NÕUKOGU rahvakoosoleku kõrval eksisteeriv rikastest kodanikest koosnev kogu RIIGIAMETNIKUD valiti rahvakoosoleku poolt juhtimaks sõjaväge ja igapäevaelu ARISTOKRAATLIK POLIS riik, milles domineeris rikaste ühiskonnakiht (varasemal perioodil ainuvalitsev valitsemisvorm) ARISTOKRAATIA rikas ülemkiht SÕJA KORRAL relvastusid kõik kodanikud vastavalt majanduslikele võimalustele Põhijõuks oli raskerelvastusega jalavägi pikad sirged read üksteise taga > tüüpiline Kreeka lahingurivi FAALANKS ÜHISKONNA STRUKTUUR ARISTOKRAATIA rikkaim ja mõjukaim osa; auväärse päritoluga suurmaaomanikud TALUPOJAD enamik kodanikkonnast; võisid kaotada staatuse jäädes võlgnikeks KÄSITÖÖLISED linnaelanikkond, kes paljudes polistes ei kuulunud kodanike hulka ORJAD võlgade katteks orjusse langenud, sõjalisel teel vangi sattunud; Kreekas kasutati suuresti orjatööjõudu
q E= 4 0 r 2 7. Mis on homogeenne elektriväli? Joonista välja E-vektorid. (küsimuse 8 all) Homogeenne elektriväli on elektriväli, mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune. Ligikaudu võib homogeenseks nimetada kahe erinimeliselt laetud metallplaadi vahelist elektrivälja. Homogeense elektrivälja jõujooned on üksteisega paralleelsed sirged. 8. Mis on elektriväli, tema graafiline kujutamine positiivse, negatiivse ja mitme laengu vastasmõju korral. E vektori suuna määramine. Elektriväli on eriline keskkond, mis eksisteerib elektrilaenguga keha ümber ja mille abil laetud kehad üksteist mõjutavad. Jõujoonte suunaks võetakse elektriväljas positiivse laengu liikumise suund. + -
Külmutatud oad sobivad keevas vees ülessulanult väga hästi peaaegu kõikidesse moekatesse vinegrettkastmetega sakatitesse, aga muidugi ka toidulisandiks ja suupisteks. Pakkuge ubade kõrvale tavapärase võis kuumutatud riivsaia asemel kergemaid ja trendikamaid lisandeid. Apteegitill e. Mugulfenkol e. Itaalia fenkol e. Fenkol Alumiste leherootsude paksenenud tüvedest moodustunud suur ja lihav sibulataoline moodustis. Sellest tõusevad ülespoole tihedalt kõrvuti seisvad sirged varred, mis tipnevad õrnade sulgjate roheliste lehtedega. Värske fenkoli tekstuur on krõmpsuv ja olek mahlane. Eriliseks teevad vilja aniisi- ehk lagritsalõhn ja -maitse, mida ühed kiidavad taevani, teised aga põlgavad OSTMINE. Kvaliteetne fenkol on ümar või piklikümar, läbimõõduga 510 cm, tihke ja prink, värvuselt valge või rohekasvalge, keskmise kaaluga 200300 g. Vältige lõhede, pruunikate laikude Juurseller · Päritolu: Itaalia
19 saj. eraldati Põhja-Ameerikas indiaanlaste jaoks omaette maa-alad - reservaadid (suurim Oklahoma osariigis), kuhu valged tollal ei tohtinud asuda.Tänapäevaks on palju indiaanlasi segunenud hispaanlaste jt. rahvastega, segaverelised (mestiitsid) moodustavad mitmes Kesk-ja Lõuna-Ameerika riigis rahvastiku enamuse. INDIAANLASTE VÄLIMUS Kuigi erinevad loodustingimused on vorminud erinevaks ka indiaanlaste välimuse, võime leida siiski ühiseid jooni. Neil on sirged mustad, siledad ja tihedad juuksed. Rässakas kehaehitus ja kollakaspruun nahk (punanahkadeks on neid kutsutud sellepärast, et nad värvisid ennast). Neil on kõrge, reeglina küllaltki lame laup. Nina on jõuline ja kongus. Domineerivaks silmavärviks on tumepruun. Suu on suhteliselt lai, eenduvad sarnad ja vähene habemekasv. Mongoliididele iseloomulikku ülalaukurdu ehk mongoli kurdu neil pole. Enamasti on indiaanlased keskmist kasvu, vahel ka väiksemad. RAVITSEMINE JA VAIMUDE MAAILM
Mida kirjeldab lainefront? Lainefront on pind, mis eraldab ruumist seda osa kuhu laine on juba levinud sellest, kuhu võnkumised veel jõudnud ei ole. Kuidas liigitatakse laineid nende frondi kuju põhjal + joonised Sõltuvalt lainefrondi kujust liigitatakse laineid tasa (lainefront on tasapind) ja keralaineteks (lainefront on kerapind). Mõnikord, kui lainefrondi pind tähtsust ei oma, kasutatakse laine levimise kirjeldamiseks ka kiire mõistet. Elektromagnetlainete korral on ühtlases keskkonnas levivat lainet kirjeldavad kiired sirgjooned. Millise valgusvihu korral on valgus tasalaine? Tasalainele vastab paralleelne kiirte kimp (kiired on paralleelsed sirged). Keralainele vastab kas koonduvate (kiired lähenevad üksteisele) või hajuvate valguskiirte kimp (kiired eemalduvad üksteisest). Koonduva kimbu korral kera pind kahaneb, hajuva kimbu korral aga kasvab. Millise valgusvihu korral on valgus keralaine? Eelmine Milliseid (valgus)laineid nimet...
Paralleelsete sirgete, põiknurkade ja lähisnurkade tunnused · Kaht sirget nimetatakse paralleelseks, kui nad asetsevad ühel ja samal tasandil ja nad ei lõiku. · Väljaspool sirget olevat punkti läbib ainult üks sirge, mis on paralleelne antud sirgega. · Kui kaks sirget on paralleelses kolmanda sirgega c, siis on nad paralleelsed teineteisega. · Kui sirge c lõikab üht kahest sirgest a ja b, siis ta lõikab ka teist. · Kui kaks sirget a ja b on risti ühe ja sama sirgega c, siis sirged a ja b on paralleelsed. · Kui üks paar põiknurki on võrdses, siis on võrdsed ka teine paar põiknurki. · Põiknurgad on võrdsed parajasti siis, kui lähisnurkade summa on 180 . · Kaks sirget on paralleelsed parajasti siis, kui nende lõikumisel kolmanda sirgega tekivad võrdsed põiknurgad. · Kaks sirget on paralleelsed parajasti siis, kui nende lõikumisel kolmanda sirgega tekivad lähisnurgad, mille summa on 180 .
20. Missugused jõud mõjutavad protsesse maa pinnal? Too näiteid. maakera pinnal tegutsevad loodusjõud tekitavad uusi pinnavorme ja hävitavad vanu. Nt mäestikke, kiltmaid, nõgusid 21. Kuidas mõjutavad pinnamoodi Maa sisejõud, kuidas välisjõud? Sisejõud on maavärinad, vulkaanid välisjõud on tornaadod, üleujutused 22. Kuidas on vulkanism ja maavärinad seotud mandrite triivi ja laamade liikumisega? Laamade liikumisega tekivad pikkad sirged murrangujooned, Kui sealt vabaneb pinge siis hakkavad laamad liikuma ja tekivad maavärinad ja/või vulkanismid. 23. Kuidas muutuvad õhu omadused, kui õhumass liigub a) ookeanilt sisemaale, b) poolustelt ekvaatori poole? - a) õhutemperatuur muutub soojemaks, veeauru hulk väheneb, päike on intensiivsem kõrgematel kohtadel b)õhutemperatuur muutub soojemaks , 24. Millest sõltub taimkatte vööndiline levik maal? - temperatuurist, niiskusest, mullastikust, toitainetest jt
Seejärel aja pea hästi kuklasse, alustades samal ajal nina kaudu sissehingamist. Aseta jalalabad põrandale ja tõsta tuharad põrandast lahti. Jalalabad on kogu harjutuse sooritamisel ühes ja samas punktis, samuti käelabad ja peopesad. Tõsta kogu keha vertikaalasendisse, sirutades end nö nelja jalaga lauaks. Langeta pea kaugele taha ning hinga kogu aeg sügavalt sisse. Vali jalgadele sobiv vahekaugus, et asend oleks kindel. Käsivarred on sirged, venitus tekib õlgades. Lõppasendis peaksid põlved olema 90kraadise nurga all, keha paralleelselt põrandaga ja käsivarred sirgelt. Hoia hetk hinge kinni ja pinguta jalgade, tuhara ning kõhulihaseid. Säilita hetkeks asend. Seejärel lõdvestu ja pöördu tagasi algasendisse, hingates samal ajal välja: lõug vastu rinda, istudes põrandale, jalalabad ülessuunatult.
1.Millised olid tähtsamad sumerite linnad? Kish, Nippur, Uruk, Umma, Lagash, Ur. 2.Milline riik asub praegu sumerite aladel? Mis seal toimub? Sellel alal asub pragu Iraak. Seal toimub hetkel sõjaline tegevus. 3.Millised olid tänavad sumerite linnades? Tänavad olid kitsad ja need ei olnud sirged vaid looklesid masjade vahel. 4.Milliseid materjale kasutati majade ehitamiseks? Ehituseks kasutati põletamata savitellist ja tänu sellele olid majad väga nõrgad ja neid ei ehitatud tavaliselt kõrgemaks kui kaks korrust. 5.Kui kõrgeid maju sumerid ehitasid? Mitte rohkem kui kaks korrust. 6.Iseloomustage kuju näo proportsioone? Pikliku kujuga, habemega kiilaks. 7.Uurige mehe silmi ja kirjeldage neid? Silmad on värvilised, kontuurjooned on toodud esile. 8
REFERAAT 60ndate mood TALLINN 2013 Kuuekümnendad oli aeg, mil sündisid unustamatud moevoolud. Mood oli vabameelne ja ulatus aastakümne jooksul miniseelikust maksipikkuseni. Moes andsid tooni Biitlid ja hipiliikumine. Kui The Beatles'i esimene lavakostüüm koosnes paipoisisoengutest ja korralikest ülikondadest, siis peagi asi muutus. Biitlid lasid endale lõigata soengu, mida kutsuti moptop-soenguks. See meenutas kausi järgi lõigatud, mahakammitud siledat talupojasoengut ja leidis matkimist kõikjal üle maailma. Kuuekümnendate lõpul muutusid ansambli liikmete soengud ja riided hipilikuks ja samasugune riietus muutus moodsaks ka noorte hulgas. Järgimist moes leidis ka ansambel Rolling Stones'i liikmete lohakas ja sokeeriv lavavälimus ja väljakutsuv käitumine. Esmakordselt kerkisid esiplaan...
pikem eluiga Inimene ja inimahv üleüldiselt: Inimene liigub kahel jalal, inimahv rusikad maas. Inimesel suur ajukolju, inimahvil väike. Inimesel s kujuline selgroog ja laienenud vaagen. Inimahvil kitsas vaagen ja selgroog ühe kõverusega. Inimesel taandarenenud karvkate ja mõisteline kõne. Skeletilihased ja südamelihased: Skeletilihased alluvad tahtele, südamelihased mitte. Skeletilihased töötavad vastavalt vajadusele, südamelihased töötavad rütmiliselt. Skeletilihaste lihaskiud sirged ja ei harune, südamelihaskudedel lihaskiud ühenduses ja harunevad. Silelihaskude ja vöötlihaskude Silelihaskude on ühetuumaline, lühikeste rakkudega, ei allu meie tahtele, kokkutõmbumine on aeglane. Vöötlihaskiud koosnevad pikkadest hulkruumsetest rakkudest, kokkutõmbed on kiired. Kõhrkude, luukude, rasvkude, veri: Kõhrkude on toruluude otstes ja moodustab tugistruktuuri, kõhreline, luukude on jäik, veri on vedel, rasvkude moodustab naha aluskoe ja kaitseb siseelundeid.
Plastmasse on ligi 50 erinevat sorti ja igaühel on ehitustööstusele midagi erinevat pakkuda. Miks on plastmass nii tähtis? Tänapäeval on energiatõhusus ülioluline ning kui transport kõrvale jätte, on hooned suurimad energiatarbijad. Plastmassid on suurepärased isolaatorid ja kattematerjalid, aidates nõnda kaasa energiatõhususe suurendamisele ning ohtlike C0 2 emissioonide vähendamisele. Plastmasside mehaanikalised omadused · Plastmasside deformatsioonidiagrammid on sirged peaaegu kuni purunemiseni, kusjuures enamiku katkevenivus ei ületa 2...3%. · Tavaliselt on Plastmasside mehaanikalised karakteristikud tõmbel ja survel erinevate väärtustega. · Plastmassid taluvad metallidest tunduvalt halvemini vahelduvaid ja kestvaid koormusi. · Plastmasside mehaanikalised karakteristikud on metallidega võrreldes suurema hajuvusega. See seletub materjalide vananemise, hügroskoopsuse, anisotroopsuse ja
Lineaarfunktsiooni graafik lõikab y- 5 telge punktis (0; b), kus b on vabaliikme väärtus. Positiivse võrdeteguri korral asub graafik I ja III koordinaatveerandis, negatiivse võrdeteguri korral II ja IV Lineaarfunktsioonide graafikuteks olevad sirged on paralleelsed, kui veerandis. Mida suurem on võrdetegur, seda püstisem on graafiku asend funktsioonide valemite üldkujud erinevad ainult vabaliikme väärtuse teljestikus. (Selgita välja, missugune joon joonisel vastab millisele seosele). poolest. NB! Lineaarfunktsiooni y = ax + b graafik läbib x-telge punktis, mille abstsiss on ühe NB
suunatud ette. kabjad on ete suunatud. 7.3 ruunjas, kimmel 7.4 otsmikul on täpp : 0,5-4cm 7.5 2,5 aastaselt 8. 4 põhimõõdet ja nende mõõtmistäpsus? Turjakõrgus...täkud 158 ja märad 156 min Rinnaümbermõõt.... Kere põikpikkus... Kämbla ümbermõõt....täkud 18 ja märad 17 min 9. a) pikkuse ehk formaadi indeksi valem on kerepikkus kepiga*100/ turjakõrgus b) ratsahobustel indeks 98-104 c) rakkehobustel 104-108 d) sirged, sirutatud, kõik jalad näha e) lakk peab asuma ? kaelajoon peab olema nähtav, lakk oleks teisel pool 10. A) zooloogiline printsiip, ökoloogiline pritsiip, zootheniline printsiip B) 1) stepihobune(indeks 240-260)mongoli, tagabaikali, baskiiri 2) kiltmaahobune(indeks 224- 238) berberi, ahhal-tekiini 3)metsahobune(230-240)fördi hobune, eesti hobune, petsoora C) 1) looduslikud ehk aborigeensed tõud 2) üleminku ehk parandatud tõud 3) aretus kultuur tõud d) middendroff jagas :
Rootsi Anastassia Krasulina 11A klass ROOTSI KUNINGRIIK ROOTSI KUNINGRIIK paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga . Rootsi 449 964 ruutkilomeerisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Bontia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna). ROOTSI LIPP. Rootsi lipp on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille vertikaalne os...
võluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Ühik: 1(T) tesla. Valem: B=F/I*l sinα Elektrivälja jõujoonte suund-mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Seal, kus väli on tugevam, paiknevad jõujooned tihedamalt. Homogeenne elektriväli/magnetväli- homogeense välja E-vektor on kogu vaadeldavas ruumis ühesuguse pikkuse ja suunaga ning välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Parema käe rusikareegel- kui rusikasse tõmmatud parema käe väljasirutatud pöial näitab voolu suunda, siis neli kõverdatud sõrme näitavad selle voolu magnetvälja suunda Solenoid- on silindriline heeliks, kus peenike juhe on keerd keeru kõrval tihedalt silindrilisele karkassile keritud. Enamasti on solenoid keritud metallsüdamikule Elektriline pinge- iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning
PREPPY STIIL Preppyde termin tuleneb keskmisest kõrgema klassi vanemate võsukeste kolledži eelsest ettevalmistusest eliitkoolides. Ivy Leagueí stiilis riietus saavutas Ameerikas populaarsuse juba 1950-ndatel ning 1970-ndate lõpus kujunes välja preppy stiil, mis on viimasel ajal jõuliselt pead tõstnud. Ameerika idaranniku ülikoolide koolivormist välja kasvanud stiil muutus trendiks levides 1980ndate kestel hoogsalt üle maailma. Kelmikad koolitüdrukud vallutavad kontoreid ja linnatänavaid. Kes oleks arvanud, et koolivorm inspireerib moetrende ja muutub kunagi sedavõrd ihaldusväärseks? Nüüdseks on endisest trendist kujunenud ülemaailmselt armastatud klassika. Nohikuprillid, ontlikud seelikud, sviitrid, kaelarätid ja triiksärgid on hooajal taas kuum trendikaup. 1980ndate alguses ilmus Lisa Birchach’i sulest preppy stiili käsiraamat pealkirjaga „Preppy Handbook“. Inimesed vaimustusid kättesaamatust ning ülimalt eksklusiivsest preppy’de...
· II järgu tunnused. · Kasv, pea ja näo kuju ning keha mõõtmed. Negriid, mongoliid, europiid · Tume nahavärvus · Suhteliselt varieeruvad · Krässus juuksed · Hele kuni pruun nahk · Piklik pea · Kitsas nina · Lai nina · Kitsad huuled · Paksud huuled · Juuksed sirged või lokkis · Enamasti suur kasv · Mida põhjapoolsem rahvas seda · Samas elab ka negriidide seas heledam. kääbuskasvulisi · Eestlased kuluvad europiidide · Kollaks või punakas nahk hulka · Kõrged põsenukid · Heledam nahk · Tumedad tihedad juuksed, sirged · Blondid või heledama poolsed
heakskiidetud kõõmavastane sampoon. Twiggy(modell) populariseeris lühikest jõmpsikasoengut. See sobis täiuslikult kaltsakliku Oliver Twisti stiiliga ja hapra kondiga tüdrukud nägid välja rabavad, isegi taevalikud. Teismelised tüdrukud armastasid lühikesi juukseid, ja kui mood Ameerikas levis, avaldas New York Times kuus pilti ja küsis, milline on poiss ja milline tüdruk, lisades omapoolse kommentaari. (Mulvey &Richards 1998) Pikad sirged juuksed olid samavõrd populaarsed. Esimest korda võisid koolitüdrukud kanda samasuguseid soenguid kui modellid, lauljad ja moeinimesed. Tüdrukutel oli raha, et välja näha nagu staarid ja staarid tahtsid välja näha nagu tüdrukud, sest sealt tuli inspiratsioon. (Mulvey &Richards 1998) 1.3. Kosmeetika kuuekümnendatel Kosmeetikatooted olid 1960. aastatel väga olulised. Ideaaliks olid tohutu suured värvitud
sirge x = a joone y = f (x) vertikaalasümptoot? Kaldasümptoot ja horisontaalasümptoot. Esitada valemid kaldasümptoodi võrrandi kordajate jaoks piirprotsessis x → ∞ (tuletada pole vaja). Vaatleme tasandil xy - teljestikus joont y = f(x). Sirget l nimetatakse joone y = f(x) asümptoodiks, kui joone y = f(x) jooksva punkti eemaldumisel lõpmatusse selle punkti kaugus sirgest l läheneb nullile. Vertikaalasümptoodid on y-teljega paralleelsed sirged. Sirge x = a on joone y = f(x) asümptoodiks siis ja ainult siis, kui x → a−¿ f ( x )=−∞ kehtib vähemalt üks järgmistest piirväärtustest: lim ¿ , ¿ x → a−¿ f ( x )=∞ x → a+¿ f ( x )=−∞ x → a+¿ f ( x )=∞
- l6igudfrontaalilprojekteeruvad esiekraanile Joon2.4 t6elisespikkuses(A"8" = AB)i - p6hikaldenurk q projekteerubesiekraanile t6elisessuuruses, sestg(f,f')= q(f",x). 2.4 Eriasendilised sirged Uheaegseltm6lema ekraaniga paralleelne Kui sirgepolerihegiekraanigaparalleelne ega sirgeon nii horisontaal kui ka frontaal(a llx; asetseUhelgiekraanil,siis nimetatakseseda e = h = f). Taolinesirgeon ristiekraanigae3ja seda nimetatakse proiekteerivakssirgeks 2.5Sirgl6igupikkusja kaldenurgad suhtes. k0lgekraani
75. a 2 = b 2 + c 2 Ellipsi ekstsentrilisus on fookuste vahelise kauguse ja pikema telje suhe = = 2a a 0 < < 1 ja ta iseloomustab ellipsi kuju. Kui = 0, saame ringjoone. a 76. Raadiusvektorid r1 + r2 = 2a r1 = a + x ja r2 = a x. Sirged x = ± on ellipsi juhtjooned. 77. Ellipsi parameetrilised võrrandid x = a cos t; y = b sin t 78. Kui b > a, siis ellipsi fookused asetsevad y-teljel ja valemid on b 2 = a 2 + c 2 , r1 + r2 = 2b, ekstsentrilisus c = 1 ja juhtjooned y = ± b b 79
75. a 2 = b 2 + c 2 Ellipsi ekstsentrilisus on fookuste vahelise kauguse ja pikema telje suhe = = 2a a 0 < < 1 ja ta iseloomustab ellipsi kuju. Kui = 0, saame ringjoone. a 76. Raadiusvektorid r1 + r2 = 2a r1 = a + x ja r2 = a x. Sirged x = ± on ellipsi juhtjooned. 77. Ellipsi parameetrilised võrrandid x = a cos t; y = b sin t 78. Kui b > a, siis ellipsi fookused asetsevad y-teljel ja valemid on b 2 = a 2 + c 2 , r1 + r2 = 2b, ekstsentrilisus c = 1 ja juhtjooned y = ± b b 79
1-4. Pinguta sisse hingates alakõhulihaseid ja tõsta sirge jalg aeglaselt üles (hoia nimmepiirkond kontaktis põrandaga). 5-8. Painuta pöida sellise ulatusega, et tunned venitust tagumistes reielihastes. Toime: Venitab hästi reie tagumise rühma lihaseid ja treenib kõhulihaseid. 9.Harjutus Lähteasend.Kõhulilamang, otsmik küünarliigesest kõverdatud kätel. 1-2. Tõmba alakõht sisse nabapiirkonda kergitades. 3-4 Tõsta sirged jalad põrandalt lahti Hoia asendit vastavalt võimetele kas 10, 20 või 30 sek. Ei tohi tekkida hingamispeetust. Toime: Treenib alaselja- ja tuharalihaseid. 10.Harjutus. Lähteasend. Iste tooli serval, jalalabad paralleelselt ja teineteisest 10 cm kaugusel, käte hoie toolist. 1-2. Üks jalg liigub libistades ette, samal ajal teine tõuseb kõrgele päkale. 3-4. Hoia asendit, kus sirge jala pöid on painutatud ning teine on päkal. 5-8. Sama korda teise jalaga. Soorita kuni 10 korda .
täidetud pudeleid! Küünarvarte kõverdamine o Lähteasend: seisa sirgelt, jalad kergelt harkis, käed hantlitega külgedel all, peopesad sissepoole pööratud. o Nüüd suru küünarliigeseid kergelt enda vastu, kõverda käed, tõstes käed hantlitega üles. o Harjutuse lõpus peavad hantlid olema õlgade kõrgusel, põrandaga paralleelselt. Küünarvarte sirutusharjutused o Võta hantlid kätte, tõsta sirgelt seistes sirged käed üles pea kohale. o Nüüd kõverda käed kõrvade juures küünarnukist taha ja tõsta taas pea kohale üles. 2.Rinnalihased! Laia haardega kätekõverdused o Jälgi, et keha oleks ühel joonel, vaagen all, sõrmed otse ja kergelt laiali, et toetuspinda suurendada. o Alla laskudes tekib küünarnukis täisnurk. o Koormust saab reguleerida, valides kas toengpõlvituse või toenglamangu. Surumine
Kuna segu on söövitava toimega tuleks vältida selle kokkupuudet nahaga.Nurkadesse pannakse plasmassliist või silokoon, millega saab parema veetiheduse. Cyprocseinadega dussiruumide alumised nurgad muudetakse veetihedaks spetsiaalse riidega, mis üle värvitakse. Kui ruumis on uksed ja aknad, siis plaaditakse nendest sisenurga poole samas tuleb arvestada ka kuidas vuuk jooksma hakkab. Plaatide lõikamiseks kasutatakse plaadi- või ketaslõikurit. Plaadilõikajaga lõigatakse sirged servad ja kahhelplaadid, mis on pehmed. Ketaslõikuriga klinkerplaadid ja väiksemad nurgad. Kui töö on lõpetatud tuleb tööriistad koheselt pesta. Segud kuivavad tavaliselt ühe ööpäeva. Kontrollida saab seda vuugi vahelt mõne terava esemega. Vuukimine Vuukimiseks on olemas pehmed pahtlilabidad. Enne seina vuukimist tuleb põrand katta papi või mõne muu materjaliga. Samamoodi nagu plaatimine toimub ka vuukimine alt üles
2) Dur sarrukin - Ainult residentsiks rajatud suurejooneline linn, mis ehitati praktiliselt 4 aastaga valmis. Dur Sarrukin oli nelinurkse põhiplaaniga ( Mesopotaamia alade linnadele oli iseloomulik, et nelinurkse põhiplaaniga linnade nurgad olid suunatud põhiilmakaarte poole. Uurijad väidavad, et selline linnaplaneerimine seostub ka Mesopotaamia alade rahvaste pärimusega loode-, edela-, kagu- ja kirdetuulte müstilistest omadustest, mistõttu müüri sirged lõigud just nende tuulte suunas pidi ehitatama). Linna territooriumiks arvatakse ca 30 ha, mida piiras 7 km pikkune ringmüür. Tänavavõrk oli ebakorrapärane, seda hoidsid koos paar laiemat magistraali, mis viisid linna keskuses asuvasse paleesse. Paleekompleks oli tõstetud 14 m kõrgusele platvormile ning hõlmas kokku ligi 17 ha. Tegelikkuses kujutas see endast sakmelise
Maakoor – kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Mandriline maakoor: paksem(kuni 70km), kergemad kivimid, vanem(kuni 4miljr a), väiksema tihedusega(2.7g/cm3), sette, moonde ja tardkivimid,graniit.Ookeaniline maakoor:õhem(kuni 20km), raskemad kivimid, noorem(kuni 18milj a), suurema tihedusega(3), settekivimid ja tardkivimid(basalt).Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks, kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimet litosfääriks, maa tahke väliskiht. Mineraalid:graniit, teemant. Kivimid: tardunud laavavool. Maak: rauamaak. Mida nimet maakideks? Majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid. Mineraal on looduslik tahke lihtaine vüi keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Kiv...
Looduslikud tingimused Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Looduslikud tingimused Pinnamood Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks. laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle
nii ajas kui ka ruumis. Kehade liikumise uurimisega tegeleb füüsika osa, mida nimetatakse mehaanikaks. Mehaanika põhiülesandeks on liikuva keha asukoha määramine mistahes ajahetkel. Mehaanika võimaldab teada saada mitte ainult seda, kuidas keha liigub tulevikus, vaid ka seda, kuidas ta liikus minevikus. Liikumist, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt, nimetatakse kulgliikumiseks. (Seejuures jäävad kõik keha läbivad sirged iseendaga paralleelseks.) Keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta, nimetatakse punktmassiks. Liikumisi võib liigitada trajektoori kuju järgi. Kui trajektooriks on sirge, nimetatakse liikumist sirgjooneliseks, kui trajektoor pole sirge, siis kõverjooneliseks. Kõverjoonelise liikumise erijuhuks on näiteks ringjooneline liikumine. Eristada saab ka ühtlast ja mitteühtlast liikumist. Kui keha läbib mistahes võrdsetes
Protokoll ja ülesande 2.1. või 2.2. Analüüs Kool: Klass: 4 b Aine: emakeel Aeg (kuupäev) 10.02.2012 Tunni teema: Elektriautod. Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine 1. Protokoll Õppetöö osad Õpetaja tegevus Õpilase tegevus Vaatleja märkmed I Tunni Tunni alustamise Kogunemine. Meeleolu õppetööks loodud organiseerimine korraldus Moodustati sirged read, (5 min.) alustati tunniga II Kordamine Korraldus õp. lk. 136 Lapsed töötasid kaasa (3 min) korrata kodus õpitut, Kordavad kellel märkmed, skeem, kava võib vastamisel kaasa võtta. III Küsitlus, Kutsutakse vastama üks Õpilane ei jutustanud, vaid
Seda tunnust nimetatakse brahhükefaaliks (lühipealisus). · Silmad Peaaegu kõigil Downi sündroomiga lastel ja täiskasvanutel on ülespoole viltuse lõikega silmad. Lisaks sellele iseloomustab nende silmi sageli väike poolkuukujuline nahavolt, mis kulgeb silma sisenurgast vertikaalselt ninajuureni. Seda volti nimetatakse silmanurgakurruks (epikantsus ehk kolmas silmalaug). · Juuksed Downi sündroomiga laste juuksed on harilikult pehmed ja sirged. 2 · Kael Vastsündinutel on kuklal suur nahavolt, mis nende kasvades harilikult kaob. · Suu Suuõõs on keskmisest pisut väiksem, keel seevastu pisut suurem. · Käed - Käed on laiad ja lühikeste sõrmedega. Väikesel sõrmel on mõnikord kahe lüli asemel ainult üks. Üle peopesa võib ulatuda vaid üks vagu (nelja sõrme vagu, ka ahvivagu).
Näidu lugemisel tuleb aga jälgida, et kompass on horisontaalasendis. Mis saab, kui avastan, et olen eksinud? Sel juhul võib abi olla nn. triangulatsiooni meetodist. Selleks tuleb valida kaks-kolm objekti, mille leiab üles nii maastikul kui ka kaardil (näiteks mägi, sild, järve kallas jne.). Kui kaardi põhjasuund on kompassi abil viidud vastavusse põhjasuunaga looduses, siis tuleb määrata valitud objektide asimuudid. Tõmmates iga objekti asimuudi põhjal kaardile sirged, saamegi teada meie asukoha: seda tähistab sirgete lõikumiskoht. Kui me asume aga maanteel, jõe ääres või mõnel muul joonorientiiril, piisab ühest selgesti äratuntavast objektist. Jällegi tuleb määrata objekti asimuut ja selle järgi tõmmata kaardile sirgjoon. Meie asukohta näitab joonorientiiri ja sirge lõikepunkt. Kuidas saada looduses hakkama ilma kompassita? Peale kompassi on ka looduses mitmesuguseid märke, mille järgi on võimalik põhja-lõuna suunda kindlaks teha
tarindi vabakõrgus (10-20 mm) Vahelae kohal ülal ja all kandva seina või posti vertikaalne telghälve olla kõige rohkem 8 mm Müüritud tarindi kõverus võib olla kõige rohkem H250(10mm) Rõhtvuugi hälve horisontaalsirgest võib olla kõige rohkem 15 mm kahe meetri kohta kuid mitte rohkem kui 20 mm 10 meetri kohta MÜÜRI PINNA KVALTEET Puhasvuuk müüriga on tegemist kui valmistöö vuugid on sirged, ühepaksused ja siledad ning püstvuugid seotise kohalt kohakuti. Tellistel ei tohi olla mördi jälgi ega pritsmeid, nätavale jäävad tellise ääred peavad olema terved ja tellised ei tohi erineda kvaliteedilt ega toonilt. Müüritis on poolpuhas, plaatimis- või tasandamiskõlblik kui tarind on sirge ja pinna poolest ühtlane, tellised on küll sirged aga on lubatud suuruse erinevused. Löögijäljed ning pinnal mördiplekid
2. Frontaal (f) esiekraaniga paralleelne sirge. Üldjuhul on kujutis põhiekraanil paralleelne sirge x-teljega, erijuhul punkt, kui sirge on risti põhiekraaniga. 19. Sõnastage kahe sirge lõikumise tunnus kaksvaate alusel. Kui kahe sirge samanimeliste projektsioonide lõikepunktid asetsevad ühel ja samal sidejoonel ning kummagi sirge mõlemad vaated pole risti x-teljega, siis need sirged ruumis lõikuvad. 20. Sõnastage kahe sirge paralleelsuse tunnus kaksvaate alusel. Kui sirgete samanimelised projektsioonid on omavahel paralleelsed, kuid pole risti kaksvaate teljega, siis need sirged ruumis on paralleelsed. 21. Skitseerige kiivsirgete a ja b kaksvaade koos varjumise näitamisega. 22. Nimetage kõik tasandi määramisvõimalused. 1. kolme punktiga, mis ei asetse sirgel, 2. punkti ja sirgega, kui sirge ei läbi seda punkti, 3. kahe lõikuva sirgega,
Üldvõrrand kanoonilise võrrandi lineaarvõrrandiks teisendatud kuju s2 x + (-s1 )y + (s1 y1 - s2 x1 ) = 0 Ax + By + C = 0 A = s2 , B = -s1 , C = s1 y1 -s2 x1 sihivektor s=(-B; A) ja normaalvektor s=(A; B) võrrand tõusu ja algordinaadi abil y = kx + b Kui sirge üldvõrrandist avaldada muutuja y, siis saame võrrandi seega ja 22. Sirgete paralleelsuse ja ristseisu tunnused. Kahe sirge vastastikused asendid. antud sirged s ja t: ja ja ja kaks sirget on paralleelsed, kui nende sihivektorid on kollineaarsed/sihivektorite vektorkorrutis on 0 (kuid sirgetel pole ühiseid punkte); kui tõusud on võrdsed (kuid vabaliikmed pole); kaks sirget on risti, kui nende tõusude korrutis on -1 või nende sihivektorite skalaarkorrutis on 0.
hall, ka helepruun; vananedes muutub hallikaks, pruunikaks korbaks koorevagudega. Heitlehine, puud ja põõsad. Pungad Jalakas Ulmus vahelduvalt, kaherealiselt, võrsed sik-sakjad. Heitlehised puud või kõrged põõsad. Koor on hallikaspruun/ osadel valkjate peenete Vaher Acer triipudega. Võrsed sirged, peened kuni keskmise jämedusega, jäigad pungad vastakuti. Heitlehised keskmised ja suured puud. Pärn Tilia Pungad paiknevad sik-sakjatel võrsetel vahelduvalt kaherealiselt. Heitlehised kõrged, võimsad puud atraktiivse
............................................ 4 1.2 Taruehitamine................................................................................................ 4 2.KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 6 2 1. TARUD Looduslikult ehitavad mesilased oma pesa puuõõnde. Inimesed on aga mesilased pannud elama tarudesse (joonis 1), kus paiknevad üksteise kõrval sirged neljakandilised kärjed. Mesila asukohaks tuleks valida tõmbetuulte eest kaitstud maa-ala. Tuulevarjuks sobib nii mets, mäenõlv, hekk kui plank. Taru läheduses paks paiknema ka heade meetaimede kasvukoha järgi. Mesilasperesid ei või paigutada kõrgepingeliini lähedale ega selle alla, sest mesilased võivad seal kaotada orientatsioooni ning eksida teel tarru. Kõige paremaks lennuavaks peetakse ida- kagusuunda. Taru on mesilaspere kodu ning seetõttu kõige tähtsaim invetar. Alati
valmistamisel ja raamatute köitmisel. Eestis on oma puuvillatööstus Kreenholm, mis rajati 19.sajandi teisel poolel. Lina on kasvatatud juba väga kaua. Vanimate leidude vanuseks on umbes 10000 aastat ja need on seotud kalapüügiga. Ka muumiad olid Vana-Egiptuses mässitud linase kanga ribadesse. Eesti aladel on lina kasvatatud umbes 3000 aastat. 18 sajandi teisel poolel oli linakiud eriti kõrgelt hinnatud. Lina on üheaastane rohtne taim, mille varred on sirged, peenikesed ja siledad, paljad, kuni 60cm kõrged. Lehe pikkus on umbes 35-40 mm, laius on 2-4,5 mm. Lehed on kujult süstjad, teravatipulised, kaetud nõrga vahakirmega, asetsevad varrel ühekaupa. Õied on väikesed ja korrapärased, kuni 3 cm diameetriga, avanevad vaid päikselise ilmaga. Seemne pikkus on 3,2- 4,8 mm, laius 1,5-2,8mm, paksus 0,5-1,2 mm. Õrnad õied on leekpunast värvi. Vars hargneb ainult ladvaosas ja kupraid on vähe. Taim vajab avatud päikeselist kasvukohta. Parim areng
(6x) (selja alalihas, tagumine deltalihas) · tõmba kõht sisse ja pinguta istmikulihaseid, selg sirgu (12x) (tuharalihased) · tee randeringe, mõlemad randmed eraldi (8x) (labakäed) · istu toolil, painta ette käed puutega põrandale (25sek) (selgroosirgestaja) · tõsta ja langeta säärt istudes, mõlemat jalga kordamööda (8x) (reielihased) · tee labajalaga 8x ringe, algul ühega, siis teisega (labajalg) · seisa paigal, suruda kannad alla, jalad olgu sirged (20-25sek) (säärelihas) · aseta 1 käsi selja taha, teine üles, peopesa ülespoole. aeglaselt venitused küljele, pisut tahapoole. sama teise käega. (2-4x) (selja lailihas, sisemine ja välimine kõhupõiklihas) · istes viia kõverdatud küünarvarred taha. suruda rindkere ülespoole (20sek) (rinnalihased) Kontorivõimlemine: · toetuda toolile/lauale. poiaosast kinni võttes venitada · toetada jala toolile,seljaga tooli poole, hoida tasakaalu ja venitada
Pikematel sõitudel ja harrastussuusatamises liiguvad käed ehk pisut kaugemale taha, aga mitte mingil juhul ei tohiks neid koos kepiga taha üles loopida. Ja pidagem kindlasti silmas kui tõuke alguses liikus keha raskus ette päkkadele, siis kepitõuke ajal vajub suusataja kandadele, et vähendada survet suusa esiosale. Paaristõuke ajal tuleks vältida niiöelda allaistet, mis suurendab survet suusale. Tõuke lõpus sellises tagaasendis olles tuleb jalad sirged hoida. Libisetakse seni, kuni püsib suusatõukest saadud hoog, aga selle vähenemisel tuleb käed taas kiiresti ette viia ja uuesti tõugata. Sageli lisavad suusatajad paaristõukele ühe suusatõuke. Paaristõukelist ühesammulist suusatamisviisi kasutatakse juhul, kui kiirus pole paaristõugetega liikumiseks küllaldane. Sellise suusatamisviisi puhul on kõige tähtsamad käte etteliikumise ehk hoo ja suusatõuke omavaheline rütmitamine. Need kaks tegevust
Kui mitu laetud osakest tekitavad ruumipunktis elektrivälja tugevustega ,siis resultantvälja tugevus selles punktis on Joonis (rööpkülik) -- Väljatugevused liituvad geomeetriliselt. Elektrivälja piltlikumaks ettekujutamiseks kasutatakse jõujooni. Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E vekstor suunatud piki selle joone puutujat. Joonis (nooltega ring , ringist ka väljas). Homogeense välja jõujooned on omavahel II sirged, mille vahekaugus ei muutu. E=q/ eps. Eps0 S. Joonis- kast nooltega. + üleval, - all.--homogeenne väli kahe plaadi vahel. Töö elektriväljas. Potentsiaalne energia. Potentsiaal. Pinge . Laetud kehade süsteemil on potentsiaalne energia seetõttu , et laengute vahel mõjuvaid jõud ning need võivad tööd teha ja laenguid ümber paigutada. Laegngute vahel mõjuv jõud avaldub välja kaudu. Väli teeb tööd. Leiame homogeense elektrivälja
Kirjandusvoolud Eelromantism ehk sentimentalism tekkis 17.-18.saj.Levivaks oli päeviku vorm, kirikuromaan,reisikirjeldus.Sai alguse sellest romaani zanr.Teosed olid tundelised, looduslähedased ja lõppesid enamasti kurvalt. *Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" Romantsim tekkis 18.saj. lõpus,19.saj. alguses.Tekkis ulmekirjandus,reisikirjandus, ajalooline seiklusromaan,indiaanijutud ning hakati koguma rahvaluulet.Teose tegelane on erinev,kannatlev,ohvreid toov ning võitleb oma õnne eest.Teoses on esikohal tunded. *Jules Verne ,,12000 ljööd vee all" *Dumas ,,Musketärid" Sümbolism Tekkis 19.saj.I poolel.Esineb paralleelselt naturalismi ja realismiga. Teostes hoidutakse isiklikkusest,oma mõtete,tunnete otsesest rõhutamisest.Selle asemel kasutatakse vihjeid,varjundeid ehk sümboleid,mis vihjed edasi annavad.Inimese vaimsed hoiakud on varjamata.Tegevus toimub reaalses olustikus. *Lev Tolstoi ,,Anna Karenina...
Paikuse Põhikool Andre Vill Referaat Suusatamine Paikuse 2010 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms. libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises. Sõltuvalt võ...
Need sidemed on piisavalt tugevad, kuid ensümaatiliselt saab neid lõhustada ja sünteesida. C aatomite mõõtmed on väikesed ja ka aatommass on väike. C-aatomitest võivad moodustuda: 1 Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides a) sirged ahelad (nt valgud ja nukleiinhapped); b) hargnevad ahelad (nt aminopeptiinglükeen); c) tsüklilised ahelad. 2 C aatomi vahele võivad moodustuda: a) ühekordsed sidemed; b) kaksiksidemed (nt küllastumata rasvhapetes); c) kolmiksidemed (bioloogilistes süsteemides üliharva). Nende abil tagatakse biomolekulide mitmekesisus. Ümber üksiksideme on lubatud vaba pöörlemine.
vahemaa ei saa olla üle 13 meetri. Väravakepid valmistatakse plastmassist ja need on kinnitatud nii, et need painduvad, kui sportlane neist lähedalt möödub. Slaalomivõistlus kestab 50-60 sekundit ja võistlustel on kaks laskumist ning mõlema laskumise liitmise tulemusel selgub võitja. Slaalomsuusad on 155-165 cm pikkused. Kiirlaskumine Kiirlaskumine on mäesuusatamise ala, kus laskutakse alla järsult nõlvalt, kus on pikad sirged ja suure kaarega kurvid. Kiirlaskujad saavad enne võistlust rajaga tutvuda 3 päeva jooksul. Tiitlivõistlustel on kiirlaskumisraja kõrguste vahe meestel 800-1000 meetrit ja naistel vastavalt 500-800 meetrit. Kiirlakumisraja väravad peavad olema 8 meetri laiused. Tavaliselt on rada märgitud sinise värviga parema läbimise huvides, mis juhatab läbi väravate. Kiirlaskumise kiirus on mäesuusatamises suurim ja seetõttu ka riskid kukkuda väga suured.
1) 1. kohal tähestikus eespool tähega olev liige. 2) 2. Kohal tähestikus tagapool tähega olev liige. 3) Paremal pool võrdusmärki vabaliige. 3. Graafiline võte 3x - y = 1 x+ y =3 3x - y = 1 - y = 1 - 3 x : (-1) y = -1 + 3 x Võtan esimese võrrandi ja avaldan muutuja y. Teen tabeli graafiku joonestamiseks. x -1 1 2 y -4 2 5 Võtan teise võrrandi, avaldan y ja teen tabeli. x+ y =3 y = 3- x x -1 0 1 y 4 3 2 Joonestan sirged samale teljestikule nii, et neil tekib lõikepunkt kui võimalik. Võrrandisüsteemi lahendiks on lõikepunkti kordinaadid.
Põhikogumi mittenihutatud hinnanguks on valimi keskmine. Nihutatuks nimetatakse PH, mille matemaatiline ootus ei ole võrdne hinnatava parameetriga. 35. Matemaatilise ootuse intervallhinnang PDF Intervallhinnanguks nimetatakse hinnangut, mis määratletakse kahe arvuga intervalli otstega, mis katavad hinnatava parameetri. 51. Lineaarne korrelatsioon. Mittelineaarne korrelatsioon. Tasemeline korrelatsioon Kui mõlemad regressiooni liinid X sõltuvalt Y ja Y sõltuvalt X on sirged, siis korrelatsiooni nimetatakse lineaarseks. Mõõdetakse tunnuste korrelatsiooni tase põhikogumis. Korrelatsiooni koefitsient: Mittelineaarne: Kui regressiooni joon on kõverjoon, siis on mittelineaarne korrelatsioon. Tasemeline: Objektid A ja B on kvalitatiivsete tunnustega. Kvalitatiivsed tunnused on halvasti mõõdetavad, kuid need võib seada taseme järgi. Taseme korrelatsiooni Spearmani valimi koeffitsient leitakse valemiga: 56
∆ p =ƛ* d ∆ pd 2 h ≫ ƛ= 2 lρω 2 6) Arvutame sirge toru hõõrdekoefitsendi ƛarv väärtuse empiirilise võrrandi (valemi 1.13) järgi, kui Re väärtused on suuremad kui 2300 ƛ=0,316*Re-0,25 valem 1.13 7) Leiame sõltuvuse ƛ=A*Rem kordaja A ja astmenäitaja m väärtused. Võtame ƛ’st ja Re’st logaritmi, tulemused Tabel 3 ja tõmbame punktidest sirged läbi. Logƛ ja kogre sõltuvused on toodud joonistel 1-3. Logƛ= logA+mlogRe Zn toru : y = -0,2282x – 0,5871 M=-0,2882 LogA=-0,5871 A=10-0,5871=0,26 PVC toru : y = -0,3706x -0,0217 M=-0,3706 LogA=-0,0217 A=10-0,0217=0,95 Vask toru: y= -0,2489x -0,5153 m=-0,2489 logA= -0,5153 8 A=10-0,5153=0,31
.........................6 1. Koer 1.1 Välimus Koertel on 2 kasukat, mis koosneb pikemast pealiskarvast, mis kaitseb teda ja aluskarvast, mis on hästi pehme. Esinevad vahest erinevad karvastiku tüübid on karm, mis on kare ja tugev kattekarv sageli esineb śoti hirvekoeral. On olemas ka lühikese ja sileda karvaga see on tihe ja lühike. (http://et.wikipedia.org/wiki/Koer). Metsikutel koertel on piklik koonu ja kõrvad on kikkis. Kõikidel koertel on hambarida ühesugune ning lõuad on sirged. Saba on koertel väga vajalik, sest see aitab hästi tasakaalu hoida ja tunnete vahendamiseks teiste koertega. (Clutton- Brock Koer) 1.2 Toitumine Koer sööb liha, juurvilja, leiba ja teisi toite. Koer võib süüa sama toitu, mis inimene. Koertele meeldib väga närida konti ja süüa liha, kondi närimine aitab koera luustiku tugevamaks teha ja vastupidavamaks. (http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/koer.htm) 1.3 Tõud Terves maailmas on 400 tõugu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
