"sirp" - 338 õppematerjali

Suur-ja väike algustäht

elu nähtusi märkivad ühendid : jaapani keel, läänemeresoome hõimud, eesti kirjanik, läti rahvalaul 4.taime-ja loomanimetused: jaapani seeder,prantsuse bokser,kaukaasia lambakoer, tori hobune, siiami kass, atlandi heeringas 5.toote-ja kaubanimetustes: gruusia tee, viru leib , haapsalu rätt, hollandi juust, soome kelk 6.Riiginimed: Eesti Vabariik , Rootsi Kuningriik, Ameerika Ühendriigid 7.Perioodikaväljaannete nimed: Päevaleht, Sirp, Meie Meel, Õpetajate Leht, Postimees, Eesti Loodus 8.Asutuste ,ettevõtete ja organisatsioonide ametlikud nimetuse: Emakeele Selts, Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, Tartu Ülikool, Eesti Vabariigi Valitsus, Esisuurtäht: 1.Lause alguses 2. Sina ja Teie kellegi poole pöördumisel 3. Teose ­ja sarjanimed: ,,Viimne reliikvia'' , ,, Aktuaalne kaamera'' 4.Ajaloosündmuste nimetused: Jüriöö ülestõus, Esimene maailmasõda, Mahtra sõda,

Doris Kareva elulugu ja loomingu analüüs

Doris Kareva. Elulugu: Doris Kareva on eesti poetess, kes sündis 28. novembril 1958 Tallinnas. Ta õppis Tallinna 7. keskkoolis ja Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat aastatel 1977­1983. Töötas ajalehes Sirp ja Vasar korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Aastast 1992 on ta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretär. Doris Kareva on üks enim tõlgitud eesti luuletajaid. Teoseid: 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (1991) "Hingering" (1997) "Fraktalia" (2000)

Luulekogu analüüs "Higgsi Boson" Jürgen Rooste

Luulekogu analüüs „Higgsi Boson“ Jürgen Rooste Autorist Jürgen Rooste (sündinud 1979) on eesti luuletaja. Rooste on töötanud ajakirja Sirp kirjandus- ja tegevtoimetajana. Samuti on ta olnud eesti keele õpetaja Rocca al Mare Koolis. Alates 2014. aastat on Jürgen Rooste vabakutseline luuletaja. Rooste on saanud oma loomingu eest neli auhinda. Tema loomingusse kuulub 14 luulekogu ning 12 nendest on tema enda ning ülejäänud 2 on valminud koostöös mõne teise luuletajaga. „Higgsi Boson“ Antud luulekogus on 21 pealkirjaga luuletust ja mõned, millel pealkiri puudub.

Eesti ajakirjanduse ajalugu

spordirepsid. FELIX MOOR! Kava algas kl 18. Alles 1934 ka hommikul. Suurte lehtede sabad ­ e. kohalikud lehed. 20ndatel kohalik leht järjest kohalikum. Pärast riigipööret igas maakonnas üks leht. Tegijad: kohalikud aktivistid, poliitikud, trükkalid. 1940 ­ 44 ­ 1. Nõukogude okup., saksa okupats. Ajalehed võeti 1940 üle. Natsionaliseeriti. Kollased lehed suleti, Uus Eesti muutus Rahva Hääleks, Päevaleht Kommunistiks. Ka maakonnalehed nimetati õmber. Uued lehed: Noorte Hääl, Sirp ja Vasar. 1938. aasta 259 ajakirjast oli alles jäänud 34. Ajakirjanikkond vahetati välja ­ senised vallandati, arreteeriti. Uued olid vasakpoolsed, algajad. ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!". Tsensuur. Ajakirjandus propagandavahend. Gori ­ enesetapp. Lõvi, Laaman, Tõnisson, hukati. Päts ­ arreteeriti, suri vangistuses. Veiler põgenes Läände. Moor tõrjuti ajakirjandusest. Hindrey varjas end. Riiklik propagandatalitus hoidis ajakirjandusel silma peal. Saksa okupat. 41-44

Jan Kaus

Kool JAN KAUS Uurimistöö Õpilase nimi Juhendaja: 2009.a. · sündinud 22. jaanuaril 1971 · Ta on õppinud pedagoogikat ja EHI-s filosoofiat. Tegevus · 1998­2001 ja alates 2007 kultuurilehe Sirp toimetaja · 2004­2007 Eesti Kirjanike Liidu juhatuse esimees · Tallinna rahvusvahelise luulefestivali korraldaja · Eesti Filmiajakirjanike Ühingu liige · Underground-ansambli Dreamphish basskitarrist · Kujutav kunstnik Luule · "Öösel näeb halvemini kui päeval" (1994, pseudonüümi all Kalle Kilokalor) · "Õigem Valem" (2000) · "Jõulutunne ongi see" (2001)

Cabaret

Tommingas, Eva Püssa või Silvi Vrait, Markus Luik või Simo Breede. ,,Uusi nähtusi muidugi oli, kas või ülevõimendatud hõbeläikeline eesriide, kostüümide ja lavakujunduse sära või haakristi sümboolika eriline rõhutamine. Eriliseks pean ka pöördlava efektset kasutust: kiire tegevuspaikade vahetus tekitab häid kontraste, samas istutakse rongis ja kohe järgneb kabareestseen või on seinal videoekraan. Nagu filmis! " (Alo Põldmäe. Sirp nr 42, 09.11.2012) Etendus ,,Cabaret" on väga tempokas ja mänguline, tunda on ka natukene ajaloo hõngu. Mängivad Eesti parimad näite- ja muusikaparemik. Kui Cabaret tuleks Pärnusse, siis läheksin isegi mina seda vaatama ning kutsuksin teidki kaasa, sest Cabaret väärib, et teda vaatama tullakse. Tulge nautima!

Doris Kareva, Powerpoint

Doris Karev a  Elukäik  Sündis 28. novembril 1958 Tallinnas.  Õppis 1966 – 1977 Tallinna 7. Keskkoolis.  1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda.  1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina.  Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks.  Alates aastast 1992-2008 oli UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär.  Looming  "Päevapildid" (1978)  "Ööpildid" (1980)  "Puudutus" (1981)  "Salateadvus" (1983)  "Vari ja viiv" (1986)  "Maailma asemel" (1991)  "Armuaeg" (valikkogu, 1991)  "Hingring" (1997)  "Fraktalia" (2000)  "Mandragora" (2002)  "Aja kuju" (2005)

Eesti kirjandus 1940-1955

EESTI KIRJANDUS  1940­1955 Karoliina Hunt KULTUURI­JA KIRJANDUSELU ÜLDPILT  1940. Nõukogude Liidu okupatsioon;  keelati ja suleti mitmed kirjanduslikud ja kultuurilised seltsid ja  organisatsioonid;  enamus meediaväljaannetest suleti, säilis ajakiri Looming, loodi  Sirp ja Vasar;  ENSV Kirjandus­ja Kirjastusasjade Peavalitsus, tsensuuriamet;  Eesti Nõukogude Kirjanike Liit Moskvas;  range tsensuuri tõttu ilmus ilukirjanduslikku loomingut vähe;  EK(b)P VIII pleenum – Kirjanike Liidu „puhastamine“;  suur osa eestikeelsest kirjandusest ilmus paguluses;  kirjanike elu stalinismi ajal väga raske, vähesed jätkasid oma  tööd. EESTI JA ÜLEJÄÄNUD MAAILM  Massiküüditamised Siberisse;  kolhoosid;  kommunistlik partei;  raamatute hävitamine;  laialdane emigratsioon;  välisilmaga suhted katkesid;  riigid taastusid II maailmasõjast. 1940­1955 ­ KIRJANIKUD  Karl Ristikivi „ Võõras majas“...

Eesti luule tänapäeval.

Märka). Andra Teede Andra Teede (sündinud 23. septembril 1988) on eesti kirjanik. Ta on Tartu Noorte Autorite Koondise (Tartu NAK) ja Eesti Kirjanike Liidu liige. Andra Teedelt on ilmunud luulet koguteoses "Väike kuri kevad" (2005, koos Janno Pikkati ja Mart Valneriga) ning kahes oma kogus "Takso Tallinna taevas" (2006) ja "Saage üle" (2007). Peale selle on ta avaldanud luuletusi ajakirjanduses (Looming, Vikerkaar, Värske Rõhk, Sirp, Eesti Ekspress jm) ja kirjutanud ka proosat, kuid seda luule kõrval avaldanud vähem ("Paigalseis", Vikerkaar 2007, nr 4­5). Andra Teede on ka Tartu NAK-i "Väikese pornoraamatu" (2007) üks autoreid. Tema luuletusi on kasutanud laulusõnadena ansambel Raadio Maria. Debüütkogu "Takso Tallinna taevas" (kirjastus Verb) sai kriitikutelt hea vastuvõtu osaliseks. Selles raamatus ühendab autor tundelüürika ja ajaluule, seob kokku isikliku ja ühiskondliku,

Luikede järv

erialadel. 2012 lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal, õppides samas oboed ning 2014 magistrantuuri orkestridirigeerimises. 2012­13 õppis ta Pariisi Konservatooriumis. 2013 sügisest töötab ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakooli sümfooniaorkestri dirigendina. Alates 2014. aastast on ta dirigent Rahvusooperis Estonia. Lauri Sirp Sirp on sündinud 29. oktoobril 1969 Tallinnas. Aastal 1993 lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal ning 2002. aastal orkestridirigeerimise erialal. Alates 1993. aasta augustist töötab ta Vanemuise teatris. Samuti on ta teinud koostööd ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Mikkeli Linnaorkestriga. Alates 2003. aasta kevadest dirigeerib etendusi Rahvusooperis Estonia. Vello Pähn Vello Pähn lõpetas 1981

Arheoloogia

Esineb ka kombineeritud tööriistu, näiteks kõõvitsuuritsaid jms.  Pronksiaeg Eesti pronksiajas eristatakse vanemat (1500 - 1100 aastat e.Kr.) ja nooremat (1100 - 500 aastat e.Kr.) perioodi. Vanem pronksiaeg on arheoloogilises materjalis suhteliselt halvasti esindatud, kindlaid sellesse aega kuuluvaid kinnismuistiseid teatakse vähe. Vanemasse pronksiaega kuuluvad juhuleiud, nagu nn. hilised silmaga kivikirved ja kokku 12 pronkseset: odaots Muhust, sirp Kivisaarelt, arvatavasti ka rantkirved Äksist, Tahulast, Pähklast ja Raidsaarelt, õlgkirved Käeslast, Tõstamaalt, Karksist, Helmest ja Lellest ning õõskirves Järve- külast. Noorem pronksiaeg on suurte muutuste aeg ja arheoloogilises aineses taas hästi esindatud, eriti Eesti rannikualadel. Muutused toimusid ka matmisviisis -- hakati rajama maapinnal paiknevaid kividest kalmeehitisi, mis oma iseloomuliku konstruktsioonielemendi tõttu on saanud nimetuseks kivikirstkalmed.

Ilusaks inimeseks

ILUSAKS INIMESEKS Jürgen Rooste JÜRGEN ROOSTE Sündinud 31. juuli 1979 1997. aastal lõpetas Tallinna Reaalkooli 1997-2004 õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis Ajalehe Sirp kirjandus-ja tegevtoimetaja Märtsis 2007-2008 oli Eesti Instituudi juhataja Soomes LUULEKOGU "ILUSAKS INIMESEKS" Ilmus 2005. aastal Luulekogu põhiteemad on luule, armastus, Tallinn ja inimese ilu, mida ühiskond rikub. Luulekogu tekstid näitavad elu pahupoolt, kuidas inimene on nõrk ja mõjutatav. ÜKS PILT fuuuuuuuugahhhhhhhhh

40.-80. aastad Eesti kirjanduses

· 40.-50.aastad · 3 ajaloosündmust o II maailmasõda o 6.august 1940 astub Eesti Nõukogude Liidu koosseisu o Massiküüditamised (14 juuni 1941, 25-26 märts 1947) · Kuidas jagunes kirjandus (millised kirjanike liidud loodi, millised ajakirjad ilmusid)? o Kirjandus Eestis 1943 Eesti Nõukogude Kirjanike Liit Moskvas Ajakiri ,,Looming" 1945 ajaleht ,,Sirp ja Vasar" o Kirjandus paguluses 1945 Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1950 Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950 ajakiri ,,Tulimuld" · Millest kirjutati nii Eestis kui ka paguluses? o Eestis Sotsialistlik realism Ülistatakse juhti Õigustab töölisklassi 1. kohal luul...

Teabeväli

naljakaid fakte. Leheküljed, mida mina kasutan on Oddee ja 9GAG. Paberajalehti ja ­ajakirju ma ei telli, kuid kui mõni kätte satub, siis ikka loen. Vahel ostan ka ise mõne ajalehe või ajakirja. Seda tavaliselt näiteks juhul, kui pean pikalt ühistranspordiga sõitma ning internetti ei ole võimalik kasutada. Kõige meelsamini loen Postimeest ja Eesti Ekspressi, samuti erialaseid perioodikaväljaandeid, nagu Sirp ning Kultuur ja Elu. Vahel loen ka meelelahutuslikuma sisuga ajakirju. Üks mu lemmikutest on ajakiri Mood, mis kajastab viimaseid trendiuudiseid. Vahel sirvin ka naisteajakirju, näiteks Cosmopolitani, Naistelehte või ajakirja Naised. Paberväljaannete usaldusväärsusse suhtun samamoodi nagu netiväljaannete omasse. Teatav kriitikameel säilib alati. Leian, et oluline pole see, kas väljaanne ilmub paberil või internetis, vaid oluline on sisu tõsiseltvõetavus

"Nahkhiir" - J.Strauss

Katrin Olhovikov 10. klass 04.02.2007 Johann Strauss ja ,,Nahkhiir" Hiljaaegu käisin vaatamas J. Straussi operetti ,,Nahkhiir". Opereti lavastaja oli Mare Tommingas, orkestrit juhatas Lauri Sirp. Libreto saamislugu oli üsna keerukas. Selle aluseks oli komöödia ,,Vangla", mis oli üsna labane äravahetamisjant. Mõne aja möödudes tegid Offenbachi libretistid sellest komöödia ,,Uusaastapidu". Uuenduseks oli siin pidu teises vaatuses, kus kõik tegelased kohtuvad. Hiljem tegi kirjastaja Gustav Lewi ettepaneku jant ümber töötada opereti libretoks ja pakkuda seda Johann Straussile. Heliloojale meeldis libreto ja ta komponeeris sellele kuue nädalaga muusika

Pronksiaeg ja Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus

3.Pilet 1).Pronksiaeg Vanimate pronksesemetena tuntakse praegu Muhust leitud odaotsa , Kivisaarest leitud sirp ja veel 11 kirvest. Katsed näitasid ,et pronkskirvega saab puu raiutud 3 korda kiiremini kui kivikirvega. Kuigi ikka valmistati kivist, luust ja sarvest tööriistu, sest eestis puudusid vajalikud vase-ja tinamaagid, mujal olid need liiga kallid ,et neid arvukamalt hankida. Nooremal pronksajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvöödes. Neid rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Püstitati paekivist tara või palkidest kaitsesein

Debora Vaarandi

Tõlkis soome, saksa ja vene keelset loomingut. Modell maalidel, mis kujutavad Lydia Koidulat.  Elulugu Lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi, mille koolilehes ilmus poetessi esimene luuletus "Udus". A.Hindi toetusel astus TÜ filosoofia teaduskonda. Avaldas arvustusi Eesti Kirjanduses ja Postimehes. Tõlkis Alfred adleri ``Inimesetundmise'' 1939. aastal abielu Hindiga lagunes. Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist 1940. aastal töötas Rahva Hääle toimetuse kultuuriosakonnas. Kultuurilehe Sirp ja Vasar peatoimetaja asetäitja, hiljem peatoimetaja. Sõjaaastatel viibis Venemaal ja Kasasthanis. 1944. tagasi Eestis. Luule 1945. aastal ilmus debüütkogu ``Põleva laotuse all''. ­ vabavärsis, kantud kodu igatsuse vaimust, lisaks kohustuslikule Stalini ülistamisele leidus selles palju ilmekaid looduskirjeldusi. Luuletuse "Eesti mullad" eest määrati talle 1965. aastal esimene Juhan Liivi luuleauhind. Luuletustes esines palju nukrameelsust. 1977

Suur ja väike algustäht

1.1)Kui Arno Tal Soome Urho Kaleva Kekkoneniga Toompeale Eesti Vabariigi Jorch Adniel Kiirele Rätsepmeistrite Suurristi Haige Pea 2)Venemaal Joosep Toots Vene Tallinna Paide Aleksandri Napoleoni Känd Saepuru Purjus Laevakapten Microlinki Nobeli. 3)Arno Tali Contra eesti Jimmy Ivanovi Soome Ivan Orava ,,Kuidas..." 4)Neljas Aste Värska Eesti Televisiooni ,,Reisile .." ,,Kuulus..." Erki Kõlu anekdoote. 5)Setumaa Postimees ,,Kõik in. televiisorite ette" Eesti 6)Jaan Tatikas Sirp ja Vasar Ümera Talvesõja 7)ÜRO Julgeolekunõukogus Beneluxi Parlamentaarse Nõukogu Tartu HugoTreffneri Gümn 2. revansi, kotletti, õnnelikkus, efektid afisid renessansiajastu, defitsiit, arhitektuur, blufi, abstraktne, konstateerima, klisee, psüühiline, türanlik, standardne. 3.Eesti Panga president; soome-ugri hõimupäevadest osavõtjad; Emakeele Seltsi esimees; riiklik inglise keele olümpiaad, eesti keele tulevik, lihavõttepühad ja suur reede,

Eesti kirjandus 1940-1955

Eesti kirjandus 1940-1955. Sõda ja stalinism. Ajastu poliitilised sündmused tähendasid põhimõttelisi muutusi kultuuri- ja kirjanduselus. Keelustati mitmed kirjanduslikud ja kultuurilised organisatsioonid ning suleti ajakirjanduslikke väljaandeid. Varem ilmunuist jäi alles vaid ajakiri "Looming", kuid sisu pidi sellelgi muutuma. 1940. aastal asutati ajaleht "Sirp ja vasar". Kõik ilukirjanduslikud tekstid pidid saama eelnevalt avaldamisloa. Kirjanikud sattusid olukorda, kus nad pidi tegema raskeid poliitilisi valikuid. Osa kirjanikest läks kaasa Nõukogude võimuga (J. Vares Barbarus, A. Jakobson). Sõja alguses põgenesid mitmed juunipööret tervitanud autorid Nõukogude Liidu tagalassed, kus jätkasid tegevust. 1943. aastal asutati Moskvas Eesti Nõukogude Kirjanike Liit. 1944. aastal lahkusid kodumaalt läände kümned tuhanded inimesed, nende hulgas paljud juhtivad kirjanikud (Gailit, Under). Pagulaskirjandus jäi aastateks isoleerituks...

Muusika Retsensioon ´´Lõbus Lesk´´

detsembril koos emaga. See oli me esimene operett, mida ma näinud olen. Ma olen koguaeg arvanud, et need on igavad, aga mulle see meeldis, kuna see oli naljakas. Alguses kui ma pealkirja vaatasin, siis ma ei arvanud,et see etendus nii lõbus võib olla. Selle kontserdi muusika oli väga lõbus. Kontsert oli sellepoolest mulle eriline, sest mulle meeldis selle operetti muusika ning üldine etendus. Helilooja Franz Lehár Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigendid Endel Nõgene, Lauri Sirp Lavastaja Jussi Tapola (Soome Rahvusooper) Kunstnik Anna Kontek (Soome Rahvusooper) Koreograaf Aita Vuolanto (Soome) Valguskujundaja Tõnu Eimra Osades: Karmen Puis või Heli Veskus (RO Estonia), René Soom (RO Estonia) või Aare Saal (RO Estonia) või Taavi Tampuu, Taisto Noor, Alla Popova või Margit Saulep, Urmas Põldma (RO Estonia) või Reigo Tamm, Margus Jaanovits, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Märt Jakobson, Simo

Doris Kareva powerpoint

Doris Kareva  Elukäik Sündinud Tallinnas 28. novembril 1958. aastal Elukutselt luuletaja ja tõlkija Õppis 19661977 Tallinna 7. keskkoolis 1977 jätkas Tartu ülikooli filoloogia teaduskonnas Osales kirjandusrühmituses ,,Wellesto" Töötas ajakirjas "Sirp ja Vasar" korrektorina 1982 Kirjanduse Liidu liige 1992 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni (ERK) peasekretär  Looming Esimesed kirjanduslikud loometööd ilmusid 60ndate aastate lõpus Osales Konkursil "noorte kirjandussündmus '76 " Kareva 11 luuletust valiti noorte autorite kogumikku ,,Viis tüdrukut ja kaheksa poissi." Esikkogu "Päevapildid". 1980. aastatel ilmunud tekstid toovad järkjärgult esile uusi tahke ,,karevalikkusest". ,,Vari ja viiv" osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist  Looming Tekivad suuremad kõlamängud, keeleüks...

Doris Kareva armuaeg

Doris Kareva on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Sündis 28. novembril 1958. aastal. Ta on õppinud Tallinna 7. Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis filoloogiateaduskonda. Kareva on teinud tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina ja ajakirja Meie Pere peatoimetajana. Ta on kirjanike liidu ja kirjandusrühmituse Wellesto liige. Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda

Doris Kareva Armuaeg

Doris Kareva on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Sündis 28. novembril 1958. aastal. Ta on õppinud Tallinna 7. Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis filoloogiateaduskonda. Kareva on teinud tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina ja ajakirja Meie Pere peatoimetajana. Ta on kirjanike liidu ja kirjandusrühmituse Wellesto liige. Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda

Vanemuise teatri sümfooniaorkester

on küll väga pikk ajalugu seljataga, kuid kes pole enne lindistamisele jõudnud. Vanemuine loodab lähema 4 aasta jooksul suurendada külastajate arvu 250 000-ni aastas. Kahjuks ei ole Vanemuise orkestri kava Internetist leitav. Orkestri dirigendid läbi aegade on olnud: Samuel Lindpere Juhan Aavik Juhan Simm A. Liiv Artur Kapp Arkadius Krull Eduard Tubin Erich Kõlar Toomas Kapten Endel Nõgene Toomas Vavilov Hendrik Vestman Lauri Sirp Mihkel Kütson Mihkel Kütson sündis 11. septembril 1971 Tallinnas. Ta lõpetas 1989 Tallinna Muusikakeskkooli muusikateooriaerialal. Edasi jätkas õppinguid EMA-s koorijuhtimiserialal. 1992 suundus DAAD-i (Deutsche Akademische Austauschdienst) stipendiaadina õppima Hamburgi Kõrgemasse Muusika- ja Teatrikooli, mille lõpetas orkestrijuhtimise erialal aastal 2001. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_K%C3%BCtson, http://www.sirp.ee/index.php?

Muusika orkester

6. Millal ja kus asutati Eesti esimene sümfooniaorkester? Aleksander Läte eestvedamisel asutati aastal 1900 Tartus Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde Eesti esimene sümfooniaorkester. 7. Nimeta 3 Eesti olulisemat orkestrit ja nende dirigendid hooaeg 2020/2021 seisuga 1.Eesti tuntum sümfooniaorkester on ERSO e. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Dirigendid: Olari Elts, Neeme Järvi, Paavo Järvi 2.Rahvusooper Estonia orkester  Dirigendid: Arvo Volmer, Kaspar Mänd, Lauri Sirp, Risto Joost, Vello Pähn 3. POLITSEI- JA PIIRIVALVEORKESTER, dirigendid Hando Põldmäe ja Riivo Jõgi

kohtlemise voliniku kantselei. Tallinn 2017. Võrgulehel: http://www.vordoigusvolinik.ee/wp- content/uploads/2017/08/teemaleht_rahvus.pdf (03.01.2018) 3. . Integratsioon ­ Miksike. Võrgulehel: http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/tolerants/inimoigused/11.htm (25.12.2017) 4. Integratsiooni sihtasutus. Lõimumise väljakutse: venekeelne eestimeelsus. Võrgulehel: https://www.integratsioon.ee/uudised?news_id=118 5. Mida teha venelastega? Sirp, (2015). Võrgulehel: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9- sotsiaalia/mida-teha-venelastega/ (02.01.2018) 6. RIP 2008-2013 Vajadus ja teostatavusuuringu lõpparuanne. (2008). Võrgulehel: http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Valitsemine_ja_kodanike %C3%BChiskond/Eesti_loimumiskava/uuringute_lopparuanne_jaanuar2008.pdf (02.01.2018)

Jaapani Ninjad

varvas teistest varvastest eraldatud, see kandis näiteks köiel ronimisel parema haarde. Ninjadel oli õhuke saag nimega shikoro. Ninjad kasutasid shikorot akente ja uste läbisaagimisel. See riist sobis ka müüridesse ja seintesse vaateaugu tegemiseks.  Pilt nr.2 „ Ninjade varustus“ Ninjade varustusse kuulus ka metallketiga sirp, mis kandis nime kusariganna. Kusariganna kett mille otsa olid kinnitatud raskus, keerdus osava kasutaja juhtimisel ümber vaenlase jäsemete. Terav sirp võimaldas vaenlase ühe hoobiga tappa. Ninjadel olid ronirauad nimega tekagi-shuko, mis olid kasutusel pealmiselt järskudest pindatest ülesronimiseks. Tekagi shukodel olid teravate karu küünistega sarnased raudogad, mis olid väga efektiivsed lähi-võitluse relvad.

"Nahkhiir"

"NAHKHIIR" Käisin 2008 aasta detsembris vaatamas Johann Straussi operetti "Nahkhiir". Helilooja: Johann Strauss Libreto autorid: Karl Haffner, Richard Genee Tõlkijad: Kulno Süvalep, Aivar Tommingas Lavastaja ja kunstnik: Mare Tommingas Muusikajuht ja dirigent: Hendrik Vestmann Dirigent: Lauri Sirp Näitejuht: Aivar Tommingas Koreograaf: Jelena Karpova Valguskujundajad: Mare Tommingas, Tõnu Eimra Osatäitjad: Urmas Põldma, Alla Popova, Karmen Puis, Angelika Mikk, Merle Jalakas, Atlan Karp, Jaan Willem Sibul, Mati Kõrts, Taisto Noor, Tõnu Kattai, Siiri Koodres, Aivar Tommingas jne. "Nahkhiir" on Johann Straussi üks menukaimaid operette, mis esietendus 1874. aastal Viinis. Tänu kaasahaaravatele tantsunumbritele, meeldejäävatele lauludele ja

Ruja

Peeter Malkov (flööt,laul  Diskograafia Albumid "Ruja" (1979, EP) "Ruja" (1982) "Kivi veereb" (1987) "Pust budet vsjo" (vene keeles " ", 1989) Kogumikud "Must lind" (1994) "Need ei vaata tagasi..." (1999, 5CD või 2CD+3CD) Videod "Rujavisioon" (1999, VHS)  Üks ruja kuulsamaid albumeid ,,Need ei vaata tagasi" Bändi loomine 1971. aastal ilmus nädalalehes Sirp ja Vasar ettepanek hakata kasutama sõna ,,fantaasia" asemel sõna ruja. Sama aasta septembrikuus tuli Rein Rannapil mõte panna kokku ansambel just selle sama uudissõnaga. Põhiprintsiibid RUJA loomisel: · 1. Rahvuslik ("oma") originaalmuusika · 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst · 3. Tugevad (proffessionaalsed) muusikud · 4. Viia biitmuusika kunstilisele tasemele

Uinuv kaunitar

21. novembril käisin vaatamas Tartus Vanemuise suures majas Pjotr Tsaikovski balleti ,,Uinuv Kaunitar". Esimest korda etendus see 2008. Aastal. Orkestri dirigent oli Lauri Sirp. Osatäitjateks olid paljud välismaalased, näiteks Silias Stubbs, Hayley Blackburn ja Nashua Mironova. Ballett räägib noorest tantsijast Aurorast, kellest võib saada tulevikus hea tantsija. Oma 16. Aasta sünnipäeval torkas ta ennast kogemata grammofoni nõelaga ja suri nõelalt saadud metalli veremürgituse tõttu. Teises vaatluses käsitleti antud olukorda saja aasta pärast. Käes oli siis suvelõpp. Kamp noori uitas suvituskuurortis ringi, kui äkki sattusid nad hüljatud maja juurde

Mihkel Mutt

vabakutseline kirjanik, 1988­1990 Noorsooteatri kirjandusala juhataja, 1990­1991 EV Välisministeeriumi informatsiooni- büroo juhataja. 1991­1993 töötas ta ajalehtedes Eesti Ekspress, Eesti Aeg ja Hommikuleht. 1997­ 2005 oli Mutt kultuurilehe Sirp peatoimetaja. Muti juhtimise ajal alustas ilmumist Sirbi vaheleht Diplomaatia. Aastast 2005 on ta ajakirja Looming peatoimetaja. 2000. aastal anti talle Valgetähe III klassi teenetemärk. Ta on abielus kunstnik Tiina Tamme-taluga. Nad kohtusid peale näitust Wiiralti kohvikus, näitus ise toimus Tallinna Kunstihoones. Mihkel soovis

Mees kes teadis ussisõnu

Mees, kes teadis ussisõnu 1.Leemeti isa oli selline uueaja mees,kuid Leemeti onu Vootele oli mees,kes hindas vanaaega ja vanuväärtusi.Vootele jaoks oli oluline,et inimene oleks see,kelleks ta oli sündinud.Ta soovis Leemetile anda edasi teadmisi ussisõnade kohta,mida Leemeti isa ei mõelnudki edasi anda,tema soov oli olla hoopis kaasaegsem inimene. „Me peame kiiresti külla kolima!“ „Elu libiseb meist muidu mööda! Tänapäeval elavad kõik normaalsed inimesed lageda taeva all, mitte võsas! Ka mina tahan künda ja külvata, nagu seda tehakse kõikjal arenenud maailmas! Mille poolest mina kehvem olen? Ma ei taha elada nagu kerjus! see on iseäranis hõrk roog, mida peab lihtsalt oskama süüa. „Mitte nagu meie lihakäntsakad, mida iga loll mõistab õgida, vaid peenema maitsmismeelega inimesele kohane euroopalik toit. Need olid kõik need väited Leemeti isa suust,millest Vootelel oli täiesti ükskõik. 2.Ussisõnad-sõna, mis kutsub...

Nimetu

novembril 1958 helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta õppis 1966-1977 Tallinna 7. keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolipäevil tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes, lõpuks pidi ta asuma kaugõppele ning ta lõpetas kooli inglise filoloogina 1983. aastal. Poetess osales 1980. aastate lõpul kirjandusrühmituse ,,Wellesto" tegevuses 1979. aastal asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe (Sirp) toimetuse kolleegiumis. Luuletaja Maria Lee on Doris Kareva tütar. Kareva ise on loomult pigem tagasihoidlik, aga väga udupeen ja daamilik, keda võib ka tänaval kohata igapäevaselt kübaraga. 1982. aastast sai kirjanik Kirjanike Liidu liikmeks.1992. aastast UNESCO Eesti rahvuskomisjoni (ERK) peasekretäri ametit pidanud Doris Kareva leping pidi kehtima 2011.

Doris Kareva

elu ei ole lugu, vaid lootus ja loomine. Elulugu Doris Kareva sündis 1958. aastal helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta õppis 1966­1977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992­2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju"

ILUKIRJANDUS - proosa

võõramaalaste moodi elada. Hea küpse põdrakints on hoopis teine asi. Tule aga tule nüüd sööma, kallis laps! Kelle jaoks ma need kintsud siis küpsetasin?" Isa oli ilmselt teist meelt. Tema tahtis olla uue aja inimene ja uue aja inimene pidi elama külas /.../ Ta pidi kasvatama rukist, töötama terve suve nagu mingi räpane sipelgas, selleks et saaks sügisel tähtsa näoga leiba kugistada ja olla sedasi võõramaalaste sarnane. Uue aja inimesel pidi olema kodus sirp, millega ta sügisel küürakil maas vilja lõikas; tal pidi olema käsikivi, millega ta ähkides ja puhkides terasid jahvatas. Onu Vootele jutustas mulle, kuidas mu isa ­ veel alles metsas elades ­ ärritusest ja kadedusest peaaegu lõhki pidi minema, kui ta mõtles sellele, millist huvitavat elu naudivad külainimesed ja missuguseid põnevaid riistu neil on. ,,Me peame kiiresti külla kolima!" oli ta karjunud. ,,Elu libiseb meist muidu mööda!

Pille Lill

Sümfoonia; Tobias – “Joonase lähetamine”; Soštakovitš – 14. sümfoonia, Sibelius "Kullervo" jpt). Ta on olnud paljude kaasaegsete heliloojate teoste esmaettekandja (Sumera, Põldmäe, Kaumann, Pertmann, Andersson jt.). Pille Lill on teinud koostööd mitmete dirigentidega (Gennadi Roždestvenski, Carlo Felice Cillario, Neeme Järvi, Eri Klas, Nikolai Aleksejev, John Storgårds, Gintaras Rinkevičius, Arvo Volmer, Mihkel Kütson, Jüri Alperten, Olari Elts, Andres Mustonen, Lauri Sirp jt) ning tema hääl on jäädvustatud mitmetel CD-del – R. Tobias “Joonase lähetamine” (dir. N. Järvi 2009 DVD; Grammofon AB BIS 1995), M. Sink "Jõululaulud” (PLMF 2006), L. Sumera “To Reach Yesterday” (Megadisc 2005), “Oreli- ja kammermuusikat” (Eres 2000), J. Torrim “Orelimuusika/Orgelwerke” (Antes 1997).

Enn Soosaar lühireferaat

Tallinna Reaalkool Enn Soosaar Lühireferaat Eliise Leismann Tallinn 2011 Enn Soosaar Enn Soosaar sündis 13.veebruaril 1937 Tallinnas ning suri 10.veebruaril 2010 aastal. Elukutselt oli ta eesti tõlkija, kolumnist, kriitik ja publitsist. Tallinna Reaalkoolis õppis ta aastatel 1951-1954. Aastal 1964 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli inglise filoloogina . Tema isa oli Evangeelse Luterliku kiriku vaimulik. Ränga mootorrattaavarii tagajärjel jäi 1950. aastate keskel ratastooli. Ta kasvas üles tarkade ja õpetlike raamatute keskel. Tema peamine eesmärk oli anglo-ameerika kirjanduskultuuri vahendamine eesti keelde. 1965 aastal alustas ta oma tõlkijateed. Ta on üks pädevama...

„Rigoletto“

Retsensioon ,,Rigoletto" 6. detsembril kell 19.00 toimus Vanemuise väikeses majas Giuseppe Verdi ooper ,,Rigoletto". Ooperi muusikajuhiks ja dirigendiks oli Lauri Sirp, lavastaja Taisto Noor ning kunstnik oli Aime Unt. Solistid olid leedulane Kristian Benedikt, kes mängis Mantua hertsogi, Rigoletto osas Atlan Karp, Rigoletto tütart Gildat mängis leedulane Viktorija Stanelyte, palgamõrtsukas Sparafucilet Taisto Noor ja tema õde Maddalenat Valentina Kremen. Soliste saatis Vanemuise Sümfooniaorkester ning Vanemuise ooperikoor. Ooperi ,,Rigoletto" tegevus toimub 16. sajandil Mantuas ja selle lähiümbruses. Rigoletto

''la traviata'' arvustus

Käisin elus esimest korda ooperis 25. märtsil 2009 ning vaatasin Giuseppe Verdi ooperit ,,La Traviata''. Peaosalist Violettad kehastas Peterburi Maria teatri väga hinnatud solist Svetlana Trifonova ja kõrvalosi Juhan Tralla, Oleg Balashov, Eduards Cudavkovs, Valentina Kremen, Karmen Puis, Merle Jalakas, Taisto Noor, Aivar Kaseste, Jaan Willem Sibul, Endel Kroon, Märk Jakobson ning Tõnu Kattai. Lavastajaks oli Taisto Noor, dirigeerisid Mihkel Kütson, Paul Mägi ning Lauri Sirp, kuntstnilise poolega tegeles Liina Pihlak ning koreograafia eest hoolitses Rufina Noor. ''La Traviata'' põhineb tõestisüdiud lool, mis teeb selle ooperi veelgi meeldejäävamaks ning tähelepanuväärsemaks ning seda peetakse õigusega Verdi kõige õnnestunumaks ning silmapaistvamaks teoseks. Esietendus toimus 1853. aastal Veneetsia La Fenice ooperiteatris, kuid lõppes kahjuks täieliku läbikukkumisega. Ooperi läbivaks teemaks on armastus ning eneseohverdamine viimase nimel.

Ooper "Figaro pulm" retsensioon

Retsentsioon ,,Figaro pulm" Käisin vaatamas ooperit W.A. Mozarti ooperit ,,Figaro pulm", kuna avanes võimalus saada kultuurielamuse eest ka kergelt hinne. Nagu juba enne mainisin, siis ooperi heliloojaks on Wolfgang Amadeus Mozart, muusikajuht ja dirigent on Lauri Sirp ning lavastajaks on lätlanna Indra Roga. Peaosatäitjat Figarot kehastas Vanemuine ooperilaulja Atlan Karp ning tema armastatut Susannat kehastas Pirjo Püvi. See oli mu esimene elamus ooperivaldkonnas. Olen küll eelnevalt televisioonist mõnikord jälginud mõnda ooperit, kuid positiivseid emotsioone ei ole siiani see minus väga tekitanud, kuna ooper on tundunud kõrk, külm ja emotsioonitu. See teos pakkus aga rohkem huvi, kuna

ANDRES EHIN 1940 – 2010

ANDRES EHIN 1940 ­ 2010 Isa esindas Eesti Vabariiki Sveitsis Genfis Rahvaste Liidu komisjonis ja Eestis oli Maksude Valitsuse asedirektor. Ema õpetas Prantsusmaal Nantes'I linnas inglise keelt, Eestis oli tõlk. Kodus räägi vabalt vene, saksa, inglise keelt. Vanemad jäid repressioonidest puutumata tänu tutvustele. Ema lastega jäi Eestisse. Kasvas väiksena üles Viljandis ja Mulgimaa taludes. "Teine kord paistis 7 km taha tallu ära, kuidas Viljandi linn põles." 1945. kolis pere Tallinnasse. Haridus: · Tallinna 21. keskkool. Kooliajal toimus küüditamine, paremad õpetajad ja paljud klassikaaslased küüditati ­ Andres Tarand (peaminister) pääses. · Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Alustas luuletamisega. Ülikoolis õpitav ei vaimustanud. Vaimustas lääne modernistlike luule, eesti pagulasluule ja "Arbujate" rühtmituse luule ­ luuletajate sõpruskond, kuhu kuulusid Betti Alver, Bernard Kangro, Uku ...

Anti Marguste

ANTI MARGUSTE Anti Marguste sündis 5. augustil 1931. aastal. Anti Marguste lõpetas 1953 Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna ja 1960. aastal kompositsiooni erialal Tallinna Konservatooriumi Mart Saare ja Anatoli Garsneki klassis. Aastast 1962 on helilooja õpetanud Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis muusikateoreetilisi aineid. Ta on olnud Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1960. aastast. Aastatel 1959­1962 töötas ta ajalehe "Sirp ja Vasar" muusikaosakonna juhatajana. Anti Marguste pälvis 1983 Eesti NSV muusika-aastapreemia. (Teoseid on Anti kirjutanud 1951 kuni 2000 aastani välja.) Anti Marguste on helilooja, kelle arvukate teoste hulka kuulub nii suur- kui ka väikevorme, nii sümfooniaid kui koorilaule. Ikka rahvusliku värvinguga helimaalinguid loova helilooja teostes on nii rahulikku eluvaatlust kui irooniatki, kuid enne kõike leiame siit muigvelsui väljamõeldut ja l...

DORIS KAREVA ELU JA LOOMING

Saaremaa Ühisgümnaasium DORIS KAREVA ELU JA LOOMING Referaat Koostaja: ... Kuressaare 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.ELULUGU JA LOOMING.......................................................................................... 4 1.1 Elulugu............................................................................................................. 4 1.2 Looming............................................................................................................ 4 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 6 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 7 2...

Mälumäng - Tööriistad ja arvutid

HAAMRIT 8. MILLISE TÖÖRIISTAGA KUJUTATAKSE TRADITSIOONILISELT SURMA? VIKATIGA 9. KAS ESIMESED TÖÖRIISTAD TEHTI TERASEST? EI 10. MILLINE NEIST ON TÖÖRIIST ­ VIIL, VARU VÕI VARVAS? VIIL 1-12.KLASS 1. KUIDAS NIMETATAKSE JALGADEL LAUDA, MILLEL SAAB MAALIDA? MOLBERTIKS 2. MILLINE NEIST EI OLE TRELL ­ AKUTRELL, LÖÖKTRELL VÕI MÜÜRTRELL? MÜÜRTRELL 3. KUIDAS NIMETATAKSE VARARAT TEISITI? HAAMRIKS 4. MIS TÖÖRIISTAD OLID NÕUKOGUDE LIIDU LIPUL? SIRP JA VASAR 5. MILLINE FIRMA TOODAB WINDOWS OPERATSIOONISÜSTEEME? MICROSOFT 6. MIS AASTAL TULI MÜÜGILE ESIMENE SÜLEARVUTI? (EKSIMISVÕIMALUS + - 20) 1981 7. KUIDAS NIMETATAKSE VASE SULAMIT TSINGI VÕI TINAGA? PRONKS 8. MIDA TÄHENDAB INGLISE KEELES LEVINUD TÄHEÜHEND DIY? DO-IT- YOURSELF 9. MILLISE TÖÖRIISTAGA KUJUTATAKSE TRADITSIOONILISELT SURMA? VIKATIGA 10. MILLINE OSA INIMESTE KÄEST PUUDUB LOOMADEL, MIS VÕIMALDAB

Giuseppe Verdi ,,Rigoletto'' - minu ooperielamus

,,Rigoletto ooperist'' on kirjutada nii mõndagi, kuid lavakujundu ja muusika jäid kohe eriti meelde. Peaproovi esitati Rahvusooper Estonias. Ooperi libreto on kirjutanud Fransesco Maria Piave ning see siis põhineb Victor Hugo näidendil ,,Leroi s'amuse''. Ooperi esiettekanne toimus Veneetsias 11.märtsil 1851. Tegevus toimus 16. sajandil Mantuas ning selle lähiümbruses. Lavastajaks on Taisto Noor ning muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp, samuti oli dirigendiks Paul Mägi ning kunstnik Aime Unt. Ooperi koreograaf on Rufina Noor ja valguskujundajad Andres Sarv ja Martin Meelandi. Lavastuse põhijoontena jäid silma alguses etenduse muusika ning valgustus. Valgustuse kohta peaks mainima et, see jäi veidike nõrgaks ning polnud hästi näha. Kui istuda näiteks kuskil nurga taga üleval reas siis ei näe sündmustikku, ja see on ebameeldiv. Lavastuse

Prostitutsioon Eestis

Eesti inimesed võtavad prostitutsiooniga seonduvat äri kui enesestmõistetavat turumajanduslikku vabadust. 2005. aasta uuringu järgi arvab 90% Eesti inimestest, et prostitutsiooni pealt teenivad paljud ettevõtted nagu turismifirmad, hotellid, taksojuhid jne. 82% inimestest on veendunud, et prostitutsioon toob Eestisse seksturiste. Inimeste üldistes arusaamades on seksiäri Eestis paljudele huvirühmadele aktiivne äritegevus ja kasumi mõttes oluline.( SIRP, 2006 nr: 22) 1.5 Prostitutsiooniteenuste kasutamise levik meeste ja naiste seas Prostituutide teenuste kasutamine on just levinud meeste hulgas. Võime küsida, miks see nii on? Miks naised ei kasuta meesprostituutide teenust nii levinult? Vastus sellistele küsimustele on tegelikult lihtne. Juba aega algusest saati on ühiskondades levinud arusaam, et naise koht on olla kodus, naine on nõrgem pool ning mees on see, kes esitab küsimusi ja on majas peremees

Jürgen Rooste "Higgsi boson" ARVUSTUS

boson“ Koostaja: M. Kõre Lühiülevaade luuletaja Jürgen Rooste elust ja tegevusest: 1979- 31. juulil sündis Jürgen Rooste Tallinnas 1997- lõpetas Tallinna Reaalkooli ja asus õppima Tallinna Pedagoogikaülikooli 1998- Sai Tallinna Noorte Tegijate (TNT) liikmeks 2000- lahkus TNT-st 2001- sai Kirjandusfestivali Sotsia juhtfiguuriks 2002- asus tööle kirjandus- ja tegevtoimetajana tööle ajalehes Sirp 2007- lahkus kirjandus- ja tegevtoimetaja kohalt ning sai Eesti Instituudi Soome filiaali juhatajaks 2008- lahkus juhataja kohalt, sai Eesti Kirjanike Liidu projektijuhiks, toimetas ajalehe Sirp internetiväljaannet ja aitas ETV-l teha luulesaadet 2012- sai Maalehe kultuuritoimetajaks Jürgen Rooste oli abielus õpetaja-tõlkija Ester Roostega ning neil on tütar Hõbe Ann (2001) ja poeg Emil Henri (2006). Nüüdseks on nende abielu lahutatud ja Jürgeni uueks elukaaslaseks on

Andra Teede

Looming ja kirjanduslik tegevus 2005.a. on ilmunud tema luulet koguteoses ,,Väike kuri kevad" koos Janno Pikkati ja Mart Valneriga 2006. a. ilmus debüütkogu ,,Takso Tallinna taevas" 2007.a luulekogu ,,Saage üle" 2009.a luulekogu ,,Atlas" Tema luuletusi on ilmunud ka ajakirjanduses (Looming, Vikerkaar, Värske Rõhk, Sirp, Eesti Ekspress jm). 2007. a. ilmunud Tartu NAK-i "Väikese pornoraamatu" üks autoreid Andra Teede on tegev ka kirjanduskriitikuna (Eesti Ekspress, Sirp, Eesti Päevaleht, Lugu jm), kelle kirjatöid sel alal iseloomustab hoolikas lähenemine vaadeldavale materjalile. Peale selle on ta teinud intervjuusid ja portreelugusid kirjanikega (Heljo Mänd, Oskar Tanner). Kirjanduselust on Andra Teede osa võtnud ka organiseerijana, olles 2007. aastal kirjandusnädala SOTSIA peakorraldaja, aastast 2008 on ta Tartu kirjandusfestivali Prima Vista kaaskorraldaja. 2009. aastal korraldas Andra Teede

Kontserdiarvustus

Paljude Pärnu Linnaorkestriga esinenud solistide seas on ka maailmamainega viiuldajad Liana Issakadze (Venemaa), Sergei Stadler (Venemaa), Xiang Gao (USA) ning pianistid Chitose Okashiro (USA) ja Kalle Randalu. Orkestrit on juhatanud Loit Lepalaan (peadirigent 1994-97), Toomas Kapten, Mati Uffert, Andrus Kallastu, Mati Pdra, Guido Kriik, Jüri Alperten (peadirigent aastast 1998), Kristjan Järvi, Olari Elts, Toomas Vavilov, Vello Pähn, Erki Pehk, Tarmo Vaask, Aivo Välja, Lauri Sirp, Endel Nõgene, Roman Matsov, Eri Klas, Neeme Järvi... Lõpetuseks veel niipalju, et kontserdil esinenud solistid olid vägagi erinevad. Omaaegne täht Tõnis Mägi on rokilikult käriseva häälega jõuline esineja. Maarja-Liis Ilus aga väga romantilise ja õrnakõlalise häälega laulja, kellele sobivad hästi klassikalised Ameerika filmidest tuntud-kuuldud jõululaulud.

Esimene Eesti

Ülemnõukogu Kuidas nimetati Eesti Vabariigi parlamenti 1920. aastatel? Riigikogu Millist nimetust kannab Nõukogude Liidu ja Soome vahel aastatel 1939-1940 toimunud sõda? Talvesõda Nimeta linn Leedus, mille Hitler hõivas 1939. aasta märtsis. Klaipeda Kuidas nimetatakse sõjategevust läänerindel II maailmasõja algul, kui kumbki vaenupool ei ilmutanud erilist aktiivsust? (kaks sõna) Kummaline sõda Kes oli vapside tegelik juht? Artur Sirp Kes oli Eesti Vabariigi viimane peaminister aastatel 1939-1940? Jüri Uluots Kes on nimekas Inglise poliitik, Inglismaa peaminister II maailmasõja ajal? Winston Churchill Kes oli Eestis 1940. aasta juunipöörde järel moodustatud uue valitsuse peaminister? Johannes Vares-Barbarus Kes nimetati 1938. aastal Eesti Vabariigi presidendiks? Konstantin Päts Kes esindas opositsiooni Pätsi vaikival ajastul? Jaan Tõnisson