,,Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer) Inimese elu on kui üks lõputu teekond. Lapseeas otsitakse endale mängukaaslased, koolilapsed otsivad teadmisi. Pärast haridustee lõppu otsitakse seiklusi, mõned armastust või unistuste karjääri. Igas elujärgus on meie ees kindel silmapiir, nagu valgus tunneli lõpus, mille poole me püüdleme. Me elame kõik sama taeva all, kuid igal inimesel on oma eesmärk, oma enda silmapiir Meie ühine taevas ja meie ühine maailm jääb tihtipeale tagaplaanile. Me ei märka elus seda, mis meid tegelikult mõjutab. Näiteks Islandi vulkaanipurse ei mõjutanud vaid Islandi elanikke, see mõjutas tervet maailma. Eyjafjallajökulli tuhapilve tõttu tühistati terves maailmas peaaegu sada tuhat lendu. Samas usun, et "meie ühine taevas" ei ole vaid lennuliikluse seisak, suured sõjad või majanduskriis, kuigi need on aktuaalsed. ...
Osa inimesi püüdleb vaid oma unistuste poole, tallates kõik ettejääva. Ilmselt on peaaegu iga inimene kuulnud ema, isa, vanavanemate või kellegi teise endast vanema inimese jutte nooruspõlvest, et tema tegi nii vanalt seda ja teist. Kui noored seda juttu kuulevad, ei meeldi neile see õiendamine, kuid ise vanemaks saades ajalugu pahatihti kordub. Vanemate inimeste maailmapilt on sageli palju erinevam, kui noortel. Noor inimene on täis ootusi ja unistusi oma silmapiiri vallutamiseks, kuid vanem inimene on juba oma silmapiiril või alles kaugel sellest ja pahatihti surutakse noortele peale oma unistusi. Sageli on kuulda, et lapsed ei suhtle oma vanematega täiskasvanuks saades või et laps põgeneb kodust, kuid sageli on vanemate ja lapse tüli põhjus olematu, kuna vanem soovib oma lapsele alati parimat, kuid noor inimene, kes alles õpib elama, ei mõista seda. Erimeelsused ja tülid on igas suhtes: sõpruses, armastuses, õpetuses, hoolimises
paljudel, et tuua meid endeid kaardile, suureneks nii meie silmapiir, kui ka teiste rahvaste silmapiir. Eesti inimeste silmapiir seondub enamalt õppimisega. Vähesed käivad välismaal suurt ja laia maailma vaatamas, et ikka kogemusi juurde saada nii õppimise alal, kui ka keelepraktikas. Laialdast populatsiooni keskkonda USA't läheb vaatama näiteks väga väheseid Eesti elanikest, kuna see on üüratult kallis. On selge, et vähesed teevad oma silmapiiri laiendamiseks midagi tõsist, mis võiks viia siis lõputult kaugele ning luua hea elukvaliteedi nendele endile. Kui tahad jõuda kaugele, tuleb vaadata iseenda sisse ning seejärel langetada otsuseid ja seda teha nii, et need otsused viiksid kaugele.
Saj lõpuk hakkas haktlema geitsentrilises maailmasüsteemis Galileo tõestas, et kõik ei liigu ümber maa 1609/1610 leiutas tänapäevase teleskoobi ja vaatas jupiteri ja avastas selle ümber tiirlevad kaaslased. (jupiteri kaaslased) Heliotsentrline e päikesekeskne kõik liigub ümber päikese 1812 avati tartu tähetorn Wilhelm Struve poolt maailma suurim teleskoop MAA Maa kera kujulisust saab tõestada: laeva ilmumine silmapiiri tagant või laeva kadumine silmapiiri taha Pythagorase valemi kaudu on tuletatud seos kuidas arvutada maksimaalset nägemiskaugust R maa raadius H vaatekõrgus (km) maapinnast (mere) Kui kaugele on võimalik teoreetiliselt näha, kui silmad asuvad 150cm kõrgusel. 150cm=0,0015 L= ruutjuur 2*r*h = 113 ruutjuur h l=113 ruutjuur 0,0015 = 4,38 km l=113ruutjuur 8,848 = 336,16km ASTRONOOMIA ÜHIKUD Valgusaasta vahemaa mille valgus läbib ühe aastaga
kaasnenud raskusi. Selle põhisõnumiks on see, et omal ajal saabus NSVL võim vägagi ootamatult suure armeega. Luuletust läbiv metafoor “ilus pikk poiss” kujutab endast eesti rahvavaimu, mis üritab jääda isegi karmi võimuga saabunud korraga tugevaks. Hando Runnel kritiseerib halba režiimi, aga ka seda, et eestlased ei pannud tähele ega ei takistanud “purpurse leegioni” ehk Punaarmee saabumist. Antud leegion on kujund päikeseloojangust. Enne täiesti punaseks muutumist ja silmapiiri taha langemist, tundub Päike inimsilmale purpurne. Mulle tundub nagu ta laidab eestlaste kultuuriarmastus, öeldes, et eestlaste vaim oli suunatud pigem kultuurile, mis aitab küll rahvust hoida ja arendada, kuid viib tähelepanu kõrvale enda riigi kaitsmisest. Arvamus Autori pihtimus kinnitas minu arusaamist. Hando Runnel ütles: “Tantsimine on nooruse tunnus. Tants koondab tähelepanu ühte punkti. […] Mis sünnib
Samas on tema stiil erakordselt särtsakas «Ego» intensiivsus tuleneb rohkeist vaimukaist kujundeist ja mõistujuttudest. Nõnda pakub teos huvi nii ideegurmaanile kui lihtlugejale. «Ego» on lugu dramaatilistest suhetest ja eksootilistest paikadest. Kuid see on ka romaan ühe romaani sünnist; see sünd lükkub aina edasi ent kui raamat lõpeb, avastab lugeja, et on just sedasama romaani lugenud. «Ego» on liikumise eleegia -- püsiv iha tabada midagi teispool silmapiiri, ühtviisi kauget ja hingelähedast nii tuhatnelja ratsutajale kui ratastooli aheldatule. Seda püüdlust ümbritsev maskeraad on kohati groteskne, kuid maskide alt kumavad põnevalt inimlikud pärisnäod. «Ego» särtsuva, sädeleva ja paiguti okkalise päälispinna all on soe süda. Romaan "Vaba tõus" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
tiirlemisperioodist. · Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). · Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. · Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Vaadeldavus Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. Ta paistab oranzi värvi tähena. Merkuur on palja silmaga nähtav ka täieliku päikesevarjutuse ajal. See on ka ainuke aeg, mil teda saab vaadelda kõrgel taevas. Välimus Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Laamtektoonika puudub.
lähemal kui paljud enam tuntud paigad maakeral.Seetõttu on ka taeva tundmaõppimisel targem alustada põhjasuunast.Pealegi on sealsed tähtkujud nähtaval alati sõltumata aasta-ja kellaajast,kui ainult ilm on sobiv. Kui tõmmata Põhjanaelale mõtteline ring ümber,mille raadius on võrdne Põhjanaela kõrgusega,siis selle ringi sisse jäävad tähtkujud ei looju meil kunagi.Ringist väljaspool olevate tähtedel jääb osa päevateekonnast silmapiiri taha-need on loojuvad tähed.Vaadelda saab neid ainult siis,kui nad asuvad pimdela ajal horisondist kõrgemal,seetõttu pole sügisel mõtet otsida taevast näiteks Skorpioni või Maokandja tähtkuju-sel aastaajal tõusevad ja loojuvad nad koos Päikesega. Veerand tähistaevast Eestist vaadatuna jääb alati silmapiiri taha-need on mittetõusvad tähtkujud. Nagu välja tuli,siis igal aastaajal võib kohata erinevaid tähtkujusid,aga milliseid?
Valgustus. Valgustusajastu filosoofid. Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopa kultuurielus, mida iseloomustab mõistusekultuur ja progressiusk ning mis seisnes ilmaliku mõtte vabanemises usu dogmadest. Esiplaanile nihkusid mõistev leebus, õiglustunne, inimväärikus ja hüvelise kooselu probleemid. Esiplaanile tõusid konkreetsed elukorralduse küsimused ja poliitilised probleemid, mis Suure Prantsuse revolutsiooni eel ja ajal vallutasid kogu silmapiiri. Ajastu märksõnadeks said mõistus ja valgus. Kõige enam rakendasid valgustusideid kodanlased. Valgustus haaras praktiliselt kõiki Euroopa maid, kuid tema tuntumad ideoloogid olid enamjaolt pärit Inglismaalt, Prantsusmaalt või Saksamaalt. Tuntumad valgustusajastu filosoofid olid Voltaire, Rousseau, Montesquieu, Diderot, d'Holbach, Helvetius, d'Alembert, Buffon, Locke, Hobbes, Winkelmann, Lessing. Valgustusideed mõtestasid uudselt kõiki inimelu tähtsamaid dominante:
3.Primitiivsed kultuurid uskusid, et Maa on lame ja taevas kuplikujuline. Maapinnal olevad esemed kättesaadavad, taevakehade kohta sai teha vadi oletusi.4.Kreeklaste arvates Maa kerakujuline, taevasfäärid selle ümber. Roomlaste arvates ilmaruum kõigis suundades ühesugune, täidetud päikesesarnaste tähtedega, mille ümber samuti planeedid.6.Tänapäeva kosmoloogia aluseks relatiivsusteooria, et Universum paisub või tõmbub kokku. Ei saa olla tasakaalus.7. Maa kerakujuline: laev ilmub silmapiiri tagant.8.Maa siseehitus: Maakoore all tahke kiht, selle all vedel kiht, kõige all tahke rauarikas tuum. 10.Maa atmosfäär: 78% lämmastikku, 21 hapnikku, süsihappegaas, veeaur, inertsgaasid.11. Inimtegevuse mõju:energiatootmine ohtlik-viib t tõusuni.13.Aastaaegade muutumisel Päikese asukoht muutub, nt Eestis talvel madalamal kui suvel.14. Tähtkujud:Kuu tee tähtede suhtes jagati 12 sodiaagi tähtkujuks. Kuu ränne kirjeldas ka Päikese liikumist taevas. Kasutati teavatähti, kuna
tagasi algusesse. Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. · Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? See põhineb astronoomilistel vaatlustel ja füüsika seadustel nagu relatiivsusteooria. Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust. · Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Objektid ilmuvad silmapiiri tagant järk-järgult nähtavale. · Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, täenäliselt sama koostisega , mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud. · Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Laamade põrkumine ja eraldumine · Milline on Maa atmosfäär?
rohke kujutamine (Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil") Kirjanduslik orbiit esimene kirjanduspilti kujundav rühmitus peale Tarapitale järgnenud vaheaega Murdeluule- Artur Adson- võru murdes Hendrik Adamson- mulgi keeles Johannes Barbarus ühiskonnakriitiline luuletaja Noor-Eesti Kirjandusrühmitus asutati 1901, eestvedaja Gustav Suits Tähtsamad liikmed- Suits, Tuglas, Johannes Aavik Eesmärk Eesti vaimse silmapiiri avardamine, kirjanduse kõrval ka kunsti ja muusika uuendamine. Elavdas kunstielu, tõstis korjanduskriitika taset, tutvustas eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. Noor-Eesti tähistab eestikeelse linnakultuuri algust, modernismi uusromantismi võitu realismi üle. Rühmitus keskendus haritlastest lugejaskonnale peamiselt, see oli alles hõre ja nii polnudki rühmitusel pikka iga. Noor-Eestist kasvas välja Siuru. Siuru
Ei ole sudja vsinud, ei nrk, vaid kesk jrve janus nagu thjal kaevul, sest nkk ta paadipras phib piisku, mis paljal ihul prlendavad vastu. Kas lainteil kiikudes saab heita liisku? Arm janu on, mees plvedele laskub ning kastab huuled kki leitud kaevu. Tilkhaaval kaovad nki rinnalt ehted ja tstes rauge pilgu suuri vaevu on janu veelgi suurem, veelgi kuumem. Ja taevas jrv on, paat kus krkjais ehk veel taas neb kord pealt, kuis eha koitu suudleb. Me pevaprlite pdjad. See silmapiiri siidisra siirus, mis pimeduse pihku piilub, poeb, on tema pale punastavas viirus nii ine hall kui peva suudlus soe. Kuis uneuttu uitab klma kargus, peos prlipisaratest keerdus keed, kas krte kaelalt kauniduse vargus vi de hke ienupud need. Taas taevaarmu avaruste valgus nd akendele sra silmi koob ning kiire kilkekimbud tuppa toob. Koob tegudele tiivad peva algus, meil kimistesse kngitsetud rutt, vaid padjalohus uitab une nutt.
väga väikesed ja üks võimalusi selle uurimiseks on difraktsioonivõre kasutamine. Looduses võib-olla selleks võreks udu ja pilved. Sel juhul tekib tara, mis kujutab endast enamasti värvilist ümmargust piirkonda ümber valgusallika, samuti võib difraktsiooniilminguid näha vikerkaarte korral, siis tekivad lisakaared põhikaare alla või uduvikerkaare puhul, mille valge värvus ongi difraktsioonist tingitud. Väga korrapärane difraktsioon tekib siis, kui päike on üsna silmapiiri lähedal ja maapinna lähedal on hõre udu. Sel korral võivad udupiisad olla korrapärase suuruse ja paigutusega ning tekib mitu difraktsioonimaksimumi. Selline olukord tekib tavaliselt talvel lume kohal vaikse ja selge ilmaga. Difraktsiooniks (ladina sõnast diffractus 'murdunud') nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha. Difraktsiooni võib näha kas või mere ääres, kus sadamakai varju või kus suure
Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal NIMI Nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana Kreekas vastas Hermes. VAADELDAVUS Läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav, sest suurema osa ajast pole ta Päikese säras eristatav. Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Ta on nähtav tavalise pikksilmaga ning ka palja silmaga. Merkuuril on faasid nagu Kuul Alumises ühenduses paistab ta õhukese sirbina. Ülemises ühenduses oleks nähtav kogu pind. Merkuur on sagedamini hõlpsasti nähtav lõunapoolkeralt kui põhjapoolkeralt, sest ta on suurimal võimalikul näival kaugusel Päikesest Merkuuri ja Maa orbiidi omaduste tõttu korduvad Merkuuri vaatlemise tingimused iga 13 aasta tagant. PINNAVORMID
EUROOPA RIIGID Helina Saar 10B EUROOPA LIIT Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari. MAJANDUS JA RAHALIIT Euro on Euroopa Liidu ühisraha. Kolm riiki (Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik) ei kuulunud kõnealusesse rahaliitu. Uued liikmesriigid valmistuvad europiirkonnaga liitumiseks, mis toimub niipea, kui nad on täitnud vajalikud tingimused. EUROOPA RIIGID EESTI ELiga ühinemise aasta: 2004 Pealinn: Tallinn Üldpindala: 45 000 km² Rahvaarv: 1,3 miljonit Rahaühik: Euroala liige alates 2011 (€) See on põhiliselt tasandikuline, paljude järvede ja saartega riik Läänemere idaka...
Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust) Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem Maa massist) Merkuuri ketta läbimõõt on 5...15 kaaresekundit. Merkuur Merkuuri pöörlemisperiood on 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi. Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil ,lühikest aega ,heledas koidu- või ehataevas ja madala silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. Isegi kõige tugevamate teleskoopidega ei ole Merkuuri pinnavorme praktiliselt näha. Merkuuri värvus Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet. Merkuur peegeldab päikesevalgusest ainult 56%. Merkuur paistab kõige heledamana siis, kui ta on veerand- ja täisfaasi vahel. Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Atmosfäär Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb
Olles kooli lõpetanud, haarab üks neist härjal sarvist ning teine jääb sihitult ekslema, paremal juhul astub sisse järgmisse kooli, mille lõpetab ja siis uue kahtluse ees seisab. Ta kahtleb ega julge midagi eriti ette võtta, ent igasugune valik on vajalik, sest muidu jäetakse n-ö paigale tammuma. Nahaalsem ja kirglikum kooliaegne tuttav võib sattuda suurematesse probleemidesse, ent sealt ka kõrgustesse tõusta temas on kirge ja tahet, ta ei mõtle silmapiiri suurendamisele, vaid võtab ja teeb, mis tahab, ning sellega tema kogemustepagas suurenebki. Meile võidakse esialgu luua samad tingimused, kuid sealt edasiminek on puhtalt meie teha. Julgus minna ja teha on tugevus. Inimese vaimne tugevus võib aja jooksul muutuda. On küllaldaselt juhtumeid, kus koolis hästiõppija jäi päriselus teistest maha ja ,,kolmemees" jõudis tippu. Üks märkab ja õpib rohkem haridusasutuses, teine elus. Kogemus ütleb, et viimastel läheb tihtipeale paremini.
piiratud. Meie mõttemaailm on tohutult piiratud ja kinnine. Kõigil on kujunenud harjumus mõelda ühtviisi ja mitte kuidagi teistmoodi. Kõik harjumusväline on väär ja seda ei taheta võtta omaks. Me ei ole vabad oma mõtteharjumustest. Mulle meeldib alati rääkida lugu, kuidas kunagi indiaanlased nägid, et merel on midagi muutunud, olid imelikud randatulevad lained, kuid meri oli tühi st silmapiiril ei paistnud midagi. Indiaanlaste pea käis iga päev rannas ja vaatas silmapiiri, lõpuks ta nägi seal Briti laevastikku. Ta ütles, seda teistele ja teised uskusid teda ja hakkasid ka nägema laevastikku. Miks nähti laeva alles siis, kui oldi seal piisavalt kaua rannas seistud. Sellepärast, et meie aju paneb kokku mateeria kui vormi. Neil ei olnud sellist harjumust, näha sellist mateeria vormi nagu laevastik. Ma arvan nii et, mida haritum on inimene, seda piiratum ta on. Ta välistab ebaloomuliku ja ei võta omaks teisi võimalusi, ta on oma mõtteharjumuse ori
Raskuskiirendus on 3,71 m/s² (0,38 raskuskiirendusest Maal). Paokiirus (planeedi gravitatsiooniväljast lahkumiseks vajalik kiirus) on 4,25 km/s (0,38 paokiirusest Maal). Kaaslasi ei ole Merkuuril ei ole kaaslasi. Vaadeldavus Kuigi kauguse ja näiva suuruse poolest on Merkuur võrreldav Marsiga, on ta läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav. Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega kas heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. Ta on nähtav tavalise pikksilmaga ning ka palja silmaga. Pikksilmast on soodsatel tingimustel äratuntavad üksnes mõned tumedad pinnad, eeskätt varjupiiri lähedal. Teleskoobist on näha üksnes sirp, mitte aga pinnavorme. Merkuuril on faasid nagu Kuul (vaata Kuu faasid. Alumises konjunktsioonis paistab ta õhukese sirbina. Suurimal näival kaugusel Päikesest on ketas poolvalgustatud
maiustamise lõpetada. Hiljem pärast tulenooletormi lohistasime söestunud kondid metsaäärde, kus Vanaga hüvasti jätsime ning siis oma töödega jätkasime. Mina Jörka ja Õrr tõime metsast paar toigast, korjasime sammalt ning panime püsti ühe uue onni, et lahkunud Vana perel peavari oleks. Seejärel jürasime küpsetatud lihakänsakat, mis oli liivane ja krigises hammaste vahel. Kuna valgus oli juba silmapiiri lähedal, polnud võimalust enam jahtima minna, et paremat saaki hankida. Järgmisel valgel ajal otsustasime lootsikuga, mille Jörka oli valmis saanud, järvele minna ja kala püüda. Ma kinnitasin varem teravaks tehtud luutükki puutoki otsa, et sellega kerge kalu tabada oleks. Pimeduse saabudes suundusime hüttidesse, et järgimseks valgeks ajaks jõudu koguda, puhata ja ettevalmistuda. Pimeduses ärkasin ma, kui Krrrr väljas klähvima kukkus, haarasin
maapeal maha, lastes tulel tema maiustamise lõpetada. Hiljem pärast tulenooletormi lohistasime söestunud kondid metsaäärde, kus Börkuga hüvasti jätsime ning siis oma töödega jätkasime. Mina Jörka ja Õrr tõime metsast paar toigast, korjasime sammalt ning panime püsti ühe uue onni, et lahkunud Börka perel peavari oleks. Seejärel järasime küpsetatud lihakänsakat, mis oli liivane ja krigises hammaste vahel. Kuna valgus oli juba silmapiiri lähedal, polnud võimalust enam jahtima minna, et paremat saaki hankida. Järgmisel valgel ajal otsustasime lootsikuga, mille Jörka oli valmis saanud, järvele minna ja kala püüda. Ma kinnitasin varem teravaks tehtud luutükki puutoki otsa, et sellega kergem kalu tabada oleks. Pimeduse saabudes suundusime hüttidesse, et järgimseks valgeks ajaks jõudu koguda, puhata ja ettevalmistuda. Pimeduses ärkasin ma, kui
Ja jäävad igavesti truuks oma perele. Tehes minu arust väga suure vea. Samas ma arvan, et igal inimesel on õigus valida, mida ta tahab oma elus teha. Kui inimene tahab saada rikkaks, siis keegi ei saa seda keelata. Tuleb ainult ise pingutada ja tohutult vaeva näha. Mõni inimene on hoopis ennast perele pühendanud. Ta tahab hoolitseda oma laste eest ja teda ei huvitagi raha. Tema rikkuses peitubki tema perekond. Ta ei tahagi muud kogeda ega oma silmapiiri suurendad , sest see mida ta teeb, teeb ta õnnelikuks. Oma unistuste täide viimiseks peab igaüks ise enda eest seisma. Unistuste täide viimiseks on lihtsam, kui sinu ümber on inimesed ja ühiskond, kus seda võimaldatakse. Raske on ette kujutada, et himaalaja kerjus saaks maailma kuulsaks staariks. Kuna ta on kinni oma keskkonnas, oma staatuses ja seda on väga raske muuta. Tal on väga raske oma ühiskonnast välja rebida.
Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. Soome kogupindala on 337 000 km. Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Metsade ja järvede maa Soome on kuulus oma kauni ja puutumata looduse poolest. Põhja- Soome suve valged ööd, mille jooksul päike ei looju, kestavad umbes 10 nädalat. Talvel jääb päike samas piirkonnas ligi kaheksaks nädalaks silmapiiri taha varju. 6% elanikkonnast on rootsikeelne, sest seitse sajandit oli Soome Rootsi riigi koosseisus (12. sajandist aastani 1809). Soome sai iseseisvaks Venemaa 1917. aasta revolutsiooni järel. Sellest ajast on riigikorraks olnud vabariik. Soomel on 200-liikmeline ühekojaline parlament, valimised on iga nelja aasta järel. Riigi majandus on kaasaegne ja konkurentsivõimeline telekommunikatsiooniseadmete tootmisel ollakse maailmas juhtrollis
probleemide vastu.Ta maalis monumentaalseid antiikmütoloogia ja piibliteemalisi seina ja tahvelmaale. Tema kunsti iseloomustas oskuslik rakurs ja ruumikäsitlus ning plastiline vorm. Ta andis diferentseeritult edasi antiikaja arhitektuuri ja ornamentikat ning rakendas realismi, mis oli sellel ajal uudne. Nagu teisedki oma aja kunstnikud, mängis Mantegnagi perspektiiviga, näiteks viis silmapiiri madalale, et suurendada monumentaalsust. Tema maastikud seevastu tunduvad olevat nagu kivist ja metallist tehtud ning inimesdki näivad skulptuuridena. Inimese käitumises ja meelelaadis rõhutas Mantegna kangelaslikkust. Ta kujutas nii kristlikke kangelasi Püha Sebastiani ja Püha Jüri kui antiikaja heeroseid Scipiot ja Caesarit. Caesari võitu on ta kujutanud 9l pildil. Usutavasti samastas ta maalitud kangelasi oma kaasaegsetega, näiteks Gonzaga ja
Eluaset ehitama?" Kolm venda leidsid endale sobivad kivid ning tassisid need veekogu kaldale, et saaks hakata liisku heitma. Lepiti kokku, et võitjaks saab see, kelle kivi kõige kaugemale lendab ning see pärib kuningriigi. Teised kaks peavad aga riigist lahkuma. Vanim vend lausus: ,,Mina olen teist mõlemast vanem, ma olen terve oma elu teile tee ette tallanud ning nii juhtub ka seekord. Mina viskas esimesena." Ta kogus jõudu ning heitis kivi silmapiiri taha. Kivi maha kukkumaie, Langes loodis libamisi, Sattus järve märga sängi, Teise kalda ligidalle. Kohisedes kerkis vesi Vastu taevast vahutelles; Kivi põrkas järve põhja, Vete-vaiba katte alla, Langes lainte sügavusse,
· Päikesesüsteemi väikseim planeet. o Läbimõõt: 4879,4 km (38,252% Maa omast) o Pindala: 75 000 000 km2 · Orbiit: o Pikkus: 360 000 000 km o Ühe täistiiru aeg ümber Päikese (ehk ühe aasta pikkus): 88 Maa ööpäeva o Kiirus: 47,88 km/s · Vaadeldavus Eestis: o Kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. On nähtav tavalise pikksilmaga ja palja silmaga. Paistab oranzi värvi tähena. Silmapiiri lähedal. Järgmine üleminek Päikesest: 9.mai 2016. · Nimi: o Merkuur on oma nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). · Värvus: kollane või tumehall. Veenus · Sarnasus Maaga:
Merkuur Adele Thele Kuusk 12.b Üldist Päikesele kõige lähem planeet Kõige väiksem päikesesüsteemi planeet Kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka Kollast või tumehalli värvi Pind sarnaneb Kuu pinnaga Atmosfäär hõre Temperatuur kõigub Päikese valgus intensiivsem kui Maal Raudtuum ja tihedus suurem kui Kuul Koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg) Vaadeldavus Kuigi kauguse ja näiva suuruse poolest on Merkuur võrreldav Marsiga, on ta läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav, sest suurema osa ajast pole ta Päikese säras eristatav Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioo...
Saab seda mõõta? Käte välja sirutamisest ja ,,vot nii suur" ütlemisest jääb väheks. Võib-olla on see vaid üks sõna, millel tähendus puudub, kuid inimesed kujutavad seda omale kõige meeldivamal viisil ette. Minu ettekujutuses sisaldab maailm rikkalikult õhku, seda on nii palju, et vahest on isegi valus hingata. Minu maailmas on samuti rohkelt rohelust puid, põõsaid, sügavrohelisi laugeid karjamaid, mille lõppu pole nähagi. Peab pingutama, et piiluda üle silmapiiri. Paljud inimesed ei näe enda ümber tegelikult toimuvat. Kuigi ma reaalsuses eelistan linna maale, ei tähenda, et ma maakohti või loodust ei austaks. Enesekesksed on need inimesed, kes arvavad, et kõik algab ja lõpeb üüratute tehastega suurlinnades. Sest linnad eksisteerivadki vaid tänu loodusele. Kui poleks loodust, ei oleks inimest. Kui poleks inimest, ei oleks tsivilisatsiooni. Kui poleks tsivilisatsiooni, ei oleks linnu olemaski.
See pole juhuslik kokkusattumus, vaid tingitud Päikese poolt tekitatud loodejõududest. Päikese ööpäev on sellel planeedil 176 korda Maisest pikem, võrdudes kahe Merkuuri aastaga. Päike liigub Merkuuri taevas hoopis eriskummaliselt jääb teatavas asendis seisma, liigub siis umbes kaheksa maise ööpäeva jooksul tagasi ning jätkab seejärel oma tavalist teekonda taevavõlvil. Eriti huvitav on vaatepilt kohtades, kus Päike sel ajal parajasti tõuseb või loojub. Seal kaob ta korraks silmapiiri taha, et siis uuesti nähtavale ilmuda. Niisugune hüplemine toimub ajal, mil Merkuur asub periheelis, sest siis on tema orbitaalne nurkkiirus teatava aja jooksul suurem pöörlemise nurkkiirusest. 1974 aastani teatati raadiolokatsiooni kaudu Merkuuri pinnast vaid seda, et ta on väga ebatasane. Olulisi teadmisi tõid planeetide vahelise automaatjaama "Mariner 10" kolm seni ainsat möödalendu Merkuurist 1974. a. ja 1975. aastal. Automaatjaama vähim kaugus Merkuurist oli 300 km ning
kujutlusse vastava pildi. See ei ole nii kerge, kui esmapilgul paistab. Selle uuema aja kunsti ja voolude kohta olen ma kuulnud kogu aeg nii palju vingumist, et tihti tüütab kogu see jutt lihtsalt ära. Ei saada aru, et kunst areneb kogu aeg ja kui inimene ei saa vahel millestki aru, hakkab ta lihtsalt vinguma ning nii see toimubki moodsa kunsti kallal. Vingumise põhjus on teadmatus ja inimlik lollus. Et inimeste silmapiiri arendada, tuleb neid panna mõtlema ja ühtlasi ka harida. Minu arvates on tihti nii, et asjadest saadakse valesti aru, kuna ei taibata täpselt asja definitsiooni. Mida tähendab abstraktsionism teaduslikus keeles? See tuleneb ladinakeelsest sõnast abstraction, mis tähendab eraldamist. Mõistet edasi võttes tuleb selgituseks öelda, et see on pilt või kuju, millel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. See on selle voolu eesmärgiks,
väljas ühe kuu jooksul. See koosnes 75-st raudvoodist. Ta ostis need voodid Vene armeebaasidest. · 1998. aastal valmis Toomiku edukaim videoteos "Isa ja poeg", mida esitleti esmakordselt Tallinna Linnagaleriis. Selles lühidas videos (2 minutit 35 sekundit) on näha alasti kunstnikku uisutamas jäiselt külma Läänemere peal: ringeldes ümber vaataja ja saateks tema sel ajal kümneaastase poja lauldud religioosne koraal, kaob ta video lõpuks valgesse silmapiiri, kust ta video alguses nähtavale ilmus. Kunstifilmid 1. Toomiku kunstnikustrateegias leidis aset järjekordne muutus seoses 2007. aastal Kumu kunstimuuseumis toimunud isiknäitusega. Seal näitusel sisaldus ka lühifilmi ,,Armulaud", mille on Toomik lavastanud. See lühifilm kannab tema varasemate videoinstallatsioonide atmosfääri. 2. 2010. aastal valmis Toomikul tema teine lühifilm "Oleg" mis on tumeda, süütundest kantud atmosfääriga
koonduvad ühtepunkti, seda nimetatakse peakoonduspunktiks. Peakoonduspunkt asub silmapiiril, otse vaatleja vastas. Kandilisel esemel, mis asub vaatleja poole nurgaga, on kaks nabi koonduspunkti, üks ühel, teine teisel pool peakoonduspunkti. Kaugenevad jooned, mis asuvad silmapiirist kõrgemal laskuvad alla silmapiiripoole ja allpool olevad jooned tõusevad ülespoole. Püst-, kald- ja horisontaaljooned, mis meist ei kaugene, jäävad muutumatuks. Kaarjooned ülalpool silmapiiri on ülespoole kumerad ja allpool asuvad kaarjooned on allapoole kumerad. Kõverjooned ja ringid, mis on pildipinna suhtes risti ja läbivad pea koonduspunkti, näivad sirgetena. On olemas erinevaid perspektiive: joonperspektiiv, värviperspeketiiv ja õhuperspektiiv. Joonpersektiivi juures kujutatakse ruumi sügavust koonduvate joonte abil. Värviperspektiivis tunduvad sooja värvi kujutised lähemal, külmad kaugemal. Õhuperspektiivis on vaatajast kaugemal olevad esemed tuhmimad ja heledamad
See pole juhuslik kokkusattumus, vaid tingitud Päikese poolt tekitatud loodejõududest. Päikese ööpäev on sellel planeedil 176 korda Maisest pikem, võrdudes kahe Merkuuri aastaga. Päike liigub Merkuuri taevas hoopis eriskummaliselt jääb teatavas asendis seisma, liigub siis umbes kaheksa maise ööpäeva jooksul tagasi ning jätkab seejärel oma tavalist teekonda taevavõlvil. Eriti huvitav on vaatepilt kohtades, kus Päike sel ajal parajasti tõuseb või loojub. Seal kaob ta korraks silmapiiri taha, et siis uuesti nähtavale ilmuda. Niisugune hüplemine toimub ajal, mil Merkuur asub periheelis, sest siis on tema orbitaalne nurkkiirus teatava aja jooksul suurem pöörlemise nurkkiirusest. Vaadeldavus Kuigi kauguse ja näiva suuruse poolest on Merkuur võrreldav Marsiga, on ta läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav, sest suurema osa ajast pole ta Päikese säras eristatav. Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega
Kataloogidest saab teada taevaste objektide koordinaadid, heledused ja teised olulisd parameetrid. Esiteks sõltub taevapilt kuupäevast ja kellaajast; teiseks muudab suure taeva-ala mahutamine ühele kaardile tähtede omavahelisi kaugusi, moonutades tähtkujusid sedavõrd, et nende üles leidmine nõuab fantaasiat. öise nägemisega kaasneb silmapete -- nn. "madal taevas", kus otse pea kohal olevad tähtkujud näivad palju väiksemad, võrreldes madalal silmapiiri kohal olevatega. Planeete tähekaartidel loomulikult ei ole. Tänapäeval arvutites programmid.
väga väikesed ja üks võimalusi selle uurimiseks on difraktsioonivõre kasutamine. Looduses võib-olla selleks võreks udu ja pilved. Sel juhul tekib tara, mis kujutab endast enamasti värvilist ümmargust piirkonda ümber valgusallika, samuti võib difraktsiooniilminguid näha vikerkaarte korral, siis tekivad lisakaared põhikaare alla või uduvikerkaare puhul, mille valge värvus ongi difraktsioonist tingitud. Väga korrapärane difraktsioon tekib siis, kui päike on üsna silmapiiri lähedal ja maapinna lähedal on hõre udu. Sel korral võivad udupiisad olla korrapärase suuruse ja paigutusega ning tekib mitu difraktsioonimaksimumi Kokkuvõte Kokkuvõtteks võin öelda, et sain lainetest rohkem teada kui ma siiamaani olen teadnud. Erinevaid lainete liike ei teadnudki. Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Laine http://et.wikipedia.org/wiki/Pinnalained http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/fyysika_astronoomia/lainete_liigid.html
Monitor17" 3890 Oü Tuul Klaviatuur 150 AS Pilv DVD-ROM 1785 Oü Vihm USB Memory 350 Arve nr. 19 Ostja: AS Pilv Aadress: Tartu, Silmapiiri 56-19 Nimetus Kogus Hind Summa Monitor 15" 100 2780 278000 Monitor17" 7 3890 27230 DVD-ROM 1 1785 1785 Klaviatuur 5 150 750 KOKKU 307765 Ostjad
Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. 6. Tänapäeva kosmoloogia erineb varasemast maailmakirjeldusest selle poolest, et tänapäeva kosmoloogia põhineb astronoomilistel vaatlustel ning füüsika seadustel. See põhineb astronoomilistel vaatlustel ja füüsika seadustel nagu relatiivsusteooria. Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust. 7. Objektid ilmuvad silmapiiri tagant järk-järgult nähtavale. 8. Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, tõenäoliselt sama koostisega , mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud. 9. Maa pinnaehitust kujundavad protsessid on mandrilaavade triiv, erosioon, vulkanism, inimtegevus ja kosmilised mõjud. Laamade põrkumine ja eraldumine. 10
Sohokles Kuningas oidipus I oidipuse lossi ette saabusid preester koos noortega kellel oli kaasas sama sugune pärg nagu altarilgi. Kuningas tuli viisakalt tervitama saabunuid ja küsis mis on neil probleemiks. Ja preester palus kunigalt abi et ta aitaks muuta oma riik taas elujõuliseks, kuna praegu näeb see välja nagu kõrb paljude katkude poolt räsituna. Natukese aja pärast hakkas silmapiiri jõudma Kreon kes tõi teateid Suurelt Phoiboselt rääkis et riiki päästa hukatusest tueb leida ja tappa inimesed, kes olid tapnud Laiose. Ja Oidipus käskis hakata otsima igasuguseid juhtniite selle inimsese juurde kes oli toime pannud sellise roima. Ja preester lahkus koos noortega. Nurga tagant tuli koor kellel oli sama küsimus ja palusid et neile tuleksid jumalad appi zeus- isa oma välgunooltega Lykeios oma vibu ja nooltega Artemis oma tulega
C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool Merkuur Referaat Koostaja: Erkki Sarapuu Juhendaja: Kädi Koppel Torma 2010 Merkuur on Päikesele lähim planeet, mõõtmetelt üsna vähe suurem Kuust ja suuruselt on ta kaheksas. Oma nime on ta saanud vanarooma mütoogiast jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Ju siis sellepärast, et ta liigub kiiremini kui teised planeedid. Merkuur on Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Ta kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka.Väga omapärane on Merkuuri pöörlemis- ja tiirlemisperioodide vahekord - ühes Merkuuri ööpäevas on kaks Merkuuri aastat. Merkuuri pöörlemistelg on orbiidi tasandiga risti, seetõttu puudub aastaaegade vaheldumine. Merkuuri keskmine kaugus Päikesest on 57919000 km. Merkuuri suurim kaugus Maast on 217000...
" (Konrad Adenauer) Mis on silmapiir? Kas see, mida me näeme silmi tõstes ja metsaäärt vaadates või hoopiski see, mis laiub meie ees mere ääres horisonti silmates? Sest metsatukk võib olla väga lähedal, mereäärne horisont aga ääretult kauge. Kuid ühiseks jooneks on see, et isegi kui metsatukani on lühem maa ning ka vähem vaeva, kuid veepiirini peab kauem ning rohkem pingutama, siis mõlema puhul saab silmapiiri edasi tõugata. Selle taga peitub suur ja lai maailm, kui vaid ise selle poole liikuda. Mõni soovib elult rohkem, mõni vähem. Mõni on rahul just sellega, mis talle kaasa antud on ning mõni ihkab aina rohkemat. Mõne jaoks on tähtis kool lõpetada, pärast seda kohe tööle asuda, mõne jaoks kõrgharidus ja töökoht heas firmas ning kõrgel positsioonil, mõni aga ootab kannatamatult juba 9. klassi lõpus tööle minna. On inimesi, kes rahulduvad
Sissejuhatus · Stephen King on tänapäeva üks populaarsemaid ja paremini müüvaid autoreid kogu maailmas. · King kombineerib oma lugudes psühholoogilise trilleri elemente, ulmekirjandust, paranormaalseid nähtusi ja detektiivi teemasid. · Olles sõltuvuses loetletud elementidest, segab ta sisse eredaid igapäevaseid seiku. · Stephen King, kes on peamiselt tuntud oma romaanide järgi, laiendab oma silmapiiri kirjutades filmidele käsikirju, mitteilukirjandust, autobiograafiaid, lasteraamatuid ja lühijutte. · Kuigi King on tuntud oma romaanide "The Stand" ja "IT" järgi, on tema parimateks töödeks just lühijutud nagu "The Body" ja "Quitters Inc." · Kingi teosed on nii võimsad, sest ta kasutab oma kogemusi ja vaatlusi igapäevaelust. Kingi elulugu · Stephen Edwin King sündis 21. septembril 1947ndal aastal Portlandis, Mainis.
68. Miks on lagi üleval? 69. Miks on põrand all? 70. Miks seinad püsti on? 71. Miks nõudepesuvahendis on lisatud päris sidrunimahla aga joogimahlades on vaid kunstlikud ained? 72. Miks neid küsimusi 100 peab olema? 73. Mitu liivatera on peotäies? 74. Kui suur on universum? 75. Miks usutakse, et kui keegi ütleb, et taevas on 4 miljardit tähte ja kui keegi ütleb, et pink on värskelt värvitud/värv on märg, siis kontrollitakse ? 76. Kuidas leiutati silmapiiri valem? 77. Kas silmaringi saab ka valemiga arvutada? 78. Kas armastuse jaoks on samuti valem olemas? 79. Tõe valem? 80. Aususe valem ? 81. Mis värvi on südametunnistus? 82. Kas muinasjutud saavad tõeks ? 83. Kas UFOd kasutavad bensiini või diiselkütust? 84. Kas kividel on hinged? 85. Kas nahkhiired kardavad verd? 86. Miks Kamikaze piloodid kiivreid kandsid? 87. Kas sebra on must valgete triipudega või valge mustade triipudega? 88. Mida lambad lugema hakkavad, kui nad magama lähevad? 89
1) Rühmitused "Noor-Eesti" - Gustav Suitsu (1883-1956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1905-1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. "Siuru" - kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (1886-1971) algatusel ning tegutses aastatel
Kui vajub raskelt randa see merelaeva voor siis võõra ranna lehka veab iga sõõmupaar Ei toeta käsi mõõka, ei oda hoia klann ent kui tarvis, haarab tera iga rusik', raevus ramm Kui veripunast koitu neelab meremehe silm siis vaba on me vaim ja vaba on me hing Ei pelgu tunne süda, ei rajalt eksi samm vaid vaprust seitse sülda ja vabatmehe ramm On meresoolast vettind' minu tuulest paakund kuub on tormilained räsind', tüügashabe mõõtmas tuult Kui silmapiiri poole vaob purjelaeva mast on igamehe mõtted kus meremehe kast üks peotäis mulda oma koduaia alt vahe tera, tükk leiba ja kiri armsamalt Kui veripunast koitu neelab meremehe silm siis vaba on me vaim ja vaba on me hing Ei pelgu tunne süda, ei rajalt eksi samm vaid vaprust seitse sülda ja vabatmehe ramm Ei pelgu tunne süda, ei rajalt eksi samm vaid vaprust seitse sülda ja vabatmehe ramm 8 Kasutatud kirjandus http://www.metsatoll.ee/et/index
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat füüsikas Koostaja: Liisi Sepp Juhendaja: Mari Põld TALLINN 2008 Sisukord Sisukord ..............................................................................................................................2 Sissejuhatus .......................................................................................... 3 Üldine ................................................................................................. 4 Ajalugu ................................................................................................4 Termomeetrite skaalad ...............................................................................5 Termomeetrid ......................................................................................................................6 Kokkuvõte.................................................................
avalik. Eestis aga toimub see tegevus varjatult. Itaalias on noortel tekkinud kanepisuitsetamise üle sisemine kontroll, nagu alkoholigagi aga Eestis on selle teke raskendatud. Eesti noored hoiavad oma harjumust tihti salajas isegi tüdruk- või poisssõbra eest. Nii koonduvad noored Eestis gruppideks või võrgustikeks, mis meenutavad pigem subkultuure. Nende subkultuuride sees levivad arusaamad piiravad noorte vaimset silmapiiri ja tekitavad n-ö seisva vee efekti. Sellistes sõprade-kanepisuitsetajate "tiikides" võivad üsna kontrollimatult vohada vildakad arusaamad mõistlikust ja soovitavast. Ehkki uimastikasutajaid kiputakse tihti näitama ohvritena (ja mõnel puhul see nii tõesti ka on), mängivad isiklikud sisemised normid kontrolli omamises olulist rolli. See annab lootust, et hea-küll-ma-siis-proovin-kord jääb viimaseks või uimastivaimustus möödub ilma probleemideta
pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi (58,6462 ööpäeva; 58 ööpäeva 15 tundi 36 minutit; 5 067 360 s), mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Vaadeldavus Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil Hämarik on lühike. Merkuuril on faasid nagu Kuul. Alumises ühenduses paistab ta õhukese sirbina. Ülemises ühenduses oleks nähtav kogu pind. Mõlemas ühenduses tõuseb ja loojub planeet koos Päikesega, mistõttu teda Maalt vaadelda ei saa. Pinnavormid Kuigi teleskoobis ei paista Merkuuril mingeid pinnavorme (eristatavad on ainult
väljendamiseks (seda ühiskonna kasutusse antud teadmist järelikult 'keskmistataks'), mõistuse 'eratarvitust' aga konsensuse, keskmistamise teel saadud üldise, kõigile keskmiselt kasuliku, objektiivse teadmise väljendamiseks. Samas leian mina, et mõtlejast sõltumatu teadmine ei pruugi veel olla inimesest sõltumatu tõde. Leian olevat väga reaalse võimaluse, et meie taju välismaailma kohta on kõigest luul, unenägu, kõverpeegel. Meie väärtushinnangud ennasthävitavad ning silmapiiri laiendamist piiravad dogmad. Üks meie õppejõud üritas näidata välismaailma (objektiivse) tajumise ebatäiuslikkust, küsides: kas UV-kiiri näete? Mina lisaksin siia: kas teate, et igas ülimalt väikeses punktis meie ümber on pimedus, meie aga keskmistame ruumis lendavatest footonitest mõnede energia, mis silma satuvad, ning ütleme, et on valge, et on aken ja uks. Kumb, kas pimedus või valgus on objektiivsem? Kas üksikjuhtum või keskmine?
Samuti märkasid kreeklased merepinna ühtlast kõverust, mis viis mõttele, et maa on siiski kerakujuline. 6. Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? See põhineb astronoomilistel vaatlustel ja füüsika seadustel ning sai alguse Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast. Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust. 7. Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Maa kerakujulisusele viitab see, et objektid ilmuvad silmapiiri tagant järk-järgult nähtavale. Samuti ümbermaailmareisi võimalikkus. Ka Maa ookeanide üsna ühtlane sügavus kõigil laiuskraadidel viitab Maa kerakujulisusele. 8. Mida on teada Maa sise-ehituse kohta? Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, mida nimetatakse mantliks, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, täenäliselt sama koostisega, mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
