Nagu hiljem kuulsin, juhtus siin Highclere'is hommikul natuke enne kella nelja, seega täpselt samal ajal, midagi kummalist. Meie foksterjer, kes 1919.aastal oli õnnetuses oma vasaku esikäpa kaotanud ja keda isa väga armastas, hakkas äkki ulguma, tõusis tagajalgadele ja kukkus siis surnult maha." 4.6 Needus võtab oma osa Nüüd hakkasid teadlased ja ajalehed esmakordselt rääkima vaaraode needusest. Paanika sirutas tiibu, kui veel selsamal aastal kaks järgmist Tutanhamoni haua väljakaevamisega seotud inimest oma surma leidsid. Üks neist oli ameerika arheoloog Arthur C. Mace, kes oli palunud Howard Carterilt abi hauakambri avamisel. Tema oli see, kes murdis viimase kivi hauakambri sissekäigust. Pärast Carnarvoni surma kaebas Mace pidevalt järjest süveneva kurnatuse üle. Lõpuks langes ta minestusse, mida arstid ei suutnud diagnoosida, ja suri samas hotellis, kus lord Carnarvongi.
Sigrid Undset ,,Kristiina Lauritsatütar" I Ragnfrid ja Laurits olid äärmiselt vagad ja jumalakartlikud inimesed, kes 1306. aastal kolisid Oslo lähedal asuvast Follos olevast Metsa talust Silisse, Jørundi tallu, mille Ragnfrid oli oma isalt päranduseks saanud. Jørundi tallu kolides oli neil neljast lapsest - kolmest pojast ja ühest tütrest alles ainult üks laps: Kristiina. Kristiina oli ilus laps, tal olid pikad blondid juuksed ning sirge selg. Oli ilus varasuvine hommik, kui seitsme aastane Kristiina läks koos Lauritsaga, oma isaga ja Lauritsa nelja sulasega esimest korda mägikarjamaale kaasa. Tee peale jäi Konna talu, kus elasid kaks vanameest. Üks neist, Jon, meeldis Kristiinale, sest tema rääkis huvitavaid lugusid loomadest ja ükskord kinkis imeilusalt voolitud ja värvitud rüütli. Teist meest, Sigurdit, aga Kristiina pelgas, sest too oli matnud juba kaks naist maha, kolmas...
DEKAMERON VII päev Jutustamine pidi kuninga käsu kohaselt toimuma Naisteorus. Õuemeister sättiski juba varavalgel sinna poole. Sinna mindi..see tundus nüüd palju ilusam koht. Linnud laulsid ja panid ka inimesed laulma. Söödi ja siis oli võimalus puhata. Pärast seda tuli kõigil koguneda vaiba peale, et kuulata Emilia jutustusi. I novell KOON Oli ilus naine Tessa, mehest villakraasija Gianni, kes oli loll ( mungad petsid temalt välja nii mõnegi kapuutsi / õlakatte, aga tasusid talle selle eest palvete õpetamisega, seega tuli ka neile ju kasuks see. ) Giannil oli palju pisiameteid, ta oli ka Santa Maria Novella lauljate vennaskonna ülem, kus tal tuli harjutusi juhtida. Tessal oli armuke, kuna tema oma mees oli väga lihtsameelne, siis eelistas ta nüüd salaja kohtuda Federigoga- ilus priske noormees. Nad kohtusid Gianni maamajas- mõisas, ise elasid nad tavaliselt Firenzes. Kuna aga Gianni ka vahel mõisasse etteplaneerimata tuli, siis oli ...
Tolleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ning osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nõuküsimise pärast lossi kutsuda. Kuna Tambet ise lossi läks, jäi Jaanus üksipäini hoovi hobuste juurde. Ta istus lauahunniku otsa, pani käed rinnale risti ja jäi uudishimulikult ringi vaatama. Madal paistis temale linna vallide kõrval müür olevat, mis lossihoovi piiras ja mille peal hall vahitorn nagu vanaeit parsil kükitas. Hoovi keskel sirutas peahoone ise hulga nurki, otsi, korstnaid ja tornikesi nagu ähvardavaid kivisõrmi sinise taeva 15 poole. Kitsaste kõrgete akende taga sõelusid inimesed tegevalt sinna-tänna. Hoovis lomberdasid laisalt punaste nägude ja siniste ninadega sõjasulased ja tegid tüdrukutega, kes kaevust vett vinnasid, lihtlabast nalja, mis meelitatud tütarlapsi ühtepuhku pihu sisse itsitama pani. Vahitorni august pistis väravavaht oma roostetanud vaskkübara ja niisama roostetanud
Kotkas on laskunud!» kõlas eetris. Eagle`is jätkus patareitoidet ja meeskonnal õhku vaid 41 tunniks, kuid astronaudid ei kiirustanud kohe Kuu pinnale ronima. Meestel tuli ajada selga rasked skafandrid ja veidi puhata. Alles viis ja pool tundi pärast laskumist avas Armstrong mooduli luugi. Ta pööras ennast näoga Kotka poole ja hakkas aeglaselt trepist alla ronima. Kuust lahutas teda üheksa astet. Telekaamera oli Aldrini käes. «Viis, neli, kolm, kaks,» luges Neil ning sirutas vasaku jala Kuule. Tallinnas näitas kell 21. juulit, mõni minut enne kuut, kui esimene inimene kahe jalaga Kuu pinnal. «See on väike samm ühele inimesele, kuid suur hüpe kogu inimkonnale!» ütles ameeriklane legendaarsed sõnad. 18 minutit hiljem ronis trepist alla ka Edwin Aldrin. Astronaudid heiskasid kohe Kuule tähelipu. Maakaaslasel tuul ei puhu, seepärast oli lipuriie kinnitatud L-tähe kujuliselt vardale. Heisati ka ÜRO lipp. Asfalti meenutavale Vaikuse mere
Sisyphose töö - ränk, aga mõttetu töö. Korintose kuningas või asutaja, võis olla Odysseuse isa. Suurpettur ja varas, kuid väga kaval mees. Tantlose piinad igavene piin ja lõputu valu. Rikas kuningas, kellel oli lubatud istuda jumalatega ühes lauas. Sealt aga varastas ta nektarit ja ambroosiat või reetis inimestele jumala saladusi. Karistuseks pidi seidma allmaailmas vees, kus ta ei saanud juua, pea kohal puuviljad mis iga kord, kui ta neid võtma sirutas kaugenesid. Teise müüdi kohaselt seisvat ta kaljupanga all, mis ähvardab talle kohe-kohe peale kukkuda. Tüliõun - Tülitekitav asjaolu. Eris oli kreeka tülijumalanna. Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: ,,Kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama Parise
jrgi. Nagu hiljem kuulsin, juhtus siin Highclereis hommikul natuke enne kella nelja, seega tpselt samal ajal, midagi kummalist. Meie foksterjer, kes 1919.aastal oli nnetuses oma vasaku esikpa kaotanud ja keda isa vga armastas, hakkas kki ulguma, tusis tagajalgadele ja kukkus siis surnult maha. 6. Needus vtab oma osa Nd hakkasid teadlased ja varsti prast seda ka ajalehed esmakordselt rkima vaaraode needusest, taasleitud manavormelist, mis hiljem kaotsi lks. Paanika sirutas tiibu, kui veel selsamal aastal kaks jrgmist Tutanhamoni haua vljakaevamisega seotud inimest oma surma leidsid. ks neist oli ameerika arheoloog Arthur C. Mace, kes oli palunud Howard Carterilt abi hauakambri avamisel. Tema oli see, kes murdis viimase kivi hauakambri sissekigust. Prast Carnarvoni surma kaebas Mace pidevalt jrjest sveneva kurnatuse le. Lpuks langes ta minestusse, mida arstid ei suutnud diagnoosida, ja suri samas hotellis, kus lord Carnarvongi.
välise veetlusega ei saanud keegi võistelda. Hadidza pakkus ennast Muhamedile naiseks ning viimane oli nõus. Hadidza aga kartis,et tema isa ei nõustu selle abieluga, ning ta otsustas korraldada pidusöömingu. Aukohal istus Huwailid ning Hadidza jootis isa täis. Lasi kohale tuua pulmarüü. Abu Talib, hasimite juht palus siis Hadidza kätt. Isa aga ei saanud asjast suurt aru , tema tütar aitas ta jalule ning sirutas isal käed ette, ning lasi endale isalikku õnnistust jagada. Keegi luges ette abielutõotuse. Järgmisel päeval, kui isa juhtunust teada sai, oli ta maruvihane ning lubas hasimite suguvõsale veritasu. Suure vaevaga ta rahustati. Nõnda nad abiellusid, ning kuni surmani ei pidanud Hadidza kahetsema,et oli vaese kaameliajaja endale meheks võtnud. III ptk. Abielu kestis 24 aastat, ning tänu sellele abielule sai Muhamedist Meka koorekihi liige. Tema
ses vahejuhtumis paraja silmapilgu leidis heaks lõikuseks ja kaebliku häälega kõnelema hakkas, ise silmi pilutades: «Andke vaesele, halastage!» 1 4 «Tohoh! Jumala eest,» hüüdis Joannes, «see on Clopin Trouillefou. Hei, sõber, kas su haav jalale enam ei kõlvanud, et sa ta käe peale oled pannud?» Nõnda öeldes viskas ta ahvi osavusega väikese mündi võidunud kübaralodusse, mida kerjus oma haige käega rahva poole sirutas. Kerjus võttis almuse ja kibeda pilke meelerahuga vastu ja jätkas oma haleda häälega. «Andke vaesele, halastage!» See vahejuhtum lõbustas kaunikesti kuulajaid ja hea hulk vaatajaid Robin Poussepaini ja teiste skolaaridega eesotsas plaksutasid rõõmsasti sellele proloogi keskel improviseeritud veidrale duetile, mis toimus kilava häälega skolaari ja ühetoonilise häälega kerjuse vahel, kes end häirida ei lasknud. Gringoire oli üpris pahane
diplomaatiaks, ja ta armastas oma kõige läbipaistvamaid sepitsusi sügava kavaluse imedeks pidada. «Tom, koolis oli kaunis palav, eks olnud?» «M-j ah.» «Väga palav, eks?» «M-jah.» «Kas sul ei tulnud tuju suplema minna, Tom?» Tomi läbistas väike kartus, mingisugune ebameeldiv kahtlus. Ta uuris tädi Polly nägu, kuid see ei öelnud talle midagi. Niisiis ütles ta: 11 «Ei, hm -- noh, mitte just väga.» Vana daam sirutas käe, katsus Tomi särki ja sõnas: «Aga praegu sul polegi liiga soe.» Ja tal oli hea meel, et ta oli avastanud, et särk oli kuiv, ilma et keegi oleks aru saanud, et ta just seda oligi teada tahtnud. Kuid Tomil oli nüüd selge, kustpoolt tuul puhub. Niisiis ennetas ta tädi arvatava järgmise käigu. «Mõned meist pumpasid endale vett pähe -- minu pea on veel praegu märg. Katsu!» Tädi Polly tundis tuska, et ta oli selle kaudse tõenduse kahe silma vahele jätnud ja et ta
«Ent,» jätkas härra de Treville, puurides kaasmaalast nii terava pilguga, nagu oleks ta tahtnud lugeda tema salajasemaid mõtteid, «lugupidamisest oma vana sõbra, teie isa vastu, tahan ma teie heaks midagi teha, noormees. Bearni noorukid ei ole tavaliselt rikkad ja ma ei usu, et olukord oleks palju muutunud sellest ajast saadik, kui mina kodukohast lahkusin. Ma arvan, et seda raha, mis te kaasa võtsite, ei ole liiga palju elamiseks.» D'Artagnan sirutas ennast uhkelt, otsekui tahtes öelda, et ta ei palu kelleltki armuandi. «Hästi, hästi, noormees,» rahustas teda härra de Treville, «ma tunnen seda ilmet. Mina ise tulin Pariisi, neli eküüd taskus, ja olin valmis duellile kutsuma igaühe, kes oleks julgenud öelda, et ma pole võimeline Louvre'it ära ostma.» D'Artagnani uhkus ajas end veelgi rohkem sirgu. Tänu hobusemüügile omas ta oma karjääri algul neli eküüd rohkem, kui oli olnud härra de Treville'il.
"Siddhartha!" hüüdis Mara. "Tõuse sellelt istmelt! See kuulub mulle." "Mara, sina pole näinud vaeva teadmise nimel ega ka maailma hüvanguks või virgumiseks. See iste ei kuulu mitte sulle vaid mulle." See oli sama tarkuseiste, millel kõik minevikus Buddhaks-saanud olid jõudnud virgumisele. "Aga kes annab tunnistust, et sa olid eelmistes eludes pühendunud ja suuremeelne?" päris Mara. Kuna Siddharthal polnud muud tunnistajat peale paiga, kus ta istus, sirutas ta käe ja puudutas maapinda. Seepeale kärgatas maapind: "Mina olen tunnistaja!" Mara oli alistatud. Buddha õpetas dharmat ka teistele meestele, naistele, lastele, rikastele ja vaestele, kõigis vanustes ja ühiskonnagruppides olevaile inimestele, et ka nemad võiksid virguda. Ta asutas sangha, munkade ja nunnade kogukonna, et säilitada õpetusi peale oma surma. Buddha suri umbes 80 aasta vanuses, enne surma andis ta veel järgijaile nõu olla
tegelikkuses oli kass pugenud kirstu Jürka juurde. Joodi viina kuni kirikuni kus kivilõhkuja asetas kõik vajalikud nöörid haua külge mida teised mehed kiitsid, et Jürka ikka ei tõuseks hauast. Kirst võeti siis õlgadele ja toimetati hauda samal ajal Riia ikka nuttis kassi taga ja kirkuõpetaja naine kes arvas, et see isa nuttab tuli lohutama. Kui mustusevedaja oli laksnud Riial kolm korda mulda visata hauda. Kuid kui lugedes veel viimseid sõnu sirutas käe välja Riia ja kõigi pilgud pöördusid pikka sabaga, helendavate taevasisniste silmadega musta karavag eluks kes vahtis ülesse otse mustusevedajale näkku . Kuid mehed kainensid sokkist ja viides Riia eemale hakkasid mulda sisse kühveldama kuid elukas hüppas hauast ja sibeles viirastusena haudae vahele, kas Riia väljasirutatud käed olid haua või looma poole see ei ole teada. Mehed peale seda lahkusid jalamaid ja kui kirikunaine päris kus laps on kes nagu
Maurus ise. ,,Jajah, nojah, muidugi, ei tee midagi sisse," oli direktor nagu nõus. ,,Kui palju isa raha kaasa andis?" küsis ta. ,,Kakskümmend rubla, rohkem ei saand." ,,See on vähe, sest teie olete juba peaaegu täis mees." ,,Ristiisa andis ka ja mul omal oli ka natuke," seletas Indrek. ,,Kuipalju?" ,,Viiskümmend." ,,Teil omal viiskümmend, isalt kakskümmend ja kuipalju ristiisalt?" ,,Ei mitte, kõigega ikka kokku viiskümmend," õiendas Indrek. Sõnalausumata sirutas direktor käe ja Indrek ei osanud midagi muud teha, kui otsis taskust rahakoti välja -- väikese ,,vaskraudadega". Direktor luges saadud raha üle ja ütles: ,,Õige, viiskümmend. Rohkem siis ei ole? Rohkem isa ei and?" ,,Ei, rohkem ei ole." ,,Sugugi ei ole?" ,,Ei ole," kinnitas Indrek, kuigi see oli vale, sest nii mõnegi hea rubla oli ta kõrvale pannud, et ise mitte päris ilma jääda. ,,Ma küsin seda teie oma kasu pärast, sest pole hää, kui noorel inimesel on linnas raha. Hää
Lõpplahendused kunstlikud. Oskab kritiseerida. On hästi andnud edasi naise psühholoogiat nt Tragöödias on olulisel kohal juhused, ‘’leidlapse motiiv’’ kus ebaseaduslikust liidust tuleb laps. ‘’Medeia’’ ja „Hippolytos“ on tema teosed. Narkissos 1. Zeus lõi nartsissi, et aidata Hadesel leida Persephonet. Tüdruk oli orus lilli korjamas, kui nägi uut ilusat õit. Neid tekkis aina juurde ning tüdruk tahtis nendega oma korvi täita. Kui tüdruk käe selle poole sirutas, haaras allilma valitseja ta endaga kaasa. 2. Narkissos oli tohutult kena noormees. Tark Teiresias oli talle ennustanud, et ta elab pika elu, kui ta kunagi iseennast ei näe. Oma ilu üle uhke noormees tõukas endast eemale kõik, kes temasse armunud olid. Kättemaksujumalanna Nemesis nägi seda ning ahvatles nooruki tiigi äärde, kus ta omaenese peegelpilti armus ning suutmata selle juurest lahkuda, suri sealsamas. Hyakintos
Leidis, et organismidel on jäänuktunnused tekkinud muutuste tõttu (evolutsioon). Mõtleb, et äkki ahvil ja inimesel oli ühine eellane. Samas kui sugukonnad on kõik eraldi loodud. 3. Kuidas erinesid Cuvier'i ja Lamarck'i seisukohad liikide muutumise ja väljasuremise osas? Lamarck väitis, et liigid muutuvad. Elu jooksul kohandub organism keskkonnaga, kus ta elab ja pärandab omandatud tunnused järglastele. Kui elevandil oli lühike lont, ei ulatunud ta nii hästi jooma ja sirutas oma lonti välja nii, et see põlvkondade jooksul veniski pikemaks (arenes organ, mida intensiivselt kasutati). Sama teema kaelkirjakute kaelade ja kõrgete puudega. Kehaosad, mida ei kasutada, kaovad tasapisi. Liigid ei jagune ega sure välja, vaid muutuvad pidevalt. Primitiivseid liike tekib pidevalt juurde. Cuvier ei tunnistanud üldse liikide muutumist, vaid väitis, et Jumal on liigid loonud ning kui need mingi katastroofi tagajärjel välja surevad, loob Jumal uued liigid
kuulatama. Hades tuli oma kuningannaga muusikat kuulama. O häält kuuldes ei suutnud keegi talle midagi keelata. Allilma jumalad kutsusid E ja andsid ta O'le tagasi ühel tingimusel: O ei tohtinud selja taha vaadata, kuis E talle järgneb, enne kui on jõutud tagasi maa peale. O teadis küll, et E on tema selja taga, kuid ta tahtis siiski kinnitust. Nad olid jõudnud peaaegu pärale ning O nägi päevavalgust. E aga polnud veel koopast välja jõudnud, kui O ümber pööras ja käed tema poole sirutas. Järsku oli E aga kadunud ja tagasi pimedusse vajunud. Orpheus üritas armsamale järgi minna, aga teda ei lubatud. Orpheus hülgas inimeste seltsi ja rändas Traakia looduses koos oma lüüraga, mida ta mängis. Lõpuks kohtus Orpheus menaadidega, kes O tapsid. Nad viskasid O pea Hebrose jõkke, kust see jõudis Lesbose kaldale. Ta tunti ära ning maeti pühalikult. PILET NR 10 PYGMALION & GALATEA Küprose andekas noor kujur e. skulptor Pygmalion oli naisevihkaja ning oli
teda, kui ma käisin Peterburi lähedal maal jahil... Ühel päeval ta ütles: "Te võiksite mulle kingituse tuua." Ma küsisin: "Mida te tahaksite?" Ta vastas: "Tooge mulle Peterburist üks lõhnaseep." Järgmine kord ma tõin. Ta jooksis koos sellega minema ja tuli siis varsti tagasi, näost üleni õhetav, sirutas oma kergelt lõhnastatud käed minu poole ja ütles: "Suudelge mu käsi, nagu te suudlete oma peente Peterburi daamide käsi..." Ma laskusin ta ette põlvili... ma ei usu, et ma olen kogu oma elu jooksul kunagi midagi nii ilusat kogenud. (Tatjana jookseb minema, silmad pisarais. Turgenev märkab ootavat Belinskit ja läheneb talle.) TURGENEV: Kas teie olete Belinski? Vabandage mind..
miks. 21. Atreus ja tema pojad Kõigepealt oli Tantalos, Zeusi poeg, kes käis jumalate juures söömas; jumalad tulid vastukülaskäigule. Tantalos keetis oma ainukese poja Pelopsi pidusöögiks. Jumalad said loomulikult asjast aru ning karistasid Tantalost, pannes ta Hadese tiiki, millest ei saanud juua, sest vesi kadus ära, kui Tantalos kummardus. Ta pea kohal oli viljapuu, mille oks tõusis kõrgemale niipea, kui Tantalos end sirutas, et vilju haarata. Pelops äratati ellu. Üks õlg tuli teha elevandiluust, sest Demeter oli hajameelsusest rooga maitsnud. Pelops nais printsess Hippodamia, ent pidi enne tolle isa Oinomaosega võidu kaarikul sõitma. Oinomaose hobused olid Arese enda kingitus. Pelopsil oli valida, kas võit või surm, ja võit polnud eriti võimalik. Hippodamia meelitas isa teenrit Myrtilost, kes keeras Oinomaose kaarikul mingid poldid lahti, nii et kaarik lagunes sõidu ajal ära; Oinomaos sai surma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
