Vesipruul mürgitas ära Tatika koera. Pontu rikkus haukumisega nii Vesipruuli päevast kirjalembust, kui ka uneaega. Sellepeale loopis Jaan külarahvaga puuladvas kirjutanud Vesipruuli kividega, siis aga rikus Salomoni istumispaiga, nii et teine püksepidi sinna kinni jäi. Salomon oli aga sellesuhtes haritum, et ta teisele kuidagi enam tagasi ei teinud, vaid varjas end korteri ukse taga. Kreeka filosoof on kunagi öelnud, et targad inimesed on justkui sirgjooned ja rumalad nagu kõverjooned. Sirgjooned saavad olla paralleesed, seetõttu saavad targad inimesed aru nii üksteisest kui ka rumalatest. Kõverjooned ei ole kunagi paralleelsed, seetõttu ei saa rumalad aru ei üksteisest ega tarkadest. Arvan, et seda viimast sooviski Bornhöhe oma teosega edasi anda. Ainuke asi mida võiks Tatika ja Vesipruuli kasuks öelda on vähemalt see, et hoolimata kõigest jäid nad oma "tööle" ja uskumustele truuks. Mõlemad üritasid oma asju hoolimata kõigest, edasi teha
1. Mis on lainefront? Lainepind ehk lainefront on pind, millel kõik keskkonna punktid võnguvad ühes ja samas lainefaasis. 2. Mida kirjeldatakse valguskiire abil? Defineeri kiire mõiste valguskiir on mõtteline joon, mis näitab valguslaine levimissuunda ruumis. Homogeenses keskkonnas on valguskiired alati sirgjooned. 3. Miks ei ole võimalik valguskiiri vaadelda? mida saame vaadelda? Igapäevaelus saame jälgida mitte valguskiiri, mis on mõttelised jooned, vaid valgusvihkusid, mis oma olemuselt kujutavad paljudest valguskiirtest koosnevaid kimpe 4. Kirjelda koonduvat valgusvihku (kiirte abil, vihus sisalduva energia abil) Koonduvas valgusvihus lähenevad kiired üksteisele. Valgusvihus kiirte sihis edasi liikudes (valgusallikast eemaldudes) suureneb vihus sisalduv
Konstruktivism Mida kujutab endast konstruktivism? Konstruktivism sai alguse Venemaal Avaldus kõige selgemini maalikunstis, olles kubismi ja futurismi edasiarendus. Kui kubism üldistas loodusvorme, leides nendes geomeetrilisi põhikujundeid, siis konstruktivism tegeles vaid abstraktsete vormidega; tasapinnal-ruut, riskülik, ring, kolmnurk , horisontaalid ja vertikaalid; Maalikunstis valitsesid vaid geomeetrilised elemendid ja sirgjooned, mille abil püüti üksikute vormide ja värvide vastastikuse mõju kaudu luua pingestatud kompositsiooni. Kunstnikud püüdsid oma teostega jõuda uue konstrueeritud esteetilise reaalsuseni, objektiivse iluni. Konstruktivism Venemaal Kunstnikud uskusid kommunistlikku utoopiat ja lootsid, et saavad oma kunstiga aidata uue ühiskonna loomist Arvati, et kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama (konstrueerima) uut keskkonda.
Renessansiajal ei ehitatud palju kirikuid, barokiajal hakatakse uuesti. Kirikute üldine ilme muutub palju. Tegu ei ole enam basiilikaga, kus siseruum on jaotatud kolmeks. On üks suur pikergune ruum, mis sobis selleaegsetele kirikutele hästi, kirik mahutas palju inimesi, kristlasi oli ju rohkem. Kiriku põhiplaan on endiselt ladina risti kujuline. Külglööve asendasid tihti nii põhja- kui lõunaküljel olevad kabelite read. Puudusid sirgjooned, ruumid olid ovaalsete kujudega. Barokiarhitektuuri alguseks peetakse Jesuiitide ordu kirikut Il Gesu kirikut Roomas. Selles tulevad välja baroki tunnused. Fassaad on jaotatud kaheks, kasutatud on kolmnurkviile, poolsambaid. Kaks korrust omavahel on ühendatud voluudiga, mis on põhiline barokidetail. Süvendid annavad valgust ja varju rohkem, muudavad fassaadi rahutumaks ja maalilisemaks. Veel olid omased ovaalaknad. Kui vaadata sisearhitektuuri, siis omavad tähtsust skulptuurid ja maalid
kuhu võnkumised veel jõudnud ei ole. Kuidas liigitatakse laineid nende frondi kuju põhjal + joonised Sõltuvalt lainefrondi kujust liigitatakse laineid tasa (lainefront on tasapind) ja keralaineteks (lainefront on kerapind). Mõnikord, kui lainefrondi pind tähtsust ei oma, kasutatakse laine levimise kirjeldamiseks ka kiire mõistet. Elektromagnetlainete korral on ühtlases keskkonnas levivat lainet kirjeldavad kiired sirgjooned. Millise valgusvihu korral on valgus tasalaine? Tasalainele vastab paralleelne kiirte kimp (kiired on paralleelsed sirged). Keralainele vastab kas koonduvate (kiired lähenevad üksteisele) või hajuvate valguskiirte kimp (kiired eemalduvad üksteisest). Koonduva kimbu korral kera pind kahaneb, hajuva kimbu korral aga kasvab. Millise valgusvihu korral on valgus keralaine? Eelmine Milliseid (valgus)laineid nimetatakse monokromaatilisteks? Laineid, mille lainepikkus (või ka sagedus) ei
viimasega paralleelsete sirgetena. • Maailma põhijoonis on ristkülikuline.[6] Normaalaspekti puhul: • Moondevabaks jooneks on ekvaator (lõikesilindri puhul siiski sellest võrdsele kaugusele jäävad kaks paralleeli). • Paralleelid esitatakse ekvaatoriga paralleelsete ja sama pikkusega sirgetena. • Geograafilised poolused kujutatakse sirgjoontena, mille pikkus on sama kui ekvaatoril. • Meridiaanid on ühepikkused paralleelsed sirgjooned, mis ristuvad ekvaatoriga • Geograafiline võrk kujutatakse ristvõrguna, mille suunad vastavad kaardi peasuundadele; selle tõttu suurim ja vähim erimõõtkava ühtivad paralleelide omavahelises kauguses ja selle muutumises.[6] Silindriliste projektsioonide põikaspekti puhul kujutatakse ainult telgmeridiaan sirgena, ülejäänud meridiaanid on pooluste suunas koonduvad telgmeridiaani suhtes rangelt sümmeetrilised kõverad.
objekti heledusastmikust, on objekti tonaalselt õige edasiandmine pildil võimalik mitmesuguste säriaegadega, mis vaatamata nende hulgale on kõik õiged. 13. Mis juhtub pildiga, kui pildistada inimest lähedalt objektiiviga, mille fookuskaugus on 17mm? Kuidas sellist objektiivi nimetatakse? Ülilainurk objektiivid (näiteks 16mm): - ei võimalda kasutada mitte üksnes erakordselt laia vaatenurka, vaid toovad kaasa ka efekti mida nimetatakse moonutamiseks. Ülilainurk muudab sirgjooned pildil kõverjoonteks (eriti nurkades) ja tulemuseks võib olla väga omapärane. Kui pildistada lühikese maa peal näiteks vana maanteemuhku (sapakat) võib pildil olla tulemuseks hoopis veoauto moodi masin 14. Millist tüüpi objektiiv on sobilik pildistamiseks kaugelt näiteks linde? Lindude pildistamiseks on sobiv peegelkaamera. 15.Millist objektiivi nimetatakse normaalobjektiiviks? Normaalobjektiiviks nimetatakse makroobjektiivi. 16.Milline on pilt ülesärituse korral?
18.Milline on meridiaanide ja paralleelide kuju püstsilindrilises konformses proj.Mis on paralleelide vahekauguse muutuse põhjus?(merkatori) Meriidiaanid on paralleelsed sirged, mille omavahelised kaugused on proportsionaalsed nenge geogr pikkuste vahega.Kuna tegelikuses meridiaanid koonduvad ,siis projektsiooni meridiaanide vaheline kaugus kaardil ,suundudes poolusele ,kasvab ,võrreldes tõelisega.parallelid on parallelsed sirgjooned 19.Meridionaalosa Merkatori projektsiooni abstsiss (x) paralleeli kaugus ekvaatorist minutites. 20.Millised on UTM ja NL-42 projektsiooni kolm põhierinevust?= 1.NL42 puhul võetakse telgmeridiaani projekts x teljeks ja ekvaator y teljeks, UTM puhul on vastupidi 2.NL42 kui puutujasilindrilisel projektsioonil on mõõtkava telgmeridiaanil 1.00 UTM puhul aga 0,9996 Mõlemal juhul, eemaldudes telgmeridiaanist ,mõõtkava suureneb .UTM puhul saavutatakse Eesti aladel juba mõõtkava 1,000
Vastavalt Albert Einsteini poolt 1916.a. esitatud üldrelatiivsusteooriale on universumit matemaatiliselt kõige sobivam kirjeldada kui neljamõõtmelist kõverat aegruumi. Kõvera aegruumi geomeetriat seob füüsikanähtustega väide, et osakeste neljamõõtmelised liikumisteed ja valguskiirte trajektoorid etteantud kahe punkti vahel on kõikvõimalike neid punkte ühendavate joonte hulgas lühima pikkusega jooned ehk geodeetilised jooned. Tasases ruumis on lühima pikkusega jooned sirgjooned, kõveras ruumis tuleb nende leidmiseks lahendada geodeetilise joone võrrand. Vaatleme lähemalt valguslainete levimist tasases aegruumis. Olgu meil mingil kerapinnal T valguse punktallikad, mis hetkel t saadavad välja valguslained. Elementaarlainefront iga punktallika ümber on kerapind, mis levib valguse kiirusega. Vastavalt Madalmaade füüsiku, matemaatiku ja astronoomi Christiaan Huygensi poolt
Makroökonoomika I MJRI.10.028 Valitud seminariülesannete lahendused ja /või vastused Seminar 1 ülesanne 10 (nominaalne ja reaalne SKP, deflaator) aasta Müüdud arvutite Tüki hind Müüdud autode Auto hind arv arv 2000 500 000 $6000 1 000 000 12 000 2010 5 000 000 $2000 1 500 000 20 000 a) Arvutage 2000 ja 2010 aasta nominaalne ja 2010 a reaalne SKP (2000 kui baasaasta) Nominaalne SKP: 2000.a. 15 miljardit, 2010.a. 40 miljardit Reaalne SKP 2010: 48 miljardit (baasaasta ehk 2000.a. reaalne SKP = nominaalne SKP = 15 mld) b) Milline oli reaalse SKP protsendiline muutus 2010 võrreldes 2000-ga? (48-15)/15=220% c) Arvutage reaalne SKP 2000 aastal kasutatades 2010 aastat kui baasaastat: 0,5*2+1,0*20=21 miljardit d) Milline oli nü...
2) mitteelastne pakkumine on olukord, kus kauba enda hinna suhteline (protsentuaalne) muutus on suurem kui pakutava koguse suhteline(protsentuaalne) muutus, järelikult elastsuskoefitsiendi väärtus on väiksem kui üks, ESp < 1 , pakkumiskõvera tõus on suur, S-kõver on järsk; 3) ühikelastne pakkumine.on juhul, kui hinna protsentuaalne muutus võrdub pakutava koguse protsentuaalse muutusega; järelikult ESp = 1 , pakkumiskõverad, mis lähtuvad koordinaatide alguspunktist ning on sirgjooned, ongi ühikelastsed; 4) elastne pakkumine on juhul, kui hinna protsentuaalne muutus on väiksem kui pakutava koguse protsentuaalne muutus, järelikult ESp >1, pakkumiskõver on laugjas, lame (S-kõvera tõus on väike); 5) täielikult elastne pakkumine on juhul, kui pakutava koguse muutused ei ole tavaliselt põhjustatud hinna muutusest; järelikult ESp läheneb siis lõpmatusele. Pakkumiskõver on horisontaalne joon. Ka väga väike hinna muut
j Joon. 48 Joon. 49 8.4. Kõverpinna lõikamine eriasendilise tasandiga Kahe pinna lõikejoone tuletamisel kasutatakse harilikult nn. abitasandite võtet, mis eeldab lihtsate tasandiliste lõigete olemasolu kõverpinnal: 1)pöördpindade telje ristlõiked on ringjooned; 2)joonpindade lõiked mööda moodustajaid on sirgjooned. Antud kõverpinda ja tasandit 2 lõikame niisuguste abitasanditega, mis lõikuvad antud kõverpinnaga (püstkoonust) mööda lihtsaid jooni (sirgjooned, ringjooned) ja nende projektsioonid on samuti lihtsad jooned. Iga abitasandi kaudu saadud abilõikejooned annavad omavahel lõikudes lõikejoone punktid (joon. 50). µ 1 2 µ2
Konstruktivism · Avaldus kõige selgemini maalikunstis, olles kubismi ja futurismi edasiarendus. · Kui kubism üldistas loodusvorme, leides nendes geomeetrilisi põhikujundeid, siis konstruktivism tegeles vaid abstraktsete vormidega; tasapinnal-ruut, riskülik, ring, kolmnurk , horisontaalid ja vertikaalid; · ruumis kuup, tahukas, kera, jt, geomeetrilised kehad. · Maalikunstis valitsesid vaid geomeetrilised elemendid ja sirgjooned, mille abil püüti üksikute vormide ja värvide vastastikuse mõju kaudu luua pingestatud kompositsiooni. · Kunstnikud püüdsid oma teostega jõuda uue konstrueeritud esteetilise reaalsuseni, objektiivse iluni. · Stiili suundumused avaldusid kõige varem (ca 1913) Venemaal: · Vene suprematism ja sellest välja kasvanud konstruktivism · Hollandi neoplastitsism · Prantsuse purism · Saksa konstruktivism ja Bauhaus
· 100mm - 24º · 200mm - 12º · 300mm - 8º · 400mm 6º Lainurkobjektiivid ehk 24-50mm: - sobivad ideaalselt võteteks, kus on vaja kaadrisse mahutada võimalikult suur ala. Seetõttu on neid sobiv kasutada maastike ja arhitektuuri pildistamiseks, grupifotode tegemisel. Ülilainurk objektiivid (näiteks 16mm): - ei võimalda kasutada mitte üksnes erakordselt laia vaatenurka, vaid toovad kaasa ka efekti mida nimetatakse moonutamiseks. Ülilainurk muudab sirgjooned pildil kõverjoonteks (eriti nurkades) ja tulemuseks võib olla väga omapärane. Kui pildistada lühikese maa peal näiteks vana maanteemuhku (sapakat) võib pildil olla tulemuseks hoopis veoauto moodi masin. Teleobjektiivid 50-xxxx mm: - koondavad väiksema osa vaataväljast, tuues asjad lähemale kui nad tegelikult on. Need on ideaalsed juhtudel, kui te ei saa pildistatavale objektile lähemale minna, kuid tahate, et objekt oleks pildil kujutatud küllalt suurelt
kasulikkusega, seega kogukasu jääb muutumatuks. Graafik on üldjuhul kõver kumer koordinaatide alguspunkti suhtes. Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist oleval kõveral hüviste kogumid asuvad, seda eelistatumad nad on, kuna annavad suuremat kogukasu (lähtutakse sellest, et tarbida soovitavad kogused on kõrgemal asuval kõveral suuremad ja tarbija on rohkem rahuldatud suurema koguse tarbimisel). Ühel ja samal kõveral liikudes tarbija heaolu ei mutuu. Asenduskaupade puhul on ÜKK-d sirgjooned, täiendkaupade puhul täisnurkse kujuga, erijuhtudel võivad olla horisontaalsed või vertikaalsed sirged või ka nõgusad. VALEMID Arvestuslik kasum – ehk raamatupidamislik kasum = kogutulu – otsesed kulud Asenduse piirmäär – MRSxy = kauba Y koguse muutus / kauba X koguse muutus. ÜKK näitab tarbijate soovitavat kasulikkuse hinnangut ja MRS näitab määra, kuidas nad soovivad 1X juurde saamiseks loovutada Y koguseid. Eelarve – X * Px + Y * Py
Kui on otsus tehtud ja ressursid olemas, on firmal uued püsikulud ja lühiperiood. Ümbrik lühiperioodi kõveraid (SAC short run) piirav kõver, puudutab lühiperioodi kõveraid punktis, kus antud koguse ATC on minimaalne, see on pika perioodi keskmise kulu kõver (LAC long run). (joonis 7.4 õp. lk. 156) Isokost näitab graafiliselt kõiki kahe sisendi kombinatsioone, mida firma võib mingi kindla rahasumma eest muretseda (osta). Need on sirgjooned ja isokvandid on kumerad 0-punkti suhtes. (joonis 7.5 õp. lk. 157) Isokosti tõusu absoluutväärtus võrdub sisndite hinnasuhtega: (TC2 / r) / (TC2 / w) = w / r r kapitali hind, w tööjõu hind 5. Kulukõverad majandusanalüüsis ja sisendite hindade muutumine õp. lk. 160-162 Arengutee saadakse isokostide ja isokvandite ühendamisel On tavaliselt positiivse tõusuga, sest toodangu suurendamiseks firma kasutab rohkem mõlemat sisendit. On seotus firma pika perioodi kulukõveratega.
Heaolufunktisoon (L4p3) Sotsiaalne heaolufunktisoon ja ühiskonna heaolufunktisoon: SHF kirjeldab, kuidas ÜHF on seotd tema liikmete heaoluga. SHF ja ükskõiksuskõverate vahel valitseb seos. Ühiskonna ükskõiksuskõver on kombinatsioon kasulikkusest, mis tagan ühiskonnas sama heaolu ehk mille korral ÜHF on sama väärtus. ÜHF õiglane jaotus on utilitaristide poolt selline, mis maksimeerib kogu ühiskonna liikmete kasu. Ükskõiksuskõver ja heaolufunktsioon on seljuhul sirgjooned. Kriitika, see ei arvesta eri sotsiaalgruppe vaid mõtleb kogu ühiskonna heaolu peale. John Rawls: ühiskondliku heaolu käsitlus põhineb eeldustel, et inimesed peaksid ühiskonna heaolu üle otsustama sõltumata otsuste mõjust nende endi positsioonile. Ühiskonna heaolu parandab vaid kõige halvemas olukorras olevate isikute heaolu parandamine, teiste isikute heaolu parandamine ühiskonnale täiendavat kasu ei too. Ükskõiksuskõverad on L-kujulised
õisi. Charles Mackintosh oli arhitekt ja mööblikunstnik, kes juhtis Glasgow kunstikooli. Hoone oli väga funktsionaalne. Kasutas keldi rahvakunsti mõjutusel loodud ornamenti. 1890ndal aastatel hakkas levima uus stiil. Ingl modern style, Pr Art noveau, Saksamaal Jugend. Selles stiilis kujutati kõike, ka seda mida seni ei olnud seotud kunstiga. Antonio Gaudi oli katalaan. Tema arhitektuuris esinesid loodusele omased kõverjooned. Tähtsaimad teosed La Sagrada Familia katedraal Barcelonas. Sirgjooned puudusid, draakonisoomus. Güelli park. Belglane Horta, arhitekt, tegutses põhiliselt belgias. Hector Guimard kujundas pariisi metroosissepääsu. Kasutati tööstuslikku ehitusmaterjali, raudbetooni ja klaasi. Kujutavas kunstis tähendas juugend, püüti looduse jäljendamist muuta dekoratiivsemaks. Pildid olid seotud ruumikujundusega ja jätkama seina pinda. Figuurid läksid tihti üle ornamendiks. Arvestati värvidega, mis sobiksid sisekujundusega. Looduse värve ei kasutatud.
Pööriste mastaap on võrreldab takistuse suurustega. Atmosfääris on need priste tänavad lihtsalt identifitseeritavad Sc pilvede kaudu. Sellised pilved on sageli seotud temperatuuri inversiooniga atmosfääri alumistes kihtides. Temperatuuri inversioon on oluline, sest see määrab, kas õhk voolab üle või ümber saarte. Lisaks peab alumiste nivoode tuul olema väga ühtlane ja umbes 10m/s ning aluspinna isobaarid peavad olema ligikaudu sirgjooned. Alad, kus need tingimused on täidetud, esinevad kõige sagedamini passaatide piirkonnas. Kui pöörised liiguvad allavoolu, siis nad püüavad kasvada läbimõõdult ja nad moodustavad ala, mille laius on umbes 100km ja pikkus mõned sajad kilomeetrid. Iga pööriste paar on tekitatud saare poolt 8 tunni järel ja nende eluiga on umbes 30 tundi. Ülemised pived, mille alus on kõrgemal kui 6km. Kiudpilved Cirrus (Ci) Alumine pilvepiir vahemikus 6-10km
(L long). Isokost ja isokvant isokvantide (isoquant) ehk samasuskõverate abil. Isokvant on kõver, mis näitab erinevaid tootmistegurite kombinatsioone, mida firma saab kasutada teatud tootmistaseme saavutamiseks. Samaks jääb tootmistase/kogutoodang, muutub sisendite hulk. Palju üht, palju teist kasutada. ISOKOST näitab graafiliselt kõiki kahe sisendi kombinatsioone, mida firma võib mingi kindla rahasumma eest muretseda (osta). Need on sirgjooned ja isokvandid on kumerad 0-punkti suhtes. Samaks jääb kogukulu, muutuvad sisendite kogused, palju üht ja palju teist. Isokosti tõusu absoluutväärtus võrdub sisendite hinnasuhtega: (TC 2 / r) : TC2 / w = w/r Kui tarbija tahab liikuda võimalikult kaugele ükskõiksuskõverale (suurima heaolutasemeni), kus ta heaolu on suurim, siis samasugune olukord on ka tootmises. Tootja tahab liikuda kõige kaugemale isokvandile, kus
e De 1,09 2 3437,75 2,1 e , niisiis De 2,1 e 1852 6. Tuletada kartograafilise projektsiooni moonutuse ellipsi valem. Kujutagu punkt e maakera punkti E projektsiooni kaardil. Kujutame punkti E ümber lõpmatult väikese raadiusega r0 ringi, mille sees asuvad geograafilise paralleeli lõik PP1 ja meridiaani lõik MM1. Et lõigud PP1 ja MM1 on lõpmatult väikesed, on ka nende projektsioonid pp1 ja mm1 kaardil sirgjooned. Nendevaheline nurk erineb üldjuhul täisnurgast. Seepärast muutuvad Maa pinnal asuva punkti F ristkoordinaadid X0 ja Y0 projektsioonil punkti f kaldnurkseteks koordinaatideks x ja y. Tuntud koordinaatide väärtused võimaldavad määrata meridiaani ja paralleeli kaardimõõdu, vastavalt m ja p, kus p on paralleeli kaardimõõt ja m on meridiaani M m
3d modelleerimine a b c joonis 3-10 o Valida Cut ja osutada XY tasapinnale. o Joonestada sirgjoon, mis asetseb ristküliku pikemal küljel pikkusega 9 mm ning siduda joone keskpunkt risküliku külje keskpunkti. o Joone otspunktidest tõmmata sirgjooned vastaskülje nurkadesse. [joonis 3-10;c] o Valida Close Sketch o Määrata kõrguseks 13 mm ning näidata suund. o Salvestada fail nime alla ,,Nina" 3.3 Kapott Detail ,,Kapott" [joonis 3-12] Detaili loomisel õpitakse sujuva ühenduse konstrueerimist. joonis 3-11 o Luua risttahukas põhja mõõtudega 30 mm ja 27 mm, ning kõrgusega 8 mm
Kannulaadsed nõud, kausid, peekrid, potid; nokktassid, putkega kannud. Vara-Minos I palju lokaalseid erijooni. Ida-Kreetal maalitud keraamika: peamiselt punasega v harvem pruuniga on maalitud kollasele või nahavärvi foonile. Selline kaunistusviis jäljendas õlgedest, puidust v nahast anumaid. Pyrgose stiilis kõrge jalaga karikalaadsed jooginõud. Varaminos II ajal Vassiliki keraamikas tume lakk-põhi kaunistatud heleda mustriga. Üha sagedamini maaliti vaase. Ornament: sirgjooned, spiraalid, meander, hiljem kolmnurgad, kaksikkirved. Amfora algvormid. Vara-Minos III uus maalimistehnika, Kesk-Minose kamarese stiili eelkäija. Tumedale põhjale hele muster. Kivinõud kirjust kivist, valmistamine algas Vara-Minos II perioodil. Õpiti egiptlastelt. 29 Vara-Minos III ajal kõrge tasemega pitsatid. Neil loomi, linde, stseene. Jätkus kiviesemete valmistamine. Kõrgetasemeline kuldesemete valmistamine, eriti kuldplekist ehted
suureneb ajami tarbitav võimsus. Kruvipumba karakteristik : Kruvipumba karakteristik Q = f(H) ja H= f(Q) kaldenurk oleneb pumba hermeetilisuse astmest. 15 Joonis 16 Joonis 17 Mittehermeetilistel kruvipumpadel on sisemised rõhukaod kõigil tööreziimidel. Seepärast karakteristikad Q(H) (joon 16) ja H(Q) (joon 17) ei ole absisteljega paralleelsed sirgjooned. Vesirõngaspumba karakteristik : Vesirõngaspumpa võib kasutada vaakumpumbana (joon.18) või madalarõhu kompressorina (joon. 19). Kuni 60...70% vaakumi korral muutub tootlikkus vähe, kuid peale seda hakkab järsult langema. Vaakumil 90% võib tootlikkus muutuda nulliks. Koos tootlikkuse vähenemisega hakkab peale 60% vähenema ka tarbitav võimsus. Joonis 18 Joonis 19 Kompressorina töötades tõuseb vesirõngaspumba tarbitav võimsus lineaarselt
1990. aastate algul kirjutasid kaks selle organisatsiooni autorit Amadife ja Warhola artikli “Africa’s Political Boundaries”, milles nad väitsid, et Aafrika riigipiiride probleem pole lahendatud ning et rahvusvahelised organisatsioonid ei julge seda teha, kartes uute rahvaste iseseisvuspüüdeid, sõdade puhkemist jms. Nad juhtisid siiski tähelepanu mitmetele Aafrika aktuaalsetele probleemidele. Jeffery Herbst on tegelenud riigipiiridega ning ta on leidnud, et 44% neist on kas lihtsalt sirgjooned või meridiaanid, mis on lihtsalt kaardile projetseeritud. Marina Ottaway vaidleb talle vastu ning ütleb, et tegu pole mitte piiride vaid riikide kunstlikkusega – kui riigid loodi, siis said nende valitsejateks mingid isikud peamiselt kokkuleppel emamaaga ning need autoritaarseid juhte hoiti lihtsalt kasulikkuse huvides võimul. Aafrika Liit asutati 2002. a mõttega luua täiesti uus organisatsioon, millel pole seost AÜOga. Asutajaliikmeid
sahapinna joonestamise (vt. joonis 8). Adrahõlma kontuuriks tuleb valida ruumilised jooned 1, 2, 3 ja 4 (siin on võrgu tihedus 1510), adratera kontuuriks aga jooned 1, 5, 6 ja 7 (võrgu tihedus 155). Tulemus on näha samal joonisel paremal (sahk pealtvaates). Regioonid on tasapinnalised objektid, mida saab käsu REGION käivitamise järel luua kinnist kontuuri moodustavatest joontest, mis tuleb valikuhulgana välja valida. Nendeks joonteks võivad olla: polüjooned, sirgjooned, ringjooned, ringjoone ja ellipsi kaared ning splainid. Kui valitud objektid ei asu ühel tasapinnal, jääb regioon moodustamata, vastasel juhul muudetakse nad regiooni kontuuriks. Korraga saab luua ka mitu regiooni. Lisaks sellele saab regioone tekitada tasapinnalisi tahkusid omavate kehade (Solid, näiteks BOX, WEDGE, CYLINDER ja CONE) "lõhestamise" tulemusena (silindri ja koonuse külg- pindadest tekivad siin kõverpinnalised objektid Body, mida otseselt luua ei saagi). Teatud
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
