KUIDAS TAGADA TERVISLIK SISEKESKKOND/TÖÖKESKKOND? Töökeskkonnas peavad olema täidetud väga paljud tingimused, enne kui saame seda nimetada tervislikuks töökeskkonnaks. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaoluTöökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja ülesandeks on organiseerida töökohtade ohutegurite (vibratsioon, müra, füüsiline ülekoormus, keemilised ained, bioloogil...
Kirjelda ettevõtte sisekeskkonda: hõlmab kõiki tingimusi ja jõude organisatsiooni sees. Selle moodustavad sisemised tegurid(sündmused, üksused,ressursid,juhtimisstiil,organisatsioonikultuur jne), mis mõjutavad töötajate käitumist, ettevõtte tegevust ning langetatavaid valikuid. Sisekeskkond on omanike poolt kontrollitav ning allub juhtimisele. Kirjelda ettevõtte väliskeskkonda(mikro- ja makrokeskkond): Moodustavad seda ümbritsevad tegurid (tingimused, trendid,jõud,sündmused,organisatsioonid jne), mis mõjutavad ettevõtte tegevust ja valikuid, avades ettevõttele võimalusi ja kutsudes esile riske. Mikro:Kliendid, konkurendid,tarnijad ja koostööpartnerid, vahendajad, huvigrupid, pangad, omavalitsused, tarbijakaitse, maksuamet,konkurentsiamet.
Ettevõtluskeskkond. Sise- ja väliskeskkond. Loetle alpool toodud tabeli esimeses veerus oma eelnevalt püstitatud äriideega seotud makrokeskkonna tegureid. Pööra seejuures erilist tähelepanu erinevatele muutustele makrokeskonnas. Kirjelda tabeli teises ja kolmandas veerus, kuidas need tegurid mõjutavad äriidee teostamist. MAKROKESKKONNA VÕIMALUSED OHUD TEGURID Kuidas mõjutavad? Kuidas mõjutavad? Looduskeskkond Looduslikud ressursid on keskkonnaõigus ettevõtte tooraineallikaks. Eesti ökoloogiline seisund on suhteliselt hea, inim tekkeline reostus maismaal on suhteliselt väike / ei sega äritegevust Majanduskeskkond Näiteks on oluline arvestada majandustsükli...
Juhtimise eksam 1.Mis on organisatsioon? Miks on juhi osa oluline organisatsiooni edukaks tegevuses? Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. Org. on : kindel eesmärk, liikmed ja kord. Org. edu tagab õige juhtimine. Juht koordineerib teiste tööd ja muudab selle tervikuks Planeerib, motiveerib, organiseerib, kontrollib -> terviklik juhtimine 2. Kuidas on juhi töö (oskused) seotud tema juhtimistasemega organisatsioonis? Tippjuhtimine- üldised strateegilised eesmärgid ja üldine suunamine Täideviiv juhtimine- korraldav, juhendav, kontrolliv tegevus alumistel juhtimistasanditel, et tippjuhtimise poolt kavandatutu ellu viia. Ka spetsialistid ja tehnilised näitajad. On strateegilised juhid- tippjuhid- äriideed, eesmärgid, sihid, võistlusstrateegiad Operatiivne juhtimine- kõik tasemed- tulemuste saavutamine...
2) Aine- ja energiavahetus - toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine (autotroofid ja heterotroofid) 3) Paljunemisvõime - suguline —> viljastumine; mittesuguline —> pooldumine 4) Arenemis- ja kasvamisvõime - otsene areng —> järglased sarnanevad sündides vanematega; moondeline areng —> järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 5) Pärilikkus - järglased sarnanevad oma vanematele. ((( 6.) Stabiilne sisekeskkond - püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH) (kõigusoojased ja püsisoojased) ))) 2. Elu organiseerituse tasemel 1) Molekulaarne tase - puuduvad elutunnused 2) Rakuline tase - esinevad kõik tunnused 3) Koeline tase - sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe 3. Anatoomia definitsioon - organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum. 4
Aeroobne e hapnikuga ainevahetus on kiirem ja energeetiliselt kasulikum kui hapnikuta ainevahetus. Aeroobne ainevahetus: 1)lõhustatakse toitained lõplikult hapniku kaasabil, mille tõttu tekivad süsihappegaas ja vesi ning eraldub energia 2)suur osa energiast hajub soojusena, kuid osa sellest talletatakse 3)salvestatud energiat saavad organismid kasutada sünteesireaktsioonides, liikumisel, temperatuuri säilitamisel ja muus elutegevuses Keha sisekeskkond püsib stabiilsena Mingi kehasisese kõrvalekalde korral hakkab organism kiiresti taastama esialgset olukorda. Negatiivse tagasiside korral käivitub muutusele vastupidine reaktsioon, mis lõpuks taastab esialgse olukorra. Välikeskkond: tuul, lumi, madal õhutemp. Negatiivne tagasiside: 1)termoretseptorid registreerivad kehatemperatuuri languse 2)peaajus asuv närvikeskus kontrollib kehatemeratuuri ja reguleerib kehas sooja tootmist.
Väärtustatud on sellesse gruppi kuulumise fakt ning saadakse emotsionaalset rahulolu. Mitteformaalsed eesmärgid: Eesmärke pole täpselt formuleeritud, Otseseid alluvussuhteid ja õigust võimule teiste üle praktiliselt ei ole. Formaalsed eesmärgid: Organisatsioonil on kindel struktuur ja eesmärgid, seosed liikmete vahel on kindlalt määratud. Igaüks tea oma positsiooni. 2. Organisatsiooni keskkond (sisekeskkond, mikrokeskkond, makrokeskkond) Sisekeskkond: Töötajad, kultuur, juhtimine,(sisemine ring) Makrokeskkond (väline ring), Mikrokeskkond ( keskmine ring). Mikrokeskkond: Sisekeskkond (Sisemine ring), Tarnijad, Konkurendid, Kliendid. Regulaatorid, Strateegilised liitlased (Keskmine rind). Makrokeskkond (väline rind). Makrokeskkond: Sisekeskkond (sisemine ring), Mikrokeskkond (ringi sees), Tehnoloogilised arengueeldused, sotsiaal- kultuurilised arengueeldused (keskmises
Fotosünteesi käigus kasutatakse valgusenergiat, energia salvestub orgaanilistesse ainetesse. Hiljem, kui nad oksüdeeruvad, energia vabaneb. Taimed kasutavad energeetilistel eesmärkidel enda sünteesitud ühendeid, loomad saavad energia toidus esinevate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Organismid võtavad väliskeskkonnast energiat vastu ja väljutavad seda. Aine-ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel. Milles väljendub elusorganismidele omane püsiv sisekeskkond? Organismidel on enam-vähem püsiv keemiline koostis, mis tagatakse ainevahetuslikke protsesside regulatsiooniga. Sisekeskkonna püsivus ilmub aga mitmel erineval tasandil. Tulenevalt aine-ja energiavahetuse iseärasustest on organismid kas kõigu- või püsisoojased. Imetajad ja linnud on püsisoojased organismid. Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased organismid. Üherakulised organismid sõltuvad
Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Mida uurib bioloogia? Bioloogia uurib elusloodust 2. Nimeta elu tunnused. rakuline ehitus aine- ja energiavahetus reageerimine keskkonnamuutusele ja ärritusele kasvamine ja areng paljunemine stabiilne sisekeskkond kõrge organiseerituse tase 3. Nimeta eluslooduse organiseerituse tasemed. Molekuli tase Raku tase Koe, elundi ja elundkonna tase Organismi tase Liigi tase Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Biosfääri tase 4. Nimeta teadusuuringu etapid. Probleemi püstitamine Olemasoleva teabega tutvumine Oletuse ehk hüpoteesi püstitamine
Energiat saadakse Päikesest või teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilistest ainetest. Kõik püsisoojased organismid kiirgavad soojusenergiat. o autotroofid org. Kes valmistavad ise anor-st ainetest org. Aineid, valgusenergia või keemiliste reaktsioonide energia arvel. o heterotroofid kasutavad oma aine- ja energiavajaduse rahuldamiseks väliskeskkonnast saadavaid valmis orgaanilisi aineid · Stabiilne sisekeskkond homöostaas - püsiv keemiline koostis, püsiv pH (happesus), püsisoojastel püsiv temperatuur. Tagatakse ainevahetuse regulatsiooni kaudu. Alamatel organismidel pole sisekeskkond nii stabiilne. · Paljunemisvõime suguliselt või mittesuguliselt. Alamad organismid enam mittesuguliselt (pooldumine, eostega, vegetatiivselt kehaosade abil). Suguline paljunemine enam hulkraksetel organismidel isas- ja emassugurakkude abil. Toimub
Kõik elusolendid vajavad elutegevuseks energiat -TAIMED fikseerivad valguse energiat ,kasutavad seda fotosünteesil suhkrute sünteesiks -LOOMAD saavad energiat teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilise aine lagundamisel Kõik elusolendid vajavad energiat ainete organismisisesteks transpordiks, orgaaniliste ainete sünteesiks , liikumiseks ja teisteks protsessideks METABOLISM ainevahetus Ainevahetuslike protsesside regulatsiooniga tagatakse organismide stabiilne sisekeskkond ehk homöostaas -Selline stabiilsus püütakse tagada sõltumata väliskeskkonnas asetavaist muutusest HOMÖOSTAAS sisekeskkond Kõikidele irganismidele on omane paljunemisvõime -Organismid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel -Ainuraksed organismid paljunevad pooldumise teel -Hulkraksetel organismidel valmivad isas-ja emasrakud , nende ühtimisel viljastumise käigus saab uus organism . suguline paljunemine on iseloomulik taime kui ka loomariigi esindajatel
elusorganismide tunnused:kasvab,ärritustele reageerib,rakuline ehitus, biomolekul, suremine, stabiilne sisekeskkond, evolutsioneerumine, energiavahetus, paljuneb, areneb, pärilikkus,ainevahetus molekulid(molekulaarbioloogia)-uurib,kuidas geenides sisalduv informatsioon määrab organismide ehituse ja elutegevuse rakudrakuorganellid(rakubioloogia)-bioloogilisi protsesse raku tasandil koed(histoloogia)-kudede ehitus,arenemine,talitlus organismid(anatoomia,füsioloogia,geneetika)-organismide ehitus,elutegevus,pärilikkus ökoloogia(ökosüsteemid)-organismide ja eluta keskkonna suhted 1-molekuli tase,2-organelli tase,3-raku tase,4-koe,elundi ja elundkonna tase,5-organismi tase,6-liigi tase(etnoloogia),7-populatsiooni,koosluse ja ökosüsteemitase,8-biosfääri tase. hüpotees-taustainformatsiooni põhjal tehtav oletus teaduslik teooria-ühe teadusharu piires kogutud teadmised ja avastatud loodusseadused loodusseadus-looduse nähtuste juures esinev seadu...
· Sisekeskkond-organisatsioon ise, 8S- on võimelised oma toodangut pakkuma teistele · Mikrokeskkond-mänguväljak koduõuel · Makrokeskkond-tänav ja linn SISEND-ressursidPROTSESS-Tegevuste kogum f-ni täitmiseksVÄLJUND-toode/teenus Teiste süsteemide väljundid Teiste süsteemide sisendid Mikrokeskkond: konkurendid Kliendid SISEKESKKOND Liitlased Tarbijad Regulaatorid Organisatsioonide evolutsioon: Aldrich'i organisatsioonilise evolutsiooni teooria. Organisatsioonid eksisteerivad populatsioonidena, milles toimuvad järgmised evolutsioonilised protsessid: · Variatsioonid · Valik · Säilimine · Võitlus Populatsiooniökoloogia o majandustsüklid- kui majandusel läheb hästi tekib palju organisatsioone juurde o Piiratud ressrsid
päikese valgusenergia rakuhingamise käigus. abil. Paljunemisvõime Suguline Mittesuguline -uus organism saab -üks vanemorganism alguse kahe raku ühinemisest viljastumine pooldumine Arenemis- ja kasvamisvõime Otsene areng Moondeline areng Järglased sarnanevad sündides Järglased omandavad moonde vanematega. käigus uusi tunnuseid. Stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH), keha temperatuuri alusel jagatakse: Kõigusoojased Püsisoojased Reageerimine ärritusele ·Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; ·Üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid, · Taimedele on omane tropism ehk liikumine ärrituse suunas või sellest eemale. Pärilikkus Järglased sarnanevad oma vanematele.
päritolu tõendavad universaalsed protsessid. Elu areng maal I Agueoon 1.) kujunes välja fotosüntees: atmosfääris vabanes vaba hapnik 2.) Päristuumsete teke e. eukarüoodid. Eelised: kuj välja rakusisene tööjaotus, DNA koondus kromosoomidesse, tekkis sug. palj. meioos, suurenes geneetiline muutlikkus, mis oli alus edaspidiseks evolutsiooniks 3.) hulkraksete teke. Eelised: rakkude eristumine kudedeks ja organiteks, kuj. org. sisene tööjaotus, püsiv sisekeskkond 4.) arenesid regulatsioonisüsteemid. II Vanaaegkond ,,Kambriumi plahvatus" *Kuj. välja kõik ehitustüübid ja põhilised hõimkonnad (nt. meduusid, ussid. Biogeograafiline tõend: mingi org. rühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid on omavahel sarnasemad, kui samadesse rühmadesse kuuluvate kaugete alade liigid. Sordi ja tõu aretus: Näitab evol. mitmekesisuse võimalusi. Evol. etapid 1.) füüsikaline ,,Suur Pauk" 15milj, maa 4.5 miljardit 2.) keemiline. Heelium, vesinik
Rakuosa Ülesanded Rakutuum Raku juhtimine ja kontrollimine, info - tuumake säilitamine organismi pärilike tunnuste kohta. - Ribosoomide moodustumine Rakumembraan Raku katmine, piiritleb organelle; läbi selle toimub aine- ja energiavahetus Tsütoplasma Seob organelle; poolvedel sisekeskkond Tsütoplasmavõrgustik: Ainete liikumine rakus mööda kanaleid; - karedapinnaline endoplasmaatiline - Valkude süntees retiikulum - Lipiidide ja süsivesikute süntees - siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum Ribosoomid Valkude süntees Golgi kompleks Valkude töötlemine ja pakkimine lüsosoomideks Lüsosoomid Lagundatakse aineid nt: makromolekule Mitokonder Energiaga varustamine nt: glükoosi
Lisaks membraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. Taimeraku kest koosneb põhiliselt tselluloosist. Fotosüntees(kloroplastides.) Taime siserõhk- turgor. Loomarakk- 3. Tead rakuorganelle ja nende ülesandeid. Tead nende ehitust, tunned nad ära joonisel. Ribosoom-kinnituvad tsütoplasma membraanile, kus nad süntseedivad valke. Lüsosoom-Ümbritsetud membraanid.Sisaldavad ensüüme, mis lagundavad rakustruktuure ja orgaanilisi molekule. Tsütoplasma-raku sisekeskkond, mis täidab rakku ja seob organelldi tervikuks. Kromoplastid-sisaldavad värvilisi pigmente(karotinoide), mis esinevad õites, viljades, lehtedes. Tsütoskelett-võrkjas struktuur, mis täidab rakku ja seob organellid tervikuks. Tsentrosoom-koosneb kahest tsentrioolist.9x3 mikrotuubul. Mitokonder-varustab rakku energiaga Rakukest-koosneb tselluloosist, annab rakule kuju ja kaitseb seda. Vakuool-annab viljadele hapuka maitse Kloroplast-nendes organellides toimub fotosüntees
Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. Ükski organism ei saa otse väliskeskkonnast rakkude ülesehituseks kõlbulikke valke, lipiide või sahariide. Neid tuleb ise sünteesida. Organismi lagundamis- ja sünteesiprotsessid moodustavad tema ainevahetuse, mille käigus moodustunud jääkained eritab ta ümbritsevasse keskkonda. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel. MILLES VÄLJENDUB ELUSORGANISMIDELE OMANE PÜSIV SISEKESKKOND? Tulenevalt aine- ja energiavahetuse iseärasustest on organismid kas: 1) PÜSISOOJASED - Kehatemperatuur ei muutu (nt imetajad ja linnud). 2) KÕIGUSOOJASED - Organismid, kelle ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida (nt kalad, kahepaiksed ja roomajad). Üherakulised organismid sõltuvad väliskeskkonnast veidi rohkem, sest nende võimalused püsiva sisekeskkonna säilitamiseks on piiratumad. Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.
BIOLOOGIA I TERMINID ; Bioloogia teadusharu mis uurib elu Tsütoloogia rakuõpetus Morfoloogia teadus mis uurib organismi taset Homöostaas organismide stabiilne sisekeskkond Taksis liikumisviis kus liigutakse välisärritaja poole või kaugenetakse sellest Kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe Vere vormelemendid ehk vererakud ( punalibled , valgelibled ja vereliistakud ) Elund ehk organ Elundkond ühise talitluse alusel moodustavad organid organisüsteemi ehk elundkonna Neuraalne reaktsioon närvisüsteemi ahendusel toimuv elundite ja elundkondade talituse reaktsioon
2) organismide talitlust ehk tegevust ja funktsioone (füsioloogia) 3) organismide seost keskkonnaga Elusloodus jaotatakse viieks riigiks: 1) bakterid 2) protistid 3) seened 4) taimed 5) loomad Organismid jagunevad: 1) ainuraksed 2) hulkraksed Rakk on kõige väiksem üksus, millel esinevad elu tunnused. Rakkudel on kindel ehitus ja talitlus. Elu omadused: Kõik organismid on seotud ainevahetuse kaudu keskkonnaga. Organismidel on püsiv keemiline sisekeskkond. Elu tunnused: 1) paljunemine 2) pärilikkus 3) arenemine 4) ärritustele reageerimine Paljunemisviisid: 1) suguline 2) mittesuguline Elu organiseerituse tase: Molekulaarne tase -> rakk -> kude -> organ -> elundkond -> organism - > populatsioon -> ökosüsteem Rakud jagunevad eeltuumseteks ja päristuumseteks. Koed jagunevad epiteelkudedeks, lihaskudedeks, närvikudedeks, sidekudedeks. Ökosüsteemil on eluta ja elus pool.
Inimene kui tervik. 1. Termoretseptorid registreerivad kehatemperatuuri languse 2. Peaajus on närvikeskus, mis kontrollib kehatemperatuuri ja reguleerib kehas sooja tootmist. Keskus hävitab protsessid, mille tulemusena vabaneb soojusenergia 3. Organid saavad käsu närvikeskuselt, mis paneb need talitlema nii, et normaalne sisekeskkond taastuks: karvapüstitajalihased tõmbuvad kokku algab energiarikaste toitainete lagundamine Lihased vaheldumisi tõmbuvad kokku ja lõtvuvad. Ahenevad naha veresooned. 4. Organismi temperatuur saavutab normaalse taseme. 5. Tagasiside normaalolukorra taastumise kohta jõuab (termoretseptorite vahendusel) peaaju närvikeskusse ja see pidurdab organismis sooja tootvaid protsesse Väliskeskkond: Tuul, lumi, madal õhutemperatuur
Vesi on elu alus Vesi on ainuke maal leiduv element, mis esineb kolmel kujul: vedel, tahke ja gaasiline. Vee tähtsus organismides: Tagab rakkude siserõhu Osaleb keemilistes reaktsioonides, tähtis lahusti Vajalik organismide paljunemiseks Reguleerib soojust On rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi Transpordib aineid, fotosünteesi lähteaine Polaarsus nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees Veemolekuli polaarsus seisneb selles, et veemolekulis on osalaengud ebaühtlaselt jaotunud ja vesinikuaatomid seovad elektrone nõrgemini kui hapniku aatomid. Vesiniksidemed positiivse osalaenguda vesinikaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuuluva
muutumine) a. Otsene areng (inimene, lõvi) - järglased sarnanevad sündides vanematega b. Moondeline areng (konn, kala) - järglased muutuvad arenedes vanemate sarnaseks · Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga · Paljunemisvõime a. Suguline - viljastumine b. Mittesuguline - pooldumine · Pärilikus - järglased sarnanevad oma vanematele · Stabiilne sisekeskkond a. Kõigusoojased b. Püsisoojased · Reageerimine ärritusele a. Hulkraksetel on meeleorgand, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele b. Üherakulistel on rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid · Keeruline ehitus Biomolekulid - keerulise ehitusega aine, mis väljaspool organismis ei moodustu · Muutuvad ajas
vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid – taimed, heterotroofid- loomad Organismi lagundamiprotsessid(dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid(assimilatsioon) moodustuvad tema ainevahetuse 4. Paljunemisvõime Suguline – viljastumine mittesuguline-pooldumine 5. Arenemis-ja kasvamisvõime Otsene areng- järglased sarnanevad sündides vanemarega Moondega areng – järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 6. stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase(pH) Kõigusoojased püsisoojased 7. reageerimine ärritusele Hulkraksed meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 8. pärilikkus Järglased sarnanevad oma vanematele. Vanematele sarnased geenid. 9.kindel eluiga, mis lõppeb surmaga Erinevatel liikidel on erinev eluiga, mis lõppeb alati surmaga
Ainuraksed ja hulkraksed keerukas organiseerituse tase molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemiline ja biosfääriline tasand. aine- ja energiavahetus toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Organismi lagundamis- (dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid (assimilatsioon) moodustavad tema ainevahetuse. stabiilne sisekeskkond püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH). Aine- ja energiavahetusest tulenevalt on organismid: kas kõigu-(kalad, kahepaiksed) või püsisoojased (imetajad) paljunemisvõime suguline viljastumine või mittesuguline üherakulistel pooldumine v vegetatiivne paljunemine arenemis- ja kasvamisvõime otsene v moondeline omandavad uusi tunnuseid ärritusele reageerimine
Rakkude jagunemisel kandub pärilik informatsioon edasi ka uutele rakkudele. 6) SARNANE KEEMILINE KOOSTIS Nt. valgud 7) PALJUNEMINE Looduses esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist: *mittesuguline paljumine (e. pooldumine) - paljunevad ainuraksed organismid, nt. kingloom. Esineb ka taime- (vegetatiivselt) ja seeneriigis (eostega). *suguline paljunemine hulkraksed organismid 8) STABIILNE SISEKESKKOND Tulenevalt aine- ja energiavahetusest on organismid kas püsi- või kõigusoojased. Ainukesed püsisoojased organismid on imetajad ja linnud. Kõigusoojased on kalad, kahepaiksed ja roomajad. 9) REAGEERMINE ÄRRITUSELE Nt. taim pöörab lehed valguse poole, inimese silmapupillid ahenevad eredas valguses jne.
EVOLUTSIOONITEOORIA KOKKUVÕTVALT Evolutsioon* - elu järk-järguline areng lihtsamatest ainurakkudest keeruliste hulkrakseteni. Elu tunnused on : 1. Rakuline ehitus 2. Kasvamine, areng 3. Reageerimine keskkonnaärritustele 4. Homöostaas* (püsiv sisekeskkond) 5. Evolutsioneerimise võime 6. Teatud keskmine eluiga 7. Metabolism* (aine-ja energiavahetus): toitumine, hingamine, eritamine. 8. Meemid 9. Paljunemine (suguline ja/või mittesuguline) Evolutsiooni tõendid: 1. Paleontoloogia* - kivististe ning fossiilide leidmine. 2. Liikide võrdlus erinevatel viisidel. Nt. homoloogiliste elundite põhjal, analoogiliste elundite põhjal, konvergentsi põhjal ning divergentsi põhjal. 3. Rudimendid* - taandarenenud elundid, mis on säilinud, aga enam ei toimi. Näited rudimentidest: pimesoole ussripik, silma-ja tarkusehambad, kolmas silmalang, kõrvaliigutaja lihas, Darwini käbruke, o...
Puuliikide maksimaalne eluiga on erinev seda võivad lühendada ebasoodsad kasvutingimused, kahjurid ja haigused Kalad kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus Paljunemine ja pärilikkus on üks põhilisi elu tunnuseid Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi pugul-see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel Elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reakeerimine ärritusele, paljunemine ja areng Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks Molekulaarbioloogija biolooogiaharu,mis uurib elu molekulaarsel tasemel Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused Kude ja organ ja elundkond on üks organiseerituse tase Elundkond ehk organsüsteem Populatsioon ja liik ja biosfäär ongi eluslooduse organiseerituse tase Liigi määratlemine toimub paljude tunnuste abil
Bioloogia uurib elu Koostas:M.Saar Elu omadused 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime 6. Kõik organismid arenevad 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele Eluslooduse organiseerituse tasemed MOLEKUL -organell RAKK -kude -organ -organsüsteem ORGANISM -populatsioon LIIK ÖKOSÜSTEEM -biosfäär Molekuli tasand Kõikjal kus on elu, esineb sahhariide, lipiide, valke ja nukleiinhappeid. Glükoosi molekul RNA molekul Raku tasand Rakk on eluslooduse esmane
(eukarüoodid). · Elusorganismid viivad läbi aine- ja energiavahetust keskkonnaga. Aineid omastatakse toitudest. Aineid kasutatakse organismisiseselt (rakkudes), organismi ülesehitamiseks ja energiaks, keemiliste sidemete lõhustamise teel. Organismisiseselt ehk rakusiseselt toimuvaid protsesse nimetatakse biokeemilisteks. Organismi aine- ja energiavahetusprotsesse nimetatakse metabolismiks. · Organismi püsiv ehk stabiilne sisekeskkond ehk homöostaas. Püsiv kehatemperatuur, keemiline koostis, happelisus. · Elusorganismid on paljunemisvõimelised ehk annavad endasarnaseid järglasi (suguline ja mittesuguline paljunemine). · Elusorganismidele on omane pärilikkus, mis paikneb geenidena raku tuumas (kromosoomides). · Kõik elusorganismid on arenemisvõimelised. Arenguvõime eluslooduses on kahel tasandil: 1
Elu organisatoorne keerukus väljendub · ehituslik tasand (biomolekul) · regulatoorne tasand ( kõik toimuvad protsessid) · talituslik tasand ( kuidas mingi protsess talitleb) Elu iseloomustavad tunnused Rakuline ehitus: rakk on kõige väiksem ja lihtsama ehituse, talitlusega üksus Kõrge organisatoorne tase: rakk-> elund-> elundkond-> organism Aine ja energia vahetus: laagerdumis ja sünteesi protsessid moodustavad kehas aine vahetuse Stabiilne sisekeskkond homöostaas · enam-vähem ühtlane keemiline koostis · stabiilne happesus regulatsioon (ph-tase, neutraalne ph 7) · kõigu ja püsisoojasus Ärritumine keskkonnale: võetakse vastu närvisüsteemiga ( hulkraksed võtavad vastu meeleelunditega ja ainuraksed spetsiaalsete valgu molekulidega) Paljunemisvõime : suguline , mitte suguline Arenemis ja kasvamisvõime : Areng on kompleks muutusi organismi ehituses ja talituses, mis
hammastesse. -JOOD-Osaleb kilpnäärme töös ja kilpnäärmehormoonide ja valkude sünteesis. -NAATRIUM JA KAALIUM-Osaleb ainete trantspordis rakku ja rakust välja ning närviimpulsside töös. -MAGNEESIUM-Kuulub klorofülli koostisesse. 4. Vee omadused, vee ülesanded rakkudes ja organismis. -Vesi tagab rakkude siserõhu. -Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides. -Vett on vaja organismide paljunemiseks. -Vesi reguleerib soojust. -Vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi. -Vesi trantspordib aineid. -Vesi on tähtis lahusti. -Vesi on fotosünteesi lähteaine. 5. Millest koosnevad süsivesikud? -süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. 6. Süsivesikute ülesanded organismis RIBOOS-nukleiinhapete koostisesse kuuluv lihtsuhkur. GLÜKOGEEN-loomade ja seente varuaine. TSELLULOOS-taimede rakukestade peamine koostisosa. KITIIN-lülijalgsete välisskeleti ja seente rakukesta koostisosa. TÄRKLIS-taimne varuaine.
histoloogia -- ---------------- kudede ehitust ja talitlust füsioloogia ------------------- organismide talitlusi ja nende regulatsiooni etoloogia ----------------------loomade käitumist molekulaarbioloogia ---------elu 1)molekulaarsel tasemel 2)rakulisel tasemel, kus ilmnevad kõik elu tunnused organ e. elund on kudede kogum, mis täidab mingit kindlat ülesannet kude - ühesuguse ehituse ja talitlusega rakkudest moodustunud organismi ehituslikud osad homoöstaas - organismide stabiilne sisekeskkond, mis tagatakse ainevahetuslike protsessidega. anatoomia - Anatoomia on botaanikas, zooloogias ja meditsiinis õpetus organismi välis- ja siseehitusest, selle elundite asendist ja kujust. Anatoomia all mõistetakse tavaliselt palja silmaga nähtavat ehitust käsitlevat teadusharu (makroanatoomia), mikroskoopilise anatoomiaga tegeleb histoloogia (mikroanatoomia).Sõna "anatoomia" tuleb vanakreeka sõnast anatom 'lahtilõikamine või väljalõikamine'
eraldamine. Autotroofid Heterotroofid Organismi lagundamisprotsessid (dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid (assimilatsioon) moodustavad tema ainevahetuse. Paljunemisvõime Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine Arenemis- ja kasvamisvõime Otsene areng Moondeline areng Järglased sarnanevad sündides Järglased omandavad moonde vanematega. käigus uusi tunnuseid. Stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH). Kõigusoojased Püsisoojased Reageerimine ärritusele Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. Pärilikkus Järglased sarnanevad oma vanematele. Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga Erinevatel liikidel on erinev eluiga, mis lõppeb alati surmaga. Keerukas organiseerituse tase
11.bio Mari Liis Leppoja Vesi on elu alus I Kas väide on tõene või väär. 1. Inimese kehamassist moodustab vesi 60-70% Tõene 2. Hüdrolüüs on rajatis, mille eesmärk on tagada laevatatavus veekogu erineva veetasemega osade vahel Väär 3. Hüdrofiilsed ained, näiteks rasvad, vees ei lahustu Väär 4. Vesi on fotosünteesi saadus Väär (lähteaineks on vesi) 5. Vesi on Maal leiduv ainus aine, mis esineb looduses kolmes olekus Tõene 6. Pindpinevuse tõttu moodustab vesi tilkasid Tõene II ühenda vee ülesanded õige väitega 1.Vesi tagab rakkude siserõhu 6.Ainevahetusjäägid eritatakse kehast uriiniga 2. Vesi osaleb keemilistes 8.Veemolekuli lagundamine reaktsioonides valguse toimel on üks fotosünteesi esimesi etappe 3. Vett on vaja organismide 7.C-vitamiin on vees lahustuv paljunemiseks aine, ...
1. Biomolekulid- ained, mis esinevad ainult elusolendites: süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 2. Elutunnused: rakuline ehitus: ühe- või hulkraksed; kohanemine; paljunemine; areng (otsene ja moondeline areng); aine ja energia vahetus; reageerimine välis ärritustele; pärilikkus 3. Tsütoloogia- rakuõpetus 4. Histoloogia- koeõpetus 5. Nimeta inimesel esinevad koetüübid: epiteel-, lihas-, side- ja närvikude 6. Homoöstaas- kõrgematel organismidel esinev stabiilne sisekeskkond 7. Anatoomia- uurib organismide ehitust 8. Füsioloogia- uurib organismide talitlust ja selle regulatsiooni 9. Populatsioon- rühm ühte liiki isendeid, kes elavad korraga ühes ja samas paigas 10.Ökosüsteem- samas paigas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusolendid koos eluta keskkonnaga. 11.Geneetika- uurib organismi pärilikkust 12.Etoloogia- uurib loomade käitumist 13.Makroelemendid- süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik, fosfor ja väävel. 14.Vee tähtsus organismis
sõltuvad väliskeskkonnast palju rohkem kui hulkraksed, sest nende võimalused püsiva sisekeskkonna säilitamiseks on piiratud. Elu omadused: 1. keerukas ehitus biomolekulid, organid, elundkonnad 2. rakuline ehitus ainurakksed (pärmseen, bakter), hulkrakksed (inimene, võilill, ahven) 3. aine- ja energiavahetus autotroofid (taimed, bakterid), heterotroofid (inimene, kass, koer). 4. Püsiv sisekeskkond temperatuur, kõigusoojased (kahepaiksed, roomajad, kalad), püsisoojased (imetajad, linnud). 5. Paljunemine suguline paljunemine (peamiselt hukraksed organismid; taimed, loomad, inimene), mittesuguline paljunemine (üherakulised, neil on pooldumise teel; paljud hulkrakse organismid, vegetatiivselt või eostega; seened ja taimed).
1. BIOMOLEKULID on ained, mis esinevad ainult elusates organismides (rasvad, valgud, sahhariidid). 2. ELU TUNNUSED: 1) rakuline ehitus 2) paljunemine 3) aine- ja energiavahetus 4) areng 5) reageerimine välisärritusele 6) stabiilne sisekeskkond e homöostaas 3. FÜSIOLOOGIA uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. 4. ANATOOMIA on teadus, mis uurib organismide ehitust. 5. NEURAALNE REGULATSIOON organite töö reguleerimine närvisüsteemi abil. 6. HUMORAALNE REGULATSIOON organite töö reguleerimine hormoonide abil. 7. ETOLOOGIA on teadus, mis uurib loomade käitumist. 8. MAKROELEMENDID keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad)
1. Elu tunnused: rakuline ehitus krge organiseerituse tase aine- ja energiavahetus stabiilne sisekeskkond reageerimine rritusele paljunemine areng jt. tunnused 2. Elu organiseerituse tasemed koos snaseletuse ja nidetega: molekul - aine vikseim osake, milleks on vastavat ainet vimalik mehhaaniliselt jaotada, ja mis silitab selle aine keemilised omadused. organell - eri talitlusega rakuosa, mis on mbritsetud sisemembraaniga. (nt. mitokonder) rakk - elusorganismide vikseim ehituslik ja talituslik osa, mis on vimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. (nt. taimerakk)
· fotosünteesi lähteaine · universaalne lahusti · pH avaldub veekeskkonnas RAKK · [suur soojusmahtuvus] takistab rakkude ülekuumenemist ja kiiret jahtumist rakkude · [hea soojusjuhtivus] eksotermiliste reakts. puhul soojus termoregulatsioon rakust välja · [kõrge aurustumissojjus] kaitseb kuumenemise eest · stabiilne sisekeskkond rakkudes (60-80% vett) · tagav rakkude siseõhu ehk turgori ORGANISM · termoregulatsioon (higistamine, vee aurumine lehelt) · stabiilne kuju (ümaruss, naha elastsus) · viljastamine (veekogus, sperma) · ainete transport (vesi, tõuseb/laskuv vool) · kaitse (loode, silmamuna pisarates) KOOSLUSTES · organismide levik BIOSFÄÄRIS · kliima mõjutamine
mineraal soolad, glükoos, aminohapped, kusiaine, lõplik uriin 1 2 l, tekib neerutorukestes, koostis: kusiaine, mineraal soolad, vesi, puuduvad glükoos, aminohapped, suureneb kusiaine, soolad, väheneb vesi (mineraal soolad), verre imenduvad glükoos, aminohapped, osa vett, esmase ja lõpliku uriini erinevus, sest lõplikus uriinis imenduvad verre tagasi glükoos ja aminohapped, et säilitada organismis stabiilne sisekeskkond. makrotoitained mida inimene peab saama pidevalt suurtes kogustes: valgud, rasvad, süsivesikud, vesi. mikrotoitained mida inimene peab saama väikestes kogustes: sool, vitamiin, mineraalained.
Areng on loomulik kõikidele organismidele. Sugulise paljunemise puhul algab areng viljastumisega, mittesugulise paljunemise puhul eraldumisega vanemorganismist. Arengu käigus omandatakse uusi sise- ja välisehituslikke tunnuseid, kohanetakse keskkonnaga. Areng jätkub ka peale kasvu lõppu ja lõpeb alati surmaga. Elu iseloomustavad omadused: Rakuline ehitus Kõrge organiseerituse tase Aine-ja energiavahetus Stabiilne sisekeskkond Reageerimine keskkonna muutustele Paljunemine Areng ELUSA JA ELUTA LOODUSE VÕRDLUS Elusloodus on looduse elus osa. Eluslooduse moodustavad organismid ehk elusolendid. Eluslooduse uurimisega tegeleb eluteadus ehk bioloogia. Kõige väiksemad elusolendid on mikroorganismid ehk mikroobid. Eluta loodus on see osa univesumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi ja mineraalid. Seni teadaolevail andmeil esineb
käsi,linnutiib-sarnane ehitus,erinev funktsioon)paleontoloog.leiud(varasemate organismide kivistised.mida pindmisem seda keerulisem.mida vanem seda lihtsam org.rudimendid(evol.käigus vajalikud,enam ei.Inim:silmahambad,karvkate,ussripik.Kunagi oli õhine eellane)embrüogenees(läbitakseliigi evol.arengu e.fülogeneesi etapid.pogen reegel)konvergents(N:voolujoonelisus delfiinil,hail) Hulkraksus:-rakkude eristumine kudedeks,organiteks.-kujunes org.sisene tööjaotus-püsiv sisekeskkond. Selgrogsete kohastumised:-hingamine kopsudega,kehasse õhuhapnik.-kehasisene viljastumine.-arenenud liikumisorganid. Kohastumiste suhtel.kasu:kasulikud vaid kujunemiskeskkonnas.N:-jänese talvinekarv lumeta ajal.-kõrbelooma liivavärvi karv mustal põllul.Liigi isendite ellujäämist,paljunemist soodustavad omadused. Biol.isolatsioon:erin.liikidesse kuuluvad isendid ei saa ristuda käitum.ja ehituslikel põhjustel
Ühiskonna tasand- iseloomustab, millise konkreetse nõudmise täitmiseks on ettevõte loodud Piirkonna tasand- mida on ettevõte suuteline pakkuma piirkonnas, kus ta asub Ettevõtte tasand- milleks on ettevõte vajalik iseendale 13. Kuidas jaguneb ettevõtluskeskkond? Väliskeskkond ja sisekeskond. Väliskeskkond jaguneb omavahel omakorda makrokeskkonaks ja mikrokeskkonaks. 14. Millest koosneb organisatsiooni sisekeskkond? Iseloomusta neid tegureid. Sisekeskkond hõlmab elemente organisatsiooni sees. Näiteks töötingimused, firma juhtimisstiil, ressursid, organisatsioonikultuur, sündmused. Need mängivad rolli töötajate käitumises, ettevõtte tegevuses ning otsuste langetamisel. 15. Kuidas jaguneb organisatsiooni ümbritsev väliskeskkond? Millised on selle omavahelised seosed? Väliskeskkond koosneb kõikidest väljaspool organisatsiooni
Sünd>Juveniilne>Fertiilne>Seniilne>Surm Kliinilise surma tunnuseks on teadvusetus, südametöö ja hingamise lakkamine. BIOGENEETILINE REEGEL Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Loote väärarenguid põhjustavad tegurid on teratogeenid. Kobarloode ehk Moorula, Blastotsüst ehk Põisloode Lootevee ülesanded: Kaitse põrutuste, Kaitse veekaotuse, Vähendab raskusjõu mõju, Kaitse temp. eest, Stabiilne sisekeskkond Platsenta ülesanded: Ainevahetuslik, Platsentabarjäär, Antikehad, Hormoonid Areng: Sündimine, Juveniilne, Fertiilne, Seniilne -> Surm PIIRAMATU organism kasvab elu lõpuni (taimed) PIIRATUD organism saavutab teatud mõõtmed (imetajad) PERIOODILINE organism kasvad etappidena (puud) Rasestumisvastased vahendid: Kondoom (2), Spermitsiidid (3-5), Pessaar (2), Spiraal (1.5), Steriliseerimine (M-0.15, N-0.04)
Rakk on kõige väiksem üksus millel esinevad kõik elu tunnused. Organismid: ainuraksed ja hulkraksed. Ainuraksed on bakterid, protistid, pärmseened, koppvetikad. Hulkraksed on taimed, loomad ja seened. 2. Kõik elusorganismid on keerukama ehitusega kui eluta objektid. 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus. Taimed vajavad anorgaanilisi ained:CO2; H2O, valgus Loomad Vajavad toitu. Kõikidele organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Kõikidele organismidele on omane paljunemisvõime. Paljunemine: 1. Suguline 2. Mittesuguline. Kõik organismid arenevad. Areng lõppeb surmaga. Kõik organismid reageerivad ärritustele. Eluslooduse organiseerituse tasemed. 1. Molekulaarne tase: Biomolekulid orgaaniline aine (valk, rasv, suhkur). 2. Rakuline tase.1.Rakk.2. Kuole.3. Organ.4. Organsüsteem.5. Organism. Kuole Sarnase ehituse ja talitlusega rakud. Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad
Rakuline ehitus- rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jaot: *ainuraksed(bakterid) nt pärmseen *hulkraksed nt puravik. Biomolekulide esinemine- Keerulise ehitused ained, mis väljaspool organismi ei moodustu - sahhariidid, valgud, hipiidid, vitamiinid. Aine-ja energiavahetus- toitainete saamine keskkonnast nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. *autotroofid- taimed, kes sünteesivad endale ise vajalikud ained. *heterotroofid-loomad, kes peavad saama orgaanilise aine välikeskkonnast.Paljunemisvõime- suguline(imetajad, katteseemnetaimed), mittesuguline(pooldumine, eoseline, sõnajalad, seened, bakterid) Arenemine ja kasvamine-otsene areng(järglased sarnanevad sündides vanemaga), moondeline areng(konnad, liblikad). Stabiilne sisekeskkond-kõigusoojased(kalad, roomajad), püsisoojased(imetajad, linnud). Püsiv keemiline koostis, stabiilne happelin...
Bioloogia 11.klass Elu tunnused 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Kõikidel organismidel on aine-ja energiavahetus. 3. Kõik organismid kasvavad ja arenevad. 4. Kõik organismid paljunevad. 5. Kõigil organismidel on püsiv sisekeskkond. 6. Kõik organismid reageerivad ärriusele. 7. Kõik organismid on keerulise ehitusega. 8. Evolutsioneerumine. •molekul – aine väiksem osake, millel on kõik selle aine omadused •organell - raku osa, millel on kindel ehitus ja ülesanne •organism – elusolend, kes kasvab, areneb ja kellel on terviklik keha, ainevahetus ja sigimisvõime •populatsioon – sama liiki isendid, kes elavad samal ajal samas paigas
Eluslooduse organiseeritus: 1.Molekulaarne 2.rakuline 3.koeline 4.organ/elund 5.organism 6.elundkond 7.populatsioon 8.liik 9.kooslus 10.ökosüsteem 11.bioom 12.biosfäär Elu tunnused: Rakuline ehitus Biomolekulide esinemine Aine- ja energiavahetus Paljunemisvõime Arenemis- ja kasvamisvõime Stabiilne sisekeskkond Reageerimine ärritusele Kohastumine Pärilikkus Kindel eluiga, mis lõpeb surmaga Keerukas organiseerituse tase Millest organismid koosnevad? Tänapäeval usutakse et maailm sai alguse 12-15miljardit aastat tagasi kui toimus suur pauk. Makroelemendid on C, H, N, O, P, S. Mikroelemendid on Ca, Na, K, Cl, Cu, I, Fe, F, Zn.
· Biomolekulide esinemist võib lugeda elu üheks tunnuseks · Biomolekulideks võib lugeda ained mis väljaspool keha ei moodustu nt (sahhariidid,lipiidid,valgus,nukleiinhapped, vitamiinid jt) · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus millel on kõik elu omadused · Organismide püsiv keemiline koostis tagatakse ainevahetuslike protsesside regulatsiooniga · Elu tunnusteks võib lugeda: rakuline ehitus,kõrge organiseerituse tase,aine- ja energiavahetus,stabiilne sisekeskkond reageerimine ärritusele,paljunemine ja areng · Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul,talituslikul ja regulatoorsel tasandil · Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks · Rakk on elu esmane organiseerituse tase,kus ilmnevad elu kõik omadused. · Organ on kudede kogum,mis täidab mingit kindlat funktsiooni · Elundite ja elunkondade regulatsiooniga tagatakse sisekeskkonna stabiilsus(homöostaas)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
