5. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades. ===== Need on lained, mis levivad Maa sees ja Maa pinnal. Jaotatakse: Pinnalained e. L-lained levivad Maa pinnal, on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitusest. Pikilained e. P-lained levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuni 13km/s. Ristilained e. S-lained levivad ainult tahkes keskkonnas kiirus 6-7km/h. 6. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus ===== Maakoor pealmine kiht 3-70km paks, aluselised ja happelised kivimid (basalt, gabrod). Moho maakoore ja vahevöö piir. Vahevöö mohost kuni 2900km katkestuspinnani. Ultraaluselised kivimid (periodiit). Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö jaguneb: litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50km ookeanite all, 200km mandrite all. Litosfäär jaotunud laamadeks.
mis tagavad taime olemasolu, kasvamise ja arenemise. PALJUNEMISORGANID on õis, millest areneb vili, käbi või eosla ja gametangiumid ehk sugurakkude tekke kohad. Lisaks vegetatiivne paljunemine teiste taime osadega. Lihtsama ehitusega taimedel võib kogu paljunemisorganitest ülejääv osa olla lihtne, osadeks eristumata tallus (hulkraksed vetikad, osad helviksamblad, ka samblikud). ÕISTAIMEDE generatiivsed organid on õis ja sellest arenev vili. 5. Juur. Tema siseehitus, ülesanded, muudendid. Mükoriisa ja juuremügarad; sümbioosi mõiste. Juurestiku tüübid, nende levik. JUUR on taime maasisene osa vee omastamiseks, taime kinnitamiseks ja püstihoidmiseks. Imijuured (narmasjuured), juhtjuured, tugijuured. Peajuur, sellelt arenevad ja lähtuvad külgjuured. Juurtel võivad vahel suvalises kohas areneda lisapungad, mis annavad juurvõsundeid. Juure SISEEHITUS. Juurt ümbritseb kattekude
lahes avanevatest Kambriumi liivakividest. · Pikk suures osas mattunud org Valga-Mustvee joonel (Pühajärv, Elva ja Kääpa jõed) · P-Eesti ürgorgude põhi asub sageli allpool praegust merepinda: Harkus -140m, Väänal -120m 17. Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele) Tektoonilised rikked on maakoore lasumusrikked, mida on põhjustanud geoloogilised sisejõud. 18. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Otsamoreenid on liustiku jääserva lähedases vööndis kuhjunud ja enamasti läbilõikes ebasümmeetrilised seljakud (vastu jääd suunatud nõlv on järsk, vastasnõlv laugem). (Lääne- Saaremaa kõrgustik, Vaivara Sinimäed.) 19. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Oosid on vallilaadsed pikad ja suhteliselt kõrged pinnavormid (Eestis on nad kuni 35 m kõrged ja 60-80 m laiad; nõlvakalded 10-300(420))
.............................................................................................3 4.Jõevähk ökosüsteemis........................................................................................................3 6. Anatoomia ja füsioloogia....................................................................................................4 6.1 Välisehitus....................................................................................................................4 6.2 Siseehitus ....................................................................................................................4 6.3 Kasvamine ja kestumine.............................................................................................. 5 6.4 Sigimine ja areng..........................................................................................................5 6.4.1 Muna areng.......................................................................................................
*Füllood-muundunud leht , mille leheroots on lamenenud ja talitab assimilatsiooniorganina. Lehelaba on vähearenenud või täielikult redutseerunud. *Veekoguja leht-muundunud lehed epifüütidel,mis on kohastunud vee kogumiseks või ammutamiseks atmosfäärist. *Õhukoguja leht- ... *Püünislehed-putuktoriduliste taimede leht , mis on muundunud putukate püüdmise vahendiks. Püünisesse sattunud putukate pehmed kehaosad lahustuvad ensüümide toimel, muutudes taimele omastatavateks. Lehe siseehitus: Mesofüütse lehe ehitus *Lehelaba on kaetud elusatest rakkudest koosneva primaarse kattekoe -- epidermiga. Sõltuvalt asukohast eristatakse alumist (abaksiaalne ehk dorsaalne) ning ülemist (adaksiaalne
*astrofüüsika, mis uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta. Objekti järgi jaguneb astronoomia (õigemini astrofüüsika): *planetoloogia (koos geofüüsikaga) uurib planeetide, nende kaaslaste jt. Päikesesüsteemi objektide ehitust. *tähtede füüsika *galaktikate füüsika uurib tähesüsteeme *kosmoloogia uurib Universumi, st. kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi. 1.Maa ja taevas Miks maa pöörleb Maa siseehitus Maakoore all asub tahke, umbes 2900 km paksune kiht, mida nimetatakse mantliks, ka vahevööks. Mantel koosneb rauda ja magneesiumi sisaldavatest mineraalidest ja on tahkes olekus. Selle all on 2200 km paksune vedela aine kiht, mis koosneb vähese niklisisaldusega rauast (sellise koostisega on kosmosest Maale langevad raud-nikkelmeteoriidid). Kõige all on jällegi tahke tuum, arvatavasti sama koostisega, mis vedelal kihil. Tahkes olekus on selle aine tänu suuremale rõhule
toimub koguaeg, fotosünteesivatel organismidel on organid paremini arenenud. d)sõnajalgtaimedel sammaltaimede ees: juured, koed rohkem eristunud(tagab kindla tööjaotuse) e)paljasseemnetaimedel sõnajalgtaimede ees: koed on rohkem eristunud, paljunemine f)õistaimedel paljasseemnetaimede ees: õies on seeme kaitstud keskkonnam eest, kohastumusi rohkem (seemnete levitamisel, tolmlemisviisidel) g)roomajatel kahepaiksete ees: kehakate on soomuseline(ei lase nahal kuivada), siseehitus on keerulisem(kopsud), toimub kehasisene viljastamine(on tõenäolisem) h)lindudel roomajate ees: tiivad, lendamine(õhus rohkem ruumi), püsisoojasus, täiuslikult arenenud vereringe, kopsud, süda, suled katavad keha. i)imetajatel roomajate ees: imetajad on püsisoojased(ei sõltu ümbritsevast temperatuurist), välja arenenud vereringe, hingamiselundkond, keha katab karvkate, järglased arenevad kehasiseselt(emakas), poegi toidetakse ema piimaga.
Päike Üldandmed Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile. ema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt - ekvaatoril kiiremini kui ...
Regoliidiks. See meenutab märga liiva. Suurem osa mandrite kivimitest on bretshadeks nimetatav keeruline segu teistest kivimitest. Mõned bretshad on iseäraliku keemilise koostisega ja neid kutsutake KREEP-iks Nimi tuleneb nendes tavalisest rohkem esinevate elementide kaaliumi, haruldaste muldmetallide ja fosfori nimede esitähtedest. Kuna Kuul pole atmosfääri, siis tema temperatuur keskpäeval ekvaatoril tõuseb 110 kraadini ja ööse -180 kraadini. Kuu siseehitus Seismiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal pole ei tuult, laineid, vulkanismi ega laamade liikumist. Kuu koor on paksem kui Maa koor, ulatudes 70 kilomeetrist nähtaval poolel 150 kilomeetrini tagaküljel. Vaatamata vedelast rauast tuumale ei ole Kuul üldist magnetvälja. Kuu sisehituse ebasümmeetria tõttu on nihutatud ka Kuu raskuskese: geomeetrilise keskpunkti suhtes asub ta kolm kilomeetrit Maa suunas ja üks kilomeeter vasakul (Maalt vaadatuna). Maa
LITOSFÄÄR Astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. 2. Maa siseehitus: Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Astenosfäär Vahevöö Välistuum(vedel Ni,Fe) Sisetuum (tahke Ni,Fe) Mandriline maakoor: Moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-,sette- ja moonekividest.80 km. Ookeaniline maakoor: Moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest,mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku-basaltse magma-tardumisel.Ookeanilise maakoore kivimitel lasuvad süvamere setted.5-10 km. 3
Juhtimisprotsessid · töö organisatsioonis · kaubad · maa · teenused · kapital tagasiside Keskkond Mõisted: · entroopia · sünergia Organisatsioon terviksüsteem väliskeskkond inimesed tegevused organisatsioon varad siseehitus makro- ja tööstusharu konkurentsikeskkond Ettevõtte väliskeskonna elemendid Globaalne keskkond Makrokeskkond Polii- Sots. Tööstusharu tiline keskk. keskk. Konkurendid Tar- Han- bijad Firma kijad Majan- duslik Asendajad Tehnol. keskk
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus 4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus. 5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest) 6. Kivimite ringe (TV-s selle kohta hea ül.16 lk.19) 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. 8. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekkivad
3. Litosfäär Ookeanipõhja ja mandrite ulatuslik uurmine ja järjest uute teadmiste lisandumine eelmise sajandi keskpaiku viis geoloogia uue maapõue liikumiste käsitluseni, nn plaat- ehk laamtektoonikani. 3.1 Maa siseehitus Koosneb 3 suurest kihist: 1) sisetuum (koosneb Ni, Fe, tahkes olekus, 5100-6370km sügavusel, aine tihedus on 13,3g/cm3 , temp.3500C ) 2) välistuum (2900-5100km sügavusel, tihedus 10g/cm3 , koosneb Ni ja Fe, temp. 3000C, plastilises olekus) 3) vahevöö jaguneb kaheks: süvavahevööks (70-2900km sügavusel, tihedus 5,5 g/cm3 , koosneb Mg, Fe, Si, temp. 1200-2500C, plastilises olekus) ja astenosfääriks (50-
· Elusloodus jaotub eelkõige kaheks suuremaks rühmaks: üherakulised ja hulkraksed organismid · Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel · Bakterid on oma väliskujult erinevad(ümarad, pulkjad, kruvikujulised, võivad olla ripsmetega kui ka viburitega) · Hulkraksete kuju ja ehitus sõltub sellest, millisest koest nad pärinevad · Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende talitlusega Päristuumne rakk · Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid kahte rühma: eeltuumsed e. prokarüoodid ja päristuumsed e. eukarüoodid. · Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid(puudub membraanika piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure) · Eukarüoodid jaokatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks.
keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Mida suurem on rakk, seda väiksemaks jääb välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe. Rakkude väiskuju on erinev (baktereid võib kohata nii ümaraid, pulkjaid kui ka kruvikujulisi). Paljud üherakulised on iseloomuliku väliskujuga. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad (kudede rakkude väliskuju ja siseehitus on kooskõlas nende talitlusega). Päristuumne rakk ORGANISMID eeltuumsed (prokarüoodid) päristuumsed (eukarüoodid) Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid. EUKARÜOODID taimeriik loomariik seeneriik Viirused ei kuulu prokarüootide ega ka eukarüootide hulka, sest nad pole rakulise ehitusega. Enamikus rakkudes on tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust.
Maksa ehitus ja talitlus Maks on pruunikaspunane, peelgelsileda pinnaga, ehituslikult võrkjat tüüpi torunääre. Maksa kude on pehme ja rabe, mitte väga elastne, seepärast võib maks trauma korral kergesti rebeneda. Enamus maksast asub kõhuõõne ülaosas parema roidekaare ja diafragma kupli all, väike osa ulatub ka keha keskteljest vasakule. Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Maks on inimese suurim siseorgan ja jääb kõikidest inimorganitest suuruselt alla vaid nahale. Täiskasvanud inimese maks kaalub umbes 1-1,5 kg, looteaeas täidab maks enamuse loote kõhuõõnest. Maksa peamiseks funktsiooniks on viia läbi toitainete rasvade, karbohüdraatide ja vitamiinide lagundamist, sünteesi ning ladustamist. Seedenäärmena eritab seedimisse sappi, eemaldab verest kahjulikke tegureid. Maks on tuntud oma imepärase uuenemisvõime poolest. Koed uuenevad ja organ saavutab peale kahjustumist uuesti oma töövõime. Maks uuendab end iga viie kuu ...
roheline - rakumembraan, mille sopistused on mesosoomid punane - plasmiidid hall - varuained oranz - rõngaskromosoom must - gaasivakuool pruun - tsütoplasma (täidab kogu rakusisu) lilla- sektor ribosoomidega tumehall - viburid tumesinine - piilid 1. Limakapsel koosneb limast, esineb osadel bakteritel, esineb sõltuvalt keskkonnatingimustest, säilitab niiskust, seob rakke kolooniaks, aitab liikuda 2. Viburid koosnevad valgust, millest on flageliin, viburitel on korrapäratu siseehitus, neil on ketasülekande printsiip. Nende abil saavad bakterid vedelas keskkonnas liikuda 3. Piilid on rakust väljaulatuvad valkstruktuurid, mille ülesanded on raku kinnitamine tahketele pindadele ja plasmiidide ülekanne teistesse rakkudesse 4. Rakukest koosneb peptidoglükaanist (valgud + süsivesikud). Rakukesta ehituselt jagunevad kaheks: a) bakterid, millel on paks rakukest ja 1 membraan b) bakterid, millel on 1 õhuke rakukest ja 2 membraani
Valgeaine koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest 12. Seljaaju paiknemine, mõõtmed Seljaaju paikneb lülisambakanalis ja on umbes 45 cm pikkune, läbimõõt on 1 cm. 13. Seljaaju välisehitus Seljaaju kõhtmisel pinnal on mediaanlõhe ja selgmisel pinnal mediaanvagu, mis jagab seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Mõlemal poolel eristatakse kõhtmist- külgmist ja selgmist-külgmist osa. 14. Seljaaju siseehitus Seljaaju koosneb valge ja hallainest 15. Seljaajunärvi moodustumine Seljaajunärve on 31 paari, iga lüli alt völub üks paar. Sensoorsed närvikiud saabuvad tagumise juure kaudu ja motoorsed eesmise juurde jaudu. Lülidevahemulgust väljumisel need ühinevad üheks seganärviks. 16. Seljaajunärvide arv, jagunemine 31 paari: 8 kaela-, 12 rinna-, 5 nimme-, 5 ristluu-, 1 õndraluunärvidpaar. 17. Seljaajunärvide põimikud, nende innervatsiooni prk-d
loomadele küllalt ka selliseid liike, kes on aktiivsed kas ainult valgel ajal või siis ööpäevaringselt. Õhutemperatuuri mõju on eriti selgelt nähtav ööliblikate puhul, külmadel öödel on liblikate aktiivsus madal. Mõned valmikuna talvituvad (näiteks satelliitöölane - Eupsilia transversa) või hilissügisel lendavad (külmavaksikud - Operophthera) liblikad suudavad lennata ka siis, kui õhutemperatuur on pisut alla 0°C. Liblikate siseehitus Putukatel on hästi arenenud närvisüsteem. Närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju. On kõhtmine närvikett. Torujas seedeelundkond läbib kogu keha. Peale toidu peenestamist suus neelab liblikas toidu pugusse. Edasi läbib toit mao ning liigub kesksoolde, kus see lõplikult seeditakse ja imendatakse. Erituselunditeks on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega
Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Kuna Veenus pöörleb hästi aeglaselt teistpidi kui ülejäänud planeedid kestab seal üks päev 117 maist päeva ja aastas on seal vaid 2 päeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Planeet ja tuum Diameeter: 12,100 kilomeetrit Mass: 4.868 5 × 1024 kg Gravitatsioon: 8.87 m/s2 keskmine tihedus: 5,25 g/cm3 Ka siseehitus sarnaneb maa omaga Tuum Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine. Elu ja vesi Veenus ei sarnane Maaga sellepärast, et Veenusel puudub vesi, sest nii imelik kui see ka pole, on süsihappegaasi mõlemal planeedil umbkaudu samapalju.
aastaid). Saturn Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem: läbimõõt 83%, mass 30%, tihedus 52% Jupiteri omast. Saturni läbimõõt on 120 600 kilomeetrit Keemiline koostis on Saturnil umbkaudu sama mis Jupiteril. Levinuim element on vesinik (mahu järgi 87-90%), see, mis üle jääb, on peamiselt heelium (10-13%). Pöörleb ta umbes sama kiirusega kui Jupiter, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Saturni siseehitus koosneb arvatavasti tuumast, mille moodustavad raud, nikkel ja silikaatne kivim ja mida ümbritseb paks kiht metallilist vesinikku. Saturnil on 18 nimetatud kaaslast, rohkem kui ühelgi teisel planeedil. Seal võib olla ka veel mitmeid väiksemaid, mis on veel avastamata. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat Planeedil on tugev magnetväli Saturni rõngad
Perekonnast on teada üle maailma 150 liigi. Eestis kasvab 4 liiki: Maarja-sõnajalg, Suga-sõnajalg, Ohtene sõnajalg, Laiuv sõnajalg. Katteseemnetaimed. Katteseemnetaimed ehk õistaimed on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond. Katteseemnetaimed on arenenud ürgsetest paljasseemnetaimedest. Traditsiooniliselt jaotatakse katteseemnetaimed kaheks klassiks: üheidulehelised ja kaheidulehelised. Nimetus tuleneb idulehtede arvu järgi. Taimeliikide siseehitus on erinev. Katteseemnetaimede liike on umbes 300 000. Õistaimed ilmusid Maale umbes 135 miljonit aastat tagasi, kriidiajastul. Õis arvatakse olevat kujunenud kas eoseid kandvast võsust või paljasseemnetaimede mõlemasugulisest käbist. Katteseemnetaimede hulka kuuluvad kõik tähtsamad kultuurtaimed. Õistaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad
NÄRVISÜSTEEMI ARENG - 2.5 nädala vanusel lootel tekib keha dorsaalküljel ektodermi paksend – neuraal- ehk medullaarplaat (A) - neuraalplaat muutub kiiresti neuraalvaoks (BC) - sulgub neuraaltoruks (DEF) – pea- ja seljaaju algmeks - koos neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist ehk –plaat (D1) sellest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid – tundeganglionid (EF2) ja vegetatiivsed ganglionid (EF3) Neuraaltoru seina ehitus - sein kasvab ebaühtlaselt - 4. lootenädal koosneb kahest tugevalt arenenud külgplaadist – neid ühendab dorsaalselt õhuke katteplaat (F4) ja ventraalselt põhjaplaat (F5) külgplaadi dorsaalosa nimetatakse alaarplaadiks (taga - F6) ja ventraalosa basaalplaadiks (ees - F7) õõne piirkonnas eraldab neid piirvagu – sulcus limitans (F8) peaaegu kogu ajuaine areneb külgplaatidest põhjaplaat ...
Teine teooria, millel on tänapäeva egüptoloogide hulgas rohkem pooldajaid, väidab, et püramiid on ehitatud sadade oskustööliste poolt. Neil oli elamislaager samas kõrval ja nad said oma töö eest palka või ei pidanud selle eest mõnda aega makse tasuma. Samuti on teadlased jõudnud üksmeelele, et samal Giza platool asuv sfinks on kõrvalasuva, Chephreni püramiidi tellija-ehitaja nägu. Houdini mudel SISEEHITUS Püramiid on ehitatud kolmes järgus ja igal etapil ehitati ka uus hauakamber. Esimene maa-alune hauakamber on raiutud püramiidi alla kaljusse umbes 30 meetrit allpool maapinda ja see ei asu täpselt püramiidi aluse keskpunktis. Hauakambri mõõtmed on 8x14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata. Tema juurde viib peasissepääsu juurest 36 meetrit pikk ja meeter kõrge järsk käik. Teine hauakamber asub umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamist ja asetseb täpselt tipu all
langust, unehäireid, naha kuivust, jalgade paistetust, sagenenud urineerimist, hommikul ärgates võib oma silmade ümber näha turseid. Neerupuudulikkuse süvenedes võivad tursed veelgi süveneda, kehakaal ja ka vererõhk tõusta. Sageli tekib haigel iiveldustunne. Haiguse süvenedes kuhjub organismi järjest enam jääkaineid, tekitades aneemiat ehk kehvveresust ning luude ja närvide kahjustusi. Neeru siseehitus Uriin Uriin moodustub neerudes ja voolab mööda kusejuhasid põide, kust uriin väljub kusiti kaudu. Neeru suubuv arter hargneb neerukehakeses kapillaaride päsmakesteks. Kuna seal on vererõhk kõrge, surutakse vesi koos selles lahustunud ainetega läbi veresoonte seinte neerukehakesse. Tekib esmane uriin, mis sisaldab organismi ainevahetuseks vajalikke aineid - glükoosi, vitamiine, soolasid ja vett. Esmane uriin liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole
Jõevähk, homaar, langust, Hiina villkäppkrabi, taskukrabi, erakvähk, tõruvähk, sõudik, vesikirp, keldrikakand ja krevetid. 7. Millised on vähkide kaitsekohastumused? Vähid on osavad maskeerujad. Näiteks: Erakvähid poevad tagurpidi tühja teokoja sisse, paljud krabiliigid istutavad oma pearindmiku kilbile vees elevate käsnakeste tükikesi, mis kasvatab krabi keha pinnale kolooniat. 8. Iseloomusta ristämbliku sise- ja välisehitust. Siseehitus: Ämbliku närvisüsteem on koondunud peamiselt pearindmikusse. Peaaju on väike. Erituselnuditeks on tal eritustorukesed, mis asuvad tagakehas. Sooltoru on lühike ning seedenõresid eritab maks (millega ta ohvrit kehaväliselt seedib). Esmase söödud saagi säilitab ta pugus. Ämblik hingab trahheede ja raamatkopsudega. Vereringe on avatud ning sarnaneb jõevähi omaga. Välisehitus: Ämblikul on kaks kehaosa: pearindmik ja tagakeha. Erinevalt vähist on ämbliku
kogused, seega aitab seadus määrata kaudselt nt sulamistemperatuuri jm. Perioodilisustabelis on 8 rühma ja 7 perioodi. Rühmas on sarnaste omadustega elemendid ja enamikel rühmadel on ka erinimetused. 11 elementi on tavaolekus gaasilised, 2 vedelad ja ülejäänud tahked. Kui aatom mingis protsessis kaotab või haarab juurde elektrone, muutub ta iooniks. Kuna aatomi siseehitus pole soojusõpetuses oluline, kujutatakse neid elastsete kuulikestena, millel on mass ja suurus. Tegelikkuses on aatomid väga keerukate kujudega. Aatomite maailmas mõõdetakse pikkusi ja läbimõõte ongströmites (rootsi füüsiku Anders Ongströmi (1814-74) järgi). 1 Å = 10-10 m Nt N aatom 1,1 Å Cs aatom 5,4 Å Aatomi läbimõõdu määrab ära tema sisemine ehitus, mitte koostisosakeste arv.
mõisted(taimed) Rakutuum- võib näha valgusmikroskoobiga, sisaldab pärilikkusainet , milles on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. pärilikkusaine sisaldab krosoome mis on niitja ,pulkja kujuga..kromosoomid säilitavad ja kannavad edasi infot organismi päirlike tunnuste kohta (oleneb raku arenevusest ja taimest ) Tsütoplasma-sültjas aine , mis täidab rakku , selles paiknevaid raku osi -temas paiknevad mitmed rakuosad , mis täitavad eri ülessandeid rakumembraan -ümbritseb taimerakku ja sarnaneb imeõhukese kilega - on kõikidel organismi rakkudel rakukest -rakukest katab taimerakku ja annab tugevuse ja kindla kuju. - noorte kestad koosnevad peamiselt tselluloosist - vananedes rakukestad võivad korgistuda või puituda - hästinähtav valgusmigraskoobig...
Paljasseemnetaimed Karina Höövel Tartu Ülikool KELA 2013 Tunnused Puuduvad õied, viljad; Click to edit Master text styles Paljunevad seemnetega; Second level Seemned arenevad Third level käbides; Fourth level Lehtede asemel okkad; Fifth level Eluvormilt puud, põõsad; Siseehitus lihtsam (puiduosas trahheiidid); Enamikus igihaljad. Paljaseemnetaimede tähtsus Hapnik Kliima Osalevad mulla tekkes Pakuvad varju organismidele Vaigune puit (vastupidav) Küte Ilupuud Vaik- tooraine ja kasutatakse raviks Paljaseemnetaimede ehitus Juur- segajuurestik, mis koosneb peajuurest, külgjuurtest ja lisajuurtest Paljudel okaspuudel on mükoriisa seeneniidistiku ja juurekoe põimikud (puravikud, riisikad) Paljaseemnetaimede ehitus Vars Võ...
Geograafia riigieksam 2005 loodusgeograafia 2 LITOSFÄÄR 1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Joon. Maa siseehitus Maakoor. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri
MAA SISEEHITUS 1)Maakoor Mandriline Ookeaniline Paksus Kuni 80km Kuni20km Koostis Graniit,settekivimid, Basalt,settekivimid basalt Vanus Kuni 4miljardit a Kuni 200miljonit a Tihedus Väiksem,on kergem Suurem,on raskem 2)Litosfäär on suure tugevusega Maa väliskest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. Jaguneb suurteks blokkideks e laamadeks. 3)Astenosfäär- vahevöö ülemises osas paiknev kõrge temp ja rõhu tõttu plastilises olekus kest. Selle peal tiirlevad laamad. 4)Vahevöö: a)ülemine-kivimilises olekus b)alumine. See on tähtis,kuna seal toimub konvektsioon e aine liigub seal ringi. Konvektsioon vahevöös: 1) Tõusvad konvektsioonivood kannavad tuuma pinnalt üles rauast vabanenud kuuma ainet. 2) Jõudnud kõva litosfääri alla,valgub see astenosfäärina laiali või mood pluume(kuumi täppe),kust maakoorde tekib magma 3)Horisontaalselt liikub aine paneb liikuma lito...
Maa siseehitus Ookeaniline maakoor 1) moodustab maailmamere põhja 2) koosneb kivimitest, mis on tekkinud atenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku, basaltse magma tardumisel 3) selle kivimitel lasuvad süvamere setted Mandriline maakoor 1) moodustab manderid 2) koosneb mitmesugustest tard-, moonde- ja settekivimitest Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt) Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. Astenosfäär kujutab endast basaltse magma tekke piirkonda; 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Kuna Maa gravit...
GEOGRAAFIA SUUR TÖÖ 1. Maa siseehitus. Maakoor, vahevöö, välistuum ja sisetuum. 2. Planeedi vanus? 4,5 miljardit ( 4,6 miljafrdit ) aastat. 3. Milline kiht puudub ookeanilisel maakoorel? Graniit. 4.Maakoore paksus + kuidas maakoor jaguneb? Maakoore paksus on umbes 35 - 45 km, jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. 5.Mis on laam, kuidas liigub + laamtetoonika? Laam on liikuv litosfääriplokk, mis võib liikuda - küljetsi nihkudes, üksteiselt eemaldudes, sukeldudes või kokku põrkudes. Laam tetoonika on geograafiline teooria, mis seletab Maa suurimate pinnavormide tekkimist laamade liikumisega. 6.Maa sisejõudude avaldumisvormid. ¤Murrangud ¤Vulkanism ¤Mäestike teke ¤Maavärinad ¤ Aeglased kõikuvliikumised. 7.Kivimid - teke, jagunemine + näited. Kivimid on kindla ehitusega ja koostisega mineraalide kogumid maakoores. Tardkivimid - On tekkinud sulanud materjali tardumisel sügaval maakoores või pärast seda, kui materjalid on vulkaani...
Ussid Usside rühma kuulub kolm suuremat hõimkonda: lameussid, ümarussid ja rõngussid. Lameussid on lameda kehaga ussid. Siia rühma kuuluvad ka mõned inimese soolestikus elavad parasiidid. Ümarusse iseloomustab keha, mis on ristlõikes ümar. Ka selle rühma esindajatest on paljud siseparasiidid. Rõngusside keha on omapärase ringisoonistusega. Enamik rõngusse elab veekogudes ning on ka selliseid liike, kes elavad mullas ÜMARUSSID KEHAKUJU: Ümarussidel on pikk lülistumata silindriline keha, mõlemast otsast ahenenud. Nad võivad olla väga tillukesed kuid ka 20-40cm pikkused. Ümarussid: Solge, naaskelsaba, keeritsuss. Nt. SOLGE Solkme keha katab paks kest e. kutiikula, mis kaitseb ussi soole seedenõrede hukatava toime eest. Solkmel ei ole erilisi kinnitumisvahendeid, liigub sooles vabalt ringi. Erinevalt lameussist on tal vedelikuga täidetud keha. Seal paiknevad siseelundid: sooltoru ja sigimiselundid. Sooltoru algab suuavaga ja lõppeb päraku...
Planeet Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu.Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega, mis moodustab maailmamere. Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike impaktstruktuuride arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud Kuuga. Kuu on meteoriidikraatreid tihedalt täis, ehkki ta ei suuda väiksema massi tõttu tõmmata ligi nii palju taevakehi kui Maa. Maal olevad impaktstruktuurid on erosiooni poolt minema uhutud, mattunud setete alla või tektooniliste protsesside käigus hävinud. Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. Maa on ainus teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika. Maa tuum on metallilise koostisega. Tuuma siseosa on tahke, ...
Tänapäeval on siiski teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi-suurune) taevakeha. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma. Sellest ajast on Maal rauast tuum. Kuu siseehitus Kuu siseehituse kohta on andnud kõige rohkem infot "Apollo" astronautide poolt paigaldatud neli seismograafi. Seismiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal pole ei tuult, laineid, vulkanismi ega laamade liikumist. Kõige sagedasemad on Maa loodejõudude poolt perioodiliselt esilekutsutavad kuuvärinad. Need toimuvad sügaval (700 - 1100 km) ja on küllaltki nõrgad. Kuust endast tingitud kuuvärinad on haruldased, kuni miljard korda võimsamad ja toimuvad vaid 25 kuni 300 km sügavusel
Kordamine KTks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? Maakoore siseehituse kohta saadakse andmeid kivimite ja kivististe uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide ning maavärinate uurimisega ja seismiliste lainete uurimisega. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades? Seismilised lained on lained, mis levivad maa sees ja maa pinnal. a. Pinnalained ehk Llained aeglasemad lained, mis levivad maa pinnal ja ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest b. Pikilained ehk Plained kivimiosakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui ka tahkes keskkonnas(kuni 13 km/s) c. Ristilained ehk Slained kivimiosakesed võnguvad risti lainete levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas(67 km/s) 3.Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus? a. maakoor: valdavalt tahke ja ränirohke kivi...
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................3 1. CHEOPSI PÜRAMIIDID................................................................................................4 1.1 Siseehitus...........................................................................................................................5 2. SEMIRAMISE RIPPAED...............................................................................................6 3. ARTEMISE TEMPEL......................................................................................................7 4. ZEUSI KUJU OLÜMPIAS...............................................................................................8 5
ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4. Juhtimise funktsioonide definitsioonid (kavandamine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine, otsustamine, delegeerimine, koordineerimine mehitamine/personalijuhtimine, suhtlemine)
kestaga ning õhulõhesid on neil pinnaühiku kohta rohkem kui võra sees, halbades valgustingimustes kasvavatel varjulehtedel. Viimastel võib sammaskude olla ühekihiline või üldse puududa, tugikude on vähearenenud, epiderm õhem ning sisaldab kloroplaste. 1. (2) Kaheli õiekate koosneb tupp- ja kroonlehtedest. 2. (2) Joonistake kahelisulgjas liitleht 3. (2) Mille poolest erineb ühe idulehelise ja kaheidulehelise rohttaime varre siseehitus? Kaheidulehelistel juhtkimbud ühe ringina, üheidulehelistel hajusalt 4. (2) Mis on kaheli viljastumine? On üks sugulise paljunemise viise katteseemnetaimedel. Paljunemine toimub seemetega ning on kõige keerulisem ning ka edukas. 5. (2) Milline on sulgvili? Näide Sulgviljad on kuivad viljad. Nt. Seemnis, teris, pähkel, tõru. 1. (1) Mis on endosperm? toitainerikas kude seemnes areneva idu jaoks, moodustab sageli suurema osa seemnest 2
· Elundkond koosneb elunditest mis täidavad ühesugust ülessannet. Vereringeelundkond süda, Seedeelundkond magu ja maks, Erituselundkond neer, Närvisüsteem aju, Hingamis elundkond kops. · Organismi tasand inimene, taim, loom. · Populatsiooni tasand ühel ja samal maa alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. Võrtsjärve ahvenad · Liigi tasand Sarnane välis- ja siseehitus. Sarnased geenid ühel liigil. Sarnane levila. · Ökosüsteemi tasand ühel terrotooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud. Mets,ookean,meri,järv,jõgi,raba,põld,aed,linn. Kõige suuremaks ökosüsteemiks on BIOSFÄÄR. Millise tasemega on tegemist? 1. Lihaste uurimine Kude 2. Suitsupääsukese pesitsemise uurimine Organismi tasand 3. Valgepõse-laglede rände uurimine Liigi tasand 4
Suur, pirnikujuline, värvuselt kollane, kareda kuiva viljalihaga tsitrusvili. See on sarnane greibile ja kutsutakse suure suuruse tõttu greipide isaks. Pomelo on pompelmuusi ja greibi ristamisel saadud vili, pärit Iisraelist. Üldiselt on pomelo vili pompelmuusist väiksem, greibist aga suurem. Pomelod on pirnikujulised, nende koor on paks, valkjaskollakas või -rohekas. Pomelod on maitselt hapukad.Euroopas müüakse pomelot vähe. Pomelokoorte õli kasutatakse pagaritööstuses.Vilja siseehitus sarnaneb ainult üldjoontes apelsini omaga. Kasutatud kirjandus Käisime Pärnu Rimi hüpermarketis, puuvilja osakonnas. Informatsiooni leidsime: www.eeva.ee www.saunamaailm.ee www.wikipedia.org www.toidutare.ee www.google.ee
RÕNGUSSID Britmarii Rõngussid on keerulisema ehitusega kui lameussid ja ümarussid. Enamik nendest elab vabalt veekogudes või mullas. Rõngusse jaotatakse välisehituse ja eluviisi järgi väheharjasussideks, hulkharjasussideks ja kaaniseks. Välisehitus: asetsevad paarikaupa keha külgedel iga lüli küljes ja on edasi liikumiseks hulkharjasussidel on igal kehalülil üks paar nähtavate harjastega harjased jätkeid kaanidel harjased puuduvad asetsevad kogu keha pinnal ja nende abil vihmauss tajub valgust ja meelerakud võtab vastu välisärritusi. asetseb lülilise keha esimeses osas ja on munarakkude viljastamise vöö koht. jaotatud vaheseintega osadeks, on täidetud kehavedelikega ja seal kehaõõs asuvad siseelundid nahklihasmõi ...
KORDAMINE LITOSFÄÄR 1. Maa siseehitus (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) Maa tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Vahevöö ülaosas on astenosfäär (plastiline, kivimite ülessulamise piirkond). Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim. Litosfääriks (planeedi pindmine kivimkest). Maa kivimiline koor jaguneb ookeaniliseks (maailmamere põhi, koosneb kivimitest) ja mandriliseks (mandrid, koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest) maakooreks. 2. Oskad seletada kivimite ringet, tead kuidas on tekkinud erinevad kivimid, mis on mineraalid, kuidas tekivad, mida nimetatakse maakideks. Tardkivimid tekkinud magma/laava tardumisel maa sees/pinnal Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Settekivim - tekkinud setete liivastumise ehk tsementeerumisel, teke algab maapinnal setete...
nakatub. Looma sooles liigub uss maksa ja hakkab selles toituma. Ring sai täis. maksakaan 25. Vihmaussi kehaehitus ja paljunemine. Vihmaussile on iseloomulik pikk, lüliline ja mõlemast otsast ahenev keha. Vihmaussi keha eesmises kolmandikus on paksenenud osa vöö. Vihmaussil pole pead. Iga lüli küljel on väikesed harjased, mis aitavad vihmaussil edasi liikuda. Eesti pikim vihmauss on kuni 30cm harilik vihmauss. Vihmaussi siseehitus selgmine veresoon sooltoru närvitänk Suuava erituselundid kõhtmine veresoon kõhtmine närvikett Ringsooned, mis talitlevad südamena Paljunemine Vihmaussid arenevad mullas limaainest kookoni sees. On liitsugulised loomad, kuid iseennast ei viljasta. Kaks vihmaussi liibuvad teineteise vastu, kattuvad limaga, vahetavad seemnerakke
[1] 4.1 Samblike üldiseloomustus Samblikud kujutavad endast kahe organismi vastastikku kooselu vormi. Need organismid on seened ja üherakulised rohevetikad või sinikud. Sellise kooselu tõttu on samblikud haruldaselt vastupidavad ebasoodsatele looduslikele keskkonnatingimustele. Samas on nad ka erakordselt tundlikud saastunud õhu suhtes. Seetõttu kasutatakse neid õhupuhtuse hindamisel. 4.1.1. Samblike ehitus Enamikul samblikest on kihiliselt organiseeritud siseehitus. Pealt katab samblikku tihe seenehüüfide põimik ülemine koorkiht. Selle all on õhuke fotobiondirakke sisaldav vöönd ja seejärel paks südamikukiht ehk medulla, mis koosneb hõredalt ja korrapäratult paiknevatest seeneniitidest. Enamasti esineb lehtjatel samblikel veel neljaski tallusekiht tihendunud seeneniitidest alumine koorkiht (Büdel & Scheidegger, 1996). Kõige informatiivsem on neist fotobiondi kiht, mille kahjustused avalduvad esimesena, sest mükobiont on vähem tundlik
Osalise eraldatuse puhul ühendab laguuni põhiveekoguga (tavaliselt merega) kitsas väin. 22. Mis on mattunud org? Hilisemate setetega kaetud, aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud. Nt Rõuge ürgorg. 23. Mis on kaljuvoor? Kaljuvoor on mandrijäätekkeline kulutusvorm, mis on enamasti voolujoonelise kujuga seljak, mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. Näiteks Kirbla, Salevere, Lihula, Vilsandi ning Kessulaid Suures väinas. 24. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Piklik vallitaoline positiivne pinnavorm, mis on tekkinud kunagise liustikuserva ette. Tekkisid tavaliselt siis, kui liustik püsis pikemat aega ühel kohal. Osaliselt sorteerunud materjal. 25. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Kujunenud passiivses või irdjääs. Limnoglatsiaalsed/fluviaalsed. Parimad väljakujunenud pikioosid Pandivere kõrgustikul, põikoosid Lääne-Eestis
*Lühivõrse- pungast tekkiv võrse pikeneb üsna vähe, ta jääb lühikeseks ja lehed selle küljes asetsevad üksteise lähedal. Lühivõrsed tekivad kaenlapungadest paljudel puudel ja põõsastel. Õunapuul, sõstardel ja karusmarjal on lühivõrsed üisi ja vilju kandvaks osaks. Need moodustavad suurema osa võrast. Okaspuudel näeme lühivõrseid nt männil. Okkad asetsevad neil ikka väikese lühivõrse küljes kahekaupa. Lühivõrsed ise aga kinnituvad pikkvõrsele Varre primaarne siseehitus: *Esmasne ehk primaarne ehitus esineb üheaastastel vartel. Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest. *Primaarse ehitusega varsi ümbritseb epiderm (Epiderm on elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede, noorte varte ja viljade pinnal) , mille
Nastik Välimus Nastikute põhivärvus on erinevates varjundites hall, Eestis tavaliselt tumehall või pruun. Harva esineb osaliselt või täielikult musti nastikuid. Eestis tuleb täielikult musti nastikuid ette Saaremaal. Seljal ja külgedel on tumedaid ebakorrapäraseid plekke. Mõnel alamliigil (näiteks Natrix natrix persa) on piki selga kaks heledat pikitriipu, mõnel alamliigil (näiteks Natrix natrix helvetica) on külgedel tumedad põikitriibud. Kõhualune on valkjashall või kollakas, Eestis valge. Sellel on malelauamuster. Ka selg on hele. Nastiku kõige silmatorkavam tunnus on heledad laigud kummalgi poolel kukla piirkonnas. Need laigud on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Plekid võivad olla ka keskelt ühendatud, moodustades heleda paela. Siiski võib Saaremaal kohata ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. Kuklalaigud puuduvad alamliigil Natrix natr...
Litosfäär 1.MAA SISEEHITUS 1.MAAKOOR Ookeaniline maakoor: · 5 - 20 km · vanus ~ 180 milj aastat · õhem, lasub madalamal, suhteliselt ühtlane, suurema tihedusega, · tekkinud basaltse magma tardumisel 2 kihti: basalt, settekivimid Mandriline maakoor: · vanus ~ 4 miljardit aastat · kergem, väga muutlik, erineva paksusega · mandrite all 25-80 km (80 - kõrgmäestike piirkonnas) · 3 kihti: basalt, graniit, settekivimid 2.VAHEVÖÖ Kivimid vahevöös on kõrge rõhu ja temperatuuri all