1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. 4. Juhtimise funktsioonide definitsioonid (kavandamine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine, otsustamine, delegeerimine, koordineerimine mehitamine/personalijuhtimine, suhtlemine)
Jüri Gümnaasium SIHKTIIVALISED Liisa Tamm 8.h klass õp. Mari Sarv 2011 Sisukord · Sissejuhatus · Välisehitus · Siseehitus · Paljunemine · Heli tekitamine · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Lisa: fotod Sissejuhatus Sihktiivalised on üle maailma levinud suur putukaselts, kust on teada üle 20 000 liigi. Eestist on neid leitud aga üllatavalt vähe - kõigest 39 liiki, ja vaid paar on selliseid, mida pole veel tabatud, kuid mille leidmine on tõenäoline. Kõige rohkem sihktiivalisi esineb troopilistes ja subtroopilistes maades
3."Toimiva maapallo. Ihminen ja ympäristö." WSOY 1994 ( maateaduse õpik gümnaasiumile). 4. Arold, I., Raukas, A., Viiding, H. Geoloogia alused. Tallinn: Valgus, 1987. Põhja-Eesti paekalda läbilõige Vasta teksti ja õpiku abil; 1. Kui pika aja vältel kujunesid kosmilise gaasi- ja tolmupilvest tegelikud planeedid? Kas see on geoloogilise ajas pikk või lühike aeg? Põhjenda. 2. Millised protsessid käivitasid algse maakera sulamise? 3. Miks kujunes Maa siseehitus kihiliseks? 4. Reasta Maa sfääride tekkimine ajalisse järjekorda alates kõige vanemast: 5. Kuidas on omavahel seotud vulkanism ja kasvuhooneefekt? 6. Millises geoloogilises aegkonnas ja millisel ajastul tekkis biosfäär? 7. Miks tekkis elu esialgu ainult vees? 8. Kuidas tekkis atmosfääri hapnik? 9. Kuidas on omavahel seotud hapniku hulga suurenemine ja rauamaagi tekkimine? 10.Millal ,,kolis" elu veest maismaale? 11. Tõene või väär
m), kuid asudes Giza nekropoli kõrgeimas punktis, paistab Hufu omast isegi suuremana. Püramiid ise on aga maailma komplekseim ehitis. 1 629 200 kuupmeetri kiviplokkide kohta on vaba ruumi vähem kui 0,01%. Külje pikkuseks on 216m, kaldenurk on 52''20', järelikult järsem kui Cheopsi püramiid. Idaküljel on surnute tempel. Sissepääs.Sissekäik on sellel püramiidil nagu harilikult põhja suunas. Siseehitus Chephreni püramiidi siseehitus on suhteliselt lihtne: viieteistkümne meetri kõrgusel püramiidi jalamist algab käik, mis suundub allapoole kuni maapinnani ja sealt edasi peaaegu püramiidi aluse keskel oleva hauakambrini. Teine, maapinnalt algav käik, viib esialgu kümne meetri sügavusse, kust lühike kõrvalharu siseneb ühte väljaehitamata kambrisse. Käik ise tõuseb maapinnani, kus ühineb esimese käiguga. Vaarao hauakambri kõrgus on 6,8 meetrit ning külgede pikkused 14,2 ja 5 meetrit
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus-ja puiduosakond PUIDU TULE KAITSE Juhendaja: Aivar Krull Sisukord 1. Puit 2. Puidu siseehitus 3. Puidu omadused 4. Puidu vead 5. Tuletõkkevahend MP FR 6. Tuletõkkepeits 7. Kasutatud kirjandus 1. Puit Puidu peamised positiivsed omadused on: · väike mahumass (puithoone on kerge, ehitada saab ilma võimsa kraanata), · küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone), · väike soojajuhtivus (palkmaja saab teha ilma lisasoojustuseta), · väga hõlpus töötlemine (üks kergemini töödeldavaid materjale üldse),
Pelgulinna Gümnaasium Referaat kivisisalik Reet Silluste 7bk. Tallinn2005 sisukord 1.kivisisaliku kirjeldus 2.kivisisaliku elupaik 3.toitumine 4.sigimine 5.areng 6.siseehitus 7.meeleelundid 8.koht ökosüsteemis 9.ohustatus ja kaitse 1.kirjeldus Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik, kelle kehapikkus on 16...18 (22) cm. Isased loomad on värvuselt rohekad, emased pruunikad. Piki selga kulgeb üks või kaks rida korrapäratu kujuga tumepruune või musti laike. Tihti võib seljamuster ka puududa ning sel juhul on loom ühetooniliselt roheline või pruun. Kätte võtmisel on kivisisalik agressiivne ja püüab hammustada. 2.elupaik Kivisisalikku võib kohata eeskätt kuivematel aladel - eriti tüüpiliseks elupaigaks on talle liivased ja künklikud luitemännikud ning ka nõmmed, teeperved,...
Kalade ehitus ja mitmekesisus Andrus Metsma Rapla Ühisgümnaasium 2006 Kala siseehitus Kala kereosas selgroo all paikneb suur kehaõõs, kus asuvad siseorganid. Kala siseehitus Kala välisehitus Kala skelett Lesta areng Lesta vastne ja maim sarnaneb väliselt teiste kaladega. Täiskasvanud lest muutub aga tüüpiliseks põhjakalaks. Kala areng Viljastatud Kala vastne Kala maim kalamari Kala areng toimub moondega. Kala vereringe Süda asub kehaõõne eesosas ja koosneb kojast ja vatsakesest. Kaladel on kahekambriline
Võsapuuk 2012 Riik: loomad Hõimkond: lülijalgsed Klass: ämblikulaadsed Selts: nugilestalised Ülemsugukond: puugid Liik: võsapuuk Elupaik Elavad kuni 1meetri kõrguste võsade latvades Eelistavad niiskeid ja jahedaid kohti Välisehitus Vastsetel 3paari jalgu Täiskasvanutel 4paari Pearindmik ja tagakeha 3-3.5millimeetrit pikad Tagakeha pruunikas, pea must Siseehitus Hingamiseks trahheesüsteem Närvisüsteem asub pearindmikus Aju ja silmad asuvad pearindmiku taga Näevad ainult valgust(öö, päev) Paljunemine Lahksugulised Munad arenevad emaspuugi sees Peale muna väljutamist emapuuk muudab naha värvi kollaseks 3järguline areng. Vastne- nümf- valmik Tähtsus looduses Viiruse levitajad(lyme tõbi) Parasiidid Mida huvitavat sain teada Elavad söömata kuni 6kuud
Glükoos + hapnik > süsihappegaas + vesi + ENERGIA => Hingamine (raku hingamine). LEHT Mis on lehe ülesanne? Lehe ülesanne on orgaaniliste ainete valmistamine. Lehed arenevad pungades olevatest lehealgmetest. · Lehed võivad varrel paikneda mitut moodi: VASTAKULT VAHELDUVALT MÄNNASELISELT. Lehtede rühmad: · LIHTLEHED (Koosneb ühest lehelabast.) · LIITLEHED (Koosneb mitmest osalehest.) Lehe siseehitus: Lehte katab nii alt kui pealt kattekude, mille kaudu toimub vee aurumine ja gaasivahetus. Selleks on kattekoes õhulõhed, mis koosnevad õhupilvest ja kahest sulgrakust.
Tallinna Arte Gümnaasium Planeet Maa Uurimustöö Koostas:Karoline Altmäe 9.c Sisukord o Sissejuhatus o Mõõtmed o Mass ja tihedus o Siseehitus o Välisehitus o Liikumine o Atmosfäär o KuuMaa kaaslane o Elu Maal o Viited Sissejuhatus Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna, ning suuruselt viies planeet ja ainuke meile teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Planeet Maa naabriteks on Veenus ja Marss. Maa looduslikuks kaaslaseks on Kuu. Maa moodustus ca 4,6 miljardit aastat tagasi Päikese ümber tiirelnud tolmu ja gaasikettast. Elu tekkeaeg
PÄIKE Koostajad : Vivian Tammearu, Anri Varemäe Kiviõli1.keskkool PÄIKE ON HIIGLASLIK HÕÕGUV GAASIKERA · Kaugus Maast:150 milj. Km · Läbimõõt:1,4 milj. Km · Mass:1,99*1030 kg · Temperatuur:5800k · Kiirgusvõimsus:3,9*1026 W PÄIKESES TOIMUB PÕLEMINE, MIS KESTAB VEEL UMBES 5 MILJARDIT AASTAT Päikese siseehitus: tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude -- konvektsiooni teel. PÄIKE SAADAB MAAILMARUUMI VALGUST Päikeseloide -- kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. JA SOOJUST PÄIKESEL EI SAAKS TERMOMEETRIGA TEMPERATUURI MÕÕTA SEST KOSMOSELAEV SULAKS PÄIKESE LÄHEDUSES ÄRA PÄIKESE PINNA TEMPERATUUR ON UMBES 6000 KRAADI
Juhtimistegevusega kaasnevad juhtimistoimingud ehk menetlused, mis tähendavad osategevuste ja toimingute sooritamise laadi. Juhtimistasandid: erialajuhtimine tööjaotuse tagajärjel tekivad kitsamad tegevusvaldkonnad , üldjuhtimine eesmärkide saavutamiseks erialavaldkondade üheks tervikuks kokkusulatatu. Juhtimisalane tööjaotus: · Tippjuhtimine toimub organisatsiooni tipptasandil( ümbruskond, eesmärgid, strateegia, siseehitus, üldküsimused) · Keskjuhtimine esineb ametiredeli keskmistel pulkadel, spetsialistide tegevuse juhtimine ( kooskõlastamine, evitamine) · Esmajuhtimine asupaigaks on ametiredeli alumised pulgad ja sisuks üksikasjaliste täidesaatva iseloomuga toimingute juhendamine ja kontrollimine. Tehniliste täitjate tegevuse suunamine ja tehtu ülevaatamine(täideviimine, ülevaatamine).
Osalise eraldatuse puhul ühendab laguuni põhiveekoguga (tavaliselt merega) kitsas väin. 22. Mis on mattunud org? (teke, suurus, levimus Eestis, näited) Hilisemate setetega kaetud, aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud. Nt Rõuge ürgorg. 23. Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele) Tektoonilised rikked on maakoore lasumusrikked, mida on põhjustanud geoloogilised sisejõud. 24. Mis on kaljuvoor? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Kaljuvoor on mandrijäätekkeline kulutusvorm, mis on enamasti voolujoonelise kujuga seljak, mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. Näiteks Kirbla, Salevere, Lihula, Vilsandi ning Kessulaid Suures väinas. 25. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Piklik vallitaoline positiivne pinnavorm, mis on tekkinud kunagise liustikuserva ette. Tekkisid tavaliselt siis, kui liustik
jahe. Suur suu hambaid kasutab ainult saagi hoidmiseks. Meeleelundid Hästi arenenud nägemine. Reageerib ainult talle olulistele helidele. Haistmiseks ja maitsmiseks peab toidupala suhu haarama. Toes ja lihaskond Lühike selgroog Roideid asendab rinnaluu Üks kaelalüli võimaldab tõsta ja langetada pead Hästi arenenud jalalihased Siseehitus Seedeelundkond sarnaneb kalaga Eritus- ja sigimiselundite juhad avanevad kloaaki Hingamiselunditeks on kopsud Kaks vereringet Kehas ringleb segaveri Süda on kolmekambriline Sigimine Lahksugulised Eelistavad sigida väikestes veekogudes Viljastamine kehaväline Isasloomadel häälitsemisvõime MUNA VASTNE e. KULLES - KONN Areng Vastne e. kulles kulleseiga kestab 50 90 päeva
Litosfäär-maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks): Maa siseehitus 1) Maakoor, mandriline-> ulatus 5-80 km, temp. 0-600C, tahke, astenosfääris esineb mõningast ülessulamist.2) Ookeaniline 5-80km. Tardkivim:graniit, basalt.Moondekivim: migmatiit,gneiss. Kivim on mineraalidest kokku tsementeeritud kogum , mis looduses esineb kihi või tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana. Settekivim- tekib maapinnal murenenud kivimitest pärinud pudeda kruusa liiva setete kuhumisega. Kivim on saanud temast siis kui mineraaliterad on üksteisega kõvasti liitunud. Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuril kristalliseeruvad paljud tard ja settekivimid uuteks moondekivimiteks. Laamtektoonika.1) Laamade lahknemine ( Atlandi ookean, P-Ameerika VS Euraasia) Protsess- Ookeani keskmäestik, Maavärin, riffi org(vahele tekib uus ookeaniline maakoor), pärast tekivad vulkaanilised saared seoses maakoore kerkimisega. ...
Andmeid Päikesest Läbimõõt - 1,4 miljonit km (109 Maa läbimõõtu) Kaugus Maast - 150 miljonit km ehk 1 astronoomiline ühik Päikese vanus - u 4.5 miljardit aastat Päikese mass - 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass). Kiirgusvõimsus - 3,9*1026 W Pinnatemperatuur 5800 K Sisetemperatuur 15 miljonit K Kust saab Päike energia? Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest - vesinikuaatomi tuumade ühinemisest heeliumi tuumadeks. Päikese siseehitus Tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude - konvektsiooni teel. Toimub veel granulatsioon. Päike väljastpoolt Päikese pind - Fotosfäär - valgust tekitav sfäär Atmosfäär - Kromosfäär - Kroon Päikeselaigud Tumedamad kohad Päikese pinnal Seal on energiavoog Päikese pinnale takistatud
Liikumise suhtelisus- liikumist saab kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana. Nt- metsa suhtes liigub loom. Pöörlemine- liikumine, mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje, nt grammofoniplaat. Laine-võnkumine levimisprotsessi ruumis. Plastmass pudel lainelises vees. Aine tunnused - tahked,vedelad,gaasilised. Kindel siseehitus. Mõõtmetelt lõplik. Newtoni 2 seadus - kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. a=F/m, a-kiirendus m/s2, F- jõud 1N, m-mass 1kg. Võimsus - töö tegemise kiirus. Mõõtühikuks 1W. N=A/t, N-1W, A-töö 1J, t-aeg 1s Potentsiaalne energia - vastastikmõju energia. üles tõstetud kehad -gravitatsioonijõud. Energia miinimumi printsiip-kõik iseeneselikud protsessid kulgevad kehade süsteemi enegria kahanemise suunas
Eurostandardeid - "EN" - Europe Normative rahvusvahelise Standardiseerimis Organisatsiooni norme - "ISO", vene riiklikke standardeid - "GOST" - Gosutarstvennõe Standart Soomes "SFS" - Soumen Finlandian Standard, Rootsis "SS" - Svensca Standard jt. Materjaliopetuse kursuse omandamise järel peab õpilane oskama määrata materjali liiki ning tundma materjali omadusi, nende kasutusala ja markeeringut vastavalt kasutusesolevatele standarditele. Metallide ja sulamite siseehitus Tahked ained liigitatakse siseehituse alusel: kristallilisteks ja amorfseteks. Kristalliliste ainete metallide aatomid asetsevad ruumis kindla geomeetrilise korrapärasusega. (Tõestati pärast röntgenikiirte avastamist K. Röntgeni poolt 1895.a.). Kristallilised ained muutuvad tahkest olekust vedelasse olekusse kindlal sulamistemperatuuril. Vedelast tahkesse kristalliseerumis temperatuuril, mille juures
17. Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele) Maakoores paiknevad lõhed, Es on karstivormidega seotud väikesed lõhed, mis tekivad eelkõige kergesti murenevates kivimikihtides nagu paekivi. Karstialas piki tektoonilis lõhesid tungib pinnavesi kergesti maasse, kus liikudes kulutab ja lahustab ümbritsevaid kivimeid, mille käigus lõhed aja jooksul laienevad ning ühinevad. P-E. 18. Mis on kaljuvoor? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Glatsiaalne pinnavorm, kulutusvorm. Ovaalse v pikliku põhiplaaniga pos pinnavorm, pikitelg on orienteerunud jää liikumise suunas. kus jää kohtus tugevama materjaliga, seal jää voolis nii, et liustikupoolne on järsem, vastasnõlv on laugem. Max kõrgus Es 20 m. Kirbla, salevere, lihula, vilsandi jne. 19. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Glatsiaalne kuhjevorm
Kalad Tuntumad Eesti kalad Kalade välisehitus suur pea suu silmad teine teiselpool ninaavasid pea läheb sujuvalt üle kereks, kael puudub taha poole ahenev keha lõpeb sabaga keha katavad soomused keha on limane liikuda aitavad uimed mõlemal pool keha meeleelund - küljejoon Kalade siseehitus Luuline toestik luustik Liikuda aitavad lihased Närvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju Seedeelundid magu, maks, kõhunääre Hingamiselundid lõpused Vereringeelundid süda, veresooned, veri Sigimiselundid: isasel seemnesarjad (niisk), emasel munasarjad (mari). Kalade sigimine ja areng Sigimine toimub Viljastatud üldiselt kevadel munarakust areneb Kehaväliselt vastne
rajaja. 19. Saj. uuriti täpsemalt eesti taimkatet ja taime kooslusi. Ja sündis Tänapäevase vaadete teoorja rajaja on inglane R.Hook. 20.saj teadus harud on …., biokeemia, … Nimeta kuulsaid eestlasi kes on taimedega tegelenud: Gustav Vilbaste,Viktor Masing, Theodor Lippmaa Nimeta, selgita mõisted Taimemorfoloogia - on taime välisehitus. Taimeanatoomia - taime siseehitus. Taimefüsioloogia – taime ainevahetus jms. Taimetrüfoloogia - on rakuõpetus (R.Hook) Taimesüstemaatika- taime liigitus, kirjeldus. Taimegeograafia -taimede paiknemine, erinevad kooslused (Ch. Darwin) Taimeökoloogia -taime ja keskkonna seosed. Geneetika ehk – taime pärilikus, muutlikus. Valdavalt on taimed rohelised, see tuleb klorofüllist. Klorofüll asub taimedes
kahanev kuu, poolkuu, vanakuu) · Läbimõõt u 3500 km · Mass on Maa massist 81 korda väiksem · Raskusjõud on Kuu pinnal 6 korda väiksem kui Maa pinnal · Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, heledaid mandriteks · Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega · ,,Igavese päikese tipp" piirkond , kus Päike kunagi ei looju 7.Maa · Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased · Maa kaaslaseks Kuu · Siseehitus : maakoore all tahke u 2900km paksune kiht mantel(tahke), mantli all 2200 paksune vedela aine kiht, kõige all tuum (tahke). · Tuuma peetakse magnetvälja põhjustajaks ( rauasisalduse pärast) · Maa sisemus liikumises : vulkaanipursked, maavärinad · Atmosfäär teistest planeetidest erinev(hapnik, lämmastik, süsihappegaas, veeaur, inertgaasid) · Koostis : raud, hapnik, räni, magneesium, nikkel, väävel jne · Maa tiirleb ümber päikese
Mineraloogia on teadus mineraalidest - nende koostisest, kujust, füüsikalistest omadustest, tekkest ja muutustest. Petrograafia uurib maakoores erinevate kivimite koostist, ehitust, iseloomu, levikut, lasumusvorme ja tekke-ning muutumistingimusi. Geokeemia uurib Maa keemilist koostist, keemilistelementide jaotumist levikut ja rännet maakoores. Hendrik Bekker – esimene eestlastest geoloogiaprofessor, esimene eestikeelse ajaloolise geoloogia õpiku autor Maa siseehitus: SISETUUM; VÄLISTUUM;VAHEVÖÖ;MAAKOOR Maakoor koosneb kivimigruppidest, mis erinevad üksteisest moodustustingimustelt nind koostiselt sette, magma ja moondekivimid. Geoloogilised ja geofüüsikalised uurimismeetodid 1. Paljandite kirjeldamine: Kivimi värvus Kihiehitus Terasuurus Rikked Fauna ja floora 2. Kaevete rajamine( uurimisauk, uurimiskraav, šurf, katsekarjäär) 3. Puurimine Keerdpuurimine Löökpuurimine Vibropuurimine Termopuurimine 4
Mandriline ja ookeaniline. Mineraalid-looduslikud tahked lihtained või keemilised ühendid, mis esinevad iseloomuliku kujuga kristallina(grafiit) laamad-suured maakoore plokid, mis üksteise suhtes liiguvad astenosfäär-basaltse magma tekke piirkond, vahevöö ülaosas kivimid-maakoore moodustavad kõvad tsementeerunud mineraalide kogumid (tard-,sette-, moondekivimid)(graniit,lubjakivi,gneidd) maak-majanduslikku huvi pakkuv kivi või mineraal (pronks, raud) maa siseehitus: maakoor-> ülemine vahevöö-> astenosfäär->alumine vahevöö(vedel) ->välistuum(vedel)->sisetuum(tahke) Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor basalt, graniit basalt, settekivimid tihedus 2,7 g/cm3 3,0g/cm3 kuni 80km paksune 2-8 km paksune 4 miljardit aastat 180miljonit aastat ookeaniliste laamade lahknemine.-uus maakoor, närgad maavärvinad, rahulikud vulkaanipursked(atlandi ookean)
11) Samblad levivad ja paljunevad eostega. 12) Peale eostega paljunemise paljunevad samblad ka vanemtaimedelt eraldunud väikeste eriliste moodustistega ja murdunud samblatükkidega. 13) Samblad takistavad vihma ajal mulda liigniiskeks muutumast. 14) Samblad takistavad põua ajal mulla kuivamist. 15) Sammalde läbikuivamisel tekivad rakukestades mitmesugused kaitsvad muutused, mis võimaldavad hiljem ainevahetuse kiiret taastamist. 16) Sammalde siseehitus on lihtne, nende rakkudes ei ole puitainet ega juhtsooni. 17) Samblad kasvavad metsas, soos, niidul, puutüvedel, majakatustel, kividel ja müüridel. 18) Samblad eelistavad niiskeid ja varjulisi kasvukohti. 19) Samblad on toitainete suhtes vähenõudlikud. 20) Rohket valgust ja kuivust aitab samblal taluda tihe padjandiline kasvuviis, lehel kasvavad väikesed näsakesed.
Uimi kasutab kala ka manööverdamisel ja tasakaalu hoidmisel. Soojades meredes kasutavad kalad uimi ka ,,lendamiseks". Nad sirutavad uimed välja, mis võivad olla 15-50cm pikad ja liuglevad nii läbi õhu kuni 400m. Küljejoone abil tajub kala vee liikumist ja võnkumist. Pime röövkala tunneb aga küljejoone abil kala liikumist ning saab nii saaki püüda. (Loomade elu, 4 köide; Eesti Entsüklopeedia 5; Bioloogia põhikoolile I) 2.2 Luukalade siseehitus Keha sisemuses on luukaladel luustik ehk skelett. Luustiku põhiosa moodustavad koljuluud ja paljudest lülidest koosnev selgroog. Selgroo lülidele kinnituvad roided, mis kaitsevad siseelundeid. Selgroole ja selgrooga ühenduses olevatele luudele kinnituvad ka lihased, mida kala kasutab ujumisel. Närvisüsteemi peamiseks ülesandeks on kooskõlastada ja reguleerida looma elundite tööd. Tähtsaim osa närvisüsteemis on peaaju, mis asetseb koljuõõnes ja mida kaitsevad koljuluud.
PÄIKE Koostas: INDRO TÕNURIST Päike on päikesesüsteemi keskpunkt. Päike on oma omaduselt tüüpiline täht. Kõik päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. Andmed Kaugus Maast:150 milj. Km Läbimõõt:1,4 milj. Km Mass:1,99*1030 kg Temperatuur:5800k Kiirgusvõimsus:3,9*1026 W Kaalub umbes sama palju kui 300 000 Maad Vanus- umbes 4, 5 miljardit aastat Päikese siseehitus Tuumast vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude - konvektsiooni teel. Päikeses toimub põlemine, mis kestab veel umbes 5 miljardit aastat Keemiline koostis * vesinikku 92, 1% * heeliumit 7, 8% * hapnikku 0, 061% * süsinikku 0, 03% * lämmastikku 0, 0084% * neooni 0, 0076% * rauda 0, 0037% * räni 0, 0031% * magneesiumi 0, 0024% ja teisi 0.03% Päikeseloide Kuuma aine
Litosfäär 1. Maa siseehitus Sisetuum, välistuum, vahevöö, astenosfäär, litosfäär, maakoor. 2. Kivimite ringe kivimid moodustuvad, murenevad ja moonduvad.Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend. Maak mineraalne maavara. Tardkivimid magma tardumisel tekkiv kivim. Settekivimid tekib setete kivistumise tulemusel. Purskekivimid tekivad maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Moondekivimid kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes moondunud kivim. 3
Maa siseehitus mõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeanile maakoor. Litosfäär (õ.71-88) Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigendunud laamadeks. Astenosfäär- vahevöö ülaosas ookeanide all ligikaudu 50 km, mandrite all ligikaudu 200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus. Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70 km, Paksem Kuni 20 km, Õhem Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat, Kuni 180 milj. aastat, vanem noorem Maakoore tihedus 2,7 , kergem 3,0 , raskem Kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekiv...
Spetsialistide arvates ei hävitaks seda ka Hiroshimale heidetud aatomipomm. Iga kiviploki kaal on umbes 2,5 tonni aga mõni plokk on kuni 15 või isegi 70 tonni. Algselt oli püramiid 146,6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madlalam (137,3 m), sest tipp on hävinud. Veel andmeid : külgede pikkus 230,37m (enne pealiskatte kadumist 232,4 m) pindala 5,4 ha umbkaudne kaal 6,5-7 miljonit tonni Siseehitus Cheopsi püramiid on ehitatud kolmes järgus ja igal etapil ehtiati ka uus hauakamber, kuna kuningas soovis, et üks oleks teda alati ootamas. Tema püramiidis pole kuninganna hauakambrit. Arvatakse, et oma naistele ehitas ta väiksemad püramiidid oma püramiidi kõrvale. Esmene maa-alune hauakamber on raiutud püramiidi alla kaljusse umbes 30m allpool maapinda aga see ei asu püramiidi keskpunktis. Kambri juurde viib peasissepääsu juurest 36 meetrit pikk ja meeter kõrge järsk käik.
4. Keha soojendamiseks kuluva ja jahtumisel eralduva soojushulga arvutamine? Korruta aine erisoojus keha massiga ja T vahega. 5. Kuidas muutub soojusvahetuses keha siseenergia? Soojusülekandel suureneb kõigil soojeneavte kehade siseenergia täpselet nii palju, kui palju väheneb jahenevate kehade siseenergia. 6. Mis on soojustasakaal? Soojusliku tasakaalu korral puudub kehade vahel soojusülekanne. 7. Millest sõltub aine olek? T ja rõhust 8.Milline on kristallsiste ainete siseehitus? Osakesed on korrapärased. 9. Kuidas toimub ainete sulamine, tahkumine? Igal ainel on kindel sulamis ja tahkumise T, kui tõst aine T hakkab ta sulama, kui alla lasta siis ta tahkub. 10. Mida näitab sulmamissoojus? Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg kristalliste aine sulamiseks. Tähis lambda, ühik 1 J kg 11. Aine sulatamiseks kuluva ja tahkumise eralduva soojuhulga arvutamine? Q = lambda *m 12. Kuidas toimub ainete aurustumine ja kondendseerumine
Onychophora Küüsikloomad ehk onühhofoorid Euperipatoides rowelli Taksonid Onychophora Fossiilid Küüsikloomad Segmenteerunud ussid, kes elavad ainult maismaal Iseseisev loomariigi haru (kuuluvad esmassuusete hulka) Elavad troopikas, subtroopikas Vajavad eluks kõrget õhuniiskust 186-206 liiki Leviala Eoperipatus totoro Peripatoides novaezealandiae Epiperipatus acacioi Anatoomia Pikkus 0.5-20 cm, keskmiselt 5 cm 13-46 paari jalgu, mis on seest õõnsad Keha segmenteerunud Kaetud õhukese ja painduva kutiikulaga Jalgade otsas küünised Tundlad Keha eesotsas eendid tundlad eendid lõuad jalad Anatoomia Kehaõõs hästi arenenud, moodustab hüdrostaatilise toese Lõuad arenenud jäsemetest Närvisüsteem koosneb ajust ja kahest üksteisest kaugel olevast kõhtmisest ketist Meeleelunditeks tundlad j...
vaskuss ROOMAJATE VÄLISEHITUS: elavad valdavalt maismaal, mõned vees kõigusoojased osal pole jäsemeid sisalikud roomavad maod looklevad ehk siuglevad enamasti arenevad järeltulijad nahkja või lumiainest koorega munas järglased arenevad moondeta hingavad ainult kopsudega sarvestunud kuiv nahk ( sarvestunud soomused) kaitseb: kuivamise eest vaenlaste eest ümbruskonna mõjutuste eest ROOMAJATE SISEEHITUS: sisalik madu Kehakatted soomused vahetavad nahka - kestumine Kehakuju pea, kael, kere, jäsemed pea,( kael), kere Luustik kolju, mitu kaelalüli selgroog lühem selgroog pikem ja painduv
Maa Liis-Gertrudh Reinsoo 12.C Maa Kera kujuline. Päikesesüsteemi kolmas planeet. Koduks miljonitele liikidele. Moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi tolmu- ja gaasikettast. Üks kaaslane Kuu Maa siseehitus 1. Sisetuum Click to edit Master text styles Second level 2. Välistuum Third level 3. Alumine vahevöö Fourth level Astenosfäär Fifth level 4. 5. Ülemine vahevöö 6. Maakoor
Silm Õp: 52-54 Tv: 46-49 Silm on koondav optiline süsteem. · Silma lahutusvõimeks nimetatakse väikseimat vahet kahe punkti vahel, mida inimsilm on veel võimeline eristama. · Inimsilmale jäävad märkamatuks osakesed, mis on väiksemad kui silma lahutusvõime. Harilikult loetakse inimsilma lahutusvõimeks 0,2 mm. See tähendab, et inimsilm on suuteline nägema objekte, mis on suuremad kui 0,2 mm. Silma siseehitus · Silmaava ülesandeks on reguleerida silma langevad valguse hulka. Kui valguskiired on liiga eredad, siis silmaava aheneb ning hämaras silmaava laieneb. · Silmaava taga on lääts. See on läbilaistev kaksikkumer keha, mida hoiab paigal ripslihas. · kord kumeramaks, kord lamedamaks. Läätse ülesandeks on teda läbivate valguskiirte murdmine, nii et need koonduksid ühte punkti. · Soonkesta all on võrkkest. See on silma tagumises osas olev kõige sisemine kiht, mis
Bioloogia Tunnikontroll Tõusev ja laskev vool (mis see on, kus toimub) Tõusev vool kannab mullast pärit vett koos selles lahustunud mineraalainetega juurtest ladvani, toimub puiduosas. Laskuv vool viib lehtedest valmistatud toitaineid (suhkruid) juurtesse ja ühtlasi kõigisse teistesse taimeosadess, toimub niineosas. Mis paneb vee taimes liikuma Vesi liigub juurtesse peamiselt osmoosi teel. Selle tulemusena tekib juure puidurakkudesse rõhk, mis surub vett ülespoole. Osmoosest rõhust üksi ei piisa, et pumbata vett kõrgemal paiknevatesse taimeosadesse. Näiteks peab vesi jõudma paljudel puudel mitmekümne meetri kõrgusele. Peamine jõud, mis paneb vee juurtest ladva suunas liikuma, on vee aurumine läbi lehtedes olevate avade ehk õhulõhede. Kui õhulõhed on avatud, liiguvad vee molekulid lehest õhku (st sealt, kus vee sisaldus on suurem, sinna, kus see on väiksem) ja auruvad. Seetõttu väheneb ...
MAAVÄRINAD Sissejuhatus Maavärinad on kõige ilmsem tõendus laamtektoonikast laamade liikumisest üksteise suhtes. Maavärinad on hävitanud kõigutamatutena näivad mäed ja muutnud maastiku tundmatuseni. Maavärinaid ei toimu niikaua kuni hõõrdejõud on piisavad takistamaks laamade omavahelist libisemist. Mis on maavärinad? · Maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. · Maavärina lained tekivad maavärinakoldes ja jõuavad hiljem maapinnale. · Kõige tugevamini väriseb maa epitsentris. · Maavärinaid mõõdetakse Richteri skaala järgi. · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas. Maavärinate tagajärjed Maakore sisemised võnked lõhestavad maapinda, langetavad ühte kihti ja tõstavad teisi. Võib tekitada taastumatuid kahjustusi nii...
..................................................................................3 Sõõrsuud............................................................................................................................4 Ehitus.....................................................................................................................4 Kõhrkalad..........................................................................................................................5 Siseehitus...............................................................................................................5 Skelett.........................................................................................................5 Lihaskond...................................................................................................5 Närvisüsteem....................................................................................
...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 RÄSTIKU EHITUS....................................................................................................... 4 Rästiku välisehitus......................................................................................................4 Rästiku siseehitus....................................................................................................... 4 LEVIALA.......................................................................................................................5 TOITUMINE..................................................................................................................6 Sigimine ja areng............................................................................................................7 TALVEUNI.......
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM Cheopsi püramiid Referaat Juhendas : Tiiu Muhu Koostas : Monika Jürgens PÄRNU-JAAGUPI 2009 2 Üldine tutvustus Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal. Tehnilised andmed · kõrgus ehitamisel : 146,6 meetrit · kõrgus praegu : 137,3 meetrit · küljepikkus ehitamisel : 232,4 meetrit · küljepikkus praegu : 230,37 me...
Olulisemad molekulaarfüüsika mõisted: Agregaatolek aine oleku vorm, mille määravad molekulide soojusliikumise iseärasused. See sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust ja temperatuurist. Tavaliselt eristatakse kolme agregaat olekut: gaasilist, vedelat, tahket. Amorfne keha tahkis milles esineb aatomite või molekulide lähikorrastatus. Amorfse keha siseehitus sarnaneb vedeliku siseehitusega, kuid amorfne keha säilitab nii kuju kui ruumala. Pikaajalisel seismisel amorfsed kehad kristalliseeruvad, sest nende siseenergia on suurem kui samast ainest kristall tahkisel. Aur kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas. Avogadro arv võrdne osakeste arvuga ühes moolis aines, osakesteks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid ja teised. Difusioon molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuv ainete segunemine. See toimub nii gaasides vedelikes kui tahkistes. See on pöördumatu protsess, mille käigus toimub süsteem...
Vihmaussi siseehitus Vihmaussi keha katab väljast üherakukihiline nahk. Naha all asuvad ringilihased. Ringilihased võimaldavad ussi kehal kokku tõmbudes pikeneda. Ringilihaste all paiknevad pikilihased, mille abil ussi keha lüheneb. Lihastel on oluline roll keha liikumisel. Ringilihaste kokkutõmbumisel muutub keha eesmine ots peenikeseks ning see surutakse mullaosakeste vahele. Pikilihaste kokkutõmbumisel ussi keha jämeneb ning muld lükatakse laiali. Nahk ja lihased moodustavad nahklihasmõigu, millel on oluline roll ka lame- ja ümarusside liikumisel. Nahklihasmõik ümbritseb kehaõõnt, kus paiknevad vihmaussi siseelundid. Vereringe on vihmaussil suletud - veri voolab mööda veresooni. Keha eesotsas paiknevad jämedamad ringsooned, mis täidavad osaliselt südame ülesannet. Ringsooned on varustatud lihastega, mis tõmbuvad regulaarselt kokku ning pumpavad vere kõhtmisesse soonde. Kõhtmises veresoones liig...
kombitsatega pea. · Miks limused eluslooduses vajalikud? Tähtis osa toiduahelas, puhastavad veekogusid. · Lülijalgsete rühmad+N Vähid, ämblikud ja nende sugulased, putukad. N: jõevähk, hiidlinnutapik, kärbes. · Vähkide iseloomulikud tunnused. Elavad peamiselt vees, liiguvad enamasti vabalt, liitsilmad, koorik. · Lülijalgsete ühised tunnused. Lüliline keha, kitiinainest kest, lülilised jätked. · Vähi siseehitus. Kõva koorik, keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks, lülilised jätked, kaks paari tundlaid, liitsilmad. · Vähkide tähtsus looduses ja inimese elus. Osa toiduahelas, puhastavad veekogusid, akvaariumiloomad. · Ämbliku välisehitus. Pole tiibu ega tundlaid, kaheksa jalga, keha moodustab pearindmiku ja tagakeha, kompimiseks karvakesed, võrguniidi nääre, kaheksa liitsilma. · Ämblike toitumine. Röövtoidulised, imevad saagi tühjaks, vähesed taimtoidulised.
Koibik Phalangium opilio Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Ämblikulaadsed (Arachnida) Selts: Koibikulised (Opiliones) Sugukond: (Phalangiidae) Perekond: (Phalangium) Liik: (Phalangium opilio) Välimuse kirjeldus Pruunikas ovaalne kere, isasel 45 mm, emasel 9 mm pikk 8 pikka jalga on lülistunud, isasel pikemad kui emasel Tagakeha on lühike ning kinnitub pearindmikule laia alusega Pearindmikule kinnituvad lõugtundlad ja lõugkobijad Siseehitus Kehakatted Väga tugevad, rüütaolised. Pearindmik on kaetud kilbiga. Tugisüsteem Kitiinainest välisskelett Vereringesüsteem Avatud vereringe, pikk torukujuline süda Hingamiselundkond Hingavad hästi arenenud trahheede abi Närvisüsteem Põhiosa paikneb pearindmikus, pikka närviketti pole Meeleelundid Hästi on arenenud kompimismeel(jalgadega,lõugkobijatega) Nägemine on nõrgalt areneud(2 kesksilma) Seedeelundkond Toidu närimine toimub lõugk...
Uinupung on külgpung,mis hakkab arenema alles võsu kahjustamisel. 3. Võrdle õie- ja lehepunga ehitust. Õiepungas on õiealgmed Lehepungas on varjul algeline vars lehealgmetega. 4. Millistel taimedel on maa-alused muundunud võsud? Too näiteid. Sibulad,mugulad ja risoomid on muundunud võsud NT: Alpikann,nuikapsas,liiliad,krookused,lumikellukesed,tulbid. 5. Mille poolest erineb risoom juurest? Risoom meenutab väliskujult juurt, siseehitus on aga sarnane varre omaga.Erinevalt juurest on risoomil pungad ja taandarenenud soomusekujulised lehed või lehearmid. 6. Miks ei saa mugulat pidada muundunud juureks? Vars 1. Missugused on varre põhilised ülesanded? Toitainete juhtumine teistesse taime osadesse. Seob tervikuks kõik ülejäänud taimeorganid Ühendab juuri, lehti ja õisi. Toestab taime. 2. Kuidas liiguvad varres erinevad ained? Tõusva ja laskuva vooluga. 3
Moondekivimid: sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temp. ja rõhul; gneiss, marmor Kivimringe: Ainte liikumine litasfääri ja Ma sügavamate kihtide vahel, mis toimub järgmiste protsesside kaudu: * Magma tardnumine tardkivimiks * Murenemine ja settimine veekogudesse * Setete tihenemine settekivimiks * Settekivimi või tardkivimi sattumine sügavamatesse kihtidesse ja moondumine moondekivimiks Maa siseehitus: Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor maakoore paksus 0-80km 5-10km tihedus kergem raskem vanus vanem, ~4 miljardit aastat noorem, ~180 miljonit aastat kivimikihid sette-, graniit-, basaltkivimid sette-, basaltkivimid Laamtektoonika: Ookeanilaamade lahknemine
Pikem pooltelg149 597 887 km Tiirlemisperiood 365,256 päeva' Kaaslane 1 (Kuu) Maa keskmine diameeter 12 745,591 km Maa keskmine ümbermõõt 40 041,455 km Maa telje kaldenurk 23,439° Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal 15°C Keskmine õhurõhk 101 325 Pa Maismaa keskmine kõrgus merepinnast 623 meetrit Maailmamere keskmine sügavus 3,8 km Earth as viewed from the Moon during the Apollo 8 mission, Christmas Eve , 1968 Maa siseehitus Koostis Levinuimad Maad moodustavad keemilised elemendid on: Raud 34,6% (massiprotsent) Hapnik 29,5% Räni 15,2% Magneesium 12,7% Nikkel 2,4% Väävel 1,9% Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 400 km). Andmeid Kuust Orbiit: 384,400 km Maast Diameeter: 3476 km Kuu on heleduselt teine objekt taevas, pärast Päikest Kuu teeb tiiru ümber Maa 27 päeva ja 8 tunniga
Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide le...
Maapinnal olevad esemed kättesaadavad, taevakehade kohta sai teha vadi oletusi.4.Kreeklaste arvates Maa kerakujuline, taevasfäärid selle ümber. Roomlaste arvates ilmaruum kõigis suundades ühesugune, täidetud päikesesarnaste tähtedega, mille ümber samuti planeedid.6.Tänapäeva kosmoloogia aluseks relatiivsusteooria, et Universum paisub või tõmbub kokku. Ei saa olla tasakaalus.7. Maa kerakujuline: laev ilmub silmapiiri tagant.8.Maa siseehitus: Maakoore all tahke kiht, selle all vedel kiht, kõige all tahke rauarikas tuum. 10.Maa atmosfäär: 78% lämmastikku, 21 hapnikku, süsihappegaas, veeaur, inertsgaasid.11. Inimtegevuse mõju:energiatootmine ohtlik-viib t tõusuni.13.Aastaaegade muutumisel Päikese asukoht muutub, nt Eestis talvel madalamal kui suvel.14. Tähtkujud:Kuu tee tähtede suhtes jagati 12 sodiaagi tähtkujuks. Kuu ränne kirjeldas ka Päikese liikumist taevas. Kasutati teavatähti, kuna taevasse ei saa kirjutada.15
Koostas: Silma välisehitus · Silm on nägemiselund. Umbes 90 % väliskeskkonna infost võtme vastu silmade abil. Silma kaitsevad · Silmakoopad koljus kaitse tagant ja külgedelt. · Kulmukarvad kaitse vee ja higi eest. · Ripsmed kaitse tolmu ja võõrkehade eest. · Silmalaud kaitsevad silmamuna eestpoolt. · Pisaravedelik niisutab, vähendab hõõrdumist, kaitse silma sattunud võõrkehade eest. Silma siseehitus Pimetähn ja kollatähn Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid. Nägemine Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
