Puistlast · Puistlast ühetaoline last, mis koosneb väiksemaest osakestest ja tükkidest ning pole pakitud. 5 olulisema puistlasti mereveomahud 1970-2011, mln t 5 puistlasti Kokku % 9000 100,0 8000 90,0 80,0 7000 70,0 6000 60,0 5000 ...
1. tõenäosus kahjustada inimese tervist 2. haigestumise tõsidus (kas levib elanikkonna hulgas, põhjustades epideemiaid) 3. haigestumise ennetamise ja efektiivse ravi võimalikkus Bioloogilised ohutegurid jagatakse nelja ohurühma vastavalt nende nakatamisvõimele: · 1. ohurühma ohutegurid 1.) teadaolevalt ei põhjusta inimese haigestumist; 2.) võivad põhjustada allergiat. (laktobatsill, hallitusseened, biostimulaatorid). Laktobatsill on bakter, mis levib loomatoidu, silo ja väetisega. Erinevaid liike leidub hapupiimas, juustus, jogurtis. Neil on oluline osa toidu hapendamisel ja kääritamisel. Laktobatsillid kuuluvad inimese soole mikrofloorasse, mis aitavad ära hoida kahjulike bakterite vohamist. Neid kasutatakse soole normaalse floora taastamiseks pärast antibiootikumiravi. I ohurühma kuuluvate bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute korral peab ainult jälgima tööohutuse ja tööhügieeni põhimõtteid. · 2
: Talvekindlus: Hea külma-, jäätumis- ja üleujutuskindlusega. 8-12 aastat. Läbilöövus karjamaasegudes on esimestel Kestvus: aastatel nõrk, soodsates kasvutingimustes võib hiljem valitsevaks kujuneda. Harilik aruhein Harilik aruhein ( Festuca pratensis Huds. ) ,,ARNI" Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1993. aastal Sorditüüp: Intensiivsort, 70-120 cm kõrgune pealishein Kasutus: Põldhein ja kultuurniidul heina ja silo valmistamiseks, võimaldab kolmekordset niitmist, karjatamisele üsna vastupidav Mullastik: Kaua püsib rohukamaras parasniisketel ja niisketel huumusrikastel mittehappelistel mineraalmuldadel. Keskmiselt ja hästilagunenud turvasmuldadel püsib niitelise kasutamise korral lühemat aega kui timut. Huumusvaestel happelistel muldadel ja kuivadel kasvukohtadel areneb nõrgalt ja langeb kiiresti rohukamarast välja. Vältida põlde, kus pinnavesi püsib pikka aega ja võib tekkida jääkiht
aroome, maitset, toob aroome paremini esile. On õrnalt söövitav ja tuleohtlik, kuid suhteliselt nõrk hape. Esimene hape, mida inimene tundma õppis. Sipelghape (metaanhape) on küllastunud monokarboksüülhape. Leidub kõrvenõgestes ja sipelgates. Nagu toidulisand, sipelghape on registreeritud E236. Kasutatakse: Põllumajanduses, kus see on laialdaselt kasutatuses söödaks. See aeglustab voolu protsesside lagunemine ja mädanemine, mis aitab kaasa pikaajalise heina ja silo säilimisel, keemiatööstuses lahustina, tekstiilitööstuses villa värvimisel, toiduainetööstuses säilitusainena ja mesinduses vahendina kahjuritõrjes. Meditsiinis kasutatakse sipelghapet antiseptilise, puhastamise ja valuvaigisti, ning mõnedel juhtudel - antibakteriaalsete ja põletikuvastase toimeainena. Keemiline valem HCOOH. !! Kontsentreeritud sipelghape kokkupuutel nahaga võib põhjustada tõsiseid põletushaavu ja valu!
Mädanemine (hapniku juuresolekul) 2. Roiskumine (ilma hapnikuta) Lõpptulemus on kõdu. Käärimine- lihtsate ühendite tekkimine sahhariididest ja teistest ühenditest mikroorganismide toimel. 1. Etanool- ehk alhokolkäärimine (kulgeb pärmseenekeste toimel) C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO2 2. Äädihapekäärimine C2H5OH + O2 CH3COOH + H2O 3. Piimhapekäärimine (lähteaineks on laktoos) valmistatakse juustu, kohupiima ja hapukoort, silo. Looduses toimuv endotermiline protsess on fotosüntees (kogu elu alus) 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 Plastmassid (plastid): · Koosneb polümeerist, plastifikaatorist, värvainest, täiteainest, vananemisvastasest vahenditest jne. · Termoplastsed plastmassid (lahustuvad orgaanilistes lahustes, kuumutamisel muutuvad voolavaks.) nt: polüeteen(kilekotid), polüstürool (pastapliiatsid), orgaaniline klaas. · Termoreaktiivsed plastid (ruumiline struktuur) nt: kumm.
Suvel: rohi ja hein. Hobust tuleb sööta vähemalt kolm korda päevas ning söötmiskorrad jagada võimalikult ühtlaselt kogu päeva peale. Päeval peaks söötmisvahe olema 6-7 tundi ja öine vahe kõige rohkem 10-12 tundi. Kõrreliste hein, proteiinisisaldus peab olema kontrolli alla, seega ristikut ettevaatlikult.( Ees-ja Kesk Aasias on põhitoidus lutsern.) Kõrreline hein tagab seedearengu ja kõhu täituvuse .Sporthobune-rohukuivis j kopli pinda on vaja 0,5ha. Silo: kuivsilo-hobune pelgab silolõhu 6-12kg (rohu või maisisilo) Rühvelviljad-praktikas vähe. Juurviju 30kg s.h. suguloomadele porgandit 5kg. Kaer- hobune ei saa tarbida kiiresti kokkuminevat jahu, sest mao motoorika on nõrk ja tetekkib kliisterdumine – sellest ka hobuste söötmisest tulenev haigus - tiirud e.koolikud. Melass - 1-1,5(max 3.0) suhkrupeedi lõigud, 2kg söödasuhkurut
teadmise ning sõnastas sellega rakuteooria ühe põhiseisukoha, et nii taimedel kui ka loomadel on rakuline ehitus. 18. Nimeta bakterite 8 erinevat kasutusvõimalust tööstuses, põllumajanduses, keskkonnakaitses või meditsiinis ( korralik selgitus ) Tööstuses: – juustu, jogurti, keefiri jms valmistamisel: lisatakse baktereid, mis parandaks inimese tervist. (nt. Hellus) – hapukurgi, -kapsa hapendamisel Põllumajanduses: – Silo valmistamine: põhineb bakterkääritusel – Seenhaiguste tõrje: teatud bakteritüvede kasutamine seenhaiguste tõrjeks on bioloogiline tõrjeviis Keskkonnakaitses: – Reovete õhustamine ja rikastamine aktiivmudaga – Mudast ja orgaanilistest jäätmetest anaeroobsel töötlemisel metaani ja süsihappegaasi tootmine Meditsiinis: – Antibiootikumide valmistamine: tehakse ainetes, mida teatud bakterid valmistavad
Argielus kasutatakse süsinikdioksiidi veel tulekustutites ning toiduainete säilitamisel (kuiv jää). Süsinikdioksiid esineb looduslikult atmosfääriõhus ja on vajalik taimede ja ka loomade eluks. Süsinikdioksiid on loodusliku süsinikuringe oluline osa. Kasvamisel seovad taimed atmosfääriõhus olevat süsinikdioksiidi fotosünteesi protsessis NO2- lämmastikdioksiid; oksiid; Lämmastikdioksiid on pruun gaas, mis seostub paljudel loomakasvatajatel silotornidega. Gaasi tekib ka kaasajal silo tootmiseks kasutatavate siloaukude korral. Lämmastikdioksiid on õhust raskem gaas ja võib koguneda madalamatesse kohtadesse. Ta seguneb kergesti veega, mille tagajärjel tekib lämmastikhape. Gaasi sissehingamisel seguneb see ka hingamisteedes ja kopsudes oleva niiskusega ning tekib samuti söövitav lämmastikhape, mis põhjustab pöördumatuid tervisekahjustusi ning raskematel juhtudel koguni surma NO- lämmastikoksiid; oksiid; Immuunsüsteem kasutab lämmastikoksiidi viiruste,
Rakendusbioloogia Koostaja: Jalmar Aru AT-07 Mis on fundamentaal- ja rakendusteadus? Kõiki loodusteadusi saab vaadelda kahest küljest. Kui uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi, siis on tegemist fundamentaalteaduseda (e. põhiteadusega). Teiselt poolt on inimesed ammustest aegadest püüdnud avastatud loodusnähtusi praktilisel otstarbel kasutada. Nende püüdluste baasil on kujunenud rekandusteadused. Need on teadused, mis tegelevad loodusteaduslike teeadmiste praktilise rakendamise printiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm. tarbeks. Rakendusbioloogia (tänapäevases mõistes) seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Rakendusbioloogia otsingud ja saavutused on aidanud edendada toiduainete tootmist j...
RAKUÕPETUS Tsütoloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Kõige suurem rakk on jaanalinnu muna rakk Mükoplasma kõige väiksem rakk(bakter) Inimese keha kõige suurem rakk on munarakk Lihasrakud võivad olla pikkuse poolest kuni 30 cm RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD: 1. Kõik organismid (nii taimed, kui loomad)on rakulise ehitusega 2. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas rakkude kuju sõltub, millisest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Rakusuurus määratakse ära rakumembraani pindala ja ruumala suhtes. Mida suur suhe, seda suurem rakk. Kui suhe jääb väikeseks, siis ainevahetuslikud protsessid häiruvad. Prokariioodid eeltuumsed organismid, kel puudub konkreetne piiritletud rakutuum ja membraansed organellid, nt. bakterid Eukariioodid ehk päristuumsed organismid, neil on konkreetne piiritletud rakutuu ja esinevad ka membr...
sobriit: Sobriiti kasutatakse magusainena magusainena suhkrutõve puhul. Sobriit redutseerub lõpuks alkaaniks heksaan: (1) 3. Mikroorganismide (pärmseente) ensüümide tulemusel glükoos käärib. Alkohoolse käärimise puhul tekib etanool: Piimabakterite toimel tekib piimhape (hüdroksüpropaanhape) : Piimhappebakterite käärimist rakendatakse juustu tootmisel, leivataigna hapupiima ja keefiri valmistamisel, kurkide hapendamisel ning silo tegemisel. (1) 1.5 Fakte elust Glükoosi tee sisse segades ja seda väikestele lastele anda, toimib see rahustavalt. Fruktoos (C6H12O6) 2.1 Saamine Fruktoos, nagu ka teised monosahhariidid, imendub seedimise käigus otse vereringesse. Fruktoos on suhkrutest kõige magusam. Puhas, kuiv fruktoos on valge, magus, lõhnatu, kristalne tahke aine ja on kõikidest suhkrutest kõige paremini vees lahustuv. Seda sisaldub palju mees, puuviljades, õites, marjades ja enamikus
Milliseid organisme kasutatakse biotehnoloogias ja millised on nende eelised teiste organismide ees? Nimeta prokarüootide eelised biotehnoloogias Selgita milliseks kolmeks põhivaldkonnaks on võimalik biotehnoloogiat jaotada. Ülesanne: Jaota järgmised biotehnoloogilised tootmisviisid kolme rühma: Punane biotehnoloogia Roheline biotehnoloogia Valge biotehnoloogia A. puhta metalli tootmine B. antibiootikumide tootmine C. kääritamine D. silo tootmine E. bio-pesuvahendid F. humuliini tootmine G. alkaloididest ravimite tootmine H. taime patogeenide tõrje I. probiootilised bakterid J. õlireostuse likvideerimine K. tärklisevaba riidekiu saamine L. juustu tootmine Nimeta tööstusharusid, kus kasutatakse biotehnoloogiat ja kirjelda kuidas? Selgita mõistet funktsionaalne toit. Nimeta vähemalt 4 võimalust kuidas saadakse funktsionaalset toitu?
Funktsionaalne toit ... toidule on lisatud midagi, et see parandaks inimese tervist. Biokeefir, biojogurt lisatud probiootilisi baktereid, mis parandavad seedimist, immuunsüsteemi. "Hellus" sisaldab Eestis patenteeritud Lactobacillus fermentum ME3, mis hävitab düsenteeria, salmonelloosi ja ateroskleroosi... Põllumajanduses Silo valmistamisel Mügarbakterid küntakse mulda. Biotõrje (taimekaitsevahendid) - seentest saadud ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi. - feromoonidega meelitatakse kahjurid lõksu bakteritoksiin (Bt-toksiin on parim) tapab putukaid selektiivselt ja inimesele mõju ei avalda. Tööstuses Bioplast laguneb looduses kiiremini. Biogaas prügimägede lagundamine bakterite abil Bakterid lagundavad prügimäed alkoholiks. B. toodavad ämblikuniiti üli...
sarepta sinep ja õlinaeris. Rapsi lehed on sinakasrohelised, õitseajajal on rapsipõld kui kollane lillemeri, olles mesilastele heaks korjemaaks. Kasvab meelsamini küllaldase õhuniiskusega paigus, seega rohkem merelähedases kliimas. Rapsist saadakse väga hea kvaliteediga toiduõli, samuti mittekuivavat õli tööstuslikuks otstarbeks. Õlipressimise jäätmed rapsikoogid on loomadele valgurikkaks jõusöödaks. Raps on tuntud ka silo ja haljassöödakultuurina. Raps on olnud juba aastaid nn. tulukultuuriks meie põllumehele, olles kindel sissetulekuallikas saagi turustamisel. Ses suhtes on olnud Soasepa Seemnekaubandus lipulaevaks rapsi eksportimisel. Kahjuks pole rapsi viljeluspinna laiendamine varsti enam oluliselt võimalik, et hoida meie maade saastumist haigustekitajatest, ning seega tuleb väga hoolikalt antud kultuuri kasvatamisel lähtuda agrotehnilistest nõuetest.
konsentratsioonid alla 1 g/kg (Jouany1 ja Diaz, 2011). 3.1.5. Ohratoksiin-A Esineb mitmetes inimese toiduks mõeldud produktides (teraviljatooted, oad, maapähklid, kuivatatud puuviljad, vein, õlu, kohv), loomi ohustab peamiselt saastunud teravili (Jouany1 ja Diaz, 2011). 3.1.6. Patulliin Söötade saastumine patuliini produtseerivate hallitusseentega nagu Byssochlamis nivea või Aspergillus clavatus on küllaltki tavaline. Eelkõige on saastunud silo ja seda peetakse üheks ägedate veiste toksikoosipuhangute põhjustajaks Euroopas ja Uus-Meremaal (Jouany1 ja Diaz, 2011). 3.2. Mikrobiaalne detoksifikatsioon vatsakeskkonnas Tänu mäletsejaliste eesmagudes toimuvale mikrobiaalsele detoksifikatsioonile on mükotoksiinide kahjustav bioloogiline toime veistele väiksem kui monogastrilistele loomadele. Lagunemise ulatus on mükotoksiini liigiti erinev, samuti ei ole kõik tekkinud metaboliidid ohutud. Tähelepanuväärne
tööd. Küll aga on küla rahulik keskkond suurepärane koht laste kasvatamiseks. Loodusressursid ja nende kasutuselevõtmise hindamine Maa, maakasutus Enamik maad on põllumajanduslikult haritav, seda teeb enamasti põllumajandusühistu AS Võhmuta PM, sest külas elavatel inimestel ei ole vahendeid ja ka motivatsiooni põllu harimiseks. Ühistul on kultuurkarjamaad veiste karjatamiseks ja neile silo ja heina varumiseks. Geoloogiline info Pinnakate on valdavalt õhuke (alla 5 meetri), kohati on aluspõhja karbonaatkivimid kaetud alla meetri paksuse pinnakattega. Põhjavesi on u 4-5 m, sügavusel. Reljeef on väga tasane, merest asub küla 108-110 m kõrgusel. Kliimaressursid Pandivere kõrgustik erineb muust Eestimaast üsna tugevalt kliima poolest. Lumikate on paksem, kevad saabub sellesse piirkonda hiljem, sügis varem, ka külmavaba periood on Eestis
Põder on taigavöötme loom. 7-8 alamliiki. Põder on dendrofaag sööb puude ja pöösaste võrseid, lehti, okkaid ja koort. Peamiseks toiduks haab ja paju. Heina ei söö, üksikutel juhtudel võib süüa orast. Põder on suhteliselt terve loom. Põtradel võib esineda nahakasvajaid. Metskits. Maailmas on 2 liiki metskitsi: Siberi metskits ja euroopa metskits. Kits sööb lehisvihtasid meeleldi (nõgesevihad ja vaarikavihad eriti). Sööb hea meelega ka silo, teravilja, kaera. Vaenlased kaljukotkast kuni karuni. Metskitsel on palju haigusi (ümarussid kopsus näiteks - praktiliselt kõik isendid nakatunud). Metssiga. Teadaolevalt suurim siga Eestis lasted 300 kilo. Kapsast eriti ei söö. Kohastunud elama tihedates tihnikutes. Karjalise eluviisiga loom. Karjad moodustuvad tavaliselt emise juhtimisel. Väga suure karja puhul võib ka kult karjajuht olla. Sünnihetkel kaalub põrsas 1,2-1,4 kilo. Esimesed 4 elukuud on vöödilised, siis vöödid
kirjutatu läbi kättesaadavaks kogu vabariigi põllumajandusnõuande kaadrile ja talupidajatele. Eesti Vabariigi ajal pani Piistaoja (Th. Pooli juhtimisel) aluse eesti mustakirju karja sihipärasele aretustööle ja kohalikele oludele vastavale veiste söötmisele, kultuurrohumaade, peamiselt kultuurkarjamaade rajamise, kasutamise ja hooldamise võtetele. Piistaojalt kasvas välja talutööde ratsionaliseerimise õpetus. Pioneeriks oldi silohoidlate ehitamisel, silo valmistamisel ja söötmisel Eestis, masinalüpsi kasutuselevõtul, samuti oskuslikus söödajuurvilja kasvatuses, aga ka paljudes teistes küsimustes. Piistaoja oli ka Kuusikul asuva Riigi Põllumajandusliku Uurimis ja Katseinstituudi väetistarbe määramise katsepunkt, Mida mõtles Th. Pool 14. ja 15. juunil 1941. aastal kaugsõiduloomavagunis? Sellest meenutab prof. dr. agr. Elmar Järvesoo (1986) järgmist. Veel enne Pooli lahkumist Eestimaa pinnalt saadi temalt kätte paberilipik, milles
Ka talvel on väljas käimise võimalus. Püüan majandada oma ettevõtet võimalikult looduslähedaselt ja arvestada keskkonnaga end ümber. Ettevõtte kõige suuremaks eesmärgiks on laiendada karja 70 põhikarja uteni. On plaanis renoveerida vana laut ja tulevikus osta juurde ka uut tehnikat, et oleks lihtsam sööta koguda. Sööt kogutakse oma maadelt sisse ostetakse ainult mineraalaineid ja jõusööta. Ettevõttes varutakse loomadele silo, heina ja põhku, kogumis teenus ostetakse sisse. Loodan majandada talu nii, et loomadel oleks hea ja stressivaba elu ning ka töölised oleksid rahul. 2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED 3 Ettevõtte nimi Terepi talu Ettevõtte juriidiline vorm FIE Aadress Kullamäe küla, Veriora vald, Põlva maakond 64201 Telefon 58140071 E-mail [email protected]
paksu kestaga rakk. 10. Mügarbakterite tähtsus looduses. Nad seovad õhulämmastikku ning muudavad selle taimedele kättesaadavateks lämmastikuühenditeks. 11. Bakterite kasutamise kohta näited. Toiduainetööstus, meditsiin, põllumajanduses, energeetikas. Õp lk 26 toidud: Piimhappebakterite abil valmistatakse jogurtit, hapukoort, hapupiima jne; meditsiin: toodetakse mitmesuguseid ravimeid, vitamiine ja vaktsiine; põllumajandus: valmistatakse nende abil silo, tõrjutakse taimhaigusi ja kahjureid ning tehakse taimede kasvu soodustavaid bakterväetisi; energeetika: põllumajanduslike taimsete tootmisjääkide kääritamisel valmistatakse alkoholi, mida kasutatakse küttelisandina. 12. Mille poolest on osa algloomi inimesele kahjulikud? Nimeta neid algloomi ja nende poolt põhjustatud haigusi. Nad tekitavad haigusi. trihhomonoos-sugulisel teel, lamblioos-pesemata puu- ja
Kultuurtaimed on järjekindlalt aias, põllul ja istandikes kasvatatavad taimed. Kultuurtaimed jaotatakse põlvnemise käigu järgi: 1. Primaarsed ehk otseselt võetud ja valitud looduslikud vormid. Nisu 2. Sekundaarsed, Levisid algul umbrohuna, kuid hiljem hakati kultuurtamedena kasvatama. Rukis Sort- kultuurtaimede kõige madalam süsemaatika üksus. Isetolmlevatel sort on liin, vegetatiivsetel sort on kloon. Risttolmlejatel kitsam või laiem populatsioon. Kasutusviisi järgi põllukultuurid: 1. Toiduks 2. Söödaks 3. Tehniliseks tarbeks I Tera ja kaunviljad: 1. Tavalised teraviljad (taliteraviljad, suviteraviljad) 2. Mujal maailmas: Riis, hirss, sorgo, mais 3. Mittekõrrelised teraviljad: tatar 4. Kaunviljad (hernes, uba, lääts II Mugul ja juurviljad, kõrvitsalised 1. Kartul, maapirn, naeris, porgan III Põldheinad 1. Üheaastane raihein, Mitmeaastased kõrrelised timut, Mitmeaastased liblikõielise...
parandavad seedimist, immuunsüsteemi. “Hellus” sisaldab Eestis patenteeritud Lactobacillus fermentum ME-3, mis hävitab düsenteeria, salmonelloosi ja ateroskleroosi… Ka meditsiin kasutab biotehnoloogiat juba terve sajandi • Antibiootikumid seentest ja bakteritest (penitsilliin ja etratsükliin) A. Fleming avastas penitsilliini 1929.a • Alkaloidid, mida kasutatakse Parkinsoni tõve ja migreeni raviks. Põllumajanduses • Silo valmistamisel • Mügarbakterid küntakse mulda. • Biotõrje (taimekaitsevahendid) – - seentest saadud ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi. - feromoonidega meelitatakse kahjurid lõksu - bakteritoksiin (Bt-toksiin on parim) tapab putukaid selektiivselt ja inimesele mõju ei avalda. Tööstuses Bioplast – laguneb looduses kiiremini. Biogaas – prügimägede lagundamine bakterite abil Bakterid lagundavad prügimäed alkoholiks. B
Teine ja kolmas on paigutatud kasavatamis sektorist väljamineva vee töötlemiseks. · Vesi mis tuleb filtritest läheb läbi kitsenevatest koonustest. Sealt edasi pumbatakse kalajäätmed silosse,kus see settib edasi. Kalajäätmeid hoiustatakse 612 kuud ja kohalikud farmerid kasutavad seda väetisena ja analüüsid näitavad ,et sellel on kõrge väetise toime. Süsteemi maksumus Trummel filter 45 000 Ehitus, elektritööd, torustik 15 000 Koonused ja silo 5000 Märgalad ,tiigid 21 000 KOKKU 86 000 Aastased kulutused: Kulumine 10 750 Hooldus 2580 Personal 6400 Elekter 1780 Märgalad 400 KOKKU: 21 910 Kala tootlikkus Farm toodab umbes 600 t jõeforelli,pruunforelli, vikerforelli,artika paaliat aastas. Keskmine müügi hind on 3,96 kg(62 eek/kg) kohta. Kokkuvõte · Kogu programm tootis kolm kuupmeetrit jäätmeid päevas, mis sisaldab 93 %
(4.3) Farmi söödatarve 351 veise kohta ööpäevas on 877,5 kg ning aastane juurvilja kogus 351 looma kohta on 320,3 tonni. 4.2. Söödahoidla Söödahoidla projekteerimiseks on tarvis teada vajaliku sööda mahtu. Juurvilja mahumass on 570 kg/m3. 320,3 tonni juurvilja maht Vj on Vj = m : = 320300 : 570 = 562 m3, (4.4) kus m aastane vajalik juurvilja kogus, kg; silo mahumass, kg/m3. Juurvilja säilitatakse hoidlas, mille vajalik maht on 562 m3. 4.3. Allapanutarve Allapanuks on kasutusel turvas, mida kulub ühele loomale päevas 3,0 kg [5, lk. 7]. Kogu lauda ööpäevane tarve on 351 · 3 = 1053 kg. (4.5) 351 loomale vajaminev aastane allapanu kogus on 1053 · 365 = 384345 kg. 351 veist vajavad aastas allapanuks 385 tonni turvast.
tagasi. · Alguses kasutati glütserooli üleminekuperioodi lüpsilehmade energia ainevahetusega seotud haiguse (ketoosi) ennetamiseks ja raviks. Viimastel aastatel on seda hakatud kasutama ka kui energiaallikat suuretoodanguliste loomade ratsioonis, asendamaks tärkliserikkaid söödateravilju. Mõned katsed on näidanud, et manustades energiajoogina 1 kg glütserooli päevas väheneb NEFA- de taset veres ja sellega ketoosioht. · Parandab eriti silo söömust. Maaleht jutustab · Marko Kassi doktoritöö üldisemaks eesmärgiks oli uurida, kuidas toorglütserooli kui glükogeense söödalisandi söötmine siinsete söötmis- ja pidamispraktikate puhul mõjutab laktatsiooni erinevatel staadiumitel lehmade kuivaine söömust, piimatoodangut ja piima koostist ning ainevahetuslikku seisundit. · Selgus, et toorglütserooli söötmine nii laktatsiooni alguses kui keskel suurendas kuivaine söömust
RAKUÕPETUS TSÜTOLOOGIA bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Praegusel hetkel maailma suurim rakk on jaanalinnu munarakk (munarebu on üks rakk). Kõige väiksem rakk on MÜKOPLASMA bakter, keda valgusmikroskoobis näha pole (põhjustab probleeme hingamisteedes). Inimese organismi kõige suurem rakk on naise munarakk. Lihasrakud võivad olla kuni 30 cm pikad. RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega (sõnastati 1839.a.). 2) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel. 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas. Hulkrakse organismi rakkude kuju sõltub sellest, missugusest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Raku suurus määratakse ainuraksete puhul ära rakumembraani pindala ja ruumala vahelise suhtega (see peab olema võimalikult suur, siis on raku eksistents soodne. Kui suhe on liiga väike, häirib see ainevahetust). PROKARIOODI...
BIOLOOGIA 1. PERIOOD 1 Humoraalne regulatsioon talituste (elundkondade ja elundite) reguleerimine veres esinevate hormoonide (ja teiste keemiliste ühendite) abil Neutraalne regulatsioon talituste reguleerimine närvisüsteemi abil. BIOmolekulide esinemine on elu tunnus. Rakk on elu organiseerituse esimene tasand, millel on kõik elu tunnused Biosfäär on suurim ökosüsteem Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb regulatsioonist (närvisüsteemi ja hormonaalse) Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile, selle paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. Katse planerimisel jaotatakse uurimisobjektid 2te rühma: eksperimentaal- ja kontrollgrupp. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Imetajad on püsisoojased Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia Kõik organismid saab jaotada ehitustüübi alusel ainurakseteks ja hulkrakseteks. 2 SAHHARIIDID Sahhariid e süsivesik koostises esinevad süsinik, vesin...
* Bakterid on looduses orgaanilise aine lagundajad * bakterid tagavad looduses ainete ringluse * osa bakteritest suudab kasutada õhulämmastikku. Kasutamine: · Antibiootikumide tootmisel · Vitamiinide tootmisel · Hormoonide tootmisel · Puhastusvahendite tootmisel · Toiduainete tootmisel · Aminohapete tootmisel · Seenhaiguste tõrjeks · Komposti valmistamiseks · Silo valmistamiseks · Bakterväetised · Biopuhastid 18. Pilet. 1.Seente ehitus, jaotus, tähtsus.
aretusest Eestis. Töö teises peatükis analüüsitakse konkreetsetele näitajatele toetudes statistikaameti andmetele lamba- ja kitsekasvatuses Eestis aastal 2010. 3 1. LAMMASTE JA KITSEDE KASVATAMINE JA EESTIS 1.1 Lammaste kasvatamine ja pidamine Eestis Eestis toimub lammaste karjatamine ligilähedaselt 100 % ulatuses lambafarmidest. Loomade söötmine mittevegetatiivsel perioodil toimub silo või mõne muu söödaga väljas, jõusöötasid ja mineraalsöötasid söödetakse üldjuhul laudas. Sellist lammaste pidamist tuleb eristada karjatamisest. Karjatamise puhul sööb lammas rohtu otse karjamaalt. Eestis karjatatakse lambaid ligikaudu 160-180 päeva aastas. Karjatatakse lambaid enamasti kultuurrohumaadel, kuid ka poollooduslikel ja looduslikel karjamaadel. (Luik H., Piirsalu P., Vahejõe K. 2011, lk 23) Päevane tarbitav karjamaarohu kogus sõltub looma east, kehamassist, rohu
Tallinna Ülikool Matemaatika- Loodusteaduste Instituut Referaat Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis Monitooringu alused Tallinn 2008 Põhjavesi on tähtsaim joogiveeallikas. Maapõuest allikatena väljavoolav põhjavesi toidab kuivaperioodidel jõgesid ja aitab säilitada väärtuslikke veeelupaiku. Puhas põhjavesi on sama oluline loodusvara nagu nafta või kivisüsi. Eestis on suured puhta põhjavee varud. Märkamatu rikkusena meenub põhjavesi sageli alles siis, kui kaev on kuivanud, vesi haiseb või igakuine veearve suureneb. Reostatud põhjavesi meenutab pikka aega meie varasemat hoolimatust. Põhjavee säästlik kasutamine nõuab pidevat hoolt. Tänaseks on tööstuspiirkondades ja asustatud aladel reostunud suur osa maapinnalähedastest põhjaveekihtidest. Nende asemel kasutatakse sügavaid põhjaveekihte. Sügavate veekihtide iidne vesi pole aga alati tervislik. Seetõttu peame mõnedes linna...
liha pärast, keskmiselt toodetakse 145 tonni kanaliha. Teisi kodulinde ei kasvatata nii suurearvuliselt, kui kanu. Uus-Meremaal peetakse umbes 1.3 miljonit munakana, kes toodavad umbes 900 miljonit muna aastas(2006). Kitsi kasvatatakse peamiselt liha, piima ja mohääri tarvis, ning, et kontrollida ka umbrohu kasvamist. Teraviljakasvatus(nisu, oder, mais, kaer) ei rahulda siseturu vajadusi, vilja ostetakse Austraaliast juurde. Loomakasvatus on peamiselt murusöödal,aga talvekuudel kasutatakse silo ja heina, et korvata karjamaa aeglast kasvu. Kasvatakse ka kartulit ning köögi- ja puuvilja. Uus-Meremaal on umbes 400 tuhat luuviljaliste kasvatajat, kes kasutavad 3 tuhat hektarit maad, peamiselt Hawke's Bay ja Otago piirkondades. Kolm neljandikku toodetud puuviljadest tarbitakse siseturul. Suurteks ekspordi toodeteks on õunad ja pirnid, neid kasvatakse peamiselt Hawke Bays ja Tasmaania piirkonnas neid on kokku ligi 10 tuhat hektarit
*Polügoon- on neli kalasaba platsi taolist rida, mis paiknevad rombikujuliselt ümber lüpsja tööala. 2) Pöörlevad: Kalasaba-karusell- lehmad seisavad peadega väljapoole sarnaselt kalasaba platsile. Radiaalkarussell- lehmad seisavad tööala suhtes risti, külgkülje kõrval pead väljapoole. 44. Lehmade lüpsmine- iga päev kindlal kellaajal, laut korras ja puhas, hiljemalt pooltundi enne lõpsi eemaldada sõnnik, tõusööta anda enne lüpsi, lehm rahutu söötes lüpsiajal; silo ei tohi sööta enne lüpsi, et piimale ei jääks ebameeldiv lõhn; vältida võõraste isikute ja loomade viibimist laudas; ette valmistada lüpsi inventar. ** lüpsiaparaati ei tohi lehmale enne alla panna, kui lehm on sõõrdunud; lüpsiaparaat tuleb koheselt alt ära võtta, kui piimavool on udarast lõppenud.1) udara ja nisade puhastamine 2) eellüps 3) Nisakannude allaasetamine 4- 5) Lüpsijärgne desinfektsioon 6) nisade määrimine salviga Järellüpsi tegemist tuleb alustada
43. Lüpsiplatsid. Lüpsiplatsidel võib kasutada ühte lüpsimasinat iga lehma kohta. Lüpsiplatsi valikul tuleb arvestada lüpsiaja pikkusega. Peamisi eesmärke lüpsplatside kujundamisel on suurendada piimatootmise efektiivsust käsitsitöö vähendamise teel. Lüpsiplatsid võib jagada paigalseisvateks ja pöörlevateks. 44. Lehmade lüpsmine. Lehmi tuleb lüpsta iga päev kindlatel kellaaegadel. Laudas peab olema kord ja puhtus. Teravalõhnalisi sööti nagu silo ei tohi sööta vahetult enne lüpsi. Lüpsiks ettevalmistust ei tohi olla kauem kui 1 minut, sest juba lehma juurde minemisel tekib sõõrdumine. Lüpsi ajal jälgitakse piimavoolu udarast 45. Lüpsiinventari pesemine. Mõjutab suurel määral piimakvaliteedi. 30-40 kraadise veega. Selleks kastetakse nisakannud veeämbrisse ja imetakse vet vaheldumisi õhuga, et paremini piimajääke eemaldada. Pärast pestakse pesemislahusega. Desifiteeritakse kuuma (90) veega
Tallinna Teeninduskool Angeelika Sooba KK13-KE1 OHUTUSKULTUUR Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2013 Sisukord: Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 1. Mis on ohutuskultuur?.............................................................................................................4 2. Ohutuskultuur eestis.................................................................................................................5 3. Ohutusnõuded kokkadele........................................................................................................6 3.1 Enne tööd...........................................................................................................................6 3.2 Töö ajal...................
poegimishalvatusse. · Kuivaine söömus 10...12 kg päevas September-detsember 2008. a. · Proteiini kuivaines 16...17 % · Kuni 35% kuivainest võiks olla jõusööt. · Eelistada tuleb vatsas fermenteeruvat tärklist. · Soola pole mõtet eriti anda võivad udara veresooned puruks ajada =>verine piim · Poegimisjärgse ratsiooni iseärasusi · Põhiline eesmärk on lehm kiiresti sööma saada · Kasutada väga head silo ja heina, see on parim võimalus. · Koresööda osatähtsus peaks olema 50% kuivainest. · Kõrge väärtusega koresööt (ad lib.) · Palju kontsentraate ( 50% kuivaines) · Vatsas lõhustamatu proteiin · Tärklis+suhkur · Vatsas lõhustamatu tärklis 3 nädalat peale poegimist > tippratsioon ( 60 % jõusööta, 12,5 MJ /kg), võib kesta 200 päeva. Kinnijääva lehma söödaratsiooni iseärasusi · Keskmine kuni madal toodang
parandavad seedimist, immuunsüsteemi. "Hellus" sisaldab Eestis patenteeritud Lactobacillus fermentum ME-3, mis hävitab düsenteeria, salmonelloosi ja ateroskleroosi... Ka meditsiin kasutab biotehnoloogiat juba terve sajandi · Antibiootikumid seentest ja bakteritest (penitsilliin ja etratsükliin) A. Fleming avastas penitsilliini 1929.a · Alkaloidid, mida kasutatakse Parkinsoni tõve ja migreeni raviks. Põllumajanduses · Silo valmistamisel · Mügarbakterid küntakse mulda. · Biotõrje (taimekaitsevahendid) - seentest saadud ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi. - feromoonidega meelitatakse kahjurid lõksu - bakteritoksiin (Bt-toksiin on parim) tapab putukaid selektiivselt ja inimesele mõju ei avalda. Silotorn · http://www.oldergrupp.ee/index.php/page,ValgeristikRETOR Biogaas? Tööstuses Bioplast laguneb looduses kiiremini. Biogaas prügimägede lagundamine
Villakut töödeldakse, et saada vill, mida kasutatakse rõivaste, vaipade, tekkide ja elamute isolatsioonimaterjalide valmistamiseks. Ta on kerge, elastne, tugev ning seob niiskust ja hoiab sooja. (teadmisis talupidamisest 2009;142) Lambaid toidetakse talvel nii heina kui ka siloga. Suvel viiakse nad rohumaale kus närivad rohtu ise. Et lammas oleks terve ja elujõuline antakse lisaks mineraalväetist, mis on kogu aeg ees. Samuti on vitamiinide saamiseks soolakivi. Vett antakse iga päev. Silo ostetakse sisse aga hein tehakse Raba talu rohumaalt. Põhk loomadele allapanuks saadakse viljakõrtest mis viljakoristusel järgi põllule jääb. Heinategu toimub juunis-juulis. Hein on rohumaalt lõigatud rohi. Piisavalt kõrgeks kasvanud rohi niidetakse ja kuivatatakse mõned päevad õhu käes, seda aeg ajalt ringi pöörates. Seejärel kogutakse ja rulltakse kuivanud rohi-see on heina pressimine. Heinasaak pannakse hoiule hoonesse milles on tagatud hea ventilatsiooni süsteem
vee või lõssiga lahjendamata, puhas. Piimal peab olema temale omane puhas maitse, lõhn ja valge kuni kreemikas värvus. Piimas ei tohi olla sadet ega helbeid. kõrvalmaitsed ei ole lubatud. Piim väga kergesti seob erinevaid lõhnu - laudalõhn, silolõhn, jms. Piimale mitteomane lõhn ja kõrvalmaitse võivad kanduda piimasse ka läbi lehma hingamiselundite, kust nad imbuvad verre ja sealt edasi piima. Silo lõhn võib sissehingamisel juba 15...30 sekundi pärast kanduda vere kaudu piima. Sellepärast peab laudas olema hea ventilatsioon. Ka piima värvus võib muutuda. Varakevadel kui värskes rohus on rohkesti taimseid pigmente Kollast värvust võivad põhjustada ka mõned mikroobid oma elutegevusega. 36. Piima füüsikalis-keemilised omadused - Keskmine piima tihedus on 1,030 g/cm2. Madalama tihedusega on kõrge rasvasisaldusega piim. Näiteks kinnijäävate lehmade piim
OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED 1)Häirekeskuses võetakse vastu õnnetusteated ja edastatakse need vastavatele teenistustele, kes sõidavad sündmuskohale abi andma. Nii nagu mujalgi Euroopas, on ka Eestis ühtseks hädaabinumbriks 112. 2)Lühidalt kokku võttes tuleb õnnetusteadet edastades järgida järgmist: Räägi häirekeskusega rahulikult ja vasta sulle esitatud küsimustele! Ära lõpeta kõnet enne, kui selleks on loa andnud häirekeskus! Teate edastamisel ütle: 1. Mis on juhtunud, millise õnnetusega on tegemist? 2. Kus on õnnetus juhtunud, võimalikult täpne aadress või asukoha kirjeldus. 3. Kas õnnetuses on kannatada saanud inimesed? 4. Enda nimi ja kontakttelefon. Kui häirekeskusest soovitakse infot täpsustada, siis küsib dispetser lisaküsimusi. Alati tuleb neile oma teadmiste piires täpselt vastata. 3) OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED kui sulgeda kõ...
). Optimaalne ruumi temperatuur on tõuloomadele 17,7 C ja noorloomadele 15 C ning õhu niiskusesisaldus 40%. (chinchilla.ee) Küülik. Küülikud jaotatakse bioloogiliste iseärasuste järgi karusnaha- ja villaküülikuteks, karvkatte iseloomu järgi normaal-, lühi- ja pikakarvalisteks küülikuteks ning kehamassi järgi rasketeks, keskmisteks ja kergeteks küülikuteks. Küülik sööb peamiselt haljassööta, juurvilja, kartulit, silo, heina, teravilja, segajõusööta ja mineraalsööta, vähesel määral ka toidujäätmeid ja loomset sööta. Küülik poegib 2-3 korda aastas, intensiivsel pidamisel saadakse aastas 7-10 pesakonda. Tegevusvõimalused Karusloomakasvatusega tegelemine annab talunikule piisavalt täiendavat sissetulekut. Soodsa turuseisu korral on võimalik ühe aasta tuluga saada tasa kõik tehtud kulutused ja koguda kapitali kehvemateks aastateks.
8) Sünnib esimene tuumkloonimise teel saadud imetaja. 2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all? Rakendusbioloogia - bioloogia avastuste rakendamine praktikas Biotehnoloogia - rakendusbioloogia valdkond, me etodite kogum, mille abil kasutatakse organismidele omas eid protses s e inimes e huvides 3. Too neli näidet koos selgitustega, kus inimene kasutab biotehnoloogilisi rakendusi. ravimitööstus - antibiootikumid põllumajandus - silo, väetised, biotõrje, GMO organismid jäätmemajandus - biogaa s, biopuhastid, biomuda, biolagunevad materjalid tööstus - maagipuhastus, biopesuvahendid piimatooted, alkoholitööstus, pagaritööstus, hapendamisprotses sid, toidulisandid, funktsionaalne toit 4. Kuidas uued meetodid biotehnoloogias võimaldavad mõningaid haigusi diagnoosida? Keharakkude liitmine võimaldab eritüübiliste rakkude ühendamist. Saab ühendada kahe erineva rakutüübi OMADUSI (nt
Annika Luikjärv Põlemine Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. Põlemine...........................................................................................................................................3 2. Põhimõisted......................................................................................................................................4 3. Põlemisprotsess................................................................................................................................6 4. Tahkete ainete, vedelike ja gaaside põlmine.....................................................................................7 5. Tulekahjude tekkepõhjused.............................
jahutamata, väga ruttu hapnema. Piimhapekäärimise lähteaineks on piimasuhkur ehk laktoos, need hakkavad käärima. Piimhapekäärimisel eralduv energia on umbes sama väike kui etanoolkäärmisel. Piimhapekäärimine on toiduainetööstuses väga tähtis. Selle abil valmistatakse kohupiima, happukoort ja juustu. Leivataigna hapendamisel ja keefiri valmistamisel kulgeb piimhapekäärimine samaaegselt etanoolkäärimisega. Piimhapekäärimine on oluline ka silo valmistamisel, samuti kapsaste ja kurkide hapendamisel. http://www.slideshare.net/chryssy/glkoosi-lagundamine Hapukoore valmistamine Hapukoore valmistamiseks on vaja kvaliteetset kindla rasvasisaldusega koort ja juuretise piimhappebaktereid.Kui koore omadused on homogeniseerimisega ühtlustatud, siis see pastöriseeritakse, et takistada juhuslike mikroobide vohamist. Järgneb pastöriseeritud koore jahutamine hapendustemperatuurile (2226o) ning juuretise lisamine, arvestusega 25%
maitse, värvus, konsistents. . Standardi järgi peab piim olema värske, naturaalne, vee või lõssiga lahjendamata, puhas. Piimal peab olema temale omane puhas maitse, lõhn ja valge kuni kreemikas värvus. Piimas ei tohi olla sadet ega helbeid. kõrvalmaitsed ei ole lubatud. Piim väga kergesti seob erinevaid lõhnu - laudalõhn, silolõhn, jms. Piimale mitteomane lõhn ja kõrvalmaitse võivad kanduda piimasse ka läbi lehma hingamiselundite, kust nad imbuvad verre ja sealt edasi piima. Silo lõhn võib sissehingamisel juba 15...30 sekundi pärast kanduda vere kaudu piima. Sellepärast peab laudas olema hea ventilatsioon. Vahetult enne lüpsi ja lüpsiajal ei ole soovitav silo sööta. Erinevad söödad võivad tekitada kõrvalmaitset. Maitsevigu piimal võivad põhjustada: Haljaslutsern, -ristik, -raps ja nendest valmistatud silo, söödakapsas, söödakaalikas, linnaseeod, värske kevadine rohi (piimal tekib rohumaitse. Ka piima värvus võib muutuda
maitse, värvus, konsistents. . Standardi järgi peab piim olema värske, naturaalne, vee või lõssiga lahjendamata, puhas. Piimal peab olema temale omane puhas maitse, lõhn ja valge kuni kreemikas värvus. Piimas ei tohi olla sadet ega helbeid. kõrvalmaitsed ei ole lubatud. Piim väga kergesti seob erinevaid lõhnu - laudalõhn, silolõhn, jms. Piimale mitteomane lõhn ja kõrvalmaitse võivad kanduda piimasse ka läbi lehma hingamiselundite, kust nad imbuvad verre ja sealt edasi piima. Silo lõhn võib sissehingamisel juba 15...30 sekundi pärast kanduda vere kaudu piima. Sellepärast peab laudas olema hea ventilatsioon. Vahetult enne lüpsi ja lüpsiajal ei ole soovitav silo sööta. Erinevad söödad võivad tekitada kõrvalmaitset. Maitsevigu piimal võivad põhjustada: Haljaslutsern, -ristik, -raps ja nendest valmistatud silo, söödakapsas, söödakaalikas, linnaseeod, värske kevadine rohi (piimal tekib rohumaitse. Ka piima värvus võib muutuda.
Põllumajandus Bakterväetised - mügarbakteritega Pinnas Aitavad parandada huumuskihi rikastatud bakterväetistega omadusi töödeldakse liblikõieliste taimede seemneid, et soodustada juuremügarate teket. Seenhaiguste tõrjeks Loomakasvatus Komposti valmistamine Söödalisand kasutatakse hüdrolüüsitus Silo valmistamine - valmib pärme, mis on rikastatud D2 vitamiiniga. bakterkäärimisel. Majapidamine Biolosanditega pesupulbrid - Bakterite ensüümid lagundavad VALDKOND BAKTERID SEENED valke (proteaas), tärklist (amülaas) ja rasvu (lipaas). Tööstus Metallurgia - bakterid omastavad Paberitööstus - Seeni kasutatakse
· eluslinnud. kehamass. Kasvukiirus. Söödaväärindus. Tapaküpsus. Toitumusaste. · Tapetud linnud. Tapasaagis. Liha kvaliteet. Sööda pärm. Sarnane proteiiniga võetakse kõikkidesse sööda segudesse 2-5% soodustab munevust, sisaldab B- rühma vitamiine. Lõss,vadak, kohupiim- tibudele. Hukkunud loomad liha- vajalik vet. Töötaja luba (kirjalik luba) ei tohi kasutada toorelt. Kasutatakse ka kala ja kala silo. Mineraal söödad väga tähtis eriti kalkunitele, kõige olulisem on kaltsium- teokarbid, kana muna koored, söödakriit. Kaltsiumi ja fosfori suhe söödas peab olema 3/1. kasutatakse sööda kondi jahu ja sööda fosfaati, lisaks lihakondi jahu ja kala jahu. Linnud vajavad ka naatriumi puudu olev osa kaetakse keedu soolaga 0.5% sega jõusöötades miksroelementidest olulisemd on raud, tsink, vask, mangaan, koobalt ning jood ja magneesium. Söödas segudes ühinditena jõusööda tehases
tülikas pesta, koorida. Ühest taimest saab palju mugulaid. Maapirn on külmakindel (talub kuni -35kraadi). Seepärast ei tasu neid suuremal hulgal maast kaevata ja säilitamiseks jahedamasse hoiuruumi koguda, kuna mugulad kipuvad seal juba mõne nädalaga närbuma. Seega võib mugulaid kaevata kogu sügis- ja kevadperioodil. Maapirni mugulaid kasutatakse ka söödaks, samuti on need fruktoosi, piirituse, veini, veiniäädika jms tooraineks. Pealseid söödetakse loomadele haljassööda, silo või rohujahuna. Samuti on seda sobiv kasvatada jahimajandeis ulukisöödaks. Maapirn toidulaual Maapirni mugulad ei sisalda tärklist, vaid inuliini. Teistest põhitoitainetest on maapirnis ohtralt vett. Just veerikkusest ja õhukesest kooreosast ongi põhjustatud mugulate kiire närtsimine kuivas. Valke on topinamburis paari protsendi ringis, rasvasisaldus on veelgi väiksem. Vaatamata süsivesikute rohkusele annab sajagrammine ports 7080 kilokalorit.
265-Nimetage vabalangemisega segistite tüübid trumli kuju järgi. Pirnikujuline,Tüvikoonuseline,Kaksikkoonuseline 271-Kuidas liiguvad tööseadme elemendid pärivoolu segisteis? Labade ja trumli liikumine on samasuunaline 277-Millise tööorganiga on varustatud mikser-tüüpi segistid? Propeller tüüpi tööorganiga 283-Millistest agregaatidest koosneb pneumaatiline mördi transportimise seade? Kompressorjaam,Valmis mördisegu silo,Etteandeseade,Transportiv torustik,Vastuvõtuanum,Väljund mördipritsi ühendamiseks 289-Loetlege r/b tehase vormimisjaoskonna seadmed. Vormid,Betooni vormidesse paigaldamise seadmed,Armatuuri eelpingestusseadmed,Betooni tihendus ja viimistlusseadmed,Betooni kivinemise kiirendamise seadmed,Vormi puhastus ja määrimisseadmed 295-Loetlege käsimasinate tüübid konstruktiivse lahenduse järgi. Otse masinad,Nurga masinad 301-Mis on kõrgsagedusega vahelduvvoolu masinate peamised eelised?
TOITEFAKTORID ENERGIA Energia on kõikide elusorganismide tähtsaim toitefaktor, kuna elu ja kõik selle arvukad avaldused, nagu ainevahetus, kehatemperatuuri säilitamine, liikumine, toodangu moodustamine, on seotud pideva energia kulutusega. Energia on abstraktne mõiste. Ta ei ole materiaalne. See mida me tajume, on ainult erinevate energialiikide ilming: aatom-, elektri-, mehhaaniline, keemiline energia, soojus jne. Sellepärast on õige söötade energiat nimetada toitefaktoriks, mitte toitaineks. Loomorganismi toitumisel on energia materiaalseks kandjaks sööda orgaanilised toitained (rasv, süsivesikud, proteiin). Nende lõhustumisel organismis energia vabaneb. Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest (tärklis, kiudained, suhkrud), kuna neid leidub söötades koguselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikk...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
