Haruldased kalad, keda püüda ei tohi, on säga ja tõugjas. Tähelepanu vajavad ka hink, vingerjas ja võldas. Üle 300 taimeliigi, neist 13 on kaitsealused Nt. sinine emajuur, haruldased siberi võhumõõk, kiirjas ruse ja villane katkujuur, jõhvikad Abiootilised tegurid Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, niiskus ja mullastik. Samuti keskkond. Liikidevahelised suhted Parasitism: lehekirp –sookask Kisklus: hunt – jänes Kommensialism: mardikas – sipelgad Mutualism: sipelgas – lehetäi Herbivoor: põder – sammal Inimtegevus Kahjuks on mõned inimesed selles piirkonnas hoolimatud olnud ning sandistanud mitmeid puid radade ääres. Koerad tohivad kaasas olla ainult rihma otsas ja igaüks peab selle, mis kaasa tõi ehk tekitatud prahi, loodusest ise ka ära viima. Toiduahel Soopihl -> säärik-sääsk -> rohukonn -> sookurg Kanarbik -> lehetäi -> sipelgas -> rähn -> kassikakk Koevolutisoon
Rohtla Asend: parasvöötme lõunaosas: Euroopas, P-ameerika, L-ameerika Tekke põhjused: kuivem kliima, inimtegevus puude raiumine Nimetused: Stepp- Aasia ja venemaa, Preeria- P-ameerika Pusta- Doonau jõe ümbrus, pampa- L- ameerika, Veld- L- aafrika Pinnamood: tasane (euroopa lauskmaa, suur tasandik, doonau madalik) Kliima: parasvöötme ja lähistroopilise mandriline · Kuum ja kuiv suvi · Külm ja kuiv talv · Sademeid 250-500, lähistroopikas kuni 750mm · Sajab kevadel Veestik: Veevaesed jõed algavad teistest vöönditest Suur veetaseme kõikumine Doonau, volga, don, dnepr Mullastik: Mustmullad- väga viljakad Probleemid: tuule- ja veeerosioonid, uhtorud, põllukaitsemetsaribad Taimkate: Ülekaalus rohttaimed, puud vaid jõgede ääres. Taimed puhkavad talvel ja suvel, nad on kohastunud lühikese kevadega. Niiskusevaru maa-alustes osades. Palju liike väikesel maaalal. Loomastik: Liigivaene(närilised, roomajad, väikesed kiskjad, röövlinnu...
risoomiharude abil, juurevõsundite pungadest arenevate võsudega KOKKUVÕTTEKS : Ülasid noppides tuleb olla ettevaatlik, sest nad on mürgised ja kui kätele satub liiga palju erituvat mahla, võib nahale tekkida raskesti paranevaid ville ja haavu Ülaste õites ei leidu nektarit ning taimi tolmendavad peamiselt kahetiivalised, kes saavad oma töö eest tasuks veidi õietolmu. Jaanipäeva paiku veavad õlirikkaid seemneid laiali sipelgad Kasutatud materialid http:// bio.edu.ee/taimed/oistaim/vylane.htm http:// bio.edu.ee/taimed/oistaim/kylane.htm http:// bio.edu.ee/taimed/oistaim/mylane.htm Raamat „Eesti loodus“ 2005 lk 34 TÄNAN KUULAMAST ! Sandra Kaasik 30.10.12
mikroorganismid, mis kutsuvad esile haigusi nii taimedel kui ka loomadel. Praktiliselt igas suures organismide grupis, kaasaarvatud imetajad ( nahkhiired vampiiride perekonnast ), on kasvõi mõni liik parasiite. Detridofaagid ja redutsendid Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Detridofaagid detriidist toituvad organismid ( vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt. ) Seened ja bakterid moodustavad tavaliselt eraldi detridofaagide alagrupi ja neid nimetatakse redutsentideks. Ökosüsteemi struktuur (ehitus ) Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine 1.tase autotroofid 2.tase fütofaagid Järgnevad zoofaagid Toiduahelad jaotatakse : 1) karjamaa toduahel ( selle lõpus kiskahel ) 2) laguahel e. detriitahel 3) nugiahel e. parasiittoiduahel
Samuti kasutasin mürki nende isendite peal, kes liikusid ajal, mil ma neid nägin. Neid likvideerisin vahetult. Peale viimati nimetatud meetodite kasutasin ka söödatopse/toidupesasid, mille panin kohtadesse, mis olid toiduvalmistamiskohtadele kõige lähmal. Samuti panin ka varjatud kohtadesse, kus nad võisid elada. Peale nädalapikkust tõrjumist oli sipelgaid märgatavalt vähem ja peale kahte nädalat ei olnud sipelgaid enam üldse näha. Kahjustused, mis sipelgad tegid ei olnud suured, kuid kuna probleemide tekkimise vältimist tuleb alustada varakult siis saime õigel ajal jaole. Mõned imelikud mustad täpikese, mis ilmselt olid sipelgate väljaheited, olid nende põhiliselt käidavates kohtades nähtavad. Aastaid hiljem pole nende tegevusest rohkem märke leinud ja sipelgaid pole majas näha olnud. Selline oli minu üks kogemustest biokahjustuse vastu võitlemisel.
Abistamine, koostöö, ühiselu Sugulaste abistamine Abistamine sõltub sugulussuhtest Vanem võib end lapse nimel isegi ohverdada Teiste lähisugulaste abistamine Lähisugulaste abistamine peaks olema proportsioonis sugulusastmega Kuid lisaks geneetilistele eeldustele on vaja arvesse võtta ka mingeid muid aspekte... Elukäigulised piirangud Abistatakse isendeid, kes asuvad alles oma elukäigu alguses ja on veel väikesed ja abitud Abistatava jääksigimisväärtus Sigimisvõimaluste nappus Abistamist soodustav ökoloogiline tegur Mõnel aastal sellist abistamist tunduvalt rohkem kui mõnel teisel aastal Mittesugulaste abistamine Abistamine on kui pikaajaline investeering enda huvides Tavaliselt on abistajaiks pesitsuspaari enda järglased Kõige olulisem on mutualismi puhul see, et siin petmine ei tasu ära. Järelikult ka mutualismi puhul puudub vastuolu...
Soomusloomad Imetajate rühmatöö. Materjalid : Pildimaterjal + tekst ja internet + võrdluseks õpik lk. 68-71. Organiseerige rühma peale tööd, jagage rühma peale , kes otsib pilti, kes mis küsimusele vastust. Ainult nii jõuate ühe variandi valmis. ( Sinivaal, koaala, nokkloom, sipelgasiil, kukkurkurat, suur- sipelgaõgija) 1. Kes see loom on? See on teie rühma ja ka töö pealkiri. 2.Kopeerige antud leht arvutisse. Leia 4 põhjendust, miks ta kuulub imetajate hulka. Ja samas leia põhjendusi kuid miks ta siiski erineb sest On imetaja sest…. Erineb pärisimetajatest nt. Eesti tavalistest imetajatest ( Vali ise kellega võrdled)! nt. metsseast, koprast) kuna … 1. Ta on püsisoojane 1.Tema nahka katavad soomused(m...
Veri on paksem kui vesi · Tähendab, et kõik hoiavad ikka oma lähedaste poole, mitte võõraste. · Mesilane kaitseb oma taru ja seal kasvavaid kärgi. Nad nõelavad nt inimest sooritades seega ise enesetapu, sest torkel jääb mesilase nõel ohvri nahka kinni ja putukas sureb trauma tagajärjel. Mesilane suri, kaitstes teiste elu. · Sipelgad tassivad oma pessa ehitusmaterjali ja toitu. Pesas töölised toidavad vastseid, tõrjuvad parasiite, õhutavad pesa ja tassivad nukke sinna, kui temperatuur on soodsam. Need töölised on kõik emasipelgad, kes on ise sigimisvõimalusest ilma jäänud ja nüüd pühendavad kogu elu sipelgakuninganna järglaste ehk oma õdede ja vendade kaitsmisele · Paljud rühmadena tegutsevad linnud ja imetajad toovad kuuldavale hoiatushüüde, kui
pidasid Antsu tema eraklikkuse ja sõnavaesuse pärast veidraks ja segaseks. Ta oli liiga kommeterohke ja viisakas ning seda ei mõistetud tema ümber. Antsule pakkus vastupidiselt ebamugavust tema kaastööliste range ja patriootlik hoiak. Ants ei suutnud kohaneda ja tundis, et ta ei kuulu Inglismaale. Talle tundusid inglise linnad ühesugused, värvivaesed ja inimesed nendes olid vaid liikuvad kujud, nagu sipelgad. Antsu võõrustunne Inglismaa ees ei tähenda, et ta tunneb end mugavamalt eestlaste keskel. Kuigi Eesti kultuuri on tema lähedaste ümber hoitud au sees ja peetud kinni kommetest, on see hakanud silmnähtavalt lõhenema. Peretütar on salajases suhtes välismaalasega, kuigi oli lubatud vaid eestlasega ning kõige noorem liige peres on kohanenud inglise kommetega ja kultuuriga. Peategelane ei suuda end
Kiletiivalised 2007 Üldiseloomustus Kiletiivalised on mesilased, kimalased, herilased, sipelgad, lehevaablased, käguvaablased. Neil kõigil on kaks paari kilejaid lennutiibu. Kõikidel kiletiivalistel on ülalõuad, millega tahket toitu närida või pesamaterjali koguda. Paljudel kiletiivalistel on lisaks lõugadele imikärsa taoline keeleke, millega õienektarit imeda. Mitmed kiletiivalised on keeruka käitumisega. Nad elavad peredena, kusjuures pereliikmetel on erinevad ülesanded. Pered ehitavad endale pesad. Mesilase ehitus. Mesilase pea.
9) Miks on loomade elu koloonias turvalisem kui üksikult elades? Parem kaitse vaenlaste vastu (rohtlahaukurite kolonnias on alati nn valvurid) 10) Mis kasu on puukoorealuses käigus elaval üraskivastsel seal kasvatavtest seentest? Kuidas seened sinna saavad? Marsikal on keha pinnale moodustunud taskukesed seeneeoste kandmiseks 11) Kuidas röövtoiduliste sipelgate tegevus osutub lõppkokkuvõttes taimedele kahjulikuks? Aitavad lehetäidel elada ja puid kahjustada 12) Miks ei söö sipelgad lehetäide muna, vaid viivad need talveks oma pessa? Sest nõret on hakkanud sipelgad sööma, kui sipelgas vajab magusat nõret, hoolitseb ta lehetäist. Viiakse munad pessa, et nad talvel ära ei külmuta 13) Milles avaldub rohusööjate imetajate ja üherakuliste organismide kasulik kooselu? Sümbioosi teel, nt veiste ja kitsede eesmaos ning sooles elavad bakterid ja algloomad aitavad neil toitu seedida
Neil on üla- ja alalõuad muutunud pisteharjasteks, mis asuvad ala- ja ülahuulest moodustunud rennis. Pisteharjastega läbistab putukas looma või taime pealmised koed, mis võimaldab putukal seejärel pumbata suhu koemahlu. Kiletiivalised- (nt mesilased, herilased, sipelgad) Neil on kaks paari läbipaistvaid tiibu ja iseloomulik peenike piht rindmiku ning tagakeha vahel. Peas asub paar liitsilmi ja 3 lihtsilma. Mõned sipelgad on täiesti pimedad. Kiletiivaliste eluviis on mitmekesine, paljud elavad puidus, mitmed liigid on putukate või teiste lülijalgsete parasiidid. Mitmed kiletiivalised on keeruka käitumisega. Nad elavad peredena, kusjuures pereliikmetel on erinevad ülesanded neid nim. ühiselulisteks. Pered ehitavad endale pesad. Järglasi kasvatatakse pesakambrites või kärjekannudes. Mesilased ja siplegad on libamissuised. Nad on kohastunud nii vedela kui tahke toidu vastuvõtmiseks
Kodutöö: Koosta iga maali kohta eraldi tutvustus, kus oleks kajastatud: 1. maali nimi ja valmimise aasta 2. maali autori nimi (koos daatumitega) ning millise kunstiperioodi esindaja oli 3. iseloomusta kunstiperioodi 4. analüüsi maali. Mida maalil näed, mida oli kunstnik püüdnud edasi anda. Milliseid mõtteid/tundeid allolevad maalid teis tekitavad, mis nende maalide puhul sulle meeldib, mis mitte ja miks (põhjendusega). 1 3 2 4 1) "Mona Lisa"(1508) Leonardo da Vinci (15.04.1452-2.05.1519) Renessans. Taustaks suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Pildil on naine, kelle isiksus pole teada. Tekitab mulle rahulolu tunde, sest naine pildil on rahuliku ilmega. Mulle meeldib, kuidas on "Mona Lis" maalil olevat naist kuj...
arvel. KILETIIVALIS kaks paari haukamis- või Täismoondega Mõnel tagakeha Mesilased, ED kilejaid libamistüüpi. vastne:vagel tipus muneti,mis herilased, lennutiibu, vahel kimalased, mõnedel tiivad sipelgad, puuduvad. moondunud käguvaablased Enamikul astlaks, eluviis liikidel tiibadel mitmekesine, väike tume paljud elavad tiivatäpp, mis puidus, mitmed
rabakarusammal turbasammal harilik palusammal turbasammal LOOMAD LINNUD mudatilder sookurg rabapüü teder metsis rabapistrik punajalgtilder IMETAJAD põder valgejänes hunt rebane mäger LOOMAD II ROOMAJAD rästik arusisalik KAHEPAIKSED rabakonn harivesilik LOOMAD III SELGROOTUD rabatondihobu kiil sääsed parmud ämblikud sipelgad mõned mardikad lehetäi TOIDUAHELAD Tootjateks on taimed. I astme tarbijateks väiksemad loomad ja putukad: näiteks jänes, põder, sääsed. II astme tarbijad on suuremad loomad ja putukad: näiteks kiil, mäger, sookurg (sööb putukaid, madusid, konnasid), jäneseid söövad rebased ja hundid, rästik sööb rohukonni Enamasti on II astme tarbijad ka tipptarbijad, kuid mitte alati. Nt kiile söövad konnad.
on väga suur, kõigil mandritel levinud putukarühm Eestist on leitud üle 2200 liigi kahetiivalisi, kuid neid on rohkem. Tänapäeval jagatakse selts kaheks alamseltsiks: sääselised kärpselised NT: laulusääsk, harilik pistekärbes Kiletiivalised Kiletiivalised on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse. Kiletiivalised on näiteks: Mesilased (pildil meemesilane) , kimalased, herilased, sipelgad (pildil vaaraosipelgas) , lehevaablased, käguvaablased. Mitmed kiletiivalised on keeruka käitumisega. Nad elavad peredena, kusjuures pereliikmetel on erinevad ülesanded. Selliseid putukaid nimetatakse ühiselulisteks. Pered ehitavad endale pesad. Kiililised on putukate selts, mis jagatakse kaheks alamseltsiks: taolistiivalised ja eristiivalised. Kiililistel on pikk ja sale keha, neli pikka tiiba ja suurte silmadega pea.
Tänu sümbioosile seentega saavad mitmed puuliigid asustada kasvukohti, kus need seente abita elada ei saaks.) 2. + - kisklus,parasitism ( koer ja kirp. Kirbule toiduks ja elukohaks;koerale ebamugavus) 3. - - konkurents( puuliigid omavahel. Tihedalt kõrvuti kasvavad puud konkureerivad üksteisega nii valguse kui ka toitainete ja niiskuse pärast.) 4. + 0 kommensalism( mardikalised elavad sipelgapesas. See pakub neile kaitset ja toitu, sipelgad ei saa aga sellest ei kasu ega kahju.) POPULATSIOON Iseloomustus: · Arvukus · Populatsiooni tihedus · Populatsiooni lained( arvukuse muutus ajas) ÖKOSÜSTEEM Iseloomustab: · Liigiline koosseis · Liigirikkus · Dominant · Biomass · Produktsioon · Toitumissuhted TOIDUAHELAD TOOTJA e. produtsent-> TARBIJAD e. konsument-> LAGUNDAJAD e
Bioloogia KT õp.5-27 1. Mis on Ökoloogia ? Ökoloogia on teadus organismide ja nende elukeskkonna vahelistest suhetest. 2. Nimeta ökoloogilised tegurid . Elutalooduse tegurid :valugs,temperatuur,niiskus,tuul. Eluslooduse tegurid:teised organismid Inimtegur 3. Mille alusel rühmitatakse taimi lühi-ja pikapäevataimedeks ? Lühipäevataimed vajavad kasvuks ja arenguks12 h valgust:riis, sojauba. Pikapäevataimed vajavad kasvuks ja arenguks palju valgust :rukkis,kaer,kartul. 4. Mis on valugse tähtsus taimedel /loomadel? Taimedel:Aitab fotosünteesida,loomadel:aitab näha. 5. Kuidas mõjutab temperatuur taimi ja loomi ? Kõigusoojased organismid:kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist:putukad,kalad. Püsisoojased organismid:suudavad säilitada temperatuuri sõltumata välistemperatuurist:imetajad ,linnud. 6. Selgita ,õhu liikumise mõju taimedele ja loomadele . Kuidas elusorganismid seda ära kasutavad ? Taimed saavad t...
taimelehti ning bambust Tootjad ehk produtsendid Tootjateks on enamasti rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Neist toituvad herbivoorid ja nende keemiline energia kandub taimegrupilt loomagrupile. Näiteks kummipuud, palm, orhidee, rotangpalm, samblad, sõnajalad. Esmased tarbijad ehk herbivoorid Herbivoorid, teise nimetusega taimtoidulised loomad, nad toituvad produtsentidest. Näiteks ahvid, pärdikud, paavianid, laisikud, ninasarvikud, sipelgad ning elevandid. Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Karnivoorid on lihatoidulised loomad, kes toituvad herbivooridest. Näiteks tiiger, võrkpüüton, anakonda ja boa. Tipptarbijad Tipptarbija on loom, kes toitub ainult loomadest ja on toiduahelas viimasel kohal. Teda ennast ei sööda, tarbib viimasena. Näiteks puumad, leopardid, jaaguarid, krokodillid, kotkad. Toiduahelad banaan -> ahv -> kotkas orhidee -> tuukan ->
kirjutamise ajal oli ligi kolmekümne aastane. Brasiiliasse kolis ta sellepärast, et tal osutus võimalikuks uurida sipelgaid koos kohalike professoritega. Hiljem selgus, et töögrupis oli ka hulk tudengeid. Brasiilias elas Pille kaks aastat, aga raamatu kirjutas ta kümme aastat pärast Brasiilias käimist. Pille tegeles seal igapäevaselt sipelgate toidu otsimise teekonna uurimisega. Ta pidi uurima, kui kaugele sipelgad oma pesast toitu otsima lähevad. Autori kohta sain veel teada, et ta oli töökas ja suutis kõiki tudengeid ohjata. Brasiiliast enesest Brasiilias on enamasti kaks ilmastiku tüüpi: soe ja päikeseline ning soe ja vihmane. Vihmamaetsades sajab tihedalt ja kus ei saja, ei kasva midagi peale kaktuste ja palmide midagi rohelist. Vihmametsades kasvab palju erinevaid taimi. Väikesel alal on väga palju eri liiki puid ja taimi, mis erinevad üksteisest ainult
kadakas, kibuvits ) · Puhmarinne- (harilik kastehein, kanarbik, lubikas) · Rohurinne- rohurinne on hästi liigirikas (mägiristik, aasristik, ümarleheline kellukas,punane aruhein, kassisaba) Loomastik · Imetajad- halljänes, harilik siil, hunt, juttselg-hiir, metskits, rebane · Roomajad- kivisisalik, rästik, vaskuss, teod, · Linnud- kuldnokk, põldpüü, peoleo, põldlõoke, hiireviu · Putukalised- väga liigirohke: sipelgad, ämblikud, liblika vastsed, lepatriinud, lehetäid jne Toiduahelad
objektidesse. Suures koguses ultravalgust tungib rakkude sissemusse ja põhjustab DNA mutatsioone nind denatereerib valke. Alumine ja ülemine taluvuslävi Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikk, milles organism saab areneda. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Sümbioos- eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu sümbiontid (liblikõielised ja mügarbakterid, sipelgad ja lehetäid) Kommensalism- eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu. Liik kellele kasulik- kommensaal (inimene ja bakterid organismis) Konkurents- sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm.(kuusikus kuusikud valguse ja toidu pärast) Parasitism- eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele on kasulik ja teisele kahjulik. Kas saav- parasiit, kahju saav- peremees (Inimene ja solge)
Rannaniit Timo Annuk Ingmar Jürgens Jüri Demenok Tauri Sulg Rannaniit On mereäärne madal rohumaa On rohttaimedega kaetud,tasane ja madal rannalõik On regulaaarselt üleujutatud soolase mere veega On avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik Rannaniidu taimed,mis soosivad karjatamist Nõelalss,väike alss Punane aruhein Valge kastehein Tuderluga Rannikas Randristik Rand-teeleht Taimed, mis ei soosi karjatamist Roog-aruhein Randaster Kare kaisel Meri mugulkõrkjas Randmalts Pilliroog Pilliroog Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnud rannaniidul Alpi risla Naaskelnokk Mustsaba-vigle ...
astme konsumente? Kuna kasutegur on 10% siis on igal tasandil vähem konsumente ning kuna tippkiskja on püramiidis tipus, siis ei saa neid rohkem olla ning lisaks poleks neil piisavalt toitu ning jääksid nälga ja sureksid (2p) Koosta, loetletud liikidest neljalüliline toiduahel! Kassikakk, metsnugis, orav, nahkhiir, pistesääsk, kasemahl, haavakoor, kuuseseemned, punarebane, sinitihane, sinilille seemned, sipelgad, musträhn, lendorav, maipõrnikas, karihiir, uruhiir. Kasemahl-pistesääsk-sinitihane-punarebane (3p) Joonista välja ökoloogiline püramiid ja paiguta eelnevalt koostatud toiduahelat moodustavad liigid vastavatele troofilistele tasanditele! Nimeta need tasandid! Punarebane Tippkiskja Sinitihane Kolmas troofiline tasand; 2 konsument pistesääsk Teine troofiline tasand; 1 konsument
soolapritsmete kaudu on taimestik siiski mõjutatud mere lähedusest. Liigiline koosseis eelmise tasemega sarnane, lisanduvad veel soolsuse suhtes õrnemad liigid. Sinihelmikas Värihein Aasristik Linnud Naaskelnokk Mustsaba-vigle Kiivitaja Hanelised (nt. Hallhani) Kurvitsalised (nt. Niidurüdi, alpirisla) Kahepaiksed Kõige levinum kõre ehk juttselg- kärnkonn. Elupaikade kadumise tõttu on neidki väheks jäänud. Putukad Sipelgad Kääbusämblik Triip-lutikas Lauluritsikas Kõrvahark Taevastiib Koerliblikas Puud ja põõsad 2009-2011 aasta looduskava „Ideaalne rannaniit“. Niit peab olema vaba kõrgest taimestikust, roostikust ja puudest-põõsastest. Kalad Räim Kilu Tursk Lest Merisiig Toiduahelad Aasristik→Harilik kõrvahark→Alpirisla→Rebane Detriit ehk pude (põhjataimestiku jäänused)→Zooplankton ehk
kuskile kinnituda saaksid. 3.Biootilissed tegurid ehk organismide vahelised suhted a)Sümbioos Sümbioos on erinevat liiki organismidevastastikku kasulik kooselu. Selliseid koos elavaid organisme nimetatakse sümbiontideks. Vastavalt sellele kuidas organismid koos elavad, eristataskse ekso- ja endosümbioosi. Eksosümbioos on organismide vaba kooseluvorm. Naiteks vihmametsades on selliseks organismideks on sipelgad ja lehetäid omavahel kui nad kohtuvad, siis leiab aset veider rituaal. Lehetäide ründamise asemel toksivad sipelgad neid oma tundlatega ning lehetäid eritavad hoopis meskastekskutsutava magusa vedeliku piisakesi. Lehetäide jaoks on elu poole turvalisem, kui neid kaitsevad sipelgad. Endosümbioosi puhul elab aga üks organism teise kehas. Näiteks vihmametsades on selliseks organismideks nimetatakse röövikut ja herilase vastseid kui herilase vastsed hakkavad
Kahetiivalistel putukatel (kärbsed, sääsed) on vaid kaks tiiba, nende teine tiivapaar on säilinud sumistitena, mis tekitavad ka lendamisel tekkivat iseloomuliku heli. Ühiselulised putukad elavad kolooniatena kus pereliikmete vahel on väljakujunenud tööjaotus. Sellised on paljud kiletiivalised putukad (neil on kaks paari kilejaid õhukesi tiibu ning mõnedel liikidel on muneti muundunud teravaks astlaks), nagu näiteks mesilased, herilased ja sipelgad. Inimkaaslejate hulka kuuluvad toakärbsed (elab peamiselt inimasulates, toitub jäätmetest, aastas on mitu põlvkonda, kannab edasi mitmesuguseid haigustekitajaid), toasääsed (vastsed arenevad valamute ja vannide haisulukkude vees, lekkivate kanalisatsioonitorude läheduses ja unarusse jäetud lilledega vaasi vees, eelistab keskküttega maju, inimest ründab pimedas), prussakad (elavad elamu soojades ja niisketes paikades, nagu köögis, eelistavad tegutseda
Türnpuu SAGADI MÕISA PARK LOOMASTIK LINNUD imetajad muud putukad paigalinnud rändlinnud puu otsas maa peal maa all kasulikud kahjulikud Kodutuvi Ööbik Nahkhiir Siil Hiir Sipelgad inimesele Sinitihane Suitsupääsuk Orav Meemesilased Puuk Koduvarblane e Lepatriinu Sääsed Kaelustuvi Sinikael Kärbsed Hallvares Linavästrik puidukahjurid
Seened http://www.hkhk.edu.ee/seened/ Kübarseened Ka need on seened... Seened Parasiitseened Pärmseene d Kübarseened Hallitusseened Kõikide seente tunnused: * päristuumsed * paljunevad põhiliselt eostega * toituvad orgaanilisest ainest * vajavad soojust ja niiskust Vahtra pigilaiksust põhjustav seen saab kasvada vaid puhtas õhus Seeneniitidest ehk hüüfidest moodustub seeneniidistik ehk mütseel Miks on seentele vaja seeneniidistikku? (Vaata õpikust lk 73) Seened paljunevad enamsti eostega http://www.youtube.com/watch? Pärmseened Toituvad suhkrust ja mineraalainetest, tekivad CO2 ja alkohol. Paljunevad pungudes Valmistatakse · Taigent · Õlut · Kefiiri http://www.youtube.com/watch?v=5ruXdbUl_TE Õpi õpikust lk 72 ... 75 Tv 32.1, 32.3, 34.1 1.Millised tingimus...
lõhna ja maitsega oranzikat hemolümfi, mis Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel sisaldab mürki nimega kantaridiin. tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinnitub üks paar jooksujalgu. Käpp koosneb Lepatriinu oskab ka vaenlase ees surnut tavaliselt 5 lülist, küüniseid on 2. Sageli teeselda. kinnitub säärtele üks või kaks paari tugevaid ogasid: kannuseid. Mõnikord on eesjalad Lepatriinusid ohustavad sipelgad ja tugevasti redutseerunud. ämblikud, samuti mõned linnud ja kiletiivalistest parasitoidid. Liitsilmad on arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Liblika tundlad on hästi arenenud ja on lühikesed , lepatriinude tundlad on lihtsalt lühikesed. Järelikult on neil tundlad sarnased pikkuselt kui mitte arengus. Pea on lepatriinulastel väike ja on eesselja sees varjul aga liblikatel pea kinnitub rindmikule
herilasepesade pinnasest väljakraapimiseks ja üldse kiletiivalistest toitumiseks on tal kujunenud välja erilised kohastumused. Herilaseviu küüned on lamedad ja laiad, ta võib kiirelt ja osavalt ka mööda maad liikuda, et saaki jälitades pesani jõuda. Herilaseviu nägu katvad suled on jäigad, mis takistavad kiletiivaliste astlatel nahani jõudmist. Viu ei toitu ainult kiletiivalistest, tema toidulaual on tähtsateks komponentideks ka kahepaiksed, roomajad, hiired, sipelgad ja kuni pardisuurused linnud. Kui herilasi napib, võib suleliste osakaal tõusta menüüs kuni 25%-ni. Linnu elukoht Pesa ehitab kuivadest okstest peamiselt kuuskedele, kaskedele, ka mändidele, või siis kasutab kulliliste ja vareste vanu mahajäetud pesi. Herilaseviu kasutatava pesa 4 tunneb ära selle järgi, et selle servadel on peaaegu alati värskeid oksi. Täiskurnas on
palju. Oli maalitud ka taldrikutele. Üldse võis näha tema näitusel palju kelli, silmi, huuli, sahtleid, religiooni ja mosaiiki, üldse oli palju sümboolikat. Ma sain suure üllatuse osaliseks, kui avastasin sealt ühe oma lemmikmaali, millel on tegelikult mitu nime, kas ,,Mälu püsivus", ,,Pehmed kellad" või ,,Surnud aeg", mis on kojunenud Dali ja kogu tema loomingu sümboliks. Sellel maalil on mitu sulanud kella ja kontrastiks on alumises serval üks uur, mille pinnal ronivad pisikesed sipelgad. Kõrval helesinisel valguval kellal istub kärbes. Ma lihtsalt jumaldan seda maali. Dali ise on selle maali kohta öelnud, et ,,Sulanud aeg" ei ole midagi muud kui paranoiakriitika, pehme, ekstravagantne ja ainulaadne camembert ajast ja ruumist. Taldrikud, temast endast, hobune, silmad, karikatuurid, huuled, elevant kaelkirjaku jalgadega, kellaga maal originaal, sahtlid, elevandid, rotid, vähid, kell, rätik, allkiri, mosaiik, galerii räämas, ees poeke, Abraham Lincoln, MM
hammustab. Moolok Üks moodus kõrbes vedelikku hankida on otse õhust. Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik.Tema nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber. Nii ei tule muretseda mitte joogi pärast vaid saab rahulikult toitu otsida. Vesi aitab ka kehatemperatuuri hoida piisavalt madalal. Sõltuvalt temperatuurist muudab ta nahavärvi. Kui on jahedam, on see tumedam, et soojust koguda, soojemas aga heledam, et vältida ülekuumenemist. Ka teda kaitsevad okkad naha peal. Toiduks on tal sipelgad. Kõrbemaod Maod reguleerivad oma kehatemperatuuri väliskeskkonnast soojust juurde võttes või seda loovutades. Kuna nende kehatemperatuur sõltub välisteguritest, vajavad nad vähem energiat, kui linnud ja imetajad. Seega vajavad nad vähem toitu, mis on kõrbe oludes kasulik omadus. Väiksem energiakulu tähendab ka seda, et roomajad ei hinga nii kiires rütmis, kui linnud ja imetajad, mis aitab neil kukku hoida niiskust. Niiskust hoiab väga hästi ka nende soomuseline nahk. Kobra
Zoroastrism ÜLDINE Zoroastrism (masdaism) on vanairaani dualistlik usund. See pärineb esimesest aastatuhandest eKr Zoroastrism on varaseim teadaolev dualistlik ja maailmalõpust kõnelev usund. Põhineb prohvet Zarathustra õpetustel, kes seda reformis 6. saj eKr ja pani aluse püha raamatu Avistale. ÜLDINE Zoroastrism põhineb võitlusel valguse ja headuse maailma ning pimeduse ja kurjuse maailma vahel. Valguse ja headuse maailma valitseb jumal Ahuramazda Pimeduse ja kurjuse maailma valitseb jumal Angramanju, kes on ka ühtlasi Ahuramazda kaksikvend. ZARATHUSTRA Kreeka keeles Zoroaster Sündis pronksiajal Spitama klanni. Töötas preestrina Tal oli naine, kolm poega ja kolm tütart. Tõrjus eemale pronksiaja mitmejumala klassistruktuuriga Iraani religiooni Oli loomaohverduste vastu Suri 70-aastasena ZARATHUSTRA VISIO...
Kõigil nägu varjatud. Miski pole täpselt sama, mis on reaalsus. Generalic - Hästi teravate piirjoontega, Ray - Musta ja valge kontrast, inimese Dali - Veristlik, Eneserahuldamine, rohutirtsud, puud teravate okstega, Eiffeli torn. kujutamiseks mingi reaalne asi. hirmutunne, mingid sipelgad, mis sümboleerivad Peamiselt pidude ja kõrtsi teemad mädanemist. Naine - seksi sümbol. Kataloonia tagataustaks. Pirosmanasvili - loomamaalid. Kontuurid Höch - kollaaz. Naine kõrgemal kui mees jne. Mire - Pani aluse sürrealistlikule maalimisele. on tugevad, siiras nägu
eespoolt valged, ning tagant poolt roosakad karvadeta tupplehed. Õiel on emakaid ja tolmukaid palju, ülase õis õitseb aprillis-mais 10-15 päeva. Öösel ja halva ilmaga on õied longus. Ülane hakkab õitsema looduses umbes 10 aastaselt. Ülase viljaks on lühike kõverdunud nokaga 4-5 millimeetrine pähklikene. Viljad valmivad mai lõpus või juuni alguses. Ülane paljuneb vegetatiivse risoomi, ning seemnete abil. Teda tolmeldavad putukad, seemneid levitavad peamiselt sipelgad. Võsaülase risoom on horisontaalne, värvuselt kollakas või pruun, risoom haruneb sõlmekohtadest peente lisajuurtega, see on mulla sees 2-3 sentimeetri sügavuselt. Külgharude pungadest arenevad omakorda maapealsed võsud. Võsaülane pole Eestis kaitse all. Kasutus Ülane sobib varjuliste kohtade kattetaimena. Kasutatakse ravimina reuma, kõhuvalu, köha ja teiste külmetushaiguste vastu. Ülase tolmukaid kasutatakse silmahaiguste
Luidete ja liivaalade taasavamine (metsaraie) Väikeveekogude taastamine Jõgede voolusängide taastamine (tammide, paisude ümberehitamine) Sooalade niiskusrežiimi taastamine (kraavide sulgemine) Liikide kaitse tehistingimustes (miilu)– Loomaaedades Liikide taasasustamine (euroopa naarits) - tehistingimustes paljundamine ja loodusesse asustamine Tugiasustamine (kalad, konnad) – olemasoleva asurkonna täiendamine uute isenditega Ümberasustamine (taimed, sipelgad, koprad) – ühest elupaigast teise ülekolimine Looduskaitse LOODUSKAITSE Võimalused Looduse säilitamine (kaitsealad, riiklikud andmebaasid, geenipangad, loomaaiad) N… Looduse uurimine (uurida inimtegevuse mõju ja kuidas võimalik seda peatada, leevendada N… Inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine N… Tarbijakäitumise kujundamine N… Rahvusvaheline koostöö (riikidevahelised kokkulepped) N…
Paljud kahetiivalised on kõigesööjad, mõned aga toituvad püsisoojaste lihast ja verest. Sääskedel ja parmudel imevad verd vaid emased, et enne munemist valguvarusid täiendada. Isased imevad vaid taimemahla. Paljud kahetiivalised on taimele ökoloogiliseselt tähtsad tolmeldajad ja nende vastsed orgaaniliste ainete lagundajad. KILETIIVALISED Kiletiivalised on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse. Kiletiivalised on näiteks: mesilased, kimalased, herilased, sipelgad jne. Osadel sugukondadel on kaks paari kilejaid lennutiibu, mõnedel tiivad puuduvad. Neil on peenike piht ja emastel on tagakehal muneti, mis mõndadel on muunudnud mürgiastlaks. Sammuti on neil suised haukamiseks või mahlade imemiseks. Enamikul liikidel võib tiibadel näha väikest tumedat tiivatäppi, mis annab tiibadele lennul vastupidavuse. Kiletiivaliste eluviis on mitmekesine, paljud elavad puidus, mitmed liigid on putukate või teiste lülijalgsete parasiidid
immuunkaitse lõplikult välja arenenud või immuunkaitse on nõrgenenud. See seenhaigus põhjustab inimestele punaseid ringe nahal ja karvkatte kadumist, kui see tekib näiteks juustes. 3 Seenhaigusega koer Surnud sipelgas nakatunud seenega. Ophiocordyceps unilateralis kutsutakse neli erinevat seene liiki, mis mürgitab sipelgate närvisüsteemi. Eri liiki seened ründavad eri liiki sipelgaid. Seen põhjustab sipelgad taime otsa ronida. Kui zombie`ks muutunud sipelgas jõuab seene toitumise jaoks sobivasse paika, siis seen tapab ta. Seen kasutab surnud sipelgate kõva kitiinkesta ka enda kaitsmiseks välisvaenlaste vastu. Kui seen on lõhkunud sipelga siseorganid, siis jätkab ta väliskestaga. 4 Seenhaigused taimedel Kõige tuttavam seenhaigus taimedel on hallitus. Selle põhjustajaks on seeneliik nimega ,,Botrytis cinerea". Selle
Moolok Üks moodus kõrbes vedelikku hankida on otse õhust. Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik.Tema nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber. Nii ei tule muretseda mitte joogi pärast vaid saab rahulikult toitu otsida. Vesi aitab ka kehatemperatuuri hoida piisavalt madalal. Sõltuvalt temperatuurist muudab ta nahavärvi. Kui on jahedam, on see tumedam, et soojust koguda, soojemas aga heledam, et vältida ülekuumenemist. Ka teda kaitsevad okkad naha peal. Toiduks on tal sipelgad. Ogasaba Ogasaba elab Saharas. Ta tegutseb päeval. Peitu poeb vaid keskpäevase päikese eest. Nagu nimigi ütleb, on tema saba ogaline. See on abiks vaenlaste eest põgenemisel. Jälitajatest vabanemiseks lipsab ta mõnda kaljuprakku ning suleb sissepääsu oma ogalise sabaga. Saba on jäme ning sinna kogunevad rasvavarud, millega põuaaega üle elada. Ta talub hästi palavat ning talle jätkub veest, mida hangib kastest, taimedest ja vähestest saagiks püütud putukatest. Kilpkonn
Moolok Üks moodus kõrbes vedelikku hankida on otse õhust. Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik.Tema nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber. Nii ei tule muretseda mitte joogi pärast vaid saab rahulikult toitu otsida. Vesi aitab ka kehatemperatuuri hoida piisavalt madalal. Sõltuvalt temperatuurist muudab ta nahavärvi. Kui on jahedam, on see tumedam, et soojust koguda, soojemas aga heledam, et vältida ülekuumenemist. Ka teda kaitsevad okkad naha peal. Toiduks on tal sipelgad. Ogasaba Ogasaba elab Saharas. Ta tegutseb päeval. Peitu poeb vaid keskpäevase päikese eest. Nagu nimigi ütleb, on tema saba ogaline. See on abiks vaenlaste eest põgenemisel. Jälitajatest vabanemiseks lipsab ta mõnda kaljuprakku ning suleb sissepääsu oma ogalise sabaga. Saba on jäme ning sinna kogunevad rasvavarud, millega põuaaega üle elada. Ta talub hästi palavat ning talle jätkub veest, mida hangib kastest, taimedest ja vähestest saagiks püütud putukatest. Kilpkonn
Arvukus Arvukus langeb kudemispaikade vähesuse tõttu. Elupaik ja -viis Mageveekala, elab kiirevoolulistes, jaheda ja selge veega jõgedes ja ojades, eelistab mudapõhja. Oluline on varjepaikade olemasolu (vette langenud puutüved, kaldauurded). Toitumine Jõeforellide toit on mitmekesine: vee- ja õhuputukad, nende vastsed, vihmaussid, kalamari, väikesed kalad, isegi konnad, hiired ja sipelgad. Sigimine Kudemiseks vajab kruusast põhja. Kudemine algab, kui veetemperatuur langeb alla 6...8 °C, ning võib toimuda novembri lõpust veebruarini. Kudemisel on territoriaalne, partnereid vahetab harva. Mari koetakse mitmesse pesalohku, ning kaetakse peale viljastamist kruusaga. Marja arenguks on olulise tähtsusega vee hapnikusisaldus, mis ei tohi langeda alla 4 mg/l.
isased kui ka diploidseid mune, millest arenevad ainult emased või ühiseluliste 7 kiletiivaliste puhul ka töölisisendid. Kiletiivaliste vastsed on erinevad. Nende hulgas on nii jalutuid konuseid kui ka liblikaröövikuid meenutavaid ebaröövikuid. Kiletiivalistel esineb tihti polüformismi, mis tähendab, et emastel on mitu vormi. Näiteks ühiselulistel kiletiivalistel, kelleks on mesilased, herilased või sipelgad on viljatud emased töölised. Kiletiivalistel on mitmekesine eluviis. Paljud neist elavad puidus, mitmed neist on putukate või teiste lülijalgsete parasiidid. Kiletiivalised on näiteks: mesilased, kimalased, herilased, sipelgad, lehevaablased, käguvamplased. Kiletiivalised moodustavad kolm rühma. · Pidevkehaliste alla kuuluvad näiteks lehevaablased. Nende tagakeha liitub rindmikule laialt ning jäigalt. Lehevaablaste vastsed söövad
tõkestab tammidega veevoolu. See kõik ohustab jõeforellide kudemispaiku. · Pärnu jõest püütud isendid on enamasti suured 25...45 cm, 2-3,5 kg, kuid on saadud ka 4kg ja 4,5 kg jõeforelle. Püük on keelatud 15. septembrist 31. detsembrini. Ei kuulu looduskaitse alla. · Toiduahelas on jõeforell II astme tarbija. Nad toituvad mitmekesiselt: vee- ja õhuputukad, nende vastsed, vihmaussid, kalamari, väikesed kalad, isegi konnad, hiired ja sipelgad on nende toiduks. Kasutatud materjal · http://eestigiid.ee/?SCat=39&CatID=0&ItemID=1059 · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu_j%C3%B5gi · http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/koolusleht2.htm · http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=371680/P %E4rnu+joe+KMH+aruanne.pdf · http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SALTRF2.htm · http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SALTRF2.htm · http://www.parnupostimees.ee/150207/esileht/10071955.phphttp://www.jarva
Ka siin on valikuid äärest ääreni, imetajad on võrreldes teiste loomadega arenenuimad, kuid looduses on nad siiski väga suures vähemuses. Selge on, et edukust ei saa mõõta isendite koguarvus, sellisel juhul peaksid kõige edukamad olema ju putukad, aga võib-olla ongi. Putukaid on isendite arvult väga, väga palju. See teeb mingis mõttes raskemaks ka nende võimalused ellu jääda. Tuua lihtne võrdlus, tipp kiskjad saavad paar järglast korraga, samas, kui mingid sipelgad saavad korraga mitutuhat järglast. Vahe on lihtsalt selles, kui efektiivne see kõik on, kui suur osa järglastest saab hukka ja kui palju mitte. Toiduahelas altpoolt üles liikudes on ka näha, et mida kõrgemal on isend, seda vähem annab ta järglasi, seega järglaste arvukus ei pruugi olla primaarne näitaja, liigi edukuse määramisel. Oleks ju suhteliselt halb, kui pruunkaru saaks korraga 369 järglast, siis võiks öelda, et kõik viiakse tasakaalust välja, mis ei ole ka kaugeltki hea.
Alustatakse väikestest annustest süstetena, suu kaudu või pulbrina ninna. Edaspidi tuleb annust suurendada, kuni mitme grammini päevas. Pikapeale isiksus muutub - areneb välja äärmine egoism, huvid piirduvad vaid narkootikumi hankimise muredega, inimene degradeerub, tekivad psüühikahäired - jälitus- ja armukadedusluul jms. Suureneb perifeersete närvide ärritatavus, kokainist kaebab piinavat sügelemist, talle tundub, et tema naha all on loomad- sipelgad, lutikad, et teda piinatakse elektrivooluga. Kokainist võib kujutlustest vabanemiseks muutuda agressiivseks või vigastada end. Kokaiini töötlemisel saadakse sellest mitmeid kordi tugevamat ja kiiremini sõltuvust tekitavat narkootikumi - cracki, mida suitsetatakse. Kokaiin on kesknärvisüsteemi stimuleeriva toimega ja tekitab kiiresti nii vaimse kui ka füüsilise sõltuvuse ainest. Tavaliselt kestab koka mõju 4-5 tundi, väga kvaliteetne koka pakub leevendust kaheksaks tunniks
steppidest. Sibulatesse kogutakse vajalikud toiduvarud, et järgmine aasta võimalikult vara õitsema hakata. LOOMASTIK · Umbes 200 aastat tagasi olid rohtlates suured loomakarjad. Seal võis kohata hirvi, gaselle, metshobuseid, eesleid ja saiga-antiloope. · Inimtegevuse tagajärjel on mitmed liigid väljasurnud või on väljasuremisohus (przewalski hobune). · Rohtlates elab palju väikeseid loomi: närilised, vihmaussid, sipelgad, termiidid, kes kaevavad pinnasesse käike ja segavad muldi. · Suurem osa närilistest kaevavad enesele urge, kuhu varjuvad nii vaenlaste kui külma talve eest. LOOMASTIK · Taimtoidulised imetajad: saiga-antiloop, kulan / metseesel, piison. · Lihatoidulised imetajad: koiott ( segatoiduline), hunt, hüään, mäger. · Närilised: suslik, rohtlahaukur, lemming, mutt. · Linnud: pistrik, jaanalind, siniraag, põldvutt. · Putukad: rohutirtsud, termiidid, ämblikud.
Fourth level Fifth level Loomastik Pampas Pampas on omapärane loomastik. Leidub arvukalt mitmesuguseid suuremaid ja väiksemaid närilisi. Suuremad neist on pampajänes ehk maara ja viskatsa. Veekogude lähedal elab aga maakera suurim näriline veesiga ehk kapibaara, kes võib kasvada isegi kuni meetri pikkuseks. Huvitavad on ka armadillid, kelle põhitoiduks on sipelgad ja muud mullas elavad putukad. Armadillide keha on kaetud mitmes reas asetsevate tugevate luukilpidega, mis kaitseb neid vaenlaste eest. Kiskjatest leidub pampas pampakasse, pamparebaseid ja puumasid. Lindudest on esindatud faasanid ning lennuvõimetud pikajalgsed nandud. Samuti on üsna palju mitmesuguseid närilistest toituvaid röövlinde. Pilte Pampas elavatest loomadest Click to edit Master text styles Second level
Optimum on teguri intensiivsus, mille toime organismi arengule on kõige soodsam. 1) Lai ökoloogiline amplituud (erinev toit ja võib elada mitmes kohas ; nt karu) 2) Kitsas ökoloogiline amplituud (kindel toit ; nt panda ja kindel elukoht; nt pingviin) 5. Organismidevahelised suhted, selgitus, näited. Biootilised tegurid : Sümbioos (+ +) : Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. (Mükokriisa ehk seenjuur on taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos.) Eksosümbioos: nt sipelgad, kes kaitsevad lehetäisid ja saavad neilt vastu magusat eritist. Endosümbioos: üks organism elab teise kehas, nt bakterid, mis lagundavad taimtoiduliste loomade maos tselluloosi. Kommensalism (+ 0) : Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Näiteks: Samblik ja puu, orhidee ja puu, takjas ja imetaja. Parasitism (+ -): Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik (parasiit), kuid teisele kahjulik (peremees)
vananemisperioodil aeglustub rakkude ja kogu organismi ainevahetus eluiga määratud geneetiliselt ja seda mõjutavad ka keskkonnategurid Loomadel lootejärgse arengu tüübid- otsene ja moondega (rühmitamine) Otsene- roomajatel, lindudel, imetajatel, ämblikel, rõngasussidel Moondeline- kalad, kahepaiksed, putukad, vähid, meduusid, lameussid Putukate moondeline areng jaguneb täis- ja vaegmoondeliseks Täismoondelised- sääsed, mesilased, sipelgad, liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad, põrnikad Vaegmoondelised- tirtsud, ritsikad, täid, kiilid, lutikad, prussakad, tarakanid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
