steppidest. Sibulatesse kogutakse vajalikud toiduvarud, et järgmine aasta võimalikult vara õitsema hakata. LOOMASTIK · Umbes 200 aastat tagasi olid rohtlates suured loomakarjad. Seal võis kohata hirvi, gaselle, metshobuseid, eesleid ja saiga-antiloope. · Inimtegevuse tagajärjel on mitmed liigid väljasurnud või on väljasuremisohus (przewalski hobune). · Rohtlates elab palju väikeseid loomi: närilised, vihmaussid, sipelgad, termiidid, kes kaevavad pinnasesse käike ja segavad muldi. · Suurem osa närilistest kaevavad enesele urge, kuhu varjuvad nii vaenlaste kui külma talve eest. LOOMASTIK · Taimtoidulised imetajad: saiga-antiloop, kulan / metseesel, piison. · Lihatoidulised imetajad: koiott ( segatoiduline), hunt, hüään, mäger. · Närilised: suslik, rohtlahaukur, lemming, mutt. · Linnud: pistrik, jaanalind, siniraag, põldvutt. · Putukad: rohutirtsud, termiidid, ämblikud.
Optimum on teguri intensiivsus, mille toime organismi arengule on kõige soodsam. 1) Lai ökoloogiline amplituud (erinev toit ja võib elada mitmes kohas ; nt karu) 2) Kitsas ökoloogiline amplituud (kindel toit ; nt panda ja kindel elukoht; nt pingviin) 5. Organismidevahelised suhted, selgitus, näited. Biootilised tegurid : Sümbioos (+ +) : Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. (Mükokriisa ehk seenjuur on taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos.) Eksosümbioos: nt sipelgad, kes kaitsevad lehetäisid ja saavad neilt vastu magusat eritist. Endosümbioos: üks organism elab teise kehas, nt bakterid, mis lagundavad taimtoiduliste loomade maos tselluloosi. Kommensalism (+ 0) : Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Näiteks: Samblik ja puu, orhidee ja puu, takjas ja imetaja. Parasitism (+ -): Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik (parasiit), kuid teisele kahjulik (peremees)
26.Missugune laialehine puu on selles metsas enamuspuuliigiks? 26.Tamm. 27.Kuidas on omavahel seotud kasepuravik ja kask? 27.Sümbioosisuhted. 28.Kus paiknevad fotol sarapuu isasõisikud, kus emasõisikud? 28.Isasõisikud on fotol keskel, emasõisikud ülal vasakul. 29.Millised toominga osad lõhnavad tugevalt? 29.Õiekobarad, lehed, koor, puit. 30.Kes ja kuidas tolmeldavad sinilille õisi ja levitavad tema seemneid? 30.Putukad tulevad õietolmu sööma ja tolmeldavad õisi. Sipelgad söövad õlirikka osa viljast ja levitavad seemneid. 31.Miks on maikellukesel valged õied ja laiad lehed? 31.Et putukad õied kergesti leiaksid hämara metsa all. Laiad lehed püüavad hämaras kinni vajaliku hulga valgust. 32.Millega sõnajalad paljunevad? Kus paiknevad laanesõnajala eoslad? 32.Eostega. Eoslad on lehtede alumisel küljel. 33.Mitu lehelinnu liiki pesitseb Eestis? 33.3 liiki. 34.Kes on see reipahäälse lauluga rändlind? 34.Metsvint. 35.Kes on see laksutava lauluga rändlind
rohkem) 4. Taluvusala ehk ökoloogiline amplituud - Ökoloogilise teguri väärtuste vahemik, milles organism saab elada (kui teguri väärtus läheb kummaltki poolt üle ääre järgneb hukkumine) Liikide vahelised suhted ehk kooseluvormid 1. Sümbioos - Vastastikku kasulik kooselu eri liiki organismide vahel, näiteks mükoriisa (taimede ja seente vaheline sümbioos), levinud Soomes ja Rootsis, näiteks samblik, sipelgad ja lehetäid 2. Kommersalism - Üks saab kasu, teine mitte midagi, näiteks haikala külge kinnitub imikala, samblik ja puu, linnupesa ja koid 3. Kisklus - Saaklooma ja röövlooma vaheline toitumissuhe, saakloom saab kahju (surm) ja röövloom saab kasu, näiteks kärbes ja ämblik, lehetäi ja lepatriinu 4. Taimtoidulisus - Taime ja (taim)toidulise looma toitumissuhe, on taimele kahjulik
toitaineid. · Obligaatparasiidid peavad elutsükli jooksul tingimata mõnd aega peremehe arvel toituma (sooleussid) · Fakultatiivparasiidid parasiteerivad ainult soodsail juhtudel ja elavad ülejäänud aja vabalt (voodilutikas). Detridofaagid ja redutsendid · Detriitsurnud taimsed ja loomsed jäänused (mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid) · Detridofaagiddetriidist toiduvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, sipelgad jt) · Seened ja bakterid moodustavad tavaliselt eraldi detridofaagide alagrupi ja neid nimetatakse redutsentideks. Ökosüsteemi struktuur · Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. · Toiduahela I tase autotroofid · II tasefütofaagid · III ja järgnevad tasemed zoofaagid · Toiduahelad jaotatakse: 1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel); 2) laguahel e. detriitahel;
Vastne muutub nukuks ja tema kookon ripub kõigile nähtavas kohas. Arengutsükkel kestab 47 nädalat. Nukust väljunud noored seitsetäpp- lepatriinud on alguses küllaltki kahvatud kõigest kollast värvi. Punase tooni omandavad nad mõne aja pärast. Kokku kestab lepatriinu arengutsükkel üks kuni kaks kuud. Soodsalt soojade ilmade puhul võib ühe suve jooksul kasvada kaks põlvkonda. Lepatriinud talvituvad täiskasvanud mardikana. Lepatriinusid ohustavad sipelgad ja ämblikud, samuti mõned linnud ja kiletiivalistest parasitoidid. Tuntusest Kasuliku putukakese rahva hulgas tuntuse põhjus on tema ere värvus, mis on andnud talle ka nime: lepp tähendab vanemas eesti keeles verd. Mõnel pool on lepatriinut kasutatud ka rahvameditsiinis. Põhilised hädad, mille vastu mummuline putukas aitama pidi, olid leetrid ning hambavalu. Paljude rahvaste arvates aitab lepatriinu ennustada. Vadja uskumuste kohaselt ei tohi
Kuna asümmeetria kordaja on rühmitatud andmetel positiivne, tähendab seda, et maksimum on sümmeetria teljest paremal pool. Ekstsess on positiivne see tähendab et graafiku ei ole järsult muutuv. 10. Esindav valim Näiteks tahetakse uurida sipelgate arvukust eestis. Kogu eesti sipelgaid ei ole võimalik üle lugeda ja kätte saada. Seega tuleb teha valim. Näiteks võtta vaatluse alla üks pesa. See üks pesa ongi valim. Kogu eesti sipelgad on üldkogum. 7 Kasutatud kirjandus Maameti geoportaal - http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis Metsaregistri avalik veebiteenus - http://register.metsad.ee/avalik/ Kkiviste koduleht www.eau.ee/~kkiviste/ 8
1960 Luule uusromantiline, unustatud vana Juhan Smuul, Arvo Vihalemm, Juhan Smuul ,,Kihnu Jõhn", Arno Vihalemm 1960. aastate lõpul iseseisvus Ee taasavastamine, kassetluule Urve Karuks, Ilona Laaman, ,,Tsooloogia ehk Ingel lindudega", Urve Karuks noortekultuur ja hakkas mõjutam Proosa novell, miniatuur, lühiromaan, Karl Ristikivi, Jaan Kaplinski, ,,Savi", Ilona Laaman ,,Mis need sipelgad ka ära ei kirjandust. Luulekassetid ilmusid modernistlik, dokumentaalne, ajalooline P.E Rummo, Arvo Valton, ole", Karl Ristikivi ,,Inimese teekond", Jaan Kaplinski 1962-1968, neis esile tõusnud au Draama - metafoorne Mati Unt, ,,Tolmust ja värvidest", P.E Rummo ,,Lumevalgus... olnud määrav tähendus 20. Sajan
Vähid/ämblikulaadsed/putukad 1.Vähkide tunnused: 1) kitiinkest 2) keha koosneb paljudest lülidest, mis moodustavad kolm piirkonda: pea, rindmiku ja tagakeha. Pea ja rindmik on paljudel kokku kasvanud ning kaetud kilbiga 3) 2 paari tundlaid 4) 2 liitsilma. Paljudel vähkidel on silmad painduva varrekese otsas 5) hingavad lõpustega 6) koorikus on 2 värvainet: must ja punane 7) aeg-ajalt kestuvad 2.Vähkide tähtsus looduses ja inimeste elus: 1) suur tähtsus toiduahelas. Vetikad alamad vähid kalad, limused, käsnad ; Krillid kalad, kiusvaalad ; Jõevähk saarmas, naarits, veelinnud 2) vähke süüakse (krevetid, jõevähk, homaarid, krabid) 3) vähkide koorik sisaldab värvaineid. Vähkide koorikuid lisatakse lindude toidule 4) vähke kasvatatakse akvaariumis lemmikloomadena 5) väikesi vähke kasutatakse akvaariumikalade toiduna 3.Ämblikulaadsete tunnused: 1) keha koosneb pearindmikust ja tagakehast ja keha on ka...
Sellele järgnes pidu Kojamehe juures, kus sai ikkagi mitu päeva korralikult joodud ja mille tagajärjel ka Mihkel Raud tundis end nagu ta hakkaks surema. Ta hakkas nägema hallutsinatsioone ja tundma tundmusi ,mis tegelikult ei eksisteerinud. Ta põdes kohutavat pohmelli mille tagajärjel käis ta ka oma tuttavaid tüütamas. Ta ajas nii segast juttu, et ise ka aru ei saanud millest ta rääkis. Lõpuks koju tagasi jõudes viskas ta voodisse pikali ja tundis kuidas olematud sipelgad üle tema keha siblisid ja siblisid ning ta mõtles omi mõtteid, mis käisid ühest äärmusest teise...
199 Juura veeselgrootute ammoniitide eksisteerimise kõrgaeg, esines karpe, tigusid, merisiilikuid, koralle, luukalad, kõhrkalad (hai, rai), paljasseemnetaimed, roomajate hiigelaeg, esimesed linnud 145 Kriit meres selgrootute seas ülekaalus peajalgsed, merisiilikud, karbid, luukalad, maismaal dinorauruste kõrgaeg, lihtsamad imetajad, ürglindudest arenenud linnud, II poolel õistaimede kiire putukad (liblikad, sipelgad, termiidid, mesilased), dinosaurused surid välja 65,5 Paleogeen - mereelustikus valitsevaks selgrootute rühmadeks karbid, teod, korallid, käsnad, merisiilikud, selgroogsetest luukalad, kiire imetajate evolutsioon (kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised), lindude seas palju lennuvõimetuid 23 Neogeen kliima, taimestik, loomastik tänapäevaga sarnane, kiiresti arenesid tänapäevased taime- ja loomarühmad, esimesed inimese eellased
gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele: lõvidele, leopardidele, saakalitele, hüäänidele ning geparditele. Veekogude ääres elavad jõehobud ja krokodillid. Arvukalt leidub savannides putukaid, kellest toitub mitmekesine linnuriik. Savannis elavad jaanalind, marabu, kurgkotkas ning kangurlind. Veekogude ääres flamingod, pardid, haned, kured, luiged jne. Omapäraseid ehitisi püstitavad savannidesse sipelgad ja termiidid. Brasiilia metsadest Suurima lehtmetsaga ala Vihmamets võtab enda alla 1/3 riigi territooriumist Mets hävineb tohutu kiirusega - 4km² tunnis Tingis I-se ÜRO keskkonna ja arengukonverentsi kokkukutsumise 1992a. Metsandus Metsandusega seotud probleemid: 7,74 miljonit ha maharideks Põhjused: lubatuda metsa Trans-Amazonase kiirtee Põlis- ja istutatud metsad Liigne urbaniseerumine
arengujärguks. • Neil on viis paari lihavaid jalgu. Enamus röövikuid on helerohelised ja pruunid ning varjemustriga nende paremaks varjamiseks. • Teised on silmatorkavama värvusega, tüüpiliselt valgete täppidega mustal või kollasel taustal kogu kehapikkuses. • Diagonaalsed triibud on rööviku kehal samuti tavalised. • Puhkamise ajal vastsed tavaliselt on keras. • Vastsed on kiired oksendama kleepuvat, tihti toksilist maosisu ründajatele nagu sipelgad või parasiidid. • Röövikud on oligofaagid lehtpuudel või rohttaimedel, mõned neist taluvad üsna suurt hulka spetsiifilisi toksiine taimedes. • Röövikute arengukiirus sõltub temperatuurist ning mõned põhjamaa ja kõrgete piirkondade liigid päevitavad arengu kiirendamiseks. • Röövikud kaevuvad pinnasesse nukkumiseks, kuhu nad jäävad kaheks kuni kolmeks nädalaks enne kui väljuvad täiskasvanutena. • Paljudel liikidel nukk talvitub.
valupunkte justkui ka ise. Suure empaatiavõimega inimesed seetõttu soovivadki tihedamini teisi inimesi aidata, sest valu, mis nad teistes näevad, teeb ka neile valu. (DeLamater & Myers, 2011). Suure empaativõimega inimesed näivad seetõttu justkui soojad ja hoolivad. Sotsiaalset bioloogiat uurivad sotsiobioloogid usuvad, et altruisltikud aktid ja empaatia leiavad aset, kuna nii on lihtsam kolooniat hoida (näitena sipelgad koloonias) ja aitavad indiviidil hoida geenide jätkumist. Inimesi taoline geneetiline determinism mõjutab väidetavalt vähem, kuid ühiskonna hoidmise juures kindlast on sel koht. (Hayes, 2002) Küsimuse juures, kas altruism eksisteerib ning kui eksisteerib, kas see leiab aset ka kõige puhtamal kujul, kus sellest aktist võidab vaid "saaja" pool, tuleb pilti altruismi suurim skeptik, milleks on psühholoogilise egoismi doktriin. Psühholoogiline egoism küll nõustub, et
esitiiva serva hõõrudes. Lõhna tunneb rohutirts tundlatega, need on ka kompimiselundid. Maitset tunneb suistel ja suus paiknevate tunderakkudega. Hea lõhna- ja maitsetaju aitab neil toitu otsida ja teise sugupoolega kohtuda. 43. Liblikate meeleelundid Maitsmiselundid on jalgadel nendega tunneb nektari maitset. Lõnha tunneb pikkade tundlatega, mis võivad olla mitmesuguse kujuga. Liblikas näeb rohutirtsust paremini silmad on suhteliselt suuremad. 44. Millised putukad on sipelgad? Sipelgatel elab pere mullast või taimejäänustest kokku kantud pesakuhilas ja selle maa-alustes käikudes. Pesas võib olla mitu emasipelgat ja sadu tuhandeid töölisi (suguvõimetuid emaseid).Kord aastas kasvatatakse peres põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid, kes lendavad pesast välja paaritumislennule. Isased surevad pärast paarumist. Sipelgad on loomtoidulised. Põllu- ja metsakahjurite hävitamisega toovad nad palju kasu. 45. Milline on putukate veri? Ülesanne.
Seega kannatab ta väga äärmuslikke temperatuure -30 kraadist kuni 30 kraadini. Kasutatud kirjandus: · http://www.lzuu.lt/tracoecobalt/files/outgrowth/books/est_est/Chapter_4/chapter_ 4.3.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Hunt 11 Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted Sümbioos Sümbioosis elavad näiteks sipelgad ja lehetäid. Sipelgad toituvad lehetäide suhkrurikkast eritisest mesikastest ning tänutäheks kaitsevad sipelgad lehetäisid vaenlase eest. Viivad nad kõige mahlakamatele võrsetele ja kannavad emaseid talveks sipelgapesadesse. Või ka metskits ning maos elavad mikroorganismid, mis lagundavad taimerakkude kestade tselluloosi ja muudavad selle metskitsele seeduvaks toiduks. Parasitism Kägu muneb oma munad teise linnu pessa, näiteks põldleokese omasse. Teine lind
Paljunemine: 1)Suguline- · 2 erinevat sugurakku · Erandlik partenogenees ehk neitsisigimine(sipelgad/mesilased/herilased) · Gameetide kromosoomid on haploidsed e.igast homoloogilisest paarist on 1 · Keha rakk on somaatiline ja tema kromosoomistik on diploidne e.igat kromosoomi on 2 2)Mittesuguline Eoseline: - Seened, samblad, sõnajalgtaimed Vegetatiivne: · Vanem annab järglased mingist osast, 1 vanema järglane on kloon sest ta on geneetiliselt identne oma vanemaga - Pooldumine(bakterid/protistid) - Pungumine(pärmseened/hüdrad) - Risoomiga(vaarikas/iiris/ülane) - Võsud(maasikad) - Sibul(nartsiss/tulp/sibul) - Mugul(kartul/pataat) Mitoos-Somaatiline rakkude jagunemisviis, millega tagatakse kromosoomide arvu säilimine tütarrakkudes Rakkude elutsükkel koosneb 2st osast interfaas ja mitoos. Mitoosis toimub raku jagunemine ja interfaasis toimub raku kasvamine ja ettevalmistamine järgmiseks mitoosiks. Interf...
· Olukord, kus need erinevused saaksid realiseerida (jääkaru, pruun karu) · Stabiliseeriv valik 1) kõrvaldatakse mutandid 2) viib optimaalse genofondi säilimisele 3) Kinnistab, kaitseb väljakujunenud kohastumisi 4) Viib täislikumale kohastumisele 5) Säilivad organimid, kes vähem sõltuvad keskkkonnast, Näide: Latimeeria(kala), hõlmikpuu, sipelgad · Suunav valik 1)Org-d satuvad uude keskkonda 2)Keskk. Tingimused muutuvad-> ümberkohastumine 3)Ümber kohastumine -> viib liikide täiuslikumale kehastumisele · Lõhestav valik 1) kujuneb 2 äärmuslikku fenotüüpi 2) viib uue liigi eristumiseni algses Organismi kohastumine Looduslik valik
Nüüd toovad nad ilmale ka oma pojad, kes leiavad värskelt tärganud rohu näol küllaldaselt toitu. Väga arvukalt leidub siin mitmesuguseid putukaid, kellest toitub mitmekesine linnuriik. Savannis elab lennuvõimetu kiirelt joosta oskav jaanalind, veekogude äärtes leidub flamingosid, parte, hanesid, kurgi, luiki jne. Lindudest on levinumad veel marabu, kurgkotkas ning kangurlind. Omapäraseid ehitisi püstitavad savannidesse sipelgad ja termiidid. Lõuna-Ameerika savannides leidub suuri rohusööjaid loomi vähem kui Aafrikas. Siin on levinumateks hirved, metssead, vööloomad ja palju pisinärilisi. Kiskjatest kohtab jaaguare ning puumasid. Lindudest aga esineb jaanalindu meenutav nandu. inimtegevus Mõnes riigis ennustatakse lähima viiekümne aasta jooksul rahvaarvu muutumist peaaegu kahe- või kolmekordseks. Sellise kasvutempo juures jääb aga
Kui me asume aga maanteel, jõe ääres või mõnel muul joonorientiiril, piisab ühest selgesti äratuntavast objektist. Jällegi tuleb määrata objekti asimuut ja selle järgi tõmmata kaardile sirgjoon. Meie asukohta näitab joonorientiiri ja sirge lõikepunkt. Kuidas saada looduses hakkama ilma kompassita? Peale kompassi on ka looduses mitmesuguseid märke, mille järgi on võimalik põhja-lõuna suunda kindlaks teha. Abimeesteks võivaid olla näiteks sipelgad. Õigemini nende pesad, mis on enamasti ehitatud puu lõunaküljele. Päevasel ajal saab suunda määrata ka päikese ning seieritega käekella abil, ööpimeduses aga Põhjanaela järgi. Metsasügavuses matkates tasub uurida kvartaliposte: kõige väiksemate numbrite vahele jääb põhjasuund. Kristel Voorel
Soojal 3 paigaldamine. vastavalt vajadusele 4 pihustamine teatud aja 5 juurvilja töötlusruum sipelgad tagant hoone tööpindadel suvel nädalas korra professionaalne putukatõrje ning sipelgate pesitsemis 6 vahend (tellitud teenus) kohtadel. 7 8 9 10 Koostas: Heneli Sepp, VTA mitteloomse toiduhügieeni peaspetsialist
5. Eestlaste muinasusund Inimene on mõtlev olend, kellel on sisemine vaimne elu. Muinasaja inimese vaimse elu tähsaim osa oli usund. Nende usund ei olnud kindlate põhimõtete ja kommetega usk nagu ajaloos hiljem tekkinud usundid - kristlus ja islami usk. Muinaseestlaste usund muutus aja jooksul, mida mõjutas nende elutegevuse muutumine. Küttide ja kalastajate usk erines hiljem tekkinud põlluharijate ja karjakasvatajate usust. Usku mõjutas ka läbikäimine naaberrahvastega. Selle aja usundist ei teata kuigi palju – kirjalikes allikates on sellest vähe juttu ning mõningaid järeldusi tehakse suusõnalistest pärimustest ja rahvaluulest. VÄGI. Muinasusu üheks tähtsamaks mõisteks oli VÄGI. Arvati, et inimestel ja loomadel on peale füüsilise (musklite) jõu veel vaimne jõud. Usuti, et väge omavad objektid, näiteks puud, kivid, allikad, paigad (hiied – püha mets) ja taevas. Vägi võis olla ka sõnades. Sõnadega sai loitsida (n...
Õhustatus (Keskkonnategur) Konkurents (Tihedalt kasvavad puud konkureerivad valguse, vee ja toitainete pärast ehk resursside pärast) Valguskiirus (Kliima) Mutualism (Mõlemale kasulik) Temperatuur (Kliima) Sademed (Kliima) Tuul (Kliima) Ekosümbioos – Sipelgad, kes kaitsevad lehetäisid ja saavad vastutasuks lehetäide eritist toiduks Endosümbioos – Üks organism elab teise kehas nt bakterid, mis lagundavad taimtoiduliste loomade maos tselluloosi 2. Organismidevahelised suhted Konkurents – liigisisene või liigiväline ning otsene või kaudne Taimetoitlus (Taim ehk tootja süüakse ära tarbija poolt) Kisklus (Madalama astme loom süüakse ära kõrgema astme looma
esitiiva serva hõõrudes. Lõhna tunneb rohutirts tundlatega, need on ka kompimiselundid. Maitset tunneb suistel ja suus paiknevate tunderakkudega. Hea lõhna- ja maitsetaju aitab neil toitu otsida ja teise sugupoolega kohtuda. 43. Liblikate meeleelundid Maitsmiselundid on jalgadel nendega tunneb nektari maitset. Lõnha tunneb pikkade tundlatega, mis võivad olla mitmesuguse kujuga. Liblikas näeb rohutirtsust paremini silmad on suhteliselt suuremad. 44. Millised putukad on sipelgad? Sipelgatel elab pere mullast või taimejäänustest kokku kantud pesakuhilas ja selle maa-alustes käikudes. Pesas võib olla mitu emasipelgat ja sadu tuhandeid töölisi (suguvõimetuid emaseid).Kord aastas kasvatatakse peres põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid, kes lendavad pesast välja paaritumislennule. Isased surevad pärast paarumist. Sipelgad on loomtoidulised. Põllu- ja metsakahjurite hävitamisega toovad nad palju kasu. 45. Milline on putukate veri? Ülesanne.
5. Liigub kohinal (iilingud varahommikul/hämariku tulekul) 6. Asustamata maal 7. Huikab, metsarahva kuljused (kummaline harva esinev hääl) - Hoolitseb loomade eest - Hoolitseb taimede eest - Karjatab karja - Aitab eksinuid - Eksitab - Kutsub külla (ajanihkega jutud) - Aitab heina teha - Aitab mehele - Sinised lehmad (haldjarahva kari) - Võib abielluda inimestega (problemaatiline, aga lapsed tulevad) - Sipelgad [Kiidjärv - Ahja Eerik] Karu, madu ja hunt - türklased, mongolid Pigem tootemloom Hundiosa - täielikult teine suhtumine - ravi, maagia Viin on ravim Vene sõjaväe standard oli 40°. Eestis oli 50°. 10.11.11 Surma ended Ootamatud ended - jäälagunemise aeg; hingede aeg 1. Nõel katki (omanik ei saa särki lõpuni kanda) 2
Sageli on ka nemad rööveluviisiga, kuid tuntakse ka üsna palju liike, kelle vastsed toituvad taimedest ja kõdunevast orgaanikast. Leidub ka selliseid liike, mille noored vastsed on taimtoidulised, vanemad aga röövloomad. Röövkärbeste vastseid esineb mullas, kõdupuidus jne. (Zooloogia ja botaanika instituut, 2010) Kiletiivalised Kiletiivalised on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse. Kiletiivalised on näiteks mesilased, kimalased, herilased, sipelgad , lehevaablased, käguvamplased. Osadel sugukondadel on kaks paari kilejaid lennutiibu, mõnedel tiivad puuduvad. Enamikul liikidel võib tiibadel näha väikest tumedat tiivatäppi, mis annab tiibadele lennul vastupidavuse. Ees- ja tagatiivad on omavahel väikeste konksukestega ühendatud ning töötavad lennul ühtse kandepinnana. Tagatiivad on eestiibadest veidi väiksemad. Mõnedel vormidel, näiteks töösipelgatel, on tiivad taandarenenud. Tiiva soonestus on hõre.
o Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. o Näited: liblikõieline taim ja mügarbakter taimed ja seened o Eksosümbioos organismide vaba kooselu vorm. (sipelgad ja lehetäid) o Endosümbioos üks organism elab teise kehas. (veis ja bakterid) o Eri liiki organismide kooseluvormi, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu, nimetatakse kommensialismiks. o Näited: sipelgad ja mardikalised inimene ning bakterid ja algloomad Milles seisneb organismidevaheline konkurents? o Konurents viib liigisisese ja liikidevahelise olelusvõitluseni. o Konkurents tekib siis, kui ühte liiki organismid vajavad arenguks ja paljunemiseks samu ressursse. o Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Mis iseloomustab parasitismi, kisklust, herbivooriat ja omnivooriat?
metsastepivööndis, mägimetsades alates Ida- Prantsusmaast ja Norrast kuni Kolõma ülemjooksu, Ohhoota mere ranniku, Hokkaido ja Kesk-Koreani. Eestis mandril kõikjal levinud, saartel mõnes üksikus kohas Hiiu- ja Saaremaal. Toitumine: Sööb nii taimset kui ka loomset toitu. Viimaseks oleksid mardikad, sipelgad ja teised selgrootud. Talvel toitub lehtpuude pungadest, suvel rohttaimede lehtedest, seemnetest, selgrootutest ja marjadest. Pesitsemine: Laanepüü on monogaamne liik, paarid moodustuvad kas kevadel või sügisel. Mängud toimuvad kevadel ja sügisel, valdab aga ikka kevadine. Paarid püsivad koos kogu haudeperioodi, haub vaid emaslind. Pesa asub maapinnal lohus või puu otsas vanades viupesades
organismide elutegevst mõjutavaid keskonnategureid nim. ökoloogilisteks teguriteks.ABIOOTILISED TEGURID - pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. elukeskonna ja kliimaga seotud tegurid.olulisel kohal on konkreetse elukeskonna kliimategurid. BIOOTILISED TEGURID- tulenevad organismide kooselust.nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne, kahjulik. abiootilised ja bioo. tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Organismide reaktsiooni ööpäevase välguse- ja pimedusperioodi muutustele nim. fotoperiodismiks. kõige selgemini avaldub see taimeriigis. päeva pikkuse muutumune kutsub taimedes esile mitmesuguseid ehituslikke ja talitluslikke muutusi. nt. sõltub paljude taimede õite moodustumin ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest.eristatakse kaht taimerühma: lühi- ja pikapäevataimed. LÜHIP.-riis, kane...
Ristihein hiir kodukakk seened ja bakterid Võilill põldvarblane nugis Jänes 2. 1)soojuskiirguse 2)kasvuhoonegaasid 3)maapinnale tagasi 4)õhu temperatuur 5)jää 6)vee taset 7)üjeujutamine 3. Sümbioos kooseluvorm, nii on mõlemale organismile kasulik. Nt- sipelgad ja lehetäid. Mõlemad liikide vahelised suhted. Parasitism kooseluvorm, mis on ühele organismile kaslik ja teisele kahjulik. Nt. täid, loomadel. 4. 1. Toidu-ja veepuudus, jäätmete probleem, nahahaiguste levik. 2. Eesti Looduse fond, Eesti looduskaitse selts. 3. võõrliikide sissetoomine, salaküttimine 4. liigikaitse, loodusobejktide kaitse, taime ja loomaliikide geenifondi säilitamine 5. kui ökoloogilise teguri intensiivsus langeb alla taluvusläve, org
4. Käitumises avalduv a. Näiteks: kindel pesaehitamine, toidu hankimise viisid, pulmatants, kutsehüüd Kohastumine* Ei ole täiuslikud vaid suhteliselt head, sest: 1. Omavad värvust ainult kindlas keskkonnas (kaitsevärvus) 2. Üks ja sama mõjutegur tekitaberinevaid kohastumusi (talv – ränded, karvkate) 3. Kohastumus, mis on kasulik organismi rühmale, on kahjulik üksikisendile (ühiselulised putukad – mesilased, sipelgad, termiidid) Liigi teke* Liigi teke – sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma kindel geenifond ja levila ehk areaal, ühtne põlvnemine ning kes võivad omavahel vabalt ristuda ja anda viljakaid järglasi. Liikide ristumist takistavad tegurid* 1. Geograafiline isolatsioon – ruumiline jaotus. Liigid ei saa ristuda, sest nende areaalid ei kattu. a. Näiteks: India ja Aafrika elevant 2. Bioloogiline isolatsioon – ehk ristumisbarjäär. Liigid ei ristu
pöök, mänd, lehis, sarapuu, kask, kadakas, sirel, toomingas. Linnud: kägu, suur-kirjurähn, hallvares, käblik, kuldnokk, hallrästas, porr, ööbik, punarind, tuvi jpt. Kõige tuntum ja armastatum linnaparkide asukas on orav. Orav on segatoiduline ning lisaks käbidele ja pähklitele sööb tigusid, putukaid, mune ja isegi linnupoegi. Levinumad imetajad parkides on põld- uruhiir, karihiired, rändrott, mutt, siil, nirk, mink, nugis, nahkhiir, halljänes ja tuhkur. Putukad: sipelgad, herilased, mesilased, vapsikud, teod. 2. Millistes tingimustes antud kooslus tekib? Klimaatilised tingimused, mullastik, veereziim, toitainete sisaldus, päikesevalgus, teised elusorganismid, soolsus, happesus e. reaktsioon? 3. Milliseid tingimusi / tegureid on vaja antud koosluse püsima jäämiseks? 4. Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? Pargi poolloodusliku iseloomu tõttu on parkide kaitse korraldamisel võrreldes maastiku- ja looduskaitsealadega mõned erisused
NOORUSPÕLVES oli Salvador mässumeelne ning mitmetel kordadel kõrvaldati ta õppetööst. keeldus eksamitel osa võtmast. Tema arvates ei olnud õppejõud piisavalt kvalifitseeritud, et teda hinnata. LAPSENA kartis Dali hüsteeriliselt rohutirtse, nii et kui mõnel Dali maalil on rohutirts, tähendab see 'hirmu'. Samas karbonaadilõikude olemasolu maalil tähendab, et maalitav oli Dalile armas või meeldiv - sest karbonaadi armastas Dali väga :) Sipelgad Dali maalidel on aga roiskumise metafooriks. „UNI“ Sellel õlimaalil kujutatav nägu, mis on ninasõõrmetest, huultest ja kõrvadest toestatud, näib maapinna kohal hõljuvat. Konstruktsiooni tasakaal on ebakindel, kuid võimaldab magada, sest muidu peaks nägu Dalí järgi tühjusse kukkuma ja nõksatades ärkama, täites südame halvava hirmuga. (Weyers, 2006) ÕLIMAAL „UNI“ „LÕPUTU MÕISTATUS“ AJA SILMRUBIIN PUNASED HUULED
saakalitele, hüäänidele ning geparditele. Veekogude ääres elavad jõehobud ja krokodillid. Kuivaks perioodiks koondub loomastik jõgede ja järvede lähedusse, esimese vihmaga ja rohu tärkamisega hajuvad loomad tasandikele poegima. Arvukalt leidub savannides putukaid, kellest toitub mitmekesine linnuriik. Savannis elavad jaanalind, marabu, kurgkotkas ning kangurlind. Veekogude ääres flamingod, pardid, haned, kured, luiged jne. Omapäraseid ehitisi püstitavad savannidesse sipelgad ja termiidid. Lõuna-Ameerika savannides leidub suuri rohusööjaid loomi vähem kui Aafrikas. Siin on levinumateks hirved, metssead, vöötloomad ja palju pisinärilisi. Kiskjatest kohtab jaaguare ning puumasid. Lindudest aga esineb jaanalindu meenutav nandu. 8.Pilt. Savanni loomad. RAHVUSPARGID Tänapäevaks on savanne oma ürgses olekus säilinud veel vaid rahvusparkides. Suurimad ja
organismi vahel või elab üks organism teise sees, nt seene ja vetika sümbioos samblikus, kus nad koos moodustavad uue organismi( Seenelt vetikale vesi- ja mineraalained. Vetikalt seenele orgaanilised ained). Vabalt elavate organismide vaheline sümbioos on sipelga ja lehetäi kooselu. Lehetäi toitub taimemahlast, kõiki selles olevaid suhkruid ta ära ei kasuta vaid eritab need kehast magusa nõrena, mida söövad sipelgad, vastutasuks kaitsevad sipelgad lehetäisi röövputukate eest. Vahel viivad sipelgad lehetäide munad oma pessa(külmumine) ja kevadel viivad tagasi taimelehele). ________________ Elu maakeral pole mõeldav ilma veeta. Iga päevaga tõuseb teravamalt päevakorrale puhta vee küsimus, sest maailmas on paiku, kus napib vett ja samas suured tööstuspiirkonnad käivad hoolimatult ringi veega. Selleks, et puhast vett jätkuks ka tulevikus on vaja sellega hoolikalt ringi käia. Vesi on loodusvara, mis ei taastu
• Aasias- Siber, Kamtšatka, Kaug-Ida, Hiina, Iraan, India, Pakistan, Jaapan • Ameerika- Alaska ja Lääne-Kanada • Arvukus viimasel ajal suhteliselt stabiilne (2008- 620 isendit) • Enim Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Ida-Virumaal • 2008 kütiti 39 karu Elupaik • Raba- ja laanemetsad • Tuulemurd ja tihe metsaalune • Taliuinak Toitumine • Segatoiduline- omnivoor • Erinevad putukad, vaglad, sipelgad • Suurulukeid muurab harva. Eelistab süüa korjuseid. • Kevadel mullused marjad. Suvel lopsakad rohelised taimed (naat, võilill, puulehed ja -võrsed, õunad, erinevad marjad) Paljunemine • Jooksuaeg mai-juuni • Tiinus vältab 195-225 päeva • Pojad sünnivad jaanuaris (ca 500 g) • Enamasti 1-2 poega, harva 3-5 • Ema kõrval veedavad 2-3 aastat • Suguküpsed 3-5 aastaselt HUNT Liigikirjeldus • Eesti metsade kardetuim kiskja
2. A. cyanophylla 3. A. xanthophloea 4. A. farnesiana 5. A. cornigera 6. A. collinsii 7. A. podalyriifolia 8. A. pendula 9. A. melanoxylon 10. A. longifolia 11. A. dealbata 12. A. cultriformis 13. A. greggii 14. A. redolens Seemned Seemneid levitavad enamasti sipelgad Levik Akaatsiad on levinud troopikas ja subtroopikas Aafrikas, Aasias, Ameerikas ja Austraalias kuivematel aladel. Arvukalt kasvab neid ka Madagaskaril, kus nad on (peale ühe liigi) inimese poolt sisse toodud. Alamperekondade kaupa on akaatsiad levinud järgmiselt: ● Acacia - peamiselt Aafrikas ja Ameerikas, mõned liigid ka Austraalias ja Aasias ● Senegalia- peamiselt Aafrikas ja Ameerikas, mõned liigid
Plekid pliidiplaadil Sega üks osa äädikat (5%) ühe osa soolaga ja kuumuta madalal kuumusel väikeses potis. Hõõru lahust plekkide eemaldamiseks külmale pliidiplaadile. Pühi niiske lapiga puhtaks. 17. Puidust lõikelaud Äädikas (5%) või sidrunimahl puhastab ja desinfitseerib puidust lõikelaudu ning eemaldab neilt toidulõhnad. Puidust lõikelauad on loomulikult hügieenilisemad ja keskkonnasõbralikumad kui plastist lõikelauad. 18. Putukad Kui oled hädas putukatega (majasoomukad, sipelgad vms), pühi köögipindu äädikaga (5%). See peletab putukad ja desinfitseerib pinnad. 19. Puuviljaplekid kätel Puhasta puuviljaplekilisi käsi lahjendamata äädikaga (5%). 20. Põletusplekid Hõõru kangasse pehme lapi abil äädikat (5%), seejärel loputa veega. Katseta enne varjatud kohal. 21. Roosteplekid Eemalda roosteplekid õrnadelt kangastelt äädika (5%) ja kuuma vee seguga. Tupsuta plekki õrnalt lahuses immutatud puhta lapiga, kuni rooste on eemaldunud.
Kool Referaat Pruun karu Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.............3lk Välimus....................4lk Toitumine.................5lk Järglased...................6lk Elu tingimused..........7lk Kokkuvõte................8lk Kasutatud allikad......9lk 2 Sissejuhatus Ma valisin selle teema referaadi kirjutamiseks, kuna tahaksin rohkem teada saada pruunist karust. Minu arust oleks hea teda rohkem Eesti suurimast kiskjast, ning tema elutingimustest.Selle referaadi käigus sooviksingi ma rohkem teada saada pruunist karust. 3 Välimus Karu on kõigile väga hästi tuntud loom. Pruunkaru ehk Ursus arctos on Eesti suurim kiskja. Tema keha pikkus on 160-250 cm. Nagu kõigil karulastel on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Reegli...
Paljunemine ja areng Lühikonspekt XII klassile Mõisted · Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil · Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil · Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni · Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood · Karüokinees -rakutuuma jagunemine · Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine · Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku · Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud · Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina · Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenev...
Kõrgaeg Paljasseemnetaimedel Dinosaurustel Roomajate harust arenesid linnud Juura Ürglind Archaeopteryx lithographica Hambad Suled, tiivad Pikk luuline saba Lame rinnak Küünised tiiva otsas Vähenenud sõrmelülid Pigem roomaja kui lind Juura Kriit 145 65,5 mln a.t. Jätkub ookeanide areng Kriit Ajastu II poolel õistaimed Koos nendega: liblikad, sipelgad, termiidid, mesilased Koevolutsioon Kriit Kolju 1.5 m Pikkus 12 m 7 tonni Kriit Massväljasuremine Kõik dinosaurused Maismaaökosüsteemi kollaps, asendumine uute ökosüsteemidega Chicxulub Meteoriit d=10 km Kraater 180 km lai tolmupilv mitmeks aastaks? Temperatuuri langus Maal. UUSAEGKOND Paleogeen 65,5 23 mln a.t. Kiire imetajate areng:
Paljunemine ja areng Lühikonspekt XII klassile Mõisted · Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil · Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil · Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni · Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood · Karüokinees -rakutuuma jagunemine · Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine · Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku · Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud · Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina · Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenev...
paigalseisu kohta otsust teha. See, et liikumist saab kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana, tähendab, et liikumine on suhteline. 12. Liikumise üldmudelid- Kulgemine, pöörlemine, kuju ja/või mahu muutumine, võnkumine ja laine. 13. Kuidas oskame eristada ainelisi objekte ja väljasid- Looduses vaadeldavad looduslikud ehk füüsikalised objektid eksisteerivad kahes erinevas vormis. Osa neist, näiteks kivid, pilved, mobiiltelefonid ja sipelgad, on ainelised. Ainelised pole aga näiteks valgus ja magnetväli. Sellised objektid on väljalised. Looduse eksisteerimise kaks põhivormi on aine ja väli. Mis tähtsus on väljadel meie elus- nt. magnetväljal on olnud palju kasutusalasid nii kauges minevikus kui ka tänapäeval. Maa tekitab endale oma magnetvälja, mida on juba sajandeid kasutatud navigeerimisel. Pöörlevat magnetvälja on kasutatud nii elektrimootoris kui ka elektrigeneraatoris
paremaks varjamiseks. Teised on silmatorkavama värvusega, tüüpiliselt valgete täppidega mustal või kollasel taustal kogu kehapikkuses. Diagonaalsed triibud on rööviku kehal samuti tavalised. Puhkamise ajal vastsed tavaliselt on keras. Vastsed on kiired oksendama kleepuvat, [2] tihti toksilist maosisu ründajatele nagu sipelgad või parasiidid. Röövikud on oligofaagid lehtpuudel või rohttaimedel, mõned neist taluvad üsna suurt hulka spetsiifilisi toksiine taimedes. Röövikute arengukiirus sõltub temperatuurist ning mõned põhjamaa ja kõrgete piirkondade liigid päevitavad arengu kiirendamiseks. Röövikud kaevuvad pinnasesse nukkumiseks, kuhu nad jäävad kaheks kuni kolmeks nädalaks enne kui väljuvad täiskasvanutena. Paljudel liikidel nukk talvitub. Nukkudel on spetsiifiline „nokk“. [3] Kokkuvõte
Eestis on roherähn oma levila põhjapiiril, meist lõuna pool elutseb ta terves Euroopas, Vahemeremaades ja Kaukaasias Talle meeldivad lagedad alad vahelduvalt metsatukkadega, kus leiduks eriealisi puid Roherähn väldib aga suuri okasmetsi ja kuivi männikuid. Lendamine on tal rähnidele omaselt osav ja kiire. Toitu otsib ta harilikult maapinnal, aga oma putukakõhule saab täidet ka puutüvesid kahjuritest puhastades - seega ka kasulik metsasanitar. Lemmiktoit on sipelgad, keda võib süüa väga suurtes kogustes. Pesaõõnsuse raiub ta lehtpuu tüvesse, enamasti kasutab haaba Munemine toimub alles maikuus, mis on rähnide kohta suhteliselt hilja. Kurnas on tal 5...9 muna. Haudumisel osalevad mõlemad vanemad võrdselt. Kivisisalik (Lacerta agilis) RIIK loomad HÕIMKOND keelikloomad KLASS roomajad SELTS soomuselised SUGUKOND sisaliklased PEREKOND sisalukud LIIK - kivisisalik
kosuma hakanud. Seetõttu ei välista kohalik keskkonnateenistus, et juba järgmisel aastal pääsevad esimesed grupid lubade alusel taas unikaalset looduskaitseala uudistama.” Selgita, millist kasu ja millist kahju saab piirkond sipelgariigi olemasolust. Sipelgariigist saame kasu, kuna sipelgaid saame kasutada meditsiinis. Sipelgavannid on rahvameditsiinis üldlevinud ravivahend närvipõletiku ja reumaatiliste valude põhjal. Kõige tähtsam muidugi, looduses on sipelgad söögiks paljudele teistele loomadele. Kahju võib see teha kui nad paljunevad liigselt. 7. Kas teistel riikidel on alust süüdistada Eestit mugavuslipu pakkumises? Põhjenda oma vastust. 8. Nimeta rahvusvahelisi organisatsioone, millesse Eesti kuulub. – Euroopa Liit, NATO, ÜRO, WTO, IMF 9. Kui rajatakse Suurbritannia keemiatööstuse ettevõte Indoneesiasse. Mis kasu ja kahju saab kumbki riik?
Kooslus-kõik elusorganismid, kes elavad Abiootlised tegurid-eluta looduse tegurid. Reguleerijad-on organismid, kes koos mingil piiritletud territoorimil või Päikesevalgus,Temperatuur,Sademed,tuul, võimelised säilitama välise keskk liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Happesus,toitainete sisaldus,Veereziim, muutudes oma sisekeskkonna Populatsioon-on rühm üht liiki isendeid, rõhk,tuli stabiilsena kes elavad koos samal ajal samas paigas. Biootilsed tegurid-eluslooduse tegurid. Kohanejad-on organismid, kes Ökosüsteem-süsteem, mis haarab endasse Sümbioos,Kommensalism,Parasitism, ei saa reguleerida oma sisekeskk. koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud Kisklus,Fütofaagia,Konkurents rguleerijad,kohanejad keskkonna. Antropogeensed tegurid- inimtegevusest Tal...
13. valida kõrgem niidutera, et säästa linnupesi. (3) 4. NIIDU LOOMASTIK Niitudel elab mitmesuguseid loomi. Putukad. Niidul on palju eri liiki taimi, seega on putukatel seal sobivaid elupaiku. Taimtoidulised putukad on toiduks röövputukatele, ämblikele ja lindudele. (1) Putukad sõltuvad taimede õitest, mille nektarist ja õietolmust nad toituvad. Sellised on mesilased, kimalased, liblikad. Taimelehti söövad mardikate vastsed, rohutirtsud. Röövputukatest elavad niitudel sipelgad, kiilid, herilased. Samuti on seal palju ämblikke. Linnud. Niidul pesitseb vähe linde, aga toitumas käib siin palju ka metsalinde. Niidulindude pesad asuvad maapinnal. Niitudel kohtab näiteks toonekurgi, koovitajaid, hiireviusid, rukkirääke, lõokesi. (1) Imetajad. Imetajad käivad niitudel peamiselt toitumas, sest siin pole varjumiseks sobivaid kohti. Nii käivad siin põdrad, metskitsed, metssead, jänesed, rebased. Koduks on niit näiteks uruhiirtele. (1) KOKKUVÕTE
Kitsed on toiduks ilvestele ja huntidele, kuid osa kitsi langeb ka hulkuvatele koertele ohvriks b) Toiduahelate võrgustik KASK LEHETÄI SIPELGAS RÄHN KANARBIK LÕOKE REBANE LEPATRIINU KASSIKATK HUNT MÄND PÕDER c) Toiduahelate katkemine Kui näiteks poleks kaske, ei saaks lehetäid kuskil süüa, kui pole lehetäisid siis ei saa lepatriinud ja sipelgad süüa ja näiteks kui rähnil pole mida süüa võib ta välja surra. 9 6. Hallhaiguri populatsiooni iseloomustus Maailmas on ta suhteliselt laialt levinud ja Eestiski kohtab teda harvem vaid põhjaosas. Meil on kokku loetud umbes tuhat pesitsevat haigrupaari. Hallhaigur on põhiliselt kalatoiduline. Tema igapäevases menüüs võivad olla peale kalade veel putukad, vähid, konnad, kullesed, sisalikud, maod, närilised jms.
Kokaiini tarvitamine võib muu hulgas põhjustada järgmisi psüühilisi kahjustusi ja häireid: · seksuaalhuvi kadumine · unehäired · tugevad peavalud · keskendumisraskused · närvilisus ja kerge ärrituvus · ängistus · umbusklikkus kuni jälitusmaaniani · hallutsinatsioonid: silmapete (visuaalne hallutsinatsioon) ja kompamismeelepete (taktiilne hallutsinatsioon), mille puhul inimene tunneb, et tal on näiteks sipelgad naha all · äge agressiivsus, tihti räige vägivald · enesetapumõtted ja enesetapukatsed. Kokaiinisõltuvus võib inimese kiiresti sotsiaalselt laostada, sest nõrga tervise tõttu ei suuda narkomaan ennast ülal pidada. Uimasti tarvitamine võib hävitada ka perekonnaelu. Jaht uimasti järele ning agressiivsus ja meeltesegadus on põhjused, miks inimene tõugatakse välja oma senisest suhtluskonnast. Sõltuvus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
