1. Friedrich Reinhold Kreutzwald Sündis Virumaal 1803-1882. Õppis Rakvere alg- ja kreiskoolis. 1826-1833 õppis Tartu ülikoolis arstiteadust ning peale kooli lõpetamist asus tööle Võrus arstina ning pidas seda 1877 aastani. Ta oli rahvusekirjanduse üks rajajatest, rahvuseepose ja populaarteaduslike raamatute autor. Tema loomingus domineerivad romantilised ja valgustuslikud. 2. Lydia Koidula Tema õige nimi oli Lidia Emilie Florentine Jannsen. Sündis Vändras, 18431886. Sooritas Tartu ülikooli juures nn. suure eksami ja sai koduõpetajaks. Koidula oli esimene naislüürik- kirjutas küpset loodus- ja isamaaluulet, lasteaulud ja ballaadid. Koidula oli eesti rahvusliku näitekirjanduse ja teatri rajaja. 1870. aasta jaanipäeval lavastati "Vanemuise" seltsis Koidula näidend "Saaremaa Onupoeg". 3. Karl Eduard Sööt Sündis Tartu vallas 18621950- Alates 1913 oli ta vabakutseline kirjanik. Ta on tegutsenud ka tõlkija ning kirjandus- ja kultuur...
lauldes, tantsides, veiderdades ja naerutades publikut. Ma poleks uskunud, et Märt Avandi tuleb nii hästi toime operetis, sest ta on ju tegelikult sõnateatri näitleja. Ta sobis ideaalselt Mustafa Bei koomilisse ja iga hinnaga olukorda päästa üritavasse rolli. Hanna-Liina Võsa särav ja helisev hääl kostis ka viimastesse ridadesse. Orkestrit dirigeeris külalisena Vanemuise teatri dirigent Lauri Sirp. Orkestri esituses kõlas meeldivalt 1930-ndatest pärinev svingmuusika, mis on Mart Sanderi lemmikmuusika ja -ajastu. Koori ja orkestri esituses jäi meelde laul „ Ball on Savoys“. Seda operetti pean igati huvitavaks elamuseks, kuna laval toimunu nõudis täit tähelepanu ning etenduse hoog ja mängulust olid suurepärased.
Kontserdiarvustus "Luikede järv" Külastasin 28. oktoobril kell 19.00 Rahvusooper Estoniat, kus käisin vaatamas Pjotr Tsaikovski balletti "Luikede järv", mis esietendus Moskva Suures Teatris 20. veebruaril 1877. Teos on tuntud üle maailma ja väga palju lavastatud. Teos on neljas vaatuses. Antud etenduse lavastaja oli Toomas Edur, tema redaktsioon põhines Lev Ivanovi ja Marius Petipa koreograafial. Dirigendid olid Vello Pähn, Lauri Sirp ja Kaspar Mänd. Kunstnikuks oli Saksamaal pärit Thomas Mika ja valguskunstnikuks Taanist pärit Steen Bjarke. Kontsert oli üldjoontes väga ilus ja tore kogemus, seal oli olemas romantika, võitlus hea ja kurja vahel ning müstika. Peasosades olid Alena Skatula ja Denis Klimuk, kes said oma rolliga väga hästi hakkama. Alena Skatula on samuti peaosas olnud balletilavastuses ,,Manon". Olles ise kunagi õppinud balleti ja käinud vaatamas ka teisi balletietendusi, oli huvitav leida
kanduvad traditsioonid põlvkonnalt põlvkonnale üle, olgugi et neile enamasti vastu punnitakse, olgugi et nende mõju ei osata hinnata?" Ja vastas ise: ,,Need inimrühmad, kes traditsioonidest kinni peavad, jäävad lihtsalt ellu ja nende arvukus suureneb." Pisikesi mööndusi tehes, võib ka eestlasi pidada oma uskumustest ja tavadest kõvasti kinni hoidmaks rahvaks. Kuigi meie arvukus just ei suurene, ei ole murdnud Maarjamaa rahvast ei sirp ja vasar ega Ruhnu karugi mitte. Teatud vasturääkivus tekib siin kasvatusteadlase Peeter Põllu 1933. aastast pärit väitega, nagu oleks eestlaste häda traditsioonide puudus, see tähendab kommete, harjunud viiside puudumine, mis annaksid stabiilsuse. Irratsionaalsena tunduv ütlus ei seleta mitte kuidagi ehteestlaslikku tava pidada laulupidusid või heisata veebruarikuu kahekümne neljandal päeval Sinimustvalge. Täielikult immanentsena näivad traditsioonid omandavad Põllu
Arvustus balletile «Luikede järv» Mina käisin 6. mail 2016 vaatamas Pjotr Tsakoivski balletti «Luikede järv», mida etendati Rahvusooper Estonias. Esimest korda mängiti seda balletti 1877. aastal Moskvas Bolshoi Teatris. P. Tsaikovski on loonud ka 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Etenduse koreograaf-lavastaja on Toomas Edur, dirigendid on Vello Pähn, Lauri Sirp ja Kaspar Mänd, kunstnik on Thomas Mika (Saksamaa) ning valguskunstnik Steen Bjarke (Taani). Odette'i osa mängi Ekaterina Oleynik, prints Siegfriedi osa Jonatan Davidsson. Ballett tekitas minus lapsepõlve tunde, sest kõigile on teada viis «Väikeste luikede tantsust». Etenduse ajal tekkisid minus väga soojad ning positiivsed tunded. E. Oleynik lõpetas Valgevene Riikliku koreograafiakooli ning on tantsinud väga mitmes balletis. Aastatel 2013-14 oli külalissolist Washingtoni Balletis. J
Casanova Vivian Ruumet Heliloojad Lavastuses on kasutatud Mozarti, Vivaldi, traditsioonilist araabia muusikat jm. Wolfgang Amadeus Mozart oli Austria helilooja, kes komponseeris oma esimesed palad juba 5-aastaselt. Antonio Vivaldi oli Itaalia helilooja ja viiuldaja, kes küll 15-aastaselt pandi õppima preestriks, kuid asjaolude kokkulangemisel sai temast tunnustatud muusik. Araabia muusika on väga elav ning iseseisev Lavastaja ja koreograaf David Sunnenbluck on lavastaja ja tantsija Ta on õppinud nii Click to edit Master text styles tantsuakadeemiates kui ka Second level balletikoolides Third level Oma karjääri esimesel poolel Fourth level tegi ta kaasa paljudes Fifth level l...
,,Pähklipureja" P. Tsaikovski Pähklipureja ballett toimus 17.01.2014 kell 19:00 Vanemuise teatris Tartus. Heliloojaks oli P.Tsaikovski. Koreograaf-lavastaja oli Pär Isberg Rootsist, Muusikajuht ja dirigent oli Lauri Sirp, lavakujunduse eest hoolitses Bo-Ruben Hedwall Rootsist, kostüümidega tegeles Ann- Mari Anttila Rootsist ja valguskunstnik oli Torkel Blomkvist Rootsist. Enamik esinejaid olid välismaalt. Osades olid: Benjamin Kyprianos, Matthew Jordan, Raminta Rudzionyte, Emma Price, Hayley Blackburn, Julia Litvinenko, Jacob Hoover, Brandon Alexander, Julia Litvinenko, Hayley Blackburn, Silas Stubbs, Janika Suurmets ja teised. Etendustes osalesid ka Vanemuise Tantsu-ja Balletikooli nooremate ja keskmiste klasside õpilased. Ma arvan et balletti üldmeeleolu oli rahulolev. Ma usun, et polnud kedagi, kes kahetseks, et vaatamas käis. Esinejad tundusid ka väga rõõm...
[minu kool] [minu nimi] [minu klass] LINNUKAUPLEJA Retsensioon Tallinn 20__ Käisin vaatamas Carl Zelleri operetti ,,Linnukaupleja" Tallinas, Estonia teatris 4. veebruaril 2018. Dirigent oli Lauri Sirp, lavastaja Marko Matvere, kunstnik Kristi Leppik.1 Peaosatäitjad olid Reigo Tamm Adami-nimelise linnukauplejana Tiroolist; Kadri Kipper kirjakandja Kirja-Kristelina; Rauno Eip jahiülema Parun Wepsina; Andres Köster tema vennapoja, ohvitseri Krahv Stanislausina; Helen Lokuta kuurvürsti Mariena; Mart Madiste külavanema Schneckina; Väino Puura professor Süfflena; Tõnu Kilgas professor Würmchenina; Juuli Lill-Köster paruness Adelaidena; Lydia Roos
Ülemnõukogu Kuidas nimetati Eesti Vabariigi parlamenti 1920. aastatel? Riigikogu Millist nimetust kannab Nõukogude Liidu ja Soome vahel aastatel 1939-1940 toimunud sõda? Talvesõda Nimeta linn Leedus, mille Hitler hõivas 1939. aasta märtsis. Klaipeda Kuidas nimetatakse sõjategevust läänerindel II maailmasõja algul, kui kumbki vaenupool ei ilmutanud erilist aktiivsust? (kaks sõna) Kummaline sõda Kes oli vapside tegelik juht? Artur Sirp Kes oli Eesti Vabariigi viimane peaminister aastatel 1939-1940? Jüri Uluots Kes on nimekas Inglise poliitik, Inglismaa peaminister II maailmasõja ajal? Winston Churchill Kes oli Eestis 1940. aasta juunipöörde järel moodustatud uue valitsuse peaminister? Johannes Vares-Barbarus Kes nimetati 1938. aastal Eesti Vabariigi presidendiks? Konstantin Päts Kes esindas opositsiooni Pätsi vaikival ajastul? Jaan Tõnisson
Pähklipureja Käisin detsembris Vanemuise teatri suures majas vaatamas Pjotr Tsaikovski balletti ,,Pähklipureja", mis toimus kahes vaatluses ja kestis umbes kaks tundi. Kauneid ja ajatuid Tsaikovski meloodiaid mängis Vanemuise Sümfooniaorkester, keda dirigeeris Lauri Sirp. Muusikali lavastajaks ja koreograafiks oli Pär Isberg. Imekaunite ja muinasjutuliste lavakujunduste autoriks oli Bo-Ruben Anttila ning valguskujundused olid Torkel Blomkvisti poolt. Tantsib Vanemuine rahvusvaheline balletitrupp ning laval astub üles ka pisike koer. Ballet ,,Pähklipureja" jutustab loo kahest orvust Petterist ja Lottast, kes oma unenäos triivivad fantaasiamaailma ning näevad seal igasugused kummalisi ja põnevaid asju.
vastupidist. On samme, mida ta kunagi ei astuks näiteks tõrjub ta tagasi Aleksandri pruudi armastusavalduse. Raamatu viimases pooles on ka dialoog, millest tuleb välja Ekke Moori isiksus: ,,Kes on Ekke Moor? Mitmepalgeline, erinevatest kildudest kiiruga kokkuklopsitud mees, ei päriselt see ega päriselt teine, üks kirglik püüd lahtiste allikate poole, üks armastust janunev süda. /../ Nüüd aga on ta alles nagu noorkuu sirp, ta peab veel kaua rändama ja igatsema, enne kui ta muutub sõõriks." Siin samastatakse juba otsesõnu lahtisi allikaid armastusega. Lapimaal leiab Ekke oma puhta allika. Selleks on lapi tüdruk Lassi, kelle poole Ekke tunneb tugevat tõmmet. Kahjuks jääb temast ilma,sest Ekke ei suuda kohaneda laplaste praktilise elukorraldusega. Ta müüb oma puhaste tunnete alged maha 50 põdra eest. Ekkesse jätab väga valusa armi lapslaste komme tunnetega kaubelda.
See on Petipa loomingus ainus, milles on tunda nostalgiat romantilise balleti ja tema noorusaja Pariisi järele. Toomas Eduri ja Jevgeni Neffi uusredaktsioon, milles on kõrvale jäetud mitmed kõrvalliinid ja koreograafilised kaunistused, keskendub peamisele templitantsijanna Nikia ja sõdur Solori traagiliselt lõppenud armastusele. Muusikat esitas Rahvusooper Estonia teatri orkester, mille solistideks olid viiul , flööt , tsello ja harf ning kus dirigendiks oli sellel õhtul Lauri Sirp. Esinejateks olid baleriinid ja priimabaleriinid nii Eesti Rahvusballettist, Tallinna Balletikoolist kui ka rahvusvahelistest truppidest. Silma jäid eksootiline lavakujundus ning detailsed õhulised värvilised ja idamaised kostüümid . I vaatuse kaks peamist toimumispaika olid Püha mets ja palee . Vapraim sõdalane Solor naasis tiigrijahilt ning kohtus püha tule ääres palvetades kauni bajadeer Nikiaga. Noored avaldavad teineteisele armastust.
KONTROLLTÖÖ NR. 1 ,,Muinasaeg ja muistne vabadusvõitlus Eesti alal" Kordamisküsimused 1. Nimetage muinasaja perioodid Eesti alal! (3p.) Kiviaeg, Pronksiaeg, Rauaaeg 2. Mesoliitikum Eesti alal. Vanim asulapaik. Tegevusalad. Tööriistad.(4p.) Pulli asula ja Kunda Lammasmägi. Tegevusalad: Korilus, kalastamine, küttimine. Tööriistad valmistasid luust, puust, kivist. 3. Kirjelda neoliitikumi Eesti alal! (6p.) Elasid rohkem sisemaale, suuremad kogukonnad jaguneisd üksikperedeks, tööriistad arenenumad. tegeleti küttimise, kalastamise ning korilusega. Nöörkeraamika ajal tegeleti loomakasvatusega ja viljakasvatusega. Ehitati nelinurksed majas viilkatusega. Kunda kultuur->kammkeraamika kultuur->nöörkeraamikakultuur. 4. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus?(2p.) Tekkisid uued põllusüsteemid, kalmetüübid (tarandkalmed) ja ajutised ...
DORIS KAREVA Luuleanalüüs Doris Kareva on eesti luuletaja. Sündinud Tallinnas, 28. novembril 1958. Ta õppis 1966–1977 Tallinna 7. keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Kareva on välja andnud mitmeid luulekogusid ja –raamatuid. Samuti ka tõlkeraamatuid. Ta on tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid, koostanud mitmeid antoloogiaid, kirjutanud esseid ja
Miks loetakse kirjandust ka saja aasta pärast Doris Lessing on öelnud : ,,Meie käsutuses on terve kirjanduse varakamber, mis saab alguse egiptlaste, kreeklaste, roomlaste juurest. Kogu see rikkalik kirjandus on lihtsalt olemas ning seda võib avastada üha uuesti igaüks, kellel veab piisavalt, et ta selle juurde satub. Aga mis siis, kui seda ei oleks? Kui vaesunud ja tühjad me siis oleksime." Lugesin hiljuti ajalehte Sirp, kus oli Inglismaa kirjaniku Doris Lessingu kõne, kus ta mõtiskles raamatute tähtsusest inimeste elus. Tuntud kirjanik võrdles Aafrikast kõige vaesema ja Inglismaa kõige rikkama piirkonna elanikke. Esimese riigi mis ta näiteks tõi pole eriti võimalusi töötamiseks ja enese harimiseks. Sellistele inimestele ei ole raha ja võim tähtsad, kuna nad on harjunud oma vaese eluga. Lapsed rääkisid, et kui neil oleks raha siis ostaksid nad omale raamatuid teadmiste täiendamiseks
Liitlased avasid õhusilla, millega toimus L-Berliini varustamine. · Tulemus: 1. Loodi NATO ( 4. apr. 1949 a. ) 2. Külma sõja puhkemine. 3. NSVL ei suutnud liita oma valdustega Lääne Berliini. 4. Saksamaa lõhenes kaheks riigiks. NSVL Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Sinna kuulusid 15 liiduvabariiki, üks neist Eesti. · Tunnus: Lipp. Hümn. Sirp, vasar, viisnurk. Idablokiriigid: Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Sm. DV, Austria, Sm LV, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania kapitalistlikud demokraatlikud riigid, eraldatud raudse eesriidega.
kaasa pandud tööriistu ja ripatseid maeti sellili Neoliitikum ~ 5000 eKr võeti Eestis kasutusele savinõud. Ajalises järjestuses eristatakse Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kõigis on erinev savinõude valmistamise ja kaunistamise viis. Järjest olulisemaks muutuvad karjakasvatus ja algeline maaviljelus. Suured muutused toimuvad matusekommetes: matma hakatakse elukohast kaugemale, surnud on kägarasendis ja kinniseotud. Pronksaeg Eesti alalt vanimad esemed 1300 eKr, sirp ja odaots. Valdavalt jätkati kivi ja luu kasutamist. Suuremad muutused: Põhja - ja Lääne-Eestis hakkasid inimesed elama kindlustatud asulakohtades. Tekkis põlispõllundus, hakati rajama põllupeenardega kahevälja süsteeme. Hakati rajama kivikirstkalmeid. Kasutusele tulid uued ehete ja savinõude tüübid. Kultuuris ilmneb väga palju Skandinaavia mõjusid. Rauaaeg Raua kasutamine muutus kiiresti tavaliseks (ligikaudu 200 eKr massiline). Matma hakati tarandkalmetesse
The Goblin Last month, I attended an Eduard Tubin's modern ballet performance ,,The Goblin" in two acts at the Estonian National opera. The choreographer and stage director was Marina Kesler. The conductors were Vello Pähn, Kaspar Mänd and Lauri Sirp. "The Goblin" is the first Estonian ballet, which premiered in 1943 at the Vanemuine Theatre. ,,The Goblin" is based on a mythical character from Estonian folclore. His master, the Farmer, was very greedy and he dreamed of being wealthy. To create the Goblin, the Farmer had to give him 3 drops of his blood and to sell him his soul. The Goblin's purpose was to serve his master in obtaining riches. The Farmer also had a Daughter, who was in love with a Peasant. The
Külv Vilja külvati käsitsi veel 20. sajandilgi. Seemneks valiti kõige raskemad ja paremini valminud terad. Külvas peremees kui kõige kogenum ja tähtsam pereliige. Seeme visati parema käega 46 sammu laiusele joonega märgitud külvieele itsmele. Üldlevinud külvinõu oli külimit. Külimit toetus üle külvaja õla seotud vööle või rihmale. Lõikus Sirp oli vanim ja 17. sajandini ainuke vilja lõikamise vahend. Rukist koristati veel 20. saj. algulgi ainult sirbiga. MandriEestis kasutati ida poolt pärit, väiksemat, rootsu abil käepideme sisse kinnitatud hambulise teraga sirpi. Sellise sirbiga lõigati kõrsi. Saartel ja LääneEestis kasutati suuri, kõvera löe külge needitud, sepa valmistatud siledateralisi sirpe, millega niideti vilja. Siledateralise sirbiga oli viljakoristus jõudsam, sest korraga lõigati umbes
DORIS KAREVA DORIS KAREVA Ta sündis 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Ta on õppinud Tallinna 7. Keskkoolis, Tartu Ülikoolis aga ta pidi minema kaugõppele ning ta lõpetas kooli inglise filoloogina 1983. aastal. Töötas ajakirjas Sirp ja Vasar Esimesed kirjanduslikud teosed 60-ndate lõpus Lugejaskonna ette astus oma värssidega ajakirjas Noorus 1974. aastal Kirjanike Liidu liige Aastani 2008 oli UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär On teinud palju tõlkimistööd Tunnustused: Vabariigi kultuuripreemia, Eduard Vilde preemia, Juhan Liivi luuleauhind Esikkogu ,,Päevapildid" (1978) Mõned teised väljaanded: ,,Ööpildid", ,,Armuaeg", ,,Vari ja viiv", ,,Deka"(2008) Doris Doris Kareva Kareva luule
ja poole päeva järel. • Kui kuusirp on väike, siis võib Kuu valgustamata osal märgata nõrka helendust. Seda nimetatakse tuhkvalguseks ja selle põhjuseks on Maalt Kuule peegeldunud valgus. Nähtus on analoogiline kuuvalgetele öödele Maal. Võiks öelda, et Kuul on parasjagu "maavalge öö". Kuna Maa on Kuust suurem ja parem peegeldaja, siis on Kuul "maavalgel ööl" tunduvalt valgem kui kuuvalgel ööl Maal. Tuhkvalgusega osa tundub olevat väiksema läbimõõduga kui sirp. Siin on tegemist puhtalt nägemise iseärasusega: tugevamini valgustatud ese näib suuremana sama suurest, kuid nõrgemini valgustatud esemest • Kuu on väike. Tema läbimõõt 3476 km on ligi 4 korda ja mass koguni 81 korda väiksem kui Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda maisest väiksem, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Kui aga Kuud võrrelda teiste Päikesesüsteemi planeetide kaaslastega, siis näeb ta suhteliselt soliidne välja,
Doris Kareva "Mandragora" Ettekanne Carmen Seljamaa 10D. klass nov 2011 Autorist · Doris Kareva on Eesti üks tuntumaid luuletajaid, kes siiani elus on. · Kirjandusmaastikule sisenes ta algselt koolialmanahhis "Trükitähed", kuid laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas "Noorus "1974. Lisaks on ta ka Kirjanike Liidu liige. · Kõige rohkem on ta tuntud luuletajana. Lisaks oli ta UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär, hetkel on ajakirja "Meie Pere" peatoimetaja ja ajalehe "Sirp" kirjandustoimetaja. Autorist · Doris Kareval on ilmunud palju teoseid: "Päevapildid", "Ööpildid", "Puudutus", "Salateadvus", "Vari ja viiv", "Maailma asemel", "Armuaeg", "Hingring", "Fraktalia", "Mandragora", "Aja kuju", "Lõige", "Deka". · Tema teosed on tavalisest erinevad. Omapärane vaatenurk elule. Üldjuhul arvatakse ikk...
Eesti kirjandus 1940ndail - Eesti kuulus NL-le. · Paguluses: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi,Mälk. · Valitses Stalinism: kohustuslik sotsialistlik realism, kirjandus oli propaganda ja kuuleka rahva kasvatusvahend. · Kirjandus oli täielikult allutatud ideoloogilisele kontrollile. · Ajakiri VARAMU muutus VIISNURGAKS, veel LOOMING ja SIRP JA VASAR. · Sõja ajal kirjanduselu välja surnud. · Sel ajal oli kirjandus eestluse säilitajaks ja hingehaavade ravijaks. · Lugejad ootasid peamiselt põgenemis-, sõja- ja nostalgiaromaane. · Kirjandus Stalinit ülistav · Under- ,,Mureliku suuga" 1942 · Ristikivi ,,Rohtaed" 1942 · Gailit ,,Karge meri" 1944 · Üldine kahtlustamise aeg, vaimne vägivald. · Kirjanike hirmutamine ülekuulamistel
Vanemuine Tartus asuv Vanemuise teater on Eesti vanim teater: 1865. aastal loodud seltsi juures alustati teatritegevust 1870. aastal, kutselise teatritegevuse algust loeme 1906. astast. On veel teinegi omadus, mis eristab Vanemuist teiste Eesti teatrite hulgas see on tema mitmezanrilisus. Eesti oludes on unikaalne, et ühe teatri alla on koondunud sõna, muusika ja tantsuteater. Teisisõnu tähendab see, et Vanemuine viljeleb kõiki mõeldavaid etenduskunsti zanre ooperist klassikalise draamani, muusikalist lastetükini, modernballetist sümfooniakontserdini. Teatri jooksvas repertuaaris on umbes kolmkümmend erinevas zanris lavastust. Tartus on teatri mängupindadeks kolm saali pool sajandit tagasi valminud Vanemuise suur maja (Vanemuise 6), ajaloolisema auraga Vanemuise väike maja (Vanemuise 45a) ning Emajõe kaldal paiknev blackboxtüüpi Sadamateater (Soola 5b) ...
Neandertallasele kuulub Moustier' kultuur, mille kiviriistad on Acheuli kultuuri omadest märksa arenenumad. Kasutusele võeti kildtehnika. Mammutikutid kasutasid hoonete materjaliks mammuti luid ja nahku. PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg on arheoloogilises materjalis suhteliselt halvasti esindatud, siia kuuluvad juhuleiud, nagu nn. hilised silmaga kivikirved ja kokku 12 pronkseset: odaots Muhust, sirp Kivisaarelt, arvatavasti ka rantkirved Aksist, Tahulast, Pahklast ja Raidsaarelt, õlgkirved Kaeslast, Tostamaalt, Karksist, Helmest ja Lellest ning õõskirves Järve- külast. Noorem pronksiaeg on suurte muutuste aeg, ning hästi esindatud, eriti Eesti rannikualadel, Saaremaal ja Hiiumaal. Muutused toimusid ka matmisviisis- hakati rajama maapinnal paiknevaid kividest kalmeehitisi, mis oma iseloomuliku konstruktsioonielemendi tõttu on saanud nimetuseks kivikirstkalmed
järgi ja lõpuks hakkas ise kirjutama. Rein Viedemann on Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadusnõukogu liige, Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni aastaraamatu Interlitteraria toimetuse kolleegiumi liige, Tartu ülikooli humanitaarmonograafiate sarja Heuremata kolleegiumi liige, ajakirja ,,Keel ja Kirjandus" retsensent. Ta on käinud esinemas erinevates väljaannetes ja seda üsna tihti (päevalehed, Sirp, Looming, Maaleht, Õpetajate Leht), kõnelenud kirjandus- ja kultuuri ning ühiskonnaelu probleemidest, käinud esinemas loengutega õpetajatele, kultuuritöötajatele. Kõikvõimalikke esinemisi on Veidemannil viimasel kümnendil olnud lausa nii palju, et ta ei suuda nende üle enam arvestust pidada. Veidemanni üks tugev külg on lugeja mõjutamise võime. Tema raamat "Isiku tunnistus" on on huvitav ja informatiivne. "Mõtlemine on avastamine," kirjutab autor ise ning "Isiku tunnistus"
buss tegelikult judis Urvasteni kui lpuni ji vaid ksainus peatus buss pidurdas ja kogunisti peatus Vtsin luuletuse raamatust Tahaksin olla autobuss. Vtsin selle luuletuse, sest see rgib Contra kodupaika sidust ja see on lbusalt vljendatud. Doris Kareva Doris Kareva sndis Tallinnas 28. novembril 1958. aastal helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta ppis 1966-1977 aastatel Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977. aastal Tartu likooli filoloogiateaduskonda. 1979. aastal asus ta tle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Aastal 1982 sai ta Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992 kuni 2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretr. Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lpus koolialmanahhis Trkithed. Laiema lugejaskonna ette astus ta vrssidega ajakirjas Noorus 1974 aastal. Kui Kirjanike Liidu Tallina noortesektsioon ja
sotsiaalselt heaks kiidetud. 4 5. Kasutatud kirjandus Internetiallikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Urmas_Lennuk ( 14.jaanuar 2010 ) http://uudised.err.ee/index.php?06172977 ( 14.jaanuar 2010 ) http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=11&artid=31165 ( 14.jaanuar 2010 ) http://www.temuki.ee/arhiiv/2004/02/04veb_t05.htm (14.jaanuar 2010) Artikkel ajalehes: Madli Pesti .Teater taas sadamaaidas. Sirp nr 31(3264) 28.08.2009 5
Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav. Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega kas heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. Ta on nähtav tavalise pikksilmaga ning ka palja silmaga. Pikksilmast on soodsatel tingimustel äratuntavad üksnes mõned tumedad pinnad, eeskätt varjupiiri lähedal. Teleskoobist on näha üksnes sirp, mitte aga pinnavorme. Merkuuril on faasid nagu Kuul (vaata Kuu faasid. Alumises konjunktsioonis paistab ta õhukese sirbina. Suurimal näival kaugusel Päikesest on ketas poolvalgustatud. Ülemises konjunktsioonis on nähtav kogu pind. Merkuur eemaldub Päikesest maksimaalselt 27 kraadi 45 sekundi kaugusele. Harva on ta üle ühe tunni võrra Päikesest ees või rohkem kui ühe tunni võrra järel. Enne päikesetõusu või
3. PRONKSIAEG JA VANEM RAUAAEG Vanem pronksiaeg (u 1800 1100 eKr) Vanimad pronksesemed on hetkel Muhust leitud odaots ja Võrtsjärve lähedalt leitud sirp Metallist tööriistad olid tõhusamad, ometigi jõudis Eestisse neid suhteliselt vähe Eestis jätkus kivikirveste valmistamine Paljud teisedki esemed tehti kivist, sarvest ja luust Sarvest ja luust esemete puhul püüti jäljendada pronksesemete välimust Vanemasse pronksiaega kuuluvaid kinnismuistiseid on vähe uuritud. Noorem pronksiaeg (u 1100 500 eKr) Noorem pronksiaeg erineb vanemas uut tüüpi kinnismuististega : kindlustaud asulad,
1) Selgita mõiste rauaaeg, dateeri (vanem rauaaeg, keskmine rauaaeg, noorem rauaaeg) 2) Millal ja kus sai alguse rauatootmine? Miks eurooplased rauda hiljem tundma hakkasid? 3) Kirjelda rauasulatamise protsessi 4) Millal ja kus hakati kohalikult rauda tootma? Millised andmed meil sellest on? 5) Missuguse ajaloolise tähtsusega paik on Ilumägi? Kirjelda leide. 6) Miks võib väita, et eelrooma rauaaja lõpupoole oli Läänemere piirkond rahutu? 7) Mis aastast pärineb muistsete eestlaste esimesi linnuseid? Nimeta linnus. 8) Millist infot annab ajaloolastele Virumaal asuv Uusküla? 9) Mida ütlevad Jaagupi tarandkalmed matmiskombestiku kohta? (3) 10) Nimeta 3 keskmisel rauaajal toimunud ühiskondlikku muutust! 11) Milline on keskmise rauaaja uurituim linnus? Kirjelda arvatavat elu selles. 12) Kuidas erinevad kivivarekalmed eelnenutest? 13) Nimeta noorema rauaaja suurim muutus Läänemere piirkonnas. 14) Kuidas olid Eesti ala muinasaja lõpuks asustatu...
kogutud läbi pidevate õpingute. Hiigelsuur vaimuvara pagas on tõlkijate ja toimetajate rikkus, mis aitab ideaalse lõpptulemuseni jõuda. Toimetaja ja eriti tõlkija amet on väga paljude inimeste unistuste elukutse ning loodetavasti need veel niipea välja ei sure. Tahaks tõesti loota, et tehnoloogia areng ei võta võimust nendest kahest minu silmis romantilisest ametikohast. Kasutatud kirjandus 1 Tamm, Triinu. Keeletoimetaja kui üliinimene. Sirp, 2. oktoober 2015. http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/keeletoimetaja-kui-uliinimene/. Vaadatud 01.11.2016 2 Tamm, Triinu 2013. Valgustuse postihobused. Tõlkijad ja toimetajad enne ja nüüd. Keel ja Kirjandus 1, lk 5.
Eestisse toodi hõbedat , pronksi , soola , paremaid relvasid , peenemaid riidesorte jm. Vastu viidi karusnahka ja vaha. 4.Mitu maakonda oli Eestis muinasaja lõpul ? Nimeta. 8 maakonda :Virumaa, Rävala , Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saarema, Ugandi ja Sakala. 5.Nimeta Eestis levinud linnuse liigid Neemiklinnused , ringvall-linnused 6.Mil moel muutis raua kasutusele võtt inimeste elu ? Inimeste elu läks lihtsamaks , kuna rauast valmistati erinevaid tööriiste. ( nt. Sirp, vikat jms ) 7. Miks võib väita,et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu. Eestlased olid heas läbisaamises ristiusuliste naabermaadega. Kuna siin käis regulaarselt nende kaupmehi, siis pole võimatu , et mõni nende kabel või kirik siin oli. Ristiusu mõjutusi on ka selgelt näha eestlaste kommete muutuses. Leitud on ka selle laadseid ehteid. 8.Eesti ajaloo periodiseerimine · 1208. - 1227.a Muistne vabadusvõitlus · 1558. - 1583.a Rootsi aeg · 1700. - 1721
Kommunistlik Venemaa http://g1.nh.ee/images/pix/noukogudeliit-punalipp-sirp-ja-vasar-67627964.jpg Sisukord Nikolai II ja Veebruarirevolutsioon Lenin ja Oktoobrirevolutsioon Kodusõda Stalini elulugu Stalini lähikondlased ja poliitika põhijooned Stalini terror Totalitaarse NSVL juhikultuse kujundamise võtted Kultuur ja elustiil Allikad Nikolai II ja Veebruarirevolutsioon Nikolai II Aleksandrovits Romanov (1868-1918) Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst Valitsemisaeg lõppes Veebruarirevolutsiooniga (1917) Keiser Nikolai II loobus troonist Vangistati perega Aleksandri paleesse Võim läks Ajutisele Valitsusele Viimane tõi riigi edasise languse http://study.com/academy/lesson/nikolai-ii- as-the-last-emperor-of-russia.html Lenin ja Oktoobrirevolutsioon Vladimir Iljits Lenin (1870-1924) Venemaa bolsevike j...
Talle tundub see kuidagi kohatu hüljata kõik vana ja hea kultuur uue pärast. 1. Uue aja inimesed Isa oli ilmselt teist meelt. Tema tahtis olla uue aja inimene ja uue aja inimene pidi elama külas, lageda taeva all ning päikese all, mitte hämaras metsas. Ta pidi kasvatama rukist, töötama terve suve nagu mingi räpane sipelgas, selleks et saaks sügisel tähtsa näoga leiba kugistada ja olla sedasi võõramaalastega sarnane. Uue aja inimesel pidi olema kodus sirp, millega ta sügisel küürakil maas vilja lõikas; tal pidi olema käsikivi, millega ta ähkides ja puhkides terasid jahvatas. Tänapäeval on samuti uue aja inimesed. Kõik üritavad olla mitte eesti moodi, vaid ikka välismaa moodi. Eriti avaldus see pärast NSVL lagunemist. Nagu ka Noor-Eesti loosungiks oli: ,, Olgem eurooplased aga jäägem eestlasteks!" või nagu Chalice: ,, Seikle, aga ära jää võõraks." Pole vaja kõike uut kohe nii omaks võtta. 2
Toidulauale andsid tublisti lisa kalapüük ja küttimine. Kui koduloomad haigustesse surid ja vili ikaldus, saadi vähemalt veekogudest kalu ning laantest metsloomi. Vanem pronksiaeg (1500 - 1100 aastat e.Kr.) Vanem pronksiaeg on arheoloogilises materjalis suhteliselt halvasti esindatud, kindlaid sellesse aega kuuluvaid kinnismuistiseid teatakse vähe. Vanemasse pronksiaega kuuluvad juhuleiud, nagu nn. hilised silmaga kivikirved ja kokku 12 pronkseset: odaots Muhust, sirp Kivisaarelt, arvatavasti ka rantkirved Äksist, Tahulast, Pähklast ja Raidsaarelt, õlgkirved Käeslast, Tõstamaalt, Karksist, Helmest ja Lellest ning õõskirves Järve- külast. Pronkskirvestega oli parem raiuda metsa ja meisterdada elamuid. Hooned tehti ristkülikukujulised ja laoti palkidest. Palgid asetati rõhtsalt ja nende vahed täideti saviga. Püstkodasid kasutati mõnikord suveköökidena. Rannikualadel ja saartel
Pronksi-ja rauaaeg · Vask · Pronks(tina+vask 3000 a eKr-1000a eKr ) · Raud · Kindlustatud asulad (Oli juba vara mida kaitsta) · Pronks/rauaajal oli mees perekonna pea. Uued tegevusalad: põlluharimine (varasemalt korilus) ja karjakasvatus(varasemalt küttimine), käsitöö, kauplemine(mõlemad seoses käsitööliste tekkega saanud alguse) . · Uued tööriistad: sirp, vikat, kirves. · Tarandkalmed, mässiti linasse ja maeti, kalm koosnes klibust ja oli hea peale matta. · Tekivad teatud meistrid- käsitöölised(põldu ei hari, vahetus kaubad) Küsimused lk 23 1. Eestis puudusid vajalikud tina- ja vasemaagid, et valmistada pronksesemeid, mujalt maailmast jõudis neid siia vähe. 2. Tekkis karjapidamine ja oli majas vara mida kaitsta (tööriistad, loomad, mõningad väärisesemed)
ja heinamaadena. Mullaviljakuse taastamiseks võeti kasutusele kunstlik abivahend sõnnikuga väetamine. Põllumajanduses kasutatud tööriistad Adrad Adra kasutamisele Eestis hiljemalt nooremal pronksiajal osutab otseselt ja vaieldamatult nii kivikoristus kui ka kamberpõldude tekkimine. Põllulappide suurus ja eriti just nelinurkne kuju said olla tingitud ainult adra kasutamisest. Sirbid Peamiseks viljalõikamise vahendiks oli usutavasti sirp. Neoliitikumis tehti sirbid kas puust ja varustati väikeste kiviteradega või siis üleni tulekivist; metalliajal valmistati need juba pronksist ja rauast. Jahvekivid Tahuliste külgedega jahvekivid koos mõnede jahvatamisalustega on ainsad meieni säilinud tööriistad põllumajandussaaduste ümbertöötamise tarbeks, kuigi neid kive võidi tarvitada mitmeks muukski otstarbeks. Käsitöö Nooremast pronksiajast alates kujunes karjakasvatuse ja maaharimise kõrval välja
Luule 1956-1985 1. Mis iseloomustab sulaaega kirjanduses? 1950-ndate aastate lõpus tekkisid esimesed väikesed võimalused suhelda välismaaga. Vaimseid väärtusi pakkus tõlkekirjandus, mille avaldamisel sai keskse rolli 1957. a algatatud raamatusari ,,Loomingu raamatukogu". 1958 asutati ajakiri ,,Keel ja kirjandus", 60-ndatel pakkus väärtkirjanduslikku lugemist ka ajakiri ,,Noorus" 50-ndate lõpust saab rääkida üldisest kultuurihuvi tõusust. 2. Mis iseloomustab seisakuaega kirjanduses? Seisakuajal, 70-ndate lõpul hakkasid taas levima põrandaalused almanahhid, levisid noorsoorahutused. Seisakuajal ei olnud kirjanduselu enam nii tormiline. ,,Loomingu raamatukogu" ja ,,Noorus" kaotasid oma senise tähtsuse. Peamisteks kirjanduslikeks kanaliteks olid ajakirjad ,,Looming" ning ,,Keel ja kirjandus" ja ajaleht ,,Sirp ja vasar". 3. Millised luuletajad tulid 1950-1960 kirjandusse? Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain ...
"Soorollid - müüt või tegelikkus" Sooroll on teatud normide kogum, mida sõltuvalt kultuurilistest traditsioonidest omistatakse üksikisikule või inimeste grupile vastavalt sellele, kas nad on meessoost või naissoost. Enamik ühiskondi jaotab sugupooli vastavalt mõjukusele ja võimule ning loob nad ebavõrdsetena. Kas soorollide jaotamist ka tänapäeva ühiskonnas leidub, on see müüt või tegelikkus? Kui inimene siia maailma sünnib, ei ole kellelgi esialgu aimu, mis soost ta olema saab. Vastavalt sellele, mis soost laps on, omistatakse talle ka teatud normid, ehk soorollid. Juba kiviajal olid naiste ja meeste ülesanded selgesti ära jaotatud. Naised olid lastega kodus, hoidsid elukoha korras ja tegelesid korilusega. Mehed seevastu käisid mammutijahil, valmistasid tööriistu ja muud vajaminevat. Ka tänapäeval pole need ,,tööjaotused" eriti muutunud, põhimõte jääb samaks. Toetusin informatsiooni kogudes Eesti kult...
Andres Ehin 13. märts 1940 Tallinn 10. detsember 2011 Eesti luuletaja, tõlkija ja kirjanik. Ta õppis Tallinna 21. Keskkoolis, edasi läks õppima Tartu ülikooli kus ta valis erialaks soome-ugri keeled. Töötas 1960.--1970-ndail ajakirjandusväljaannetes ,,Küsimused ja Vastused", ,,Sirp ja Vasar", ,,Kultuur ja Elu" (1990-ndate alguses lühiajaliselt ka ajakirjas ,,Mana"), seejärel ENE toimetuses. Luuletusi avaldas ta küll juba alates 1960. aastast, kuid tema debüütkogu ,,Hunditamm" ilmus alles 1968. aastal. Seejärel on Ehin järjekindlalt avaldanud õhemaid ja toekamaid luuleraamatuid. Lisaks on talt ilmunud romaane, näidendeid, arvustusi, filmistsenaariume, esseid jm. Andres Ehin oli üks kõige rohkem reisinud eesti luuletajaid, ta esindas ja tutvustas meie kirjandust väsimatult ja laiahaardeliselt. Ka tema enda loomingut on rohkesti tõlgitud ning ta ise on jätnud oma jälje originaalse ja julge luuletõlkijana, paljude eri kultuuriruumide vahe...
Muinasaeg e. esiaeg-arheoloogilistel väljakaevamistel põhinev info(sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi väljakaevamisi). Ajalooline aeg- kirjalikel allikatel põhinev info. Meseoliitikum(keskmine kiviaeg)- 11 000 a. vanune. !957 a. avastati Pulli asula.- vanim teadaolev asulakoht Eestis. Hiljem on leitud veel Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis Läänemere iadaranniku maadest Leedu lõunaosani. Asulad- küttide ja kalastajate kultuur. Eestis elas 1500 inimest, asulad veekogude ääres(kala püüdmine, loomade joogikohad, liikumisvõimalused). Elati 15-30 liikmelistes kogukondades. Eluviis oli rändlev(vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele). Tööriistad- valmistati kivist, puust, luust, sarvedest. Parim materjal oli tulekivi, kivikirveid oli vähe. Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, odaotsi ja pistodasid. Eluviis- Kalastamine(kalatõkked-püünised, võr...
millest mina kirjutan, on ju juba öeldud." - François Serpent "Juhan Viiding on eesti luuletaja, kellest peab kõnelema kogu aeg. Tema tähtsust ei pea rõhutama. Kõik teavad niigi. Ta vajas olemiseks palju ruumi, palju inimesi enda ümber. Teda austati ja armastati sügavalt nendel ülekohtustel nõukogude kümnenditel, mille keskel elades tema luule sündis ja millest mitme nurga alt räägitakse ka täna Tartus algaval konverentsil ,,Juhan Viiding, eesti luuletaja"." - Marin Laak, Sirp 29.08.2008 " Kõik Juhan Viidinguga seonduv on nii terav, et tekitab lausa füüsilist valu. Kui püüaksin iseloomustada Juhanit kahe sõnaga, siis ütleksin, et ta oli suur ja terav. See formuleering kujutab vähemalt eesti keeles endast ambivalentset antiteesi: teravus on paratamatult seotud teraga, väiksusega. See on nimelt eesti keele spetsiifika, nt kreeka akme tähistab nii (noa- või mõõga-)tera, kuid ka (mäe-)tippu ja üldse kõrgpunkti ning assotsieerub pigem
lihvitud ja kalastamine, jaht. õhuke kultuurkiht haudadesse külili sissepuuritud ja vähesed leiud. kägarasendis. silmaaukudega kivikirved. PRONKSIAEG Vanimad Karjakasvatus, Eesti jagunes Hakati rajama 1800 500 eKr pronksesemed maaviljelus, kaheks maapealseid Asva kultuur odaots ja sirp. küttimine ja regiooniks: kalmehitisi kindlustatud asula Metallist tööriistad kalapüük. Kasvatati rannikupiirkonnak kivikirstkalmeid. järgi Saaremaal olid paremad. lambaid, kitsi ja s ja sisemaaks. Kalme Jätkus kivikirveste veiseid, mõnevõrra Hakkas valitsema konstruktsiooniks valmistamine, vähem sigu ja üksiktaluline olid suurematest
Naiskirjandus2000-ndate algul Kristjan Pille 12.klass Sisukord Mari Saat Doris Kareva Maarja Kangro Mari Saat Sünninimi: Mari Meel Sünniaeg: 27.september 1947 Sünnikoht: Tallinn, Eesti Rahvus: eestlane Amet: kirjanik Elulugu Mari Saat(kodanikunimi Mari Meel) õppis Tallinna 2. keskkoolis ning lõpetas 1970 majanduse erialal Tallinna Polütehnilise Instituudi, töötas aastatel 1970–1982 ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis. Aastast 1993 on ta Tallinna Tehnikaülikooli dotsent, praegu (juulis 2015) majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi tootmis- ja teeninduskorralduse õppetoolis. Dotsent on oma eriala tunnustatud õppejõud, kes õpetab mingit ainet või aineterühma. Teoseid ...
capsula externa, VÄLIKIHNUD capsula extrema Projektsioonikeskused ja assotsiatsioonikeskused a) motoorne d) maitsmiskeskus b) üldtundlikkus e) haistmiskeskus c) kuulmiskeskus f) nägemiskeskus 2. ühendavad erinevaid koorepiirkondi Ventriculi laterales cornu frontale, occipitale et temporale pars centralis Ajukestad dura mater:- KÕVAKEST falx cerebri - SUURAJUSIRP falx cerebelli VÄIKEAJU SIRP tentorium cerebelli - VÄIKEAJUTELK arachnoidea mater - ÄMBLIKVÕRKKEST pia mater PEHMEKEST - veresoonterikas Nervus craniales KRANIAALNÄRVID ehk saavad alguse kolju piirkonnas I nn. olfactorii - HAISTMISNÄRVID bulbus olfactorius HAISTMISSIBUL niidid paiknevad ninakarbikutes tractus olfactorius - HAISTEKULGLA nucleus amygdaloideum - II n. opticus - NÄGEMISNÄRV tractus opticus - NÄGEMISKULGLA chiasma opticum - NÄGEMISRISTMIK
kirjandusteadlastele). Seejuures ei kirjuta ta kindlasti lihtlabasele inimesele, esmajoones, ma mõtlen, kirjutab ta iseendale, naudinguga, see on üks põhjustest, miks ta on teistelegi nauditav" (B. Selberg) · ,,Müügiedu saladuseks on see, et ta on endast loonud kaubamärgi" (I. Raitar). · ,,Kaur on hea kirjanik oma ajas" (L. Viik). TEGEVUS SIRBI TOIMETUSES 18. novembril 2013 alustas Kaur Kender tööd Eesti kultuurilehe Sirp peatoimetaja kohusetäitjana. Kenderi nimetamine peatoimetaja kohusetäitjaks tõi kaasa üleriikliku skandaali, mis päädis loomeliitude umbusaldusavaldusega kultuuriminister Rein Langile. SÜÜDISTUS LAPSPORNO VALMISTAMISES · Jaanuaris 2015 teatas politsei uurimise alustamisest Kenderi suhtes lapsporno levitamise asjus seoses portaalis nihilist.fm ilmunud kirjutisega. · 7. jaanuaril 2016 esitas Põhja ringkonnaprokuratuur Kenderile süüdistuse lapsporno valmistamises
elada. Minu pärast!» http://www.ohtuleht.ee/152622/heli-vahing- aare-tahtis-elada-minu-parast 8) Õhtuleht. Jaanus Kulli, 6. veebruar 2009. "Kurb, et ta nii varakult läks. Põletas elu ja ennast" http://www.ohtuleht.ee/315026/kurb-et- ta-nii-varakult-laks-poletas-elu-ja-ennast 9) Universitas Tartuensis. Tartu ülikooli ajakiri. Aprill 2014. Kolumn. Kuidas ma ülikooli aulast Tootsi leidsin (Arvo Kruusement). http://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/987 10) Sirp 03.11;2000.http://www.sirp.ee/archive/2000/03.11.00/Teater/teater1- 4.html 11) http://epl.delfi.ee/news/melu/naitleja-aare-laanemetsa-kihlatu- heli-vahingu-pihtimus?id=50850917 12) Intervjuu Aare Laanemetsaga http://arhiiv.err.ee/guid/201005070419574010010002081001517C41 A040000005020B00000D0F005518 13) http://www.sirp.ee/archive/2000/03.11.00/Teater/teater1-3.html
üleminekuvormi demokraatia säilitanud, kuid tugeva parempoolse liikumise ja mõjuka põrandaaluse liikumisega Soome suunas.14 Oluline tähelepanek on siinjuures see, et riigipöördega alguses lepiti ja ka poliitilised erakonnad olid sellega päri. Kas tõesti kardeti 9 Jaak Valge. Eesti vabadussõjalased ja saksa natsionaalsotsialistid: ideoloogia, poliitiline taktika ja kontaktid. Tuna, nr. 3, 2009, lk. 5. 10 Ibid., lk. 6. 11 Kristi Raik. Sirp: Kas Eesti kordab samu vigu? 10.12.2004. 12 Millest sõltub demokraatia elukestus? – Akadeemia, 2005, nr. 1, lk. 52. 13 S. Zettenberg. Eesti ajalugu, lk. 428. 14 Eesti ajalugu VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Kirjutanud Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Lauri Vahtre... [jt.]; tegevtoimetajad Ago Pajur ja Tõnu Tannberg; peatoimetaja Sulev Vahtre. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 24. 3 vabadussõjalisi siis nii palju
Muusikaline dramaturgia: Adolf Müller junior Libreto: Victor Leon ja Leo Stein Tõlkinud: Neeme Kuningas Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler(Viin) Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Erki Pehk, Lauri Sirp Kunstnik: Eldor Renter Koormeister: Elmo Tiisvald Kontsertmeistrid: Ülla Millistfer, Jaanus Juul Valguskunstnik: Tiit Urvik Lavastaja assistendid: Helgi Sallo, Tiit Tralla Tantsude repetiitorid: Tatjana Järvi, Tatjana Laid Etenduse juht: Rein Taidla Osades: Vürst Ypsheim-Gindelbach, VÄINO PUURA Reuss-Schleiz-Greizi peaminister Krahv Balduin Zedlau, URMAS PÕLDMA Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
