Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"silo" - 195 õppematerjali

silo - taimse materjali säilitamine õhuvabas happelises keskkonnas -oluline on viia rohumass anaeroobsesse keskkonda, kus pH on 4,0-4,5 (kõrgema pH korral võihappebakt.
silo

Kasutaja: silo

Faile: 0
thumbnail
7
pptx

Silo valmistamine

Silo Robin Mõttus Kermo Normann 12 klass Mis on silo ? Silo on hapendamise teel konserveeritud toorsööt kariloomadele. Kuidas valmistatakse silo? Silo valmistamine hakkab teravilja kasvatamisest Vili niidetakse maha Korjatakse põllult kokku Purustatakse Lisatakse soola Surutakse kile sisse Hoiustatakse 2 viisi: 1) Hoiustatakse silo tornides 2) Pakendatakse kilesse Tornidesse paigutamise plussid ja miinused Plussid: 1) Suurtel kogustel nõuab vähem ruumi 2) Lihtsam transportida Miinused: 3) Kallis ehitada 4) Hoiustada kallis 5) Peavad olema suured kogused Kilesse pakendamise plussid ja miinused Plussid: 1) Odavam valmistada 2) Vähese saagi korral mõtekam Miinused: 3) Suurel hulgal nõuavad palju ruumi 4) Kile võib katki minna 5) Nõuab rohkem vaeva Silo tornide variandid...

Rakendus bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Rohumaade kasutamine ja silo

3 jrk turvasmuldadel paikn kult niidud. 4 võivad jääda looduslikud luhad. Heinategu on ilmselt vanim rohusöötade konserveerimisviis. See põhineb niiskussisalduse vähendamisel alla 17-18%, millega seiskub mikroorganismide ja seente aktiivne elutegevus. Ennesõjaaegsetes taludes olid hein ja põhk veiste põhilised söödad, kuid juba siis tehti taludes algust ka silo valmistamisega, sest silotegemisel saab heintaimi koristada vanemas arengufaasis, toitainetesisaldus on kõrgem ja seeduvus parem. Ka ilmastik mõjutab silo tegemist vähem kui heinategu. Heinateo eelisteks on selle lihtsus, väiksem tehnikavajadus ja veoste kaal, samuti on tagasihoidlikumad nõuded säilituskohtadele ja kasutamisele. Silo ja heina osatähtsuse üle on palju vaieldud, kuid on selge, et heinast ei loobuta kunagi, kuigi selle osatähtsus, võrreldes varasemaga, väheneb....

Taimekasvatus
43 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kui palju silo sööb päevas lehm

Kui palju silo sööb päevas lehm? 40…50 kg 2. Toitefaktorid-on need toitained mida loom ei suuda sünteesida, need peavad pärinema söödast. (energia, proteiin, rasv, 14 vitamiini, 24 mineraalelemendi, vesi ja õhuhapnik) 3. Orgaaniline aine=kuivaine-toortuhk 4. Loomade normaalseks tegevuseks on vaja energia, proteiini ja rasva. 5. Kuna algab ja lõppab lehmal laktatsiooniperiood? Laktatsioonitsükkel algab lehmadel poegmisega ja lõpeb kinnijätmisega. Sellele järgneb 40…60 päevane kinnisperiood enne uut poegmist. 6. Ternespiim annab antikehad(immuunsus) 7. Mis on asendamatud amiinohapped? On happed mida loom ei saa ise sünteesida vaid peavad saama seda söötadega. 8. Nimeta kolm vees lahustuvaid vitamiine? B-rühma vitamiinid,C- ja P-vitamiinid 9. Nimeta (ainult) kolm makroelementi. Kaltsium, fosfor,kaalium. ...

Põllumajandus
5 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Krahv Georg Magnus Friedrich von Berg-Sangaste“rukkikrahv“

Kuid mõne aasta pärast olevat teda juba järgitud. *1875. aastal avaldas ta kirjutise hapusilo valmistamise ja hoidmise kohta.Siloga hakkas ta katsetama olude sunnil, kui 1875. aastal Sangastes vihmase suve tõttu hein hukka läks ja loomade söötmisega raskusi oli, tuli midagi välja mõelda. *Võttis tarvitusele segu- 1/3 kuiva heina ja 2/3 söödanaerilehti ning saavutas täiesti kvaliteetse silo .* Enne naeripealsete sileerimist tuli nad aga mullast ja muudest asjadest puhtaks pesta, mille jaoks Berg konstrueeris ja ehitas erilise pesemisseadme.*Sööda veoks küünidest lauta ehitati kitsarööpmeline raudtee. 5.Loomakasvatus Berg tundis huvi hobusekasvatuse vastu. *Sangastel tegeldi hobusekasvatusega ja tehti aretustöid Ida-Friisimaalt pärinevate tõuhobustega. *Bergi arhiivis on säilinud uurimus Balti kubermangus levinud kohaliku hobusetõu (klepperi) kohta....

Põllumajandus ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Taimekasvatuse arvestuse konspekt

Halvasti tihendatud ja korralikult kinnikatmada siloauku , silopalli satub käärimise lõppedes õhk, mis põhjustab massi kuumenemist ja riknemist. Märgsilo – Tegemise eeliseks on sõltumatus ilmastikust. Vähesed sademed ei takista rohtu õigel ajal korjamiseks. Puuduseks on sellest eralduv mahl. Kuivsilo – Valmistamise eesmärk on sileeruvuse tahamine ilma konservantideta. Heina ja silo värvus ja lõhn – Hästi sileeritud rohi on käärimisel läinud kollakasroheliseks nõrgalt käärinud silo on tumerohelise värvusega. Väärtuslik hein on hallikasroheline, kaua maas olnud hein on pleekinud heleda värviga ning vihma saanud hein on tumeda värvusega. Hästikäärinud silo on 5 hea lõhnaga. Riknenud silo on käärinud lõhnaga ja kuumenenud silo on tubaka lõhnaga....

Taimekasvatus
8 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Rakendusbioloogia

sünteesi Müügil on ka ravimid mis sisaldavad mikroelemente nagu : *Zn *Fe *alkaloide *jt Metallurgia tööstus: seal kasutatakse baktergeid mis vabastavad mingi hinnalise metalli nt:uraani. Tekstiilitööstus: kasulikuks ostuvad valgud mis lagundavad tärklist,ka rasva mis on samuti pärit on organismidest.Ensüüme sisaldavad ka mõned pesupulbrid nt:omo Põllumajandus: Kautusel on bakteriväätised silo ,kompost,taimekahjurte kaitse on seotud sellega,et osa baktereid hävitavad seeni ja nii saadakse lahti seenhaigustest taimedel. Energeetika: Inimkond seisab energia kriisi lävel ,üks võimalus on hakkata saama energiata prügimägede orgaanilistest ainetest.Selle lagundamisel saadakse metaani kui küttegaasi, pääsküla prügimäel on tankid kus on alustatud küttegaasi tootmisega....

Bioloogia
194 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Kõrboja peremees" - kokkuvõte

H.Tammsaare Lugu algab sellega, et Villu oli mingile onule peksa andnud ja sellepärast vangi läinud. Mõne aja möödudes saab ta sealt välja ja tuleb koju tagasi. Kõige esimese öö magab ta lakas, sest ta ei julge koju minna, kuid siis kui ema ta avastab, et tema poeg lakas magab kutsub ema Villu koju. Enne sööki tahab Villu aga pesemas ära käija ja jookseb järve äärde.. Teel järve äärde leiab ta kingajäljed, mis talle huvi pakuvad, kuid läheb ikkagi järve äärde pesema. Peale vanglat muutus Villu, ta hakkas tööle, kohe nii et tema ema kartis, et too end ära kurnab. Kuid Villule tuli pähe idee, ta hakkas Kivimäel kive lõhkuma ja otsustas sinna põldu rajada. Villu ssoetaks ka töökoja endale, kus ta võik igasugu tööriistu ja masinaid parandada, sest teda huvitas rauakeetmine või vasega jootmine. Kätt...

Kirjandus
335 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Bioloogia arvestus 8. kl.

Bakterite elutegevus muudab mulla viljakamaks. Inimeses elavad vajalikud bakterid on näiteks seedekulgla bakterid, kes aitavad lõhustada toiduaineid. Kasutatakse toiduainetetööstuses ­ piimhappebakterite abil valmistatakse nt. jogurtit hapupiima; äädikhappebakterite abil veiniäädikat Kasutatakse ravimitööstuses ­ abil toodetakse mitmesuguseid ravimeid, vitamiine. Kasutatakse põllumajanduses ­ abil valmistatkse silo , tõrjutakse erinevaid taimehaigusi. 4. Milline on alglooma ehitus? Algloomad on enamasti üherakulised loomad. Ainuraksetel algloomadel toimub kogu elutegevus ühes rakus. Enamikel algloomadel puudub rakukest. Seda asendab väga õhuke elastne kest ­ pelliikul, mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 5. Mille poolest silmviburlane erineb amööbist? Silmviburlase kehakate (pelliikul) on tihedam, mistõttu ta saab kehakuju vähe muuta....

Bioloogia
213 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Rakuteooria

2.)Bakterite abil toodetakse hapupiima, keefirit, jogurtit, alkoholi, antibiootikume, võid, juustu jne. 3.)Bakterite kiiret ainevahetust kasutab inimene ära reovete puhastamisel 4) Inimeses elavad vajalikud bakterid on näiteks seedekulgla bakterid, kes aitavad lõhustada toiduaineid. 5)Kasutatakse ravimitööstuses ­ abil toodetakse mitmesuguseid ravimeid, vitamiine. 6)Kasutatakse põllumajanduses ­ abil valmistatkse silo , tõrjutakse erinevaid taimehaigusi. SEENED Pärmseente tähtsus inimesele: 1)Põhjustavad nahahaigusi 2)Alkohoolsete jookide valmistamine 3)Loomasöödaks 4)Pagaritoodete tegemiseks 5)Antibiootikumide tootmiseks Hallitusseente tähtsus inimesele: 1)Võivad rikkuda raamatuid, riietus- ja nahkesemeid 2)Antibiootikumide valmistamiseks 3)Muudavad õhu tervisele ohtlikuks 4)Hallitusjuustu valmistamiseks Kübarseente tähtsus inimesele: 1)Toiduks 2)Võib põhjustada mürgituse...

Bioloogia
57 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine

Nende kasv jätkub pärast kattevilja koristamist. Mulda küntakse alles järgmise aasta suve lõpus või hilissügisel. 4) Niite-haljasväetis. Sel juhul kasvatatakse haljasväetiskultuure väljaspool külvikorda. Haljasmass niidetakse ja veetakse väetatavale põllule, kus see sisse küntakse. 5) Ädal-haljasväetis ­ universaalne kasutus; esimene saak koristatakse suvel loomasöödaks või silo tegemiseks, ädal aga küntakse sügisel mulda. Haljasväetisi kasutatakse farmist/laudast kaugemal asuvatel põldudel, kuna on palju odavam külvata kattevilja alla mõnikümmeng kg hektarile haljasväetiskultuuri seemet, kui vedada 30-40 t sõnnikut mitme km kaugusele. (Ka kohvipuru on väetis, selles on 2% N; happelise reaktsiooniga.) 9 II VÄETISED BAKTERVÄETISED...

Taimekasvatus
156 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Karboksüülhapped

Etaandihape HOOC-COOH üsna sidemeid mürgine, vees lahustuv, värvuseta kas: Pohl ja jõhvikas ei lähe käärima sest tekstiilitööstuses, värvainete valmistamisel sisaldavad bensoehapet mis tapab pisikuid leidub: oblikate, tomatite ja muude taimede ja kääritajaid mahlas Rabarber sisaldab oblikhapet mis seob Bensoehape- värvuseta, ei ole organismis kaltsiumi ja see põhjustab mürgine kas: silo säilitamisek ja salvide luude hõrenemist koostises Äädikas- äädikhappe vesilahus Ftaalhape- 200 kraadi juures Lauaäädikas- on 30% äädikhappe lahus sulab, kristalne aine kas: polüestrite tootmiseks...

Keemia
97 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rohumaaviljeluse kordamisküsimuste vastused

c) looduslikud rohumaad Klassikaline põldhein on ristikurohke: varane ja hiline (punane ristik) ning roosa ristik koos põldtimutiga 3) Rohumaade saagipotentsiaal ning rohu kastitusviisid, rohusöötade liigid põllukülvikorras. Tavaliselt kasut. põldheinakamarat kaks aastat. Teraviljakasvatuse ülekaaluga külvikorras Rohusöödad: silo , hein viljeldakse ristikut ilma põldtimutita 1 aasta. Punane ja roosa ristik kestavad kauem, kui neid niita varases Rohtu kasutataksegi siis kas silo või heina tegemiseks. Heina käsutatakse kas väiketootjate arengufaasis. Farmidest kaugel asuvas põllukülvikorrasja taludes, kus loomi ei peeta, saab tavalise org....

Taimekasvatus
137 allalaadimist
thumbnail
79
doc

Majandusanalüüs

MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11...

Majandus
888 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Kaska-Luiga Talu

Kasvav loomade arv nõuab rohkem rohusöötasid ja sellega on tingitud ka rohumaade pindala suurenemine. Talu toodab rohusilosid oma karjale ise, teravilja kasvatakase nii müügiks kui ka söödaks, raps realiseeritakse. Põlluharimiseks on kasutusel kõige uuem tehnika, talus on 3 Fendt, 2 John Deere marki traktorit ja 2 Claas kombaini, samuti muu mullaharimistehnika on uus. Silo varumiskomplekti kuulub 2 Pöttinger silokogumiskäru, sama marki vaalutaja ja niidumasinad. Laadimistehikaks on 2 teleskooplaadurit Merlo, nendega tallatakse ka silo. 2004. aastal osteti uus teraviljakuivatussüsteem Petkus, mille läbilaskevõime on 12,5 tonni tunnis. 2007. aastal alustati 2000 tonnise viljahoidla ehitust, mis peaks valmis saama juuni lõpuks 2008.a. Plaanis on uue lauda juurde ehitada erivajadustega loomade (poegimine, haiged loomad) juurdeehitus....

Majandus
103 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Taimekasvatus

Põhja- ja lääne-eesti- kus mulla foniteet on 35-45 hindepunkti, võimaldab 1 ha pidada 0,75 loomühikut 3. Lõuna- ja kagu-eesti kus muldade foniteet on 25-35 hindepunkti, võimaldab pidada 0,5 loomühikut(1 vasikas). Eesti kliimas ja mulla juures on võimalik toota ha kohta teravilja 3-6t, karjamaa rotu 25-35 t, rohuhaljasmassi silotootmiseks 40-60 t, kuiva heina, 4-6 t/ha. 1 lehma kohta arvestatase aastas karjamaa rohtu 6-7 t, rohu silo 10-11 t, kuiva heina 1-2 t ja jõusööta sõltuvalt toodangust 1-3 t. Haritava maa pindala on sääda tootmise seisukohalt otstarbekas jagada järgmiselt: · Teravilja kasvatuseks 35 % · Rohukarjatamiseks 25% · rohusilode ning heina tootmiseks 40% 68) Rohumaataimede eluvormid Rohumaadel eristatakse 7 erinevat taimede rühma. 1. Puud ­ mis kasvavad looduslikel rohumaadel, puud on igihaljad ja suvehaljad....

Önoloogia
76 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Keemia meie igapäeva elus ja tööstuses

Süsinikdioksiid esineb looduslikult atmosfääriõhus ja on vajalik taimede ja ka loomade eluks. Süsinikdioksiid on loodusliku süsinikuringe oluline osa. Kasvamisel seovad taimed atmosfääriõhus olevat süsinikdioksiidi fotosünteesi protsessis NO2- lämmastikdioksiid; oksiid; Lämmastikdioksiid on pruun gaas, mis seostub paljudel loomakasvatajatel silotornidega . Gaasi tekib ka kaasajal silo tootmiseks kasutatavate siloaukude korral. Lämmastikdioksiid on õhust raskem gaas ja võib koguneda madalamatesse kohtadesse. Ta seguneb kergesti veega, mille tagajärjel tekib lämmastikhape. Gaasi sissehingamisel seguneb see ka hingamisteedes ja kopsudes oleva niiskusega ning tekib samuti söövitav lämmastikhape, mis põhjustab pöördumatuid tervisekahjustusi ning raskematel juhtudel koguni surma NO- lämmastikoksiid; oksiid; Immuunsüsteem kasutab lämmastikoksiidi viiruste,...

61 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mais teraviljana ja selle kasutamine toiduainena.

Mais ongi terade saagilt maailmas teisel kohal, jäädes maha ainult nisust, mille kasvatamine on tulusam ja millele antakse suurem kasvupind. Peale selle ei ole nisu soojuse suhtes nii nõudlik ja kasvab ka külmema kliimaga aladel, sealhulgas ka Eestis, mis on talle veel suhteliselt sobiva kliimaga ala. Kuid maisi vili meil valmis ei saa ja seega kasvatataksegi teda meil üksnes silo tegemiseks. Veel 1978. aastal oli mais ka tootlikkuselt riisist maas, kuid tänu kiirele arengule, on ta temast praegu juba möödunud. Nisu ja riisi kasutavad inimesed peamiselt endale toiduks, aga maisi kasvatatakse enamasti loomasöödaks. Kuid ka maisi saab inimestele toiduks kasutada, näiteks valmistatakse maisijahust leiba, millele lisatakse aga paremate leivaomaduste saamiseks nisu- või siis maniokijahu. Köögiviljana saab kasutada noori maisitõlvikuid, mida süüakse...

Keemia
28 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Toiduained(4)

Ühest taimest saab palju mugulaid. Maapirn on külmakindel (talub kuni -35kraadi). Seepärast ei tasu neid suuremal hulgal maast kaevata ja säilitamiseks jahedamasse hoiuruumi koguda, kuna mugulad kipuvad seal juba mõne nädalaga närbuma. Seega võib mugulaid kaevata kogu sügis- ja kevadperioodil. Maapirni mugulaid kasutatakse ka söödaks, samuti on need fruktoosi, piirituse, veini, veiniäädika jms tooraineks. Pealseid söödetakse loomadele haljassööda, silo või rohujahuna. Samuti on seda sobiv kasvatada jahimajandeis ulukisöödaks. Maapirn toidulaual Maapirni mugulad ei sisalda tärklist, vaid inuliini. Teistest põhitoitainetest on maapirnis ohtralt vett. Just veerikkusest ja õhukesest kooreosast ongi põhjustatud mugulate kiire närtsimine kuivas. Valke on topinamburis paari protsendi ringis, rasvasisaldus on veelgi väiksem. Vaatamata süsivesikute rohkusele annab sajagrammine ports 70­80 kilokalorit....

Kokandus
37 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Konspekt

VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml....

Veisekasvatus
191 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Konspekt

Kevadine poegimine toimub soojematel kevadkuudel- märtsis, aprillis. Kindlasti sobib kevadine poegimine sellistesse lambafarmidesse, kus lambaid peetakse külmlautades, kergehitistes või ka aastaringselt väljaspidamisel. Kevadise poegimise eeliseks on see, et sel juhul kulub vähem talviseid söötasid, eelkõige jõusöötasid, aga ka heina ja silos öötmisel silo, sest uttede ja tallede laudaspidamise periood on lühem. Juba maikuust saab uted koos talledega saata karjamaadele, kus nad saavad ise süüa värsket, kõrge proteiini sisaldusega karjamaarohtu. Talvise poegimise eeliseks on see, et noorlooma saavad varem realiseerimisküpseteks ja eriti oluline on see tõuloomade müügi puhul, sest sageli soovitakse tõuloomi osta juba augustist alates. Talvise poegimise eelduseks on aga soojustatud lautade olemasolu...

Lambakasvatus
243 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun