljunevad Pärilikkus - järglased sarnanevad oma vanematega Kõikidel elusorganismidel on sarnane keemiline koostis ja püsiv sisekeskkond Ainukesena suudavad püsivat kehatemperatuuri hoida linnud ja imetajad, teised elusorganismid sõltuvad välistemperatuurist Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele Biomakromolekul suured molekulid, mis esinevad ainult elusorganismidel (sahhariidid, valgud ja nukleiinhapped) Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga, kui ei kohastu, siis sured. Anatoomia uurib organismide siseehitust Morfoloogia uurib organismide välisehitust Füsioloogia uurib organismide talitlust
3 1 glükoosi reageerimine 4 5 hapnikuga, mille 6 tulemusel vabaneb 7 ENERGIA ja tekib 8 süsihappegaas ning vesi. Rakuhingamine toimub 9 kõigis organismides v. a. bakterid. Kas auto- või heterotroofid? http://et.wikipedia.org/wiki/Ümaralehine_huulhein http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9903/taelik.jpg 4. Stabiilne sisekeskkond · Püsiv keemiline koostis (vesi, soolad, valgud, hormoonid jne.) · Püsiv happelisus · Püsiv temperatuur Kõigusoojased...? Püsisoojased ...? Ja muud näitajad 5. Reageerimine keskkonna muutustele Loomad tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi meeleorganitega. Miks meil on meeleorganid ja miks taimedel ei ole? Kas taimed näevad? Kas taimed tunnevad maitset? Kas ainuraksed tunnevad maitset? Rakumembraanis on valgumolekulid, mis
3 1 glükoosi reageerimine 4 5 hapnikuga, mille 6 tulemusel vabaneb 7 ENERGIA ja tekib 8 süsihappegaas ning vesi. Rakuhingamine toimub 9 kõigis organismides v. a. bakterid. Kas auto- või heterotroofid? http://et.wikipedia.org/wiki/Ümaralehine_huulhein http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9903/taelik.jpg 4. Stabiilne sisekeskkond • Püsiv keemiline koostis (vesi, soolad, valgud, hormoonid jne.) • Püsiv happelisus • Püsiv temperatuur Kõigusoojased…? Püsisoojased …? Ja muud näitajad 5. Reageerimine keskkonna muutustele Loomad tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi meeleorganitega. Miks meil on meeleorganid ja miks taimedel ei ole? Kas taimed näevad? Kas taimed tunnevad maitset? Kas ainuraksed tunnevad maitset? Rakumembraanis on valgumolekulid, mis
*Kujult ümar või ovaalne. *Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga, mis tagab ainevahetuse tuuma ja tsütoplasma vahel. *Tuum on täidetud karüoplasmaga e. tuumaplasmaga. *Interfaasis on näha tuumakesed, kus toimub rRna süntees ja ribosoomide moodustumine. *Tuumas asuvad kromosomid pärilikkuse kandjad Tuuma funktsioonid *Sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni. *Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. *Juhib raku elutegevust. Tsütoplasma *Poolvedel raku sisekeskkond, mis on pidevas liikumises. *Sisaldab vett (60-90%), milles on lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. *Anorgaaniliste ainete ioonid tagavad raku püsiva pH taseme. *Orgaanilistest ainetest esineb valke, lipiide, süsivesikuid, amino-ja nukleiinhappeid jne. Tsütoplasma funktsioonid *Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. *Tab toitainete laialikandmise rakus. *On jääkainete eritumiskohaks.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R16 KÕ Laura Potsepp TINEVEX OÜ Praktikaaruanne Koolipoolne juhendaja: Siiri Luts, MA Ettevõttepoolne juhendaja: Eveli Vaarend Valga linn 2017 1 SISUKORD SISUKOR 1.1Ettevõtte sisekeskkond...........................................................................................5 1.2Ettevõtte tegevusala ja selle analüüs......................................................................6 1.3 Äri (turundus) keskkond ja selle mõju praktikaettevõttele...............................6 2MAJANDUSSÜNDMUSTE DOKUMENTEERIMIE JA KIRJENDAMINE............8 2.1Raamatupidamistreguleerivad õigus- ja normatiivaktid, sh raamatupidamise sise- eeskiri......................
Maavälise elu otsingud ja SETI programmi ülevaade Maavälise elu otsingud · Üldiselt tunnustatud elu tunnused on keemiliselt püsiv sisekeskkond, ainevahetus, kasvamine, keskkonnaga kohastumine,keskkonnateguritele reageerimine ja paljunemine. Maaväline elu võib kuid ei pruugi vastata neile tunnustele. Valdavalt lähtuvad maavälise elu otsingud siiski maisele sarnase süsinikupõhise ja maistele lähedastes tingimustes arenenud elu otsingutele. Maavälise elu otsingute ajalugu · Loodusrahvad ja muistsed tsivilisatsioonid ei arutlenud antud teemal või kadusid inimestega
vitamiine, mineraalaineid, Ca ja räniühendeid, ning soodustab juuste, küünte ja naha kasvu. Happeline toit mõjub ka kahjulikult maole Küünte kasvuks on vajalik Zn, päevanorm 15 mg, sportlastel 30 mg. Samuti mõjub räni puudumine toidus küünte tervishoiule. Kui sööme liiga palju happelisteks jääkproduktideks lagunevat toitu (piim, õlu, kohv, hot-dog, leib jms), hakkab organism vett säilitama ja rasva koguma Sisekeskkond muutub happelisemaks, kleepuvad vere punalibled üksteise külge (kuna nende laengud muutuvad) ning hakkavad takistama vere liikumist. Suur hulk punaliblesid sureb happelise keskkonna tõttu lihtsalt ära, muutes oma laguproduktidega keha veelgi happelisemaks. Et tervis oleks hea, peame hoolitsema selle eest, et peensool oleks korras ja et liiga happeline toit soolteseinu ei hävitaks. Tuleb süüa rohkem aluselist toitu
Peab põhinema teaduslikel faktidel. Teaduslik meetod-Võte, mille abil jõutakse uute teaduslike faktideni. Teaduslik probleem-Küsimus, millele teadus vastata ei oska. Teooria-Ühe valdkonna faktide ja seaduste üldistus. Tsütoloogia-Uurib rakkude ehitust ja talitlust. Ökoloogia-Bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi. Morfoloogia-Uurig organismide välisehitust. Histoloogia-Koeteadus. Homöostaas- püsiv sisekeskkond Ökosüsteem-Selle moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhet organismid, koos elukeskkonnaga. Võrdle Anatoomia-Bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Morfoloogia-Uurib organismide välisehitust. Füsioloogia-BT, mis uurib organismide talitlust ja nende regulatsiooni. Sarnasus-Tegelevad organismi uurimisega(eluilminguid). Tsütoloogia- e. rakuteadus. Histoloogia-uurib hulkraksete organismide kudede ehitust ja talitlust. Sarnasus-Rakutasandil toimivad
a. Klassikalised koolkonnad: teaduslik, bürokraatlik, administratiivne b. Nüüdisaegsed teooriad: inimsuhete koolkond, süsteemikoolkond, olukorraline koolkond, piirangute teooria, õppiv organisatsioon c. Koolkondadest on vajalik teada peamiseid seisukohti ja juhtivat(id) teoreetikuid ning osata erinevaid lähenemiseid kriitiliselt hinnata 8. Organisatsiooni keskkond a. Makrokeskkond b. Mikrokeskkond c. Sisekeskkond d. Keskkonnast on vaja teada: millest koosneb, elementide põhikirjeldused, keskkonda iseloomustavaid peamiseid tegureid (keerukus, muutlikkus, määramatus) e. Juhtide eetiline ja sotsiaalne vastutus: milline on eetiline ja sotsiaalselt vastutav juht? 9. Planeerimine kui juhtimisfunktsioon a. Plaanide tüübid b. Planeerimise erinevad tasandid c. Planeerimise käik d
rünnakuid pareerivad keha enese kaitsereaktsioonid. Harvardi ülikooli teadlane Walter Cannon arendas homoöstaasi kontseptsiooni edasi 1914. Aastal ilmunud raamatus ,,The Wisdom of the Body". Ta kirjeldab keha vastureaktsiooni ärritajatele. On kaks võimalust: keha võitleb ärritajaga või jääb ärritajat passiivselt taluma. Märkimisväärselt arendas seda suunda edasi stressiteooria elavdaja Hans Selye. Üks tema teesidest:"Kõik, mis paikneb minu sees, minu isikliku naha all, on minu sisekeskkond. Ka nahk kuulub sinna. Teiste sõnadega: minu sisekeskkond- see olen mina ise, keskkond, kus elavad minu rakud. Selleks, et säilitada normaalset elutegevust, ei tohiks minus midagi tugevasti normist kõrvale kalduda. Kui see aga juhtub, siis ma haigestun või suren." Stressi mõiste võttis kasutusele dr Hans Selye 1936. aastal. Ta õppis 1929. Aastal Praha ülikooli arstiteaduskonna 2. kursusel ning tal tekkis idee: igal haigeks jääjal on esialgu
Epiteelkude-katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid Fibrillarne sidekude-hoiab skeletti koos (kõõlused) Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja oksüdeerimisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine Glükakoon-ensüüm, mis vastupidiselt insuliinile tõstab veresuhkru taset lagundades glükogeeni Glükogeen-loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, lagunemisel tekib glükoos Homoöostaas-organismi võime tagada püsiv stabiilne sisekeskkond sõltumata väliskeskkonna muutustest Hormoonid-ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes ja omavad kindlat toimet rakkudele ja organitele Humoraalne regulatsioon-elundkondade talituse regultasioon hormoonide vahendusel Immuunsussüsteem-kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu Insuliin-ensüüm, mida toodab pankreas e.kõhunääre juhul, kui vere glükoosisisaldus on kõrge. Kesknärvisüsteem-pea- ja seljaajus-informatsiooni töötlemine
õistaimedel) 2)Ainevahetus: 1)Autotroofne ainevahetus: rohelised taimed neil on olemas klorofüül (fotosüntees) 2)Heterotroofne ainevahetus: peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet. 3)Rakuline ehitus Kõik elusolendid koosnevad rakkudest 1)prokarüootne e. eeltuumne rakk 2)eukarüootne e. tuumaga rakk 4)Reaktsiooni võime ärritajatele Taimedel: kroonlehtede liikumine valguse poole Inimesel: nt: tunned kui keegi puudutab sind 5)Kõikidel elusolenditel on stabiilne sisekeskkond Nt: Keha temperatuur, veresuhkru tase 6)Elusolendeid iseloomustab areng e. teatud täiustumine. Paljunemise võime on arengu näitaja Elu organiseerituse tase 1)Rakk rakku tuuma uurib tsütoloogia Uuritakse kromosoome mis koosnevad DNA-st. Dna uurimine võimaldab: Diagnoosida ja ennetada haiguseid, määrata sugulust, tuvastada kurjategijaid ja määrata loote väärarengut. 2) Kude seda uurib histoloogia Inimesel on 4 põhi kudet: 1)Kattekude e. epiteelkude nahk
· Heterotroofid- saavad energia toidust Paljunemisvõime: Suguline Mittesuguline Viljastumine Pooldumine, pungumine jne, üksainus organism Arenemis- ja kasvamisvõime: · Otsene areng- järglased sarnanevad sündides vanemaga. · Moondeline areng- järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. Stabiilne sisekeskkond: · Püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH). · kõigusoojased · püsisoojased Reageerimine ärritusele: Pärilikkus: · Järglased sarnanevad oma vanematele Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga: · Erinevatel liikidel on erinev eluiga Keerukas organiseeituse tase: · Molekulaarne, rakuline Kohastumine: Elu organiseerituse tasemed Molekulaarne tasand: · Elu molekuaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia. Rakuline tasand:
Milline on töenäosus, et järgmisena sünnib perekonda lokkisjuukseline poeg? Kodominantsus - avalduvad mõlemad tunnused heterosügootses olekus. Elu areng 1) ürgeoon ehk arhaikum - maa teke, elu teke 3,5 miljardit, bakterid, arhed 2) agueoon ehk proterosoikum - fotosüntees, vaba O2, osoonikiht, eukarüoodid, hulkraksus: tekkisid koed, organid, väheneb sõltuvus keskkonnast, sugulise paljunemise täiustumine, aktiivse liikumisvõime teke; endosümbioos: a) sisekeskkond eraldatud väliskeskkonnast b) rakustruktuuride kooskõlastatud töö c) kujunes välja sugulise paljunemise võime. 3) vanaaegkond ehk paleosoikum - kujunesid välja kõikide liikide eellased, silma kujunemine, selgroo kujunemine, rohkem täiustunud närvisüsteem (peaaju, seljaaju), elu siirdus maismaale, kuivusega kohastumine, kuivusega kohastumine, kehasisene viljastamine, muna kujunemine, kopsud, mulla teke Geograafiline isolatsioon Ajaline- sugulise aktiivsuse perioodid ei kattu
8. FÜSIOLOOGIA teadus, mis uurib organismide talitlusi ja regulatsioone. 9. GENEETIKA teadus, mis uurib organismide pärilikust ja muutlikkust. 10. HETEROTROOF - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. 11. HISTOLOOGIA teadus, mis uurib kudesid. 12. HOMOÖSTAAS stabiilne sisekeskkond, mis tagatakse ainevahetuslike protsessidega. 13. HUMORAALNE REGULATSIOON veres erinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel toimuv regulatsioon. 14. KUDE sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega moodustavad koe. 15. MORFOLOOGIA teadus, mis uurib organismide välisehitust. 16. MÜKOLOOGIA teadus, mis uurib seeni. 17. NEUTRAALNE REGULATSIOON närvisüsteem reguleerib elundite ja elundkondade talitlusi. 18. ORGAN E
Elu omadused: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine ja energia vahetus (hingamine, toitumine, eritamine), stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng. Organiseerituse tasemed: · Molekulaarne tasand · Rakuline tasand esmane organiseerituse tase, millel on kõik elu omadused. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud moodustavad koe: Epiteelkude ehk kattekude: Lihaskude: - katab keha pinda, siseelundeid, moodustab näärmed (higi, sülg, pisarad) - võimaldab liikumist
Elu omadused ehk tunnused Elu organiseerituse keerukus väljendub mitmetasemelisuses ja protsesside regulatsioonis Elu tunnuseks on biomolekulide olemasolu ja reguleeritavatest süsteemidest koosnemine, DNA olemasolu ja suremine Elu tunnused on bakteritel ja ökosüsteemil, viirustel ei ole Elutegevuse käigus kõik organismid vajavad energiat ja sünteesivad kehale vajalikke aineid Kõigil organismidel on püsiv sisekeskkond ja selle tagavad keemiline koostis koos neutraalse pH'ga Elu tunnus arenemine, on iseloomulik organismidele ja ökosüsteemile Elu tunnuseks on suhtlemine meelte abil ja väliskeskkonnaga Organismid peavad saama väliskeskkonnast toitu, vett ja energiat. Kõikidele organismidele on iseloomulik eritamine ja hingamine Elu saab defineerida viie kuni kaheksa tunnuse abil Elu uurimisega seotud elukutsed Molekulaarbioloogia - Biomolekulid
vanemorganismist. Areng võib olla otsene või moondeline. Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel. Hulkraksed organismid v6tavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega. Üherakulistel närvisüsteem puudub. Elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine ja areng. 1.2 Elu organiseerituse tasemed Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Molekulaarbioloogiaks nimetatakse bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel. See on tihedalt seotud temaga külgnevate füüsika ja keemiaharudega. Molekulaargeneetika uurib pärilikkuse molekulaarseid mehhanisme.
See protsess on fotosüntees. Valgus+6CO2+6H2OC6H12O6(glükoos)+6O2 Heterotroofid-organismid , kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaaanilisest ainest rakuhingamise käigus C6H12O6+6O26CO2+6H2O+energia Mitokonderis toimub rakuhingamine ,st glükoosis reageerimine hapnikuga, mille tulemusel tekkib energia, süsihappegaas ja vesi. Rakuhingamine toimub kõigis organismides väljaarvatud bakterites. 4)Stabiilne sisekeskkond · Püsiv keemiline koostis · Püsiv happesusereaktsioon · Püsiv temperatuur Kõigusoojased: kahepaiksed,kalad, roomajad Püsisoojased: linnud, imetajad 5)Reageerimine keskkonna muutustele · Loomad tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi meeleorganitega · Ainuraksetel on rakumembraani pinnal valgumolekulid, mis muutes oma kuju, saadavad infot raku sisse. 6)Paljunemine
1.tsütoloogia- rakuteadus 2. histoloogia- kudedeteadus 3. homöostaas- püsiv sisekeskkond 4. füsioloogia- teadus keha talitlusest 5.anatoomia- teadus keha ehitusest 6. Neutraalne närvisüsteemi abil toimuv regulatsioon, humoraalne-hormoonide abil 7.populatsioon- liigi isendid, kes elavad samas paigas koos 8.etoloogia- loomade käitumist uuriv teadus 9. loodusseadus- Faktide üldistus, selgitab loodusnähtuseid. 10.looduslik teooria-mingi teadusharu raames kehtiv faktide, seaduste kogum 11.teaduslik hüpotees- oletatav vastus probleemile 12
teisejärguline, seega nende peale energiat ega hapnikku ei kulutata. Hapnikuvaegusest tingituna vaevavad stressis inimesi sageli väsimus, pingepeavalud, higistamine, kõhukinnisus, pearinglus, lihasevalud. Osaliselt kaetakse suurenenud energiavajadus immuunsüsteemi arvelt, seetõttu on stressis inimesed tihti vastuvõtlikumad haigustele. Füüsiliste vaevuste tekke üks olulisi põhjusi on happeliseks muutunud organismi sisekeskkond. Tugev tung ülesöömiseks tulenebki sellest, et organism üritab toota sisekude, mille sisse liigset hapet ladustada. Krooniline stress toob endaga unehäired, südamehaigused, paanikahäired,konsentratsioonivõime vähenemise, depressiooni, meestel impotentsuse ja naistel mentruatsioonitsükli häired. Vallandumist soodustavad tegurid võivad olla tööstress, pingeline kodune õhkkond, pärilikkus, unehäired jne. Pikaajalise stressi mõju organismile
KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE 1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta süsteemi väikseimast ühikust. a) Riik loomad b) Hõimkond keelikloomad c) Klass imetajad d) Selts esikloomalised e) Sugukond inimlased f) Perekond inimene g) Liik tark inimene 2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene temperatuur 3. Kas esitatud väited on õiged või väärad? Vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamata! a) Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem vastsündinud kui täiskasvanud inimahvi kolju proportsioonidega. Õige b) Inimese aeglast individuaalset arengut saab kiirendada hea toitumisega. Vale; Inimese individuaalset arengut ei saa mõjutada. c) Ahvide aju on inimese ajust ligikaudu 1,6 x väiksem. Vale; Ahvide aju on inimese ajust
Tüvirakk – Jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad areneda eri tüüpi kudedeks Ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe Neli koetüüpi: Epiteelkude – Kaitseb ja katab organismi sise- ja välispinda, moodustab näärmeid, tihedalt koos Lihaskude – Kokkutõmbumisvõimeline, liikumiseks Sidekude – Palju rakuvaheainet, moodustab teisi kudesid toetava süsteemi Närvikude – Vahendab infot rakkude vahel Homöostaas Püsiv sisekeskkond, inimese organismis toimuvad pidevad muutused, kuid rakkude, kudede ja elundite talitus nõuab püsivaid tingimusi. Püsiva sisekeskonna all mõistetakse püsivat pH – taset, (kui pH tase on alla 6,4 või üle 7,4, siis võib asi lõppeda surmaga), ühtlast süsinikdioksiidi, glükoosi ja erinevate ioonide kontsentratsiooni veres, mõõdukat vee hulka ja kehatemperatuuri püsimist vahemikus 36-37 kraadi Celsiuse järgi. Kui tekib kõrvalekalle, taastavad tasakaalu reguleerivad mehhanismid,
saavutamisele. · Tõenäoliselt ei võta tavaline inimene soodsates tingimustes mitte üksnes vastutust kanda, vaid ka otsib ise seda. · Võime kasutada fantaasiat, leidlikkust ja loovust firma probleemide lahendamisel on inimeste hulgas üsna laialt levinud. · Tänapäeva tööstuses kasutatakse tavalise inimese intellekti võimalusi ainult osaliselt. 11. Mida mõistetakse organisatsiooni keskkonna all? Kuidas organisatsiooni keskkonda üldiselt jaotatakse? Sisekeskkond , Väliskeskkond. 12. Nimetage organisatsiooni makrokeskkonna tegurid. Makrokeskkond: Rahvusvahelised tegurid Majanduslikud tegurid Sotsiaal-kultuurilised tegurid Poliitilised ja õiguslikud tegurid Tehnoloogilised tegurid 13. Nimetage organisatsiooni mikrokeskkonna tegurid. Mikrokeskkond: Konkurendid Kliendid Tarnijad Regulaatorid Strateegilised liitlased 14. Nimetage organisatsiooni sisekeskkonna tegurid.
rhmad on samuti nt. viburlased ja viburloomad, ambid, algloomad, eeltuumsed. 2.)Inimese kui imetaja iseloomulikud tunnused: Gaasivahetus kopsudes. Sda on 4-osaline. Esineb suur ehk kehavereringe ja vike ehk kopsuvereringe. Toiduainete peenestamine, toitainete lhustamine, toitainete imendumine seedetraktis. Pidev energiavajadus. Rakuhingamisel toimub lhustumissaaduste dissimilatsioon energia saamiseks. Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne sisekeskkond ja psiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ja organismi talitluste ja homostaasi neuraalne ja homoraalne regulatsioon. Biosnteesiprotsesside kigus kehaomaste ainete valmistamine. Jlainete (uriini) eritusprotsessid neerudes. Info saamine vliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus. Krgem nrvitalitlus. Inimene organism on kui isereguleeruv ssteem. Organism on terviklik ssteem- kik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi talitlused toimuvad rtmiliselt
keemilised (keemilised ühendid) ning bioloogilised (viirused, bakterid, algloomad, seened, loomad, taimed). Haigusi liigitatakse veel nakkavateks ning mittenakkavateks. Organismi kaitsetõkked haigustekitajate eest on kaitseensüüm süljes, terve nahk ja eritatav higi, hingamisteede limaskestad, soolhape maos, seedeelundkonna limaskest ning seedekulglas elavad kasulikud mikroobid. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. Naha pindmine kiht on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest. Selle all paikneb elusatest rakkudest koosnev marrasnahk, marrasnaha all asub pärisnahk, kus on rohkesti erinevaid vere- ja lümfisooni ning tundeelundeid
9. Tean mis on bioaktiivsed ained ning nende olulisust organismis 10. Oskan sünteesida DNA ja RNA ahelaid ning tean nende funktsioone organismis 11. Tean mille poolest erineb DNA RNAst 1) Elu on nähtus, mis eristab organisme, millele on omased enesealalhoiu- ja kommunikatsiooniprotsessid, pelkadest füüsilistest objektidest. Elu Tunnused on : · Rakuline ehitus · Aine- ja energiavahetus ehk metabolism · Stabiilne sisekeskkond (püsi- ja kõigusoojased) · Paljunemine (suguline ja mittesuguline) · Arenemine (otsene ja moondega) · Reageerimine ärritusele 2) Looduse riigid on : · Taimed · Seened · Loomad · Bakterid · Protistid 4) Elu organiseerituse tasemed on : BIOSFÄÄR Ökosüsteem Populatsioon TAIMORGANISM LOOMORGANISM * organ(juur) *organisüsteem * kude(kattekude) ehk elundkond (seedeelundkond)
Elu tunnused: 1) keerukas organiseeritus ( organismides tekivad biomolekulid) 2) aine ja energiavahetus ( sellega tagatakse püsiv sisekeskkond) 3) paljunemine ( mitte suguline, suguline) 4) pärilikkus 5) areng ( otsene- sarnased vanematega, moondega- erineb vanematest, järkjärgult muutub) 6) reageerimine väliskeskkonna ärritustele (loomadel aktiivne, taimedel passiivne) Elu organiseerituse tasemed: 1) Molekulaarne tase ( uurimisobjektideks biomolekulid, haruteadus- molekulaarbioloogia) 2) Rakutase ( ilmnevad kõik elutunnused. Kõige tähtsam tase. Tsütoloogia) kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe, histoloogia ...
Biomolekul- molekul, mis moodustub süsinikuühenditest (suhkur, rasvad, valgud) Teaduslik fakt- Kui püstitatud hüpotees peab paika saadakse uus teaduslik fakt, mida saab kontrollida 4) Elu tunnused: 1. Rakuline ehitus (ainuraksed, hulkraksed) 2. Biomolekulide esinemine 3. Aine- ja energiavahetus (toidu omastamine, energia vabastamine, jääkide eritamine) 4. Paljunemisvõime (suguline, mittesuguline) 5. Arenemine- ja kasvamisvõime (otsene, moondeline) 6. Stabiilne sisekeskkond (kõigusoojased, püsisoojased) 7. Reageerimine ärritustele 8. Pärilikkus 9. Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga 10. Keerukas organiseerituse tase 11. Kohastumine (elu keskkonda sulandumine) 5) Autotroof ja heterotroof Autotroofid on taimed ja heterotroofid on tarbijad. • Autotroof - organism, kes valmistab ise orgaanilist ainet anorgaanilisest, kasutades välist energiat • Heterotroof - organism, kes ei suuda ise anorgaanilisest ainest
Lipiidid- orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Hormoonid- bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisekretsiooninäärmetes AIDSi e immuunpuudulikkuse sündroomi põhjustav HIV- viirus Kontraktsioonvalgud- valgus, mis on võimelised muutma oma struktuuri (lihasvalgud) Homöostaas- püsiv ehk stabiilne sisekeskkond (kõigusoojased ja püsisoojased) Organsüsteem- elundkond Etoloogia- loomade käitumist uuriv teadus Biosfäär- kogu Maad ümbritsev elu sisaldav kiht, suurim ökosüsteem 2. Rakulise ehituse järgi organismide liigitus (ühe- ja hulkraksed) Üherakulised organismid Hulkraksed organismid (ainuraksed) (heterotroof) Bakterid loomad
III töö raku ehitus · Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused; keeruline ülesehitus. · Suurim rakk- maksarakk; väikseim- mükoplasma Eeltuumsed- prokatüoot Päristuumsed- eukarüoot Tuum puudub olemas DNA 1 rõngasmolekul Mitu DNA rõngasmolekuli Tsütoplasma + + Ribosoomid + toodetakse valke + Membraansed - + siseorganellid · · 17. saj keskel täiustas Robert Hooke mikroskoopi ning avastas sellega taimede rakulise ehituse. · Rakuteooria põhiseisukohad: Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest; Rakud on ehituselt ja keemiliselt koostiselt sarnased; Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas; Iga uus rakk tekib vana raku jagunemise tulemusen...
keemilised (keemilised ühendid) ning bioloogilised (viirused, bakterid, algloomad, seened, loomad, taimed). Haigusi liigitatakse veel nakkavateks ning mittenakkavateks. Organismi kaitsetõkked haigustekitajate eest on kaitseensüüm süljes, terve nahk ja eritatav higi, hingamisteede limaskestad, soolhape maos, seedeelundkonna limaskest ning seedekulglas elavad kasulikud mikroobid. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. Naha pindmine kiht on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest. Selle all paikneb elusatest rakkudest koosnev marrasnahk, marrasnaha all asub pärisnahk, kus on rohkesti erinevaid vere- ja lümfisooni ning tundeelundeid
· Lisaks jagatakse: ÜHERAKULISED HULKRAKSED EUKARÜOOTSE RAKU EHITUS RAKUMEMBRAAN TUUM · Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga · Tuuma sees on karüoplasma · Interfaasis on olemas tuumakesed, milles toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine · Tuumas asuvad kromosoomid FUNKTSIOONID · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni · Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse · Juhib raku elutegevust TSÜTOPLASMA · Poolvedel raku sisekeskkond · 60-90% tsütoplasmast moodustab vesi, milles on lahustunud erinevad ained FUNKTSIOONID · Seob raku organellid ühtseks tervikuks · Tagab toitainete laialikandmise rakus · On jääkainete eritumiskohaks · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse produkte, pigmente TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK · Membraansete kanalikeste, põiekeste ja tsisternikeste süsteem, mida mööda toimub rakusisene ainete liikumine · Seotud ainevahetuslike protsessidega · Tuuma välismembraan on ERga alati
b)suguline-viljastamine ehk muna- ja seemneraku ühinemine(ka õistaimedel) 2)Ainevahetus a)autotroofne av-rohelistel taimedel, neil on klorofül.Selline toitumisviis-fotosüntees b)heterotroofne av-peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet 3)Rakuline ehitus-kõik elusorganismid (ja ainult nemad) koosnevad rakkudest a)prokarüootne ehk eeltuumne rakk b)eukarüootne ehk tuumaga rakk 4)Reaktsioonivõime ärritajatele nt.kroonlehtede liikumine(valgus) 5)Stabiilne sisekeskkond nt.kehatemp., veresuhkru tase 6)Areng ehk teatud täiustumine nt.paljunemisvõime on arengu näitaja ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Rakk-uurib tsütoloogia. Raku tuumas on kromosoomid, mis koosnevad DNA'st DNA uurimine võimaldab: *diagnoosida haigusi *ennetada haigusi *määrata sugulust *tuvastada kurjategijaid *määrata lootearengut/väärarengut 2)Kude-uurib hüstoloogia 4 põhikudet: *katte- ehk epiteelkude *lihaskude (vööt-, südame-, silelihaskude) *närvikude
I-vaja kilpnäärme normaalseks tegevuseks F-kaitseb kaariase eest, ladestab kaltsiumi NH2-tagab keskkonna happelisuse Vee omadused: Anorgaaniliste ainete põhiosa organismides Veemolekul koosnev hapnikust ja vesinikest Vesiniksidemed on nõrgad Vesi on hea lahusti Pindpinevus-vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Kapillaarsus-vee liikumine mööda kitsaid märguvaid struktuure Vee ülesanded: Reguleerib keha temperatuuri Transpordib aineid kehasse Rakkude sisekeskkond, täidab rakuvaheruumi Tagab raku siserõhu Reguleerib soojust Fotosünteesi lähteaine Vajalik organismide paljunemiseks MÕISTED Denaturatsioon-valkude sekundaar-või tertsiaarstruktuuri lagunemine välise teguri, temperatuuri, happe, aluse või mehhaanilise mõjutamise toimel. Riboos-5süsinikuga suhkur, kuulub RNA koostisesse. Biomolekul-elusorganismides leiduvad molekulid, erinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni.
Homöostaas Homöostaas on organismi omadus tagada organismi sisekeskkond stabiilsena, isegi väliskeskkonna muutumisel.(temperatuur püsib,elundkonnas varustavad piisava energiaga, säilitada vere pH 7,4 juures.) Et terved olla peavad kõik elundid töötama: sooltoru absorbeerima toitaineid, kopsudes gaasivahetus v.keskk, süda pumpama verd,neerud eritama jääkprodukte, tasakaalustama kehavedelike hulka. Homöostaas säilib närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Neuraalne regulatsioon-Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar.
Esinevad rakus vabalt või kinnituvad tsütoplasma võrgustiku membraanidele, kus nad sünteesivad valke. lüsosoomid B. Põietaolised organellid, mis on ümbritsetud ühe membraaniga. Sisaldavad ensüüme, mis lagundavad rakustruktuure ja orgaanilisi molekule. rakumembraan C. Ainete liikumine rakku ja rakust välja. tsütoplasma D. Poolvedel raku sisekeskkond, mis täidab rakku ja seob organellid tervikuks. kromoplastid E. Sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes. Golgi kompleks F. Rakus sünteesitud ainete kogumine ja ümbertöötlus. tsütoskelett G. Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur, mis täidab rakku ja seob organellid tervikuks.
* seob tervikuks kõik organismi osad * kindlustab pideva ainevahetuse * osaleb jääkainete eemaldamises * ühtlustab keha temperatuuri * kannab CO2 kudedest kopsudesse * kannab O2 kopsudest kudedesse * kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone * kindlustab pideva ainevahetuse * osaleb jääkainete eemaldamises * ühtlustab keha temperatuuri 9.Nimeta 4 inimese vere ülesannet. * ainete transport * temperatuuri ühtlustada ja säilitada * organismi kaitsta * sisekeskkond ühtseks tervikuks siduda 10.Vastata teksti põhjal küsimustele (muutused organismis füüsilise tegevuse korral, kuidas on need seotud vereringe ülesannetega). 11.Järjesta õigesti hingamiselundid sisse- või väljahingamise korral (töö joonisel on vead). Sissehingamisel ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsud. Väljahingamisel vastupidi. 12.Miks peab hingama läbi nina? Miks ei ole soovitav hingata läbi suu?
seened(pärmseen). Hulkraksed: loomad, taimed, vetikad(pruunvetikas), seened. Loomapopulatsioonid oravad rakvere tammikus, peipsi tint Peipsi järves, karud imevad võmpa. Taimepopulatsoonid seost. alati teatud asukohaga, nt. Tammed RKV Tammikus, Sarapuud Vinni Tammikus. Põhilised koetüübid epiteel-, lihas-, närv-, ja sidekude. Elu tunnused 1. Keerukas organiseeritus 2. Rakuline ehitus 3. Aine ja energiavahetus 4. Stabiilne sisekeskkond e. Homoöostaas 5. Paljunemisvõime ja pärilikkus 6. Kasvamine ja areng 7. Reag. Ärritusele. Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed molekulaarne, rakuline, orgaaniline, liigiline, ökosüsteemne. Ökosüsteem järv, jõgi, raba, põld, kõik metsatüübid. Ühe teadusharu soome tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistust nim teaduslikuks teooriaks. Teooria alusväited on koduseadused. Bioloogias nt. Evolutsioni, raku ja geeniteooria pärilikkus . Teadusliku
Perekond , sugukond ,selts hõimkond · ainevahetus (metabolism) · energiavahetus(loomad taimedest) · stabiilne sisekeskkond · paljunemine · arenemine ja kasvamine TASANDID: Molekulaarne(valgud, rasvad jne ) Organelliline mitokonder Molekulaarne tasand: Rakuline rakk Kude sarnased koed-organ -> elundkond Rakuline tase : Organismiline tase: Isend Liik
21. Renaturatsioon- valkude kõrgete struktuuride moodustumine, denaturatsioonile vastupidine protsess, 22. DNA- biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid 23. Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel 24. RNA- biopolümeerid, mille monomeerideks on ribonukleotiidiD. 25. Ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk 26. Homöostaas- stabiilne sisekeskkond, mis tagatakse metabolismi (ainevahetus) kaudu 27. Humoraalne regulatsioon- organsüsteem, milles elutegevust reguleerivad hormoonid ja keemilised ühendid 28. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon 29. Kude- sarnase ehituse ja talitlusega rakkude kogum 30. Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, mis võimaldav samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. 31
kaasatase valgussünteesi ribosoomides Kontroll mRNA lagundamise tasemel milliseid tsütoplasmas leiduvad mRNA molekulid suunatakse lagundamisse Translatsiooni-järgne kontroll millised toodetud valkudest aktiveeritakse või inaktiveeritaks, millistesse raku osadesse valgud transporditakse. Geenide avaldumist mõjuvad keskkonna tegurid: väliskeskkond (kemikaalid, ravimid, temperatuur, valgus, toitainete kättesaadavus), sisekeskkond (hormoonid, ainevahetus). Geenide avaldumise häired Mutatsioon päranduv geneetilie informatsiooni muutus. Downi sündroom kromosoomihäire, mille puhul 21. Kolm kromosoomi, arengu pidurdus ja vaime alaareng. Vähkkasvaja kasvaja, mis levib organismi kudedesse ja tekitada siirdeid. Prioonid valesti kokkupantud valkudes tekkinud haigused. Mutatsiooni liigid: geen-, kromosoom-, välistegurid-, valkude voltimisel.
2. Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul- see avaldub ka elu organiseerituse kõigil tasemetel 3. Organismide eluiga kujuneb tema pärilikkuse ja ümbritseva keskkonna koostoimes Kuidas organismid reageerivad ärritusele: 1. Kõik organismid reageerivad ärritusele ( nt: kui sa puudutad teda ) 2. Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub 3. Elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele , paljunemine ja areng Elu organiseerituse tasemed: 1. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks 2. Molekulaarbioloogiaks nimetatakse bioloogiaharu mis uurib elu molekulaarsel tasemel Miks peetakse rakku üheks peamiseks elu organiseerituse tasemeks: 1. Rakk on elu esmane organiseerituse tase , kus ilmnevad elu kõik omadused 2. Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia
määratlemine Vale nagu rahvastiku tihedus. või väär? Kolm isiksuse suuna kõikide tasemete e. Ükski neist a. õiguslik-poliitiline omadust mis on seotud juhtidele. Milline neist ei ole ettevõtte b. tehnoloogiline eduka eestvedaja/juhiga on Estonian Airi jaoks tarnija? c. sisekeskkond a. Statoil d. majanduslik järgmised: vaimne võimekus Tõene b. Nordea Bank e. sotsiaal-kultuuriline Õige (intelligentsus), ausus ja c. Boeing Täida lünk enim sobiva enesekindlus. Väär Õige d. Finair Õige vastusega. e. kõik nimetatud on Estonian .......
Teooriate paljusus moodsas käsitluses 1. Contingency theory (sõltuvusteooria) 2. Terviklik kvaliteedi juhtimine (TQM total quality management) 3. Sotsiaalse võrgustiku teooria · Neurovõrgustikud · Mõjukusel põhinevad teooriad 4. Õppiv organisatsioon 5. Strateegiline juhtimine · Resource-based view RBV 6. Complexity theory Contingency theory sõltuvusteooria Väliskeskkond Tehnoloogia Sisekeskkond 1. Organisatsioon suletud vr. avatud süsteem 2. Organisatsiooni tasakaalustatus staatiline vr. dünaamiline tasakaal 3. Mõjukus resursside voog organisatsioonis ning organisatsiooni ja väliskeskkonna vahel Organisatsiooni ja väliskeskkonna vaheline mõju Organisatsioon on avatud süsteem Väliskeskkond Väliskeskkond Organisatsioon Organisatsioon 1
Mis on evolutsioon? Evolutsioon on elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu. Nimeta evolutsiooni põhivormid (4) Füüsikaline ehk kosmiline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon Mis on elu tunnused? Elu tunnused on rakuline ehitus, biomolekulide esinemine, aine- ja energiavahetus, paljunemisvöime, arenemisvöime, kasvamisvöime, reageerimine ärritustele (ka näiteks mingisugused haigused), stabiilne sisekeskkond, pärilikkus, eluiga, mis löppeb surmaga, keeruline ehitus(keha). Nimeta elu päritolu ja arengu teooriaid. (17.-20. saj.) Kuni 19. sajandini arvati, et elu ja köik olemasolev on jumala looming. Antiik-Kreeka filosoofid (nt Anaximandros ja Empedokles) möistsid, et loomad (ka inimesed) vöisid areneda teist tüüpi loomadest. Hiljem summutasid selle arvamuse Platon ja Aristotoles. Evolutsiooniline mötlemine jäi päris pikaks ajaks sinnapaika, sest kristlus ei lubanud
organismid) →muutusid organellideks Muutused:1.mitoos 2.rakusisene tööjaotus 3.suguline paljunemine III. Hulkraksed organismid (olid paremini kaitstud väliskeskkonna eest) • Esimesed olid vetikad •Esimesed hulkraksed loomad – käsnad Muutused:1.organite teke – tööjaotus (juured,vesi,vars-kaitse) 2.parem kaitse 3. stabiilsem sisekeskkond (siirem võimalus eluks + kaitse) IV. Kambriumi ajastu e ,,plahvatus’’ Tekkisid peaaegu kõikide loomahõimude esindajad (limused, lülijalgsed) •tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng Põhjuseks: •regulaatorgeenid •elupaikade mitmekesisus meres V. Maismaa taimede teke •sammalde (sõnajalgtaimede taolised) eostaimed •tugev vars – kattekiht Tagajärg: •mulla teke
SÜSIVESIKUD 1. Mis on süsivesikud(sahhariidid) ja kuidas nad jagunevad? Süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid lihtsa ehitusega süsivesikud, sisaldavad 27 süsinikuaatomit. Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust 2. Milleks on glükoos vajalik? Rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine. 3. Mis on riboos ja desoksüriboos? Lihtsuhkrud, mis kuuluvad nukleiinhapete RNA ja DNA koostisesse. 4. Kirjelda oligosahhariite. • sahharoos kasutatakse toiduvalmistamisel, roo või peedisuhkrust, tekib glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, leidub rohelistes taimedes • laktoos leidub piimas, kõikide imetajate piimas • polüsahhariidid moodustunud mitmest kuni tuhandest lihtsüsivesiku molekulidest, ahelad võivad olla väga pikad ja hargnenud • tärklis taimne varuaine, m...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
