Atmosfäär Eristatakse 4 kiht: (temperatuuri järgi eristatakse.) Troposfäär- toimuvad kõik ilmastikunähtused. Stratosfäär- paikneb osoonikiht. Mesosfäär- temp langeb kõrguse kasvades. Termosfäär- temp tõuseb kõrguse kasvades. Atmosfääri energeetika ja õhu üldine tsirkulatsioon Maa välispinda varustab energiaga päikesekiirgus (Maa siseenergia ja gravitatsioon ei oma erilist tähtsust). Atmosfäär on kõigist sfääridest kõige mobiilsem, seega otsustav roll kliima kujundamise ja muutumises. Otsekiirgus- jõuab läbi atmosfääri otse maapinnale paralleelsete kiirtena. Hajuskiirgus- jõuab maapinnale pärast hajumist läbi pilvede, veeauru, tolmu jm. (muudab suunda) Kogukiirgus (Q)- otse- ja hajuskiirgus kokku. Kiirgusbilanss (R)- aluspinnale jõudnud ja sealt lahkunud kiirgusvoolude vahe. Kiirgusbilansi arvutamine:
See lihtne ja suhteliselt odav aine helendub pea kõigi võimalike mõjutuste tagajärjel. Pisut häirib tema ebameeldivalt sinakas toon, mida viimasel ajal edukalt "muudetakse meeldivamaks", segades temasse noidsamu fluorestseeruvaid värve. Tsinksulfiid on asendamatu röntgen- ja ultraviolettkiirte muundaja, ta töötab nii teleekraanil, päevavalguslampides kui radioaktiivse kiirguse indikaatorites. Energeetilisest seisukohast toimub luminestsentsi korral keha siseenergia muundumine valguseks. Siseenergia tüüp pole siin oluline, niisamuti kui selle allikad. Vaata ka http://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/yheksas/yheksateist.html
M R universaalne gaasikonstant K mol p1V1 pV = 2 2 = const p gaasi rõhk, V gaasi ruumala, T gaasi temperatuur T1 T2 p, V, T on gaasi olekuparameetrid Temperatuur T = t + 273K T absoluutne temperatuur (1K), t Celsiuse skaala temperatuur (1C) Soojushulk on siseenergia hulk, mis kandub soojusvahetuse teel ühelt kehalt teisele. Q = cmt c aine erisoojus, t temperatuuri muut Q = qm q kütteväärtus (J/kg) Termodünaa- Süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb süsteemi siseenergia ja süsteem teeb mika I printsiip mehaanilist tööd. Q = U + A Q süsteemile antud soojushulk, U siseenergia muut, A sisejõudude töö
väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. I) Bernoulli võrrand ideaalvedeliku muutumatu voolu elementaarjoa kohta J) Bernoulli võrrand ideaalvedeliku muutumatu voolu kohta K) Bernoulli võrrand reaalvedeliku statsionaarse voolu kohta 8. Molekulaarkineetiline teooria ja termodünaamika I alus (printsiip) a. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand b. Molekulide keskmise kineetilise energia ja gaasi absoluutse temperatuuri vaheline seos c. Gaasi töö. Soojushulk ja siseenergia d. Soojus ja töö isoprotsessidel e. Adiabaatiline protsess f. Maxwelli kiiruste jaotus g. Molekulide efektiivne diameeter, keskmine vaba tee pikkus ja keskmine põrgete arv ajaühikus A) Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand Gaasi rõhk on võrdne molekulide keskmise kineetilise energiaga ja nende arvuga ruumalaühikus. Gaasi olekuvõrrand(rõhk, avaldatud molekulide poolt): gaasi osakese kiiruse ruudu keskväärtus
M R universaalne gaasikonstant K mol p1V1 pV = 2 2 = const p gaasi rõhk, V gaasi ruumala, T gaasi temperatuur T1 T2 p, V, T on gaasi olekuparameetrid Temperatuur T = t + 273K T absoluutne temperatuur (1K), t Celsiuse skaala temperatuur (1C) Soojushulk on siseenergia hulk, mis kandub soojusvahetuse teel ühelt kehalt teisele. Q = cmt c aine erisoojus, t temperatuuri muut Q = qm q kütteväärtus (J/kg) Termodünaa- Süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb süsteemi siseenergia ja süsteem teeb mika I printsiip mehaanilist tööd. Q = U + A Q süsteemile antud soojushulk, U siseenergia muut, A sisejõudude töö
Ühe olekuparameetri muutmisel muutub vähemalt 1 teine olekuparameeter. Kasutab nähtuste kirjeldamiseks makroparameetreid. Soojus on soojusenergia, mis kandub ühelt kehalt teisele, kui kehade temperatuurid on erinevad. Süsteemi võime teha tööd (W) Vaatleme olukordi, kus tööd tehakse aine ruumala muutumise tõttu. Termodünaamikas loetakse positiivseks tööd, mida süsteem teeb. Isobaariline protsess ehk rõhk ei muutu. Soojushulk ja siseenergia: Tööd tehakse alati mingi energia arvelt: 1) Süsteemile antud soojushulk. 2) Süsteemi siseenergia (e. soojusenergia) Soojushulk Q, mis kehale antakse/võetakse on soojusenergia, mis kantakse üle erineva temperatuuri tõttu. Süsteemi siseenergia: molekulide kaootiline liikumine – kineetiline energia (kulg-, pöördja võnkliikumine) molekulide vastastikmõju – potentsiaalne energia (ideaalsel gaasil ei arvesta) Keha siseenergia sõltub temperatuurist Termodünaamika 1. seadus
ruumalaga(isoprotsessis) Gay-Lussacy´i seadus Jääval rõhul on antud gaasi koguse ruumala võrdeline temperatuuriga (isobaarilises protsessis) Charlesi seadus Jääval ruumalal on antud gaasi koguse rõhk võrdeline temp´ga 11. Keha Siseenergiaks nim. Keha molekulide kineetilise ja potensiaalse energia summat mikrokäsitluses 12. Valem gaasi paisumisel: A=p V 13. Termodünaamika 1 seadus Süsteemi siseenergia muut Süsteemi üleminekul ühest olekust teise = välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga Q= U + A` Termodünaamika 2 seadus Osakesed paiknevad mingi korra järgi, st. ühe aine molekulid on anumas ühe oasas,teise aine molekulid aga teises osas 14. Soojusmasinateks nim masinaid,mis muundavad soojust(seega ka mingi keha siseenergiat) tööks 15. Soojusmasinate osad ja nende ülesanded: 16
radoon- väga raskeid terviseprobleeme tekitav looduslik radioaktiivne gaas. tuumajõud- see hoiab koos aatomituuma, prootonite jõust tugevam järelikult. seoseenergia- energia, mida on osakesele vaja selleks, et ta tuumast vabastada. keemiline reaktsioon- tekivad uued ained. tuumareaktsioon- tekivad uued keemilised ained. termotuumareaktsioon- väga kõrgel temp toimuv kergete tuumade liitumine. tuumaenergia- aatomituuma siseenergia, mis vabaneb kas raskete tuumade lõhustumisel või kergete tuumade ühinemisel 7) Tuumakiirguse kahjulik toime- lõhub molekule, vähkkasvajad, juuste välja langemine, järglastele kahjulik kuna kahjustab DNA-d, järelikult ka enneaegne surm.
Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja põõrdvõrdeline massiga. a=F/m Newtoni III seadus. Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F1=-F2 Termodünaamika I printsiip. Süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu. Q=U+A Termodünaamika II printsiip. Soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Gravitatsiooniseadus. Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Impulsi jäävuse seadus. Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Mehaanilise energia jäävuse seadus
MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED: Tahke- asukoht: korrapäraselt; liikumine: aineosakesed võnguvad oma kindlas kohas; side: väga tugev. Vedel- asukoht: üksteise lähedal, muutub kergesti; liikumine: aineosakesed võnguvad ja asukoht muutub; side: tugev. Gaas- asukoht: hõre, kaootiline; liikumine: kaootiline; side: väga nõrk. Keerukam on kirjeldada tugevat sidet ja kõige lihtsam kirjeldada gaasi. Gaasi molekulaarkineetiline mudel- eeldused: aine koosneb molekulidest; molekulid on pidevas kaootilises liikumises; molekulide vahel on vastastikumõju. Ideaalse gaasi mudel molekulid on punktmassid; põrked absoluutselt elastsed; vastastikumõju aineosakeste vahel puudub. Normaaltingimustes on gaasid hästi kirjeldatavad. Makrotasandi parameetrid: rõhk-P, temp-T, mass-M, ruumala-V, aine kogus-mool. Mikrotasandil: molekuli mass-m, molekuli kiirus-v, molekulide arv-N. Rõhk näitab missugune jõud mõjub pindala ühikule. Osakeste kiirused: raskemad molekulid...
15.25 ja reaktor töötas esimesel korral 28 min. Hilisem tegevus • Pärast sõja lõppu pöördus Fermi tagasi õppetöö ja teadusliku uurimise juurde. Ta tegeles osakestefüüsika ja kosmilise kiirgusega. • Ta osales ka vesinikupommi projektis konsultandina ning arvutajana, kuigi oli selle suhtes kriitiline. Einsteini valem • Fermi oli arvatavasti esimene teadlane, kes juhtis tähelepanu Einsteini valemis E=mc2 peituvale tuumade siseenergia vihjele. • 1923. a kirjutas ta, et on hea, kui lähitulevikus ei avastata teed selle kohutava energiakoguse vabastamiseks. Hea teada • Fermi järgi on nimetatud keemiline element fermium ja pikkusühik fermi ning tema nimest on tuletatud ainet moodustavate elementaarosakeste üldnimetus fermion. Tänan tähelepanu eest!
molekulide vahel ei ole vastastikmõju 6. Mida kujutab endast gaasi rõhk? Molekulide põrked vastu anuma seina 7. Millistest parameetritest sõltub gaasi rõhk? 8. Mida tähendab, et rõhk on 10 Pa? 1m2 mõjub 10 N suurune jõud 9. Molekulaarkin. teooria põhivõrrand. Nimeta võrrandis olevate suuruste tähised ja ühikud. p = 1/3 x mo x n x v2 p – Pa ; mo – kg ; n – osakest/m2 ; v2 – m/s Mis on keha siseenergia? Molekulide kineetilise energia ja potensiaalse energia summa U = Ek + Ep 10. Kuidas saab keha siseenergiat muuta? soojusülekandega mehaanilise tööga 11. Mida näitab Boltzmanni konstant? Näitab, kui palju muutub 1 molekuli energia, kui temperatuur muutub 1C võrra 12. Mis on temperatuur? Füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojusastet 13. Miks on molekulide liikumise keskmise kineetilise energia mõõduks
soojendamiseks või c- erisoojus jahutmiseks m- mass t1- algtemperatuur Soojushulk tahke aine t2- lõpptemperatuur vedeldamiseks - sulamissoojus sulamistemperatuuril L- aurustumissoojus U- gaasi siseenergia Soojushulk vedeliku A- töö aurustamiseks h- vedelikusamba kõrgus keemistemperatuuril - pindpinevustegur Gaasi siseenergia muut - vedeliku tuhedus g- vabalangemise kiirendus Vedeliku samba kõrgus r- kapillaari ava raadius
energiat toota. Lisaks on tuuleenergia tavaliselt paindlikku elektrivõrku seotud, kus tuulevaikuse korral kasutatakse teiste elektrijaamade toodangut. Mida tuleks teha? Tuuleenergiaga on nagu päikeseenergiagagi tuleb lihtsalt järjest töökindlamaid ja keskkonnasõbralikumaid tuuleenergia tootmisvahendeid leiutada. Lisaks, tuuleparke võiks ehitada kõrgemale mägedesse, kus tuul on suurem ja kus müra kedagi ei sega. 3. Maa siseenergia e. geotermaalenergia Maa siseenergia on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Kasutada saab teda vaid siis, kui soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides: USA's, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Uus-Meremaal jm. Probleemid Geotermaalenergia peamine probleem on see, et tema kasutamine on suhteliselt kallis.
soojuslikus kontaktis, adiabaatilises kontaktis jne). Reaalsete füüsikaliste süsteemide omadusi õnnestub sageli kirjeldada idealiseeritud mudelite kaudu (näiteks ideaalne gaas). 3 1. TERMODÜNAAMIKA ESIMENE SEADUS Termodünaamika esimene seadus on sisuliselt energia jäävuse seadus. See on edasiarendus mehaanilise energia jäävusest võttes arvesse ka kehade siseenergia ning soojuse kui energiaülekandevormi olemasolu. (Näiteks hõõrdumise esinemisel on mehaanilise energia jäävus rikutud, kuna osa mehaanilisest energiast muundub siseenergiaks - soojuseks.) Termodünaamika esimest seadust võib ka sõnastatada järgnevalt: "Igiliikuri (perpetuum mobile) ehitamine on võimatu." See tähendab, et ei ole võimalik ehitada masinat (seadet), mis teeks tööd ilma väliskeskkonnast saadava soojuseta (energiata).
töötava soojusmasina korral Ferromagneetikute paisub töötav aine algul magnetilised omadused on isotermiliselt, võttes soojendilt tingitud elektronide oma soojushulga Q1. Carnot' magnetmomentidest. 4. soojusmasina Termodünaamika I seadus - kasutegur(müü)= (T1- T2) / T1, Süsteemile antud soojushulk kus T1ja T2 on vastavalt läheb süsteemi siseenergia soojendi ja jahuti juurde kasvuks ning töö temperatuurid. tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu. Q=U2- 6. Varinat 1. Elektromotoor U1+A, kus Q - soojushulk, U - jõud - Suurust, mis on võrdne siseenergia, A - töö positiivse ühiklaengu välisjõudude vastu, ümberpaigutamiseks tuleva Soojushulga (Q), ühikuks on kõrvaljõudude tööga nim
....................................................................................................25 13. Interferents.............................................................................................................................26 IV ARVESTUS MOLEKULAARFÜÜSIKA.........................................................................26 1. Soojusliikumine.......................................................................................................................26 2. Siseenergia...............................................................................................................................26 3. Molekul....................................................................................................................................27 4. Molekulmass............................................................................................................................27
BIOLOOGILISE TERMODÜNAAMIKA ALUSED Termodünaamika (TD) - õpetus · energia muundumisest · keemilise tasakaalu kvantitatiivsest kirjeldamisest Termodünaamiline süsteem - üksikreaktsioon, rakk või organism Keskkond - kõik, mis on väljaspool süsteemi Süsteem + keskkond = kõiksus (universum) TD I seadus: Üldine (süsteem + keskkond) energiahulk on jääv. TÖÖ SOOJUS E = Eproduktid Ereaktandid = Q - W E - süsteemi siseenergia Q - keskkonnast seotud soojus W- süsteemi poolt tehtud töö (Bio)keemias enamkasutatav ENTALPIA (H) mõiste H = E + PV Kui P = const Hp = Ep + PV Kuna PV= töö, siis Qp = Ep + PV = Hp ENTALPIA = SOOJUSEFEKT (P = const.) Ühik - cal/mol või J/mol H < 0 eksotermiline protsess (soojus eraldub) H > 0 endotermiline protsess(süsteem seob soojust) TD II seadus: Universumi entroopia kasvab alati. ENTROOPIA (S) - juhuslikkuse , "mikroskoopilise korrastamatuse" mõõt. Ühik - J/mol deg
r raadius · Võnkeperiood on ühe täisvõnke arv ringi ajaühikus. Tähis f ja ühik (1Hz) · Hälve on keha kaugus tasakaaluasendis. · Võnkeamplituut on maksimaalne hälve. SOOJUÕPETUS IDEAALNE GAAS JA TERMODÜNAAMIKA ALUSED · Ideaalne gaas on gaas, mille molekulid on punktmassid, molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed ning molkulide vahel ei ole vastastikmõju. · Termodünaamika esimene seadus: keha siseenergia või muutuda kehale antava soojushulga ja kehaga tehtava töö järgi. U = A+Q, milles A välisjõudude töö Q väljaspoolt kehale antav soojushulk U siseenergia (J) · Molekulid on pidevas kaootilises liikumises ning nende vahel on vastastikmõju. · Temperatuur on füüsikaline suurus, mis on seotud molekulide keskmise kineetilise enegiaga. Tähis: T (K)
Rõhk p on mõjuva jõu F ja pindala S jagatis: p = F/S. Rõhku avaldav jõud on alati pinnaga risti. Rõhu ühik on 1 paskal (Pa): 1 Pa = 1 N/ 1m2. Sagedus näitab ajaühikus tehtud täisringide arvu. Tähis f , ühik 1/s ehk s-1 ehk 1 Hz. Kehtib seos: f = n / t, kus n on sooritatud täisringide arv ja t selleks kulunud aeg. Siseenergiaks nimetatakse keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Soojuse all mõistetakse siseenergia hulka, mida soojem keha annab külmemale üle soojusvahetuse käigus. Soojushulk iseloomustab soojusülekandel üleantavat energiahulka. Soojushulka mõõdetakse energiaühikutes, seega dzaulides. Soojushulga arvutamiseks kasutatakse valemit: Q = cmt. , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja t keha temperatuuri muut (lõpp- ja algtemperatuuride vahe). Soojusjuhtivus seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama
saavad vedelikust lahkuda. Gaasiline Aine molekulid/aatomid liiguvad täiesti vabalt ja korratult. Pole kindlat ruumala ega kuju. Plasmaolek Aine koosneb elektriliselt laetud või neutraalsetest aatomitest ning vabadest elektronidest. Ioniseeritud gaas, kus on positiivse laenguga ioonid ja negatiivse laenguga elektronid. 15. Termodünaamika I seadus · Energia ei teki ega kao, vaid muundatakse mingiks teiseks vormiks. · Suletud süsteemi siseenergia väheneb, kuna soojus, mis läheb välja (ekso), ning töö, mida süsteem teeb, on negatiivsed; s.t süsteemi energia muutub. · Isoleeritud süsteemi siseenergia ei muutu, sest energiaülekanne puudub. · Tsüklilises protsessis on süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega w=q. 16. Termodünaamika I seaduse matemaatiline avaldis · U = q + 17. Protsessid püsival ruumalal ja rõhul, entalpia,
(omega) - nurkkiirus rad/s T - periood s f - sagedus Hz M - jõumoment N·m L - impulsimoment kg·m2/s - lainepikkus m (nüü) - moolide arv M - molekulimass, molaarmass kg m0 - 1 molekuli mass N - osakeste arv n - osakeste konsentratsioon NA - avogadro arv 6,02·1023 Q - soojushulk J AV - välisjõudude töö J AS - sisejõudude töö J U - siseenergia muut J - sulamissoojus c - erisoojus L - aurustumissoojus
Füüsika ,,Aine agregaatoleku muutumine" 1. Mis on sulamine? Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse. 2. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. 3. Kirjelda aine sulamist. · Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus · Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks. 4. Mis on tahkumine? Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse. 5. Kirjelda aine tahkumist. · Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikkuse asendi · Vabaneb soojushulk · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub
ja keskkonna arvelt. Agenda 21- ÜRO konverents Rio de Janeiro 1992a. Tegevuskava, mis käsitleb säästva arengu põhimõtteid. Võttis osa 170 riiki. Maa kui süsteem- Päikesesüsteemi alamsüsteem. Koosneb sfääridest, ainevahetuse suhtes suletud süsteem, energeetiliselt avatud süsteem, dünaamiline süsteem(ül. Staatiline süst.) Maa energiabilanss- siseneb peamiselt päikeseenergia, maale jõuab valguskiirgusena. Lahkub soojuskiirgusena, mis hajub maailmaruumis. Väge vähe ka maa siseenergia, mis põhjustab laamade liikumist, ning vulkaanide purskamist ja maavärinaid Inimese energiatarve- füsioloogiline energiatarve- toit. Sõltuvalt kulutatavast energiahulgast on erienv ka energiatarve. Mehaaniline energia- kütuste põletamisel vabanev energia, voolava vee või tuule abil saadav energia. Tuumaenergia. Kin. En.- grav.en.-maa ja kuu, elastsusen.- jääaeg. Pot. En.- kulgliikumine, voolav vesi, lumelaviin. Pöörlemisen. Coriolise jõud. Võnkumine- murdlaine.
Energiamajandus Energia liigid, nende kasutamise eelised ja puudused ENERGIA LIIK KASUTUSE EELISED PUUDUSED&KESKKONNAPR OBLEEMID 1.NAFTA 40% *Suure *Puuraukude rajamine Taastumatu, kütteväärtusega meresügavustesse on traditsiooniline *transportida saab keeruline, ammutamise käigus suuri koguseid on suur oht merevee tankeritega ja reostumiseks ja pinnase torujuhtmetega saastumiseks *Nafta vajab puhastamist ja ümbertöötlemist 2.MAAGAAS 28% *Suure *Transporditakse torujuhtmeid Taastumatu, kütteväärtusega pidi, ka veeldatult, mis...
Paljud inimesed on surnud või invaliidistunud. On suurenenud haigestumine leukoosi, vähki ja teistesse kiiritushaigustesse. Sünnivad väärarenguga lapsed. Eemaldati saastunud pinnasekiht, mis kaevati maasse, taimede mutatsioon. Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee- ja geotermaalenergiat. Miks kasutatakse päikeseenergiat peamiselt arenenud riikides? Tehnoloogia on kallis, vajab suuri kapitalimahutusi. Mida tähendab geotermaalenergia? Maa siseenergia, mida saab kasutada elektrienergia tootmiseks, seal kus on keisrid ja kuumaveeallikad. Milleks kasutavad islandlased geotermaalenergiat? Elektrienergia saamiseks.
Energia liik, Kasutusalad Varud, kus Suurimad Suurimad Suurimad Kasutamise eelised Kasutamise puudused, selle paiknevad? tootjad eksportijad importijad keskkonnaprobleemid osatähtsus Nafta Mootorikütuseks, Lähis- Ida, USA, Saudi Araabia, Lääne- Suure Avariid, õnnetused 40% soojuse kesk- ja Venemaa, Venemaa, Euroopa, kütteväärtusega tankeritega, naftat tuleb taastumatu saamiseks, lõuna Hiina, Norra, Iraan, USA puhastada ja maapõuest elektrienergiaks, Ameerika, Kanada, Araabia ÜE välja pumbates võib naftakeemia Aafrika Suur- ...
b) (H2S)=2,5-2,1=0,4 ; polaarne kovalentne side. Metalliline side on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikunetõmbumine. Kergesti liikuvad elektronid põhjustavad elektrijuhtivust, soojusjuhtivust, plastilisust. Eksotermilistes reaktsioonides on läjteainete energia kõrgem kui saadustel. Eksodermilistel protsessidel on soojusjuht H0. Siseenergia tal vähenev. Eralduv soojushulk. ON ÜHINEMISREAKTSIOONID!!! A+B=AB Endotermilistes reaktsioonides on saaduste energia kõrgem kui lähteainetel. Endotermilistes protsessides on soojushulk Q H0. ON LAGUNEMISREAKTSIOONID!!! CDC+D(kuumutamine) Elektronegatiivsus näitab keemilise elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronpaari. Aine Sideme liik Kristallvõre tüüp
Hüdroenergia ja geotermiline energia Sissejuhatus ·Hüdroenergia mis see on ja kuidas tekib? ·Hüdroenergia ressursid, eelised ja keskkonnaprobleemid. ·Geotermaalenergia mis see on ja kuidas tekib? ·Geotermaalenergia ressursid, eelised ja keskkonnaprobleemid. Hüdroenergia ·Hüdroenergia ehk vee-energia on üks taastuvenergia liikidest, mis vabaneb vee vabal langemisel. ·Vee-energiat kasutati juba Mesopotaamias ning Vana- Egiptuses (rohkem kui 2000 aastat tagasi). ·19. sajandi alguses võeti kasutusele vesiveskid. ·19. sajandi lõpus hakati hüdroenerigast tootma elektrienergiat (esimene HEJ Niagara joal). ·Alates 1970ndatest on hakatud hüdroenergiale rohkem tähelepanu pöörama ja seda kasutama. Hüdroenergia ·Hüdroenergia muundatakse põhiliselt elektrienergiaks, kuid ka mehaaniliseks energiaks (nt veskites). Elektrienergia tootmine toimub hüdroelektrijaamades. ·Maailma suurim hüdroelektrijaam asub Jangtse jõel Hiinas. Eesti suu...
PÕLLUMAJANDUS On esmasektori haru,mis tegeleb taimse ja loomse tooraine tootmisega teiste majandusharude tarbeks. Jaguneb taimekasvatuseks ja loomakasvatuseks: nt teraviljad, mugulviljad,õlikultuurid,suhkrukultuur,mõnukultuurid,söödakultuurid,kiukultuurid,köö gi- ja puuviljad. Loomakasvatus Veised piimakari,lihakari,tööloomad. Sead Lambad: villa-ja lihalambad Linnud:kanad,pardid Karusloomad:polaarrebased Muud loomad: hobused, kitsed Siidiussikasvatus Mesindus PÕLLUMAJANDUS -TOIDUAINETÖÖSTUS- TEKSTIIL-,NAHA-,JALATSI-,FARMAATSIATÖÖSTUS, ENERGIAMAJANDUS Nb! Inimene sööb selleks,et elada,mitte ei ela selleks,et süüa. Näitajad, millega iseloomustatakse riigi põllumajandust: Plm hõivatud inimeste osatähtsus Plm maa osatähtsus Plm osas SKP-s Plm toodete osa ekspordis(impordis) Plm spetsialeerumine Tootmise efektiivsus Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud tegurid: ...
w rev - w 0 1. Selgitage järgmisi keemilise termodünaamika kuumemalt kehale külmemale. Kui gaas paisub mahust põhimõisted:termodünaamiline süsteem, vaakumisse siis x suureneb , q paisub, saabub tasakaal. tasakaal,temperatuur. 5. Töö, soojuse ja siseenergia arvutamine ideaalgaasile , kokkusurumisel: Kuidas on defineeritud absoluutne temperatuuriskaala? isotermilise, isokoorilise ja isobaarilise protsessi korral. Termodünaamiline süsteem süsteem eeldab et ta oleks V2 V1 piiritletud
Näidisülesanne Sauna leiliruumi temperatuur oli 900C normaalrôhul ( 105 Pa). Palju tuleb veeauru, kui kerisele visati 1 liiter vett ? Andmed Lahend T=900C = 90 + 273 = 363 K M vesi=2 x 1 + 16=18g/mool = 0,018 kg/mool p = 105 Pa pV = mRT/M V = mRT/pM m = 1 liiter vett = 1 kg R = 8,31 J/mol.K V = ( 1 x 8,31 x 363 )/ 105 x 0,018 = 1,63 m2 V=? 5. Siseenergia ja selle muutumine. Molekulaarkineetilise teooriast lähtudest on keha siseenergia tema kõikide molekulide ( ka aatomite, ioonide, vabade elektronide jt. ) keskmise kineetilise energia ja kõikide molekulide omavahelise mõju ( jõu ) keskmise potentsiaalse energia summa. Gaasidel on molekulide keskmine kineetiline energi keskmisest potentsiaalsest energiast tunduvalt suurem - seetõttu on agregaatolekuks gaasiline olek.
kulunud aja korrutisega. A=U I t. Mis on elektrivoolu t hikuks? Millega see vrdub? hikuks on 1 daul. 1 daul=1 volt * 1 amper * 1 sekund Kuidas mdetakse elektrivoolu td? Pinget juhi otsetel mdetakse voltmeetriga, voolutugevust ampermeetriga ja kellaga ajavahemikku, mille vltel juhis on elektrivool. Voolu t arvutatakse, korrutades pinge, voolutugevus ja ajavahemiku vrtused. Otseselt: elektrienergia arvesti abil. Kuidas iseloomustada juhi soojenemist elektrivoolu toimel? Voolu t arvel suureneb juhi siseenergia ning juhi temperatuur tuseb. Mida thendab A=Q? Kuna soojenenud juhi temperatuur on mbritsevate kehade temperatuurist krgem, algab soojuslekanne juhilt mbritsevatele kehadele. Sel juhul on voolu t vrdne soojushulgaga Q, mis eraldub vooluga juhis. Millega vrdub elektrivoolu vimsus? Vrdub elektrivoolu tga ajahikus. Arvuliselt vrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega. Mis on vooluvimsuse hikuks ja millega see vrdub? hikuks on 1 vatt. 1W = kui elektrivoolu t 1 sekundis on vrdne 1 dauliga.
Soojusülekanne siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele, seejuures kehade temperatuurid peavad olema erinevad. Soojusülekanne lõpeb, kui kehade temperatuurid on võrdsed. Sellist olukorda nimetatakse soojuslikuks tasakaaluks. Soojusülekanne võib toimuda kolmel viisil: 1) soojusjuhtivus 2) konvektsioon 3) soojuskiirgus Soojusjuhtivuse korral kandub sisseenergia ühelt aineosakeselt teisele. Ained juhivad soojust erinevalt. Nt. vask on parem soojusjuht, kui raud. Metallid on head soojusjuhid, gaasid on halvad soojusjuhid. Soojust ei juhi üldse vaakum. Konvektsiooni puhul antakse energia edasi aine ümberpaiknemise teel. (konvektsioon õhu liikumine soe õhk üles, üleval jahtub külm õhk langeb alla) Konvektsioon esineb ainult vedelikes ja gaasides. Vee ringlus tsirkulatsioon. Soojuskiirgus. Soojus antakse edasi kiirguse teel näiteks Päikeselt Maale. Must ja valge pind kiirgavad erinevalt must rohkem, kui valge. Samas ka must ...
sellele eelnevas lülis osalenud neutronite arvu suhtega. Valem: k= N n -1 ; tähis: k Kildtuum moodustub tuuma deformatsiooni lõpptulemusena, on radioaktiivsed. Tuumareaktor Reaktsiooni alustamiseks tõstetakse juhtvardad osaliselt aktiivtsoonist välja. Kui on saavutatud planeeritud võimsus, tagatakse k=1-ga, et ahelreaktsioon ei areneks plahvatuseks. Kasutatake teadusuuringutes, laevade jõuseadmetes ja energeetikas. Aatomelektrijaam auruturbiinis muundub siseenergia mehaaniliseks energiaks. Auruturbiini läbinud aur suunatakse kondensaatorisse, kus see kondenseerub. Tekkinud vesi pumbatakse uuesti soojusvahetisse. Kondensaatorit jahutatakse veehoidlast saabuva jaheda veega. Auruturbiiniga on ühendatud vahelduvvoolugeneraator, milles mehaaniline energia muundub elektromagnetvälja energiaks. 235 Tuumkütus Koosneb põhiliselt rikastatud 235U ja 238U. 92U peab olema 2,54-2,56. Parem
askeldavad * ,,Magdalena"-pikad juuksed * ,,Salome"-naine kandikuga millel on pea *"Isabella"- naine,tuim,istub * ,,Daam valges"-kleidiga,mingi asi käes püsti * ,,Denae"-paljas naine, inglitiibadega paljas poiss ka Termodünaamika esimene prindsiip.- Gaasile kantav soojus hulk võrdub gaasi poolt tehtud tööga ja gaasi siseenergia muuduga. Sellised protsesse, mis kulgeb soojuslikult isotermides nim. Abiakaatiline. Kõige kiirelt toimuvaid protsesse võib lugeda abiaatiliseks, sest soojus ülekanne vajab aega. Soojusmasinad- On seadmed, mis muudavad saadava soojuse hulga mehaaniliseks tööks. Sisepõlemismootor ja auru masin. Kõikidel soojusmootoritel peab olema vähemalt 3 masinast(osast)1.soojendid,2. jahuti, 3. töötav keha. Jahuti vajadus tekib sellest, et kõik soojus masinad peavad töötama sükiliselt
Kordamine füüsika eksamiks Mõõtmine- mõõdetava suuruse võrdlemine teise samalaadse suurusega, mis on loetud ühikuks. SI- süsteemi ühikud: · pikkus- l; d; s m · aeg- t; T s · mass- m kg · ainehulk mol · temperatuur- T K (kelvin) · voolutugevus - I A (amper) · valgustugevus- I cd (kandela) · nurk - ; rad (radiaan) Ühtlane liikumine- keha läbib mistahes omavahel võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine- liikumine mi...
vahel. Isoprotsessid - 1) isotermiline: protsessi käigus EI muutu temperatuur, muutub rõhk ja ruumala 2) isobaariline: EI muutu rõhk, muutuvad ruumala ja temp. 3) isohooriline: EI muutu ruumala, muutuvad rõhk ja temp. • Kehadevaheline soojusliikumine: (püüdlus tasakaalu poole) - Kahe lähestikuse erineva temperatuuriga keha vahel tekib soojusliikumine, mida kannab edasi infrapunakiirgus ning suund on soojemalt kehalt külmemale, sest soojal kehal on kõrgem siseenergia (osakeste keskmine kineetiline energia). Kui keha temp on keskkonna temperatuurist kõrgem, toimub soojusülekanne seni, kuni keha ja keskkonna temperatuurid on ühtlustunud. • Soojusmasin: Soojusmasin muundab soojushulga mehaaniliseks tööks (vanasti oli selleks aurumasin, nüüd on auruturbiinid ja sisepõlemismootorid nt). Soojusmasinateks loetakse ka vastassuunalise tsükliga töötavaid masinaid (nt külmuti), mis tööd tehes liigutavad soojust külmemalt kehalt soojemale
n n0 e 2 kT Boltzmanni jaotus määrab osakeste jaotuse pot. energia järgi , n0 – molekulide kogutihedus, n – molekulide ruumtihedus, mille kiirus on suurem kiirusest v, m-molekuli mass, k-Boltzmanni konstant. 29, Termodünaamika I printsiip ja kuidas see seadus näeb välja isoprotsessides(kõigis neljas). Termodünaamika I seadus sätestab, et keha siseenergia saab muutuda tänu soojushulgale, mis saadakse väliskeskkonnast ning tööle, mida süsteem teeb välisjõudude vastu. Termodünaamika I seadus valemi kujul: ∆U=Q-A, Q- soojushulk (J), ∆U-süsteemi siseenergia muut (J), A-töö (J) Kõige lihtsam töö vorm on mehaaniline töö. Nt. Gaas teeb paisumisel tööd dA = pdV, kus p- gaasi rõhk, dV- ruumala muut. Siseenergiaks nimetatakse keha võimet teha tööd sisemiste protsesside arvelt. ΔU=i/2*m/z*R*ΔT
Ideaalseks gaasiks nimetatakse niisugust gaasi, mille puhul 1) molekule vaadeldakse punktmassidena, 2) molekulidevahelisi põrkeid ja molekulide põrkeid teiste kehadega vaadeldakse absoluutselt elastsetena, 3) molekulidevahelisi tõmbejõudusid ei arvestata. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand võimaldab välja arvutada gaasi rõhku, mis tingitud gaasimolekulide põrgetest vastu gaasiga kokkupuutes olevaid kehi. 27.Aine siseenergia.Ideaalse gaasi siseenergia.Temperatuur ja selle seos ideaalse gaasi siseenergia. Aine siseenergiaks nimetatakse selle aine kõigi molekulide kineetiliste ja potentsiaalsete energiate summat selle ainekogumi masskeskme suhtes. Ideaalse gaasi siseenergia võrdub kõigi gaasimolekulide kineetiliste energiate summaga niisuguses taustsüsteemis, mille suhtes uuritav gaasikogus kui tervik on paigal. kõrgematel temperatuuridel toimub intensiivsemalt difusioon ainete iseeneslik segunemine,
Ideaalne gaas on reaalse gaasi mudel, mille korral jäetakse arvestamata aineosakeste mõõtmed ja osakeste vahel mõjuvad jõud. m pV = × RT ; R=8,3 J/Mol*K M Molekul on aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist. Siseeneriga on aineosakeste liikumis- ja vastastikmõjuenergia summa. 2 Ideaalse gaasi siseenergia koosneb üksnes aineosakeste soojusliikumise energiast. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab makroskoopiliselt keha soojusastet ja mikroskoopiliselt aineosakeste keskmist kineetiilist energiat. T=273 + t Soojushulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt kehalt teisele kandunud siseenergia hulka. Q=siseenergia muut (U) + gaasi poolt tehtud töö(A) ; Q=erisoojus (c) m temepratuurimuut t ; Q=sulamissoojus () mass ; Q=aurustumissoojus (L) mass
Kriitiline olek. Gaaside veeldamine. Ülekandenähtused reaalsetes gaasides: difusioon, soojusjuhtivus, sisehõõrdumine. Soojusisolatsioon. Ülekandenähtused vedelikes. Ülekandenähtused tahketes kehades. Faasisiirded, erinevus agregaatoleku muutusest. Tahkumine ja sulamine. Rekristallisatsioon. Sublimatsioon ja härmatumine. Aurustumine ja kondenseerumine. Keemine. 2 Soojusarvutused Keha siseenergia. Siseenergia muutmise viisid. Soojushulk. Soojusbilansi võrrand. Soojusmahtuvus. Soojusliku tasakaalu olek. Soojusliku tasakaalu võrrand. Soojustehnilised arvutused. 11. KLASS Termodünaamika: (15h) Töö termodünaamikas ja selle geomeetriline tõlgendus. Termodünaamika I seadus. Termodünaamika I seaduse rakendused isoprotsessidele. Adiabaatiline protsess. Ideaalne soojusmasin. Soojusmasina kasutegur. Termodünaamika II seadus. Suletud, avatud süsteemid. Ringprotsess. Pööratavad ja
a.: USA, Pr, Jaapan, Skm, Venemaa, Lõuna- Korea, Suurbritannia Ukraina ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD e roheline energiaallikas (päike, tuul, biomass, vee- ja geotermaalenergia) Päikese e helioenergia Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päikesepaneelides. (Skm, Jaapan, USA, It ja Pr) Tuuleenergia Kõige rohkem on tuulikuid: Skm, USA, Taani, Hisp ja Indias Maailma suurim tuulikupark asub Californias (14 000 tuulikut) Geotermaalenergia maa siseenergia Põhiliselt laamade äärealadel. Suurimad tootjad: USA, Filipiinid, It, Mehhiko, Indoneesia, Jaapan, Isln Tasub kasutada kui kuumad kivimid asuvad maapinna lähedal. ELEKTRIENERGIA TOOTMINE 1. soojuselektrijaamad 63% 2. hüdroelektrijaamad 19,3% 3. tuumajaamad 17,3% 4. geotermaalelektrijaamad 0,3% 5. tuuleelektrijaamad 0,06% 6. päikeseelektrijaamad 0,008% Peamise osa elektrienergiast toodavad ja tarbivad Põhja riigid. Eri riikides on
termodünaamilisi muutusi. Nt kõik kehad on saavutanud ühesuguse temperatuuri. 14. Ei. Kui gaas ei ole tasakaalulises olekus võime tinglikult rääkida ainult gaasi osade temperatuurist erinevatel ajahetkedel, kuna gaasis toimuvad pidevalt termodünaamilised protsessid, nt soojusvahetus. 15. Kuna adiabaatiliseks loetakse protsessi, mille puhul soojusvahetust keskkonnaga ei toimu, jääb gaasi siseenergia sellises protsessis konstantseks. 16. Elavhõbe aurub. Elavhõbe on mürgine.
32. Reostaat seade, mis muudab sujuvalt vooluringi takistust ja voolutugevust. 33. Tester on kombineeritud mõõteriist, mis sisaldab voltmeetrit, ampermeetrit ja oommeetrit. Testeriga saab mõõta nii alalis- kui ka vahelduvpinget ja ka alalis- ning vahelduvvoolu tugevust. 34. Transformaator alandatakse või tõstetakse vahelduvvoolu pinget. 35. Vooluallikas - ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. 36. Vooluring moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). 37. Ülijuhtivus - on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks.
71. Lähtudes alljärgnevatest valemitest, tuletage tuiklemise võrrand. *See on praktikas sageli esinev nähtus. Segav ja kasulik. · · · · 72. Mis on laine, ristlaine, pikilaine, lainefront, samafaasipind? Mis vahe on lainefrondil ja samafaasipinnal? 73. Lähtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav võrrand. 74. Lähtudes konstantse faasi tingimusest laines, tuletage faasikiiruse valem. 75. Mis on lainevõrrand? Lähtudes laine levikut kirjeldavast võrrandist, tuletage see. (Näpunäide: alustuseks leidke teist järku tuletised aja ja koordinaadi järgi ning seejärel ellimineerige võrranditest faas). 76. Mis on lainete interferents? Millised lained on koherentsed? 77. Lähtudes interfereeruvate lainete amplituudi leidmise üldvalemist, tuletage maksimumi ja miinimumi tingimus. 78. Mis on lainete difraktsioon ja millise printsiibiga seda seletatakse? Tehke seletav joonis. ...
· Sulamine · Tahkumine · Aurumine · Kondenseerumine · Millises olekus on aine, sõltub peaasjalikult: · Temperatuurist · Rõhust Sulamine ja tahkumine · Aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse · Aine üleminek vedelast olekust tahkesse olekusse Sulamisel · Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus kulub energiat soojushulk) · Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurdesaadud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks Tahkumisel · Toimub sulamisele vastupidine protsess · Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikuse asendi · Vabaneb soojushulk · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks Sulamis/tahkumis/soojus
siseenergiaga seoses olemise uurimisega. Seega on aurumasin just kõige tüüpilisem termodünaamilise süsteemi näide. Aurumasina töö käigus muutub soojusenergia sisuliselt tööks, mis paneb rattad liikuma. Sest sooja annab ju tegelikult vaid kütteahi ja ka see nõuab oma energiat, et kuum püsida, seega kõik ained ja esemed tule ümber on jahutid, mis tahavad saada mingit osa energiast, lõpuks jahtubki ese maha, kui ta on oma siseenergia laiali jaganud. Kõige parem oleks seletada seda, et termodünaamika on seotud soojusmasinatega sellisel viisil, et igas soojusmasina väljalaskesüsteemis on heitgaasid jahedamad kui põlemiskambris. Kogu teekond, mis tähendab antud juhul marsruuti põlemiskambrist mööda torustikku või korstent atmosfääri, neelab mingi osa siseenergiast ära, ning selle võrra need mehaanilised osad, milles soojemad asjad liiguvad, soojenevadki.
molekulidevaheline vastastikmõju on tähtsusetult väike. 154. Mida näitab Maxwelli jaotus? Mingis ruumiosas oleva ideaalse gaasi molekulide jaotus kiiruse järgi 155. Mida näitab Avogadro arv? molekulide arvu ühes moolis - Avogadro arv (6.02*10^23) 156. Mida näitab Boltzmanni konstant? Boltzmanni konstant seob omavahel molekulide soojusliikumise kineetilise energia ja absoluutse temperatuuri Ê = 3/2 kT = (m0^v2)/2 157. Mis on keha siseenergia? siseenergia on osakeste kaootilise liikumise kineetilise energia ja osakeste vastastikmõju potentsiaalse energia summa 158. Kas veeklaasi tõstmisel kõrgemale riiulile vee siseenergia kasvab, kahaneb või jääb samaks? Siseenergia jääb samaks, kuid klaasi potensiaalne energia kasvab (kineetiline energia väheneb) 159. Mis on aine erisoojus? Erisoojuseks c nim soojushulka, mis kulub ühikulise massiga keha temp muutmiseks 1°C võrra. 160
( molekulide kiirus ei muutu) c) molekulide vahel ei ole vastastikmõju. molekul molekulaarfüüsikas nimetatakse molekuliks aineosakest, mis osaleb soojusliikumises.(keemilises mõttes molekulid, ioonid ja aatomid) siseenergia kõikide keha koostisosakeste liikumisest (kineetiline energia) ja vastastikmõjust (potensiaalne energia) tingitud energia. temperatuur keha soojuslikku seisundit iseloomustav füüsikaline suurus. soojushulk siseenergia hulk, mille keha saab või kaotab soojusülekande protsessis. gaasirõhk surve, millega molekulid rõhuvad anuma seinu. ideaalse gaasi olekuvõrrand - Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid, kui see gaas on tasakaaluolekus. isoprotsessid protsess, mille puhul üks oleku parameetritest on jääv suurus. a) isotermiline protsess temperatuur on konstantne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
