RAUD VIII B rühmas ja 4. perioodis 26 prootonit ja elektroni ning 30 neutronit Fe : +26/2)8)14)2) Tihedusega 7,87 g/cm3 Sulamistemperatuur on 1539 °C Toodangult esikohal Kõige kättesaadavam metall Leidumine Üks levinumaid metalle Maal Sisalduselt maakoores neljandal kohal Rauarikkad planeedid on Merkuur ja Marss Meteotiidid, magmakivimid Savides, liivades ja kivimites Vere koostises Must rauamaak Magnetiit ehk magnetrauamaak Fe3O4 Raudmusta värvi Tugeva magnetilise omadusega Kõige puhtam ja rauarikkam rauamaak Kasutusel magnetravis Eestis leidub Jõhvi lähedal Korrosioon Raua puuduseks on intensiivne roostetamine
lähedase ehituse, antisteriilsuse ja antioksüdantse toimega rasvlahustuvad ühendid. Laialdaselt kautuses ka kosmeetikas, kuna võitleb vabade radikaalide vastu ja seega enneaegse vananemise vastane. Kust saame Evitamiini ? E-vitamiini allikateks on rafineerimata taimeõlid (nisuiduõli) ning kõik terved toored seemned, pähklid, sojaoad, oliivid, täisterajahu, lehtsalat, porgand, tomat. Loomsed toiduained on E-vitamiini sisalduselt suhteliselt vaesed, vähesel määral leidub seda maksas, munarebus ja seapekis. Enamus puu- ja juurvilju ei ole just kõige paremad E-vitamiini allikad. Miks on E-vitamiini on vaja: rakkude vananemise pidurdamiseks, kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks, lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks, mille tõttu paraneb organismi varustatus hapnikuga ja üldine kaitsevõime, kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises, eriti aga südamelihaste osas,
Acerola kirss Kristjan Juks Tegu on siis täieliku vitamiinipommiga . Nimelt on acerola kirsis rohkem C-vitamiini kui üheski teises puuviljas. Tavaliselt soovitatakse süüa sitrulesid , kuid tegelikult on kõige suuremad c-vitamiini sisaldajad acerola kirsid, nimelt on acerola kirsis seda kuna 20 korda rohkem kui sidrunis. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Acerola-kirss,mida tuntakse ka Barbadosa kirsi ja Lääne-India kirsi nime all, on vitamiinirikas superpuuvili Ladina- Ameerikast.Kirsitaoline mari on väga tervislik,sest selles on üks kõrgemaid looduslikke C-vitamiini sisaldusi, palju antioksüdante ning A- ja B-vitamiini.Kokkuvõttes ei ole see ainult kasulik immuunsusele vaid mõjutab positiivselt ka lihaseid ja veresoonkonda, parandab nahatervist ja nägemu...
Ontogenees Organismi individuaalne areng. Partenogenees areng viljastamata munarakust. Ovogenees munaraku areng Spermatogenees spermi areng Embrüogenees loote areng Fülogenees liigi ajalooline areng Tsütokinees tsütoplasma jagunemine Postembrüogenees lootejärgne areng Karüokinees rakutuuma jagunemine Inimese munaraku viljastumine toimub munajuhas Inimese loote areng toimub emakas Mitoosi tulemisena saadakse enamasti dna sisalduselt identsed rakud Meioos tagab pärilikkustegurite ümberrühmitumise. Kromosoomide ristsiire toimub I profaasis.'vaegmoondega arengud puudub nukustaadium.
Raud Aatomi ehitus Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Fe : +26/2)8)14)2) Lihtaine omadused ·Omadustelt on raud metall. ·Tihedus 7,87 g/cm3. ·Raua sulamistemperatuur on 1539°C. ·Raud on plastiline. ·Raud on hõbevalge. ·Raud on keskmise kõvadusega metall. Leidumine Raud on looduses laialt levinud element, olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Tähtsamaid ühendeid Rauaühendeid, mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel, nimetatakse rauamaakideks. Tähtsamad rauamaagid on järgmised: Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt).
KALA Stiina Siraki HT12-KE Kala kuulub kalatoodete gruppi, mis peaks moodustama päevasest toidukogusest 9% Räim Räim on maitsva lihaga, vee, valgu, rasva ja mineraalainete sisalduselt keskmise tasemega, hinnatasemelt odav ja populaarne kala nii värskelt, suitsutatult kui hoidistena. Kilu Meie tööstuskaladest kõige aeglasema kasvuga kala. Liha peetakse räime omast maitsvamaks. Räimest suurema rasvasisaldusega. Tuntuimad road on sprotid ja vürtsikilu. Lõhe Lõhe on suure rasvasisalduse ja kõrge kalorsusega. Rasvasuse poolest jääb alla vaid angerjale
Füüsikalised ja Keemilised omadused Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Tutvustus Omadustelt on raud metall Tihedus 7874 kg/m3, sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C). Raud Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Looduses Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide koostises. Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esimalt kasutama. Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisussüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas
Keemiliste reaktsioonide käigus võib raud loovutada elektrone ka eelviimaselt elektronkihil Raua omadused : Sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C) Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Raud looduses: Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale langenud meteoriitides, kuid ka mõningates magmakivimeis. Tähtsamad rauamaagid on järgmised Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)-oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekuliga (2Fe2O3, 3H2O jt ). Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist
Raud asub perjoodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. · Lihtainena esineb rauda maailmaruumist. Maale langenud meteoriitides, kuid ka mõningates magmakivimeis . Maa tuum koosneb metallilisest rauast. Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esimalt kasutama. Peamine kogus rauda sisaldub maakoores ühenditena.
Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1539 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud looduses Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale langenud meteoriitides, kuid ka mõningates magmakivimeis. Maa tuum koosneb metallilisest rauast. Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esmalt kasutama. Füüsilised ja keemilised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall
raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Keemiliste reaktsioonide käigus võib raud loovutada elektrone ka eelviimaselt elektronkihilt. **Ühendeis on raua oksüdatsiooniaste II või III, viimane neist on keemiliselt stabiilsem. Raud looduses # Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale langenud meteoriitides, kuid ka mõningates magmakivimeis. Maa tuum koosneb metallilisest rauast. Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esimalt kasutama. Peamine kogus rauda sisaldub maakoores ühenditena. Rauaühendeid, mida kasutatakse malmi ja terase
· Üheaastane rohttaim. · Pärineb Kesk- ja Lõuna-Ameerikast ning Mehhikost. · Aedoa kaunu kasutatakse aedviljana. · Ehituse järgi: a) kiududeta aedoad e suhkruoad - nahkjas sisekile puudub, kaunaõmblused on kiududeta b) poolkiulised e poolsuhkruoad - nahkjas sisekile on nõrk või areneb hilja, kaunaõmblused kiududega c) kiulised e poetisoad - kauntes on pärgamentjas sisekile, kaunaõmblused on kiududega ·) Suure toiteväärtusega - seemned on valkude sisalduselt lähedased lihale ja ületavad kala. ·) Euroopa suurimad kasvatajad on Rootsi, Inglismaa, Holland, Itaalia ja Prantsusmaa. Taime ehitus · Hästi arenenud, põhiline juuremass asub pindmises kihis. · Juured võivad tungida ka kuni 1 m sügavusele. · Varre pikkustest eristatakse: 1) Puhmikulisi (25-45 cm) 2) Poolväänduvaid (kuni 1,5 m) 3) Väänduvad (2-5 m) ·)Viljaks on kaun, varieeruva kujuga - sirge, kõver, lame, silinderjas.
koosnevate kerakeste, moodustab nendega nukleosoomse fibrilli. Rakujagunemise ajaks keerdub nukleosoomne fibrill kokku ja kromosoomid muutuvad mikroskoobiks nähtavaks. 7) Milliseid kromosoome nimetatakse homoloogilisteks? Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Erandi moodustavad vaid mehe sugukromosoomid. Need on erineva suurusega, samuti ei ole nad geenide sisalduselt homoloogilised. 8) Kirjeldage inimese kromosoomistikku. Inimese keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi. Need võib jagada mikroskoopilise sarnasuse alusel 23 paariks. Paarilised kromosoomid rühmitatakse ja reastatakse väliskuju ning värvumusmustri alusel 9) Miks me valgusmikroskoobis rakumembraani ei näe? Kuna rakumembraani paksus on keskmiselt 0,01µm, siis valgusmikroskoobis me seda ei näe. 10) Kirjeldage rakumembraani ehitust. Rakumembraani paksus on väga õhuke
Tartu Ülikool TREENING JA TOITUMINE Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus Tippsportlased ja toitumisprobleemid.......................................3 Tervisesportlased ja toitumisprobleemid...................................5 Valed arusaamad õigest toitumisest...........................................5 Kasulikud toidud........................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................8 SISSEJUHATUS Tänapäevases ühiskonnas on tervislik elulaad ja liikumine üha haruldasemaks muutuv nähtus. Inimesed kalduvad enam istuvamale eluviisile. Kui tehaksegi sporti, siis enamjaolt unustatakse, et kunagi ei piisa ainult liikumisest selleks, et treening oleks tervisele positiivse mõjuga. Selleks, et kehalise aktiivsusega kaasneks positiivne...
2. RNA spnteesile ehk Transkriptsioonile ja 3. valgu sünteesile ehk translatsioonile. DNA, RNA ja valkude biosünteesiga seondub valdav osa tunnuste tunnuste avaldumise molekulaarsetest mehhanismidest. DNA replikatsioon eelneb raku jagunemisele. Sellega saadakse lähteraku igast DNA molekulis kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega koopiat, mis mitoosil tütarrakkude vahel võrdselt ära jaotatakse. Mitoosi tulemusena on moodustunud tütarrakud geneetilise info sisalduselt samased. Päärilik info sisaldub DNA nukleotiides järjestuses. Selleks, et geenis oleva info alusel saaks sünteesida valku, tuleb dna vastav lõik kopeerida TNA molekuliss.DNA lõiku mis määrab ühe RNA molkuli sünteesi, nimetatakse geeniks. Nilleiinhapeta (DNA ja RNA) ning valkude sünteesiprotsessidele ühine iseärasus on, see et erinevalt teistest biosünteesides on need Matriitssünteesid. See tähendab, et DNA , RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate
Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul neljakristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud looduses. Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raua massisisaldus maakoores on 6%. Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide koostises, mis koosnevad kõrge niklisisaldusega (5-30%) rauast. Rauda toodetakse rauamaakide metallurgilise taandamisega. Suured rauamaagivarud asuvad Venemaal Kurski magnetilise anomaalia piirkonnas, kus asub ka maailma suurim lahtine kaevandus mittepõlevate maavarade tootmiseks Lebedinski karjäär
Üks universaalne maitseaine, mida kasutatakse kõikides teravamaitselistes toitudes. Küüslauku kasutatakse laialdaselt maitseainena ja paljude haiguste ravimiseks. Kasutatakse seedeorganite tegevuse soodustamiseks, vereõhu alandamiseks ja veresoonte lubjastumise vastu. MIDAGI HUVITAVAT · Egiptuse püramiide ehitanud orjadele anti igapäevaselt portsjon küüslauku, et nad raskele tööle paremini vastu peaksid. · Toitainete sisalduselt (süsivesikud, tärklis jne) hinnatakse küüslauku suhteliselt märkimisväärseks 1 g annab ligikaudu 1 kcal energiat. · Näri iga päev 1 küüslaugu küüs ennetamaks suu- ja limaskestanakkusi. · Mõne allika põhjal sobib küüslauk vampiiride eemalepeletamiseks. · Portugali linnas Portis kantakse iga aastastel pidustustel õitsavaid küüslaugutaimi ja nüpeldatakse nendega hea õnne kindlustamiseks oma armsaid naabreid ja kui keegi juhtub
Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles k...
südamehaiguste korral. Kaaliumirikkad on ploomid ja kirsid, eriti aga marjad. Kaltsiumi, mis aktiveerib biokeemilisi protsesse. Rohkem on kaltsiumi tsitrusviljades, vaarikas ja maasikas. Fosforit ja magneesiumi on rohkem sõstardes, vaarikates ja kirssides. Rauda on puuviljades ja marjades vähe, rohkem on teda ploomides, apelsinides, aed- ja metsmaasikates, vaarikates, karusmarjades, mustikates ja kibuvitsamarjades. Joodi sisalduselt on rikkamad arooniamarjad, õunad, eriti õunaseemned, punased sõstrad, maasikad ja vaarikad. Nendes paikades, kus maapinnas on rohkem joodi, on seda ka puuviljades meil kindlasti rannikupiirkonnas kasvanud puuviljades. Koobaltit, mida on märkimisväärses koguses pirnides, õuntes, kirssides ja maasikates. Kasulik teada Nagu kõikide teiste jookide puhul - tuleks ka mahlade valikul eelistada võimalikult naturaalseid ning suure puuvilja-, köögivilja- või marjasisaldusega mahlu
hulktuumne. Kui palju on rakkudes kromosoome ja missugune on nende ehitus? Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires muutumatu. Inimese igakeharaku tuumas on 46 kromosoomi, mis võib sarnasuse alusel jaotada 23 paariks. Paarilised kromosoomid on homoloogilised. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Erandiks on mehe sugukromosoomid (X ja Y), mis on erineva suurusega ja ei ole geenide sisalduselt homoloogilised. Igas muna ja seemnerakus on vaid 23 kromosoomi (enamikul organismidel on sugurakkudes kaks korda vähem kromosoome kui keharakkudes igast paarist üks kromosoom). Plastiidid on ainuomakesed ainult taimerakkudel. Vastavalt pigmentide värvusele eristatakse kolme rühma: 1. Värvusetud ehk leukoplastid; 2. Kollased ja punased ehk kromoplastid; 3. Rohelised ehk kloroplastid. Kloroplast on kaetud kahe membraaniga. Selle ülesanne on fotosüntees(org. aine tootmine)
AA-13 04.04.2014 Raud Raud on järjenumbriga 26.Normaaltingimustes on raud tahke aine tihedus 7,87 g/cm3nind sulammistemperatuur on 1539 Celsiuse kraadi.Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel).Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri ,kuis niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta ka korisooni suhtes. Raud Looduses Raud on on looduses laialt levinud element ,olles sisalduselt maakooores neljandal kohal .Raual on ka kosmoses levinud element,meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkam Merkuur ja Marss. Lihtainena esineb rauda maailmaruumis Maale langenud meteoriides ja ka mõningates magmakivimeis .Maa tuum, koosneb metallilisest rauast .Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esmalt kasutama. Peamine kogus rauda sisaldub maakoores ühenditena. Rauaühendeid,mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel,nimetatakse rauamaakideks
Kõvade juustude kuivmassi sisaldus on kõige kõrgem 60%. Kõikidel sellesse gruppi kuuluvatel juustudel on kõva koorik. Kõvad juustud on näiteks Emmentaler, Gruyère, Cheddar, Parmesan. Noored lõikejuustud on pehmemad ja mahlasemad kui kõvad. Nende hulka kuuluvad Gouda ja Edam, mis on vahata ning Tilsiter, mis on vahaga. Poolkõva lõikejuust on ainult Saksamaal kasutatav nimetus. Sinna kuuluvad juustusordid, mis jäävad oma kuivmassi sisalduselt kõvade juustude ja pehmete juustude vahele. Sinna kuuluvad Weisslacker, aga ka väärindatud juustud, nagu Roquefort, Gorgonzola ja Stilton. Pehmeid juuste eristatakse hallituse järgi, nt Kamambäär ja Brie. Juustusorte · juust Atleet · Bel Piemonte juust · Brie juust ehk Brie valgehallitusjuust · brõnsa · Cheddari juust · Edami juust · Emmentali juust ehk Emmental · feta ehk fetajuust · Gorgonzola juust 7.
molekulidest. Fosfor(V)oksiid on happeline oksiid. Tema reageerimine veega kulgeb astmeliselt,vahesaadusena tekivad mitmesugused polüfosforhapped,millsest osa on mürgised. Kui vett on piisavalt,tekib lõppsaadusena ortofosforhape H3PO4. Ortofosforhapet nimetatakse sageli ka lihtsalt fosforhappeks P4O10 + 6H2O -> 4H2PO4 Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt.
mustja või kollase värvusega redisesordid. Vaatamata kooreosa värvusele, on redise sisu valge ja mahlakas. Redise söödav osa sisaldabki kõige rohkem vett, 90-94%. Süsivesikuid on redistes keskmiselt 4%, valke tavaliselt 1,2%, kiudaineid protsendi piires. Mikrotoitainetest tuleb märkida redise vitamiine ja mineraalaineid. Tõsi üksikutest vitamiinidest rääkides on selles taimes rohkelt vaid askorbiinhapet, teiste vitamiinide sisalduselt redis millegi erilisega ei üllata. Redises väga soodne kaaliumi/naatriumi suhe, mis korrastab oluliselt organismi veemajandust. Redisel on terav maitse, mille talle annavad eeterlike õlide hulka kuuluvad sinepiõlid. Rahvameditsiinis on redisest pressitud mahla kasutatud hingamisteede põletike, seedekulgla talitluse ergutamiseks, neeru- ja sapihaiguste korral. Tomat Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused, lapikud või piklikud
see jahu on tumedam nn. sepikujahu. Saadakse nisutera koore ja tuuma vahele jäävate osade jahvatamise. Tüüp 1600- tuhasus 1,21-1,8% Tüüp 1700- tuhasus 2,1 % ehk madaljahvatusel jahvatatud lihtjahu, täistera ehk grahamjahu. Täistera jahu on värvuselt hallikas ja jahvatamisel kliisid ei eraldata. Vaatamata hallikale värvusele on täisterajahu bioväärtus suur. Nisujahu teine oluline näitaja on kleep- ehk liimvalgu sisaldus. Nisujahu standardi järgi jaotuvad jahud kleepvalgu sisalduselt kuude eri klassi, mida tähistatakse tähtedega tähestiku järjekorras A-st G-ni. Suurim liimvalgu sisaldus küündib kuni 33 %-ni (jahugrupp A), väiksem lubatud näitaja on 15 % (jahugrupp G). Kleepvalgu omadused määravad ära jahust valmistatud taigna küpsetamisomadused. Kleepvalgud paisuvad veega kokku puutudes ning moodustavad taigna kerkimisel ja küpsetamisel eralduvate gaaside mõjul sitke ja poorse sõrestiku. Samuti annavad need valgud
Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja mõne aja möödudes rakk hukkub. Kromosoomide arv ja kuju on muutumatu. Inimese iga keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi. Need võib sarnasuse alusel jagada 23 paariks. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Erandina mehe kromosoomid, mis tähistatakse X ja Y. Need on erineva suurusega, samuti ei ole nad geenide sisalduselt homoloogilised. Kui inimese kehas on 46 kromosoomi, siis igas muna- ja seemnerakus on 23 kromosoomi. Peamised kromosoomi valgud on histoonid. Need kaitsevad DNA-d ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida. DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste, moodustab nendega nukleosoomse fibrilli. RAKUMEMBRAAN Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Loomaraku membraanid sisaldavad alati kolesterooli
[4,5] Pallaadium on kõige enam levinud plaatinametall. Pallaadiumi on maakoores plaatinametallidest kõige rohkem. Pallaadium on suurepärane sepistusmaterjal, mille juures annab hõlpsasti rakendada kõiki juveliirkunsti tehnikaid - kohrutamist, stantsimist, granuleerimist, graveerimist, perforeerimist, filigraani ja muud. Raudmeteoriitides on olukord vastupidine, siin on kõige rohkem plaatinat, millele järgnevad osmium, ruteenium ja iriidium. Pallaadium on meteoriitides sisalduselt eelviimasel kohal, veelgi haruldasem on vaid roodium. Võrreldes kullaga on maakoores pallaadiumi kümme korda rohkem, kuid tema varud jagunevad maailmas väga ebaühtlaselt.[5] Roodium on väga hea peegeldumis võimega metall. Et roodium läheneb peegeldusvõimelt parimale peeglimetallile hõbedale, kaetakse astronoomiaseadmete peegelpind ja prozektori reflektorid roodiumikihiga. See peegel ei tuhmu ega tumene õhus nii nagu hõbepeegel, mistõttu seadmete optilised omadused ei halvene
Ainuüksi Belgia sordiaretaja Van Mons on rohkem kui 400 sordi autor. Eelmise sajandi keskel oli Krimmis Nikitski botaanikaaias 550 pirnisortidest koosnev kollektsioon. Eestis kasvatatakse erinevaid pirnisorte väga vähe, sest külmakartlik pirnipuu ei sobi Eesti kliimasse eriti hästi. Kasvatatakse u 10 sorti, ka ei saavuta Eestis kasvatatud pirnisordid sellist magusust ja mahlasust kui lõunamaapirnid. 2.2 Pirni omadused: Vitamiinide ega mineraalide sisalduselt pirn eriti silma ei paista. C-vitamini sisalduse maksimumiks on 100 g-s 11 mg ning C-vitamini hulk oleneb suuresti puu kasvukohast. Lõunapoolsed viljad sisaldavad C-vitamiini rohkem. Pirn säilib väga lühikest aega - vaevalt 1 kuu ja seda ainult väga heades hoiuruumuis ja korralikul hooldamisel. Pirni ei sobi toorelt külmutada, selleks on vaja ta eelnevalt keeta. Värskeid pirne saab säilitada pohlamoosis. 2.3 Pirni tiitrimine:
terpeenid), mikro- ja makroelementidele (kaalium, kaltsium, magneesium, raud, vask, mangaan, seleen, jood jmt), eeterlikele õlidele ja muudele ühenditele on küüslauk peaaegu universaalne ravivahend. Allitsiin on väga tugeva bakteritsiidse toimega ja kergelt lenduv antibiootikum. Peale selle sisaldab küüslauk fütosteriine, kuni 10% mitmesuguseid vitamiine (C-vitamiini on sibulas kuni 0,028% ja lehtedes kuni 0,08%). Sisaldab kuni 8% valke.Toitainete sisalduselt (süsivesikud, tärklis jne) hinnatakse küüslauku suhteliselt märkimisväärseks 1 g annab ligikaudu 1 kcal energiat Ravimtaimena on küüslauk juba ammu tuntud.Küüslauk on Kagu-Aasiast ja India põhjaosast pärit taim. Ta on üks vanemaid kultuurtaimi, keda on kasvatatud enam kui 5000 aastat. Tänapäeval on peamised küüslaugu kasvatajad Hiina, Lõuna-Korea, India, Hispaania ja USA. Küüslaugu sibul koosneb paljudest osasibulatest, mida ümbritsevad
proovisid Brandilt ära osta fosfori valmistamise õpetust. Osadel teadlastel see ka õnnestus. Tõenäoliselt tunti fosforit alkeemikute poolt juba varemgi. Nimelt Pariisi Rahvusraamatukogus ladinakeelse manuskripti uurimisel selgus, et 12. sajandil sai araabia alkeemik Albid Behil pimedas helenduvat ainet, mis oli saadud uriini, lubja ja liiva kuumutamisel. Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured (umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks
raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljandal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Keemiliste reaktsioonide käigus võib raud loovutada elektrone ka eelviimaselt elektronkihilt. **Ühendeis on raua oksüdatsiooniaste II või III, viimane neist on keemiliselt stabiilsem. Raud looduses Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raua massisisaldus maakoores on 6% (neljas element hapniku, räni ja alumiiniumi järel). Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide koostises, mis koosnevad kõrge niklisisaldusega (5-30%) rauast. Rauda toodetakse rauamaakide (hematiit Fe2O3, magnetiit Fe3O4) metallurgilise taandamisega. Suured rauamaagivarud (25 miljardit tonni 32-37% rauasisaldusega maak, enam kui 30 miljardit tonni 52-66% rauasisaldusega
vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liiva ja söega ning kuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Tõenäoliselt sai aga fosforit juba 12.saj aarabia alkeemik Alhid Behil. Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured (umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud
väljaheite kaudu Enamasti imenduvad metaboliidid seedetraktist tagasi (enterohepaatiline ringe) ja erituvad neerude kaudu Muud eritumisteed Rinnapiimaga eritumine on oluline kahjustava toime tõttu imikule. Higi, pisarate ja süljega eritumine pole eriti märkimisväärne. Eritumine kopsude kaudu on oluline peamiselt inhaleeritavate ravimite (anesteetikumide) puhul. Ekvivalentsus Ravimid on ekvivalentsed, kui nad on identsed sama ravimi sisalduselt, kontsentratsioonilt, manustamiselt ja ravimvormilt. Kui ravimid annavad sama kontsentratsiooni toimekohal, st. nende biosaadavus on võrdne, on nad ka bioloogiliselt ekvivalentsed. Need mõisted on olulised kitsa terapeutilise laiusega ravimitele. Bioekvivalentsus Võrreldakse suukaudselt manustatavate ravimpreparaatide biosaadavusi: - suspensioon, tablett või kapsel, - toimeainet kiirelt või aeglaselt vabastav ravimvorm, - originaalravim või geneerik.
Kõvade juustude kuivmassi sisaldus on kõige kõrgem 60%. Kõikidel sellesse gruppi kuuluvatel juustudel on kõva koorik. Kõvad juustud on näiteks Emmentaler, Gruyère, Cheddar, Parmesan. (Vikipeedia, 2009) Noored lõikejuustud on pehmemad ja mahlasemad kui kõvad. Nende hulka kuuluvad Gouda ja Edam, mis on vahata ning Tilsiter, mis on vahaga. (Ibid) Poolkõva lõikejuust on ainult Saksamaal kasutatav nimetus. Sinna kuuluvad juustusordid, mis jäävad oma kuivmassi sisalduselt kõvade juustude ja pehmete juustude vahele. Sinna kuuluvad Weisslacker, aga ka väärindatud juustud, nagu Roquefort, Gorgonzola ja Stilton. (Ibid) Pehmeid juuste eristatakse hallituse järgi, nt Kamambäär ja Brie. (Ibid) 2.1 Erinevad juustusordid 2.1.1 Brie Ideaalne kergeks eineks või nautimiseks pärast õhtusööki. Samuti sobib juustu kasutada puuvilja-või marjatortide ja pirukate küpsetamiseks, suupistete valmistamiseks või salatites.
Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Raud looduses Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. · Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale langenud meteoriitides, kuid ka mõningates magmakivimeis. Maa tuum koosneb metallilisest rauast. Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esimalt kasutama. Peamine kogus rauda sisaldub maakoores ühenditena.
bakteriaalset lagunemist. Seoses leetjate muldade lähtekivimite karbonaatsusega on nendel moodustunud mulda sattuv varis aga tuha-ja kaltsiumirikas, mis soodustab selle intensiivset muundumist ja soodsat humifikatsiooni kulgu [2 lk 33]. 3.4 Leetjate muldade füüsikalised omadused Lõimise järgi on leettjad mullad domineerivalt liivsavid, kuid esineb ka saviliivasid ning saviliivasid liivsavidel. Ibe- ja füüsikalise savi sisalduselt on leetjate muldade profiil vertikaalselt diferentseerunud. Suurim on ibe- ja füüsikalise savi sisaldus Bt-horisondi ülemises osas. BC- ja C-horisondis on ibe ja füüsikalise savi osatähtsus väiksem kui B- horisondis, võrreldes A- ja EB- horisondiga aga enamasti suurem. Nende huumushorisondi lasuvustihedus on põldude puhul ligikaudu 1,5, metsades aga 1,1-1,2 g cm -3. Haritavate leetjate muldade muldkatte aktiivvee mahutavus on saviliiv-liivsavil liivsabi moreenidel
5. Kromosoomid, koostis, ehitus, ülesanded. CHROMIS värv SOMA - kehake Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu. Inimese iga keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi. Mikroskoopilise sarnasuse alusel jagatakse need 23k paariks. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks kromosoomideks, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Erandi moodustavad mehe suguhormoodi (tähistatakse X ja Y), need on erineva suurusega, samuti ei ole geenide sisalduselt homoloogilised. Näited erinevate liikide kromosoomide arvust: aedhernes/oder -14 kromosoomi, kaer 42, tomat24, kana 78, küülik 44, lammas 54... Kui inimese keharakkudes on 46 kromosoomi siis igas muna- ja seemnerakus on üksnes 23 kromosoomi. 6. Rakumembraan, ehitus, ülesanded. Kõik rakud on ümbritsetud rakumembraaniga. Membraan katab ja kaitseb rakku. Ühendab rakud omavahel ja raku membraan toimetab aine energia ja info vahetust. Rakumembraan
...........-Mozzarella (Itaalia) Juustude jaotus: Kõvade juustude kuivmassi sisaldus on kõige kõrgem 60%. Kõikidel sellesse gruppi kuuluvatel juustudel on kõva koorik. Kõvad juustud on näiteks Emmentaler, Gruyère, Cheddar, Parmesan. Noored lõikejuustud on pehmemad ja mahlasemad kui kõvad. Nende hulka kuuluvad Gouda ja Edam, mis on vahata ning Tilsiter, mis on vahaga. Poolkõva lõikejuust on ainult Saksamaal kasutatav nimetus. Sinna kuuluvad juustusordid, mis jäävad oma kuivmassi sisalduselt kõvade juustude ja pehmete juustude vahele. Sinna kuuluvad Weisslacker, aga ka väärindatud juustud, nagu Roquefort, Gorgonzola ja Stilton. Pehmeid juuste eristatakse hallituse järgi, nt Kamambäär ja Brie. TOIDURASVAD Loomsed rasvad loetle! 10 1. ................................................ 2. ................................................ 3. .........................
- vereringe parandamiseks ja peavalu leevendamiseks jpm. Kirss : Kirsipuu vilju on kõrgelt hinnatud paljude rahvaste meditsiinis, kusjuures raviks kasutatakse peale viljade ka noori lehti, pungi, koori ja õisi. Energiat on hapukirssides ainult 50 kcal ja maguskirsides 70 kcal 100g kivideta kirsside kohta, mis lubab meil iga päev süüa peotäie, et 5 saada kätte vajalik A-, P- ja C-vitamiini kogus. Üldse on vitamiinide sisalduselt kirsid puuviljadest esikohal, kuid erinevad sorditi. Kirssides on suhteliselt palju foolhapet ja karotenoide. Eriti tähelepanu väärne on hapudes kirssides flavonoidide sisaldus, millest tuntumad on flavoonid ja rutiin. Just veresooni tugevdava P-vitamiini suure sisalduse järgi on kirsid kõrgelt hinnatud puuviljad. Turgutuseks ja raviks on head nii värsked kui ka kuivatatud marjad, samuti moos ja kompott.
Hommikul on vere toitainete kontsentratsioon veel kõrge ja isu puudub. Lõunasöök on üks põhilisi toidukordi ning peab tagama päevasest energiavajadusest 25 – 35%. See on mahurikkaim ning mitmekesiseim toidukord päevas. Suurema toidukoguse seedimiseks on vaja intensiivset seedemahlade eritumist, seda soodustavad eelroana pakutavad toorsalatid või esimese roana serveeritavad ekstraktiivaineterikkad puljongid ja supid. Teine roog (enamasti kalast või lihast) on toiteainete sisalduselt kõige valgu ja rasvarikkam. Selle koostamisel tuleks arvestada nn taldrikureeglit. Toidukorra lõpetab magustoit, mis pidurdab liigset seedemahlade eritumist ning loob täiskõhutunde, kuna süsivesikud imenduvad kiiresti verre ning informeerivad küllastuskeskust piisava toidukoguse saamisest. Õhtusöök on kolmas põhitoidukord ning peab üldjuhul katma 25 -30% päevasest energiavajadusest. Põhjamaade toitumisorganisatsioonide nõuannete kohaselt võib sel söögikorral
Rauda nimetati paljudes keeltes algul taevast kukkunud metalliks, mis seostab rauda meteoriitrauaga. Kristuse-eelsel perioodil seostati rauda Jupiteriga ja Marsiga, sest viimase punane helk sarnaneb värvuselt punase rauamaagiga. Ladinakeelne nimetus ferrum tuleneb kreeka-ladina päritoluga sõnast fars ('olla kõva'). Antiikaja autorid seostasid sõna ferrum mõistetega kõva, kange, raske. Raud looduses · Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. · Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale langenud meteoriitides, kuid ka mõningates magmakivimeis. Maa tuum koosneb metallilisest rauast. Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esimalt kasutama. Peamine kogus rauda sisaldub maakoores ühenditena.
täisarvuni ümardatud aatomimassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljandal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Keemiliste reaktsioonide käigus võib raud loovutada elektrone ka eelviimaselt elektronkihilt. **Ühendeis on raua oksüdatsiooniaste II või III, viimane neist on keemiliselt stabiilsem. Raud looduses Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale langenud meteoriitides, kuid ka mõningates magmakivimeis. Maa tuum koosneb metallilisest rauast. Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esimalt kasutama. Peamine kogus rauda sisaldub maakoores ühenditena. Rauaühendeid, mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel , nimetatakse rauamaakideks. Maagi
(Kiisk 2003). Toiteväärtus Valke 120 grammi (20% energiast) Lipiide 80 grammi (30% energiast) Süsivesikuid 300 grammi (50%) Energia 2400 kcal NaCl 4-5 grammi päevas Vedeliku hulk menüüs 1,5 liitrit päevas Näidustused I ja II tüübi diabeedi korral, kui esineb tavalisest suurem energiavajadus. 6.2 Menüü, mis sisaldab toiduratsioonis 250 grammi süsivesikuid Soovitatakse tarbida osa marjadest, aed-ja puuviljadest toorelt. Toit on täisväärtuslik ja toitainete sisalduselt optimaalne. Põhitoitainete kõrval on tähtis vitamiinide, mineraalide, kiudainete ja vee sisaldus kogu päeva toitumises. Dieedi määramisel arvestatakse veresuhkru väärtusi (Kiisk 2003). Toiteväärtus Valke 100grammi (20%) Lipiide 66grammi (30%) Süsivesikuid 250 grammi (50%) Energia 2000 kcal NaCl 4-5 grammi päevas Vedeliku hulk menüüs 1, 5 liitrit päevas Näidustused I ja II tüübi diabeeti korral, kui esineb mõõdukas energiavajadus 6.3
jagunemisvõime ja neid moodustub juurde vereloomeelundites. 7. Enamasti on igas rakus tuum, mõnes ka mitu (nt kingloom, vöötlihasrakk) Kromosoomid rakkudes 1. Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu. Inimesel on 46 kromosoomi iga keharaku tuumas. 2. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks ja nad sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. 3. Erand on sugukromosoomid need on erineva suurusega ja geenide sisalduselt pole nad homoloogilised. 4. Igas muna- ja seemnerakus on 23 kromosoomi. 5. Eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega histoonidega. Nad kaitsevad DNA-d ja aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida. 6. DNA, mis on keerdunud ümber histoonide, moodustab nendega nukleosoomse fibrilli Rakumembraan ja selle ehitus Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel
Lutsernisilo proteiini suur lõhustuvus vatsas põhjustab lämmastiku kasutamise languse. Punane ristik sisaldab ferment polüfenooloksüdaasi (PPO), mis vähendab lämmastiku lõhustuvust vatsas. PPO-d sisaldavad rohkem ristiku lehed. Kõrge PPO aktiivsusega söötades vähenevad vatsas proteiini ja lipiidide kaod, mis suurendab lämmastiku kasutamise tõhusust. Kiud ja seeduvus Kõrrelised ja liblikõielised erinevad neutraalkiu (NDF), happekiu (ADF) ning ligniini (ADL) sisalduselt. Kõrrelised on tüüpiliselt kõrgema NDF ja ADF sisaldusega kui liblikõielised söödakultuurid (tabel 4). Tabel 4. Heintaimede ADF ja NDFsisalduse (g kg-1 KA) muutused seoses arenguga. Liik Kõrsumine/ Loomise algus/ Loomine/ varsumine nuppumine õitsemine ADF NDF ADF NDF ADF NDF Põldtimut 306 516 342 570 357 599
Kõvade juustude kuivmassi sisaldus on kõige kõrgem 60%. Kõikidel sellesse gruppi kuuluvatel juustudel on kõva koorik. Kõvad juustud on näiteks Emmentaler, Gruyère, Cheddar, Parmesan. Noored lõikejuustud on pehmemad ja mahlasemad kui kõvad. Nende hulka kuuluvad Gouda ja Edam, mis on vahata ning Tilsiter, mis on vahaga. Poolkõva lõikejuust on ainult Saksamaal kasutatav nimetus. Sinna kuuluvad juustusordid, mis jäävad oma kuivmassi sisalduselt kõvade juustude ja pehmete juustude vahele. Sinna kuuluvad Weisslacker, aga ka väärindatud juustud, nagu Roquefort, Gorgonzola ja Stilton. Pehmeid juuste eristatakse hallituse järgi, nt Kamambäär ja Brie. 3.2 Juustude liigitamine veesisalduse järgi Nimetus Juustu rasvata osa veesisaldus % Eriti kõva mitte üle 51 Kõva 49-56 Poolkõva 54-63 Poolpehme 61-69 Pehme 67-7 3
> kingloomal 2 > vöötlihasrakk hulktuumne Kromosoomid ° kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu > inimesel 46, jagunevad 23 paariks 2 ° homoloogilised e. paarilised kromosoomid > sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene > erandiks on mehe sugukromosoomid (erineva suurusega, ei ole geenide sisalduselt homogeenilised) ° igas keharakus on 46 kromosoomi, igas muna- ja seemenerakus on 23 kromosoomi ° eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega > histoonid kaitsevad DNAd, aitavad kokku pakkida 3.4 Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga valgusmikroskoobis seda ei näe Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel.
Reaktori tööks piisav rikastusprotsent jääb tavaliselt alla 10%, pigem kusagile 5% lähedale, kuid näiteks relvatööstuses kasutamiseks peab see olema 90% piires. Tuumkütusena on kasutusel nii uraani kui plutooniumi paaritu arvuga isotoobid ja ka toorium. CANDU 6 võib tuumakütusena kasutada tooriumi (Th),mida on maakoores 3 korda enam kui uraani. Uraan on tohutu energiasisaldusega element. Pelgalt 1gr uraanis sisalduv energia on võrdne 24000kWh ja 1 tonn uraani vastab energia sisalduselt 3,6 milj. tonnile kivisöele. Kivisüsi on omakorda üle nelja korra energiarikkam kui põlevkivi. Maailmas tõestatud uraani varudest arvatakse jätkuvat 80 aastaks, kuid hinnangulisi ressursse arvesse võttes, võiks jätkuda maapõue uraanivarudest ligi 270 aastaks. Lisaks on jaapanlased teinud edukaid katseid uraani kätte saada mereveest, kus selle sisaldus on 0,003 ppm (parts per million), mis muudab uraani ressursi piisavaks tuhandeteks aastateks
Kordamisküsimused aines “Rakenduskeemia” 1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Toota saab fosforit. 1l kohta 1 gramm. Keetmise käigus destilleeris vee välja, sai pasta ja kuumutas pastat päevi, sai väikseid fosforitükikesi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Henry Cavendish lisas metalli (Zn) happele. Mullikesed hakkasid ilmuma. Kogus seda gaasi, nähtamatu, maitseta, lõhnata. Pani põlema - plahvatas. Zn + H2SO4 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Keemia isaks peatakse Antoine Lavoisier, sest ta tõestas, et on olemas erinevad keemilised elemendid, mitte õhk, vesi, maa ja tuli. Üritas isegi neid grupeerida. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. Põhiharud:...
FOSFOR P (kr.k. phosphoros - valguskandja) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit(Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab5 - 35% P2O5) jt. Apatiit. Fosforiit. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured(umbes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
