2) lähisekvatoriaalne vööde 3) troopiline vööde 4) lähistroopiline vööde 5) parasvööde 6) lähispolaarne vööde 7) polaarne vööde. Sarnaselt soojusvöötmetega paiknevad ka kliimavöötmed vöödena ümber maakera. Kliimavöötmeid eristab soojusvöötmetest ühtlasem ilmastik vöötme piires, samas on aga erinevalt soojusvöötmete piiridest kliimavöötmete piire raskem määratleda. Kuhugi täiesti täpseid piire tõmmata ei olegi võimalik. Kliimavöötmete piirid ei ole sirged, vaid kõverad. Seda põhjustavad ülejäänud kliimat mõjutavate tegurite nagu maismaa ja ookeanide paigutus, hoovuste mõju jms.
Harktoeng Mõju: Reie lähendaja lihased. Püsti olles tuleb kätega puudutada põrandat ning suruda jalgu kõrvale. Selililamang Mõju: Reie tahumised ja vaagnavöötme lihased Pikali olles tuleb üks jalg hoida sirgelt vastu maad ning teise käega tõmmata teist jalga rindkere suunas, põlvest kõverdatuna. Iste Mõju: Reie tahumised ja vaagnavöötme lihased Maas istudes tuleb keha ette kallutada ning varvastest haarata, jalad peavad sirged olema. Ettekallutust võib teha ka kätega säärtest hoides. Küljekõverdused Mõju: Torso külgmised lihased. Tuleb istudes või seistes kummardada aeglaselt ühele poole, kuni tunnete kerget venitust ühes küljes. Seis ühel jalal Mõju: Reie eesmised ja vaagnavöötme lihased Tuleb seista ühel jalal. Teise jala kand tuleb hoida istmiku lähedal. Vaadata tuleb ette, ülakeha sirgelt. Võib toetuda käega seinale. Kõhulilamang Mõju: Reie eesmised ja vaagnavöötme lihased.
sin2 + cos2 = 1 tan = sin /cos 1+tan2 = 1/cos2 sin2 = 1 cos2 sin = tan *cos cos2 = 1/tan2 +1 cos2 = 1 sin2 cos = sin /tan cos2 1 = - sin2 cot = cos /sin cot =1/tan sin2 1 = - cos2 cos = cot *sin tan *cot =1 sin = cos /cot 1+cot2 = 1/sin2 sin = cos (90o ) sin = vastas kaatet/hüpotenuus cos = sin (90o ) cos = lähis kaatet/hüpotenuus tan = 1/tan (90o ) tan = vastas kaatet/lähis kaatet cot =tan (90o ) cot = lähis kaatet/vastas kaatet tan = cot (90o ) Kolmnurga pindala Koosinusteoreem Siinusteoreem S=a*h/2 a2=b2+c2-2bc*cos ...
Seda võrdust nim samasuseks kui ta on rahuldatud tundmatude x ja y kõigi väärtuste puhul. Seda võrdust nim võrrandiks kui teda rahuldavad tundmatute teatud väärtused. Kaht tundmatud x ja y sisaldava võrrandiga määratud jooneks nim joont, mille punktide koordinaadid rahuldavad seda võrrandit. Joone võrrandit F(x;y)=0 nim joone ilmutatud võrrandiks. Kui sellest võrrandist õnnestub tundmatu y avaldada x kaudu, nim seda ilmutatud jooneks. Kahe sirge vastastikused asendid Ühtivad sirged s=t Paralleelsed sirged s||t Lõikuvad sirged st={L} Kiivsirged s Nurk sirgete vahel Tasandi üldvõrrand Ax+By+Cz+D=0 Tundmatute x, y, z kordajad on tasandi normaalvektori koordinaadid. Tasandi normaalvektoriks nim iga vektorit, mis on risti tasandiga. Tasand on I järku algebraline pind. Kui tasandi võrrandis A=0, siis tasand on risti y-z tasandiga. Kui B=0, siis risti x-z tasandiga. Kui C=0, siis risti x-y tasandiga. Kui D=0, siis tasand läbib koordinaatide alguspunkti.
ja -lõhedega ning tüve diameeter on 0,7-1,5m. Võra on pikkade okstega ja koonusjas, vanemas eas muutub laiuvaks kuni vihmavarjukujuliseks. Võra on kompaksem ja tänu suurtele okastele tumedam kui harilikul mänil. Võrsed on tugevad, hele- kuni oranzpruunid, paljad ja külgvõrseid esineb vähe. Pungad on teravatipulised munajad, nõrgalt vaigused, hallikaspruunid ja võrreldes võrsete ja okastega suhteliselt väiksed (1-1,5cm). Okkad on (4)8-15(18) cm pikad, sirged, jäigad, tumerohelised ja asetsevad tihedalt 2- kaupa. Kilejas okkatupp on püsiv ja 10-15mm pikk. Käbid on sümeetrilise piklikmunaja kujuga, (4)5-8(12)cm pikad 2-4cm läbimõõduga, avanenult 5-7cm; istuvad oksal jäigalt, valmivad teise aasta hilissügiseks, olles siis hele- kuni kollakaspruunid ja nõrgalt läikivad. Apofüüs on keskmise paksusega, selle tipuosa vähe tumedam pruun. Käbid avanevad kolmanda aasta kevadel. Seemnesoomuse varjatud väline külg on must
Ühiselulised putukad Hanna ja Helen Kes kuuluvad? Mesilased Herilased Sipelgad Kimalased Mesilane Tunnused Elupaik Karvane keha Elavad tarudes Pea Ehitavad kärjed Rindmik Emamesilane, Tagakeha kuni 70 000 Kaks paari kilejaid töömesilast ja 200-2000 tiibu isasmesilast Suised- imemiseks Mesilane Toitumine Kaitsekohastumused Nektarist Astel Õietolmust Herilased Elupaik Tunnused Pesades Maapinnast kõrgemal- Mesilastest saledamad metsaherilane Ei korja tolmu Maa õõnsustes-maaherilane Karvad siledad ja sirged, mittehargnevad Nõelavad mitu korda Herilased Toitumine Kaitsekohastumused Vastsed- läbimälutud Kui keegi pesa ründab, putuka...
Negriidide tüüpiline esindaja on neegrirass. Negriidide esindajat neegrirassi iseloomustab tume nahavärvus, krässus juuksed, piklik pea ja lai nina, paksud huuled ning enamasti suur kasv. Maailma pikimad inimesed kuuluvad neegrirassi , kes asustavad kogu Aafrikat lõuna pool Saharat. Europiidide tunnused on varieeruvad. Europiidide tunnused on üsna varieeruvad. Neil on hele kuni pruun nahk, kitsas nina, kitsad huuled. Silmade ja juuste värvus varieerub heledast tumedani, juuksed on sirged või lokkis. Lõunapoolsetel aladel elavate europiididele on iseloomulik tumedam juuste, naha ja silmade värvus, põhjapoolsed on heledate juuste, heledamate silmadega ning heledama nahaga. Ka pikkuselt võivad europiidid olla väga erinevad. Mongoliidsesse põhirassi kuuluvatel inimestel on kollakas või punakas nahk. Ka mongoliidne põhirass on esindatud välimuselt erinevate inimgruppidega. Üldiselt on neile
saadetakse vastavatesse vabrikutesse töötlemiseks. 4 LAMBAVILL Alusvillkarvad e. pärisvillkarvad on peened(15-25 µm), lühikesed(6-12 cm) ja väga säbarad koosnedes soomus- ja koorkihist. Üleminekuvillkarvad on pikemad (10...30 cm) ja jämedamad (26...65 µm) alusvillkarvadest, kuid sisaldavad peent või katkendlikku säsikihti ja hästiarenenud koor- ja soomuskihti. Pealisvillkarvad on peaaegu sirged, pikad (10..35 cm), väga jämedad (35...200 µm) koosnedes soomus-, koor- ja säsikihist. Surnud villkarvad on ilma läiketa, värvumatud, sirged ja tugeva säsikihiga (säsikiht võtab enda alla enamuse villkarva mahust) , mida on tinglikult hakatud selliselt nimetama, sest nad ei ole kasvu lõpetanud. Ohevillkarvad on lühikesed (1..2.5 cm), säbaruseta, sarnased pealis- ja surnud villkarvade ehitusega, millega on kaetud lambal pea ja jalgade alaosa.
Tambuur on peakupli alune sale silinderjas akendega ruum. Bütsantsi maalikunsti on vähe säilinud, kuna ta jäi islamiusuliste türklaste võimu alla, mis keelas elusolendite kujutamise kunstis. Pidevad tõusud ja langused. Ikoonid on usulise sisuga pildid, imettegevad objektid. Neid valmistati enkaustikatehnikas, temperavärvidega laudadest tahvlil (tahvelmaal). Erinevad antiik- ja uusaegsetest piltidest. Ümberpööratud perspektiivi puhul hargnevad paralleelsed sirged üksteisest sügavuse suunas, olulisemate objektide esiletoomiseks. Kuldsed toonid, hingelisus, salapära, käte ja näo kontrastsus. Ikonostaas on pildisein, eraldas kooriruumi kogudusest. Ikonoduulid on ikoonide pooldajad, ikonoklastid vastased. Ravenna kirikute mosaiikide sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline. Figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikad, riided toretsevad, pead väikesed, kuid silmad suured, tihedas reas, tasapinnalised, tausta pole püütud kujutada
Nähtamatu valguse üks osa on infravalgus. Selle toimel kehad soojenevadja seetõttu nimetatakse seda ka soojuskiirguseks.Ultravalgus aga võib tekitada naha põlemist kevadel. Ultravalgus on nähtamatu ning seda liigitatakse organismidele väheohtlikuks ja ohtlikuks.ohtlik osa võib tekitada nahavähki.Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valguse levimine on füüsikaline nähtus. Valgustatud osa ja valgustamata osa vahelsied piirjooned on sirged, mis näitab, et valgus levib sirgjooneliselt. Valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Suuremõõtmeliseks valgusallikaks võib lugeda küünlaleeki, elektripirni lae või laualambis, väikesemõõtmeliseks aga taskulambi hõõgniiti.Valgusvihu abil näidatakse ruumipiirkond, milles valgus levib, mõnikord ka valguse levimise suunda. Valgusvihku, mis moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirtest , nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valguskiired
Elektrilaeng... *...füüsikaline suurus mis näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagentilises vastastikmõjus *...füüsikaline suurus mida saab mõõta *...on osakeste kogum, millel on olemas laeng kui omadus Elektrilaenguid on ainult 2 liiki, sest looduses on ainult 2 sorti jõude: tõmbe- ja tõukejõude. Elementaarlaeng kõige väiksem jagamatu laeng looduses (elektroni ja prootoni vahel) e = +/- 1,6 * 10-19C Coulumb'i seadus - kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga k kaks 1C laengut 1m kaugusel vaakumis mõjutavad teineteist jõuga k - elektriline konstant q elektrilaeng r - laetud kehade vaheline kaugus juhid ained milles vabade laengukandjate arv on suur dielektrikud (isolaatorid) mittejuhid, väga vähe vabu laengukandjaid pooljuhid vahepealse elektrijuhtivusega ained, vabade laengukandjate arv on sõltuvuses temperatuurist, pealelangevast valgusest j...
Kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. 3.Elektrivälja tugevuse valem,ühik. E=F/q (N/C) 4.Elektrivälja jõujooned. Mõttelised jooned, mille igas punktis on Evektor suunatud piki selle joone puutujat (jõujoon on inimese poolt välja mõeldud abivahend) 5.Homogeenne elektriväli. Raskusjõu väli(ühtlane, ühesugune väli) Homogeense välja jõujooned on omavahel paraaleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. 6.Mida nimetatakse elektrivälja potentsiaaliks? Suurus, mis kirjeldab elektrivälja võimet teha laengu nihutamisel tööd Töö, mida tehakse laengu liigutamisel ühest punktist teise 7.Töö elektriväljas,valem,ühik. A=U*q (J dzaul) 8.Mis on elektriline pinge? Valem ühik. Elektrivälja kahe punkti potensiaalide vahe. U=A/q 9.Mida iseloomustab kahe juhi elektrimahtuvus? (juhi) võime salvestada laengut 10
Jõgedes elavad kaimanid. Veel on seal alligaatorid ja erinevad maod. Kõige suurem neist on anakonda, kes oma saagi kägistab ja neelab tervelt alla.. Jaaguarid ootavad oma saaki samuti jõe kaldal. Vees kasvab viktooria. See on tohutusuurte lehtedega vesiroos. Vihmametsas on hämar ja väga soe ja niiske nagu saunas.Õhk ei liigu. Puud on väga kõrged. Oksad algavad neil ka hästi kõrgelt ja moodustavad tiheda katuse. Kõrged emergentpuud ulatuvad üle ülejäänud võrade. Neil on sirged pikad tüved, all on nagu tugisambad. Neid nimetatakse plankjuurteks ja need võivad ulatuda majakõrgusesse. Hästi palju loomi ja linde elab puude võrades. Liaanid kasutavad puid toena ja ronivad mööda neid valguse poole. Puulehtedelt tilgub vihmavett ka siis, kui parajasti ei saja. Jalge all pole rohtu, nagu Eesti metsas, vaid puujuured ja maha kukkunud lehed. Ja raod. Nende all valkjas mullakiht, mille vihmad on heledaks pesnud. Heleda kihi all on
c)soomlane 2. Kalle isa oli a) pagar b)vürtspoodnik c)õmblemistöökoja omanik 3. lonkur frederick armastas rääkida lugusid oma vägitegudest , a)kui ta püüdis vargais Norrlandi kriminaalpolitseis b) kui ta töötas Norrlanis raudteel c) kui ta kaevas vääriskive Norrlandi kaevanduses 4. onu Einariga esmakordselt kohtudes märkas Kalle ta tunnusmärkideks a) sorakil juuksed , kitsad kulmud , kongus nina b) pruunid ülepea kammitud juuksed , kokkkasvanud kulmud , sirge nina c) sirged pikad juuksed , paksud kulmud , paremal epoole kõver nina 5. lossivaremed olid kohas a)kus käis palju rahvast b)mida kõik kartsid c) mida külastasid vähesed turistid 6. Andres kavatses tulevikus hakata a) trammijuhiks b) bussijuhiks c) vedurijuhiks 7. onu Einar keelas lastel nende ühisest lossivaremetes käigust mitte kellelegi kõneleda , kasutades sõnu : a) see on riiklik saladus b) see kelder ei huvita nagunii kedagi c) kui kellelegi räägite kahetsete 8
19:36 Abstraktne kunst ei ole mõistusepärast konstruktsiooni, tunnete väljendamine V. Kandinsky P.Klee Konstruktivism (Geomeetriine abstraktsionism) sirged jooned, viis värvi, P.Mondrian nähtav maailm on tegeliku maalima juhuslik pinnavirvendus K.Malevits must ruut Rühmitus De Stijl lihtsuses peitub ilu saladus Funktsionalism uus arusaam inimese elukeskkonnast, esemete ja ehitiste vormid pidid lähtuma otstarbest. L.Conbusier Kunstikool Bauhaus W.Gropius Ludwig Mies van der Rohe L. MoholyNagy Abstraktne ekspressionism hoogsate pintslitõmmetega abstraktsed pildid J.Pollock F.Kline
Kinemaatika- teadus, mis tegeleb kehade punktmasside liikukumisega, ning liikumise geomeetrilisi seaduspärasid. Trajektoor- punktmassi liikumise tee kindlas taustsüsteemis. Liikumisseadus- Vektoriaalne määramisviis r=r(t) Koordinaatviisiline määramisviis (telef), Loomulik liikumisseadus s=f(t) Punktmass- materiaalne keha, mille mõõtmeid liikumise uurimisel ei arvestata. Punkti kiirendus- tema kohavektor esimese tuletise järgi. Kiirus- vektor, mis on suunatud piki trajektooripuutujat liikumissuunas ja isel. Kohavektori pikkuse kui ka suuna muutus. (telef) Punkti kiirendus- kiirusvektori I tuletis aja järgi ehk kohavektori II tuletist aja järgi. Kiirendus- isel. Kiiruse muutust (telef) Rööpliikumine- kui keha liigub ühest punktist teise ja sellel olevad sirged on paralleelsed. (telef) Jäiga keha selline liikumine, mille puhul iga kohaga muutumatult seotud sirge jääb kogu liikumise kestel oma algsihiga paralleelseks. Ühe punkti liikumine t...
Pükse kanti nii madalal, et aluspükse oli näha. See trend kestab siiani. Väga populaarseks sai ka punk ja gooti stiil. Populaarseks muutusid tennised, eriti Converse All Stars. Inimestele meeldis rõhutada ka brände, mida nad kandsid. Naiste jalatsite seas levisid paksu kontsaga kingad. Juuksestiilgi muutus. Lokkis juuste asemel hinnanti sirgeid ja siledaid juukseid. Moes olid ka poisipead naistel ja ka Racheli lõige, mis sai mõjutusi saatesarjast Friends. Sirged tukad tulid samuti moodi. Ka meeste juuksed läksid lühemaks. Juuste mahaajamine sai aksepteerituks seoses meeste kiilanemisega. Noorematel meestel oli moes quiff, ehk tuka püsti ajamine nt. Geeliga. Üleüldiselt muutus üheksakümnendatel mood vabamaks, sest inimeste elu muutus kvaliteetsemaks. Inimesed olid jõukamad ning said endale rohkem lubada. Samuti lõppes üheksakümnendatel NSVL mõju inimestele. Paljud riigid iseseisvusid. Üheksakümnendad olid
RETSENSIOONI KIRJUTAMISE JUHEND Kuulamis-, arutlemis- ja reflekteerimisoskus on vajalik igale inimesele. Muusika puhul on üheks selliseks võimaluseks kontserdil kuuldu üle mõtiskleda ja püüda oma arvamust avaldada ning põhjendada. Et ennast arusaadavalt väljendada, tuleb kasuks teadlik muusikaliste oskussõnade kasutamine. Huvitavalt ja põnevalt kirjutatud arvustus loob emotsionaalse pildi ka neile, kes kontserdil ei käinud. Järgnevad küsimused aitavad kaasa muusika kuulamisoskuse arendamisele, hinnangu andmisele ning selle põhjendamisele. Lähtu konkreetsest kontserdist. Suhtu juhendisse loovalt, arvestades kontserdi iseärasusi. Üldine informatsioon · Mis oli kontserdi pealkiri? · Kus ja millal sa kontserti külastasid? · Mis oli kontserdi teema/ üldeesmärk? Seo oma seletus kontserdi pealkirjaga. · Millist muusikat esitati (vokaal-, instrumentaal- koori-, orkestri-, kammer-, vm)? · Kelle muusikat esitati (helilooja nim...
NURGAD Kahe sirge lõikamisel tekkinud kõrvunurkade summa on 180° ning tippnurgad on võrdsed. Kaks sirget on paralleelsed parajasti siis, kui nende lõikamisel kolmanda sirgega tekkinud · Kaasnurgad on võrdsed · Põiknurgad on võrdsed · Lähisnurkade summa on 180° KIIRTETEOREEM: kui nurga haarasid lõigata paralleelsete sirgetega, siis ühel haaral tekkinud lõigud on võrdelised teise haara vastavate lõikudega Pöördteoreem. Kui sirged lõikavad nurga haarasid nii, et ühel haaral tekkinud lõigud on võrdelised vastavate lõikudega nurga teisel haaral, siis need sirged on paralleelsed. KOLMNURGAD 3/6 PLANIMEETRIA KORDAMINE Sisenurkade summa on 180° + + =180° a
Normaalvõrk on kõige lihtsam koordinatide võrk, mis moodustub antud projektsioonis mingist sfäärilise koordinaatide süsteemist. Normaalvõrgu poolus ühtib antud projektsiooni poolujsega. 14.Milline on kaardiprojekts jaotus moonutuste iseloomujärgi? Konformsed - õigenurksed projektsioonid, kujutise mõõtkava on mingist punktis kaardil sama kõigis suundades. Sellest tulenevalt lõikuvad paralleelid ja meridiaanid täisnurga all (see ei tähenda, et nad sirged oleksid) ning objektide kuju ei moonutata. Säilib lõpmata väikeste kujundite sarnasus ja pikkuste mõõtkavad punktis ei olene joone suunast. Ekvivalentsed - õigepindsed projektsioonid, kus pindalade suhe kaardil võrdub vastavate pindalade suhtega maaellipsoidil. Konventsionaalsed – sobedad projektsioonid, kus moonutuvad nii pikkused, pindalad kui nurgad, kuid näiteks pindalad moonutuvad vähem kui konformsetes projektsioonides ja
Tunnused Silindrilised, kurgikujulised ussid Elavad liiva või muda sees 5mm- 30cm pikad Enamasti leidub neid külmades vetes Anatoomia Keha jaguneb: londiks (proboscis), kereks (trunk) ja sabaks(caudal appendages). Keha Keha epidermise kihti katab kutiikula. Kutiikulat e kesta perioodiliselt vahetatakse Bilateraalsümmeetriline Segmenteerumata Ringikujulised ja pikad sirged lihased katavad kogu keha. ->Lihaste kokkutõmme aktiveerib kehas vedelikuringe. -> Aitab liikuda. Kehaõõnsus on tsöloomilaadne e vedelikuga täidetud kehaõõnsus Keha peal 30-100 rõngakest Kaetud köbrukestega Halb liikumisvõime Lont Neel või on sisse tõmmatud Tundub nagu oleks üles paistetanud. Sissetõmmatav Kasutatakse edasiliikumiseks. Londil on kleepuva liimainega toru, mida kasutab saagi püüdmiseks.
tasandil ega lõiku. t s s//t st= Märkus: Joonisel tähistame parallelseid sirgeid ühesuguse arvu nooltega. Kaht sirget , mis asuvad tasandil nimetatakse lõikuvateks, kui neil on üks ühine lõikepunkt. a ab=P P b · Kui sirged lõikumisel moodustavad täisnuga, siis neid nimetatakse ristuvateks. · 90° ut Kahe sirge lõikumine kolmandaga Kahe sirge lõikumisel kolmandaga tekkivad nurgad: 1 Kõrvunurgad: 1 ja 2; 2 ja 3; 2 3 4 3 ja 4; 1 ja 4; 5 ja 6; 6 ja 7; 5 6 7 ja 8; 5 ja 8; 8
Vassili Kandinsky. Piet Mondrian. Improvisatsioon 7. 1910. Kompositsioon 2: jooned ja värvid. 1913 Kandinsky - Ekspressionistlik (väljenduslik) abstraktne kunst, ei ole mingit sümeetriat piltides, värvid onlihtsalt laiali paisatuid. See kunst tuleb tunnetest, mõistusega pole seotud ja väljendab tundeid. Mondrian Geomeetriline abstraktsionism, sirged vertikaalsed, horisontaalsed jooned. Kasutas 5 värvi- punane kollane mustsinine ja valge. Kazimir Malevitsh. Suprematism. Supremus Nr. 58. 1916. Geomeetriline abstraktsionism, rohkem segi paisatud , kasutab geomeetrilisi kujundeid. Suprematism ülim , kõrgeim kunst Sürrealism Tähendab üleloomulikku realismi. Unenäolised seosed ja väljamõeldud olukorrad. Tunneme ära kujutatava reaalsuse aga kujutatava objektide seos on ebaloomulik. Salvador Dali
mis kaitseb neid külma eest. Pisikesed silmad ja nahavolt silmadel kaitseb tuisu, lumekiirguse ja vingete tuulte eest. Jaapanlased, hiinlased ja Kesk-Aasia rahvad on nende järeltulijad. Sellesse põhirassi kuuluvad ka Ameerika indiaanlased. Mille järgi tunneme ära mongoliidid? Üldiselt on neile iseloomulik: - väike kasv; - kollaks või punakas nahk; - kõrged põsenukid; - tumedad tihedad sirged juuksed; - pilukil silmad; - suhteliselt lai nina; - vähene habemekasv. Aitäh kuulamast!
kehale.(vektoriaalne suurus) Superpositsiooniprintsiip- laetud kehade süsteemivälja tugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade E-vektoreid liita. Elektrivälja jõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Homogeennseks nim elektrivälja, kus e-vektor on kõigis ruumipunktides ühesugune, suuruselt ja suunalt. Homogeennse elektrivälja jõujooned on paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. Elektriväljas tehtud töö ei sõltu töö liikumistee ehk trajektoori kujust. Välja, milles töö ei sõltu liikumistee kujust nim potensiaalseks väljaks. Potensiaalne energia on tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel. Elektrivälja potensiaal näitab, kui suur on vaadeldavas punktis ühikulise positiivse laenguga keha potensiaalne energia. Elektriliseks pingeks (U) nim kahe punkti potensiaalide vahet.
Elektriväli-laengute vahelise mõju vahendaja. Mateeria jaguneb aineks ja väljaks. Elektrivälja tugevus mingis punktis-näitab sellesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet. Elektrivälja tugevus-vektor, mis on suunatud positiivsele laengule mõjuva jõu suunas. Elektrivälja superpositsiooni printsiip-summaarse elektrivälja leidmiseks tuleb kõik elektrivälja tugevused, kui vektorid liita. Punktlaengu elektrivälja tugevus- ( V/M, k-9*, e-aine dielekt läbist(1), r-kehade vaheline kaugus(m) Elektrivälja jõujoon-joon, mille igas punktis on elektrivälja tugevuse vektor suunatud piki selle joone puutujat. Homogeenne- selline elektriväli, mille välja tugevus on suuruselt ja suunalt igas punktis ühesugune. (selle korral on jõujooned paralleelsed sirged). Elektrivälja jõujoonte omadused:*mida tihedamalt paiknevad jõujooned, seda tugevam on väli*jõujooned ei lõiku üksteisega*ajas muutumatu elektrivälja jõujooned saavad alguse + ...
· kodanikud kõik vabad põliselanikest mehed. Kreeka polis · Toimus rahvakoosolek, selle otsus oli lõplik. · Rahvakoosoleku kõrval ka rikkuritest koosnev nõukogu. · Rahvakoosolekul valiti riigametnikud. · Riiki, milles domineeris rikaste ühiskonnakiht, nimetasid kreeklased aristokraatlikuks. Kreeka polis · Sõja korral olid kõik jõukuse järgi rivistatud. · faalanks kreeka lahingurivi. Raskerelvastuse jalaväe pikad sirged read üksteise selja taga. · Linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. · See tugevdas seal elavate kodanike ühtsust. faalanks Ühiskonna struktuur · Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. · Vaesemad põlluharijatest talupojad olid võlgades. · Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. · Kõige rikkamasse kihti kuulusid aristokraadid. Sisemised vastuolud ja türannia
Püsimagnet Magnetväli, magnetvälja jõujooned Õp: 124-133 · Püsimagnetiks e. magnetiks nimetatakse kehasid, mis säilitavad oma magneeditud oleku pikemaks ajaks Nende magnetvälja tekitavad aine aatomisisesed elekt · Magneti poolusteks nimetatakse magneti kohti, kus magneetiline toime toime on kõige suurem. Igal magnetil on kakas poolust: Põhjapoolus (N) ja lõunapoolus (S). · Magnetnõel on pöörlemisteljele asetatud magnet, mida kasutatakse näitamaks magnetjõudude suunda · Magnetvälja jõujoonteks nimetatakse jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed (põhja ja lõunapoolusi ühendavad sirged). · · Elektrivool ja magnetväli on teineteisest lahutamatud · Vooluga juhi magnetvälja jõujooned kujutavad endast juhti ümbritsevaid kinnisi kõveraid. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned ümbritsevad juhti kontsentriliste ringjoontena · Voolu suuna muutmisel juhis pöörduvad ...
04:57 projekteerimine - geomeetriline tegevus, mille käigus saadakse projektsioon. Osalevad: objekt, kujutamiskiired, ekraan. Liigitatakse tsentraal- ja paralleelprojekteerimine. Tsentraalprojekteerimine kõik kiired lähtuvad ühest punktist, Tulemuseks on perspektiiv ehk tsentraalprojektsioon. Paralleelprojekteerimine- kujutamiskiired on omavahel paralleelsed. Tulemiks on paralleelprojektsioon. See jaguneb kaheks kaldprojekteerimine ja ristprojekteerimine. Projektsioonide üldomadusi: # Punkti projektsioon ekraanil on seda punkti läbica kujutamiskiireja ekraani lõikepunkt # Sirgjoone projektsioon on üldjuhul jälle sirge, erijuhul punkt, kui sirge ühtib kujutamiskiirega # Kui punkt on miongil joonel, siis tema projektsioon on selle joone projektsioonil # Kui tasapinnalist kujutndit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasapinnas, siis se...
küünarnukk surub kõverdatud jalga veidi sinu poole. Teise käega võta kannatanu õlast Üheaegselt tõmmake kannatanut enda poole. Pea tõuseb keeramisel kannatanu õlalaiuse võrra NB! Ära tõmba pead kuklasse! Ära pane kannatanu kätt ta suu alla! Südamemassaaz Ole põlvili kannatanu kohal Käed tuleb panna kannatanu rinnaku keskele 2 sõrme jagu kolmnurgast kõrgemale Kalluta oma ülakeha kannatanu kohale, hoia käed küünarnukist sirged Vajutada tuleb 30 korda järjest kiirusega 100x minutis (umbes 2 vajutust sekundis). Kontrolli kaelapulssi iga 12 minuti järel NB! Südamemassaazi ei tohiks teha inimene, kes pole saanud sellealast õpet. Haavad Haavad on naha ja limaskestade mehhaanilised vigastused, mis võivad ulatuda sügavamale Kudedesse. Lõikehaav Raiehaav Torkehaav Põrutus-lömastushaav Rebimishaav Laskehaav Punane rist Punase Risti organisatsioon asutati Euroopas 19. sajandil.
küünarnukk surub kõverdatud jalga veidi sinu poole. Teise käega võta kannatanu õlast Üheaegselt tõmmake kannatanut enda poole. Pea tõuseb keeramisel kannatanu õlalaiuse võrra NB! Ära tõmba pead kuklasse! Ära pane kannatanu kätt ta suu alla! Südamemassaaz Ole põlvili kannatanu kohal Käed tuleb panna kannatanu rinnaku keskele 2 sõrme jagu kolmnurgast kõrgemale Kalluta oma ülakeha kannatanu kohale, hoia käed küünarnukist sirged Vajutada tuleb 30 korda järjest kiirusega 100x minutis (umbes 2 vajutust sekundis). Kontrolli kaelapulssi iga 12 minuti järel NB! Südamemassaazi ei tohiks teha inimene, kes pole saanud sellealast õpet. Haavad Haavad on naha ja limaskestade mehhaanilised vigastused, mis võivad ulatuda sügavamale Kudedesse. Lõikehaav Raiehaav Torkehaav Põrutus-lömastushaav Rebimishaav Laskehaav Punane rist Punase Risti organisatsioon asutati Euroopas 19. sajandil.
ega neid kõiki Vaata, seal saadab kaardile kanda. sind tuledes maja. Teed aina lähevad, Lähed ja astud, looklevad,ruttavad, ent tulesid veel mõned on võõrad ikka on näha ja mõned on tuttavad. hämaral teel, Mõned on auklikud, ikka veel paistab kivisid täis, kellegi käsi: mõnel kui siledal lehvitab, lehvitab, põrandal käid. ära ei väsi. Mõned on sirged See oli kodu kui asfaldist nooled, ja kodutee, kutsuvad rändama kõigile kõige igale poole tuttavam tee. Kallid üheksandikud, te olete näinud klasse, kes on siin lõpetanud, lahkunud nägu naerul, kuid samas ka kurbus silmades, vaadates tagasi 9 aastat kestnud mälestustele ning tahtmatuses lahkuda. Kuid nüüd on teie kord vaadata tagasi. Tänasel päeval meenutagem neid hetki, mis te üheskoos olete läbi elanud, mida
*Võrdetegur SI süsteemis – see on sfäärilise sümmeetriaga välja (punktlaengu välja) võrdetegur. *Võrdetegur SI süsteemis – see on silindrilise sümmeetriaga välja (sirgjuhtme välja) võrdetegur. Homogeenne – raskusjõu väli *Homogeenne elektriväli – homogeense välja E-vektor on kogu vaadeldavas ruumis ühesuguse pikkuse ja suunaga ning välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. *Homogeenne magnetväli – magnetväli on vooluga solenoidi sees homogeenne.
ta sai oma unistuse realiseerida ehk elada ja töötada loodusega tihedalt seotult. LOOMING Hundertwasser on teinud väga erinevaid kunsti tüüpe seal hulgas näiteks maale, riideid, lippe, postmarke jne Ta leidis endajaoks ka arhitektuuri ja disainis väga palju huvitvaid ja ebatavalisi maju, kasutades veidraid ja julgeid lahendusi. Tema tööd on tihti tehtud kasutades palju eredaid värve, loomulikke vorme ja vältides sirgeid jooni, sest tema arvates on sirged jooned need, mis viivad inimkonna hukatusse. Ning tema töödes võib näha ka palju spiraalseid kujutisi. 1 TÖÖ Tema töödes on näha väga palju seda, et ta tahab olla ainulaadne ja eristuda. Tema töödes on värvide toonidel ja nende kontrastil väga oluline koht, aga ta ei seosta neid mingiks sümboliks vaid ta tahab lihtsalt rõhutada vormide intensiivsust. 2 TÖÖ Tõin välja ka tema ühe postmargi, mille ta disainis ÜRO-le. See oli see millega ta alustas oma loomingulist
Barokk 11.a 16. saj lõpp Itaalia, Hispaania Erinäoline Rabav, üllatav Arhitektuur Suurejoonelisus Pöetud puud, sirged alleed Suur tähelepanu maalidel, skulptuuridel Fassaad dekoratiivne ja dünaamiline Versailles' loss Palmse mõis Kadrioru loss Kunst Ornamendid Raskepärased vormid Soojad toonid, sujuvad üleminekud Ebatavalised poosid Madonna koos püha Luukaga (Annibale Carracci) Lautomängija ( Caravaggio) Teater Suursugused kostüümid ja dekoratsioonid Vaatemängulisus Esimene ooper-,,Orpheus“ (Monteverdi) Kirjandus
Selleks tailihasisalduse peetakse põrsad lastakse 1 kvaliteediklassidele ja esimesel võõrutuspäeval 2.9000 tailihasisalduse imema 3 korda, järgmisel 3.60% 2 korda, ja kolmandal 1 4. Algama 8 kuuselt kord 5.voorpoegimine – 9. Valge värv, sirged jalad Suuremates seafarmides lastakse emistel poegida 4 variant lühikese aja jooksul ja sigade eri 1.Põhja-Ameerikas vanuserühmi peetakse 2.Hiina isoleeritult nendele 3.37-42 sobivates 4. Sekundaarne sigalates.Sellega viljakus. Näitab looma
omakorda kuni 22 rassi. Eristatakse: Esimene järgu tunnused: naha ja karvade värvus, juustekuju, habeme kasv, nina ja huulte kuju. Teise järgu tunnused: kasv, pea ja näo kuju ning keha mõõtmed 18. Millised on europiidide rassitunnused ja kuidas on need seotud keskkonnatingimustega? Nahavärvus on hele kuni pruun nahk, kitsas nina, kitsad huuled. Silmade ja juuste värvus varieerub heledast tumedani, juuksed on sirged või lokkis 19. Millised on negriidide rassitunnused ja kuidas on need seotud keskkonnatingimustega? Tume nahavärvus, krässus ja tumedad juuksed, piklik pea, lai nina, paksud huuled, suur kasv, tumedad silmad. Nahas on ained, mis kaitsevad neid paremini kõrvetava päikese eest 20. Millised on mongoliidide rassitunnused ja kuidas on need seotud keskkonnatingimustega?
Rassid: Mongoliid-mongoliidsele rassile on iseloomulik väike keskmine kasv,kollakas või punakas nahk,kõrged põsenukid,tumedad tihedad sirged juuksed,pilukil silmad,suhteliselt lai nina ja vähene habemekasv. Negriid-neegrirassi iseloomustab nahavärvus,krässusjuuksed,piklik pea,lai nina,paksud huuled ja enamasti suur kasv. Europiid-europiididel on hele kuni pruun nahk,kitsas nina,kitsad huuled.Silmade ja juuste värvus varieerub heledast tumedani.Juuksed on sirged,lainelised või lokkis.Lõunapoolsetel aladel elavatele europiididele on iseloomulik tumedam juuste,naha ja silmade värvus,põhjapoolsed on heledate juustega,heledamate silmadega ning heledama nahaga.Pikkuselt võivad europiidid olla väga erinevad. Tüvirakud On sellised rakud,mis võivad areneda peaaegu kõikideks rakutüüpideks.Embrüonaalsed tüvirakud saadakse looterakkudest.Nabaväädivere tüvirakke saadakse sünnituse ajal võetud nabaväädi
.80 mmHg või rohkem. Diastoolne arteriaalne vererõhk jääb madalaks ja perfusioonirõhk karotiidarterites ületab harva 40 mmHg. Seega tagab südamemassaaz vaid minimaalselt vajaliku verevoolu aju- ja südame pärgarterites. (7) · Ole põlvili kannatanu kohal · Käed tuleb panna peopäkkadega kannatanu rinnaku keskele 2 sõrme jagu kolmnurgast kõrgemale · Kalluta oma ülakeha kannatanu kohale, hoia käed küünarnukist sirged (õige survejõu korral vajub rinnak allapoole 45 sentimeetrit) · Vajutada tuleb 30 korda järjest kiirusega 100x minutis (umbes 2 vajutust sekundis). Soovitav on massaazi lugeda kaasa kolmekümnest nullini, et rütm ei läheks sassi. · Kontrolli kaelapulssi iga 12 minuti järel (5) Tingimused: · kannatanu peab olema kõval alusel (maapind, põrand jne) · abiandja õige käte asend (käed sirged ja küünarliigestest ,,lukustatud")
valge rass Põhirasse jaotavad omakorda kuni 22 rassi. Eristatakse: Esimene järgu tunnused: naha ja karvade värvus, juustekuju, habemekasv, nina ja huulte kuju. Teise järgu tunnused: kasv, pea ja näo kuju ning keha mõõtmed 18. Millised on europiidide rassitunnused ja kuidas on need seotud keskkonnatingimustega? Nahavärvus on hele kuni pruun nahk, kitsas nina, kitsad huuled. Silmade ja juuste värvus varieerub heledast tumedani, juuksed on sirged või lokkis 19. Millised on negriidide rassitunnused ja kuidas on need seotud keskkonnatingimustega? Tume nahavärvus, krässus ja tumedad juuksed, piklik pea, lai nina, paksud huuled, suur kasv, tumedad silmad. Nahas on ained, mis kaitsevad neid paremini kõrvetava päikese eest 20. Millised on mongoliidide rassitunnused ja kuidas on need seotud keskkonnatingimustega? Väike kasv, kollakas või punakas nahk, kõrged põsenukid, tumedad tihedad
kõigis oma ebaõnnestumustes süüdistasid nad teisi inimesi. Alati leidus mõni ettekääne enda õigustamiseks. Ükskord Jaan Tatika ja Salomon Vesipruuli teed ristusid. Tulemus oli see, et nad hakkasid üksteist lollideks pidama nad nägid ilusti teineteise vigu, kuid enda omad jäid ikka kahe silma vahele. Tatikas hakkas Vesipruuli kiusama, kuigi Vesipruul ei olnud seda eriti ära teeninud. Üks kreeka filosoof on kunagi öelnud, et targad inimesed on nagu sirged jooned ja rumalad nagu kõverad jooned. Sirged jooned saavad olla paralleelsed ning seetõttu saavad targad inimesed aru nii üksteisest kui ka rumalatest, kõverad jooned ei ole kunagi paralleelsed, seetõttu ei saa rumalad aru ei üksteisest ega tarkadest. Võibolla seda viimast tahtiski Bornhöhe ära näidata. Ainuke asi mida võiks Tatika ja Vesipruuli kasuks öelda on vähemalt see, et hoolimata kõigest jäid nad oma "tööle" ja uskumustele truuks. Selline
korral laetud kehade süsteemi väljatugevus üksikutest kehadest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga. 7) Elektrivälja jõujoon- mõtteline jõujoon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Magnetvälja jõujoon- mõtteline jõujoon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. 8) Homogeenne väli- Homogeense välja E-vektor on kogu vaadeldavas ruumis ühesuguse pikkuse ja suunaga ning välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. 9) Elektrivälja pontentsiaal- Välja, milles töö ei sõltu liikumistee kujust, nimetatakse pontentsiaalseks väljaks. Näitab, kui suur on antud punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. Pinge- elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe.Pinge on võrdne laengu ümberpaigutamiseks elektriväljas tehtud töö ja laengute suhtega. Valemid: E = F/q. - elektrivälja tugevus F=E*q A=F*s*cos-alfa (J) A=E*q*s A=U*q A=q*E*d
Raskusvlja tugevuseks on vaba lagnemise kiirendus. Elektrivljas kehtib SUPERPOSITSIOONPRINTSIIP e. liitumise phimte. (e. vrdub laengute ssteemi vljatugevus ksikutest laengutest phjustatud vljatugevuse vektoriaalse summaga) Lihtsalt e-vektoreid tuleb liita. ELEKTRIVLJA JUJOONED. Elektrivlja jujoon on mtteline joon, mille igas punktis on e-vekto suunatud piki selle joone puutujat. Raskusju vlja nim. HOMOGEENSEKS.-selle vlja jujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. T ELEKTRIVLJAS, POTENSIAALNE ENERGIA. T=ju ja nihke korrutis. Potensiaalne energia- vli, milles t ei sltu liikumistee kujust.On tingitud keha vastastikmjust teiste kehadega vlja vahendusel. Potensiaalse energia loomulikuks nulltasemeks on maapind. hesugust potensiaali omavate elektrivlja punktide hulka nim. ekvipotensiaalpinnaks.(seal kus selle vahekaugus vike, seal elektrivli tugev)
mõjub 1N,el.välja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat, positiivse punktlaengu e-vektor on suunatud laengust eemale, elektrivälja superpositsiooni printsiip-selle kohaselt võrdub laengute süsteemi väljatugevus üksikutest laengutest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga, homogeenne on selline elektriväli mille väljatugevus on igas punktis suuruselt ja summalt sama. Jõujooned on paralleelsed ja sirged, Töö elektriväljas ei sõltu trajektoori kujust vaid jõujoone sihis sooritatud nihkest A=F*s*cosa. AeEp=m*g*h)=A=E*q*d. A-töö(J) E-elektriväljatugevus (V/m) q-laeng(c) d-kaugus neg.plaadist. Ep=Eqd Ep-potensiaalne energia(J),potentsiaalne väli on väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust, kuna tema kirjeldamisel võib kasut. Potensiaalse en. mõistet.punktlaengu potensiaalse en. arvutamine homogeenses väljas- wp=q*E*d,d-laengu kaugus en. nulltasemest
Ch3-O-Ch3 (C2H6O) eeter 35 kraadi juures Alkaanide omadused Aine omadused: Aine struktuur on määratud aatomite paigutusega molekulis ja nende vaheliste keemiliste sidemetega Aine omadused sõltuvad struktuurist Süsivesinikahelate vahel mõjuvad nõrgad külgetõmbejõud Mida sirgem on ahel, seda tugevamad on külgetõmbejõud, sest sirged ahelad mõjutavad suurema pinnaga üksteist, sellest tulenevalt on sirge ahelaga ühenditel kõrgemad sulamis/keemis temperatuurid ning suurem tihedus Alkaanid esinevad kõigis kolmes aineolekus Hüdrofoobsed: Vett tõrjuvad Keemilised omadused: Alkaanid on keemiliselt passiivsed, sest C-C ja C-H sidemed on väga püsivad. Sideme lõhkumine on võimalik kas tugeval kuumutamisel (pürolüüsil) või kõrge
3. Elektrivälja tugevus * Elektrivälja tugevus näitab kui suur jõud mõjub laengule selles väljas. * Elektriväljas kehtib liitumise põhimõte 4. Elektrostaatiline, homogeenne, potentsiaalne väli * Elektrostaatiline väli * Teineteise suhtes paigal seisvate laetud kehade vastastikmõju. * Laetud kehade paigalseis on tähtis * Homogeenne elektriväli * Raskusjõu väli. * Välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. * Potentsiaalne väli - * Väli, milles töö ei sõltu liikumistee (trajektoori) kujust 5. Jõujooned * Näitavad : Välja kuju, välja suunda, välja tugevust * Need on abiks elektrivälja kirjeldamisel 6. Potentsiaal, pinge (sammupinge) * Suurused, mis kirjeldavad elektrivälja võimet teha laengu nihutamisest tööd * Potentsiaal Suunata suurus. Näitab, kui suur on selles punktis positiivse laenguga keha
· Jõujoon on mõtteline joon, mille puutujaks igas punktis on elektrivälja tugevuse vektor. · Jõujooned, algavad alati positiivselt laetud kehalt ja lõpetab alati negatiivselt laetud kehal. 12. Dielektrilise läbitavuse mõiste · Aine dielektriline läbitavus näitab mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud aines. 13. Homogeense elektrivälja mõiste ja kus see tekib? · Homogeene elektriväli mille jõujooned on paralleelsed sirged kahe erinimeliselt laetud plaatide vahel. 14. Elektriväljade liitmise reegel? Elektriväljade liitmise reegel ehk superpositsioonide printsiip · Kui elektriväljad tekitavad mitu laetud keha siis elektrivälja tugevus mingis punktis on võrdne.
Ch3-O-Ch3 (C2H6O) eeter 35 kraadi juures Alkaanide omadused Aine omadused: Aine struktuur on määratud aatomite paigutusega molekulis ja nende vaheliste keemiliste sidemetega Aine omadused sõltuvad struktuurist Süsivesinikahelate vahel mõjuvad nõrgad külgetõmbejõud Mida sirgem on ahel, seda tugevamad on külgetõmbejõud, sest sirged ahelad mõjutavad suurema pinnaga üksteist, sellest tulenevalt on sirge ahelaga ühenditel kõrgemad sulamis/keemis temperatuurid ning suurem tihedus Alkaanid esinevad kõigis kolmes aineolekus Hüdrofoobsed: Vett tõrjuvad Keemilised omadused: Alkaanid on keemiliselt passiivsed, sest C-C ja C-H sidemed on väga püsivad. Sideme lõhkumine on võimalik kas tugeval kuumutamisel (pürolüüsil) või kõrge
vabaliige. Muutuja avaldamine: 1) avaldatavat muutujat sisaldav liige või liikmed vasakule poole ja kõik ülejäänud paremale poole võrdusmärki. 2) Koonda, kui saab või tegurda. 3) Jagada avaldatava muutuja kordajaga Graafiline võte: 1)Võtan esimese võrrandi ja avaldan muutuja y. 2) Teen tabeli graafiku joonestamiseks 3) Võtan teise muutuja ja avaldan muutuja y ja teen tabeli. 4) joonistan sirged ühele ja samale koordinaatteljestikule nii, et tekib lõikepunkt,kui võimalik. 5) Võrrandisüsteemi lahendiks on lõikepunkti koordinaadid. Asendusvõte: 1) Valin millist muutujat avaldada (nt y) ja kumbast võrrandist. Kirjutan selle võrrandi uuesti välja. Soovitus: valida avaldamiseks see muutuja, mille kordaja on 1 või -1; 2 või -2; 4 või -4; 5 või -5; 8 või -8; 10 või -10. 2) Panen saadud y värtuse sellesse võrrandisse, millest ei avaldanud, saan x väärtuse.
.. Kahe paarisarvu liitmisel saadakse paarisarv, ning kahe paarisarvu korrutamisel saadakse samuti paarisarv. Nt. 18+18=36; 18*18=324. Paaritu arv on täisarv, mis ei jagu kahega. Nt. 1, 3, 7, 9, 11, 13 ...Kahe paaritu arvu korrutamisel saadakse paaritu arv, kuid kahe paaritu arvu liitmisel saadakse paarisarv. Nt. 7*7=49; 7+7=14. Parabool on ruutfunktsiooni graafik. Parabooli haripunkt on punkt, mis asub parabooli sümmeetriateljel. See jaotab parabooli kaheks haruks. Paralleelsed sirged on sirged, mis pikendamisel üksteisega kunagi ei ristu. Sirged a ja b ning sirged d ja e on paralleelsed. Piirdenurk on nurk, mille tipp on ringjoonel ja haarad lõikavad ringjoont nimetatakse piirdenurgaks Punkti abtsiss ehk x - koordinaat on esimene punkti koordinaatidest ühe-, kahe- või kolmemõõtmelises koordinaadistikus. Punkti ordinaat ehk y - koordinaat on teine punkti koordinaatidest ühe-, kahe- või kolmemõõtmelises koordinaadistikus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
