Sõitu ortodroomil kasut. Ookeanite ületamisel.Sõiduvõit võib olla sadu miile. Kahte punki maakeral läbib ainult üks ortodroom. Nõuded merekaartidele 1 Pidev graafiline arvestus laeva liikumise kohta eeldab laeva tee ja orientiiride suurendada pidevat märkimist merekaardile.Nende toimingute lihtsustamiseks ja kiireks kontrolliks peab merekaart vastama järgmistele põhinõuetele : Kursijoon (loksodroom) peab olema sirge.Selleks peavad meridiaanid olema: - sirged - omavahel rööpsed - risti sirgete paralleelidega Kartograafiline projektsioon peab olema võrdnurkne , st nurgad kaardil peavad võrduma nurkadega looduses. Nõuded merekaardile 2 Kartograafiline Projektsioon peab olema võrdnurkne , st nurgad kaardil peavad võrduma nurkadega looduses. See lihtsustab looduses mõõdetud peilingute ja nurkade kandmist kaardile. Kaldajoonte ja saarte konfiguratsioon kaardil vastab nende konfiguratsioonile looduses
Töötamine arvutiga Tänapäeval teevad miljonid inimesed tööd arvutitega, kuid kahjuks ei ole paljud teadlikud, kuidas õigesti arvuti ees istuda. Need, kes jällegi on teadlikud, tihtipeale ei järgi soovitusi, kuidas arvutiga töötades õigesti keha hoida. Arvutiga töötades tuleb kindlasti jälgida, milline on sinu istumisstiil. Ergonoomiliselt õige istumine näeb välja selline, et keha on vaba, kuid sirge. Siinkohal kehtib küünarnukireegel, mis tähendab seda, et randmeliiges peab olema otse, selg ja jalad peavad olema toetatud. Ergonoomiliselt õige arvutiga töötamine eeldab, et käte asend on paralleelne põrandaga ja lisaks küünarnukireeglis nimetataud randmetele peavad sirged olema ka küünarvarred. Küünarnukid peavad aga olema 90 120 kraadise nurga all ning kehale lähedal. Lisaks küünarnukireeglis nimetatud jalgade toetamisele ei tohi aga unustada, et põlved peavad olema sama kõrgel kui puusad. Arvutiga t...
Samba laius on tavaliselt ca 46 cm, kuid tuntakse ka suuremaid ja väiksemaid sambaid. Hiiglaste tee on selle unikaalse nähtuse suurepärane näide ning suur sillutis on tõepoolest hiiglasele vastav. Mõnedki sambad pole maapinnaga risti, vaid suuremal või vähemal määral kaldu: olenevalt sellest, kui palju pinnas järele andis või kui suur kivimimass peale surus. Samas on osa laavast jahtunud ebaühtlaselt ja sambad pole sirged, vaid väändunud. Muidugi on inimene lasknud fantaasial lennata ning andnud neile looduslikele skulptuuridele tabavaid nimesid. Mõnelgi juhul seostub nimega ka legend. Näiteks Orel oli muidugi selleks, et Finn MacCooli poeg Ossian sellel mängida saaks. Teisal ripub kaljuseinal Harf, iirlaste üks populaarsemaid rahvamuusikariistu. Harfi lähedal on Amfiteatri-nimeline lahesopp, üle selle kõrgub üksildane Korsten. On ka hästi ühtlastest
HOMOGEENNE ELEKTRIVÄLI elektriväli, kus elektrivälja tugevus on igal pool üheusugne. *tekib kahe ühesuuruselt ja erimärgiliselt laetud tasase plaadi vahel. *Vektor E on välja igas punktis ühesugune nii pikkuselt kui suunalt *Homogeense elektrivälja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu TÖÖ ELEKTRIVÄLJAS / POTENTSIAALNE ENERGIA *Potentsiaal ja pinge- suurused, mis kirjeldavad elektrivälja töö kaudu *Töö elektriväljas ei sõltu trajektoori kujust vaid jõujoone sihis sooritatud nihkest *Elektrivälja nimetatakse potentsiaalseks väljaks, s.t. töö ei sõltu trajektoori kujust. *Potentsiaalne energia on tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel *Potentsiaalse energia
käsitleb valitud eesmärkidele ja ülesannetele. Sõnastus peab olema korrektne ja loogiline. Kasuta selget ja täpset teemat oskuskeelt. Kirjuta nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik. · Teksti joondus servast servani, sirged servad (kahepoolne ehk rööpjoondus). · Lehekülje numbrid lehekülje allservas, keskel või paremal servas. · Pealkiri joonda vasakule, pealkirja lõppu punkti ei panda.
Seejärel eemalda tangidega Kaabli peamine kiht nii, et sees olevad juhtmed jääksid terveks ( umbes 2 cm suuruselt). Seejärel haruta lahti kõik juhtmed omavahel. Seejärel painuta neid sirgemaks. Nüüd pane paika õige värvide järjekord ( Vaata värvikoode) oletame, et teed esimese otsiku A standardi järgi seega vaata A standardi värvikoodi. Kui oled saanud paika järjekorra mudi veel juhtmeid, et nad oleksid võimalikult sirged. Nüüd võtta tangid ja lõika juhtmed lühemaks nii, et nende pikkus jääks kuskil 1cm kuni 1,5 cm. Nüüd kontrolli kas järjekord säilis kui jah võtta RJ-45 pistik ja lükka juhtmed klemmide alla. Kontrolli veel järjekorda. Seejärel võtta tangid ja pigista klemm kokku. Nüüd veel viimane kontroll kui 6 juhtmed on õiges järjekorras ja ilusti klemmide all ongi esimene otsik valmis
Hilisgootika 15. ja 16. sajandi algus. K6ige varem loobuti gootikast Itaalias 15 sajandil. Gooti ajastu alguseks kujunes v2lja uus seisus - linnakodanikud, k2sit66lised, kaupmehed. Tekkisid uued linnad, inimeste eluviis muutus liikuvamaks ning suurenev toreduseiha avaldas m6ju kunstile. Gooti kunst tekkis Prantsusmaal ja levis mujale Euroopasse. Arhitektuur T2htis koht sarkraalarhitektuuril. Kirikute silmapaistvamaks tunnuseks on teravkaar. Kirikud ei ole enam massiivsed (kerged) sirged, saledatornilised ja pyrgivad k6rgustesse. Seinapinda v2hem, aknad suuremad. Kirikute ylessanne ainult pyhakoda. V6lve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkuseotud kilpe mis ylal hargnevad v6lve toetavateks roieteks. Kirikul66ve katsid seega roided. Roidev6lvid vajasid lisatoetus pinda. Selleks ehitati vastu k6lgl66vi v2lisseina tugipiilarid. Tugipiilarid olid umbes keskl66vi k6rgusel. Tugipiilari ja keskl66vi vahele ehitati tugikaared
Indiaanlased Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste üldnimetus. Kui Kolumbus Ameerika avastas, elasid seal miljonid indiaanlased. Põhja-Ameerikas oli üle 400 erineva indiaani hõimu. Kuna Kolumbus arvas, et ta oli jõudnud Indiasse, nimetas ta Põhja-Ameerika elanikud indiaanlasteks. Tegelikult oli igal hõimul oma nimi. Tänapäeval elab Ameerikas umbes 35 miljonit indiaanlast. Indiaanlastel on sirged mustad, siledad ja tihedad juuksed. Neil on rässakas kehaehitus ja kollakaspruun nahk. Indiaanlasi kutsuti punanahkadeks seepärast, et nad värvisid ennast. Neil on kõrge, tavaliselt küllaltki lampe laup ning jõuline ja kongus nina. Silmavärv on indiaanlastel enamasti tumepruun. Indiaanlased on tavaliselt keskmist kasvu, vahel ka väiksemad. Indiaanlased kõnelesid erinevaid keeli, samuti erinesid nende tegevusalad. Sageli olid hõimud üksteisega vaenusuhetes.
SÜSIVESINIKUD. ALKAANID Süsivesinikud on orgaanilised ühendid, mis koosnevad vaid süsiniku (C) ja vesiniku (H) aatomitest. Süsinikul on eripärane võime moodustada pikki ahelaid, kus süsiniku aatomite vahel on kovalentsed sidemed. See muudab süsinikuühendite maailma erinis paljunäoliseks. Alkaanid on sellised süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad vaid C-C ja C-H üksiksidemeid. Näited lihtsamatest alkaanidest: metaan – CH4 butaan – C4H8 etaan – C2H6 isobutaan – C4H8 propaan – C3H8 Butaani ja isobutaani molekulide struktuure uurides näeme kergesti, et nende (summaarne) molekulvalem ehk molekuli koostis on ühesugune, kuid aatomite paigutus ehk struktuur erinev. Selliseid aineid, millel on ühesugune koostis ehk summaarne molekulvalem, ent erinev struktuur ja seega ka erinevad omadused, nimetatakse isomeerideks. Alkaanide molek...
Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht. Elektrivälja tekitab ka muutuv magnetväli. Magnetväli - Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Homogeenne väli - elektriväli mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune. Homogeense elektrivälja jõujooned on üksteisega paralleelsed sirged Väljavektor väljatugevuse näitaja Mähis - mähisetraadist valmistatud, teatud ruumilise paigutusega keerust või keerdudest moodustatud elektriahel või nende kogum. 8. Kuidas on seotud elektriväli ja magnetväli? Elektriväli tekitab magnetvälja ja vastupidi. Magnetväli on elektrivälja pöördväärtus. 9.Kus kohas kasutatakse a)staatilist elektrit - Van der Graaff'i generaatorid, Marx'i generaatorid b)püsimagneteid kõlarid, alalisvoolumootorid
piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi 449 964 ruutkilomeerisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna). 3. Looduslikud tingimused Kliima erinevused põhja- ja lõunaosa vahel on suured
KITOON TOOGA PEPLOS FIBULA Fibula ehk rõivanõelaga, kinnitati rõivaid EHTED JUUKSED Muistse Kreeka ajastul oli juuksurikunst juba kõrgel tasemel. Kammimine, juuste värvimine ja lokkimine oli hästi väljaõpetatud orjade tööks. Juuksuriorjad pidid jälgima harmoonia ja esteetika nõudeid Juuste seadmine soengusse oli kreeklastel omaette tseremoonia ja soengud olid nagu kunstiteosed Loodus oli andnud kreeklastele tihedad, sirged, mustad juuksed. Blondid kiharad olid Muistses Kreekas haruldased ning, et sellist väljanägemist saavutada pleegitati juukseid kaaliumkloriidi, vee -ja kummelitõmmise seguga. Sel eesmärgil kasutati ka peenestatud riisi ja jahu. Eriti pidulikel sündmustel kaunistati juukseid kuldpulbriga Kreeka ühiskonna arenedes hakati ka inimeste sotsiaalset kuuluvust määrama soengute järgi JUUKSED NAISED Kreeka naiste soengud olid varasemal perioodil lihtsad. Ajapikku läks soeng
Ühe vahetumine teisega on funktsiooni käänupunkt (teise tuletis nullkoht asendada esialgsesse funktsiooni) 19. Selgitada, mis on joone asümptoot. Mis on püstasümtoot ja kaldasümptoot? Asümptoot on sirge, millele funktsiooni graafik lõpmatult läheneb, kuid ei lõiku. Püstasümptoot x=a ehk vertikaalasümptoot, on risti x-teljega Joone y = f(x ) kaldasümptootideks on sirged y = kx+b. Asjaolu, et sirge y = kx+b on joone y = f(x) kaldasümptoodiks, tähendab seda, et protsessis x (x) funktsiooni f väärtused lähenevad lineaarse funktsiooni y = kx+b väärtustele. 20. Mis on antud funktsiooni y = f(x) algfunktsioon? Mis on antud funktsiooni y= f(x) määramata integraal? Algfunktsioon on y=F(x) piirkonnas X, kui F'(x)=f(x) iga x kuulub hulka X korral
*Kantakse avakülgedele mördikihi ja tasandatakse see, toimingut tuleb korrata nii kaua, kuni avaküljed on lõplikult mördiga täidetud ja tasandatud. *Hõõrutakse avaküljed siledaks ja kontrollitakse pinnad rihtlatiga. *Vasaraga kergelt koputades eemaldatakse juhtlauad. *Lõpuks tuleb krohvihõõrutiga parandada pisivead. Sirgjooneliste tõmmiste tegemine *Tõmmised koosnevad üksikutest arhitektuurilistest profiilidest. Nende ristlõigete piirjooned on kas sirged (liistusarnased) või kõverjoonelised (ümarliistud, simsid jm.). *Tõmmiste tõmbamiseks kasutatakse vastava kujuga sabloone. Lihtsamad ümarnurgad lagede all aga tehakse käsitsi. *Vastava profiiliga ja mõõtmetega sabloonid tuleb puidutöökojas varem valmis teha. Sabloonid karniisi tõmbamiseks *Sageli on vaja teha krohvitöödel erinevaid arhitektuurilisi (lihtsaid ja keerulisi) tõmmiseid. *Tõmmised on edasi tõmmatavate sabloonide abil mördist tehtavad sirged või kõverad
Iseseisvus 6. juuni 1523 Rahaühik rootsi kroon (SEK) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna). Riik Riigikord Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Rootsi on 1995
Punktlaegu elektrivälja tugevus: E=q/4*pii*eps0*r2 1N/C- elektrivälja tugevus, milles punktlaengule 1kulon mõjub jõud 1njuuton F=q*E Superpositsioonipritsiip-selle kohaaselt võrdub laengute süsteemivälja tugevus üksikutest laengutest põhjustatud välja tugevuste vektoriaalse summaga Elektriväljajõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis on e vektor suunatud pikki selle joone puutujat Homogeenne väli- väli, mille jõujooned o omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Elektrivälja kahe paralleelse erinimelise plaadi vahel E=q/eps0*eps*S Potesiaalne väli-väli kus ei sõltu trajektori kuju Wp=q*E*d Potesiaal fii näitab, kui suur on selles punktis ühikuliselt positiivse laenguga keha potensiaalne energia Potensiaal on skalaare suurus Fii=k*q/r Ekvipotensiaalpind-ühesugust potensiaali omavad elektrivälja punktide hulk Pinge- elektriväli kahe punkti potensiaalide vahel
Kildu Põhikool Okaspuud Referaat Koostaja: Sten Kabanen juhendaja: Viiu Toomigas Kildu 2009 Okaspuud Okaspuud (Coniferae) on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Tüüpilistel okaspuudel on pikad sirged tüved peatüve ja külgokstega. Okaspuude kasv toimub pikivõrsete abil. Osa puid kaotab elu jooksul oma sümmeetrilise kuju, muutudes vananedes pisut ebakorrapäraseks. Peaaegu kõik okaspuud ja põõsad on igihaljad, et nende lehestik püsib aastaring Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Süstemaatika Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti
visuaalne väärtus, korratu iluideaal, õnnetuse ilu. Deformatsiooni on sageli esile toodud teenõude juures. Viimaseks lillede ja lindudega ornamenteeritud nõud, mis on suuresti ajastu maitse peegel: eri ajajärkudel on olnud populaarsed kord ühed, kord teised taimed. Lisaks rõhutatakse lillesümboolika, lillede keele abil erinevaid kavatsusi. Legendi järgi leiutas Jaapani mõõga sepp Amakuni. Alguses olid Jaapani mõõgad sirged, kuid 8. sajandil leidsid sõdalased, et kõver mõõk tuleb tupest kiiremini välja ja lõikab paremini. 986. ja 1598. a. te vahel valmistatud Jaapani mõõku kutsutakse kotdeks ('vanad mõõgad'). Katanasid hakati taguma ligikaudu a.l1400. 1934a. aastal alustas Jaapani valitsus sõduritele katanade tootmist. Neid katanasid nimetatakse gendaitdeks. Gendaitd leidsid Teises maailmasõjas ohtralt kasutamist. Keraamilisi anumaid kasutati nii rituaalide juures kui ka igapäevases elus
ELEKTER JA MAGNETISM Sissejuhatus Esimesena kirjeldas elektrinähtust 6. sajandil e.m.a. Vana-Kreeka filosoof Thales. Ta avastas selle nähtuse merevaigu juures. Alles 16. sajandil tõestas Gilbert, et ka teistel ainetel on elektrilised omadused. Sõna elekter tuleneb Kreeka keelest, mis tähendab merevaiku, elektron. 18. sajandil avastati elektrilise vastastikmõju nähtus, alles 20. sajandil avastati elektrinähtust põhjustav elektriosake. Magnetismi nähtust tunti ka juba Vanas-Kreekas, kui leiti kivim, mis suutis raudesemeid enda poole tõmmata. 19. sajandil avastasid Faraday ja Maxwell nende kahe nähtuse omavahelise seose ning, et neil on mõlemal ühine allikas ehk elektron. Neid kahte nähtust (ELEKTER JA MAGNETISM) käsitletakse elektromagnetilise vastastikmõjuna. Elektriväljaga kaasneb magnetväli ja vastupidi. Looduses eksisteerivad vastastimõjujõu tüübid. 1) Gravitatsioon vastastikmõjujõud 2) Tugev vastastikmõjujõud 3) ...
saab samaaegselt ühes ruumipunktis eksisteerida, kuid ainelisi objekte ei saa panna teineteise sisse. 13. Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mida kasutatakse elektrivälja kirjeldamiseks ja mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puudujat. 14. Homogeenne elektriväli on väli, mille E-vektor on kõigis ruum punktides ühesugune nii pikkuselt kui suunalt. Homogeense välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. Elektriväli on homogeenne ühtlaselt laetud tasase metallplaadi ümbruses. Homogeenne on elektriväli ka kahe paralleelse ühtlaselt laetud plaadi vahel, mille pinnaühikul paiknevad laengud on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised. 15. Elektrostaatiliseks väljaks nimetatakse teineteise suhtes paigal seisvate laetud kehade vastastikmõju. 16. Potentsiaalne väli on väli, kus töö ei sõltu trajektoori kujust. 17
lõikajat nimetatakse sisenurkkadeks näiteks nurgad 4 ja 5. Lähisnurkkadeks nimetatakse nurkki, mille sisepiirkonnad asuvad uhel ja samal pool lõikajat näiteks: nurgad 1 ja 2. Kaasnurkkadeks nimetatakse nurkki mis on ühel ja samal pool nurgapoolitajat ja on võrdsed. Kaasnurgad on näiteks nurgad 2 ja 6. Kui poolitada kaks sirget s ja t tekib nende vahel 8 nurkka . Põiknurgad asetevad nurgapoolitajast erinrvatel pooltel. Kui põiknurgad on võrded, on sirged paralleelsed. Lähinurgad on 180 parajasti siis, kui põiknurgad on võrdsed. 6.kolmnurga sisenurkkade summa. Kolmnurkkade sisenurkkade summa on 180. Kolmnurga välisnurgaks nimetatakse kolmnurga sisenurga kõrvunurkka. Kolmnurgal on üldse kokku 6 välisnurkka. Kolmnurga välisnurkkade summa on 360. kolmnurga sisenurk 7.kolmnurga kesklõik Lõiku ,mis ühendab kolmnurga kahe külje keskpunkte nimetatakse kolmnurga kesklõiguks.
Tabel ajaühikute seostest. SIRGJOONELINE LIIKUMINE · Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektoor on sirge ja keha nihked mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed. Ûhtlast sirgjoonelist liikumist on kõige lihtsam kirjeldada. · Harva tuleb ette, et keha liigub pidevalt sirgjooneliselt. Mittesirgjoonelist liikumist võib ette kujutada väikest lõikudena, millised on sirged. · Kiirus on peamine liikumist iseloomustav suurus. Ûhtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse suurust, mis võrdub nihke ja nihke sooritamiseks kulunud ajaga Suhe tähendab ühe suuruse jagamist teise suurusega. Kiiruse valem : v =s/t MITTEÜHTLANE LIIKUMINE · Väga paljudel juhtudel liikumisel kiirus muutub pidevalt. Seega toimub mitteühtlane liikumine. Näiteks autoga sõites ühest punktist teise kiirus pidevalt muutub
kahest kalduolevast kiviseinast. Templi ees olid obeliskid ja lipud. Egiptuse templi sambad meenutasid mõnda taime. Templeid rajati ka kaljude sisse, nt Hatshepsuti tempel, Luksori ja Karnaki templite kompleks. Egiptuse skulptuur: Iseloomustab väga hea anatoomne tundmine, väga suur üldistamisjõud, suur monumentaalsus pisiasjadele tähelepanu EI pöörata. Kujud ei ole ringiratast vaadeldavad. Vaaraoid kujutavad skulptuurid on jäigad (liikumatud), sirged, vasak jalg pool sammu eespool, aga käed on rusikas ja tihedalt vastu külge surutud (või vasak käsi rinnal). Näos üleolev mulje, pilk suunatud kaugusesse. Jalad ja käed ei olnud kivist eemaldatud (ühes tükis). Nt: "kirjutaja" lihtinimesest skulptuur või Nofrete (iluideaal). Suur osa skulptuuridest võisid olla värvilised. Palju kasutati tasapinnalist reljeefi, kui kivi sisse raiuti kontuurjooned ning need värviti pruunikaks- mustaks
Järvamaa kutsehariduskeskus Referaat Ahhal-Tekiini hobune Daniil Bessedin PH1 Särevere 2012 Sisukord · Sissejuhatus...............................................................................................................3 Tõu omadused.................................................................................................4 Välimik.............................................................................................................4 Ahhal-Tekiini tüüpe.....
siis päris reaalsel ehitusel ehitad sa ikkagi eesmärgiga, et see sein seisaks vähemalt 20 aastat. Tööd tuleb teha hoolikamalt, vigu ei tohi sisse lasta. See tegigi asja natukene pingelisemaks kui muidu. Hea oli see, et teoreetilised teadmised olid täitsa olemas ja ka koolis sai harjutatud natuke. Ja kuna töötasin nö. tutavate heaks siis ei olnud ka probleemi küsida, kui ei teadnud midagi. Õnnestus kõik üpris hästi, seinad said sirged ja tugevad. Probleeme tekitas natuke see, et suhtlemis keeleks oli vene keel, kuid ka see tõke sai ületatud ja usun, et sain üpris hea keele praktika. Tööpäev algas kell 9.00 , lõuna oli 12 aegu ja päev lõppes umbes kell 17.00 vahest sai ka pikemalt tehtud, tööpäeva lõpus sai natuke koristatud- tööriistad puhastada. Konkreetne töö oli, betoneerimine. Sellega ma varem kokku puutunud ei olnud. Betoneerisime 140 nest columbiat, aramtuur sai panud igase avase ja iga 8 rea
Rooma kunst 1. Pont du Gardu tööpõhimõte- veejuhe, et saaks puhast vett linna. OLi hästi kõrge ning pikk ja oli pealt kinni et vältida reostamist ja vee ära aurumist 2. Colosseum- 49 m kõrge.4 korrust. areeni osa oli veega täidetav. Peeti merelahinguid ja võideldi vee loomadega. Mõõtmed on 150-180 m. Esimesel korrusel istus keiser oma kaaskonnaga ning see oli tehtud marmorist. Teisel korrusel olid rooma sõjaväelased, 3. olid rooma kodanikud(suurim ja laiem korrus) ja neljandal olid vabaks lastud orjaad. Mahutas 50 000 inimest. Tänapäeval varemetes ja kuulutatud pühaks paigaks. FLAVIUSE AMFITEATER igal korrusel on 80 kaart 3. Pantheon- Antiikaja suurim kuppelehitis (u. 43m). 4. Mõisted: Akvedukt -kinnine veejuhe millega saadi linna vett, sillataoline ehitis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Tavaliselt kaetud, et vältida saastet...
on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav. Keel arenes välja vanapõhja keelest. Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi ametlik keel (seaduses:"peamine keel") ja de iure Soome riigikeel soome keele kõrval. Loodus Rootsi 528 447 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Rootsi ja tema naabrid Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik
Fifth level Mercator normaalprojektsioon Mercatori normaalprojektsioon, ristuvate sirgjooneliste meridiaanide ja paralleelidega projektsioon, omab üht standardparalleeli, millel pikkused esitatakse õigesti. Click to edit Master text styles Suurim eripära seisneb selles, et Second level loksodroomid (kindla asimuudiga kursid) on Third level projektsioonil sirged (pildil). See teeb Fourth level projektsiooni eriti väärtuslikuks merenavigatsiooni kaartide jaoks. Fifth level Mercatori kald- ja põikprojektsioon Mercatori põikprojektsiooniga moonutused suurenevad eemaldudes lähtejoonest. Projektsioon sobib diagonaalse väljavenitatusega maade kaardisüsteemi aluseks (keeruline, vähe kasutatakse). Kasutamist on
kindlasti puude juurde istutamine. Üks olulisemaid keskkonnaprobleeme veekogudes on eutrofeerumine, ehk veekogu toitelisuse tõus. Eutrofeerumine on tihedalt seotud põllumajanduse intensiivsusega. Suur osa veekogudesse sattuvatest toitainetest pärinevad põllumajandusest. Eutrofeerumise ära hoidmiseks on oluline reostusallikate (põllud) ja veekogude vahel jätta puhvertsoonid - mets, võsa. Kuivenduskraavid, eriti kui need on sirged ja hästi puhastatud, on reostavatele toitainetele kiireteks transporditeedeks suurematesse veekogudesse ja kiirendavad veekogude eutrofeerumist. Kui vesi voolab läbi käänulise jõe, läbi paljude väiksete järvede ja tiikide, siis on isepuhastumise võime suurim. Bioinvasioon ehk sissetungivate likide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik ulatuslikult levib ja naturaliseerub. Võõrliigid tulevad siis laevadega (rändrott), laevade küljes,
magnetvälja struktuur, mis on luminestsents jne. Et vastata pealkirjas toodud küsimusele, tuleb uurida laetud osakeste käitumist homogeenses ja mittehomogeenses magnetväljas. Järgneval joonisel on vasakul kujutatud homogeenset ja paremal mittehomogeenset magnetvälja. Homogeense magnetvälja korral on B vektor kogu ruumis ühesuguse pikkuse ja suunaga. Homogeense välja magnetilise induktsiooni jooned (jõujooned) on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. Kui laetud osake lendab homogeensesse magnetvälja risti magnetilise induktsiooni joontega, hakkab ta liikuma ringjoonelisel orbiidil. See on nii sellepärast, et Lorenzi jõud on igal hetkel risti osakese kiirusvektoriga. Kõrvaloleval joonisel on skemaatiliselt kujutatud elektroni ja prootoni liikumistrajektoorid homogeenses magnetväljas. Newtoni teise seaduse (F=ma) järgi evB=mv2/R, millest trajektoori kõverusraadius R=mv/eB
lihtsam, kuigi x-i väärtuseks võib panna ka suurema arvu. 2. Moodustame väärtuste tabelid y=-0.5+0.5x y=4-x x 0 1 2 x 0 1 2 y -0.5 0 0.5 y 4 3 2 3. Joonestame sirged 4. Võrrandsüsteemi lahendiks on nende kahe sirgete lõikepunkti koordinaadid. (antud koordinaatteljestikul punkt G) = Vp= x-2y=1 x 3 Pp= x-2y=1 Vp=Pp Vp- Vasakpoolne Pp- Parempoolne y = 1 Vastus on: Kontroll: Vp= 3-2=1 Pp= 1 Vp=Pp Vp2=6+2=8 Pp2=8 Vp2=Pp2 Lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine liitmisvõttega: Võtame näiteks võrrandsüsteemi:
4) sirgeid mööda - Kui koonuse moodustajate alguspunkt kuulub lõikavale tasapinnale ja tasapinna kaldenurk on väiksem koonuse moodustajate omast telje suhtes. Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel? - abitasapindade/ abisfääride võtet Mis on abitasandite võtte kasutamise eelduseks? - Paljudest kõverpindadest saab teha lihtsaid tasandilisi lõikeid sirg-ja ringjooni. Näiteks: a) joonpindade tasandilised lõiked läbi moodustaja on sirged b)pöördpindade tasandilised lõiked risti teljega on ringjooned Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöördpinnad ? - mööda ringjooni, mille tasand on risti pöördpindade teljega Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni ? - sfäär, mille keskpunkt asetseb pöördpinna teljel, annab lõikumisel ringjoone Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet?
Pärinema kusagilt – orginated from Eelkõige - therefore Umbes – araund Tänapäeval - nowadays Seega – so for , so they Näiteks – for instance Üha rohkem – more often Vallutama - conquer Hõivama, vallutama - captured Alistama - occupied Maha jätma - abandoned Kokku varisema - collapsing Rannikut ründama – to ride the east coast Elanikud - population Keskküte – central heating Elustiil - inhaleited Erinevad kombed – different customs Laiad ja sirged – wide and straight Kuumaveeallikad – hot springs Kerli Kõiv
3. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb kald- ja ristprojektsiooniks ning erinevad selle poolest, kuidas kiired langevad ekraanile. 4. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. 5. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui sirged asuvad ühel ja samal tasapinnal, mis on kiirtega paralleelne, siis projekteeruvad nad üheks sirglõiguks. 6. Mis on sirglõigu moondetegur? Moondeteguriks nimetatakse sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu enda pikkuse suhet. 7. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) Ristprojekteerimisel 0 _< m _<1 2) paralleelprojekteerimisel? 0 _< m < lõpmatus 8. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on:
Metalliosakesi sisaldavate juuksevärvidega värvitud juustele Sirgestamise tehnoloogia Juuste ettevalmistamine: pese õrnalt juuksed, kuivata juuksed käteräti või fööniga. Pane kindad kätte ja pigista 1/2tuubi sirgestavat kreemi kaussi (plastmass, klaas). Sirgestuskreemi kandmine juustele Alustada kuklaosast Salgu paksus kuni 2cm Pintsliga kanda sirgestav kreem 1cm kauguselt peanahast kuni juuksesalgu otsteni Kammida juuksed läbi hõreda kammiga, seni kuni juuksed on sirged ja siledad Mitte venitada juukseid Juuksed peavad olema kogu lokkimise protsessi ajal sirged. Mõjuaeg 15-45 minutit Kui toimub sirgestusraudadega töötlemine siis mõjuaeg max 30 min Loki kontroll: pühi juuste pealt sirgestav kreem maha ja vaata, kas juuksed on sirged, kanna kreem juustele tuubist tagasi Sirgestava kreemi maha loputamine Loputamine toimub vähemalt 5 min. jooksul (Taimer) Sirgestuskreem tuleb juustest korralikult välja loputada Kuivatada juuksed käterätikuga
Horisontaaliks nimetatakse põhiekraaniga paralleelset nivoosirget. Tema tunnus kaksvaate alusel: h1 h"x A'B'=AB (Frontaaliks nimetatakse esiekraaniga paralleelset nivoosirget. Tema tunnus kaksvaate alusel: f1 f'x A"B"=AB). 19. Sõnastage kahe sirge lõikumise tunnus kaksvaate alusel. Kui kahe sirge samanimeliste projektsioonide lõikepunktid asetsevad ühel ja samal sidejoonel ning kummagi sirge mõlemad vaated pole risti x-teljega, siis need sirged on ruumis lõikuvad. 20. Sõnastage kahe sirge paralleelsuse tunnus kaksvaate alusel. Kui sirgete samanimelised projektsioonid on omavahel paralleelsed, kuid pole risti kaksvaate teljega, siis need sirged on ruumis paralleelsed. 21. Skitseerige kiivsirgete a ja b kaksvaade koos varjumise näitamisega. 22. Nimetage kõik tasandi määramisvõimalused. Sirge ja ühe punktiga, mis ei asetse sirgel, kahe lõikuva sirgega kahe paralleelse sirgega, kolme punktiga, mis ei asetse samal sirgel 23
2) lõigud projekteeruvad esiekraanile tõelises pikkuses 3) põhikaldenurk projekteerub esiekraanile tõelises suuruses 4) üldjuhul on frontaalil põhijälg, esijälg puudub Tunnus - paralleelne või ühtiv X-teljega. 19. Sõnastage kahe sirge lõikumise tunnus kaksvaate alusel. Kui kahe sirge samanimeliste projektsioonide lõikepunktid asetsevad ühel ja samal sidejoonel ning kummagi sirge mõlemad vaated pole risti x-teljega, siis need sirged ruumis lõikuvad. 20. Sõnastage kahe sirge paralleelsuse tunnus kaksvaate alusel. Kui sirgete samanimelised projektsioonid on omavahel paralleelsed, kuid pole risti kaksvaate teljega, siis need sirged on paralleelsed 21. Skitseerige kiivsirgete a ja b kaksvaade koos varjumise näitamisega. 1) Kiivsirged ei lõiku ega ole paralleelsed. 2) Kiivsirgete kaksvaade ei tohi rahuldada lõikumise ega paralleelsuse tunnust. 22. Nimetage kõik tasandi määramisvõimalused.
Üldjuhul peavad trepid asuma tulekindlates ruumides e trepikodades.. Treppide materjaliks võib olla raudbetoon (sirged kesktalaga trepid,sirged umbtrepid, kesktalaga keerdtrepid, umb- keerdtrepid, L-trepid), looduslik või kunstkivi, teras (otse , pöördega ja keerdtrepid) ning puit. Trepid võivad olla kas kohapeal ehitatavad või monteeritavad. Trepp kooseb trepimarsist, korruse aj vahemademest ning trepi võrest e käsipuust. Kuju järgi jagunevad trepid sirgeteks ja keerdtreppideks: Sirged trepid võivad olla: 1) ühekäigulised (esinevad sagedamini eramutes, laskumisel keldrisse ja tõusul pööningule). 2) kahekäigulised enim esinev lahendus 2,8 või 3,3 m kõrguse korruse korral) 3) kolme või enamkäigulised (kõrgete korrustega ühiskondlikes ja tööstushoonetes).4) kaarkülgsed kahe sirge käiguga). Keerdtrepid: 1)sirgkülgsed ühekäigulised 2) sirgkülgsed kahekäigulised 3) kaarkülgsed ühekäigulised 4) kaarkülgsed kahekäigulised. Trepikäsipuu kõrgus astme
x2/a2+y2/b2=1. Ellipsi omadusi:
1. a>c ja kuna a>0, võime oletada, et ka b>0 (pane tähele, et b2 = a2 -c2).
2. Ellipsi kõigis punktides on |x|a ja |y|b.
3. Võrrandi (12) põhjal on ellips sümmeetriline kõver ja ülaloleva joonise põhjal asub
ellips joontega x=+-a ja y=+-b piiratud ristkülikus, olles selle puutujaks
4. Kordajate a, b ja c seos fookustega on näha Pütagorase kolmnurgast a2=b2+ c2.
Ellipsi sümmetriatelgedeks on sirged A1A2 ja B1B2, mida kutsutakse vastavaks
suuremaks ja väiksemaks teljeks. Suurema pooltelje OA1 =OA2 pikkus on a ja väiksema
pooltelje OB1=OB2 pikkus on b.
5. Suhet e=c/a nimetatakse ellipsi ekstsentrilisuseks. Kuna 0c
y - y1 k = tan = 2 , kus on sirge tõusunurk, k - tõus x 2 - x1 k1 = k 2 A1 B 1 t 1 t 2 ( sirged t 1 ja t 2 on paralleelsed ) A 2 B2 A1 B · Kahe sirge vastastikused asendid = 1 t 1 t 2 ( sirged t 1 ja t 2 ühtivad ) A 2 B2 k 1 k 2 = -1 t 1 t 2 ( sirged t 1 ja t 2 on risti ) k 2 - k1
Kantavad osad on talastik, mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist, selle peal asuvast friisist, mis omakorda kannab kaugele eenduvat karniisi (kr.k geison); võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga viiluvälja ehk tümpanoni, mida kaunistati; liistukaitse sima. Sammaste taga asub templi pearuum ehk naos. Sambaid on kolme stiili dooria, joonia ja korintose. Sambaid paisutati (entaas), et nad näeksid sirged välja.Dooria sammas oli lühike ja jässakas. Dooria samba kapiteel on lihtne. Joonia sammas on kõrgem, algab ümmarguse mitmeosalise paasiga. Kapiteel on ümmarguse/rullis padjandi kujuga; seda kapiteel kutsutakse veel voluudiks. Korintose sammas on põmst nagu joonia sammas, erineb ainult kapiteel. Kapiteel on karikakujuline ja kaetud lopsakate taimemotiividega. Külje peal on hoonel 2x nii palju sambaid kui on ees ja + 1 sammas.
Seejärel aja pea hästi kuklasse, alustades samal ajal nina kaudu sissehingamist. Aseta jalalabad põrandale ja tõsta tuharad põrandast lahti. Jalalabad on kogu harjutuse sooritamisel ühes ja samas punktis, samuti käelabad ja peopesad. Tõsta kogu keha vertikaalasendisse, sirutades end n-ö nelja jalaga lauaks. Langeta pea kaugele taha ning hinga kogu aeg sügavalt sisse. Vali jalgadele sobiv vahekaugus, et asend oleks kindel. Käsivarred on sirged, venitus tekib õlgades. Lõppasendis peaksid põlved olema 90-kraadise nurga all, keha paralleelselt põrandaga ja käsivarred sirgelt. Hoia hetk hinge kinni ja pinguta jalgade, tuhara- ning kõhulihaseid. Säilita hetkeks asend. Seejärel lõdvestu ja pöördu tagasi algasendisse, hingates samal ajal välja: lõug vastu rinda, istudes põrandale, jalalabad ülessuunatult.
Herilane on kiletiivaliste seltsi kuuluv astlaliste ja rippkehaliste alamseltsist lendav putukas, kes pole ei mesilane ega sipelgas. Tüüpiline herilane on mesilasest saledam ja pole nii tihedalt kaetud karvakestega, kuna ei korja tolmu. Karvad on siledad ja sirged, mittehargnevad. Enamiku herilaste värvus koosneb mustadest ja valgetest karvadest ning laikudest. Erinevalt mesilastest herilased toidavad järeltulijaid mitte taimse toiduga, vaid teiste putukate ja ämblikutaolistega, kuid enamik herilasi nagu mesilasedki, teeb seda spetsiaalselt ehitatud pesas. Enamiku herilaste värvus seisneb mustades ja valgetes ribades ning laikudes. Tavalise herilase hammustus on vähem ohtlik kui mesilase hammustus
oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Kiired- sirged, mis näitavad laine levimissuundi. Valgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. Elektri-ja magnetvälja muutused laines- muutuvad ajas ja ruumis sinusoidselt ja samas faasis. 2. Valgus ja värvus: Erineva lainepikkusega valguslained tekitavad inimsilmas erinevaid värvusaistinguid. Inimene näeb 760-380nm Põhivärvid on punane, roheline, sinine (RGB) Kõige tugevama aistingu annab roheline valgus. 3. Infra- ja ultravalgus:
kasut.jujooni.Elektrivlja jujoon on mtteline joon, mille igas punktis on E vektor suunatud piki selle joone puutujat.Jujooned on inimese poolt vlja meldud abivahendiks elektrivlja kirjeldamisel. Homogeenne elektrivli - on elektrivli, mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui suunalt hesugune. Ligikaudu vib homogeenseks nimetada kahe erinimeliselt laetud metallplaadi vahelist elektrivlja. Homogeense elektrivlja jujooned on ksteisega paralleelsed sirged. Laengu pindtihedus- nimetatakse antud laengu g ja he plaadi pindala suhet. (vene b) = q/s Elektrivlja t laengu paigutamisel hest punktist teise- on vrdne selle laengu suuruse vljatugevune ja vljatugevuse suunas lbitud teepikkuse korrutisega. Laetud keha potentsiaalne energia homogeenses elektrivljas- punktlaengu q potentsiaalne energia homogeenses elektrivljas avaldub vastavalt kujul : Ep=m g h , kus d on punktlaengu kaugus energia nulltasemest.
Summaarse elektrivälja tugevus on võrdne liituvate väljade elektrivälja tugevuste summaga. Laetud tasandi elektrilaeng. E= q/2EE0S. S-pindala. Suur laetud tasand tekitab homogeense elektrivälja homogeenne on selline elektriväli mille sellega elektrivälja. See mitu korda dielektrik nõrgestas elektrivälja ongi elektrivälja läbitavus. E=E0/E. E- aine dielektriline läbitavus (-) E0- väljatugevus on igas punktis suuruselt ja summalt sama. Jõujooned on paralleelsed ja sirged. (Töö elektriväljas laengu ümberpaigutamisel. A=F*s*cosa. elektrivälja tugevus vaakumis (V/m) E-aines. Mittepolaarne dielektrik hakkab aga välise elektrivälja mõjul polariseeruma st molekulid AeE p=m*g*h)=A=E*q*d. A-töö(J) E-elektriväljatugevus(V/m) q-laeng(c) d-kaugus neg.plaadist. Ep=Eqd Ep-potensiaalne energia(J) NB! Kui elektriväli on tekitatud + plaadi poolt siis kehtib sama valem märgiga
haarad lõikajal on suunatud teineteisele vastu. * Lähisnurgad Sisepiirkond on ühel ja samal pool lõikajast, haarad on suunatud teineteisele vastu . Teoreem: Kui üks paar põiknurki on võrdsed, siis on võrdsed ka teine paar põiknurki. Eeldus: Väide: 6. KAHE SIRGE PARALLEELSUSE TUNNUSED Teoreem: Kui kahe sirge s ja t lõikamisel kolmanda sirgega u tekivad võrdsed põiknurgas, siis sirged s ja t on paralleelsed. Eeldus: Väide: s || t 7. KOLMNURGA SISENURKADE SUMMA * Kolmnurga välisnurk võrdub temaga mitte kõrvu olevate sisenurkade summaga. Teoreem: Kolmnurga sisenurkade summa on 180 Eeldus: On antud kolmnurk ABC Väide: 8. KOLMURGA KESKLÕIK * Lõiku, mis ühendab kolmnurga kahe külje keskpunkte, nimetatakse kolmnurga kesklõiguks. Teoreem: Kolmnurga kesklõik on paralleelne kolmnurga ühe küjega ja võrdub
NÕUKOGU rahvakoosoleku kõrval eksisteeriv rikastest kodanikest koosnev kogu RIIGIAMETNIKUD valiti rahvakoosoleku poolt juhtimaks sõjaväge ja igapäevaelu ARISTOKRAATLIK POLIS riik, milles domineeris rikaste ühiskonnakiht (varasemal perioodil ainuvalitsev valitsemisvorm) ARISTOKRAATIA rikas ülemkiht SÕJA KORRAL relvastusid kõik kodanikud vastavalt majanduslikele võimalustele Põhijõuks oli raskerelvastusega jalavägi pikad sirged read üksteise taga > tüüpiline Kreeka lahingurivi FAALANKS ÜHISKONNA STRUKTUUR ARISTOKRAATIA rikkaim ja mõjukaim osa; auväärse päritoluga suurmaaomanikud TALUPOJAD enamik kodanikkonnast; võisid kaotada staatuse jäädes võlgnikeks KÄSITÖÖLISED linnaelanikkond, kes paljudes polistes ei kuulunud kodanike hulka ORJAD võlgade katteks orjusse langenud, sõjalisel teel vangi sattunud; Kreekas kasutati suuresti orjatööjõudu
20. Missugused jõud mõjutavad protsesse maa pinnal? Too näiteid. maakera pinnal tegutsevad loodusjõud tekitavad uusi pinnavorme ja hävitavad vanu. Nt mäestikke, kiltmaid, nõgusid 21. Kuidas mõjutavad pinnamoodi Maa sisejõud, kuidas välisjõud? Sisejõud on maavärinad, vulkaanid välisjõud on tornaadod, üleujutused 22. Kuidas on vulkanism ja maavärinad seotud mandrite triivi ja laamade liikumisega? Laamade liikumisega tekivad pikkad sirged murrangujooned, Kui sealt vabaneb pinge siis hakkavad laamad liikuma ja tekivad maavärinad ja/või vulkanismid. 23. Kuidas muutuvad õhu omadused, kui õhumass liigub a) ookeanilt sisemaale, b) poolustelt ekvaatori poole? - a) õhutemperatuur muutub soojemaks, veeauru hulk väheneb, päike on intensiivsem kõrgematel kohtadel b)õhutemperatuur muutub soojemaks , 24. Millest sõltub taimkatte vööndiline levik maal? - temperatuurist, niiskusest, mullastikust, toitainetest jt
Seejärel aja pea hästi kuklasse, alustades samal ajal nina kaudu sissehingamist. Aseta jalalabad põrandale ja tõsta tuharad põrandast lahti. Jalalabad on kogu harjutuse sooritamisel ühes ja samas punktis, samuti käelabad ja peopesad. Tõsta kogu keha vertikaalasendisse, sirutades end nö nelja jalaga lauaks. Langeta pea kaugele taha ning hinga kogu aeg sügavalt sisse. Vali jalgadele sobiv vahekaugus, et asend oleks kindel. Käsivarred on sirged, venitus tekib õlgades. Lõppasendis peaksid põlved olema 90kraadise nurga all, keha paralleelselt põrandaga ja käsivarred sirgelt. Hoia hetk hinge kinni ja pinguta jalgade, tuhara ning kõhulihaseid. Säilita hetkeks asend. Seejärel lõdvestu ja pöördu tagasi algasendisse, hingates samal ajal välja: lõug vastu rinda, istudes põrandale, jalalabad ülessuunatult.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
