Külm front külm õhk liigub sooja õhuga alale Soe front soe õhk liigub külma õhuga alale Tsüklon madalrõhuala on ümbritsevast keskkonnast madalama õhurõhu ala. Antitsüklon ehk kõrgrõhuala on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala Antitsükloni keskmes on õhurõhk kõige kõrgem ja langeb äärte suunas. Reljeef vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum Pinnavormid tekke järgi: Kosmogeensed meteoriidikraater Endrogeensed maa siseenergia mõjul tekkinud (vulkaanid jne) Eksogeensed maa välisjõudude mõjul tekkinud ( lõhed ja murrangud) Liustikud tekivad seal, kus lund sajab rohkem, kui ära sulab Lumepiir pind atmosfääris, kus lumesadu on tasakaalus sulamisega Liustiku teke sajab palju lund, mis avaldab raskust ja tekib sügav sinine jää Liustik lume kokkusurumisel tekkinud jäämass, ei sula suvel ära. Liustikud jagnuevad: mandriliustikud, mäestiku e oruliustikud
H H2O ; C CO2 ; S SO2 Sidemeentalpia e. sidemeenergia (SE) - keemiliselt seotud aatomite eraldamiseks (sideme lõhkumiseks) kuluv energiahulk ; seesama energiahulk vabaneb sideme moodustumisel Termodünaamika (TD) - füüsika haru, mis käsitleb soojusnähtusi ja nende seost aine füüsikalis-keemiliste omadustega. TD I printsiip - energia jäävuse seadus: Energia vabanemine või neeldumine reaktsioonil põhjustab muutuse reaktsioonisaaduste energias. Sellest järeldub siseenergia U kui olekufunktsiooni olemasolu. TD II printsiip määrab iseeneslike (spontaansete) protsesside suuna Põhimõte: soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale; ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat soojusjõumasinat, mille tegevuse ainus tulemus on soojuse muundumine tööks. - väljendab protsesside suundi, tasakaaluolekuid - võimaldab määrata ainete reaktsioonivõimelisust ja reakts. tulemust
E = 1,6605 10 - 27 ( 2,9979 10 8 ) 2 = 14,924 10 - 11 J s2 Et aatomifüüsikas on otstarbekas mõõta energiat elektronvoltides 14,924 10 -11 1 e V = 1,6022 10 - 19 J , siis E = = 931,5 M e V 1,6022 10 -13 massi muutusele ühe aatommassiühiku võrra vastab siseenergia muutus 931,5 M e V ehk 1 E MeV = 931,5 m u Aatommass on aatommassiühikutes väljendatud aatomi mass, massiarv on aatommassile lähim täisarv, mis on võrdne tuuma prootonite ja neutronite koguarvuga. Tuuma massi mõõtmiseks konstrueeris Francis Aston Cambridges 1919.a. massspektrograafi,
eksisteerinud kivimite kokkukleepunud osakestet. Marss Marss on viimane Maa-taoline planeet, temast kaugemal kohtame vaid hiidplaneete ja asteroide. Marss on väga ebatasane planeet. Marsi suurima vulkaani-Olümpose mäe kõrgus jalamilt on 21 kilomeetrit. Marss tekkis, nagu näiteks Kuu või Merkuur, protoplaneetidena. Hiljem jahtudes, tekkis talle take koorekiht, mis sattus meteorite intensiivse pommitamise alla. Marsi siseenergia arvel toimus aktiivne vulkaanide tegevus, mille tagajärjeks oli riffide, pragude, vallide ja vulkaanikoonuste teke. Marsil on arvestatav atmosfäär ja hydrosphere, kuid käesolevaks ajaks ilma vedela veeta. Suure meteoriidi kukkumisest pärinevad suured ovaalsed orud, nagu Hellase meri läbimõõduga üle tuhande kilomeetri. Ühtaegselt kraatritega tekkisid ringstruktuurid, nagu Kuul. Teine planeedi pinda Kujundav faktor-tektooniline liikumine-on
Apollooniline igsugune analüütilise eristamise alus. Kunstis antakse kindel vorm, eemaldatakse kõik mitte vajaliku. Eeposliku luule pidas apoll. Mõjub in vaimumaailmale. Stabiilsus. Välisenergia. Dionysus (veini, piireületav, ekstaasi, seksi, lõbu sümbol) Dionüüsiline kõige enam muusika, kuna mõjub inimese kehale, instinktidele, energiatele. Nt muinasjutus pillimees mängib rahva surnuks - ,,piperman where green leaves they grow rearly". Muutus, piiriületus. Siseenergia. Üliinimese idee teooria inimesed on jumala tapnud, kes on see, kes ütleb, mis on õige, mis on vale. Vastandus valgustus illusioonile. Valgustuse idee arusaam asjade loomusest ja väärtusest- on peidus asjades eneses teaduse mudel. Kujutlus, et loodust tuleb uurida. Valgustuse loogika inimene ei loo tõdesid ja väärtusi, vaid avastab neid looduses kõik on avastatav ja seletatav. Kõik see mida teadus teeb so. võimu väljendus. ,,Wille zur Macht"
Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks Vaja on vastata 1) 1. Soola integraalse lahustumissoojuse määramine 1. Esimene termodünaamika põhiseadus. Termodünaamika esimene seadus sätestab, et keha siseenergia (U) saab muutuda tänu soojushulgale (Q), mis saadakse väliskeskkonnast ning tööle (A), mida süsteem teeb välisjõudude vastu:U = Q - A, kus Q on soojushulk, mille keha saab väliskeskkonnalt ning A on töö, mida keha teeb välisjõudude vastu (juhul kui keha annab soojust ära, siis on Q negatiivne; kui välisjõud teevad tööd, siis on Apositiivne). Termodünaamika I seadus on üldise energia jäävuse seaduse konkreetne väljendus termiliste
absoluutse temperatuuriga konstantne. Selle nihkeseaduse järgi võib arvutada maa- ja atmosfäärikiirguse. kus b on Wieni nihkekonstant väärtusega 2,8977721(26)×10-3 K m. Adiabaatilised protsessid atmosfääris. Adiabaatiline protsessi all mõistetakse sellist gaasi oleku muutust, mille juures vaadeldaval gaasil puudub soojusvahetuse ümbrusega. Tõustes maapinnast kõrgemale ilma igasuguse soojusvahetuseta gaasi temperatuur langeb (õhk paisub, see toimub õhu siseenergia arvelt). Mida kõrgemaks õhumass läheb, seda madalamaks läheb temperatuur. Tõusvas õhuvoolus temperatuur langeb (õhk paisub see toimub siseenergia arvelt). Mida kõrgemaks õhumass läheb, seda madalamaks läheb temperatuur. Tõusvas õhuvoolus temperatuur langeb. Laskuvas õhuvoolus temperatuur tõuseb. Temperatuuri vertikaalne gradient ehk adiabaatiline gradient temperatuuri langus ühe pikkusühiku kohta vertikaalsihis. Eristatakse kuiva ja märga gradienti.
Viirused nukleiinhapete supramolekulaarsed kompleksid, mis on kapseldatud kattevalkudega ja saavad paljuneda ainult toimides parasiitidena peremeesrakkudes Henderson-Hasselbachi võrrand pH = pKa + log [A-] / [HA] puhverlahuse pH. Puhverlahus on lahus, mis koosneb nõrgast happest ja selle konjungeeritud alusest (tavaliselt soolast), puhverlahuse tema mingi parameeter säilitab püsiva väärtuse. Gibbsi vabaenerga · G= 0, reaktsioon on tasakaalus · G < 0, produktide siseenergia on väiksem kui reaktantidel, reaktsioon kulgeb spontaanselt (eksergooniline) · G > 0, produktide siseenergia on suurem kui reaktantidel, reaktsioon ei kulge spontaanselt (endergooniline) Aminohapete klassifitseerimine · proteogeensed (esinevad valkude koostises) apolaarsed, polaarsed, happelised, aluselised · aproteogeensed ei esine valkude koostises Peptiidside aminohapetes
vaadeldav soolsus; 35-promilline vesi jäätub -2°C. Merevee pH jääb vahemikku 7,5...8,4. Helikiirus merevees on 1500 m/s ning see sõltub vee temperatuurist ja rõhust. Merevett kasutatakse muu hulgas raviprotseduurideks (talassoteraapia). Termodünaamika esimene ja teine seadus. Hessi seadus. Termodünaamika esimene seadus on sisuliselt energia jäävuse seadus. See on edasiarendus mehaanilise energia jäävusest võttes arvesse ka kehade siseenergia ning soojuse kui energiaülekandevormi olemasolu. (Näiteks hõõrdumise esinemisel on mehaanilise energia jäävus rikutud, kuna osa mehaanilisest energiast muundub siseenergiaks - soojuseks.) Termodünaamika esimest seadust võib ka sõnastatada järgnevalt: "Igiliikuri (perpetuum mobile) ehitamine on võimatu." See tähendab, et ei ole võimalik ehitada masinat (seadet), mis teeks tööd ilma väliskeskkonnast saadava soojuseta (energiata).
langev kiirgus mingisse kindlasse spektrivahemikku. Radioluminestsents on helendumine, mis toimub kiirete osakestega. Elektroluminestsents on aine helendumine kui see asetada staatilisse elektrivälja. Triboluminestsents on aine helendumine, mis tekib kui ainet mehaaniliselt deformeerida. Termoluminestsents on helendumine, mis tekib kui ainet kuumutada. (Võib ka jaotada üliselt looduslikuks või tehislikuks luminestsentsiks. Luminestsentsi korral keha siseenergia muundub valguseks. ) Kiirgamisvõime on aine omadus nähtavat valgust kiirata rohkem kui neelata (mingis sagedusvahemikus teatud perioodi jooksul); peegelduda või helendada ja selle mõjul jaheneda (siseenergia langeb). Keha kogu kiirgamisvõime on võrdeline lainetuse kogukiirgusvooga pinnalt ja pöördvõrdeline kiirgusallika kiirgava pinna pindalaga. ( T) r( T) , millest r(T) on keha kogukiirgamisvõime; S on kiirgusallika kiirgava pinna S
langev kiirgus mingisse kindlasse spektrivahemikku. Radioluminestsents on helendumine, mis toimub kiirete osakestega. Elektroluminestsents on aine helendumine kui see asetada staatilisse elektrivälja. Triboluminestsents on aine helendumine, mis tekib kui ainet mehaaniliselt deformeerida. Termoluminestsents on helendumine, mis tekib kui ainet kuumutada. (Võib ka jaotada üliselt looduslikuks või tehislikuks luminestsentsiks. Luminestsentsi korral keha siseenergia muundub valguseks. ) Kiirgamisvõime on aine omadus nähtavat valgust kiirata rohkem kui neelata (mingis sagedusvahemikus teatud perioodi jooksul); peegelduda või helendada ja selle mõjul jaheneda (siseenergia langeb). Keha kogu kiirgamisvõime on võrdeline lainetuse kogukiirgusvooga pinnalt ja pöördvõrdeline kiirgusallika kiirgava pinna pindalaga. ( T) r( T) , millest r(T) on keha kogukiirgamisvõime; S on kiirgusallika kiirgava pinna S
3.Tuuleenergia neid tasub ehitada sinna kus tuulekiirus on üle 6m/s,kõvem tuul on mereäärsetes piirkondades ja avatud maastikul.Maailmas on tuulevaikseks alaks 20ndad paralleelid.Maailma tuulepargid asuvad Saksamaal,USAs,Hispaanias,Taanis,Indias. Eelised loodussõbralik Puudused kallis ehitus,kasutatakse piirkonniti,segab radaritööd,kui tuulekiirus üle 26m/s tuleb tuulikud sulgeda,tuul puhub iilidena ja tuulikud häirivad lindude rändeid. 4.Maa siseenergia kasutatakse seismilistes piirkondades nt. Island,USA,Itaalia,Prantsusmaa, Jaapan,Uus-Meremaa,Filipiinid.(Termaalvett,auru saadakse puuraukude kaudu). 5.Biomassi energia saadakse puidust,puidutöötlemise jääkidest,põhust,sõnnikust,energiavõsadest (lepp ja paju),jäätmehoidlatest.Biomassi tekib pidevalt juurde. Elektrienergia saamise jaotus: süsi 38% vesi 19% tuumaenergia 18% gaas 13% nafta 10% tuul-päike-maasisesoojus 0.4% Esmasektor
muudust, massist 8. Välise rõhu kasvades keemistemperatuur: kasvab 9. Kas soojushulk võib olla negatiivne? jah, kui süsteem annab vastava soojushulga ära. 10. Soojuspaisumine on tingitud: molekulide keskmise vahekauguse suurenemisest. 11. Soojuspaisumisel keha tihedus: väheneb 12. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi korrastamatust on: entroopia 13. Keha molekulide kineetiline ja potentsiaalne energia summa on keha: siseenergia, 14. Keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga määratud füüsikaline suurus on: temperatuur 15. Kas on õige väide “soojusmasina tööks on vajalik jahuti olemasolu, mille temperatuur on kõrgem ssoojendi temperatuurist”? väär 6. Test 1. Kuidas liigitatakse mehaanilisi laineid sageduse alusel? a. 16… 20 000 Hz heli b. väiksem kui 16 Hz infraheli c. suurem kui 20 000Hz ultraheli 2. Kuidas helisid liigitatakse? a
mis vastab kahe statsionaarse oleku energiate vahele. · Katses pommitati elavhõbeda aatomeid neile energia andmiseks kiirendatud elektronidega, mis olid elektrivoolu tekitajateks gaasis · Vaadeldi voolutugevuse sõltuvust pingest · Pinge kasvades 4,9 voldini voolutugevus suurenes, kuid pinge edasisel suurenemisel voolutugevus langes järsult, mis tähendas, et pinge 4,9V juures kaotasid elektronid elavhõbeda aatomitega oma energia, mille tulemusena aatomite siseenergia hüppeliselt kasvas · Järgmine voolutugevuse järsk langus oli 9,8V juures · Järeldus: aatomil saavad olla vaid teatud diskreetsed energia väärtused, mille muutumine toimub hüppeliselt. Spektraalanalüüs · Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlaksmääramine selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi. · Spektrite saamiseks kasutatakse spetsiaalseid riistu spektroskoope ja spektrograafe.
mehaaniliseks tööks. Tänapäeval võib neid kohata kõikjal meie ümber ning igas eluvaldkonnas: tööstuses, põllumajanduses ja transpordis. Nad teevad inimeste eest ära palju tööd ja nad hoiavad kokku meie aega. Samuti teevad soojusmasinad ära palju rohkem tööd kui ükski inimene seda suudaks. Energiat saadakse põhiliselt kivisöe, nafta ja gaasi põletamisel. Umbes 90% maailma energiatoodangust saadakse sellel teel. Kütuse siseenergia muutmine mehaaniliseks energiaks on tänapäeval üks masinate põhilisi ülesandeid. Mehaanilist energiat võib aga kasutada mitmetel teistel eesmärkidel, näiteks muudetakse seda elektrienergiaks elektrijaamades, kus kasutatakse kütust näiteks turbiinide ringiajamiseks. Soojusmasinad on tähtsal kohal meie ühiskonnas. Aja möödudes on see tähtsus kasvanud. Tänapäeval oleks raske ette kujutada elu ilma soojusmasinateta, mis aitavad inimesel luua ühiskonda. 1.2. Aurumasin
Lõigatud nurk vastab pärast sisselaskesiibri sulgumist ja enne väljalaskeklapi avanemist toimuvale adiabaatilisele paisumisele. Kasutegur sõltub katla rõhust; algul oli see suhteliselt madal (alla 2 atm., temperatuur 390K); hiljem tõsteti rõhku kuni 10 atmosfäärini. Sellele vaatamata jääb aurumasina kasutegur 10% piiridesse. Termodünaamika I printsiip: Gaasile antav soojushulk on võrdne siseenergia (keha (gaasi) võime teha tööd sisemiste (mikro)protsesside arvelt) juurdekasvu ning paisumisel tehtava töö summaga. . Isoprotsessid: isohooriline protsess V=const.; A=0; , isobaariline protsess p=const.; ; , isotermiline protsess T=const.; ; Q=A.
Taastuvate energiaallikate hulka kuuluvad need energia tootmisviisid, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Taastuvenergia on energia, mida toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ja taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Taastuva energia tootmine ei ole siiski päris kahjutu, sest selle energia tihedus on väga väike ja nendel enegiaallikatel töötavad tehased võtavad palju ruumi, ehitamiseks kulub palju materjali, mõjutades maastikupilti kui soovitakse toota väga suuri energiakoguseid. 1. 1. Päike energiaallikana Päikese optiline kiirgus on maal toimuvate füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste ja paljude teiste protsesside peamine energiaallikas. Isegi õli on miljonite aastatega taimestikku ja
Üks materjali tähtsamiaid omadusi on seista vastu pragude levimisele. Igas materjalis on sidedefekte. Need võivad juba väikeste koormuste juures mõjuma hakates viia materjali purunemiseni. Kõrge staatilise tugevusega materjal on väikese sitkusega ja tugevus ei soodusta materjali võimet takistada pragude levikut. Üks ja seesama komposiit võib olla sitke kui ta on õhuke ja habras kui ta on massiivne. Prao käitumine pinge all olevas materjalis oleneb 2 siseenergia vastastikusest bilansist (see peab olema min). Siseenergia vähenemisel kaotab materjal oma füüsilised omadused ja puruneb lõpuks. Prao käitumine oleneb sise- ja pinnaenergia omavahelise käitumise iseloomust. Pinge intensiivsuse tegur K iseloomustab pingete konsentratsiooni prao tipus (prao käitumine oleneb K suurusest). Kriitiline intensiivne tugevus Kc näitab kõige suuremat pinget ja prao suurust, mis ei põhjusta veel komposiidi purunemist. Kc min väärtust
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine- Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetame sellist liikumist, mille korral (punktmass) sooritab mis tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Ühtlaselt muutuv liikumine- Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Taustsüsteem- Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmissüsteem. Teepikkus- Kaugust liikumise algpunkti ja lõpppunkti vahel, mida mõõdetakse täpselt mööda trajektoori, nimetatakse teepikkuseks. Nihe- Teepikkus ei sisalda infot sellekohta, kus suunas liikumine toimus. Juhul, kui algus ja lõpppunkti vahel mõõdame kaugust mööda neid ühendavat sirglõiku saame nihke arvväärtuse. Nihet iseloomustab lisaks ka veel suund ja seega teame, mis suunas liikumine toimus. Seega on nihe vektor. Teepikkuse ja nihke arvväärtuse ühikuk...
Reaktsioonikeskkond kui süsteem on kas avatud, suletud või isoleeritud vastavalt energia või massi vahetyuse olemasolule ümbritsevas keskkonnad. (võib muutuda rõhk, ruumala, temperatuur). · Olekuparameetrid- tavaliselt mõõdetavad suurused: temperatuur (T), rõhk (P), ruumala (V), ainehulk(n). · Olekufunktsioon- funktsioon, mis sõltub ainult süsteemi olekust, olekuparameetritest, mitte aga selle oleku saavutamise teedest. U = Uprod Ureag U - siseenergia, isokooriline reaktsiooni soojusefekt (V=const) H entalpia, isobaariline soojusefekt (P=const) S entroopia G - Gibbsi energia G = H TS · Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle redutseerijalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teise oma samal ajal väheneb. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone nim.
ülespoole normaaltingimustele vastava keskmise kineetilise energiaga. Kui kõrgele ta tõuseb?. Kui suur osa atmosfäärist asub sellest piirist veel kõrgemal? Mooli õhu liikumise vertikaalkomponendi keskmine energia oli 1218J/mol. See võrdub potentsiaalse energiaga 0.029*9.81*h=1218; h=1218/(0.29*9.81)=4281m. Sellest piirist kõrgemal asub veel osa, mis on määratud Bolzmanni faktoriga e-0.5RT/RT=e-1/2=0.606. 33. Aine A muundub keemiliselt aineks B, kusjuures aines B on siseenergia 24kJ/mol kohta väksem kui aines A. Missugune on ainete A ja B kontsentratsioonide suhe keemilise tasakaalu korral toatemperatuuril? E=RTlnB/A; Antilogaritmime mõlemad 24000/2436 9.85 pooled:e =B/A=e =19000. Seda ainet, mille energia on madalam, peab tasakaaluseisundis rohkem olema. 34. Küllastava veeauru osarõhk 20°C juures on 22mb. Kui suur on molekulide seoseenergia vees 20°C juures? Kui suur on see seoseenergia 100°C juures
Absoluutne peegeldaja k=0, a=1. Absoluutseks õhuniiskuseks nim 1m3 niiskes õhus leiduva veeauru massi g. Absoluutselt must keha- k=1, a=0, Ajavööndid- mudel: seesmist, 15° tagant eristatud meridiaanidega ketast pöörates nihkuvad vastavad paigad kaardil vastava kellaajaga märgitud välisketta kohale. 15° kaarepikkust= 1 tund. Antisünklinaalid ehk Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Atmosfääri osad: troposfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfääri tsirkulatsioon on oluline soojuse, niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilanssi seisukohast. Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- mai...
.. = 0 Siin on näha, et kôikide süsteemisiseste soojushulkade kogusumma on null, mis tähendab, et nii palju kui ühed osad soojust annavad, saavad teised osad juurde. Pöördumatud protsessid on looduses need, mis kulgevad vaid ühes suunas ehk nende vastandprotsess iseenesest ei toimu. a) soojus kandub soojemalt külmemale b) maha langenud kivi ise üles ei kerki c) organismide vananemine. Soojusmasinad on seadmed, mis muudavad kütuse siseenergia mehaaniliseks tööks. Sisepôlemis-, diisel-, reaktiivmootor, auru-, gaasiturbiin. Pôlemises eraldub soojust: Q = K . m , kus m - kütuse mass (kg) K - kütuse kütteväärtus näitab, kui palju energiat eraldub antud kütuse 1kg täielikul ära pôlemisel. [J/kg] TD II seadus: Pole vôimalik soojusülekanne keha külmematelt osadelt soojematele ilma, et sellega ei kaasneks muutusi selles kehas vôi ümbritsevates kehades. S. t
Mis on ökoloogia? teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda. ökonišš: liigi v populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum taluvusala: toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi ökoamplituud: mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuse vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda suktsessioon: ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus kliimaks: ehk lõppkooslus on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam- vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Samas on koosluste fluktuatsioonid iseloomulikud ka kliimakskooslustele ökoloogiline püramiid: ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk pr...
Eesti looduse suure bioloogilise mitmekesisuse põhjused: 1. kliimatingimuste mitmekesisus 2. pikk rannajoon ja meresaarte rohkus 3. sisevete rohkus 4. mullatingimuste mitmekesisus 5. loodusmaastike suur osakaal 6. pool-looduslike koosluste suhteliselt ulatuslik säilimine 7. võõrpuuliikide väike osatähtsus metsakasvatuses. 5. Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited). Kosmogeensed - meteoriidi kraater (Kaali kraater) Maa siseenergia mõjul tekkinud - vulkaanilised,tektoeensed (ei esine) Maakoore rebendrikked Rike - katkestus kivimkeha pidevuses. Enamasti on tegemist ühe kivimkeham liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenavad rikete tekke läbi. Tektoonilised lõhed Lõhe - rike kivimeis, kus kaks kivikeha on teiteisest eemaldunud. Kiirde-edela ja loode-kagusuunalised lõhed. Kurutamine -eksogeensed - maa välisenergia mõjul tekkinud
tingitud väljavoolukanali põlvjast kujust ja lõõris asuva vee kõrgest temp. Mudavulkaanid e salsid- mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, mille keskel on väike kraater. Pude materjal (vulkaaniline tuhk , savi)muutub kuumaveeallika kohal püdelaks voolavaks massiks, mis sõltuvalt kuumaveeallika vee rõhust kas purskb või voolab rahulikult üle kaatri serva maavärinad loe lisaleht. Reljeef ja pinnavormid tekke järgi - kosmogeensed - meteoriidi kraater - maa siseenergia mõjul tekkinud - vulkaanilised,tektoeensed - maakoore rebendrikker Rike on katkestus kivimkeha pidevuses Rikked tekivad väga mitmetel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenavad rikete tekke läbi enamasti on rike kaht kivimkeha lahutav pind, mida nim ka rikkevööndiks jagunevad lõhedeks ja murranguteks Lõhe on rike kivimeis, kus kaks kivikeha on teiteisest eemaldunud. Erinevalt
Kiirus Puntki asukoha ruumis määrab raadiusvektor r. Aja ja raadiusvektori juurdekasvu abil saame r moodustada suhte . Antud juhul sõltuvad vektori moodul ja suund ajavahemiku t t suurusest.. Kui seda vähendada, siis väheneb ka r. St et t nullile lähenemisel nullile läheneb antud suhe teatud piirväärtusele, mida nimetatakse liikumise kiiruseks- r dr v = lim . Kiirust võib määrata ka raadiusvektori tuletisena aja järgi- v = . Kiirus on t 0 t dt vektoriline suurus. Teelõik s on üldjuhul erinev suuruse poolest nihke moodulist r . Kui aga vaadelda väikestele ajavahemikele t vastavaid teelõike s , siis teelõik ja nihke r s ds moodul ...
jaotusseadus. Ellimineerige ka gaasi universaalkonstant. 47. Mis on vabadusastmed ideaalse gaasi molekulidele rakendatuna? Vabadusaste on keha sõltumatu liikumine. Sõltumatu siis teistest liikumistest. Näitab, mitme telje suunas keha saab liikuda. Molekuli vabadusaste ideaalses gaasis on 3. 1 Wi = kT 2 48. Teades ühe vabadusastme kohta tulevat energiat, andke ideaalse gaasi siseenergia valem. 49. Milline on termodünaamika I seadus? Valem ja tähiste seletused. dA = F dh 50. Lähtudes töö valemist, tuletage gaasi töö valem. 51. Mis on soojusmahtuvus, erisoojus, moolsoojus? Valemid. Soojusmahtuvus on soojushulk, mis on vaja anda kehale, et selle temperatuur tõuseks 1K võrra. Erisoojus on soojushulk, mis on vaja anda massiühikule ainele, et tõsta selle temperatuuri 1K võtta. Moolsoojus on ühe mooli soojendamiseks 1K võrra kulunud soojushulk. 52
94. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. 97. Mis on vabadusastmed ideaalse gaasi molekulidele rakendatuna? Vabadusaste on keha sõltumatu liikumine. Sõltumatu siis teistest liikumistest. Vabadusastmete arv tähendab keha asendi fikseerimiseks vajalike koordinaatide arvu. Punkti asend ruumis on fikseeritav kolme koordinaadiga ja punkt-molekulil (see on mudeli element) on kolm vabadusastet. 98. Teades ühe vabadusastme kohta tulevat energiat, andke ideaalse gaasi siseenergia valem. 99. Milline on termodünaamika I seadus? Valem ja tähiste seletused. 100. Lähtudes töö valemist, tuletage gaasi töö valem. 101. Mis on soojusmahtuvus, erisoojus, moolsoojus? Valemid. Soojusmahtuvus on soojushulk, mis on vaja anda kehale, et selle temperatuur tõuseks 1K võrra. Erisoojus on soojushulk, mis on vaja anda massiühikule ainele, et tõsta selle temperatuuri 1K võtta. Moolsoojus on ühe mooli soojendamiseks 1K võrra kulunud soojushulk. 102
· Gaasilise ühendi tekke reaktsioon, · Kompleksi moodustumise reaktsioon, · Nõrga elektrolüüdi tekke reaktsioon (neutralisatsioonireaktsioon). 2. Pööratav ioonireaktsioon. Nt. nõrga happe ja nõrga aluse vaheline neutralisatsioonireaktsioon. Soojusefekt soojushulk, mis püsival temperatuuril eraldub või neeldub ainete mittepöörataval ja täielikul reageerimisel. Eksotermiline reaktsioon soojus vabaneb siseenergia vähenemise arvelt (metaani põlemine: CH+2OCO+2HO) Endotermiline reaktsioon soojus neeldub ja siseenergia kasvab. Mittepööratav reaktsioon kulgev reaktsioon, kui üks või mitu reaktsiooniprodukti eemaldada keskkonnast (gaaside, sademete teke). Tasakaal on nihutatud saaduste tekke suunas (orgaaniliste ühendite põlemine, tugevate hapete ja aluste neutralisatsioon) Tasakaaluolek olek, kus lähteainete ja produktide kontsentratsioonid ajas enam ei muutu.
Impulsi jäävuse seadust kasutab reaktiivliikumine, mille põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa (raketi korral on selleks väljapaiskuv gaas). 4.3. Termodünaamika I printsiip Termodünaamikas vaadeldakse protsesse tavaliselt suletud ehk soojuslikult isoleeritud süsteemis, kus ei toimu ka aine vahetust ümbritseva keskkonnaga (näiteks suletud termospudel). Suletud süsteemis kehtib termodünaamika esimene printsiip: süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks , mida tehakse välisjõudude vastu: Q = U + A, kus Q on juurdeantav soojushulk, U siseenergia suurenemine ja A välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö). Kuna soojus ja töö on ekvivalentsed energiaga, võib ka öelda, et energia ei teki ega kao, vaid läheb ühest liigist teise. Sellist sõnastust tuntakse energia jäävuse seadusena. 4.4. Termodünaamika II printsiip
I.Märgime voolude suunad ja elektromotoorjõudude suunad skeemile. II.Valime väljaeraldatud kinnises kontuurisvooluahelas ringkäigu suuna. 6. Voolu töö ja võimsus, Vooluallika kasutegur · Joul-Lenz'i seadus, juhtmed eralduv soojus (+ valem) Juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline tema takistusega, voolutugevuse ruudu ja aja korrutisega. Q=RI2t. Joule'i-Lenzi seadus demonstreerib kenasti, et juhi siseenergia on võrdne elektrivoolu tööga (mille abil suurendati juhi siseenergiat). · Kuidas põlevad erineva takistusega lambid rööp ja jadalülitamisel (ja miks)? Elektrilambi võimsuse valem N = U2/R näitab, et võimsamal lambil on väiksem takistus. Selliste lampide jadamisi ühendamisel vooluvõrku läbib neid ühesuguse tugevusega vool, kuid pinge on võimsama lambi klemmidel väiksem. Sellepärast põleb väiksema võimsusega lamp heledamalt.
valkpuhver (veres pH 7-8); anseriinpuhver (imetajate skeletilihastes ja ajus). Henderson-Hasselbach'i võrrand. Puhverlahuse pH on määratud happe pKa väärtusega ja konjugeeritud aluse (prootoni aktseptor) ning happe (prootoni doonor) kontsentratsioonide suhtega pH = pKa + log10 [A-] / [HA]. 4. Termdünaamika esimene seadus: kõigi energialiikide summa süsteemis on jääv suurus. Konstantse ainehulga juures siseenergia muutus: E = Eproduktid Ereaktandid = Q W (Q-süsteemi sisestatud soojushulk; W-süsteemi poolt tehtud töö). Entalpia H on keemias kasutatav süsteemi soojusefekti iseloomustav parameeter. Konstantse rõhu juures enatalpia võrdub soojusefektiga. H<0 eksotermiline; H>0 endotermiline 2
MPa), 25°C (298 K) siis tähistus H298 (reaktsiooni standardentalpia). Termokeemiavõrranditesse kirjutatakse ka aine agregaatolekud (sageli ka kristallvormid) - nendest oleneb soojusef.väärtus. Koefitsiendid võrrandites võivad olla murdarvulised. Reaktsiooni standardentalpia leidmiseks lahutatakse saadus(t)e tekke-entalpia(te)st lähteaine(te) tekke-entalpia(d). reaktsioonide soojusefektid on väljendatavad siseenergia ja entalpia kaudu. Hessi seadus: Summaarne entalpia muut keemilises reaktsioonis ei sõltu selle reaktsiooni toimumise teest ega vahe-etappidest. Sidemeentalpia e. sidemeenergia (SE) - keemiliselt seotud aatomite eraldamiseks (sideme lõhkumiseks) kuluv energiahulk - seesama energiahulk vabaneb sideme moodustumisel(tähis H). Termodünaamika seadused: Termodünaamika (TD) - füüsika haru, mis käsitleb soojusnähtusi ja nende seost aine füüsikalis-keemiliste omadustega
Ka bioloogilisi teste teinud kosmoseaparaadid andsid negatiivse tulemuse. Aga unistused ei kao ja lähedase naabrina on Marss kosmoselendude tähtsaimaks sihtmärgiks ka edaspidi. (Noorkõiv, E; ,,Universum" 1997: 219) 1.3. Marsi pind Marsi pinnase põhikomponendiks on kvartsliivas olevad limoniidi ja raud(III)oksiidi lisandid. Marss tekkis protoplaneetidena. Jahtudes hakkas tekkima tahke koorekiht, mis sattus meteoriitide intensiivse pommitamise alla. Siseenergia mõjul tekkis palju vulkaanilist tegevust, mille tagajärjel tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Meteoriidi sadu on suurelt mõjutanud Marsi maastiku kujunemist. Meteoriitide sajust on jälgi näha tänu hiiglaslike orude olemasolule. (Noorkõiv, E; Universum 1997: 220) 6 Teine planeedi kujutaja on tektooniline liikumine. Selle protsessi käigus kujuneb äsja
c. Massist 8. Välise rõhu kasvades keemistemperatuur a. Kasvab 9. Kas soojushulk võib olla negatiivne? a. Jah, kui süsteem annab vastava soojushulga ära 10. Soojuspaisumine on tingitud a. Molekulide keskmise vahekauguse suurenemisest 11. Soojuspaisumisel keha tihedus a. Väheneb 12. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi korrastamatust, on entroopia 13. Keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa on keha siseenergia 14. Keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga määratud füüsikaline suurus on temperatuur 15. Kas on õige väide "Soojusmasina tööks on vajalik jahuti olemasolu, mille temperatuur on madalam soojendi temperatuurist" a. Õige Võnkumised ja lained, heli 1. Kuidas liigitatakse mehaanilisi laineid sageduse alusel? 16...20 000 Hz heli > 20 000 Hz ultraheli < 16 HZ infraheli 2. Kuidas helisid liigitatakse?
5.1 Stabiilsus ja süsteemide käitumine- Süsteemi omadus säilitada väikeste häiringute korral piisav lähedus endisele (häiringueelsele) dünaamilisele reziimile. Eristatakse tasakaaluoleku, liikumistrajektoori, liikumisorbiidi, isevõnkumisprotsessi ja struktuuri stabiilsusi, harva muidki. Üldisemaks loetakse Ljapunovi stabiilsuskontseptsiooni, mis tugineb liikumisprotsessi stabiilsusele. Laiemalt on tuntud ka minimaalse siseenergia printsiibile tuginev Lagrange stabiilsuskontseptsioon, samuti "tõkestatud sisendi - tõkestatud väljundi" kontseptsioon, mille kohaselt süsteem on stabiilne, kui mistahes tõkestatud sisend tekitab tõkestatud väljundi. Teatud kitsendustel on enamik stabiilsuskontseptsioone ekvivalentsed (vähemalt omavad ühisosa). Stabiilsus määrab tavaliselt teatava süsteemi praktilise kasutusvõimalikkuse
suurem on voolamise kiirus. 4. 5. Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiiruse muutus tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks. Erinevalt reagentidest katalüsaator reaktsioonitsükli jooksul taastub (regenereerub). 6. OLEMAS 7! 8! 9 üks mool hapnikku kaalub 16 g 10x16`=160g 8) 1. Termodünaamika esimene seadus on sisuliselt energia jäävuse seadus. See on edasiarendus mehaanilise energia jäävusest võttes arvesse ka kehade siseenergia ning soojuse kui energiaülekandevormi olemasolu. (Näiteks hõõrdumise esinemisel on mehaanilise energia jäävus rikutud, kuna osa mehaanilisest energiast muundub siseenergiaks - soojuseks.) 2. Lenzi reegel on reegel induktsioonivoolu suuna määramiseks. Reegli sõnastas 1833. aastal Heinrich Friedrich Emil Lenz. 3. Huygensi printsiip on meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel.
Absoluutne niiskus. Kondensatsioonituumakesed. ja teeb välise rõhu ületamiseks 8.Õhurõhk. Tuuled Absoluutne niiskus a – veeauru hulk Ka tavalisel päeval õhk sisaldab 1000 kuni paisumistööd. grammides 1 m³-s õhus 150 000 osakest See töö on toimunud gaasi siseenergia Õhurõhk. Absoluutse niiskuse hulk grammides 1 m³- Väga väikesed nn Aitkeni tuumakesed‹ 0,2 kulul. Õhurõhuks nimetatakse ühele pinnaühikule s õhus +16°C juures on arvuliselt võrdne μm Adiabaatilised protsessid etendavad mõjuva õhusamba raskust. veeauru partsiaalse rõhuga mm Hg)
.. , (2.5) M RT kus tegurid B, C, D, jne. on konstantsed suurused, mida võib saada kätte nt. empiiriliselt. Kui võrrelda omavahel ideaalgaasi (2.2) ja reaalgaasi (2.3) olekuvõrrandeid, saab näha, et ideaalgaasi korral on kokkusurutavustegur z võetud üheks. 2.2 Energia jäävuse seadus Selle seaduse järgi iga süsteemi energiahulk on konstantne suurus. Energia jaguneb süsteemis järgmisteks osadeks: - siseenergia - potentsiaalne energia - kineetiline energia Juhul, kui enegria liigub üle süsteemi piire, see toimub kas tööna või soojusena. Energiabilanssi üldine kuju on massibilanssi omale analoogne: E(sisse) + E(genereeritud) - E (välja) - E (tarbitud) = E (akumuleeritud), (2.6). Statsionaarse süsteemi jaoks võtab energiabilanss järgmise kuju: E (sisse) = E (välja), (2.7), kui arvestada energiakadu:
. Joonisel näidatud negatiivne hõõrdejõud mõjub aluspinnale, meid huvitab vaid kehale mõjuv hõõrdejõud. Hõõrdejõud tekib ka keha veeremisel. Siiski on veerehõõrdejõud tavaliselt piisavalt väike. Lihtsamate probleemide lahendamisel jäetakse veerehõõrdejõud arvestamata. Hõõrdumisel on kaks põhjust: pindade ebatasasus ja aineosakeste vahelised tõmbejõud. Hõõrdumise ületamiseks tehtav töö läheb kehade siseenergia suurendamiseks ehk kehade soojendamiseks. 13.Masskese ja raskuskese. Tasakaalu püsivus. Keha masskeskmeks nimetatakse selliste jõudude mõjusirgete lõikepunkti, mis kutsuvad esile keha kulgliikumise. Kui keha liigub kulgevalt, siis kehale rakendatud kõigi jõudude resultandi mõjusirge läbib keha massikeset. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral. Joonis 13
16. Maastikuline sfäär kui geosüsteem. -Maastikusfäär ehk geograafiline sfäär on Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist maakoore ülaosa, hüdrosfäär, atmosfääri alaosa ja biosfäär. Maastikusfäär ja tema jaotusüksused loodusvööndid ja maastikud on loodusgeograafia peamised uurimisobjektid. 17. Eksogeensed ja endogeensed protsessid. - Endogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia - Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia. 18. Atmosfäär. Mõiste, õhu omadusi. Vertikaalne kihistus, õhumassid. Kliima ja selle kujunemine, kliimavöötmed. Atmosfääri evolutsioon, kõrgemad ja madalamad temperatuurid Maal, sademete hulgad ekvaatoril ja poolustel, tuuled ja tormid. - Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga.Maa atmosfääri
Kõrge temperatuur ja suur rõhk. Kivimid muutunud pehmeks või on koguni vedelad. Tuum: Tuum asub maakera südamikus. Jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. Välistuum on tohutu kuumuse (6000°C) tõttu vedelas olekus. Sisetuum on niklist ja rauast koosnev kera. Sisetuumas on tohutu rõhu tõttu tahkes olekus. Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast. Liigendunud laamadeks. Laamad Litosfääri hiigelblokk. Maa siseenergia ja sellest tuleneva vahevöö ainese aeglase liikumise tõttu on koor pragunenud mitmekümneks tükiks, mis üksteise suhtes liikudes põhjustavad muuhulgas maavärinaid ja vulkaanipurskeid jm. Need litosfääri tükid ongi laamad. Maa on Päikesesüsteemi ainus liikuvate laamadega planeet. Eesti asub laamapiiridest kaugel, mistõttu ei esine siin tugevaid maavärinaid ega vulkaanipurskeid. Laamade piirialadel toimuvadki kõige maakoore suurema ulatusega muutused: murrangud,
Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. Biosfäär Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri olulisim omadus on produktiivsus - orgaanilise aine tootmise võime. Too näiteid, milliste protsesside käigus toimub ainevahetus litosfääri ja pedosfäär vahel (murenemine) atmosfääri ja hüdrosfääri vahel (sademed, aurumine). X. teab Maa energiaallikaid: päikeseenergia. Maa siseenergia, gravitatsioonienergia; (teadmised) Päikeseenergia. Päikeselt saabub aastas Maale 5,7x1024 J energiat, mis moodustab ca 99% Maa pinna energiavoost. Päikeseenergia on paljude loodusprotsesside energiaallikaks. Maale jõuab osa päikesekiirgusest - lühilaineline elektromagnetkiirgus, Maalt lahkub pikalaineline soojuskiirgus. Maa siseenergia (mõjul toimub laamade liikumine, purskavad vulkaanid, tekivad maavärinaid, toimub kivimite teke ja moondumine, mäestike teke ja muutumine jmt.
süsteemi entroopia püüab saavutada maksimumi. See tähendab, et protsess kulgeb iseeneslikult ainult süsteemi sellise olekuni, mille puhul entroopia saavutab antud tingimustes oma maksimaalse võimaliku väärtuse. Seetõttu on süsteemi püsiva tasakaalu olek: S = max 147 Entroopia Seega - siseenergiat U pole võimalik täielikult muuta tööks. Siseenergia koosneb kahest osast vabast ja seotud energiast. Vaba energia on see osa siseenergia varust, mida saab muuta täielikult tööks F = U TS Praktikas ei määrata U ja S väärtusi otse, vaid nad on leitavad mitmesuguste protsesside mõõtmise tulemusel ja seega saame: Seotud energia see osa mida ei saa muuta tööks: (TS) = T× S 148
Sissejuhatus 1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Fosforit. Henning Brand lasi uriinil seista mõned päevad, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Tekkis valge vahaline aine, mis heledas pimedas- fosfor. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 ↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Joseph Black, ta taasavastas süsihappegaasi ning võttis kasutusele erisoojuse ja latentse soojuse (sulamissoojus, aurustumissoojus) mõiste. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia tegeleb ainete ja nende muutuste, mis nendega toimuvad, uurimisega. Keemia harud: or...
· sünteesiprotsessidele lähteainete saamiseks · Energia jäävuse seadus ehk termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele Energia jäävuse seadusest järeldub, et energia, mille süsteem saab väljastpoolt, peab võrduma süsteemi sisemise energia muudu ja süsteemist väljuva energia summaga Seadusest järeldub, et isoleeritud süsteemi siseenergia on jääv · Endotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust Endotermilise reaktsiooni soojusefekt on positiivne. See tähendab seda, et süsteem saab energiat juurde Keemilise sideme lagunemine on alati endotermiline protsess · Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust Eksotermilise reaktsiooni soojusefekt on negatiivne. See tähendab seda, et süsteem annab energiat ära
46. Absoluutseks (A) niiskuseks nimetatakse ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduva veeauru massi grammides. A=p/V p-veeauru mass V-ruumala [A]=[kg]/[m3] Rrelatiivse (R) e. suhteline niiskuse all mõistetakse vastaval temperatuuril õhus oleva veeauru tiheduse suhet küllastunud veeauru tihedusega samal temperatuuril. R=p/px px antud temperatuurile vastava küllastunud auru mass 47. Termodünaamika I printsiip Süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu: Q=U+A; Q - gaasile juurdeantav soojushulk, U - gaasi sisenergia muut ja A gaasi kokkusurumisel tehtud töö.Kuna soojus ja töö on ekvivalentsed energiaga, võib ka öelda, et energia ei teki ega kao, vaid läheb ühest liigist teise. 48. Soojushulk( ) ja erisoojuse liigid- iseloomustab soojusülekandel üleantavat energiahulka Q = CdT=cmdT. , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja Dt keha temperatuuri muut.
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Jana Paju Pilved, tuli ja äike Referaat Juhendaja: professor PhD Tõnu Laas Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on uurida udu, sudu ja pilvede tekkemehanisme ja eripärasid. Samuti lähemalt uurida kuidas ja miks ilmneb äike ning tuua pisutki selgust inimeste silmis müstilise keravälgu iseloomust. Töös vaadeldakse ka, mida kujutab endast tuli (täpsemalt põlemisreaktsioon) füüsikalisest aspektist, kuidas põlemine toimub, mis põleb ja kustutab. Leida vastus küsimustele, kas tuli saab vee all põleda ja kuidas põleb tuli ilma gravitatsiooniväljata. 3 1. Pilved Pilved on kolloidsed süsteemid, mis koosnevad õhus hõljuvatest väikestest veepiisakestest, jääkristallidest või kõige sagedamini ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
