Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"sinivetikad" - 170 õppematerjali

sinivetikad – algelise ehitusega üherakulised ja koloniaalsed vetikad, mida iseloomustab rakutuuma puudumine, on levinud peamiselt magevees, riimvees ja taluvad soolsust kuni 8 promilli.
thumbnail
8
docx

Nafta

Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad . Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Suurimad naftatootjad on Saudi Araabia, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid. 2004. aasta seisuga jätkub tõestatavaid naftavarusid kõige kauem Iraagis, seda 155 aastaks. 2004. aastal arvutati ka välja, et Austraaliale jätkub naftat vaid viieks aastaks, mis tähendab, et...

Loodus õpetus
30 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Erinevad ajastud

Ajastu keskel, kui Baltika kontinent triivis juba ekvaatori poole, lisandusid soojaveelised korallid, stromatopoorid, ning merisiilikud (botriotsiidaris), on leitud ka esimeste selgroogsete (lõuatute) kivistisi. Taimedest olid esindatud merevetikad ja veepiiril algelised maismaataimed. Tõenäoliselt olid ka meie kukersiidi orgaanilise aine allikaks mikroskoopilised sinivetikad . Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/ordoviitsium.html). Eestis avanevad ordoviitsiumi setted paekaldal ja sellega piirnevas 40-50 km laiuses vööndis, samuti Vormsi ja Hiiumaa põhjaosas. Ladestu paksus on keskmiselt 160-180 m. Ajastu alguses kuhjusid meie alal rannalähedased liivad, seejärel tumedad argilliitmudad ja roheline glaukoniitliiv....

Loodus õpetus
51 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Botaanika konspekt

Siia alla võiks liigitada primaarsed viirused, plasmiidid ja vb ka päristuumsete kromosoomid. Vajab kindlasti teise elusorganismi olemasolu. Järgmine tase oleks eeltuumne tase, eh nö ühikraku tase, kuhu alla saab paigutada kõik bakterid, sinivetikad , plastiidid, mitokondrid, rakutuumad. Kahe membraaniga ümbritsetud ühikute evolutsiooni puu. Kui panna eeltuumseid ühikud kokku, saadakse päristuumne rakk. Edasi tulevad sümbioossed organismid. Kui erinevaid kompleksustasemeid vaadata, siis mida aste edasi, seda autonoomsemaks elemendid seal muutuvad. Tervikorganism on evolutsiooni käigus muutunud üha hägusemaks, aga ka keerulisemaks. BAKTERID 28/09/09 Esimeses 1-2 miljardit aastat valitsesid elu arhebakterid...

Botaanika
102 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

56)Kuidas omandavad lämmastikku taimed, kuidas loomad? Lämmastikuringe on lämmastiku tsükline liikumine eluta loodusest elusasse ja siis jälle tagasi elutusse. Molekulaarset lämmastikku (N2) on atmosfääris küllunes, kuid loomad ja taimed seda otseselt ei saa. N2 suudavad õhust siduda üksikud bakterite rühmad ­ mügarbakter, aeroobsed bakterid mullas, sinivetikad vees, kiirikseened pinnases. Taimed omandavad N mineraalsel kujul (nitraadid, ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena (valgud). Loomad saavad vajaliku lämmastiku süües taimi või teisi loomi. Lämmastik jõuab tagasi mulda surnud taimede ja loomade kaudu ning loomade eritistena. Lagunemisel vabanev lämmastik muutub taimedele kättesaadavaks ammoniaagiks. Pinnases elavatest bakteritest...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
131 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Bakterid, algloomad, seened, vetikad

BAKTERID on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid on looduses tähtsad aineringes lagundajatena. Nad on taimedele kasulikud, varustades neid hapnikuga (näiteks mügarbakterid ). Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Bakteri mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Seal moodustub biokile: õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. Paljud...

Hügieen
30 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Fosfor- ja lämmastikväetised

Kasvavad kinni kaldad, see halvendab juurdepääsu veekogule. Vääriskalad asenduvad prügikaladega. Veekogu põhi muutub mudasemaks. Sügavamates veekihtides võib kaduda hapnik, mis toob kaasa katastroofi: mürgine divesiniksulfiid tapab vee-elustikku ja levitab ebameeldivat lõhna. Kui vetikad, eriti sinivetikad , hoogsalt vohavad (nn. veeõitseng), eritavad nad sedavõrd palju mürgiseid ühendeid, et tekitavad suplejatel nahalöövet. Vetikamürkide ja hapnikupuuduse tõttu võivad hulgaliselt hukkuda kalad. Samuti soovitatakse vähendada lämmastikväetiste kasutamist, kuid väga head alternatiivi välja pakkuda pole. Lämmastikväetised stimuleerivad põllumajandussaadustes mükotoksiinide teket, mis on kantserogeensed ehk kasvajaid tekitavad või põhjustavad muid raskeid haigusnähte...

Keemia
22 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Elu Maa peal

Inimesed 200 000 aasta eest. Suutsime lõhkuda tasakaalu, mis vajalik eluks Maal. Planeet leekides meri. Tekkis päikese sünnist. Vulkaanid muudavad maastikku. Atmosfääris polnud hapnikku. Veeaurust tihe, süsinikdioksiid. Õige kaugus päikesest suutis säilidada vee vedela oleku. Niiskus kondentseerus ja langes ning pani aluse jõgedele. Rajasid sängi, jooksid mdalatele punktidele, mood. Ookean. Kividelt kaasa mineraale- mageveeookeanid soolasteks. Mineraalid ja metallid vanemad kui Maa. Primitiivsed eluvormid elutsevad kuumaveeallikates. Arhebakterid, sinivetikad - lõid atmosfääri. Kunagi oli Suur kanjon meri, milles elasid mikroorganismid. Nad kasvatasid endale kooriku, kasutades ookeani lahustunud s³sinikku. Põrast surma kogunesid nende koorikud mere põhja. Eemaldasid süsiniku. Sai areneda eluormid. Maal sama kogus vett. 70 % gaasist, milleta meie kopsud ei toimiks tuleb vetikatelt. Puud tro...

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Maa teke ja areng

klass 2.3. MAA TEKE JA ARENG Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum. Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille heledus kasvab ootamatult miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (neutrontäht, must auk), energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Arvatakse et supernoovade plahvatustest eraldunud raskete elementideta poleks elu teke olnud võimalik. Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooni tõttu seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis,...

Geograafia
59 allalaadimist
thumbnail
11
rtf

Bioloogia konspekt

Sügoot areneb ilma puhkeperioodita sporofüüdiks (2n). Pruunvetikad moodusatavad hiigelsuure fütomassiga veealuseid niitusid. Nad omavad üha suurenevat tähtsust sööda-, toidu- ja ravimitaimedena ning tehnilise toorainena. Näit- läänemeres- harilik põisadru. Fotosünteesivad bakterid. Prokarüootsed vetikad ehk tsüanobakterid ehk sinivetikad . Nende sümbiootiliste suhete kohta kirjutada- sümbioosis kõikiide fotosünteesivate eukarüootidega. Ja milline sümbioos on äärmuslikuks kujunenud (mis organell on nii tekkinud?)-kloroplast. Bakteri raku ehituslik omapära Väga lihtne struktuur, ei ole membraaniga organelle. Näide bakteri kooselust teise organismiga. Elavad näiteks suurte loomade seedekulglas(inimesed, lehmad, termiidid) ja aitavad neil seedida asju milleks suured loomad ise võimelised ei ole....

Bioloogia
50 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Taimefüsioloogia kordamisküsimused

Taime ja looma füsioloogilised erinevused. · Taimed on autotriifid, loomad heterotroofid · Taimed on võimelised sünteesima pea kõiki aminohappeid (prototroofsus) · Taimed on erinevalt loomadest liikumatud · Taimedel on tselluloosne rakukest · Puuduvad närvisüsteem ja hormonaalne regulatsioon · Mitmeaastased taimed kasvavad kogu elu 2. Taimefüsioloogia ajalugu. Taimefüsioloogia alguseks peetakse 1629 van Helmonti katseid. Esimeseks taimefüsioloogiliseks tööks peetakse 17saj loodusteadlaste-eksperimentaatorite töid. Al. 1860 on TH bioloogia lahutamatu osa. 1780 tõestas Lavoisier et rakk on nii looma kui taime põhiosa. 20saj avastati palju olulist taimede kohta ­ Calvini tsükkel, DNA I RAKK 1. Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud, lipiidid (rasvad, vahad, t...

Taime- ja loomafüsioloogia
191 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Taimerakk, seenerakk, bakterid

Taimerakk, seened, bakterid. bakteritoksiin--mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia--rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. biotõrje--üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. hüüf--ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. kloroplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees (klorofülli sisaldav plastiid). kromoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiide hulka. leukoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub plastiide hulka, sisaldab tihti varuaineid. mükotoksiin--mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. mütseel--hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kog...

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Loodus kui iseenda reostaja

Paljud korallid on selle tõttu juba hukkunud. Samuti on ohus seal elavate organismide elu, kes korallidest sõltuvad. Aafrikast pärinev tolm põhjustab ka sudu Miamis ja on inimesele tervisele ohtlik (Kändler, 2002) 2.2 Sinivetikate saaste Sinivetikate õitsengu ajal väheneb veekogus hapniku hulk, vee läbipaistvus ja eralduvad mürgid, mille tagajärjel hukuvad erinevad organismid. Sinivetikad vähendavad bioloogilist mitmekesisust ja häirivad toiduahelate kulgemist. Toiduahelas sinivetikad ei esine, kuna on söömiseks kõlbmatud (Piirimäe, 2008) 3. Keemiline saastatus Keemilisteks saasteaineteks keskkonnas võivad olla süsinikdioksiid, metaan, lämmastikoksiidid, vääveldioksiid ja raskemetallid (Mitt, 2005) Paljud sellised ühendid jõuavad keskkonda suuremates kogustes peale vulkaanipurset....

Ökoloogia
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vetikad

Veeõitseng - mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus.Veeõitsengud võivad ilmneda nii mage-, riimveelistes kui ka soolase veega veekogudes. Veeõitsenguga kaasneb sageli vee värvuse muutus, sageli muutub vesi kas hägusroheliseks, sinakasroheliseks, pruuniks või punakaks ­ see sõltub vohavast liigist ja järvereziimist. Veeõitseng põhjustab veekogus hapnikuvaeguse, mudastumise ja eutrofeerumise. Kõige tavalisemad veeõitsengu põhjustajad on sinivetikad . Veeõitseng toimub sagedamini suvel sooja ja tuulevaikse ilmaga, harvem talvel jääkatte all....

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eluslooduse süstemaatika

· Evolutsiooniteooria kinnistus, loomuliku süsteemi hakati looma organismide rühmitamisega põlvnemissuguluse ehk fülogeneetiliste suhete järgi. Ernst Haeckel · 1866 ­ lisas kolmanda riigi ­ protistid. Paigutas sinna need org. Kes ei olnud ei taimed ega loomad - bakterid, algloomad, ainuraksed vetikad, sinivetikad , seened. Käsnad pani loomariiki. · Eristas selgelt taimed ja loomad: mõlemad huulkraksed koelise ehitusega, aga loomad läbisid arengus blastulastaadiumi (staadium loote embrüonaalses arengus) 1938 ­ neljas riik ­ bakterid. Herbert Copeland lõi selle riigi, kuhu paigutas ka sinivetikad ehk tsüanoBAKTERID. Protistide hulka jäid puna- ja pruunvetikad, algloomad, seened. Rohevetika pani taimeriiki. 1969 ­ viies riik ­ seened...

Bioloogia
40 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Nafta

Teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist, näiteks savikildast. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel...

Keemia
54 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

Taastumatud loodusvarad

Teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist, näiteks savikildast. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess...

Looduskaitse
39 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti siseveekogude seisund

põhjusest: 1) puhastamata või puudulikult puhastatud heiteveest, mis rikastab järve eelkõige fosforiühenditega 2) põllumajandusreostusest, milles alati ja kõikjal pole võimalik eristada haju- ja punktreostust.1 Oluliselt halvemad on reostust näitavad parameetrid sisevooludes, eriti Tarvastu ja Tänassilma jões, mis annavad praegu olulise osa järve reostuskoormusest. 2 Fütoplanktonis domineerivad sinivetikad . Vee õitsemine algab tavaliselt mais ja kestab septembri või oktoobrini, kuid võib toimuda ka kevadel jää all. Fütoplanktoni primaarproduktsiooni arv-väärtuste alusel kuulub Võrtsjärv hüpereutroofsete järvede hulka ja biogeensed ühendid ei piira vetikate kasvu ka südasuvel. Zooblanktonite eluiga on lühike ning zooblanktoni biomass madal. Tähtsal kohal on zooblanktonis keriloomad ja väikesed koorikloomad. Kadunud on mitmed varem...

Keskkonnakeemia
43 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Mis on nafta?

KOOSTIS põhiliselt süsinik (82...87%) vesinik (12...15%) väävel (1,5%) lämmastik (0,5%) hapnik (0,5%) Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%) nafteenid (kuni 30%) aromaatsed ühendid (enamasti üle 10%) OMADUSED Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik Raske nafta ( tihedus alla 20) ; keskmine nafta ( tihedus 20-25) ; kerge nafta ( tihedus üle 25) värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani (enamasti pruuinikas) TEKE Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud o...

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Vee mikrobioloogia eksam

Seleta lahti järgmised metabolismitüübid: a) Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat b) Organotroof- Organism, kes elektroni doonorina kasutab orgaanilisi aineid (loomad ja seened) c) Litotroof- saab energiat anorgaanilistest ainetest. (litotroofsete protsesside käigus anorg ühendid oksüdeeritakse, vabanev energia kasutatakse ära hingamisprotsessides ja CO2 redutseerimisel). Bakterid, taimed või fotosünteesivad protistid. d) Heteretroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. e) Fototroof- on organism, kes saab energiat valgusenergiast (bakterid, protistid ja taimed ehk fotosünteesivad organismid). f) Kemilitotroof- bakterid, kes saavad energiat keemiliste sidemete energiast (erineval...

Vee mikrobioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused - küsimused ja vastused

Fossiilsete kütuste kasutamisel vabaneb CO2 atmosfääri. 68) Kuidas omandavad lämmastiku taimed,kuidas loomad? Lämmastikuringe om lämmastiku tsükline liikumine eluta loodusest elusasse ja siis jälle tagasi elutusse. Molekulaarset lämmastikku(N2) on atmosfääris küllunes, kuid loomad ja taimed seda otseselt ei saa. N2 suudavad õhust siduda üksikud bakterite rühmad ­ mügarbakter,aeroobsed bakterid mullas, sinivetikad vees, kiirikseened pinnases. Taimed omandavad N mineraalsel kujul(nitraadid, ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena(valgud). Loomad saavad vajaliku lämmastiku süües taimi või teisi loomi. Lämmastik jõuab tagasi mulda surnud taimede ja loomade kaudu ning loomade eritistena. Lagunemisel vabanev lämmastik muutub taimedele kättesaadavaks ammoniaagiks. Pinnases elavatest bakteritest osa muundavad ammoniaagi ja...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
198 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun